Keskkkond
Tähistame keskkonnasõbralikult! Kas toidu raiskamine ja suurem jäätmehunnik on pidutsemisel paratamatu? Tegelikult on mitmeid nippe, kuidas erinevaid tähtpäevi keskkonnasõbralikumalt korraldada. Kasulikke nõuandeid jagab keskkonnaaktivist, koolitaja ja suletudring.ee blogipidaja Liisa Aavik.
T
FOTO: Lisett Kruusimäe
ähtpäevadel tuleb ikka rohkem külalisi, on rohkem toitu, tekib rohkem jäätmeid. Mida võiks tähtpäevade tähistamisel silmas pidada? Koduste sündmuste korraldamisel võibki alustada põhimõttest, et korraldame pidu jäätmeteket ennetades. Lihtsad põhimõtted on sellised: KAUNISTUSED: korduskasutatavad (lipuketid, jõulutulukesed), söödavad (näiteks toit kaunistusena) ja äratarvitatavad (küünlad). TOIT: ise tehtud (võimalikult pakendivabalt ostetud kraamist) või toitlustajalt üleliigse prügita. NÕUD: korduskasutatavad kodunõud või hoopis pandinõud. KINGITUSED: võõrustaja võiks ennetavalt anda külalistele kingisoovide nimekirja – kuhu tema nimel annetada, millised elamused inimesele meeldivad või mida praktilist ta vajab (toit, kosmeetika), mille jaoks raha kogub ning mida päriselt vaja on. Samuti tuleks ise küsida teiste kingisoove. Lisaks on olemas keskkonnasõbralikud suunised erinevate ürituste korraldamiseks Eesti Rohelise Liikumise kodulehel (roheline.ee). Tihtipeale tunduvad ühekordsed nõud kõige mugavama lahendusena. Milliseid nippe kasutada suure hulga inimeste toitmiseks? Nõudepesumasinaga kodusel peol on nõudepesu olematu ajakulu. Ka 30 inimese nõudega saab umbes tunniga hakkama, taustaks omad mõtisklused, tore taskuhääling või audioraamat. Olen käinud ka mitmesaja inimesega pulmas, kus külalised pesid ise kaevu ääres kausis oma
44
HETK
taldriku, söögiriistad ja tassi puhtaks. Kus on tahtmine, on ka lahendus. Suure hulga inimeste toitlustamiseks saab kasutada muid korduskasutuslahendusi: rentida päris nõud pesuteenusega (nt FunRent) või kasutada korduskasutatavaid pandinõusid. Tihtipeale lendavad kingikotid pärast ühekordset kasutamist prügikasti. Milliseid võtteid selle vältimiseks kasutada? Kingisaajana saab anda kinkijatele ennetavalt teada, kuidas soovid, et kingid pakitakse. Kingitust saab pakkimata peita selja taha või pakkida: vanasse kinkekotti; teise ringi materjalidesse (kalendrid jne); kaunistatud kingakarpi; Jaapani Furoshiki tehnikas teise ringi tekstiilidesse (minu isiklik lemmik); teise kingituse sisse (nt väiksesse riidest kotikesse või riideesemesse).
Kõik teavad, et pärast pidupäeva jääb üle ka hunnik toitu. Isegi kui kõigile sugulastele on purgiga kartulisalatit kaasa pandud, jääb seda ikka üle. Kuidas mitte liigselt toitu raisku lasta? Üks rohke toiduga pidu tähendab seda, et päris mitu päeva ei pea enam süüa tegema ja saab jääke süüa – see ongi parim raisku minemise ennetaja. Lahendused toiduraiskamise vähendamiseks peo järel on toidujagamiskapid (nt Tartus, Viljandis, Elvas, Laulasmaal), toidu jagamine Facebooki Foodsharingu gruppides ning järelistumised väiksemate seltskondadega. Kui tegemist on mingisuguse organisatsiooni üritusega, siis ühises infokanalis (Facebooki grupis, meililistis) inimeste teavitamine, et tuldagu aga oma karbiga toidujääke kaasa võtma, ning ühe jääkide eest vastutava inimese määramine aitavad. Kas sinu arust suhtutakse meil tähistamisse kuidagi valesti? Kui sünnipäevapidu polegi võib-olla nii raske ära koristada ja jäätmeid üle mõistuse palju ei teki, siis pulmad, festivalid ja suuremad üritused on tihti pärast pidu justkui prügimäed. Mul puudub mälestus pulmast, mis oleks pärast välja näinud nagu prügimägi – ikkagi päris nõud, kaunistuseks lilled jne. Festivalidel ja suurematel üritustel on Eestis pilt oluliselt paremaks muutunud, kuna sageli kasutatakse Panditopsi nõusid. Mina tahaksin peol näha vähem õhupalle ning rohkem keskkonnasõbralikke alternatiive kaunistustele, samuti rohkem kriitilist meelt konfettide ja tarbetu nänni kinkimise osas.
