BALTI TURNIIR
Balti karikakamakas ei austa ajalugu Kui Eesti koondis mullu juunis pärast 83aastast vaheaega Balti karika võitis, olin pärast mängu tugevalt häiritud, et nii kaua oodatud tiitli puhul lustisid mängijad karikaga keset muru, lasid end eri kooslustes pildistada, ja lahkusid siis lõunatribüüni alla, ihaldatud trofeega fännide ees karglemata. Seda võinuks läbimõelduma korraldusega vältida. Olid ju fännid need, kes ligi 30 aastat seda võitu oodanud, teemat ülal hoidnud ja kellele see võit sümboolselt vaat et kõige enam kuulub. Aga mängijad tegid oma pildid ära ja jätsid karika murule, kus viimased lahkujad – paljuski taustajõud – selle ümber sumisesid. Tekst: Indrek Schwede
I
lmselt oli juhtunu üheks põhjuseks karika suur kaal: 27,4 kilogrammi. Seda peab hoidma vähemalt kahe mehega ja isegi siis pole mugav kümmet meetritki liikuda. Rääkimata auringist staadionil. Aga veel suurem pettumus on karikakamakas ise!
Eestit ja Lätit lepitas FIFA
Milles asi? Balti turniir (BT) sai alguse 1928. aastal. Ajastule omaselt – nii oli ka Euroopas ja Lõuna-Ameerikas – kulges BT kolme riigi omavaheliste tülide ja nägeluste saatel. Nii näiteks kuulutas Balti jalgpallikongress (ajakirjandus nimetas seda ka konverentsiks) 1931. aastal kõik kolm varasemat Balti turniiri tühiseks ja selle otsuse kinnitasid kolme riigi alaliidud. Tõsi, seda otsust oli vaja eelkõige lätlaste rahustamiseks ja hiljem tühistamisotsus „unustati“, aga puhtõiguslikult on ta endiselt jõus! 1933. aasta BT tunnistati reglemendivaidluste tõttu samuti tühiseks (ja see tõdemus kehtib üksmeelselt tänini) ning sealt pärit Eesti–Läti jätkuvate erimeelsuste tõttu jäi 1934. aasta turniir pidamata. Tüli aitasid lahendada kahe riigi diplomaadid
16
JALKA VEEBRUAR 2022
Balti karikas oma alusel, mille sisse saab karika ühtlasi transpordi tarbeks asetada. Foto: Jana Pipar
ja FIFA, keda esindas selle juhatuse liige ja Rootsi jalgpalliliidu esimees Anton Johanson. 1939. aasta turniir jäi ära Läti ja Leedu korvpallitüli tõttu. Siis käis Balti riikidest üle NSV Liidu ja Saksamaa okupatsioon ning pärast II maailmasõda annekteeris NSV Liit oma kolm naabrit. Siit probleem uue Balti karikaga alguse saabki. Jalgpallikogukonna sees kehtib Eestis kokkulepe, et annekteeritud ja FIFA liikmestaatuse kaotanud Eesti niinimetatud koondisemängud pole ametlikud. Balti turniirid olid kaotanud nagunii oma tähtsuse, sest sisuliseks koondiseks oli NSV Liidu meistrivõistlustel mängiv esindusmeeskond. Vahel saadeti Balti turniirile mõni Eesti NSV meistrivõistlustel esinev klubi ja mõistagi ei tehtud vahet, kas Eestit esindavad jalgpallurid on õigusjärgsed Eesti vabariigi või end relva ja jõuga kehtestanud võõrriigi kodanikud.
Imelikud võiduaastad
Läti ja Leedu on ses küsimuses olnud ka pärast taasiseseisvumist kõikuval positsioonil, mida on reetnud nende trükitud BT kavad, kus pole selget joont vabade ja annekteeritud Balti riikide jalgpallielu va-
