lemmik
Tibu,
tibu...
„Kanadega juba igav ei hakka,“ naerab Valga Selveri apteegi proviisorjuhataja Kärt Kurvits. Hoovi murule laotatud suled ja kanakaka ning oma tibupered on lahutamatu osa tema iga kevadsuvisest kanateraapiast. TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: AIVAR KULLAMAA
K
ärdust sai kanapidaja esimesel kevadel pärast seda, kui ta oli maale mehele läinud ja Pärnu linnast Elva külje alla kolinud. Nüüd on sellest möödas juba seitse aastat ja Kärdu ind pole raugenud, vaid aina kasvanud.
Need võrratud tibud...
Oma esimesed 25 noorlindu ostis Kärt külamehelt. Hiljem selgus, et segukanadest 12 on hoopis kuked. Selline seltskond andis aga nii hea kogemuse, et naise isu hakkas kasvama. „Ei teagi, kas tingimused olid nii head, aga kaks-kolm kana hakkas peagi ka kenasti hauduma,“ ütleb Kärt. Nii avastaski naine end peagi interneti avarustest haudemune taga ajamast. „See on täiesti võrratu kogemus, kui oma
38
NAERATA SUVI 2022
