Lemmikloom
Kas oled looma võtmiseks
TEKST: Triin Vasli FOTOD: Laura Liivat
päriselt valmis?
Koera võtmine algab põhjalikust eeltööst ja tema kasvatamine nõuab kannatlikkust, avatud meelt ning palju aega. Kahe koera omanikul, koertekooli Kratt treeneril Mari Terasel on taskust võtta mõlemad kogemused: kuidas koera võtta ja kuidas seda kindlasti mitte teha.
Ü
kski kutsikas ei tule majja Komissar Rexi või Lassiena. Hea koera valik algab selgest eesmärgist ja pikast eeltööst. "Aastal 2011, mil lapsed olid umbes neljased ja majja tuli minu esimene koer, segavereline Kiefer, ei teadnud ma koertest midagi," meenutab Teras. "Võtsime koera naabri käest ja muidugi arvasime, et kooli pole vaja minna, sest mis see kasvatamine siis ära ei ole," naerab Teras oma vigade üle täna ja tunnistab, et Kieferiga on olnud keeruline ja tehtud on ka palju vigu. Tema sõnul on koera võtmise puhul väga oluline kõigepealt läbi mõelda, millised on perekonna võimalused ja mida suudetakse loomale pakkuda. Eduka koostöö võti on teineteise mõistmine ja tundma õppimine. Sageli aga alahinnatakse koerale kuluvat aega ja rahalist ressurssi, mistõttu soovitab Teras tõsiselt läbi mõelda, kas töö ja pereelu keskele koer tõepoolest sobitub. "Väikene kut-
28
HETK
sikas pissib, kakab, närib ja vajab palju tähelepanu, et õppida ühiskonnas toime tulema. Ta ei saa veel asjadest aru ja seda ei saa temalt ka eeldada," toonitab Teras.
Eduka koostöö võti on teineteise mõistmine ja tundma õppimine. Kui panna kokku vale tõug ja vale eesmärk, hakkab asi päris kiiresti kiiva kiskuma. Nii, nagu ei saa head pereautot otsides vaadata kahekohalise Ferrari poole, ei saa ka koera valida pelgalt välimuse põhjal. Eesmärk ja võimalused peavad kokku sobima. Väikelastega perre soovitab Teras väga korraliku eeltöö põhjal võetud aretuskoera, näiteks kuldset retriiverit, berni alpi karjakoera või samojeedi. Soov pakkuda teise ringi koerale täisväärtuslikku elu tundub südamlik ja armas, kuid sellega võib teha
karuteene nii iseendale kui ka koerale. "Ma ei ütle, et segavereline koer on kuidagi halvem, aga tema geenides ei saa olla 100% kindel, mistõttu võib selle üllatusmuna lahendamine osutuda päris raskeks," ütleb Teras omast kogemusest. Samas tuleb meeles pidada, et ka väga heade eeldustega perekoer ei sünni selleks, vaid teda tuleb koolitada ning õigesti kasvatada. Sobiva kenneli valimisel soovitab Teras tutvuda põhjalikult seal kasvavate koertega. Suureks abiks on ka videomaterjal. "Teist koera võttes otsisin sportkoera ja tahtsin näha videoid töökatsetest, koera enesekindlusest ja tema treeningutest," räägib Teras. Ta soovitab kennelisse alati kohale minna ning juhib tähelepanu, et esimesest ettejuhtuvast kennelist koera võtta ei tasu. Kutsikaid vaatama minnes võiks jälgida, kuidas suhtuvad kutsikad inimestesse ja kuidas nad käituvad karjas ning üksinda. Välja valitud perelemmik ei tohiks olla
