MAAILM
Viimane mohikaanlane jalgpallistunud maailmas Ajal, mil jalgpall vallutab südameid absoluutselt igas maailma otsas, on Vaikses ookeanis asuvad Marshalli saared jäänud senimaani kogu maailmas ainsaks riigiks, millel ei ole mitte kunagi olnud oma jalgpallikoondist. Tekst: Raul Ojassaar
J
ah, isegi Vatikani ja Monaco vutikoondis on kokku tulnud ja mänge pidanud, hoolimata sellest, et UEFA või FIFA liikmelisusest võivad nad hetkel vaid unistada. Marshalli saartest Kohalikku parki kogunevad iga nädal mitu korda mängima nii vanad, noored kui lõunas asuv vaid kümne tuhande elanikuga Naupäris lapsed. Seda juhul, kui ilm lubab – tugeva saju korral jäetakse trennid ära. ru suutis hiljuti oma võistkonna kokku panna, Temperatuuri mõttes on Marshalli saarte ilm väga stabiilne – mitte kunagi pole kraadiklaasi näit kukkunud alla 20 kraadi, rekordpalavus on aga vaid 36 kraadi. 58 000 elanikuga Marshalli saared peavad aga Jalgpalli mängimiseks ju väga mõnus! Taamal paistab ka platsi keskel kõrguv endiselt ootama. laternapost. Foto: Marshalli saarte jalgpalliliit Vaikne ookean on meeletult suur, Marshalli saared on meeletult väikesed ning asuvad keset seda lõputut vett umbes Austraalia ja Havai kogu saar on USA sõjaväebaasi valduses ja tavavahel enam kui tuhande saare ja atolli peal, mis inimestel sinna asja ei ole. asuvad teineteisest nii kaugel, et kui asetada Just nimelt USA mõjutusest tasub otsida ka pealinn Majuro kaardi peal Tallinna kohale, ulateisi põhjuseid, miks jalgpalli väikeriigis sisuliselt tuks põhjapoolseim osa riigist Lapimaale, lääneei mängita. Teise maailmasõja käigus USA kätte poolseim Kesk-Norrasse ja lõunapoolseim Läti läinud saarel hakati ameeriklaste mõjutusel mänja Rootsi vahele Läänemerre. Sellest hoolimata gima korvpalli ja võrkpalli, mis on tänini riigis on riigi kogupindala vaid 181 ruutkilokaks populaarseimat spordiala. Mõismeetrit – vaid õige pisut suurem kui tagi tuleb suureks kasuks ka asjaolu, et Vormsil. Suur osa sellest on omakorda nende alade jaoks sobivaid väljakuid on hajutatud väikeste asustamata ja asusriigis võimalik rajada! tamatute saarte ja atollide peale, mis Iseseisvuse said Marshalli saared muudab tegelikult kasutatava maa-ala Pealinn Majuro asub näiteks 1979. aastal, aga enne seda oli USA jõudsellisel atollil, mille ühest veelgi väiksemaks. nud ühe imetillukese osa riigist teha Atollid on veel ka tohutult kitsad. maailmakuulsaks. Nimelt viidi Marshalli nurgast teise saamiseks Mainitud pealinn Majuro asub näiteks tuleb autoga sõita peaaegu saarestikku kuuluval Bikini atollil 1946. sellisel atollil, mille ühest nurgast teise aastal läbi ajaloo esimene avalik tuuma50 kilomeetrit, kuid saare saamiseks tuleb autoga sõita peaaegu pommikatsetus. Selle järgi hakati nimepindala on kokku vaid 50 kilomeetrit, kuid saare pindala on tama naiste päevitusriideid. kokku vaid 9,7 ruutkilomeetrit. Kogu elu 9,7 ruutkilomeetrit. käibki heal juhul paarisaja meetri laiuse Jalgpall kogub hoogu, riba peal. kõigest hoolimata Ruumipuudusega saab osaliselt seletada ka Päris võõras jalgpalli mängimine Marshalli saarte seda, miks ei ole jalgpall Marshalli saartel kanelanikele siiski ei ole. Oluline osa riigi rahvastida kinnitanud – täismõõtmetes platsi jaoks ei kust koosneb mujalt sisse rännanud inimestest, ole lihtsalt ruumi! Vähegi laiemad kohad on juba kellest mõned on endaga kaasa toonud ka tükihõivanud teed, hooned ja muu taristu. Tegelikult kese jalgpallikultuuri. 2020. aasta viimasel päeval asub Kwajaleini atollil küll üks suur staadion, kuid asutati viimaks Marshalli saarte jalgpalliliit, mille
48
JALKA VEEBRUAR 2022
