Hooajaline
Päike, õhk ja vesi – need me sõbrad kolmekesi!
Suvi on immuunsüsteemi akude laadimise aeg. Aga nagu tavalise aku puhul, võib siingi üle laadimine teha pigem halba kui head. Tuletame meelde, kuidas ohutult päikest võtta ja end vees karastada. TOIMETAS: Sven Sula FOTO: Shutterstock
P
alavate ilmadega, ja neid tuleb Eestis ette igal aastal, peaks ennekõike ettevaatlikud olema need, kel mõni krooniline haigus, näiteks kõrgvererõhktõbi või mõni südamehaigus. Kuumus paneb proovile ka kuni 4-aastaseid ja üle 65-seid, samuti neid, kel kehakaalu rohkem, kui normid näha tahaks.
D-vitamiini saamiseks piisab vähesest Päikesest on kasu vaid hetkeni, mil pole veel nahapõletust tekkinud. Päevase D-vitamiini normi saamiseks piisab 10–15 minutist, üledoseerimine toob kiiremini kortsud ja oht nahavähi- või silmahaiguste tekkeks on märkimisväärne. Nii nahakui ka vähiarstid räägivad viimasel ajal nagu ühest suust – sagenenud on nahavähi juhud, mille üheks põhjuseks liialdamine päikesega. Oma immuunsüsteemi akude laadimiseks piisab tegelikult lühiajalistest päikesevannidest. D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks pole vaja lõputult ennast rannas või õuemurul praadida. Päris päevitamata saavad 30
HETK
suvel hakkama vähesed. Et ohutult päikest nautida, on soovitatav kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitseehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit (korraga nii UVA- kui ka UVB-filtrit). Endale tasuks aru anda, et ükski päikesekaitsetoode ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt. Päikesekreemi kaitsefaktor (SPF) valitakse vastavalt nahatüübile. Heledanahalised peaksid eelistama tugevama kaitsega kreeme, aga esimeste päevitamiste ajal tuleks nahale määrida tugevama kaitsega kreemi kõigil. Lastele tuleks määrida kaitsekreemi, mille SPF algab 15-st. Kuigi tootjad lubavad kaitsvat toimet ka pärast enda märjaks tegemist, oleks nutikas ennast siiski pärast suplust uuesti kreemitada. Nahale lisaks vajavad päikesekiirguse eest kaitset ka juuksed. Liigne päevitamine pleegitab juukseid, muudab nad tuhmiks, kuivaks ja hapraks. Seetõttu tasub päikest võttes panna pähe rätik või kübar või siis kanda juustele fotofiltrit sisaldav kaitsekiht šampooni, palsami, vahu või geeli kujul.
Ohutult ujub vaid see, kes oskab. Kaine pea ja meelega Hea ujumisoskus, õige varustus ja suhtumine annavad vabaduse tunda end vees ohutult. Paraku pole paljudele kohale jõudnud, et veega saab pidada küll sõprust, kuid mitte semutseda. Kevadel avaldatud Päästeameti statistika järgi uppus eelmisel aastal 22 inimest rohkem kui 2019. aastal, kokku 58 inimest. Pea pooled neis olid purjus. Järeldusi pole paha teha kõigil. Ohutult veemõnude nautimine algab ennekõike ujumisoskusest. Aga kuidas seda mõõta? Eesti Ujumisliidu, Päästeameti ja Eesti Vetelpääste Seltsi väljatöötatud standardi järgi oskab ujuda inimene, kes teeb ühe jutiga basseinis ära järgmise kompleksharjutuse. • Hüppab sügavasse vette. • Ujub 100 meetrit rinnuliasendis. • Siis sukeldub ja toob käega põhjast eseme. • Seejärel püsib paigal kolm minutit. Puhates ja asendeid vahetades. • Ujub lõpuks 100 meetrit seliliasendis ja väljub veest.
