Jalka (veebruar 2023)

Page 63

VEEBRUAR 2023 HIND 2,80 EUROT ISSN 1736-7379 Tagaseljajutud Tartu Ravensiga Luubi all Nikita Vassiljev HÔbepall ja Annika leidsid tuttavad omanikud POSTER: Henrik Ojamaa, Juliån Álvarez, Pelé, Ewa Pajor
Poliitikute otsused jĂ€tsid Hispaania tĂ€hed EMilt kĂ”rvale Soome sai kolmandat korda jĂ€rjest sĂ€ru PelĂ© – kas ikkagi kĂ”igi aegade parim? A. Le Coq Arenal avati tipptasemel kehalise ettevalmistuse keskus SELLES NUMBRIS: IGOR PRINS ïŹ MAREK VOLT ïŹ INDREK SCHWEDE ïŹ JUSS TAMMING
KOSTIVERE KOLLIKÜTT EMMA TREIBERG SIHIB LÄBIMURRET KA KOONDISES

EESTI JALGPALLI SUURTOETAJA

TÀhelepanu! Tegemist on hasartmÀngu reklaamiga. HasartmÀng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja kÀituge vastutustundlikult!

Kes ikkagi on kÔigi aegade PARIM?

Samal ajal kui Eesti tippklubid vihuvad hoolega trenni, et peagi algavaks uueks hooajaks vĂ”imalikult hĂ€sti valmis olla, on Jalka jaoks vĂ”istlushooaeg juba ammu kĂ€imas – Ă”igupoolest ei saagi see kordagi otsa, sest meie ajakiri ilmub olenemata olukorrast ikka ja jĂ€lle kord kuus. Ikka selleks, et sulle, kallis lugeja, aasta ringi iseĂ€ranis Eesti jalgpalli kohta lugemisrÔÔmu pakkuda!

Kahe hooaja vahelised kuud on paras hetk selleks, et korra aeg maha vÔtta ja vaadata tagasi sellele, mis toimus mullu: nii on sinu kÀes oleva Jalka kaanelooks suur intervjuu Eesti naiste meistriliigas eelmisel hooajal vÔrgud puruks löönud Emma Treibergiga. Uudse lahendusena palusime tal isiklikust pildikogust vÀlja otsida mÔned fotod, mis tema senist teekonda kÔige paremini iseloomustavad.

Lausa mitme looga kajastame eelmise aasta viimastel pĂ€evadel meie seast lahkunud PelĂ© elu. Lionel Messi vĂ€rske triumf MM-finaalturniiril pani paljud hĂ”iskama, et nĂŒĂŒd polegi enam kahtlust – Messi on kĂ”igi aegade parim! Kuhu paigutub sel juhul aga jalgpallikuningas

PelĂ©? Arutlevad nii Indrek Schwede kui kĂŒlalisautorina Jalkale kaastöö saatnud

AserbaidĆŸaani jalgpalliajakirjanik Rasim MövsĂŒmzadeh.

Nagu ikka, on huvitavat lugemist numbris veelgi: muu hulgas paneme ajaloorubriigis juba kÀima uue lugude sarja, kus hakkame luubi alla vÔtma varasemaid EM-finaalturniire. Esimesena on mÔistagi jÀrjekorras 1960. aastal toimunud lÀbi aegade esimene EM Prantsusmaal.

Ilusat uue hooaja ootust ja head lugemist!

2023 VEEBRUAR JALKA 3 VEEBRUAR
Foto: Jana Pipar

KAANELUGU LK 18–23

Naiste seas kuulus Eesti meistritiitel mullu kĂŒll FC Florale, kuid meistriliiga parimaks mĂ€ngijaks ja parimaks vĂ€ravakĂŒtiks tuli hoopis Tallinna Kalevit ja Saku Sportingut esindanud Emma Treiberg. Saame tuttavaks!

KOHUSTUSLIK LUGEMINE:

MM-finaalturniiri lÔppedes kiirustas meedia meil ja mujal kÔigi aegade parima jalgpalluri krooni sobitama Lionel Messi pÀhe. Kuid selleks, et kehtestada vabariik, tuleb enne kukutada kuningas ja murda rojalistide vastasseis.

Kolumn lk 52–55

Konverents

12 Raul Ojassaar

26 Marek Volt

Avaldame eelmisest numbrist vÀlja jÀÀnud ettekande, mis kÔlas eelmise aasta lÔpus Jalka konverentsil.

52 Indrek Schwede

56 Rasim Mövsumzad

Persoonid & intervjuud

14 Lugeja kĂŒsib: Igor Prins

Jalka lugejate kĂŒsimustele vastas seekord endine koondislane, nii mĂ€ngija kui treenerina korduvalt Eesti meistriks kroonitud Igor Prins, kes juhendab algaval hooajal PĂ€rnu Vapruse meeskonda.

18 2-kÔne: Emma Treiberg

40 MĂ€ngija luubi all: Nikita Vassiljev

46 EJLi töötaja: Juss Tamming

Tublisti ĂŒle kĂŒmne aasta jalgpalliliidus eri ametites jalgpallipĂ”ldu kĂŒndnud Juss Tamming on jalgpalliga seotud olnud suurema osa elust – sealjuures vĂ€ga erinevates rollides.

Veebruar
Lembit Peegel
Nimed & numbrid SISUKORD
Rubriigid 3
6
8
26
14

10 Lugu & tsitaadid

24 Koondis

Uue aasta teisel pÀeval jagati traditsiooniliselt vÀlja auhinnad eelmise koondiseaasta ilusaimate vÀravate eest. Meeste HÔbepalli vÔitis taas Konstantin Vassiljev, naiste Annika kuulus teist aastat jÀrjest Vlada Kubassovale.

42 Tagaseljajutud: Tartu Ravens

44 Faktifoto: Eesti ĂŒks, Soome null

50 KlÔpsud

58 Ajalugu

Jalka alustab uue tagasivaadete sarjaga, kus on luubi all varasemad EMfinaalturniirid. Esimesena hĂŒppame aastasse 1960, kui Prantsusmaal selgitati vĂ€lja lĂ€bi aegade esimene Euroopa meister.

62 10 aastat tagasi

63 Pane end proovile!

Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul pĂ”nevaid kĂŒsimusi nii mĂ€lumĂ€ngu kui reeglite tundmise testi kujul.

64 Lisaaeg

66 RistsÔna

Poster Henrik Ojamaa

Juliån Álvarez

Pelé

Ewa Pajor

ESIKAANEL: EMMA TREIBERG

FOTO: LIISI TROSKA NR 2 (182) 2023

PEATOIMETAJA:

RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee

TOIMETAJA:

MAARJA TRAUSS

FOTOGRAAF:

LEMBIT PEEGEL

MAKETT JA KUJUNDUS:

MARJU VILIBERG

KEELETOIMETAJA:

TRIINU-MARI SANDER

REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee

KOLLEEGIUM:

INDREK SCHWEDE (ESIMEES)

LENNART KOMP

SIIM KERA

NEEME KORV

AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS

MIHKEL UIBOLEHT

VÄLJAANDJA:

EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE

TOIMETUSE POSTIAADRESS:

JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960

TRÜKITUD PRINTALLIS

EESTI JALGPALLI

LIIDU AJAKIRI

ILMUB 12 KORDA

AASTAS

IMPRESSUM 24 58 2023 VEEBRUAR JALKA 5

Ubakivi poisid

Eelmise

aasta lĂ”pus vĂ€lja tulnud „LĂ”vide vennaskonna“

dokumentaalfilmi tÔukel toob Lembit Peegel seekord vÀlja neli endise aja tÀhte, kes tÔusid jalgpallis pildile samuti treener Roman Ubakivi kÀe alt, nii-öelda LÔvide esimese pÔlvkonna meestena.

1963. aastal sĂŒndinud Ott MĂ”tsnikku peetakse senimaani ĂŒheks andekamaks eestlasest jalgpalluriks – suurepĂ€rase tehnika ja vĂ€ravavaistuga MĂ”tsnik oli rahva lemmik, paljud tulid Tallinna KSMK (ja hilisema Spordi) mĂ€nge vaatama just tema pĂ€rast. Kuigi Eesti koondise taasloomise ajal oli MĂ”tsnik 29aastane ja justkui parimas mĂ€ngijaeas, ei jĂ”udnudki ta rahvusmeeskonda esindada –1988. aastal pĂ”genes ta vĂ”istlusreisi ajal Rootsi ja jĂ€i sinna elama, lĂ”petades mĂ”ne aasta pĂ€rast ka jalgpalli mĂ€ngimise. Foto pĂ€rineb 1988. aastast Tallinna Spordi aegadest.

Samuti 1964. aastal sĂŒndinud Tiit KĂ”mper alustas jalgpalliga Ubakivi juhendamisel alles kĂŒmneaastaselt, kuid vaid viis aastat hiljem sai ta tuleristsed juba meestemĂ€ngus. Poolkaitsjana tegutsenud KĂ”mper leidis vĂ€ljakul hea klapi MĂ”tsnikuga ja jĂ”udis nĂ”ukogude ajal pallida muu hulgas Tallinna Spordis, Normas ja Riia Daugavas, enne kui 1989. aastal Rootsi elama kolis ja karjÀÀri lĂ”petas. Kaheksa aastat hiljem naasis ta aga kodumaale ning tegi madalamal tasemel mitu hooaega kaasa FC Toompea eest. 2001. aastal sai ta kirja ka oma ainsa mĂ€ngu Eesti meistriliigas – FC Kuressaare eest. Foto pĂ€rineb juba 1983. aastast Tallinna KSMK (hilisema Spordi) mĂ€ngult.

1964. aastal sĂŒndinud Urmas Hepner oli vĂ€rskelt taasiseseisvunud Eesti koondise algusaastate pĂ”hijĂ”ud. Keskkaitsja oli 1992. aastal koondise esimene kapten – tema 13 koondisemĂ€ngust kĂŒmnes kandis just Hepner kaptenipaela, 1992. aastal valiti ta ka lĂ€bi aegade esimesena Eesti aasta parimaks jalgpalluriks. Peale Eesti klubide teenis ta leiba ka Soomes Kuusankoski Kumus, Kotka TPs ja HyvinkÀÀ PSis. Foto pĂ€rineb 1989. aastast ja on tehtud ajal, mil Hepner kuulus Tallinna Spordi ridadesse.

JĂ€tkame aastakĂ€iguga 1964 – kui KĂ”mper Eesti koondise eest platsile ei jĂ”udnudki, siis Urmas Kaljend oli samamoodi nagu Hepner ĂŒheksakĂŒmnendate algul vĂ€rskelt taasloodud Eesti koondise ĂŒks pĂ”hitegijatest, saades aastatel 1992–94 kirja 20 koondisemĂ€ngu. KlubikarjÀÀr viis ta Eesti taasiseseisvumise jĂ€rel Soome, muu hulgas pallis Kaljend ka Tampere Ilvese eest. Foto pĂ€rineb 1984. aastast.

6 JALKA VEEBRUAR 2023
PEEGELDUSED
Fotod: Lembit Peegel

Katrin Loo ja Kethy Õunpuu

Jalgpalliliidu naistejalgpalli osakonnas alustasid tööd legendaarsed koondislased Katrin Loo ja Kethy Õunpuu. Loo töötab naistejalgpalli koordinaatorina, Õunpuu naistejalgpalli projektijuhina. Esimesel poolaastal on mĂ”lema peamine fookus Eestis toimuv neidude U17 EM-finaalturniir.

Magnus Pehrsson

Rootsi maksuamet kahtlustab Eesti koondise endist peatreenerit Magnus Pehrssonit ja tema abilisi Jesper Norbergi ja Jimmy Högbergi maksupettuses. Osaliselt ka Eestis töötatud aega puudutava uurimise tulemusena nÔuab sealne maksuamet Pehrssonilt 28 000, Norbergilt 86 600 ja Högbergilt 15 000 euro tasumist. Kolmik on otsused vaidlustanud.

Karolin Kaivoja sÔidab

MM-finaalturniirile!

Viimastel aastatel Eesti kohtunike seas jĂ€rjepanu oluliste verstapostideni jĂ”udnud Karolin Kaivojat ootab sel suvel ees uus ja senistest veelgi vĂ€gevam proovikivi: FIFA valis ta suvist naiste MM-finaalturniiri teenindavate abikohtunike sekka. Eesti kohtunikele on see pretsedenditu tunnustus: Kaivoja tegi mullu ajalugu, olles esimene eestlasest kohtunik murujalgpalli tĂ€iskasvanute EMil, nĂŒĂŒd lisab ta sellele ka MMi.

MĂ”nes mĂ”ttes oli tegu formaalsusega, sest sellist otsust vĂ”is oodata: Kaivoja tegi eelmisel aastal ĂŒlimalt tugeva hooaja, mĂ”istes naiste Meistrite liigas Ă”igust nii veerandfinaalis kui finaalis, kuuludes EM-finaalturniiril tegutsenud kohtunike sekka (sealhulgas olles finaalis varuabikohtunik) ja kĂ€ies augustis Costa Ricas teenindamas ka naiste U20 MM-finaalturniiri.

„MĂ”tted on nĂŒĂŒd vaid selles suunas, et mul on vaid pool aastat selleks, et olla MMiks parimas vormis,“ sĂ”nab Kaivoja tunnustuse jĂ€rel. Naiste MM-finaalturniir toimub sel aastal esimest korda 32 naiskonna osavĂ”tul – Austraalias ja Uus-Meremaal on pall mĂ€ngus 20. juulist 20. augustini.

64 kohtumise teenindamiseks mÀÀras FIFA nimekirja 33 peakohtunikku, 55 abikohtunikku ja 19 videokohtunikku. Abikohtunike osas tehti lĂ”plik valik 100 nime seast –need sada hĂ”igati vĂ€lja juba 2020. aastal, kui avaldati finaalturniiri kohtunike kandidaatide nimekiri.

240 000

eurot kulutas jalgpalliliit A. Le Coq Arenale loodud ĂŒlimoodsa kehalise vĂ”imete arendamise keskuse rajamiseks.

26

kohtumist pikk on alates algavast hooajast naiste meistriliiga hooaeg. Varasemaga vĂ”rreldes tuli vĂ”istlussĂŒsteemi muudatusega igale naiskonnale juurde kaks mĂ€ngu.

4

Eesti jalgpallurit mĂ€ngivad algaval hooajal Iirimaa kĂ”rgliigas: juba eelmisel suvel sinna siirdunud Frank Liivaku (Sligo Rovers) kĂ”rval veel Bogdan VaĆĄtĆĄuk (Sligo Rovers), Vladislav Kreida (St. Patrick’s Athletic) ja Markus Poom (Shamrock Rovers).

8 JALKA VEEBRUAR 2023 NIMED & NUMBRID
Foto: Liisi Troska

„Treenerite palgad peavad suurte hĂŒpetega Ă”petajate palkadele jĂ€rele minema – vĂ”i meil lihtsalt pole ĂŒhel hetkel enam treenereid.“

Martin Reim

„Kui lĂŒĂŒa kokku viimati Montenegro matĆĄis alustanud Eesti koondislaste vanuse liigadebĂŒĂŒdi ajal ja jagada see omakorda mĂ€ngijate arvuga, saame keskmiseks eaks pisut enam kui 12 aastat. SĂŒgisel Ukrainaga madistanud U17-koondislaste sama nĂ€itaja on koguni kolme aasta vĂ”rra madalam.“

Soccernet.ee ajakirjanik Laura Jaansen tĂ”i vĂ€lja huvitava kontrasti Eesti naiste A-koondise ja U17 koondise vahel – U17-koondislased alustasid jalgpalliga keskmiselt kolm aastat varem

„Kui rÀÀkida Eesti jalgpallist tavalise inimesega, siis see on pĂ”hiline teema.

Kunagi olid Ragnar Klavan ja Lenna Kuurmaa, aga see oli vĂ€ga episoodiline – lĂ”puks ometi on meil Eestis olemas tĂ”eline power couple!“

Õhtulehe ajakirjanik Dannar Leitmaa

Brent Lepistu ja Anett Kontaveidi suhtest

„Nii nagu ei sobi eeskujuks ja reklaamnĂ€oks olevale jalgpallikoondislasele purjuspĂ€i rĂ€usata vĂ”i kriminaalses seltskonnas viibida, ei sobi talle olla Ă”llelauas ja fotol inimesega, kes esindab reĆŸiimi, mis alustaks suure tĂ”enĂ€osusega rĂ€iget vallutussĂ”da ka Eesti vastu – kui sel seda vĂ€hegi lastaks. Kuid ei lasta, sest me ise ja meie liitlased oleme tugevad. „Aga sport ja poliitika tuleb
“ Lahus hoida? See populaarne lause on sama sisutĂŒhi, kui öelda nĂ€iteks, et Vene jalgpallikoondis ei esinda Vene riiki vĂ”i rahvast vĂ”i ei teeni selle valitsejate-rahabosside huve. Tegelikult kujundab ju iga koondis – nii Vene kui Eesti oma – oma riigi mainet, esindades ka selle pĂ”himĂ”tteid, kultuuri, ajalugu ja moraali. Lihtsalt enamik riike ei proovi samal ajal oma naabreid raketirĂŒnnakutega otse tappa vĂ”i surnuks kĂŒlmetada.“

JalgpallifÀnn Kalle Paas endiste ja praeguste koondislaste Karpini-foto skandaalist

„Aga nagu teie, sain ka mina internetist teada, et lahkun Levadiast sajaprotsendiliselt. Minu jaoks ei ole see juhtkonna kĂ€itumine normaalne, sest ma olin osa meeskonnast seitse hooaega ning tulime koos kolm korda Eesti meistriks ja vĂ”itsime kĂ”ik tiitlid.“

Ilja Antonov Levadiast lahkumisest

A. Le Coq Arenal avatud keskus viib mÀngijate treeningu uuele tasemele

Eesti Jalgpalli Liit avas jaanuari keskel A. Le Coq Arenal kehaliste vĂ”imete arendamise keskuse. „Olles vaadanud 2021. aasta esimesi mĂ€nge Eestis ja öelnud kĂ”va hÀÀlega vĂ€lja, et peame Ă”ppima paremini kaitsma, kĂŒsisime endalt ka, kuidas saaksime seda oskust parandada. Üks ĂŒhe vastu olukordade vĂ”itmine on kaitsmise alus ja sellest tahtsime ka alustada. Lisaks kaitsvatele jalgpallioskustele nĂ”uab see ĂŒlesanne ka jĂ”udu, plahvatuslikkust ja kiirust. Ka maailmameistrivĂ”istlused nĂ€itasid, et suurte meeskondadega saab vĂ”istelda ning neid isegi hea kiiruse ja plahvatuslikkusega vĂ”ita. Jalgpall areneb edaspidi selgelt selles suunas. Seega peame neid oskusi arendama ja need vĂ€ljakule tooma,“ selgitab koondise peatreener Thomas HĂ€berli keskuse vajalikkuse kohta.

„Keskuse eesmĂ€rk on keskenduda plahvatuslikkuse arendamisele, ja see hĂ”lmab kiirust ja vĂ”imsust. Tahtsime luua mĂ€ngijatele vĂ”imalusi treenida sagedamini, tulemuslikumalt ja jalgpallispetsiifilisemalt, et neid olu-

Nii nad ĂŒtlesid
10 JALKA VEEBRUAR 2023 LUGU JA TSITAADID
Foto: Katariina Peetson

lisi omadusi parandada. See, et paljud klubid treenivad talvel LillekĂŒla jalgpallikompleksis, lihtsustab asja ja vĂ”imaldab tekitada erinevaid sĂŒnergiaid. Eestis kestab hooaja ettevalmistus kĂŒmme nĂ€dalat, peame selle vĂ”imalikult efektiivselt Ă€ra kasutama,“ lisab ta.

Kehalise vĂ”imekuse keskuse juht Hendrik NĂ€lk: „Treeninguvahendid annavad vĂ”imaluse sĂ€ttida vastupanu tĂ€pselt vastavalt sportlase enda vĂ”imekusele ja treeningu eesmĂ€rgile, vĂ”ttes arvesse konkreetset jĂ”ukvaliteeti, mida soovitakse parandada. Lisaks traditsioonilistele hantlitele ja kangidele on keskuses olemas ekstsentrilised1 treeninguvahendid, mis annavad vĂ”imaluse kasutada tavapĂ€rasest suuremat ekstsentrilist koormust. Samuti on olemas plahvatuslikkust treenivad pneumaatilised2 masinad, mis on head abivahendid just kontsentrilise treeninguefekti rĂ”hutamiseks. MĂ€ngijale annab see vĂ”imaluse treenida mitmetahulisemalt kui vaid hantleid ja kange kasutades. MĂ€ngijates avaldub see protsess vĂ€ljakul paranenud jĂ”u- ja kiirustulemusena.“

Koondise kehalise ettevalmistuse treener Michael MĂŒller, kes nĂ”ustas keskust seadmete valikus, rĂ”hutab, et tegelikult pole keskus pelgalt treeningusaal, vaid ka kohtumispaik: platvorm, kus fitnessi- ja jĂ”utreenerid saavad vahetada omavahel teadmisi, samuti mĂ€ngijad. See on meeskondadele ainulaadne vĂ”imalus teha koostööd ja tĂ”sta taset. VĂ€ljakul muidugi mĂ€ngitakse omavahel, ent jĂ”usaalis on kĂ”igil samad eesmĂ€rgid: parandada kiirust ja vastupanuvĂ”imet.

„VĂ€ikeses riigis on tĂ”esti oluline, et kĂ”ik meil olevad spetsialistid töötaksid koos,“ tĂ€iendab HĂ€berli.

ïƒąKeskuse avamisel proovisid masinaid ka koondise treenerid.

Foto: Liisi Troska

Masinate valikul lĂ€htutigi just kvaliteedist ja nĂŒĂŒdisaegsusest. Keskuses on tipptasemel testimisvahendid force blade’id ehk surveplaadid ja lasersĂŒsteem. „Üks on lihtsustatuna mĂ”eldud hĂŒppevĂ”ime ja vigastusohu hindamiseks ja teine eeskĂ€tt just kiiruslike vĂ”imete hindamiseks. Lisaks sellele on ka mÔÔdikud, mis aitavad treenida soovitud jĂ”ukvaliteedi arendamise vahemikus. Vahend kinnitub kangi kĂŒlge ning mÔÔdab kangi liikumiskiirust, see annab vĂ”imaluse minna treeninguplaani koostamisel detailidesse,“ selgitab NĂ€lk.

„Jalgpalliliit pakub klubidele igakĂŒlgset abi alates testimise lĂ€biviimisest kuni treeningulahendusteni. EesmĂ€rk on koolitada klubide treenereid, et nad suudaksid iseseisvalt keskust kasutada ja vĂ”tta sellest mĂ€ngijate hĂŒvanguks maksimum. Keskuses on pea 40 meetri pikkune tartaan, mis annab vĂ”imaluse integreerida kiiruslike vĂ”imete treeningut ĂŒhe jĂ”usaalitreeninguga. See vĂ”iks anda tehnilistele treeneritele ka vĂ”imaluse kasutada vĂ€ljakuaega jalgpallispetsiifilisemate harjutuste jaoks. KĂ”ik treeninguvahendid, sealhulgas traditsioonilised kangid, on vĂ”imalus vĂ”istlusmomendiks. TĂ€nu olemasolevatele seadmetele saavad treenerid ja mĂ€ngijad otsese tagasiside nende tulemuste kohta ja ĂŒhtlasi on see hea viis hinnata mĂ€ngija kehalist arengut treeninguprotsessi jooksul. Soovin tĂ€nada eelnevalt projekti vedanud Raul Jervat koos Thomase ja Michaeliga, et nad niivĂ”rd head vĂ”imalused on siia loonud,“ lĂ”petab NĂ€lk.

MAARJA TRAUSS

1 Ekstsentriline faas tĂ€hendab lihase tööd selle pikenemise ajal. NĂ€iteks kĂŒkkharjutuse puhul pĂŒstisest asendist enda langetamine alumisse positsiooni nĂ”uab ekstsentrilist lihastööd. KĂŒkist pĂŒsti tĂ”usmine nĂ”uab sirutajalihastelt vastupidi aga kontsentrilist tööd. 2 Pneumaatiline treeninguvahend tĂ€hendab seda, et tööd tehakse Ă”hurĂ”hu vastu, mitte konkreetse raskuse vastu. See annab vĂ”imaluse anda lihastele tĂ€psemat ja potentsiaalselt ĂŒhtlasemat koormust kogu harjutuses nĂ”utava liikumisamplituudi ulatuses.
2023 VEEBRUAR JALKA 11 LUGU JA TSITAADID

TĂ€itkem pingid!

„Football Manageri“ mĂ€ng on jalgpalliinimesele ilmselt ĂŒks sĂ”ltuvust tekitavamaid arvutiprogramme, mis eales loodud. Esialgu vĂ”ib see tunduda kĂŒll keeruline, hoomamatu ja tohutult aeglane, kuid kui juba vilumus tekib ja hoog sisse tuleb (ja uskuge mind, see tuleb kiiresti!), lendab aeg vaat et veel kiiremini kui magades. NĂŒĂŒdseks olen sellest „pahest“ suutnud juba paar aastat hoiduda, kuid mĂ€letan hĂ€sti aegu, kui vĂ”isin mĂ”istlikul ajal arvuti taha istuda ja FMi lahti teha – ning jĂ€rgmine kord libises pilk kellale alles siis, kui kardina vahelt esimesed pĂ€ikesekiired tuppa hakkasid paistma.

Kes ei ole sellest mĂ€ngust midagi kuulnud, siis kiirtutvustus: FM asetab sind jalgpalliklubi peatreeneri rolli, kusjuures meeskonna puhul saab kontrollida sisuliselt kĂ”ike, alates igaks mĂ€nguks taktika ja koosseisu paika seadmisest kuni treeningtöö, noormĂ€ngijate vĂ€rbamise ja ĂŒleminekuturul tegutsemiseni vĂ€lja. FIFA-mĂ€ngudele omast vĂ€ljakul mĂ€ngijate kontrollimist FM ei paku – nagu ka pĂ€riselus, tuleb treeneril mĂ€nge kĂ”rvalt vaadata ning platsil toimuvat saab mĂ”jutada vaid vahetuste, taktikaliste muudatuste ja juhiste hĂ”ikamisega.

hasardi – ja annab omal veidral moel sissevaate pĂ€ris treenerite hingeellu. Aja jooksul tekivad igal „Football Manageri“ mĂ€ngival huvilisel seal omad kiiksud ja harjumused: olen nĂ€iteks kuulnud, kuidas tĂ€htsate karikamĂ€ngude eel pannakse arvuti taga selga ĂŒlikond vĂ”i kĂ€iakse neid arvutiga mĂ”nel pĂ€ris staadionil simuleerimas. Kas seda just kiiksuks saab nimetada, aga minu „treenerikarjÀÀri“ ĂŒks kindel muster oli anda noortele vĂ”imalikult palju mĂ€nguaega.

Unustage 30aastased – minu meeskonnas oli juba 26–27aastane mĂ€ngija tĂ€ielik kĂ”du! Üldjuhul hankisin oma vĂ”istkonna pallurid 16–19aastaselt ja olin sunnitud nad kolme-nelja hooaja jĂ€rel maha mĂŒĂŒma, kuna suuremad ja rikkamad klubid pakkusid nende eest summasid, millest ei olnud mul mĂ”istlik keelduda. Verinoortele palluritele mĂ€nguaja mĂ”ttes avansi andmine oli reegel, mitte erand.

VĂ”i teistpidi mĂ”eldes: millise signaali annab see duubelmeeskonna mĂ€ngijatele, kui esindusvĂ”istkonna peatreener leiab, et ta jĂ€taks ennem kolm kohta protokollis tĂŒhjaks, kui nimetaks sinna mĂ”ned noormĂ€ngijad?

Sisuliselt lĂ”putu ĂŒlemaailmne mĂ€ngijate andmebaas ja teiste jalgpallimĂ€ngudega vĂ”rreldes vĂ€ga realistlik tunnetus tekitab tohutu

Ja igaks kohtumiseks oli mul pingi peal maksimaalne arv mĂ€ngijaid. Kui esindusmeeskonnast mingil pĂ”hjusel selleks ei piisanud, vĂ”tsin julgelt noortetiimist vĂ”i duubelvĂ”istkonnast lisa. Ükski koht ei jÀÀnud kunagi tĂŒhjaks. Kinnitasin endale, et isegi kui ma neid pingiotsa mehi platsile ei saada, saavad nad esindusmeeskonnaga koos olemisest ikkagi kĂ”va kogemuse. Ja kui mĂ€nguseis vĂ€hegi lubas, said noored ka platsile!

12 JALKA VEEBRUAR 2023
Foto: Jana Pipar
MÕTISKLUSI
Tekst: Raul Ojassaar

Just seetĂ”ttu olen alati vaadanud viltu sellele, kui nĂ€iteks Premium liiga mĂ€ngul on vĂ”istkondadel vahetuspingil tunduvalt vĂ€hem pallureid, kui protokoll lubaks. Kulla treenerid, milleks teil siis duubeltiim on? Millist kahju toob kaasa see, kui muidu tĂŒhjaks jÀÀvatele kohtadele vahetuspingil tuua esindustiimi Ă”hku nuusutama mĂ”ned mĂ€ngijad, kes on parasjagu noorte- vĂ”i duubelvĂ”istkonnas heast kĂŒljest silma paistnud?

Keegi pole öelnud, et nad peaksid kindlasti mĂ€ngu saama – aga ehk sĂŒtitab just selline kogemus mĂ”ne noore mĂ€ngija sees tule, mis aitab tal lĂ”puks tippmĂ€ngijaks saada? VĂ”i teistpidi mĂ”eldes: millise signaali annab see duubelmeeskonna mĂ€ngijatele, kui esindusvĂ”istkonna peatreener leiab, et ta jĂ€taks ennem kolm kohta protokollis tĂŒhjaks, kui nimetaks sinna mĂ”ned noormĂ€ngijad?

Jah – pĂ€riselu seab tihti omad piirangud. VĂ”ibolla on duubelvĂ”istkonnal samal pĂ€eval mĂ€ngueelne trenn ja jĂ€rgmisel pĂ€eval mĂ€ng. VĂ”ibolla on noormĂ€ngija koormus niigi niivĂ”rd suur, et esindusmeeskonna Ă€revuse ja stressiga ei taheta teda ĂŒle kuhjata. VĂ”i ei taha treenerid noort mĂ€ngijat esindusmeeskonna juurde kutsumisega premeerida, kui pallur seda tegelikult ei vÀÀri. KĂ”iki neid olukordi saab aga ju lahendada omavahel suheldes! TĂŒhjaks jÀÀnud kohad vahetuspingil on siiski ĂŒldjuhul mĂ€rk treenerite laiskusest vĂ”i klubi dĂŒsfunktsionaalsusest.

LĂ”petage rÀÀkimine rahust –rÀÀgime Ukraina vĂ”idust!

Eesti jalgpalli raputanud skandaal, mis tĂ”ukus ĂŒhest Valeri Karpiniga peetud Ă”htusöögist ja tehtud fotost, oleks vĂ”inud mööduda oluliselt valutumalt – peamine murekoht ei puudutanud mitte seda ĂŒht Ă”llelauda, vaid sellele jĂ€rgnevat. Osa ĂŒhiskonnast ei mĂ”ista endiselt, miks see pilt ĂŒldse kohatu oli vĂ”i miks kogu teema nii suureks puhuti. See on tohutult kurb, eriti nĂ€hes pilte ja lugedes infot jĂ€rjekordse raketirĂŒnnaku kohta mĂ”nele Ukraina linna elumajale vĂ”i tapetud-vĂ€gistatud naistest ja lastest. Eestlaste seisukoht on hetkel kindel: lojaalsus Eestile tĂ€hendab selgelt ka Ukraina poolt olemist, Venemaa agressiooni pidurdamise ja kĂ”ige sellega kaasneva toetamist. Venemaa on viimase paarikĂŒmne aasta jooksul korduvalt tunginud kallale mitmele varem NĂ”ukogude Liitu anastatud riigile ning seni on rahvusvaheline reaktsioon olnud liialt nĂ”rk – agressorit pole piisavalt heidutatud, mistĂ”ttu olemegi praeguseks jĂ”udnud seisu, kus sadistlikud venelased saadavad sĂŒĂŒtute Ukraina inimeste peal jultunult korda kĂ”ikvĂ”imalikke sĂ”jakuritegusid. KĂ”ik mĂ€rgid nĂ€itavad, et hea meelega teeksid nad seda ka mujal, sealhulgas Eestis. Enda meelest ajavad nad Ă”iget asja. Sellise suhtumise ja mĂ”ttelaadi vastu tuleb kĂ”ikide vahenditega vĂ”idelda.

Paistab aga, et siin elavatele vene rahvusest Eesti inimestele ei ole seos Eestile lojaalne ja Ukraina poolt olemise vahel niivĂ”rd selge. VĂ€hemalt jalgpallurite vĂ€ljaĂŒtlemistest saab jĂ€reldada, et nende jaoks on truudus Eestile ĂŒks asi, Venemaa ja Ukraina vahelises sĂ”jas poole valimine vĂ”i seisukoha vĂ”tmine aga hoopis midagi muud. VĂ”ibolla nad ei taju, et Venemaa on kĂŒll fĂŒĂŒsiliselt sĂ”jas Ukrainaga, aga Ukraina sĂ”dib ka meie eest. VĂ”i ei taha nad seda endale tunnistada.

Kogu tekkinud olukord on ilmselt avanud paljude eestlaste, sealhulgas minu silmad. Saime ootamatult reljeefselt teada, et siin elavad eestlased ja venelased mĂ”tlevad endiselt ĂŒsna erinevalt. Isegi eestikeelses töökeskkonnas tegutsevad venelased vĂ”ivad tarbida teistsugust meediat ja elada mĂ€rksa teistmoodi inforuumis kui meie. Integratsioon ei saagi olla projekt, mis viiakse viie vĂ”i kĂŒmne aastaga ellu, vaid see on protsess – ent see pole kulgenud nii hĂ€sti, kui vahepeal vĂ”is tunduda.

Üht asja siiski palun, ja mitte ainult jalgpalluritelt: lĂ”petage mainimine, et olete rahu poolt. Kes siis ei oleks? See lausejupp on tĂŒlgastavalt mittemidagiĂŒtlev. Ukrainale ei ole vaja rahu, Ukrainale on vaja, et okupandid nende riigist lahkuksid ja et nad saaksid oma maa taas reparatsioonide eest ĂŒles ehitada. Ka Eestile ei ole vaja rahu, vaid Ukraina vĂ”itu, Venemaa lĂŒĂŒasaamist. Rahu peab saabuma ainult Ukraina tingimusteta vĂ”iduga. Slava Ukraini!

2023 VEEBRUAR JALKA 13 MÕTISKLUSI

Kui raske on mÀngijaid treenerina motiveerida? (@suur0rgtom1)

Oleneb keskkonnast. Madalamal tasemel on vĂ”ibolla keerulisem, aga seal on ka suhtumine teistsugune. Arvan, et mida kĂ”rgem tase, mida suuremad nĂ”udmised... Iga treener leiab oma viisi, lĂ€bi mille motiveerida. Üks pool on kindlasti inimlikkus, lĂ€bisaamine. Vahel ei olegi vaja midagi muud teha. Kutid on sinuga ja mĂ€ng kĂ€ib.

Mis on peatreeneri ameti juures kÔige raskem? (@_m.mqnnu_)

Õpiprotsess – kui ĂŒritad midagi poistele selgeks teha, aga mĂ€ngudes see ei Ă”nnestu. 90 minutit mĂ€ngu on treenerile eksam ja mingil hetkel vĂ”ib

IGOR PRINS: tahan, et PÀrnus oleks Premium liiga vÔistkond

PĂ€rnust pĂ€rit ja noormĂ€ngijana Kalakombinaadiga ajaloolise 1985. aasta ENSV meistritiitli vĂ”itnud Igor Prins veetis suure osa karjÀÀrist Tallinna klubides. Suvepealinna naasis ta viis aastat tagasi PĂ€rnu JK treenerina, nĂŒĂŒd aga vĂ”ttis taas vastu Premium liiga kutse ja vahetas dressid linnarivaali Vapruse omade vastu. Ikka selleks, et tulemust teha.

ïƒĄIgor Prins jÀÀb PĂ€rnu rannastaadionile, kuid PJK asemel juhendab ta sellest hooajast alates PĂ€rnu Vaprust.

tekkida stress, kui asjad ei Ônnestu ja lahendusi ei leia. Seega ka iseendaga hakkama saamine, see on ikkagi stressirohke töö. Iseennast ei tohi Àra kaotada, tuleb lÔpuni oma joont hoida.

Milline jalgpallitreener on sind kÔige rohkem inspireerinud? (@jessulehesalu)

Kui kĂ”ige lĂ€hemalt vĂ”tta, siis TĂ€ri (Tarmo RĂŒĂŒtli – toim.), kellega pikki aastaid Levadias koos töötasin. Tema oli kindlasti minu esimene eeskuju, vĂ€listreeneritega ei olegi mul mingit koostöövormi olnud. MĂ€ngijana nĂ€gin muidugi erinevaid treenereid, aga nemad olid ka kohalikud. TĂ€ri ise on nĂ€iteks Teituriga töötanud ja tema kĂ€e all hakkasin esimest korda mĂ”tlema, kas treeneriamet mulle istub.

14 JALKA VEEBRUAR 2023 LUGEJA KÜSIB
Tekst: Ivar Lepik | Foto: Liisi Troska

Igor Prins

SĂŒndinud: 21.10.1966

MÀngijakarjÀÀr: PÀrnu Kalakombinaat / MEK, Tallinna Noorus, Tallinna Sport, Tallinna Zvezda, Eesti Tööstus / Flora, FC Norma, FC Tevalte, FC Lantana-Marlekor, Tallinna Sadam, Maardu Levadia, PÀrnu Levadia, MC Tallinn, NÔmme Kalju II, FC Toompea

TreenerikarjÀÀr: FC Levadia abitreener (2003–2008), FC Levadia peatreener (2008–2010, 2016–2017), NĂ”mme Kalju peatreener (2010–2014), PĂ€rnu JK peatreener (2017–2022), Eesti U21 koondise peatreener (2019–2020), PĂ€rnu Vapruse peatreener (2023–)

Eesti NSV / Eesti meistritiitlid: mÀngijana

1985, 1986, 1995/96, 1999, 2000; peatreenerina

2008, 2009, 2012, abitreenerina 2006 ja 2007

KoondisekarjÀÀr (1992–1994): 20/0

Miks sa PJK hĂŒlgasid? (@bruno.orm) Miks lĂ€ksid

PJKst Vaprusesse? (@rasmus5401)

Mingit hĂŒlgamist kui sellist ei olnud. MĂ”ned kuud enne hooaja lĂ”ppu olid lĂ€birÀÀkimised ja tean, et PJK-l olid veel mingid arutelud muudel teemadel. Kui oli allkirjastamise aeg, rÀÀkisin paralleelselt Vaprusega – arvan, et on normaalne, et nad mind kutsusid –, ja kuna PJK puhul oli teadmatus edasise suhtes, siis otsustasin Vapruse kasuks. Kui konkreetselt vastata, siis PJK ei teadnud, mis saab edasi, ja langetasin seetĂ”ttu otsuse liituda Vaprusega.

Mis on sinu eesmÀrgid Vaprusega?

(@karina.mirtel) Millised on Vapruse eesmÀrgid uueks hooajaks? (@silverpaev)

Saime alles enne jĂ”ule teada, et oleme Premium liigas. Kui 12. detsembril alustasime, siis me veel ei teadnud, kus mĂ€ngime. Kui teada saime, hakkas komplekteerimine, paljud mĂ€ngijad ootasid ka infot. NĂŒĂŒd oleme suure osa eelmise aasta vĂ”istkonnast sĂ€ilitanud ja loodan vĂ€ga, et saame kaks-kolm-neli mĂ€ngijat veel. Vastuse lĂ”pp oleks see, et loodan mĂ€ngida seitsmenda koha peale. Ei tahaks visata loosungit, et viie hulka – pĂ€ris keeruline on ja saan aru, et kui komplekteerime nagu eelmisel aastal, siis miks me peaks viie hulka jĂ”udma? Mingid muudatused tulevad, uued treenerid, aga kas see on piisav? Loodan, et jÀÀme kindlalt pĂŒsima.

Kas vaatate mÀngijaid ka vÀlismaalt? (@silverpaev)

ïƒĄ2013. aasta suvel lubas Prins NĂ”mme Kalju peatreenerina, et kui Meistrite liiga eelringis alistatakse Soome tĆĄempion HJK, ajab ta oma pikad kiharad maha. Kaljul Ă”nnestuski pĂ”hjanaabrid alistada – ja Prins on sĂ”napidaja mees!

Foto: Lembit Peegel

„Isiklikult

Kas PĂ€rnul on Premium liigas ĂŒldse lootust vĂ”i oleks vĂ”inud teha ĂŒhe hooaja esiliigas? (@andupeakurikael)

Selline jutuajamine juhtkonnaga oli ja ma ei nĂ€inud probleemi selles, kui oleksime pidanud mĂ€ngima esiliigas oma noortega. Siis ei oleks ĂŒhtegi palgalist mĂ€ngijat stipendiaatide kĂ”rval. Isiklikult muidugi tahaksin, et PĂ€rnu sats mĂ€ngiks Premium liigas. Siin on kĂ”ik tingimused olemas ja jĂ€rgmisel aastal saab hall ka valmis. Raskeks muidugi lĂ€heb, aga meie eesmĂ€rk ei ole vĂ”istkonda komplekteerida 11 punkti kogumiseks.

Mida soovitad teismelisele, kes tahtmist ja motti tÀis, aga kel on vanusest tulenevad segajad, et sihti hoida? (@reilykaneerut)

sats mĂ€ngiks Premium liigas. Siin on kĂ”ik tingimused olemas ja jĂ€rgmisel aastal saab hall ka valmis.“

15–16aastaselt pulbitsevad kehas tihti kĂ”ik asjad, mis vĂ€hegi saavad. Usun, et vanematel on suunamisel oluline roll ja vĂ”iks vĂ€hemalt teada, kas laps kĂ€ib jalgpallis vĂ”i vĂ”rkpallis. Teine faktor on grupp, kuhu noor satub, kellega trenni teeb. EelkĂ”ige peab aga mĂ€ngija ise leidma tahte ahvatlustele ei öelda ja jalgpallile keskenduda. Midagi ei juhtu tegelikult, kui 22aastaselt otsustada, et jalgpall ei ole sinu jaoks. Aga vĂ€hemalt sel ajal, kui koolis kĂ€id, vĂ”iks pĂŒĂŒda. Et oleks Ă”ppimise kĂ”rval mingisugune ala, millele panustada.

Kas Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov ja Andres Oper tuleks koondise juurest eemaldada? (@carlospol13)

Hetkel mitte. Nagu ĂŒtlesin, on meil eelmisest aastast tuumik sĂ€ilinud ja mingid lĂ€birÀÀkimised veel kĂ€ivad, aga nimesid ma muidugi hetkel öelda ei saa. VĂ€lismaale me ei ole vaadanud, jah.

Ma ei kommenteeriks seda. Arvasin, et sel teemal kĂŒsimus tuleb. Kui minu arvamust sĂ”ja kohta kĂŒsitakse, siis tean, mida vastata, olen kĂŒllaltki konkreetne. Aga teiste kĂ€itumist vĂ”i koosviibimist ei tahaks kuidagi kritiseerida. Pole minu asi öelda, kas Vassiljevilt tuleks nĂ€iteks kaptenipael Ă€ra vĂ”tta.

muidugi tahaksin, et PĂ€rnu
2023 VEEBRUAR JALKA 15 LUGEJA KÜSIB

MĂ€ngisid kaheksakĂŒmnendate lĂ”pus Tallinna Spordis, kus pallis samal ajal ka Valeri Karpin. Mida temast mĂ€letad? (Timo, Hiiumaa)

MÀletan. See oli Àkki aasta 1986, kui mina olin juba meeskonnas ja tema vÔeti juurde kui noormÀngija. Ta oli okei mÀngumees, okei inimene, saime okeilt lÀbi. Aga rÀÀgime muidugi ajast, mis oli 36 aastat tagasi. Sel ajal ei olnud eestlaste-venelaste teemat, pigem olid eestlased jalgpallis need, kellele viltu vaadati. Rahvuste tasakaal oli teistsugune. Aga olime koos ehk aasta, pÀrast ta lÀks edasi mingitele sÔjavÀevÔistlustele ja siis juba Venemaale.

Kui vaadata sinu karjÀÀri, siis pika keskkaitsja kohta lĂ”id ĂŒsna vĂ€he vĂ€ravaid. Miks nii?

(Toomas, NÔmme)

Kaks vĂ€ravat ehk? VĂ”i polnud sedagi? (Naerab – toim.). Mis ma oskan öelda, ei löönud tĂ”esti! Ei lĂ€inud kuidagi need pallid sisse. Ju siis ei olnud vaja lĂŒĂŒa vĂ”i ei olnud oskuseid.

MÀngisid kogu klubikarjÀÀri Eestis. Kas sul oli ka vÔimalusi vÀlismaale siirduda? Kui jah, siis millise klubiga jÔudsid sellele kÔige lÀhemale? (Veiko, Rapla)

ïƒĄIgor Prinsi koondisekarjÀÀr kestis aastatel 1992–1994. Selle aja jooksul sai ta sinises sĂ€rgis kirja 20 kohtumist.

Foto: Lembit Peegel

kohtunik oli ebaĂ”iglane. Mul löödi kĂŒĂŒnarnukiga kulm lĂ”hki. Peale vilet tahtsin seda venda kĂ€tte saada, aga kohtunik andis reaktsiooni eest punase kaardi. Mingit kontakti ei olnud, aga pĂŒĂŒdsin teda korrale kutsuda. Kulm oli tĂ€itsa lĂ”hki ja rahval muidugi jube kihvt, mingi verine vend ajab oma poissi taga.

Oled ĂŒks vĂ€heseid mĂ€ngijaid, kes esindanud nii Florat, Levadiat kui Kaljut – Kalju eest said 2007. aastal kirja ĂŒhe mĂ€ngu (ja ĂŒhe vĂ€rava!), olles juba 40aastane. Kuidas sa Kaljusse mĂ€ngima sattusid? (Karl, JĂ”geva)

Kaljus mĂ€ngisin duublis. Esinduses, jah, vist ĂŒhe korra esiliigas, kui nĂŒĂŒd meenutama hakata. Ilmselt tekkis seal mingi probleem koosseisuga, oli vaja kedagi kaitsesse seisma. VĂ€ravat ma isegi ei mĂ€leta, aga nĂ€e, löön kĂŒll! Aga duublis mingid aastad mĂ€ngisin, Toomas Kaldma kutsus. Oli mingi punt vanu vutimehi koos, jukerdasime seal.

Kas juba Levadiat ja Kaljut treeninuna sihid nĂŒĂŒd ka Flora peatreenerikohta, et ka treenerina see „kĂŒbaratrikk“ kirja saada? (Karl, JĂ”geva) Mis siin ikka sihtida, Eesti treeneri jaoks... Olen ju viis aastat esiliigas olnud. TĂ”usime PJKga esiliiga B-st ĂŒles, aga tĂ€naseks pĂ€evaks langesime minu kĂ€e all ka alla tagasi. AitĂ€h Vaprusele, et kutse tuli ja saan lĂ€bi Ă”nne taas Premium liigas olla, aga kĂ”igepealt peab midagi tegema, et kellelegi silma jÀÀda. Endalegi tuleb aru anda, et noored treenerid ruulivad, mis siin salata. Kas Premium liigas on ĂŒldse keegi treeneritest minust vanem? MĂ€ngijana mĂ”tlesin, et millal ĂŒkskord olen see kĂ”ige kogenum mees, nĂŒĂŒd on treenerina sama tee lĂ€bi kĂ€idud. Aeg liigub edasi.

Kes on kÔige kuulsam jalgpallur, keda oled kohanud? (@kiki_lipss)

„Kulm oli tĂ€itsa lĂ”hki ja rahval muidugi jube kihvt, mingi verine vend ajab oma poissi taga.“

Oli Ă€kki 1989 vĂ”i 1990, mĂ€ngisime Ubakiviga mingis liigas, mis oli alternatiiv Vene teisele liigale... MĂ€letan, et Ubakivi organiseeris Soomest kutse, mina ja Urmas Kirs kĂ€isime kuskil proovimas. Aga selleks see jĂ€igi, nĂ€dalakese olime seal ja tulime tagasi. Mingi laager oli veel, kus ĂŒhe vene kutiga kĂ€isin, aga sellest suurt ei mĂ€letagi. See oli ka kĂ”ik.

Sinu nimel on Eesti koondise ajaloo esimene punane kaart – see tuli 1994. aastal mĂ€ngus USAga. Mille eest selle said? (Imre, Tabasalu) Jah, nad korraldasid tol aastal MMi, enne seda kevadel oli sĂ”prusmĂ€ng. Naljakas lugu oli! Tundsin, et

Äkki toonane Galatasaray treener Frank Rijkaard, kui mĂ€ngisime Levadiaga eurosarjas. Kui mĂ”elda neile, kellega olen olnud nĂ€ost nĂ€kku ja kĂ€tt surunud, siis tema. Ja kui Pro kursusel kĂ€isime Ć veitsis UEFA peakontoris, siis olid teiste riikide Pro-kursuslased ka seal, nĂ€iteks Jens Lehmann. Ehk noored mĂ€letavad neid mehi veel?

Milline on olnud karjÀÀri parim hetk – nii mĂ€ngija kui treenerina? (Helar, Tallinn)

MĂ€ngijana Ă€kki 1999–2000. Siis, kui Levadiaga kaks aastat jĂ€rjest meistritiitli vĂ”itsime. Olin juba tegelikult lĂ”petamas, 34–35aastane. VĂ”idukarikad olid emotsionaalsed, nendesse aastatesse jagus kĂ”ike.

Treenerina... Kui TÀri lahkus Levadiast, oli vÔistkond komplekteeritud, asi toimis. Aga kui Kaljuga vÔitsime, oli magusam. Nad polnud ju vÔitnud ja Kuno Tehva hÔikas veel vÀlja, et viie aastaga meistriks. 2012 Ônnestuski. Treenerina oli see natuke erilisem, koos lÀksime meistritiitlini. Klubi töö meistritiitli nimel oli meeldejÀÀv.

16 JALKA VEEBRUAR 2023 LUGEJA KÜSIB

SUPERKARIKAS 2023

PAIDE FLORA

Kostivere kollikĂŒtt Emma Treiberg: vĂ”in lĂŒĂŒa viis vĂ€ravat, aga mĂ€nguga mitte rahule jÀÀda!

Naiste meistriliigas domineeris möödunud hooaega kĂŒll FC Flora, kes vĂ”itis kĂ”ik kohtumised ja kulges segamatult viienda jĂ€rjestikuse meistritiitlini, ent individuaalselt noppis mĂ”lemad autasud hoopis Tallinna Kalevi ja Saku Sportingu eest mĂ€nginud Emma Treiberg, kes pĂ€rjati nii parima mĂ€ngija kui parima vĂ€ravalööja tiitliga.

Emma Treiberg

SĂŒndinud: 19.11.2000

DebĂŒĂŒt meistriliigas: 11.07.2015 (noortekoondise naiskonnas)

Statistika meistriliigas: 134 mÀngu / 101 vÀravat

DebĂŒĂŒt A-koondises: 8.11.2018

Statistika A-koondises: 26 mÀngu / 0 vÀravat

Tiitlid: Eesti superkarika vĂ”itja 2021, naiste meistriliiga parim mĂ€ngija 2022, naiste meistriliiga parim vĂ€ravakĂŒtt 2022

18 JALKA VEEBRUAR 2023 2-KÕNE
Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

Aasta lĂ”pus 22. sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histanud Treiberg istus jaanuari keskel Jalkaga maha, et anda pĂ”hjalik intervjuu ja jagada oma erakogust pĂ”nevaid fotosid, mis tema senise teekonna kohta ĂŒht-teist rÀÀgivad.

LĂ”id eelmisel hooajal naiste meistriliigas 40 vĂ€ravat, said peale parima vĂ€ravakĂŒti tiitli ka naiste meistriliiga parima mĂ€ngija autasu. Individuaalselt on meistriliigas justkui kĂ”ik saavutatud, vĂ”istkondlikult on veel meistritiitel puudu. Kuhu siit veel edasi on minna?

seselt halvasti, lĂ”in ju vĂ€ravaid. Kartsingi, et otsus ei kanna vilja pĂ€ris nii, nagu tahaksin. Uus keskkond, kohanemine, uus treener
 kas ĂŒldse mĂ€nguaega jagub? Olin vĂ€ga kahevahel, lĂ”puks oli ĂŒleminekuaken kinni minemas ja otsus tuli teha peaaegu viimasel minutil. LĂ”puks otsustasin ikka minna.

Ei siirduks Florasse:

Meistritiitel on ĂŒks asi, mis on hingel ja milleni tahaks kindlasti jĂ”uda. Muidugi ka karikavĂ”idud ja superkarikavĂ”idud – Eestis jagatakse kolm trofeed vĂ€lja, aga meistritiitel on muidugi neist kĂ”ige magusam. Ühe superkarika suutsime Kaleviga vĂ”ita, see oli vĂ€ga meeldejÀÀv. Nende asjade nimel tasub pingutada. Individuaalsele poolele polegi veel mĂ”elnud. Loomulikult tahaks lĂŒĂŒa 50 vĂ€ravat –olen statistikat vaadanud ja on ka mĂ€ngijaid, kes on Eesti liigas löönud hooajaga ĂŒle 60 vĂ€rava. Eks liiga on ka muutunud, loodetavasti ikka tugevamaks, tase peaks praegu olema ĂŒhtlasem.

Individuaalsest poolest rÀÀkides on ka see omamoodi eesmĂ€rk, et standardeid mitte alla lasta. Hooaja alguses nullist alustades tundub 40 vĂ€ravat jĂ”hkralt kauge ja suur arv. Samuti tunnen, et ma pole veel koondises saanud ennast hĂ€sti nĂ€idata ja koguda nii palju mĂ€nguminuteid, kui ise tahaksin. Üks asi on koduliiga, aga rahvusvaheline jalgpall on ikkagi see, mis tegelikult nĂ€itab Ă€ra, mis see nii-öelda pĂ€ris jalgpall endast kujutab.

Eelmisel aastal tegid suure liigutuse, kui vahetasid kasvatajaklubi Tallinna Kalevi sÀrgi Saku Sportingu oma vastu. Miks nii?

Tundsin, et vajan mingisugust muutust. Olin otsustanud, et panustan ise trennidesse pisut rohkem kui ainult vÔistkonnatreeningute aja, ja tunnetasin, et vaja oleks uut vÀrskust. Tegelikult olin vÀga ebakindel, kartsin seda otsust teha. LÔpuks viskasin sisuliselt kulli ja kirja.

Kartsid, sest vÔÔras keskkond ja kÔik algaks mingis mÔttes taas nullist? Jah. Mul oli ju Kalevis ka pÀris hea hooaeg olnud ja midagi ei olnud ot-

„Meistritiitli saamine, mida enne ka mainisin, on ilmselt kordades magusam sellise vĂ”istkonnaga, kellelt seda ei oodata.“

Kuidas Kalev sinu otsuse vastu vĂ”ttis? Naiskonna parim vĂ€ravakĂŒtt ĂŒtles ju ĂŒhtĂ€kki, et tahaks Ă€ra minna. Eks treeneri jaoks oli see ka segane, et miks ma minna tahan – tema ju minu sisse ei nĂ€inud. Samal ajal olin ju ka ise ebakindel, teadmata, kuhu need otsused mind vĂ€lja viivad. LĂ”puks jĂ€i mulle aga mulje, et nii tiim kui treener austasid mu otsust. Oleme ikkagi amatöörid, vahel peab teatud otsuseid tegema ka lihtsalt enda pĂ€rast. Alati ei saa teistele mĂ”elda. MĂ”tlesin ka tookord, et teen selle otsuse enda pĂ€rast. Proovin – ja kui ei toimi, saan ju tagasi minna. Arvan, et kui poleks tiimivahetust teinud, oleksin alati jÀÀnud mĂ”tlema, mis oleks vĂ”inud olla. SeepĂ€rast on mul hea meel, et leidsin lĂ”puks julguse.

Uuel hooajal jÀtkad Sakus?

Jah. Me ei ole sellest hetkel vÀga rohkem rÀÀkinud, peale selle, et lÀhen taas kord laenule. Hooaja esimese poole mÀngin kindlasti Saku eest.

Flora pole veel tulnud uksele koputama?

Ei ole. Kui ausalt ĂŒtlen, siis isegi kui tuleks, siis arvan, et ĂŒtleksin sellest Ă€ra. Meistritiitli saamine, mida enne ka mainisin, on ilmselt kordades magusam sellise vĂ”istkonnaga, kellelt seda ei oodata. Floras oleks meistriks tulemine ju mitu korda lihtsam kui nĂ€iteks Sakus. Enda esimesest meistritiitlist tahaksin kĂ€tte saada vĂ”imalikult hea emotsiooni – usun, et Floraga ei saaks ma nii head tunnet kĂ€tte kui mĂ”ne teise tiimiga.

Liigume ajas pisut tagasi. Esimesed ametlikud mĂ€ngud said kirja alles 14aastaselt. Kuidas leidis tĂŒdruk Kostiverest tee Tallinna Kalevi jalgpallitrenni? Kodukohas vist ei olnudki kuskil mĂ€ngida?

Tegelikult sai kohapeal mĂ€ngida kĂŒll: meil oli kooli taga pĂ”ld kahe vĂ€ravaga. Alati kui sinna mĂ€ngima lĂ€ksin, siis poisid ĂŒtlesid mulle, et Emma, sa oled tĂ€na

2023 VEEBRUAR JALKA 19 2-KÕNE
ïƒĄâ€žValisin need pildid, sest olen peres keskmine laps ja alati olnud kangekaelne ja jÀÀrapĂ€ine. Need omadused on minuga siiani kaasas.“ Fotod: erakogu

pallitĂŒdruk, sa ei saa meiega mĂ€ngida! Mingi hetk vĂ”tsid nad mind ikka mĂ€ngu. Olen kogu elu olnud sporditĂŒdruk: kunagi kĂ€isin kergejĂ”ustikutrennis, aga seal tundsin, et see on liiga individuaalne, ja ma ei soovinud ĂŒksi pinget taluda. Kuidagi lĂ€ks nii, et sattusin jalgpalli mĂ€ngima.

MĂ€letan hĂ€sti, et mu esimesed kunstmuruputsad olid moodsad Adidase putsad siniste triipudega. Kostiveres on bussipeatus pĂ”hiline koht, kus noored hĂ€ngivad. Kui ma parasjagu trenni minekuks seal bussi ootasin, kĂŒsisid paar aastat vanemad poisid, needsamad, kes mind mĂ€ngu ei tahtnud vĂ”tta, et kuhu ma lĂ€hen. Kui ĂŒtlesin neile, et lĂ€hen jalkatrenni, siis nad arvasid, et ma teen nalja! LĂ”puks nĂ€itasin neile enda uhkeid putsasid ja nad said aru, et mul on tĂ”si taga.

Vanem Ă”de Kreet on Ă€sja lĂ”petanud ĂŒlikooli, pildil on ka noorem vend Gustav. „Pean perekonda vĂ€ga oluliseks. Vend on praegu 15, mina 22 ja Ă”de minust kaks ja pool aastat vanem. Õega mĂ€ngisime lapsepĂ”lves vĂ€ga palju ja ta oli minu jaoks alati suur eeskuju, tegin kĂ”ike tema jĂ€rgi.“ Foto: erakogu

Kui nĂŒĂŒd meistriliiga parima mĂ€ngija tiitli sain, siis ĂŒtlesid nad, et olen vĂ€ga tubli ja neil on vĂ€ga hea meel, et ma selle nimel pingutanud olen. Eks neil on ka vast uhke tunne, et see tĂŒdruk, keda nad mĂ€ngu ei vĂ”tnud, nĂŒĂŒd nii kaugele on jĂ”udnud!

Kostiveres oli koolis poistetiim ja nad mĂ€ngisid kogu aeg Raasiku Jokeriga. Aeg-ajalt kĂ€is Joker meil kĂŒlas, Raasiku poistel oli ĂŒks punane buss – kui see parklasse jĂ”udis, oli teada, et lĂ€heb mĂ€nguks. MĂ€letan, kuidas ĂŒkskord ostsin endale poest kĂŒmme pulgakommi ja lĂ€ksin saali vaatama, kuidas nad mĂ€ngivad. Raasiku eest mĂ€ngis toona Herol, kel olid maani pikad juuksed, ja ta oli kĂ”igist parem. Mul ei ole lapsepĂ”lvest palju mĂ€lestusi, aga need kĂŒmme pulgakommi on vĂ€ga hĂ€sti meeles.

SĂ”id kĂ”ik kĂŒmme sealsamas Ă€ra? Jah! Ja nautisin jalgpalli.

Esialgu olid mitu aastat ju hoopis vĂ€ravavaht, aga ĂŒhel hetkel hakkasid ise vĂ€ravaid lööma. Kuidas sa postide vahele sattusid ja kui sujuvalt toimus positsioonivahetus?

Jalgpalliga seotud mĂ€lestus lapsepĂ”lvest: „MĂ€letan, kuidas ĂŒkskord ostsin endale poest kĂŒmme pulgakommi ja lĂ€ksin saali vaatama, kuidas nad mĂ€ngivad. Raasiku eest mĂ€ngis toona Herol, kel olid maani pikad juuksed, ja ta oli kĂ”igist parem.“

Tavaline vastus: ma ei kartnud palli ja eks keegi tuli vĂ€ravasse panna. See sai alguse saaliturniiridel, kus lapsena ikka palju sai kĂ€idud. Saalis on vĂ€iksem vĂ€rav ka ja nii ma sinna jĂ€ingi. MĂ€letan, et kui trenni lĂ€ksin, siis paljud kĂŒsisid, et kas ma olen kuskil varem ka trennis kĂ€inud, sest olin pĂ€ris hea. Ma arvan, et need olid tegelikult lapsepĂ”lve mĂ”jutused ja see, et ma lĂ”puks natuke ka poistega sain palli taguda. Ma arvan, et sel on siiani mu mĂ€ngijakarjÀÀris suur roll.

Kalevi naiskonnas leidis aga treener Allan Soomets, et olen vĂ€ravas olemiseks liiga lĂŒhike ja kiire. Tookord, nooremana

20 JALKA VEEBRUAR 2023
ïƒĄEsimesel pildil mĂ€ngib vĂ€ike Treiberg (paremal) Kostiveres Ă”e (vasakul) ja teiste kaaslastega, taustal on kortermaja, kus perekond kunagi elas. Teisel ronib Emma traktori rooli. „Kasvasin vĂ€ikeses Kostivere kĂŒlas, olen tĂ€itsa maalaps! Usun, et lapsena hĂ€sti palju Ă”ues mĂ€ngimine ja maatööd aitasid ka esimesed lihased kasvama panna. Eks sai ikka vanaemal pĂ”llul abiks kĂ€idud vĂ”i pĂ”llumehest isaga kive korjatud. Pealegi oli kĂŒla vĂ€ike, kĂ”ik tundsid kĂ”iki, saime pidevalt kokku ja mĂ€ngisime pidevalt erinevaid sportmĂ€nge.“ Fotod: erakogu

ma ei teadnud, mis on mulle hea vĂ”i halb, aga tĂ€na olen Allanile vĂ€ga tĂ€nulik, et ta sellist asja mĂ€rkas. Ma olen ju tĂ”esti pigem lĂŒhem, arvan, et ma ei oleks vĂ€ravavahina nii kaugele jĂ”udnud. Koondises ei mĂ€ngiks ma Karina Korki juba pikkuse tĂ”ttu ĂŒle. Ja tegelikult on platsil kordades lahedam! MĂ€letan, et vĂ€ravavahina oli ĂŒks mu pĂ”hilisi probleeme see, et kui polnud palju tööd, lĂ€ksid mu mĂ”tted lihtsalt kuskile lendama ja nii oli raske end mĂ€ngus hoida.

Jalgpalli mÀngimise kÔrvalt töötad kodukohas Kostiveres koolis klassiÔpetajana, oled ka 1. klassi klassijuhataja. Kuidas selle ametini jÔudsid?

Mu ema on pedagoog ja vanem Ă”de on ka klassiĂ”petajaks Ă”ppinud. Kui tuli aeg otsustada, kas minna ĂŒlikooli vĂ”i mitte, siis ei olnud ma veel pĂ€ris kindel, mida tahaksin Ă”ppida. Kehakultuur on sportlase jaoks tavaline asi, aga samas ei tahtnud ma kĂ”ike elus spordiga siduda. Ema ikka rÀÀkis mulle: Ă”petajaamet on tore, lapsed sulle ju meeldivad, vaheajal saab puhata ja kogu suvi on pĂ”himĂ”tteliselt vaba


Seni ainus vĂ”istkondlik tiitel tĂ€iskasvanuna: 2021. aasta alguses ĂŒllatas Tallinna Kalev superkarikafinaalis FC Florat. „Kalev on ikkagi mu esimene klubi, kus alustasin. Olen vĂ€ga tĂ€nulik, et ma tĂ€nu Kalevile jalgpalli juurde tee leidsin ja seal pĂ”hitĂ”ed selgeks sain. KĂ”ik treenerid, kes mul on olnud, on alati andnud endast maksimumi, et tunneksin ennast hĂ€sti. Muide: KĂ€tlin Hein, kellest sai nĂŒĂŒd Kalevi naiskonna uus peatreener, on samuti Kostiverest pĂ€rit! Ta oli ka ĂŒks mu esimesi treenereid, mĂ€letan siiani vĂ€ga hĂ€sti, kuidas temaga söötu ja tehnikat Ă”ppisin.“

Praegu lĂ€heb ĂŒlikoolis neljas aasta, Ă”petajana töötanud olen viimased poolteist aastat. Eelmisel aastal olin pisut vĂ€iksema koormusega tööl, mul oli nĂ€dalas kuus tundi. Sel Ă”ppeaastal on 16. See on tĂ€psemalt selline viimane töökoormuse piir, et jĂ”uan ka trennile keskenduda.

Soccernet.ee-le antud intervjuus ĂŒtlesid eelmise aasta lĂ”pus, et otsustasid 2022. aasta alguses, et oled sel aastal ainult jalgpallur. Kuidas Ă”petajatöö sellega sobitub?

Konkurentsist Lisette Tammikuga parima vĂ€ravakĂŒti

tiitlile:

„Teinekord ei vaadanud ma isegi Flora mĂ€ngude protokolle: nĂ€gin kĂŒll seisu, aga ei vaadanud, mitu tĂŒkki Lisette lĂ”i.“

Otsustavaks sai integreeritud Ă”pe, mis tĂ€hendab, et teen ĂŒlikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi korraga ja vahepeal ei pea eraldi bakalaureusetööd tegema. Leidsin, et see sobib mulle. Pealegi olid kehakultuurikatsed hommikul jube tĂŒĂŒtult vara, pidi kuskil jooksma ja ujuma. Otsustasin Ă”ppida klassiĂ”petajaks ja avastasin, et see sobib ja meeldib mulle.

Eelmisel aastal tundsin kindlasti, et jalgpall on minu jaoks kĂ”ige-kĂ”ige tĂ€htsam asi. Otsustasin tööle minna, sest mul oli ĂŒlikoolis motivatsioonikriis. MĂ”tlesin, et see on nii mĂ”ttetu: olen juba nii kaua Ă”ppinud, aga ei saa teadmisi mitte kuskil kasutada! Õnneks kooli direktor kirjutas mulle ja kĂŒsis, kas tahaksin tulla, sest ta oli kuulnud, et Ă”pin Ă”petajaks. Sel hetkel oli Ă”petamine veidi nagu hobi: tunde oli vĂ€he, aga minu jaoks oli see nii tore, sest sain oma teadmisi natukenegi rakendada. Eks samal ajal oli ka raske jalgpallile keskenduda, kuid töökoormus oli tĂ€pselt paras ja suutsin kaht asja kenasti tasakaalus hoida.

Samas tundsin, et Ă”petajatöö aitas ka jalgpallis kaasa. Olen palju vĂ€lismaale profiks lĂ€inud mĂ€ngijatelt kuulnud, et trenni kĂ”rvalt ei ole vaba ajaga midagi peale hakata – muid kohustusi ei ole ja see viskab lĂ”puks ĂŒle. Minu jaoks olidki need tunnid paras maht – tegin oma trennid Ă€ra, aga sain ka natuke laste peale mĂ”elda ja tunde planeerida.

2023 VEEBRUAR JALKA 21 2-KÕNE
Foto: Jana Pipar

Praeguse vĂ€ravakĂŒti teekond jalgpallis algas hoopis vĂ€ravavahina. „RĂŒndajaks saamine ei kĂ€inud sugugi ĂŒleöö, sest oli mingi aeg, kus Kalevis mĂ€ngisin juba vĂ€ljakul, noortekoondises olin aga endiselt vĂ€ravavaht. See oli tegelikult pĂ€ris keeruline, sest mul ei olnud ju vĂ€ravavahitrenne ega mĂ€nguminuteid. Ühel hetkel aga koondise treener lihtsalt leppis sellega – okei, ole siis vĂ€ljakul!“ Foto: erakogu

TĂ€na oli kĂŒll nĂ€iteks vĂ€ga raske tööpĂ€ev, aga tegelikult mulle vĂ€ga meeldib!

Samas usutluses mÀrkisid veel, et tegid kÔvasti lisatrenni. Millised need trennid vÀlja nÀgid ja millal sa neid teha jÔudsid, kui pÀeval oled Ôpetaja ja Ôhtuti treenid naiskonnaga?

Sisuliselt oli nii, et lĂ€ksin hommikul tööle, andsin oma ĂŒhe matemaatikatunni Ă€ra ja sain seejĂ€rel sealsamas koolis jĂ”usaali ja spordisaali kasutada. Kasutasin neid vĂ”imalusi Ă€ra, tegin oma jĂ”usaalikava, jooksin intervalle, joonejooksu ja sain saalis ka palliga trenni teha. Kooli tööle minemisega vedas, sest sealne kehalise kasvatuse Ă”petaja aitas mind samuti – alguses, kui ta minu tegutsemist

nĂ€gi, ĂŒtles ta, et see polegi trenn, vaid hoopis vormi hoidmine. See pani mind mĂ”tlema, et tal on vĂ”ibolla Ă”igus. LĂ”puks panigi tema mind pingutama – vahel olin nii vĂ€sinud, et tahtsin lĂ”petada, aga ta aitas mul lĂ”puni suruda. Koolist oli mul vĂ€ga palju abi – mulle anti isegi omad koodid, et vĂ”in ruumidesse minna, millal tahan, ja kĂ”ike tĂ€iesti tasuta kasutada.

40 vĂ€ravat 23 mĂ€nguga on pĂ€ris palju – kolmes mulluses meistriliigamĂ€ngus lĂ”id sa lausa viis vĂ€ravat. Kas sul endal ei teki vahel sellist tunnet, et nĂŒĂŒd tuli mĂ”ni mĂ€ng isegi liiga lihtsasti? Tegelikult on tihti hoopis nii, et vĂ”in lĂŒĂŒa kolm vĂ”i viis vĂ€ravat, aga vĂ€ljakult lahkudes ei ole ma ĂŒldse rahul, sest sisse jÀÀb selline tunne, et tegelikult oleks vĂ”inud veel paremini minna. Iga mĂ€ngu alguses alustan ju nulli pealt, see pinge, et kahe vĂ”i kolme vĂ€ravaga mingisugusele oma standardile jĂ”uaksin, on ka olemas. Samal hetkel tead kogu aeg, et vĂ€ravakĂŒttide edetabelis keegi kogu aeg tagant mĂŒksab: kuule, ma lĂ”in tĂ€na neli, palju sina suudad?

ïƒą2017. aasta suvel U19 koondisega pĂ€rast Balti turniiril Leedu vastu saadud 5 : 0 vĂ”itu. „Saime sel ajal enamikus mĂ€ngudes pĂ€he ja kui lĂ”puks ise suurelt vĂ”itsime, tundsime, et oleme kĂ”vad tegijad!“

Foto: erakogu

Seega ei ole tegelikult nii, et tuled riietusruumi ja mĂ”tled: viis vĂ€ravat, tehtud. Esimesena meenuvad ikka need olukorrad, mis löömata jĂ€id. Samas tuleb vÀÀrtustada ka neid viit vĂ€ravat, sest oleks vĂ”inud juhtuda, et ma ei löö ĂŒhtegi. LĂ”ppenud hooajal oli PĂ”lva Lootose naiskond kĂŒll tabeli tagumises pooles, kuid nende vastu lĂ”in ĂŒllatavalt vĂ€he vĂ€ravaid (koos karikamĂ€nguga sai Treiberg Lootose vastu kirja neljas mĂ€ngus kaks vĂ€ravat –toim.).

Kas Lootos vastasena ei sobinud sulle vÔi oli see lihtsalt juhus?

Nad hoiavad oma kaitseblokki tegelikult pĂ€ris hĂ€sti ja mĂ€ngivad kaitses targasti. Kuna ma olen selline rĂŒndaja, kellele meeldib liini taha minna ja seal palle noolida, siis nende mĂ€ng mulle tĂ”esti ei sobinud. Kui me karikamĂ€ngus Nike Arenal Kaleviga neid 1 : 0 vĂ”itsime, siis otsisime kogu mĂ€ngu vĂ€ravat ja lĂ”puks saime selle kĂ€tte. PĂ€rast mĂ€ngu oleks ju vĂ”inud olla Ă”nnelik, et lĂ€ks ĂŒle noatera, aga mina olin pigem endast vĂ€ljas.

Selliseid mÀnge oli tegelikult pÀris palju. Kas jÀi natuke puudu sellest, et Floralt midagi kÀtte saada, vÔi tuli vÔit nibin-nabin. Ei olnud alati seda head tunnet sees, mida oleks tahtnud saada.

Lisette Tammik jĂ€i lĂ”puks vĂ€ravakĂŒttide edetabelis sinust nelja vĂ€rava kaugusele, aga omavaheline vĂ”istlus kĂ€is teil viimase vooruni vĂ€lja. NĂ€gime pĂ€rast hooaja lĂ”ppu ja tal oli vĂ€ga hea meel, et ma nii palju vĂ€ravaid lĂ”in. Ka minul on hea meel, et see rebimine nii tihe on, uuel hooajal on see vast veelgi tihedam: eks noorematest tuleb ka peale rĂŒndajaid, kes vĂ€ga hĂ€sti mĂ€ngivad.

Meie „koostĂ¶Ă¶â€œ Lisettega toimis aga vĂ€ga hĂ€sti, sest kui nĂ€gin, et tema lĂ”i, siis mĂ”tlesin kohe, et

22 JALKA VEEBRUAR 2023 2-KÕNE

nĂŒĂŒd tahan mina ka lĂŒĂŒa. Arvan, et tema mĂ”tles samamoodi. Mingitel hetkedel ei vaadanud ma samas ĂŒldse neid tabeleid, sest ma ei soovinud, et kogu mu hooaja fookus oleks selle peale ĂŒles ehitatud. Teinekord ei vaadanud ma isegi Flora mĂ€ngude protokolle: nĂ€gin kĂŒll seisu, aga ei vaadanud, mitu tĂŒkki Lisette lĂ”i. See aitas – ma ei lĂ€inud mĂ€ngule selle mĂ”ttega, et pean hirmus palju vĂ€ravaid lööma, vaid keskendusin kindlatele elementidele, milles tahtsin Ă”nnestuda.

Eesti koondises on aga ikkagi Lisette olnud see, kes peamiselt mĂ€ngib. Sul on kirjas 26 mĂ€ngu, seni mitte ĂŒhtegi vĂ€ravat, aga kui mĂ€nguminu-

Esimese koondisemÀngu vÀljakumÀngijana tegi Treiberg alles 2018. aasta septembris U19 naiskonna ridades

FÀÀri saarte vastu. VĂ€hem kui kaks kuud hiljem oli ta rĂŒndajana platsil juba A-koondises! Foto: Liisi Troska

ïƒĄKolm pĂ€eva enne debĂŒĂŒti A-koondises. Nii noortekoondistes kui tĂ€iskasvanute seas on Treiberg ikka ja jĂ€lle saanud koos pallida parima sĂ”branna Mari Liis LillemĂ€ega. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

tid kokku lĂŒĂŒa, siis oled tegelikult saanud platsile vaid pisut rohkem kui ĂŒheksa tĂ€ismĂ€ngu jagu. Miks on nii lĂ€inud, et sinu roll koondises on jÀÀnud pigem vĂ€ikeseks?

See on keeruline kĂŒsimus, parima vastuse saaks vast treenerite kĂ€est. Ma ise arvan, et iga kord, kui olen platsile saanud, olen tegelikult ennast vĂ€hemalt iseendale tĂ”estanud. Ma ei tunne, et mul oleks koondises ĂŒkski mĂ€ng vĂ€ga kehvasti vĂ€lja kukkunud – on paremaid ja keskpĂ€raseid, aga mitte ĂŒhtegi vĂ€ga halba mĂ€ngu.

VĂ”ibolla on kĂŒsimus mingisuguse stabiilsuse leidmises? MĂ€ngid kogu aeg mingil tasemel, aga ka trennis ei tohi seda taset allapoole lasta. Üks asi on see, mida teed liigas, aga treenerid teevad oma valikuid ju palju ka selle pealt, mida nad koondisetrennis nĂ€evad. Ise tunnen kĂŒll, et oleksin koondises rohkem vÀÀrt. MĂ€letan hĂ€sti, kuidas koondises esimestes pĂ”hikoosseisus alustatud mĂ€ngudes oli kĂŒll selline tunne, et kes mind nĂŒĂŒd siia pani
 NĂŒĂŒd on tunne juba selline, et pane mind mĂ€ngu, kĂŒll ma nĂ€itan, et olen seda vÀÀrt! Olen kindlasti ajaga enesekindlamaks muutunud.

On treenerid sulle selgitanud ka, miks sinu roll koondises selliseks on jÀÀnud?

Olen kĂŒsinud. RĂŒndajaid on koondiselaagris ju mitu – lisaks mulle on Getter Saar, kes lĂ”i eelmisel aastal koondises kolm vĂ€ravat, ja peamiselt on tipurĂŒndajana mĂ€nginud Vlada Kubassova. Kuna valikuid on kolm, siis ongi idee poolest nii, et ĂŒks alustab pĂ”his, teine tuleb vahetusest ja kolmas eriti mĂ€nguaega ei saa. MillegipĂ€rast on mulle meelde jÀÀnud ĂŒks Sirje Roopsi ĂŒtlus: ĂŒldiselt numbrid ei valeta. Kui Getter lĂ”i eelmisel aastal kolm vĂ€ravat ja Vlada oli ka resultatiivne, siis ju numbrid ei valetanud. Samas lĂ”in mina liigas 40, ka need on pĂ€ris head numbrid!

2-KÕNE

Vassiljevi

HÔbepallide riiul kipub tÀis saama, Kubassova vÔitis Annika teist aastat jutti

Traditsiooniline kuupÀev ja traditsiooniline koht, mÔnes mÔttes ka traditsioonilised vÔitjad: uue aasta teisel pÀeval jagati Tallinna vanalinnas Beer Gardeni restoranis vÀlja auhinnad möödunud aastal Eesti koondise ridades löödud ilusaimate vÀravate eest. Meeste HÔbepall leidis omaniku 28. korda, naiste Annika kolmandat korda.

Raul Ojassaar | Fotod: Brit Maria Tael

Eesti jalgpalliajakirjanike klubi (EJAK) vĂ€lja antavatele auhindadele oli nii meeste kui naiste arvestuses tĂ€navu vĂ€ga tervislik konkurents: meestekoondis lĂ”i kĂŒmne ametliku mĂ€nguga kokku 13 vĂ€ravat, naised tegid aga ĂŒheksa kohtumisega koguni 15 tabamust, lisaks skoorisid vastased kaks omavĂ€ravat. Rahvusmeeskonna eest sai jala (vĂ”i pea!) valgeks kaheksa mĂ€ngijat, naiskonna ridades sahistas vĂ”rku seitse pallurit.

EJAKi liikmete seas toimunud valimistel reastas iga hÀÀletaja nii meeste kui naiste seas viis ilusamat tabamust. Kui naiste seas oli Vlada Kubassova imeline kauglöök Leedu vĂ”rku selge soosik ning kogus selgelt kĂ”ige enam esikohahÀÀli, siis meeste seas asi nii selge polnud – lĂ”puks edestas Konstantin Vassiljevi tabamus Malta vastu Rauno Sappineni kolli San Marinole 13 punktiga.

Seitsmenda HĂ”bepalli vĂ”itis Konstantin Vassiljev – aasta ilusaimaks tunnistati tema vĂ€rav suvises Rahvuste liiga vÔÔrsilmĂ€ngus Malta vastu, kui ta karistusalast vĂ€ljastpoolt madala löögi postipĂ”rkega vĂ”rku saatis. Toona veel 37aastasele Vassiljevile oli tegu esimese koondisevĂ€ravaga pĂ€rast 2019. aasta suvel löödud kolli PĂ”hja-Iirimaa vastu, mis samuti HĂ”bepalli vĂ”itis.

Tekst:
24 JALKA VEEBRUAR 2023 KOONDIS
JalgpallisÔpradele juba tuttav vaatepilt: Konstantin Vassiljev HÔbepalliga!

HÔbepall 2022

Vasakult paremale: skoorija nimi, mÀng koos kuupÀeva ja vajaduse korral vÀrava tÀpsustusega ning kogutud punktid, sulgudes esikohtade

Senised HÔbepalli vÔitjad

Aasta ja nime jÀrel vastane, kelle vÔrku vÔidupall löödi

1995 Martin Reim Sloveenia

1996 Argo Arbeiter Andorra

1997 Martin Reim Leedu

1998 Sergei Terehhov FÀÀri saared

1999 Martin Reim FÀÀri saared

2000 Indrek Zelinski Hongkong

2001 Andres Oper Holland

2002 Teet Allas Moldova

2003 Indrek Zelinski Andorra

2004 Kristen ViikmÀe Liechtenstein

2005 Andres Oper Slovakkia

2006 Tarmo Neemelo TĂŒrgi

2007 Indrek Zelinski Andorra

2008 Vjatƥeslav Zahovaiko FÀÀri saared

2009 Konstantin Vassiljev Armeenia

2010 Tarmo Kink Serbia

2011 Konstantin Vassiljev PÔhja-Iirimaa

2012 Konstantin Vassiljev Poola

2013 Konstantin Vassiljev Holland

2014 Siim Luts TadĆŸikistan

2015 Sander Puri St. Kitts ja Nevis

2016 Konstantin Vassiljev Gibraltar

2017 Mattias KĂ€it KĂŒpros

2018 Siim Luts Ungari

2019 Konstantin Vassiljev PÔhja-Iirimaa

2020 Rauno Sappinen PÔhja-Makedoonia

2021 Mattias KĂ€it Belgia

2022 Konstantin Vassiljev Malta

Senised Annika vÔitjad

2020 Kristina Bannikova LĂ€ti

2021 Vlada Kubassova FÀÀri saared

2022 Vlada Kubassova Leedu

Kokku on Vassiljev koondise eest löönud 26 vĂ€ravat ja saanud seitse HĂ”bepalli – ĂŒks HĂ”bepall vĂ€hem kui nelja vĂ€rava kohta! Seitsme auhinnaga on ta pika puuga kĂ”igi aegade tabelis esikohal: kolm autasu on ette nĂ€idata Martin Reimil ja Indrek Zelinskil, kaks Andres Operil, Siim Lutsul ja Mattias KĂ€idil.

Annika 2022

Esimest korda löödi HĂ”bepall aga Malta vastu: varasema 27 vĂ”idukolli seast on kolm tĂŒkki löödud Andorrale ja FÀÀri saartele, kaks korda on hĂ”bedane pall sahistanud Hollandi ja PĂ”hja-Iirimaa vĂ€ravavĂ”rku.

Kolmandat korda vĂ€lja jagatud Annika auhinnast kaks on nĂŒĂŒd Vlada Kubassova kĂ€es – 2021. aastal oli koondiseaasta ilusaim tema koll FÀÀri saartele, tĂ€navu Leedule. Kokku lĂ”i Kubassova lĂ”ppenud aastal koondises kolm vĂ€ravat – Balti turniiri mĂ€ngus Leeduga tegi ta kolme minuti jooksul kaks korda skoori, kolm pĂ€eva hiljem sahistas ta turniiri finaalis ka FÀÀri saarte vĂ”rku.

HĂ”bepalli ja Annika auhinna valmistas klaasikunstnik Eeva KĂ€sper, kes on seda tööd teinud alates 2005. aastast. Varasemal kĂŒmnel korral oli HĂ”bepalli autor keraamik Kadri JÀÀtma. Auhindade vĂ€ljaandmist toetab Coolbet.

1. Konstantin Vassiljev Malta (9.06) 127 (18) 2. Rauno Sappinen San Marino (26.09) 114 (8) 3. Sergei Zenjov Leedu (19.11) 76 (1) 4. Taijo Teniste San Marino (26.09) 54 (2) 5. Joonas Tamm San Marino (2.06) 32 (1) 6. Henri Anier Malta (23.09) 21 7. Sergei Zenjov LĂ€ti (16.11) 19 (1) 8. Henri Anier Malta (9.06) 15 9. Robert Kirss San Marino (2.06) 14 (1) 10. Henri Anier San Marino (26.09), 1 : 0 10 11. Rasmus Peetson Leedu (19.11) 7 (1) 12.–13. Rauno Sappinen Malta (23.09) 3 12.–13. Henri Anier San Marino (26.09), 4 : 0 3
arv
1. Vlada Kubassova Leedu (6.10), 4 : 0 144 (25) 2. Lisette Tammik Kasahstan (28.06) 111 (5) 3. Vlada Kubassova Leedu (6.10), 3 : 0 33 4. Liisa Merisalu FÀÀri saared (9.10) 31 5. Getter Saar Kasahstan (6.09) 30 6. Vlada Kubassova FÀÀri saared (9.10) 27 7. Kairi Himanen Kreeka (8.04) 24 8. Kristina Bannikova Leedu (6.10) 20 9. Lisette Tammik Leedu (6.10) 14 10.–11.Getter Saar Kasahstan (28.06), 1 : 2 7 10.–11. Kairi Himanen Kasahstan (28.06) 7 12. Mari Liis LillemĂ€e Montenegro (10.11) 2 13.–15. Getter Saar Kasahstan (28.06), 3 : 2 0 13.–15. Lisette Tammik FÀÀri saared (9.10) 0 13.–15. Kristina Bannikova Montenegro (14.11) 0
2023 VEEBRUAR JALKA 25 KOONDIS
Kuna Vlada Kubassova oli 2. jaanuariks juba Eestist lahkunud, sai tema auhinna kÀtte paar pÀeva varem aastalÔputurniiri ajal.

Jalgpall ja alandamise eetika

Avaldame novembris toimunud Jalka konverentsi ettekande teksti, mis eelmisest numbrist vÀlja jÀi.

Tekst: Marek Volt | Foto: Liisi Troska

„Need on ju tĂŒdrukud,“ puhises Priit.

„Jah, me vĂ”idame neid 10 : 0!“ kuulutas Tibu.

Mika KerĂ€nen, „Armando ja Ahjulinnud“

Mis vĂ”iks olla igavam prĂŒgiminutitest (garbage time), kus vĂ”itjas (ja kaotajas) pole vĂ€himatki kahtlust ja mĂ€ngus puudub pinge? Ent kui me suhtume ĂŒhepoolsetesse mĂ€ngudesse taunivalt, kas see tĂ€hendab siis, et selliste vĂ”itudega on midagi moraalses mĂ”ttes valesti? MĂ”nikord vĂ€idetakse, et mammutskoorid (eeskĂ€tt puhkudel, kui pallid satuvad ĂŒhe vĂ”istkonna vĂ€ravasse) pole ĂŒksnes igavad, vaid on alandavad, ning just see arusaam on selle ettekande peateemaks.

Keda alandab suureskooriline vÔit? Traditsiooniline arusaam lÀhtub enamasti eeldustest, et suureskooriline vÔit alandab kaotajat (vÀike eeldus), et alandamine on moraalselt taunimis-

vÀÀrne (suur eeldus), ning jÔuab siis jÀreldusele, et suureskooriline vÔit on moraalselt taunimisvÀÀrne.

Filosoofilises mĂ”ttes pole kuigi selge, miks peaks moraalne puudus avalduma just alanduse mĂ”iste kaudu (miks mitte „moraalselt lubamatu“, „mittesoovitatav“ vms) ning kuidas suhestub alandamine spordieetiliste mĂ”istetega nagu „ebasportlik“, „ebaspordimehelik“. On’s miski ebasportlik seepĂ€rast, et ta on alandav, vĂ”i on alandamine ja ebasportlikkus suhteliselt eraldiseisvad nĂ€htused? Samuti tuleks kĂŒsida, kas liigne skoorimine jalgpallis on alandav alati vĂ”i ĂŒksnes mĂ”nikord, teatud tingimustel. Ent kĂ”ige suurem probleem puudutab alandamist ennast, mis on eetilis-poliitiliselt keerukas nĂ€htus ilma jalgpalli mĂ€ngu toomatagi. Poliitikafilosoofias, eetikas, psĂŒhholoogias, psĂŒhhiaatrias on alandamist mÀÀratletud ĂŒksjagu erinevalt, mistĂ”ttu pole selge, milline mÀÀratlus tuleks aluseks vĂ”tta, ja kui jalgpall on eriline mĂ€ngu- ja kultuuripraktika, satuvad igasugused jalgpallivĂ€lised ĂŒlekanded ĂŒldse kahtluse alla.

26 JALKA VEEBRUAR 2023 KONVERENTS

Kuidas toimida suureskoorilises eduseisus?

Kuigi mĂ€ng lĂ”peb alles kohtuniku vilega, saavad mĂ”nikord jĂ”uvahekorrad selgeks enne mĂ€ngu lĂ”ppu. Suureskooriline vĂ”it hĂŒĂŒab tulles ning see nĂ”uab eduseisus olijatelt otsust, kuidas toimida olukorras, kui vĂ”it on sisuliselt taskus. Spordisotsioloogiline uurimus vĂ”iks kindlasti vĂ€lja selgitada, mil mÀÀral valitaks strateegilise lĂ”dvenduse tee (st vahetusmĂ€ngijate kasutamine, kuigi nood peavad pingutama maksimaalselt), mil mÀÀral tahtelĂ”dvenduse tee (esirivistus jĂ€tkab mĂ€ngimist, ent ei pingutata enam maksimaalselt), mil mÀÀral mittelĂ”dvendavad strateegiad (st ĂŒritatakse skoorida veelgi enam – ei saa eeldada, et suur eduseis saavutati maksimaalse pingutuse pĂ€rast).

MĂ”istagi ei pakuks selline uurimus vastust painavale spordieetilisele kĂŒsimusele – kuidas peaks suures eduseisus toimima ning kas eri spordialad (nt jalgpall) vajavad erinevat lĂ€henemist. Jalgpall on ju ĂŒhtlasi nii ajasport, mitte skoorisport (vĂ”rkpall, tennis), kui kontaktsport, mitte paralleelala (laskmine).

On’s tegemist skooripĂ”hise alandamisega, kui ĂŒks vĂ”istkond valdab oskusliku söödumĂ€nguga palli, otsustades vĂ€ravaid mitte lĂŒĂŒa, vĂ”i lĂŒĂŒa ainult ĂŒhe, kuigi vĂ”inuks lĂŒĂŒa vĂ€hemalt viis?

Ent kas saaksime pelgalt (suureskoorilist) lĂ”ppseisu teades jĂ€reldada midagi alandatavuse kohta? Kui me leiame staadioniÀÀrselt tĂ€navalt rebitud pileti, millele on kirjutatud „nad vĂ”itsid 8 : 0“, vĂ”ime ehk nentida, et tegemist on ebatavalise jalgpalliskooriga, ent alandamise diagnoosimiseks poleks meil piisavalt taustteavet (kes mĂ€ngisid, mis vĂ”istlus, liiga vms).

Mis tingimustel on suur skoorimine alandav?

Kuigi mĂ€ng lĂ”peb alles kohtuniku vilega, saavad mĂ”nikord jĂ”uvahekorrad selgeks enne mĂ€ngu lĂ”ppu. Suureskooriline vĂ”it hĂŒĂŒab tulles ning see nĂ”uab eduseisus olijatelt otsust, kuidas toimida olukorras, kui vĂ”it on sisuliselt taskus.

Lisatagu, et tegemist pole kitsalt jalgpallispetsiifilise olukorraga – tagaplaanil on kĂŒsimus, kuidas tuleks toimida eluvĂ”itluses, kui meil on „konkurentidega“ vĂ”rreldes mĂ”ne hĂŒve (jĂ”ud, anne, sissetulek vms) suhtes suur edu.

Kas puhas skooripÔhine alandamine on vÔimalik?

Arvamusse, et alandatus johtub just nimelt suureskoorilistest vĂ”itudest, tuleks suh tuda ettevaatlikult. Esiteks, kui lĂ€htuk sime mĂ”nest konkreetsest alandamise definitsioonist, vĂ”ib selguda, et suur osa spordimeedias alandavateks kaotusteks peetu tuleks ĂŒmber ristida hĂ€bistavateks vĂ”i piinlikeks kaotusteks (ja vastupidi).

Niisamuti kipun arvama, et lĂ”viosa suureskoorilistele vĂ”itudele omistatud alandamisest tuleks kirjutada mitte skoorimise, vaid kĂ”ige skoo rimisega kaasneva arvele (nt verbaalsed vĂ€ljendid, ĆŸestid, miimika). NĂ”nda tekib Ă”igu poolest kĂŒsimus, kas ainult skooripĂ”hine alandamine on ĂŒlepea vĂ”imalik ning kas sellises kliiniliselt puhtas skoorimises on midagi alandavat.

Ka ei pea skooripĂ”hine alandamine tingimata aset leidma vĂ”idu-kaotamise dialektikas. Tihti nĂ€eme, et ĂŒhel vĂ”istkonnal on mĂ€nguliselt mĂ€ekĂ”rgune ĂŒlekaal, ilma et see vĂ€ljenduks tablool.

KĂŒsides, kas suur/ĂŒlekaalukas vĂ”it on moraalses mĂ”ttes taunitav (sh alandav), eeldatakse enamasti, et vastase mahajÀÀmus ei tulene vigastusest, haigusest, vĂ”istlusvarustuse purunemisest, halvast loosiĂ”nnest (et kokku on sattunud/ loositud ebavĂ”rdsed vĂ”istkonnad) vms kahetsusvÀÀrsest asjaolust.1 See niinimetatud Fraleigh’ klausel vĂ”imaldab ehk taunida Ă€sja viiruse lĂ€bi pĂ”denud, vormi poolest nĂ”rga vĂ”istkonna vĂ”i putsadeta mĂ€ngiva (jalanĂ”usid polnud vĂ”imalik muretseda) satsi 7 : 0 materdamist. Ent paljudel puhkudel ei ole see klausel spordieetilise kompassina piisav, sest ei anna selgelt kriteeriumi, mille alusel Ă”igupoolest otsustada, kas asjaolud on parasjagu kahetsusvÀÀrsed vĂ”i mitte. Rootsi GĂ€striklandi meeskonna puhul polnud kĂŒlalislahke kostitada 13 : 1 vĂ€ravarahega kesiselt toidetud Eesti vutikoondist, kellele serveeriti mĂ€ngu eel kuus rammestavat söögikorda (vaata Karmo 2015).2

Pealegi tekib jalgpallil vĂ”istkonnamĂ€nguna klausli rakendamisel kamaluga lisaraskusi. Oletame, et mĂ€ngite vana rivaaliga, kellega olete aastaid pidanud tuliseid heitlusi. Ent nĂŒĂŒd saab enne mĂ€ngu teatavaks, et nende tipurĂŒndajal murti Ă€sja sisse korterisse, et esivĂ€ravavahil purunesid kontaktlÀÀtsed, ÀÀrekaitsjal abielu, teine ÀÀrekaitsja abiellub homme ja keskvĂ€ljamees mattis eile lĂ€hedase jms.

Niisiis, kuidas peaks nendega mĂ€ngima, eriti siis, kui olete kĂŒmme minutit enne mĂ€ngu lĂ”ppu eduseisus 5 : 0, ning kuidas mĂ”jutab see taustinfo suure vĂ”idu vĂ”i eduseisu pidamist alandamise juhtumiks? On’s meeskonnal moraalne kohustus teada kĂ”ike ja seda ka mingil viisil arvestada, vĂ”i tuleks meeskonda hoida infovaakumis – mĂ€ngida nii, justkui poleks midagi juhtunud. VĂ”ibolla sĂ”ltub

1 Fraleigh, Warren P. 1984. Right Actions in Sport: Ethics for Contestants. Champaign, IL, Human Kinetics. 2 Karmo, Meelis 2015. Wabariigi vutituus. Eesti jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni lugu. Tallinn, Grenader.
2023 VEEBRUAR JALKA 27 KONVERENTS

kÔik sellest, kas tegemist on liiga pÔhiturniiriga vÔi rahvusvahelise tiitlivÔistluse sÔelmÀnguga, kus eeldatakse matƥieelset favoriidiseisusega manipuleerimist.

Kes alandab kellena? Kellena tuntakse alandust?

Peale selle, et jalgpallur on ĂŒhtlasi rĂŒndaja (kaitsja, vĂ€ravavaht vms), on ta ka teatud klubi, linna, kĂŒla, soo, kultuuri, rassi, rahvuse, ideoloogia vĂ”i poliitilise reĆŸiimi esindaja. Seega kui rÀÀgime skooripĂ”hisest vĂ”i mingisugusest muust alandamise viisist, tekib alati kĂŒsimus, kes kellena alandab, kellena tunneb jalgpallur end alandatuna, kellena ta peaks end tundma. Ja see ei ole ĂŒksnes mĂ”istetega mĂ€ngimise kĂŒsimus, sest teatud sĂŒnnipĂ€rastel vĂ”i valitud identiteetidel (sh jalgpalluri omal) vĂ”ib olla eksistentsiaalne tĂ€hendus. On ju ĂŒsna suur vahe, kas kogeda juhuslikku vĂ€givalda, sest sattusid valel ajal valesse kohta (linnaossa), vĂ”i saada sĂŒstemaatiliselt peksa eestlaste, venelaste, naiste, mustanahaliste vms inimgrupi esindajana.

Kuigi identiteedikogum vĂ”imaldab kohanemisstrateegiaid alandatutele („pole hullu, meid alandati ĂŒksnes mĂ€ngijatena, sportlastena, mitte inimestena“), vĂ”ivad „kasu“ saada ka alandajad. Kujutlegem, et mĂ”ni neist ĂŒtleb kaotajatele: „Rahu, milleks Ă€rrituda, Ă€rge vĂ”tke isiklikult, sest me alandasime teid kui venelasi (klubi mĂ€ngijatena vms).“

ÜhesĂ”naga, mingis pedagoogilise ahela punktis peab jalgpallitreener juhendavatele tutvustama mĂ€ngukultuuri, sh mĂ”testama, kellena vĂ”ideti, kellena kaotati. Identiteedi peenhÀÀlestus on delikaatne kĂŒsimus, millega ei tahaks vĂ€hemasti laste jalgpallikasvatuse puhul vĂ€ga eksida. Asi algab juba motiveerimisest, sest keda me Ă”igupoolest silmas peame, kui ĂŒtleme „lĂ€heme nĂ€itame neile!“?

Teiseks, kuigi mul puuduvad andmed, kui palju on jalgpallureid, tiime, treenereid, kes tunnevad suurtest kaotustest mÔnu, on vastase suureskooriline alandamine siiski mÀrksa levinum. Ja Ôigusega. TÀnapÀeva jalgpalli tihedas mÀngugraafikus saab ju iga alandatud kaotaja rahustada end mÔttega, et peagi (korduskohtumisel) on kÀes tasumise tund. Selline revanƥeeriv alandamine ei pruugi olla kÔige spordimehelikum kÀttemaks, aga see lÀhtub siiski argisest heastava Ôigluse loogikast.

Pealegi saab alandamist Ă”igustada korrektiivses tĂ€henduses, nĂ€iteks puhkudel, kui vĂ”istkond kĂ€itub nii mĂ€ngu eel kui mĂ€ngus ĂŒleolevalt, kasutades kĂ”ikvĂ”imalikke mitteskoorilisi alandamisviise. Sel puhul vĂ”ivad vÔÔrustajad Ă”igusega leida, et vastasele tuleks koht kĂ€tte nĂ€idata (nad nii-öelda maa peale tuua), ning mis vĂ”iks olla sel eesmĂ€rgil parem kui neid suure skooriga nahutada.

Kas alandamise vastu saab vaktsineerida?

Rootsi GĂ€striklandi meeskonna puhul polnud kĂŒlalislahke kostitada 13 : 1 vĂ€ravarahega kesiselt toidetud Eesti vutikoondist, kellele serveeriti mĂ€ngu eel kuus rammestavat söögikorda.

Kui vĂ”tta vaktsineerimist ĂŒlekantud tĂ€henduses, paistab vastus olevat liigagi ilmne. Jalgpallurid treenivad individuaalselt ja meeskondlikult eesmĂ€rgiga saada paremaks, mis tĂ€hendab ĂŒhtlasi vĂ€hem kaotusi, sh vĂ€hem alandavaid kaotusi. Pealegi, vĂ€hendamaks suureskooriliste kaotuste/vĂ”itude tĂ”enĂ€osust, on vĂ”imalik tĂ€iendada vĂ”istlussĂŒsteeme, ĂŒhtlustada liigasid, pitsitada sanktsioonidega vĂ”istkondi (trahvid, treeneri kĂ”rvaldamine), kui vĂ”iduskoorid ĂŒletavad kokkuleppelise alandamislĂ€ve. SpordipsĂŒhholoog oskab anda mĂ”istelist abi identiteediga seotud kĂŒsimuses (kellena tunti end alandatuna, kellena mitte).

Kas alandamine on tingimata halb?

Oleme harjunud mĂ”tlema, et alandamine on ikka ja alati pahe nii spordis kui vĂ€ljaspool seda. JĂ€ttes kĂ”rvale vastase mĂ”ttelise alandamise motiveerival eesmĂ€rgil (nĂ”uab pikemat arutelu), nĂ€eme, et jalgpallivĂ€lises tegelikkuses harrastatakse alandamist rollimĂ€nguna seksuaalsetes praktikates. See vĂ”ib olla ebatavaline ja veider, ent mitte automaatselt moraalselt lubamatu, vĂ€hemasti nii kaua, kui seda tehakse vabatahtlikult, ĂŒhes osapoolte vĂ”imalusega seanss kokkuleppelise paroolsĂ”na abil lĂ”petada.

Teisalt pole sugugi kindel, et peaksime heaks kiitma ĂŒkskĂ”ik missugused alandamisvastased meetmed. NĂ€iteks kuidas suhtuksime plaani muuta jalgpallurid teatavate psĂŒhholoogiliste manipulatsioonide vĂ”i farmakoloogiliste vahendite abil alandamise vastu tĂ€iesti immuunseks, st et nad ei alanduks, ei tunneks end alandatuna, ĂŒkskĂ”ik kui suure alanduse (sh kaotuse) osaliseks nad ka ei langeks. VĂ”imalik, et vaktsineerimise kĂ”rvalnĂ€huna minetaks jalgpallurid midagi inimesele ainuomast; et moraalsete olenditena peaksid jalgpallurid olema alandamisele pĂ”himĂ”tteliselt vastuvĂ”tlikud (et vĂ€hemasti teatud puhkudel on alandamine Ă”igustatud ja enda alandatuna tundmine Ă€ra teenitud).

28 JALKA VEEBRUAR 2023
KONVERENTS
I
Foto: Christian Hofer, UEFA via Getty Images

Pelé Brasiilia

Foto:
/
/
imago images
HorstmĂŒller
Scanpix
Henrik Ojamaa Eesti
Foto: Jana Pipar
Juliån Álvarez Manchester City Argentina
Foto: imago images / HorstmĂŒller / Scanpix

Ewa Pajor Wolfsburg

Poola
Foto: Christian Hofer, UEFA via Getty Images

Nikita Vassiljev

Seekord on Jalka luubi all 19aastane poolkaitsja Nikita Vassiljev. Noor mĂ€ngumees sai laiemat kĂ”lapinda tĂ€navu jaanuaris, kui debĂŒteeris meestekoondise eest maavĂ”istluses Islandiga ja kuulus mĂ”ned pĂ€evad hiljem toimunud kohtumises Soomega algkoosseisu. Möödunud hooajal peamiselt Levadia duubelmeeskonda esindanud, ent ka Premium liigas esimesed kaheksa mĂ€ngu teinud Vassiljevit analĂŒĂŒsisid Levadia treener Nikita Andrejev ja poolkaitsjat varem NĂ”mme Unitedis juhendanud Martin Klasen.

ÕHUVÕITLUS

Andrejev: Peaga mÀng ei ole tema suurim trump, selle kallal on vaja tööd teha.

Klasen: Kindlasti tema ĂŒks nĂ”rgemaid kĂŒlgi. Oli nooremana rohkem kunstnikuhingega mĂ€ngija ning aktiivselt ja julgelt Ă”huvĂ”itlustesse ei lĂ€inud. Eelistab pigem seda, kui pall on maas.

JÕUD

Andrejev: Selleks, et keskvÀljal oma positsioonil kahevÔitlustes stabiilsem olla, on vaja lihasmassi juurde kasvatada.

Klasen: Noorena oli tema trumbiks pigem tehniline vÔimekus ja mÔlemajalgsus. Oli pikalt kleenuke, kasvas pikkusesse, mitte laiusesse. Viimane aasta Levadias on aga mehistumisele kÔvasti kaasa aidanud.

SISU

Andrejev: Loeb hÀsti mÀngu. Nikital on kindlasti potentsiaali A-koondises mÀngimiseks ning miks mitte tulevikus maestro Kostja kingadesse astumiseks.

Klasen: Kui ta kunagi NĂ”mme Unitedisse tuli, ĂŒtlesin kohe treeneritele, et tema jĂ”uab A-koondisesse. Oli nĂ€ha, kuidas poisil silmad pĂ”lesid – teeb seda, mida armastab, ja on valmis iga pĂ€ev vaeva nĂ€gema selleks, et kuskile vĂ€lja jĂ”uda.

SÖÖT JA LÖÖK

Andrejev: Lahendab hĂ€sti standardolukordi. Hea terava löögiga. Tehnika on hea nii lĂŒhikese kui pika söödu puhul: vĂ”ib palli toimetada kĂ”ikjale ĂŒle vĂ€ljaku.

Klasen: Tema puhul on mĂ€rkimisvÀÀrne, et tegu on tĂ”esti mĂ”lemajalgse mĂ€ngijaga. Ma ei tea, et mul oleks kunagi olnud vĂ”istkonnas ĂŒhtki teist mĂ€ngijat, kellel ma saan rahulikult paluda nurgalööke anda ĂŒhelt poolt vasaku ja teiselt poolt parema jalaga, ning ta vĂ”ibki seda teha. See on vĂ€ga harukordne.

VÄLJAKUNÄGEMINE

Andrejev: Peaks hakkama vÔtma rohkem riske ettepoole mÀngides. Nikita nÀeb hÀsti kohti vÔtmesöötudeks.

Klasen: Noorena oli ta mĂ€ngija, kellele meeldis veidi huvitavamaid lahendusi leida, ent need hĂ”lmasid tihti teda ennast: ei tahtnud nii vĂ€ga sööta, kuivĂ”rd ise midagi Ă€gedat korda saata. Samas oli juba noorest peast nĂ€ha, et kui ise tegemise soovist ĂŒle saab, tajub ja nĂ€eb ta vĂ€ljakut enda ĂŒmber vĂ€ga hĂ€sti.

VASTUPIDAVUS

Andrejev: VĂ”ib teha suures mahus tööd, ilma et kvaliteet selle juures kannataks. Kastist kastini mĂ€ngija. Klasen: Mida aastad edasi, seda paremaks lĂ€inud on. Vastupidavus ja töövĂ”ime oli ĂŒks pĂ”hjuseid, miks ta ei mahtunud selle U17 koondise keskvĂ€ljale, kes Ă€rajÀÀnud koduseks finaalturniiriks valmistus. See andis talle aga indu ja motivatsiooni juurde ja ta on selle kallal tĂ”esti palju vaeva nĂ€inud.

LIIKUVUS

Andrejev: Hea koordinatsiooniga, suudab hÀsti tempot muuta.

Klasen: Ei ole olnud ĂŒks nendest elementidest, mis teda teistest mĂ€ngijatest eristaks.

TEHNIKA

Andrejev: Hea esimene puude. Palliga vĂ€ga osav. Kontrollib palli ka kiiruse pealt hĂ€sti. Klasen: Tribling, söödud-löögid, tsenderdused, mĂ”lemajalgsus – just tema tehniline vĂ”imekus on see, mis on teda noorest saati pildis hoidnud ja mis on paljudele tĂ”estanud, et temast vĂ”iks tulla tippjalgpallur.

KIIRUS

Andrejev: Stardikiirus on hea, aga kindlasti on arenemisruumi.

Klasen: Kui ta viimasel hooajal Levadia duubli eest meie vastu mÀngis, valmistas palju peavalu. On nÀha, et on Levadias jÔutreeningutega muutunud palju plahvatuslikumaks. Samas ei ole kiirus koos töövÔimega varasemalt tema trumpideks olnud.

5 4 3 2 1 0 VÀljakunÀgemine Vastupidavus Liikuvus
4 4 3,5 5 3 3 5 3 4,5 MÄNGIJA LUUBI ALL
Tehnika ÕhuvĂ”itlus JĂ”ud Sisu Kiirus Sööt ja löök
40 JALKA VEEBRUAR 2023 40 JALKA VEEBRUAR 2023

FOTOD: Jana Pipar

Jalgpall jÀttis maksunduse tagaplaanile

Mis spordialaga sa tegeleksid, kui jalgpalli ei mÀngiks?

Enne jalgpalliga alustamist tegelesin vanemate soovil taekwondo’ga. VĂ”ibolla jĂ€tkaksin sellega, aga pigem ei usu. Äkki vĂ”rkpall? Mulle see spordiala vĂ€ga meeldib – tihti, kui sĂ”pradega kokku saame, mĂ€ngime vĂ”rkpalli.

Mis on parim söök enne mĂ€ngu? Parim söök pĂ€rast mĂ€ngu? Üldiselt söön seda, mida ema valmistab. TĂ€htis on sĂŒĂŒa midagi, mis ei ole raske, et oleks lihtsam joosta.

On sul mÔni selline mÀngija, kelle tegemistel eriti silma peal hoiad?

KÔige lemmikum on Messi, aga minu positsioonilt meeldivad mulle varasemast ajast Iniesta ja Xavi, praegu jÀlgin Sergio Busquetsi. Esiteks on nad seotud minu lemmiku klubi Barcelonaga ja teiseks on ka treenerid öelnud, et vÔiksin neid jÀlgida, ja olen seda noorest saati teinud.

Kuidas on sinu teekonda jalgpallurina mÔjutanud sinu vend Vladimir Vassiljev?

VĂ€ga palju on mĂ”jutanud. Ta soovitab tihti, mida vĂ”iksin mĂ€nguplaanis paremini teha, ja on ka ĂŒleĂŒldiselt nĂ”u andnud, nĂ€iteks klubi ja positsiooni osas, ning rÀÀkinud, mis on Ă”ige ja mis vale.

Õppisid vahepeal sisekaitseakadeemias. Mida sa seal tĂ€psemalt Ă”ppisid? Miks selline valik?

Valikuid oli tegelikult mitu, aga valisin sisekaitseakadeemia, sest see paistis huvitav ja asus Pirital Levadia baasi kĂ”rval –tundus kĂ”ige sobivam variant. Õppisin seal tolli ja maksunduse erialal, kui oleksin Ă”pingutega jĂ€tkanud, oleksin keskendunud rohkem maksunduse poolele. LĂ”petasin, sest sain aru, et jalgpall on hetkel mu elus esikohal ja et sellest vĂ”ib miskit tulla.

Millised mÔtted su peast lÀbi kÀisid, kui said teada, et kuulud Soome vastu meestekoondise pÔhikoosseisu?

Olin vĂ€ga ĂŒllatunud. Samas rÀÀkisid treenerid laagri jooksul, et olen ennast positiivselt nĂ€idanud. Ma olin seda vĂ”imalust oodanud, aga tegelikult ei suutnud lĂ”puni uskuda, et kuulun sinna. MĂ€ng ise lĂ€ks pĂ€ris okeilt. LĂ€hedased kiitsid ja sain isegi isalt kiidusĂ”nu – seda liiga tihti ei kuule!

Kas eelistad mÀngida pÀeva esimeses vÔi teises pooles?

Oleneb tujust! MÔnes mÔttes on hea, kui saab kohe hommikul mÀngu Àra teha ja ei pea mÔtlema, kuidas sellele eelnevat aega sisustada. Samas Ôhtul töötab vÀhemalt minul aju paremini ja ei ole unine olla.

Mida sa vÀljakul oma suurimaks tugevuseks pead?

Ma arvan, et oskan hoida mÀngu tasakaalus, ja see, et mul on vasak ja parem jalg samal tasemel.

Kas oled endale selleks hooajaks paika pannud ka mingeid eesmÀrke?

Klubitasandil liigavĂ”it. Individuaalselt tahaksin meeskonnas kanda tĂ€htsat rolli – mĂ€ngida igas mĂ€ngus, olla pĂ”hikoosseisus ning olla liider ja toetav abi teistele, eriti noorematele.

SĂŒnniaeg: 07.10.2003

Positsioon: poolkaitsja

Klubi: Tallinna FCI Levadia

Endised klubid: JK Tabasalu, FC NÔmme United

Endised treenerid: Mati Pari, Robert Sadovski, JĂŒri Talu, Risto Sarapik, Martin Klasen, Vladimir Vassiljev, Marko Savić, Ivan Stojković, Nikita Andrejev, Artjom Artjunin, Ats Sillaste, Norbert Hurt, Thomas HĂ€berli

KoondisekarjÀÀr: A-koondis 2/0, U21 koondis 1/0, U19 koondis 2/0

Mis on su senine eredaim mÀlestus jalgpallist?

Raske kĂŒsimus! Eredalt on meeles 2019. aasta Gothia Cup, kus me kĂ€isime NĂ”mme Unitediga. Olime seal olnud umbes nĂ€dal aega ja vĂ€ga hĂ€id tulemusi teinud, kui 1/8-finaalis kaotasime kohtuniku vale otsuse tĂ”ttu. Ühelt poolt oli see kurb, aga samas jĂ”udsime nii kaugele ja iga Eesti vĂ”istkond seda suutnud ei ole.

MÄNGIJA LUUBI ALL
CV
2023 VEEBRUAR JALKA 41 2023 VEEBRUAR JALKA 41

Tartu Ravens

Sedapuhku pajatab meile

tiimikaaslastest Coolbet saaliliigas palliva Tartu Ravensi mÀngumees Mats Plado.

Rene Kolsar

vÀravavaht, 1988

Rene tassib Ravensit. Nii vĂ€ravas kui ka muudes asjaajamistes. Vastutab riietusruumis muusika eest, tassib palle, peseb veste, majandab rahaasjadega, broneerib saali ning vahepeal tĂ”rjub ka mĂ”ne pealelöögi (kahjuks ei pĂŒĂŒa).

MaksÔm

KalaƥnÔkov

vÀravavaht, 1998

Liitus see hooaeg meiega, pÀrit Ukrainast. Alati rÔÔmsameel ne ja positiivne. VÀga palju mÀnguminuteid ei ole veel saanud, aga mees areneb ning me toetame teda selles alati!

Tommy Tooming vÀravavaht, 1991

EbaÔnnesÔdur Tommy. Tal alati juhtub midagi. JÀtab kÀsipiduri peale panemata ning auto vajub kraavi, teeb niisama avarii, juurib puid ja vigastab mÔlemat pÔlve jne. PÀris mÔjuvad pÔhjused, miks trenni vÔi mÀngule hiljaks jÀÀda. Arvan, et tasub karmavÔla meie kÔigi eest Àra.

Fotod: Liisi Troska Foto: Diana Jesin
42 JALKA VEEBRUAR 2023 TAGASELJAJUTUD
Foto: EJL

Gonzalo Jimenez

Gomez

1987

Tavaliselt tuuakse Kolumbiast midagi muud kaasa, kuid Chalo tĂ”i meile tĂ€iesti uue vaatenurga futsalist. Ta viib lĂ€bi trenne, juhendab ja abistab kĂ”iki, olles igaĂŒhe suhtes aus ja vĂ”rdne. VĂ€ga oluline tĂ€iendus meie meeskonnas. Õnneks vĂ”ttis EJL ennast kokku ja lubas Chalo kevadringis ka mĂ€nguplatsile. NĂŒĂŒd on vaja mees vormi saada!

Juhan Kondike

1990

Juhan on vĂ€ljakul tööloom, olles Ravensis vĂ€ga oluline lĂŒli. Teda iseloomustavad eelkĂ”ige tema ilusad jalad ning ausus. Juhani poolehoidu/sĂ”prust on raske saavutada, kuid pingutus on seda vÀÀrt. Helme (mitte TĂ”rva) hirm!

Jan Mihkel Leetsaar 1995

Jan on kĂ”ige suurem jutupaunik. Autoga trenni sĂ”ites ta ainult vatrab ja lobiseb. Samuti on Jan vĂ€ga kohusetundlik ning alati trennides ja mĂ€ngudel kohal. Oleme ĂŒhisel arvamusel, et tema sooritusvĂ”ime paraneks, kui ta patsi maha lĂ”ikaks, kuigi peale meistritiitli vĂ”itmist vĂ”tame selle nagunii maha!

Erki MÔttus

1997

Mees tuli, nĂ€gi ja lĂ”i oma pikkade koibadega ennast Eesti koondisesse. VĂ€ga oluline tĂ€iendus meie meeskonnas. See, kuidas Erki vastaseid ette vĂ”tab, on midagi mĂŒstilist. Kus sa varem olid?

Temari Nuuma

1996

VÀga eeskujuliku kÀitumisega kehalise kasvatuse Ôpetaja, PÔlvamaa parim sportlane ning meist igas mÔttes kÔige eeskujulikum.

Temari puudumisel trennist/mÀngust ei ole kellelgi Ôiget fiilingut. Meeskonna vÔtmemÀngija. Samas vÔiks ta tunduvalt rohkem vÔimalusi Àra lahendada ning see eeskujulikkuse jutt oli ka liialdus.

1991

Ravensi kodumĂ€ngude kommentaator Roma (Ravensi ĂŒks asutajatest) ĂŒtleb, et Pahla on meeskonna veteran. Alati kohal ning kĂ”igeks valmis. Pahla on kogu meeskonnast kĂ”ige rohkem kahe jalaga maa peal ning kĂ”ige tĂ€iskasvanulikum. Be like Pahla!

Aleksandr PruttĆĄenko

1983

Prutƥa on hea huumorimeelega ja vÀga sÔbralik meeskonna raudvara. Tema tehnika, taiplikkus ja mÀngulugemine on klass omaette. Kahjuks sellel hooajal vigastuste tÔttu vÀhe trennis kÀinud ja mÀnginud. Parane kiiresti, meeskond vajab sind!

Eric liitus meiega sel hooajal ning tema tavajalgpallist ĂŒlemineku protsess on veel pooleli. Ericu kasuks rÀÀgivad tema teotahe ning pĂŒĂŒdlikkus. Alati on siht silme ees ning ta on vĂ”tnud vĂ€lijalgpallist kaasa vĂ€ga hea tehnika. Loodan, et koos Ericuga tuleb meeldejÀÀv futsalihooaeg.

Raul Rebane

1994

Meeskonna hing ja liider Raul, kes on kaaslaste suhtes vÀga toetav. Kaptenipaela auga vÀlja teeninud. Rauli suhtumine futsali ja meeskonna arengusse on imetlusvÀÀrne, temast peaksid kÔik eeskuju vÔtma. VÀljakul on ta rebase kombel kaval, vedades meeskonna lÀbi igasuguse olukorra, jÀÀdes alati positiivseks. Kahju ainult, et mees Ôlut ei joo, pakkuge talle siidrit!

1990

Kuidas teada, et Lehar on trennis? Üle spordihoone on kosta tema kilkeid! Futsali ja Ravensi arengut vĂ€ga tĂ”siselt vĂ”ttev tööloom. Kui mĂ€ngus on ideed otsas, siis anna pall Leharile: karu jĂ”uga kontrollib mees palli, pöörab vastasest ĂŒle, ja nii need 14 vĂ€ravat sĂŒgisringis ongi sĂŒndinud!

2000

Uuspalu on meeskonna noorim, seega langevad talle ka kĂ”ik ebameeldivad kohustused: pallid kokku korjata ja ĂŒle lugeda, tĂ€hised kokku korjata, vÔÔrsilmĂ€ngudel palle ja meditsiinikotti tassida, samas teeb ta seda kĂ”ike ĂŒlima positiivsusega. Sellesama positiivsuse vĂ”tab ta enesega kĂ”ikjale kaasa. Go, Ken!

Ken-Krister Uuspalu
Kristo Pahla Lehar Savikink Eric PĂ€rn 1996
2023 VEEBRUAR JALKA 43 TAGASELJAJUTUD
Foto: Ravens Futsal

Eesti–Soome, ĂŒks-null!

Eesti meestekoondise uue aasta esimene treeninglaager

Portugalis hÔlmas ka kaht treeningmatƥi:

Islandiga lepiti 1 : 1 viiki, Soome vastu saime aga Martin Milleri 85. minuti vÀravast kirja 1 : 0 vÔidu.

Soome vastu kolm jÀrjest

Huvitaval kombel on Eesti koondis suutnud nĂŒĂŒd Soome kolmel korral jĂ€rjest ĂŒle mĂ€ngida. 2019. aasta jaanuaris saime Kataris Gert Kamsi ja Henri Anieri tabamustest 2 : 1 vĂ”idu, 2021. aasta suvel vĂ”itis Eesti Helsingis peetud maavĂ”istlusmĂ€ngu Rauno Sappineni penaltist. Kokku oleme ajaloo jooksul Soomega vastamisi olnud 37 korral – meie saldo on kĂŒmme vĂ”itu, kĂŒmme viiki ja 17 kaotust.

FAKTIFOTO
Foto: Jana Pipar
44 JALKA VEEBRUAR 2023

Milleri teine

25aastasele Martin Millerile oli tegu teise koondisevĂ€ravaga: sinimustvalget 22. korda esindanud Miller lĂ”i oma esimese koondisevĂ€rava 2017. aasta lĂ”pus FidĆŸi vastu.

KĂŒmme debĂŒtanti

Kahes mĂ€ngus Islandi ja Soomega saatis koondise peatreener Thomas HĂ€berli platsile kokku lausa kĂŒmme koondisedebĂŒtanti.

Peale pildil olevate Robi Saarma ja Erko Jonne TÔugjase said oma tuleristsed Ioan Jakovlev, Danil Kuraksin, Marko Lipp, Karl-Romet NÔmm, Sten Reinkort, Alex Matthias Tamm, Karl Andre Vallner ja Nikita Vassiljev.

HÀberli suur vÔiduprotsent

Thomas HĂ€berli on kahe tööaastaga juhendanud Eesti koondist vĂ€ljaku ÀÀrest 22 kohtumises – meie saldo on selle aja jooksul kĂŒmme vĂ”itu, viis viiki ja seitse kaotust. Kui vĂ”rrelda koondist vĂ€hemalt kĂŒmnes mĂ€ngus juhendanud treenereid, teeb vĂ”iduprotsent 45,5 HĂ€berlist lĂ€bi aegade edukaima Eesti koondise peatreeneri. Samas tuleb meeles pidada, et suur osa HĂ€berli kohtumistest on peetud vĂ”rdlemisi nĂ”rkade vastastega ja/vĂ”i olnud suurema tĂ€htsuseta: 22 mĂ€ngust kuus on olnud maavĂ”istlusmatĆĄid, neli on toimunud Balti turniiri raames ja neli Rahvuste liiga kĂ”ige madalamas divisjonis.

FAKTIFOTO
2023 VEEBRUAR JALKA 45

Juba

algklassides

FC Florasse

jalgpallitrenni

sattunud Tamming on lÔviosa elust olnud

jalgpalliga suuremal vÔi

vÀhemal mÀÀral seotud.

MÀngijana jÔudis ta Eesti

mĂ”istes juba tippjalgpalli lĂ€vele, kuid lĂ”petas tippu pĂŒrgimise vĂ”rdlemisi ootamatult ning alustab tĂ€navu FC Reaali ridades juba 18. hooaega. Peaaegu sama kaua on Tamming tegev olnud ka jalgpalliliidus, kusjuures vĂ€gagi erinevates ametites.

Juss Tamming: pool elu jalgpallile

„Floras oli mul vĂ€ga palju erinevaid treenereid, kes on kĂ”ik omamoodi toredalt meeles. Marko Kuusik, Ivo Lehtmets, Priit Tomingas, Ilmar PĂ”hjala, Karel Voolaid – meil oli pĂ”nev punt. Kui noorteaeg hakkas lĂ€bi saama, tuli paralleelselt juurde meestetasand: esialgu vĂ€ga noore pundina III liigas FC Lelles, hiljem veetsin mitmeid aastaid HÜJK Emmaste ridades. See oli kindlasti koht, kus olin kĂ”ige lĂ€hemal mingis mĂ”ttes tippjalgpalli maitsmisele,“ meenutab 35aastane Tamming peaaegu 20 aasta tagust aega. Jalgpallitrenniga alustas ta aga hoopis Tallinna Jalgpallikoolis Benno Taela juhendamisel.

„Emmaste oli toona kĂ”rgliigas mĂ€nginud Valga Warriori duubeltiim. Meil oli aeg-ajalt ĂŒhiseid treeninguid, noorteklassis sai mĂ€ngitud kĂ”ige kĂ”rgemal tasemel ja korra saingi tunnetada ennast jalgpallurina: trennid olid viis korda nĂ€dalas, lisaks veel ka mĂ€ng.“ Vasakujalgsena tegutses ta peamiselt vasakul ÀÀrel poolkaitsjana, aga teatud ajal ka kaitsva keskvĂ€ljamehena.

Viimase mÀngu Emmaste sÀrgis pidas Tamming

2005. aastal. „Olime Tallinna poisid, aga kodumĂ€ngud toimusid ju Hiiumaal Emmastes. 15–16aastaselt muutus sotsiaalne elu ka kĂ”rvalt ahvatlevaks ja see tunnetus jĂ€i ĂŒha Ă”rnemaks, et sĂ”idad Hiiumaale ja saad oma 90 minutit kĂ€tte. Ühel hetkel jĂ”udsid minuni signaalid, et tegelikult mĂ€ngivad kutid jalkat ju ka tunduvalt lĂ€hemal ja mÔÔdukas koguses, armastusest mĂ€ngu vastu.“

FC Reaal oli selleks ajaks juba mĂ”ned aastad toiminud, kuid veel enne seda oli Tamming siiski lĂ€hedal oma kĂ”rgliiga-vĂ”imalusele. Tema mĂ€ngijaĂ”igused ostis Floralt Ă€ra Tallinna Kalev. „Esindus ja duubel treenisid koos, aga mĂ€ngima ma lĂ”puks Kalevi eest ei jĂ”udnudki. See oli mu enda otsus – olin Reaaliga juba sel hetkel suhtluses ja nende mĂ”ttelaad meeldis mulle ja jĂ”udis tasapisi kohale. Mind prooviti kĂŒll ĂŒmber veenda, et nii noorel tĂŒĂŒbil pole veel mĂ”istlik jalgpallilisest ambitsioonist loobuda, aga ma ise tunnen tĂ€na, et see oli vĂ€ga hea otsus. Selle 17 hooajaga Reaalis olen jalgpalli tarbinud tĂ€pselt sellises koguses, et isu pole grammigi vĂ€henenud. Ootan iga trenni – kui ĂŒks saab lĂ€bi, siis ootan juba

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska
46 JALKA VEEBRUAR 2023 EJLi TÖÖTAJA
„Ootan iga trenni – kui ĂŒks saab lĂ€bi, siis ootan juba jĂ€rgmist.“

jĂ€rgmist. Ma arvan, et see nĂ€lg ongi sĂ€ilinud eelkĂ”ige seepĂ€rast, et olen jalgpalli saanud mĂ”istlikus koguses ja heade inimestega.“

Reaali kaudu vutiliitu

Reaali kaudu sai alguse ka Tammingu karjÀÀr jalgpalliametnikuna. Ühest kĂŒljest vĂ”ttis ta pealehakkaja inimesena juba ĂŒsna varakult meeskonna asjaajamise enda kanda, tegutsedes nii treeneri kui administraatorina. Treeneri ĂŒlesanded on nĂŒĂŒdseks juba mĂ”ni aasta olnud teiste kanda, aga muud ĂŒlesanded on Reaalis endiselt Tammingu Ă”lul. „Erinevatel aegadel oled laheda pundi motiveerija, teinekord lasteaiakasvataja, teinekord lihtsalt kaasaja. Loomulikult on mingitel hetkedel olnud meeskonnal raskemad hooajad ja siis on olnud kĂ”va proovikivi mitte kĂ€ega lĂŒĂŒa, vaid rahulikuks jÀÀda ja teha tööd selle kallal, et pardale rohkem inimesi saada.“

vĂ”istluste ja ĂŒrituste toimumiseks oleksid loodud vĂ”imalikult head tingimused. Olen ju nii vahetult mĂ€ngudega seotud, mispĂ€rast on see vĂ€ga pĂ”nev roll.“

Viimase kĂŒmmekonna aasta jooksul on Tamming saanud kĂ€tt suurte ĂŒrituste juures proovida korduvalt. Otsapidi oli ta juba seotud 2012. aastal Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres toimunud U19 EM-finaalturniiriga, kus vastutas vabatahtlike eest. TĂ”eline tipptase saabus 2018. aastal UEFA superkarikafinaaliga.

„Palliplatsil loodan vĂ€ga, et keha ei vea alt ja saan vĂ€hemalt Tarmo RĂŒĂŒtli stiilis, madalamates liigades veel isegi viiekĂŒmnendaid eluaastaid nautida!“

Aastate jooksul on Reaal pidanud mĂ€ngijate puuduse tĂ”ttu andma ka paar loobumiskaotust, kuid enamjaolt on Tamming suutnud pundi mĂ€ngudeks kokku ajada. „Kohusetunne on see, mis mind on selle aja jooksul saatnud. Ma ei taha asju viimase hetke peale lasta ja kui on vaja nĂ€dalavahetusel toimuvaks mĂ€nguks tiim kokku saada, siis hakkan selle nimel juba nĂ€dala alguses tööle.“

Noormehe aktivism jĂ€i silma juba tollal Reaalis pallinud Kalle Roosile, kes töötas jalgpalliliidus vĂ”istluste osakonnas – ning 2007. aastal asuski Tamming ĂŒlikooli kĂ”rvalt vutiliidu vĂ”istluste osakonda tööle, tegeledes peamiselt noorteliigade organiseerimisega. Selle kĂ”rvalt alustas ta IT-sĂŒsteemidega sina peal olevana koos vĂ€lisarendajaga sujuvalt ka jalgpalliliidu infosĂŒsteemide projektijuhtimisega. Muu hulgas aitas Tamming ĂŒles ehitada jalgpalliliidu kodulehe ja praegugi kasutatava ERISenimelise vĂ”istluste haldamise sĂŒsteemi, millega on paljud jalgpalliinimesed kokku puutunud.

VĂ”istluste osakonnas töötas Tamming kokku seitse aastat, kuniks veetis vaheaasta Austraalias. „VĂ”istluste osakonna töö oli suurepĂ€rane vĂ”imalus luua endale jalgpallivĂ”rgustik – arusaamine sellest, mis igas Eesti otsas toimub. Need suhted inimestega igast piirkonnast on mind ka edaspidi mĂ”nusalt saatnud. Kuhu iganes ma ka Eestis ei lĂ€he, tean, kes seal kandis vĂ€hemalt noorte suunal jalgpalli eestvedajad on.“

Rahulolu Ă”nnestunud sĂŒndmusest

Maakera kuklapoolelt naasis Tamming 2015. aastal, kuid siis juba uues ametis: tema ĂŒlesandeks sai ja on siiani ĂŒrituste korraldamine. Viimastel aastatel on selleks liidu kontoris loodud suisa eraldi mĂ€ngude ja ĂŒrituste korraldamise osakond, mida Tamming juhib.

„Kui vĂ”istluste osakonnas olin rohkem administreerivas rollis, siis nĂŒĂŒd vastutan selle eest, et

„See oli uskumatu kogemus! MĂ”nes mĂ”ttes oli see teistmoodi ĂŒritus, sest oli vĂ€ga ĂŒhe staadioni keskne, kusjuures staadion vuntsiti selleks ĂŒheks Ă”htuks ĂŒles ja laias laastus sai ta ju enne seda ĂŒldse valmis. Rahulolutunne pĂ€rast selle ĂŒrituse Ă”nnestumist oli kirjeldamatult Ă€ge!“

2020. aastal oleks pidanud Eestis toimuma veel ka poiste U17 EM-finaalturniir, kuid mitu aastat tehtud töö jĂ€i realiseerimata, sest koroonapandeemia puhkedes tuli turniir sootuks Ă€ra jĂ€tta. „Midagi suurt ja Ă€gedat oli tulemas. Korraldajana oli vĂ€ga kahju ja samal ajal oli kahju ka sellest koondisest, kel jĂ€i vĂ€ga hea ettevalmistuse pealt osalemata. Õnneks on nĂŒĂŒd uus vĂ”imalus tĂŒdrukute U17 finaalturniiriga, mis juba sel aastal Eestis toimub.“

Üks ĂŒritus iga nelja pĂ€eva tagant Kui seni on juttu tulnud peamiselt vĂ€ga suurtest ĂŒritustest, siis tegelikult on Tammingul ja tema osakonnal kĂ€ed-jalad tööd tĂ€is aasta ringi. Jalgpalliliidu korraldatavaid ĂŒritusi ja mĂ€nge on ju palju: hooaja alustamine ja lĂ”petamine, eri vanuseklasside ja tĂ€iskasvanute koondisemĂ€ngud, klubijalgpalli pidupĂ€ev, olulised mĂ€ngud saalijalgpalli omadest muude finaalide ja aastalĂ”puturniirini.

ïƒĄStaadionite avamisel toimuvad sĂ”prusmĂ€ngud jalgpalliliidu vĂ”istkonna ja kohalike vahel, samuti klubide juubelid ja muud olulised promomĂ€ngud on olnud samuti Tammingu koordineerida. „Need mĂ€ngud on mulle aastate jooksul vĂ€ga meeldinud. Olen selle kaudu saanud osa igas Eesti otsas staadionite avamisest ja ĂŒldjuhul on need mĂ€ngud toimunud hĂ€sti positiivses Ă”hkkonnas jalgpallile suure osa elust pĂŒhendunud inimeste seltsis. Vahel on need kohalikke kĂ”netanud suisa nii tugevalt, et pealtvaatajaid tuleb kohale ĂŒle saja.“

2023 VEEBRUAR JALKA 47 EJLi TÖÖTAJA

„Laias laastus on nii, et kui aastas kĂ”ik ĂŒritused pĂ€evade peale vĂ”rdselt Ă€ra jagada, tuleks umbes ĂŒks sĂŒndmus iga nelja pĂ€eva tagant. Mass on seega tegelikult pĂ€ris suur. On mĂ”ned pĂ€ris tihedad perioodid, nĂ€iteks koondiseaknad, mille jĂ€rel tekib natuke aega ainult planeerida, aga vahepeal on kĂŒll tunne, et tuleb ainult operatiivselt tegutseda. Aga see on pĂ”nev, kogu aeg on midagi teha!“

Kogu aeg on midagi teha juba seepĂ€rast, et nĂ€iteks suuremate A-koondise mĂ€ngude korraldamine algab tegelikult juba paar kuud enne avavilet. Avakoosolekul pannakse ĂŒldiselt paika ĂŒrituse raamid: A. Le Coq Arenal toimuva koondisemĂ€ngu puhul nĂ€iteks see, kui suureks publikuarvuks valmistutakse, kas staadioni ĂŒmbrus tehakse kinniseks vĂ”i lahtiseks. Publiku ennustamine on Tammingu sĂ”nul ĂŒks tema töö keerulisemaid ĂŒlesandeid – sellest oleneb ju see, kui palju teenuseid alustades turvateenistusest ja lĂ”petades toitlustusega vaja lĂ€heb. Prognoosimiseks on Ă”nneks aastatega kogunenud piisavalt kogemust, et suuri möödalaskmisi vĂ€ltida.

Rahvusvaheliste suurturniiride puhul rÀÀgime aga ettevalmistusaja puhul paari kuu asemel paarist aastast. Noorte EM-finaalturniiride ja UEFA superkarikafinaali nĂ€itel on siis peale eestlaste olulisel kohal ka UEFA inimesed, kes kĂ”igel silma peal hoiavad. „NĂ€iteks mĂ€ngu- ja treeninguvĂ€ljakute muru tuleb finaalturniiriks viia ideaalsesse seisukorda. See on aga vĂ€ga pikk protsess, mis nĂ”uab sisuliselt kogu aastat, mistĂ”ttu on oluline nendega varakult alustada,“ toob Tamming nĂ€ite ĂŒhest valdkonnast, milles peab töö algama vĂ€ltimatult vĂ€ga vara.

„TĂ€navuse tĂŒdrukute finaalturniiri osas on meil naljaga pooleks kĂ€inud UEFAga suhtlus juba neli aastat, sest alguses plaanisime ju 2020. aas-

279

mÀngu on Tamming senise 17 hooajaga FC Reaalis kirja saanud. Selle ajaga on ta löönud 133 vÀravat.

ïƒĄVahel saab enda korraldatud ĂŒritustest ka osa vĂ”tta – siin on Tamming FC Reaali ridu aastalĂ”puturniiril esindamas.

ta poisteturniiri, aga ĂŒhel hetkel tuli hoopis kolm aastat hiljem toimuvat tĂŒdrukute turniiri korraldama asuda,“ muigab Tamming.

Töö jalgpallis suure dĂŒnaamilise protsessi juures

Jalgpalliliidus tĂ€itub Tammingul jĂ€rgmisel aastal 15 tööaastat, FC Reaalis on ta olnud veelgi kauem. Tundub, et ta on leidnud endale sobivad kohad! „Tööalaselt on mul olnud hea vĂ”imalus rolli varieerida ja mitut suunda hoida, see on kindlasti vĂ€rskust hoidnud. Ja kahtlemata on mul olnud isu jalgpalli erinevatest tahkudest teada saada. VĂ€simust kuidagimoodi ei ole – palliplatsil loodan vĂ€ga, et keha ei vea alt ja saan vĂ€hemalt Tarmo RĂŒĂŒtli stiilis, madalamates liigades veel isegi viiekĂŒmnendaid eluaastaid nautida!“ loodab Tamming.

„Üks asi, mis mind veel aja jooksul motiveerib, on see, millised on tĂ€nu globaalsele edule jalgpalli vĂ”imalused. Kui vaadata reaalselt kasvĂ”i seda, mis on viimase kolme aasta jooksul arenenud vĂ”i juhtunud, siis on see tegelikult pĂ€ris vĂ”imas. Avalikkusele ei paista vĂ”ibolla vĂ€lja paljud nĂŒansid, mis mingi nurga alt kellegi vĂ”i millegi arengut toetavad, aga jalgpalliliit annab ju erinevatel tasanditel tohutu panuse, et see mĂ€ng Eestis suureneks ja harrastajaid pidevalt juurde tuleks,“ mĂ”tiskleb Tamming.

„Ja see ei ole ju kuskil pidurdumas – on vĂ€ga pĂ”nev olla selle dĂŒnaamilise protsessi juures. Tegelikult oleks ju Ă€ge mĂ”elda, mis tunne on jalgpalliliidus olla olukorras, kus meie koondis on nĂ€iteks jĂ”udnud mĂ”nele suurturniirile
 MĂ”elda vaid, et mĂ”ne suurema riigi alaliidud töötavadki sellises rĂŒtmis, et igal aastal on kas mehed vĂ”i naised EMil vĂ”i MMil.“

Euroopa tasemel nÔutud mees

FC Reaali legendi vĂ”imed ĂŒrituste korraldamise vallas on juba ĂŒletanud ka riigipiire. Eestis toimunud UEFA superkarikafinaalil olid Tammingu hallata kogu ĂŒrituse transpordi ja liikumisega seotud kĂŒsimused – peale auto- ja bussiliikluse fĂ€nnide ja ametnike liikumisteed, kokkulepped ja kooskĂ”lastused lennujaama ja linnavalitsusega ja kĂ”ik muu selline.

„Pingutasin kĂ”vasti, olin vĂ€ga motiveeritud ja koostöö UEFAga oli vĂ€ga hea. SeejĂ€rel kutsuski UEFA transporditiim mind aasta hiljem Madridi Meistrite liiga finaali bussitransporti korraldama,“ rÀÀgib Tamming. „SeejĂ€rel tulid koroona-aastad vahele. KĂ€isin peaaegu Istanbulis Meistrite liiga finaali korraldamas, aga lĂ”puks paarinĂ€dalase etteteatamisega hoopis Portos. Viimane UEFA ĂŒritus oli mul mullu Helsingis toimunud superkarikafinaal. See oli veel ekstra lahe, sest see toimus meie lĂ€hinaabrite juures, kellega on ka varem ĂŒhiseid projekte tehtud.“

200

autot ja 60 bussi oli Tammingu hallata 2019. aastal Madridis Meistrite liiga finaalis.

Umbes 300

inimest on seotud keskmise Eesti meestekoondise kodumÀngu korraldamisega.

48 JALKA VEEBRUAR 2023 EJLi TÖÖTAJA
PILETID SAADAVAL SIIN

Talvised rÔÔmud siin- ja sealpool piiri

Talveaeg on Eesti jalgpalluritel traditsiooniliselt uueks hooajaks pÔhja ladumise jaoks. Pealegi saab jalgpalli mÀngida muidugi ka sisetingimustes!

Eesti meeste A-koondis kĂ€is aga treenimas ja mĂ€ngimas kaugel Portugalis, kus kliima on soojem ja vigastusoht vĂ€iksem. Kohalikul vĂ€ikesel EstĂĄdio da Nora staadionil, mida igapĂ€evaselt kasutab Portugali madalamates liigades mĂ€ngiv FC Ferreirase klubi. Staadioni ĂŒks omapĂ€ra on vĂ€ljakut piirav metallraam, mille vahelt lĂ€bipugemise vĂ”imalust demonstreerib koondise arst Kaspar RĂ”ivassepp. Foto: Jana Pipar

juurde kĂ€ib ka puhkus! TribĂŒĂŒnil demonstreerib seda Eesti koondise kehalise ettevalmistuse treener Michael MĂŒller. Foto: Jana Pipar

kĂ€is Portugalis kaasa elamas peaaegu kĂŒmnepealine fĂ€nnide seltskond. Teises mĂ€ngus Islandi vastu said nad koos meeskonnaga vĂ”itu tĂ€histada. Foto: Jana Pipar

50 JALKA VEEBRUAR 2023
ïƒĄ ïƒĄIga treeninguprotsessi
KLÕPSUD
ïƒĄEesti koondisele

 Kalev versus Kalev! Taliturniiri esimeses voorus tekkis omalaadne olukord: kuna Tallinna Legion ei saanud haiguspuhangu tĂ”ttu mĂ€ngule Tallinna Kalevi vastu tulla, pallis Kalevi vastu
 Kalevi oma duubeltiim! Esindusmeeskond vĂ”itis kohtumise 11 : 0. Foto: Katariina Peetson

ïƒĄSuure-Jaanis peetud naiste saalijalgpalli karikavĂ”istlustel ĂŒllatust ei sĂŒndinud: vĂ”itjaks tuli FC Flora, kes alistas finaalis Saku Sportingu 1 : 0. Florakas Anastasia Ivanova nĂ€itab, et mĂ€ngus on omal kohal ka
 vastase hirmutamine!?

Taliturniir algas eriti hĂ€sti algaval hooajal esimest korda Premium liigas mĂ€ngivale Harju JK Laagrile, kes alistas esimeses mĂ€ngus meistriliiga meeskonnana PĂ€rnu Vapruse, kellest saab eeldatavasti Harju meeskonna konkurent pĂŒsimajÀÀmise heitluses. Foto: Katariina Peetson

ïƒĄA. Le Coq Arena lÀÀnetribĂŒĂŒni taga avatud kehalise vĂ”imekuse arendamise keskuses proovisid kĂ€tt ka avamisĂŒritusele saabunud inimesed. Soccernet.ee peatoimetaja Kasper Elissaare stiilinĂ€ide: mantli, salli ja saabastega!

2023 VEEBRUAR JALKA 51
Foto: Liisi Troska Foto: Liisi Troska
KLÕPSUD

Rojalistide mÀss: meie kuningas on Pelé!

MM-finaalturniiri lÔppedes kiirustas meedia meil ja mujal kÔigi aegade parima jalgpalluri krooni sobitama Lionel Messi pÀhe. Kuid selleks, et kehtestada vabariik, tuleb enne kukutada kuningas ja murda rojalistide vastasseis.

Meedia armastab kangelasi ja ĂŒlivĂ”rdeid. Need paeluvad ka inimesi. Sestap paiskub ekraanile ja paberile ikka aina uusi vĂ”rdlusi ja ĂŒlistusi. Olles kogenud midagi erakordset, on inimlik teha lihtne jĂ€reldus: midagi sellist pole maailm kunagi varem nĂ€inud. On inimlik, et enamiku inimeste jaoks algab ajalugu nende esimestest personaalsetest mĂ€lupiltidest. Ka spordisĂ”brale (ja ajakirjanikele) on tĂ€htsaimad mĂ€lestused ja mĂ€letamised need, mis kogetud Ă”rnas vastuvĂ”tlikus eas vĂ”i nĂŒĂŒd ja tĂ€na. Kaasaeg valitseb ajaloo ĂŒle.

See lĂ”i ilmekalt vĂ€lja ka viimase MM-finaalturniiri jĂ€rel, kui ĂŒleilmse (ka Eesti) meedia jaoks sai tĂ€idetud viimane formaalsus, et kuulutada Lionel Messi kĂ”igi aegade parimaks jalgpalluriks – ta vĂ”itis Argentina koondisega MM-tiitli. Pahatihti tehti seda saatesĂ”nadega, et enam pole selles kahtlustki ja enam ei saa keegi selle ĂŒle vaielda ega vĂ€ita midagi muud. Mis mĂ”ttes pole kahtlust? Mis mĂ”ttes ei saa vaielda ega midagi muud vĂ€ita? Keegi ei saa keelata kellel tahes vĂ€ita midagi muud ja kahelda! Jalgpall ongi ĂŒks lĂ”putu vaidluste jada, igapĂ€evane poolt- ja vastuargumentide duell, subjektiivsete mÔÔdupuude konflikt. AlljĂ€rgnevalt vaatleme lĂ€hemalt kandidaate maailma kĂ”igi aegade parima tiitlile, peatudes pikemalt ĂŒhel, kel polnud Ă”nne mĂ€ngida telepubliku ees.

Must Ime – JosĂ© Leandro Andrade

Jalgpalliajalukku vaadates nĂ€eme, kuidas minevikutĂ€hed vajuvad paratamatult tagaplaanile. Nende kahjuks ei rÀÀgi ainuĂŒksi oleviku valitsemine mineviku ĂŒle, vaid ka kehvem tehnoloogia: alles televisiooni laiem levik eelmise sajandi 1950. aas-

52 JALKA VEEBRUAR 2023 KOLUMN
Tekst: Indrek Schwede Pelé 1970. aastal kolmanda MM-tiitli jÀrel. Foto: AP/TT/Scanpix

tatel tegi vĂ”imalikuks kaugete maade jalgpalli ja jalgpalluritega tutvumise. Varasematest aastatest on sĂ€ilinud ĂŒksikuid filmilĂ”ike, mis ei anna tĂ€it pilti mĂ”ne tollase staari mĂ€nguoskustest. Hea nĂ€ide on uruguaylane JosĂ© Leandro Andrade – esimene rahvusvaheline jalgpallitĂ€ht –, kes valitses maailma aastatel 1924–1930. MĂ”ned nĂ€ited. 1924. aasta Pariisi olĂŒmpial kohtusid tiitlivĂ”istlustel esimest korda eri mandrite koondised – neid oli koguni neljalt kontinendilt. Esimest korda saadi suurel areenil aimu, mis sorti jalgpalli teistes maailma otstes mĂ€ngitakse. Rahvusvahelise Jalgpalliajaloo ja -statistika Föderatsiooni (IFFHS) olĂŒmpiamĂ€nge kĂ€sitlev teatmeteos kirjutab Uruguay avamĂ€ngu kohta Jugoslaavia vastu: „Eurooplaste jaoks oli see, mida nad nĂ€gid, ulm, unistus, millest vĂ”is vaevu uskuda, et see saab olla tĂ”si. MĂ€ngu kajastavate reporterite hĂ€mmeldus oli nii suur, et nad mĂ€rkisid ĂŒles valesid vĂ€ravalööjaid ja minuteid.“1

Veerandfinaal Uruguay–Prantsusmaa: „Prantsuse publik unustas omadele kaasaelamise ning hĂ”iskas HĂ©ctor Scarone ja Ángel Romano uskumatute ĂŒksiksoorituste peale ning oli tunnistajaks Andrade eeltööle 4 : 1 juhtvĂ€rava puhul, kui ta 80meetrise triblingu jooksul möödus seitsmest vastasest. NĂ€is, et 31 000 pealtvaataja aplaus sellele etteastele ei lĂ”ppegi. Andrade demonstreeris terve mĂ€ngu oma suurepĂ€rast kehakontrolli, nĂ”tkust, loomingulisust, artistlikkust ja seitsmendat meelt ohu tunnetamiseks, tegutsedes edukalt mitte ainult rĂŒnnakul, vaid ka kaitses. Uruguay kirjanik Eduardo Galeano on kirjutanud, et ĂŒhes mĂ€ngus Pariisis olevat Andrade jooksnud poole vĂ€ljaku ulatuses, pall pea peal.“

Kogu turniiri peale kokku Andradest: „Palli paitades tantsis ta graatsiliselt ĂŒle vĂ€ljaku. Ta oli uskumatult leidlik ja hea isegi silm silma vastu vastasseisudes. Maailm polnud kunagi nĂ€inud sellise tĂ€iuslikkuse ja esteetikaga jalgpallurit.“

„Teda vĂ”rreldi baleriiniga jalkaplatsil, kirjeldati kui vĂ€ljaku elegantseimat tantsijat oma peenekoelise tehnika, taktikalise taibu ja oskusliku kaitsetööga. Ikka ja jĂ€lle sai ta tribĂŒĂŒnilt tormilise aplausi osaliseks.“

Austria legendaarse treeneri Hugo Meisli poolt kaheksandaks maailmaimeks nimetatud Andrade juhatusel vÔitis Uruguay jÀrjest kolmed tiitlivÔistlused (1924 ja 1928 OM, 1930 MM). Lisaks on tegu kahekordse (1923, 1926) Copa América vÔitjaga. Kuna

MM-vĂ”istlusi 1920. aastatel ei toimunud, on FIFA lubanud Uruguayl asetada tĂ€rnikesed riigi jalgpalliliidu logole ka kahe olĂŒmpiavĂ”idu eest. Koos kahe MM-tiitliga on neid seal neli. Uruguay valitsemisaeg vĂ”inuks kesta kauemgi, kuid 1934. ja 1938. aasta MMile Euroopasse nad ei tulnud. TĂ€napĂ€eva omadega vĂ”rreldavaid rahvusvahelisi klubide tiitlivĂ”istlusi (UEFA Meistrite liiga jt) sel ajal ei toimunud. Oli kĂŒll Mitropa Cup, kuid see hĂ”lmas Kesk-Euroopa riike. Seega puudus Andradel vĂ”imalus ĂŒle maailma klubide kulda ja karda kokku kraapida. Aga kui oleks valitud maailma parimat jalgpallurit, siis poleks vĂ€listatud, et tal oleks neid tiitleid kapis sama palju kui Messil. Üks on siiski selge: selle aja suurimad turniirid olid juba nimetatud kaks OM-turniiri ja alates 1930. aastast alanud MM-finaalturniirid. Ja seal valitses Andrade, kellest kirjutas pidevalt ka Eesti Spordileht. Messi pole sellist tulemustepĂ”hist ĂŒleolekut suutnud nĂ€idata ei koondise ega klubiga. Seda on keeruline hinnata, aga omas ajas

Andrade ja Messi ĂŒhe mĂ€ngu

vÔrdlus

Tumedanahalist ja krĂ€supĂ€ist JosĂ© Leandro Andradet on vĂ”imalik episoodiliselt nĂ€ha YouTube’is saadavatel, 17 minutit ja 53 sekundit kestvatel katkendlikel filmilĂ”ikudel, mis on ĂŒles vĂ”etud 1924. aasta OM-finaalmĂ€ngus Uruguay–Ơveits. Sealt ei tule kuidagi vĂ€lja need kirjeldused, mida on tema kohta vĂ”imalik lugeda trĂŒkiajakirjandusest. KĂŒllap ongi sĂŒĂŒdi lĂ”ikude katkendlikkus, ja samamoodi vĂ”iksime teha valejĂ€relduse Messi kohta, kui peaksime tema suurust hindama nĂ€iteks 2014. aasta MM-finaali pĂ”hjal. Seal oli argentiinlane kipsis. Aga tema kohta vĂ”ime ekraanilt vaadata suurepĂ€raseid klippe muudest fantastilistest sooritustest. Andrade puhul see vĂ”imalus puudub. Seega teeb nĂŒĂŒdisaegne tehnoloogia ĂŒhele teene ja teisele ĂŒlekohut. Ideaalses maailmas ei tee Andradet pisemaks asjaolu, et tema ajal YouTube’i polnud. Kas meie –igaĂŒks meist – oleks nĂ”us end vĂ”rreldes tulevikuinimestega viletsamaks persooniks tunnistama ĂŒksnes seepĂ€rast, et tulevikuĂŒhiskond on tehnoloogiliselt vĂ”imekam?

2023 VEEBRUAR JALKA 53 KOLUMN
1 KĂ”ik tsitaadid Andrade kohta pĂ€rinevad Indrek Schwede artiklist „TĂ€iuslik Must Ime – JosĂ© Leandro Andrade“ (Jalka 2/2021) JosĂ© Leandro Andrade.

vĂ”is Andrade olla Messist silmapaistvam jalgpallur: tema mĂ”ju alles rahvusvahelistuva jalgpalli arengule oli suurem. Ta tegi suurepĂ€rast triblingut, tal oli hea vĂ€ljakunĂ€gemine ja taktikaline taip ning ta oli tĂ”hus ka kaitsetöös. Oma baleriiniliikumised vĂ€ljakul tegi ta tĂ€napĂ€eva mĂ”istes kehva kvaliteediga vĂ€ljakutel. Me ei saa iial teada, kuidas ta nĂ€inuks vĂ€lja vahetus vĂ”rdluses PelĂ©, Maradona ja Messiga, mida ta vĂ”inuks korda saata tĂ€napĂ€eva suurematel kiirustel ja kĂ”rgekvaliteedilisel murul. Aga selle ĂŒle vaielda ja hoiduda kategoorilistest jĂ€reldustest on kĂŒll meie vĂ”imuses.

Televisioon ja popkultuur:

PelĂ© fenomeni sĂŒnd

Uus ajajĂ€rk maailma jalgpallis algas televisiooni ja popkultuuri tulekuga. Kuid rahvusvahelises ulatuses töötas televisioon eelkĂ”ige koondisejalgpalli kasuks, sest isegi koduse liiga ĂŒlekandeid oli publiku kaotuse kartuses vĂ€he. See sai saatuslikuks Madridi Reali tĂ€hele Alfredo Di StĂ©fanole, kes ei suutnud end inimeste mĂ€llu kinnistada. Esiteks loobus Argentina MMidel (1950, 1954) osalemast, teiseks sai Di StĂ©fano rahvusvahelise mĂ€ngukeelu FIFA-lt, sest osales ebaseaduslikus Kolumbia liigas ja mĂ€ngis isegi Kolumbia koondise eest mitteametlikeks tunnistatud mĂ€ngudes. Kolmandaks: kui Di StĂ©fano sai 1957. aastal loa esindada Hispaaniat, ei pÀÀsenud koondis jĂ€rgmise aasta MMile. Sinna jĂ”udis Di StĂ©fano alles 1962. aastal 35aastasena, kuid ei teinud vigastuse tĂ”ttu kaasa ainsatki kohtumist. Teda on nimetatud moodsa aja esimeseks jalgpalluriks, kes tĂ€nu oma universaalsusele oskas

vĂ€ljakul teha kĂ”ike. Millest kĂ”lab lĂ€bi ka oleviku hÀÀl: aga kuidas jÀÀb siis Andradega? Di StĂ©fano vĂ”itis kaks Ballon d’Ori (1957, 1959) ja Realiga viis korda jĂ€rjest tĂ€napĂ€evases tĂ€henduses Meistrite liiga.

Kuid televisioon ja popkultuur tĂ”stsid 1958. aasta MMil laineharjale 17aastase brasiillase PelĂ©, kellest Ă”hkuv loovus, poisikeselik siirus, liigutuste sundimatu elegants ja vabadus lummasid maailma. PelĂ© on esimene, keda hakati ĂŒldaktsepteeritult nimetama jalgpallikuningaks. Ta on ainus kolmekordne maailmameister. Temast olid huvitatud Euroopa tippklubid, kuid Brasiilia valitsus kuulutas ta rahvuslikuks aardeks ega lubanud tal kodumaalt lahkuda. Ühest kĂŒljest traagiline, aga teisalt: milline au! SeetĂ”ttu ei saanud PelĂ© end proovile panna Euroopa klubijalgpallis. Ajakiri France Football, mis valis alates aastast 1956 Euroopa parimat jalgpallurit (alates 1995. aastast parimat Euroopas mĂ€ngivat jalgpallurit ja alates 2007. aastast maailma parimat), on tagasiulatuvalt andnud PelĂ©le seitse Ballon d’Ori. Sama palju on neid hetkeseisuga Messil.

PÀrast Pelé aega

PÀrast Peléd tuli Johan Cruyffi aeg. Hollandlane oli totaalse jalgpalli ikoon, Pythagoras putsades, nagu teda kutsuti. Cruyff oli treener vÀljakul, mitte mÀngiv treener. Ta dirigeeris meeskonnakaaslaste liikumisi, otsides matemaatilise tÀpsusega vaba ruumi vÀljakul. Kaasaegsete sÔnul suutis Cruyff paremini kui keegi teine enne teda tuua mÀngu kÀiku pööret. Tema juhitud Amsterdami Ajax triumfeeris kolm aastat jÀrjest Euroopa rii-

54 JALKA VEEBRUAR 2023 KOLUMN
ïƒĄDiego Maradona karjÀÀri tipphetk oli 1986. aasta MM-tiitel. Foto: Carlo Fumagalli, AP/Scanpix

kide meistermeeskondade karikavĂ”istlustel ehk Meistrite liigas (1971–1973) ja Cruyff oli esimesena kolmekordne Ballon d’Ori vĂ”itja (1971, 1973, 1974). Koondisega pĂ€lvis ta ĂŒllatuskaotuse 1974. aasta MM-finaalis, kui eduseisus Saksamaa vastu muututi ĂŒleolevaks.

JĂ€rgnes Diego Maradona ajastu. Nii pöörast, nii suurel kiirusel vastaste vahel palliga slaalomit tegevat pallurit polnud varem nĂ€htud. Erinevalt Andradest, Di StĂ©fanost, PelĂ©st ja Cruyffist mĂ€ngis Maradona keskpĂ€rases klubis – Napolis – ja suutis selle kahel korral tassida Itaalia meistritiitlini. Seda eksamit pole lĂ€bi teinud ĂŒkski maailma kĂ”igi aegade parima tiitlile pretendeeriv pallur. KĂ”ik nad on mĂ€nginud tugevates klubides ja koondistes koos endaga samavÀÀrsete partneritega (vaid Andrade on ekselnud ka nĂ”rgemates klubides tiitlit vĂ”itmata). Maradona aga mĂ€ngis Argentina koondises ka ajal, kui see oli keskpĂ€rane, ja tiris ka selle MM-tiitlini ja korra finaali. PelĂ©l olid ĂŒmber esmaklassilised pallurid, Di StĂ©fano ja Cruyff maailmameistriks ei tulnudki (mĂ”lemal olid koondises ĂŒmber tĂ€htmĂ€ngijad).

Maradonale jÀrgnes alguses see Ôige Ronaldo ja siis Ronaldinho. Ka nende puhul flirtis kaasaeg vÔimalusega, et nad on ehk kÔigi aegade parimad, mis nÀitab eriti ilmekalt, et alati on vahele ajapuhvrit, mis laseb rahulikul moel hinnata mÔne konkreetse mÀngija vÀÀrtust. Siis tuli Messi ja Cristiano Ronaldo aeg. Seda mÀletab lugeja hÀsti.

Eelis on keskvÀljamÀngijatel

Üks joon nĂ€ib kĂ”igi aegade parima valimisel olevat. Eelis on keskvĂ€ljamĂ€ngijatel, kes saavad tĂ€nu positsioonile vĂ€ljakul toimuvat kĂ”ige enam mĂ”jutada. Kirjelduste jĂ€rgi vĂ”ib aru saada, et Andrade, Di StĂ©fano ja Cruyff olid samatĂŒĂŒbilised mĂ€ngijad: vĂ”ibolla mitmekĂŒlgseimad maailma jalgpalliajaloos, kelle mĂ”ju ulatus ĂŒle vĂ€ljaku nii rĂŒnde- kui kaitsetsooni, eriti Andrade puhul. PelĂ© oli rohkem rĂŒndaja looja armust, Maradona ja Messi filigraansed triblajad, teistele vĂ”imaluste loojad ja skoorijad, aga vĂ€iksema tĂ”hususega kaitses. Selle loogika puhul tekib muidugi kĂŒsimus: kuidas saab jalgpallikuningas olla rĂŒndaja PelĂ©? Aga vĂ”tkemgi teda kui erandit. Cristiano Ronaldo on temaga vĂ”rreldes liialt ĂŒheplaaniline, masinlik, vĂ€iksema elegantsi, plastilisuse ja tagasihoidlikumate vĂ”istkondlike saavutustega.

(VÔime teha mÔttelise eksperimendi. Kummast mÀngijast

KÔigi aegade parimast finaalist

KĂ”igi aegade parima tiitlit pĂŒĂŒti kuuma peaga kĂŒlge kleepida detsembris lĂ”ppenud MM-finaalile. Eks see sĂ”ltub. Metsikute pööretega on olnud ju ka varasemaid finaale. Kui suurfavoriit Ungari 1954. aasta finaalis autsaideri Saksamaa vastu juba 8. minutiks 2 : 0 juhtima lĂ€ks, nĂ€is ju kĂ”ik olevat tehtud. Ungari oli alagrupikohtumises sakslasi vĂ”itnud 8 : 3. Ungari polnud kaotanud viimases 31 kohtumises. Ometi ĆĄokeeris Saksamaa maailma 3 : 2 vĂ”iduga. VĂ”i 1986. aasta oma, kui Argentina juhtis sakslaste vastu 2 : 0, aga Saksamaa jĂ”udis 2 : 2 viigini kĂŒmme minutit enne lĂ”ppu, kaotades ikkagi normaalajal. VĂ”i kuulus 1966. aasta finaal, mille Geoff Hursti fikseeritud vĂ€rava Ă”igsusest rÀÀgitakse tĂ€nini.

oleks mĂ”nel Eesti Premium liiga tagaotsa klubil rohkem kasu: kas Cristiano Ronaldost vĂ”i Messist? Esimene neist kaitsetööd ei tee ja ootab palli. Aga kas pall temani ĂŒldse jĂ”uab? Messi seevastu lĂ€heb ja vĂ”tab palli oma kaitsekolmandikul ise ja suundub rĂŒnnakule.)

Igatahes on kĂ”igi aegade valimine paras pĂ€hkel. Arvestama peab sellega, mis oli tĂ€htis vastavatel ajastutel: kas esmane oli koondise- vĂ”i klubijalgpall; kuidas vĂ”rrelda televisiooniaja tĂ€hti sellele eelnenud aja omadega; milline oli mĂ€ngija mĂ”ju oma ajal, milline oli teda ĂŒmbritsev kontekst. Õiget vastust kĂŒllap polegi. See on rohkem usu kĂŒsimus. Aga soovi korral on eespool toodud kĂŒsimuste abil vĂ”imalik siiski mingil tasemel vĂ”rrelda.

Mina olen selle asja enda jaoks lahendanud ka pisut usupĂ”hiselt, olles lojaalne rojalist. Kuigi PelĂ© hiilgeaegadel olin liiga vĂ€ike, et spordi vastu huvi tunda, on just tema minu kuningas. Mis ei tĂ€henda, et ta on tingimusteta parim oskustelt. Igal kuningal on Ă”ukond. PelĂ© Ă”ukonnas on parimad triblajad Maradona ja Messi, parimad universaalid-strateegid-kindralid Andrade, Di StĂ©fano ja Cruyff. Kusagil sisimas on mul arusaam, et kĂ”igi aegade tegelikud parimad on Maradona (keskpĂ€raste meeskondade tassimine!) ja Andrade (tema puhul on miinus, et tollal tugev Briti vutt oli end ĂŒleilmsest vereringest isoleerinud). Nende jĂ€rel tulevad kĂ”ik ĂŒlalmainitud, vĂ€lja arvatud Cristiano Ronaldo. Aga truu kuningriiklane minus ei luba seda kĂ”va hÀÀlega vĂ€lja öelda. SeetĂ”ttu tĂ”stan mĂ€ssu kĂ”igi vastu, kes seavad kahtluse alla PelĂ© staatuse jalgpallimaailma monarhina. Tean, et ma pole ĂŒksi. Messi positsioonile teiste suurte seas saab hinnangu anda pĂ€rast tema karjÀÀri lĂ”ppu.

2023 VEEBRUAR JALKA 55 KOLUMN
ïƒąEhk tuleks lĂ€bi aegade parimaks pidada hoopis Johan Cruyffi? Foto: AFP/Scanpix

Pelé ongi jalgpall!

Ta elas moto „Kui oled esimene, oled esimene, kui oled teine, ei ole sa mitte keegi“ jĂ€rgi, mistĂ”ttu ĂŒritas ta alati olla parim. Mitte keegi teine pole ei varem ega hiljem tulnud kolmekordseks maailmameistriks.

Ta saabus jalgpallimaailma kui meteoor. KoondisedebĂŒĂŒdil, 16 aasta ja ĂŒheksa kuu vanuselt tegi ta Argentina vastu skoori ning on senimaani Brasiilia koondise lĂ€bi aegade noorim vĂ€ravalööja.

MM 1958. 1958. aastal alustas ta MM-rekordite ĂŒmber kirjutamisega. 17aastaselt sai temast MM-ajaloo noorim vĂ€ravalööja, samuti finaali noorim mĂ€ngija ja vĂ€ravalööja. Finaalis Rootsi vastu oli ĂŒks tema tabamus MM-ajaloo kaunimaid, kui ta tĂ”stis palli karistusalas ĂŒle kaitsja ja saatis selle seejĂ€rel vĂ€ravasse.

Mis oli Brasiilia enne PelĂ©d? Edutu meeskond! Brasiillased olid MMil tulnud korra teiseks ja kolmandaks, kuid mitte kordagi maailmameistriks. Esimest korda vĂ”itsid brasiillased Jules Rimet’ trofee 1958. aastal PelĂ©ga ning vaid 12 aastat hiljem olid nad juba kolme tiitliga kĂ”igi aegade edukaim riik. Lisaks pĂŒsisid brasiillased MM-finaalturniiril kaotuseta 13 mĂ€ngu jĂ€rjest – ka seda seeriat pole suudetud hiljem korrata. PelĂ© ajastu jĂ€rel on Brasiilia 50 aasta jooksul suutnud vĂ”ita vaid kaks MM-tiitlit – 1994. ja 2002. aastal.

Copa AmĂ©rica. Erinevalt Lionel Messist, kes vĂ”itis LĂ”una-Ameerika meistritiitli alles kuuendal katsel, osales PelĂ© sel turniiril vaid korra – 1959. aastal tuli ta koondisega teiseks, kuid oli turniiri parim mĂ€ngija ja kaheksa kolliga ka parim vĂ€ravakĂŒtt. Brasiilia koondises lĂ”i ta kokku 92 mĂ€nguga 77 vĂ€ravat – alles eelmisel aastal jĂ”udis Neymar talle vĂ€ravate arvu poolest jĂ€rele, kusjuures seda alles oma 124. koondisemĂ€ngus.

Botafogo de Ribeirão Preto meeskonda 1964. aastal Campeonato Paulistas ehk São Paulo osariigi meistrivÔistlustel. Santos vÔitis kohtumise 11 : 0!

Ta on legend! Ta on jalgpallikuningas! Ta ongi jalgpall!

„Jalgpall on ainus spordiala, mis ĂŒhendab kĂ”ik inimesed, olenemata sellest, kas oled rikas, vaene, must vĂ”i valge. Jalgpallis oleme ĂŒks rahvas. See ongi jalgpalli vĂ”lu,“ on PelĂ© öelnud.

MM 1970. PelĂ© karjÀÀri kroonijuveel oli 1970. aasta MM-finaalturniir. Toonast Brasiilia koondist peetakse senimaani jalgpalliajaloo parimaks meeskonnaks. Kuus vĂ”itu kuuest mĂ€ngust, 19 vĂ€ravat – mitte keegi teine pole pĂ€rast neid ĂŒhel MMil nii palju vĂ€ravaid löönud. Finaalis Itaalia ĂŒle vĂ”etud 4 : 1 vĂ”it on vaid ĂŒks kolmest nii suurest finaalis saadud vĂ”idust. PelĂ© arvele jĂ€i sel turniiril neli vĂ€ravat ja kuus vĂ€ravasöötu, finaalis sai ta neid kirja 1 + 2 – mitte keegi teine pole ĂŒhel MMil andnud rohkem vĂ€ravasööte. Tofiq Bahramov. AserbaidĆŸaanlane Tofiq Bahramov (seesama mees, kes luges 1966. aasta MM-finaalis Ă€ra inglaste rĂŒndaja Geoff Hursti vastuolulise vĂ€rava) oli 1970. aasta MMil abikohtunik poolfinaalmĂ€ngus, kus Brasiilia alistas Uruguay 3 : 1. Oma 1971. aasta raamatus „Kohtunik nĂ€itab keskringi suunas“ meenutas Bahramov, kuidas ta Brasiilia–Uruguay kohtumise jĂ€rel koos Brasiilia meeskonnaga televiisorist Itaalia ja LÀÀne-Saksamaa vahelise poolfinaali lisaaega vaatas.

Pelé:

„Jalgpall on ainus spordiala, mis ĂŒhendab kĂ”ik inimesed, olenemata sellest, kas oled rikas, vaene, must vĂ”i valge. Jalgpallis oleme ĂŒks rahvas. See ongi jalgpalli vĂ”lu.“

„Hoolimata sellest, et ruum, kus televiisor asus, oli ĂŒsna suur, lĂ€ks seal kiiresti kitsaks. Mina sain kohtunikuna istuda tugitoolis, aga paljud mĂ€ngijad istusid pĂ”randal. Minu lĂ€hedal oli metallist toolil PelĂ© – ilma sĂ€rgita, sinistes lĂŒhikestes pĂŒkstes. JĂ€lgisin teda pidevalt silmanurgast – ta vaatas mĂ€ngu lapseliku huviga. Kui Gerd MĂŒller sööstis vapralt vĂ€ravavaht Albertosi ja kaitsja Poletti vahele ja palli vĂ€ravasse suunas, panin tĂ€hele, kuidas PelĂ© tahtmatult tema liigutusi matkis.

Kui kokku panna kĂ”ik ametlikud ja mitteametlikud mĂ€ngud ja turniirid, lĂ”i PelĂ© karjÀÀri jooksul kokku ĂŒle 1300 vĂ€rava. Tahan siinkohal tĂ€helepanu pöörata sellele, et kuna ametlikke kohtumisi oli tol ajal vĂ”rdlemisi vĂ€he, korraldasid klubid pidevalt kommertsvĂ”istlusi, tuure ja sĂ”prusmĂ€nge, mille vÀÀrtus ei olnud olemuse poolest ametlike vĂ”istlusmĂ€ngude kĂ”rval oluliselt vĂ€iksem. PelĂ© isiklikuks rekordiks ĂŒhes mĂ€ngus jĂ€i kaheksa vĂ€ravat – sellega kostitas ta Santose meeskonna ridades

Kui MĂŒller seejĂ€rel oma teise vĂ€rava lĂ”i, kargas PelĂ© pĂŒsti ja hĂŒĂŒdis rÔÔmsalt: „MĂŒller! MĂŒller!“ Minuti jagu hiljem lĂ”id aga itaallased vĂ”iduvĂ€rava ja sammusid ise finaali.

Olime vaadanud vĂ€gevat mĂ€ngu. Otsisin vĂ€lja oma kohtunikumĂ€rkmiku ja pastaka ning palusin talt autogrammi. PelĂ© oli endiselt Ă€sja lĂ”ppenud mĂ€ngu lummuses ning ei saanud esialgu minust ĂŒldse aru. „Autogrammi, autogrammi,“ kordasin ennast. „Aa, autogrammi,“ vastas PelĂ©, olles justkui ĂŒles Ă€rganud, ning kirjutas mu mĂ€rkmikusse sujuvalt oma allkirja.“

Euroopa. PelĂ© ei vĂ”itnud ei 1958., 1970. ega ĂŒhel-

56 JALKA VEEBRUAR 2023 KOLUMN
Tekst: Rasim MövsĂŒmzadeh, AserbaidĆŸaani jalgpalliajakirjanik

gi teisel aastal Ballon d’Ori, sest toona oli see auhind mĂ”eldud parimale Euroopas mĂ€ngivale jalgpallurile. Tema veetis aga suurema osa karjÀÀrist LĂ”una-Ameerikas. Kui ta oleks vastu vĂ”tnud Milano Interi, Juventuse vĂ”i mĂ”ne teise klubi pakkumise, oleks tema nimi kindlasti olnud ka kuuekĂŒmnendate kĂ”ige kallimate ĂŒleminekute nimekirjas.

Santos. Samas oli PelĂ© Ă”nnelik ka ilma Euroopata, sest tema koduklubi Santos oli tol hetkel ĂŒks maailma paremaid meeskondi. 1962. ja 1963. aastal vĂ”itsid nad Copa Libertadorese ning ka Euroopa –LĂ”una-Ameerika trofee, kui esmalt alistati Benfica ja siis AC Milan. Brasiilia 1962. aasta 22-liikmelises MM-koondises oli Santosest seitse mĂ€ngijat.

Ballon d’Ori sĂŒmboolne koosseis. Ajakiri France Football korraldas 2020. aastal ajakirjanikest koosnenud rahvusvahelise ĆŸĂŒriiga hÀÀletuse, et panna positsioonide kaupa paika kĂ”igi aegade parim koosseis. PelĂ© jĂ”udmine 11 parema sekka oli loogiline – olgugi et ta sai hÀÀletusel kokkuvĂ”ttes vĂ€hem punkte kui Lionel Messi (792), Franz Beckenbauer (738) ja Cristiano Ronaldo (730), tuleb mĂ€rkida, et erinevalt teistest oli PelĂ© positsioonil vĂ€ga tugev konkurents – brasiillane konkureeris Diego Maradonaga ning nad teenisid 655 ja 602 punkti.

Osalesin ĆŸĂŒriiliikmena sel hÀÀletusel ja kirjutasin rĂŒndavate poolkaitsjate arvestuses PelĂ© nime kĂ”hklemata esikohale. Talle jĂ€rgnesid minu sedelil Maradona, ZinĂ©dine Zidane, Ferenc PuskĂĄs ja Roberto Baggio.

„Ma leian, et PelĂ© oli neist kĂ”igist parem. Minu jaoks ei ole siin kĂŒsimustki. PelĂ© oli palju rohkem kui tĂ€iuslik mĂ€ngija. Tal olid kĂ”ik omadused, mida rĂŒndajal on vaja, tal polnud ĂŒhtegi puudust. Maradona oli vapustav mĂ€ngija, kuid tal polnud sellist fĂŒĂŒsist nagu PelĂ©l ja ta ei löönud nii palju vĂ€ravaid. Messi on vapustav mĂ€ngija, kuid ta ei löö palli peaga nii hĂ€sti kui PelĂ© ja ei suuda mĂ”lema jalaga lĂŒĂŒa nii hĂ€sti kui PelĂ©, tema arsenalis ei ole selliseid liigutusi nagu PelĂ©l. Cristiano Ronaldo on vapustav mĂ€ngija, kuid ta ei ole nii hea, kui oli PelĂ©, ja ta ei suuda anda nii hĂ€id sööte kui PelĂ©. Kui vĂ”tta Cristiano Ronaldo ja Messi ning panna nad kokku, siis oleks alles mĂ€ngija, keda saaks PelĂ©ga vĂ”rrelda!“ kiitis PelĂ© kunagine koondisekaaslane TostĂŁo.

PelĂ© veel ĂŒks eripĂ€ra on see, et erinevalt sellistest legendidest nagu Alfredo Di StĂ©fano ja Ferenc PuskĂĄs, Johan Cruijff ja Franz Beckenbauer, Diego Maradona ja Michel Platini ei proovinud ta kunagi kĂ€tt treenerina. Sellegipoolest ei unustatud teda kunagi, kuigi ta lĂ”petas profikarjÀÀri juba 1977. aastal. Tema nimi on saanud jalgpalli sĂŒnonĂŒĂŒmiks.

PelĂ©, kes hiljuti, 82-aastaselt suri, ĂŒtles kunagi veebiajakirjale The Talks: „Kui ma ĂŒhel pĂ€eval suren, olen Ă”nnelik, sest ma pĂŒĂŒdsin anda endast parima. Minu spordiala vĂ”imaldas mul teha nii palju, sest see on maailma suurim spordiala.“

HĂŒvasti, Ă”nnelik mees!

Jalgpall ei unusta sind kunagi!

2023 VEEBRUAR JALKA 57 KOLUMN
Karikatuur: Margus Kontus

EM 1960: NSV Liit triumfeerib kindral Franco „abiga“

Kui pisut rohkem kui aasta jooksul vaatas Jalka 2022. aasta turniiri ootuses ajalookĂŒlgedel tagasi kĂ”ikidele eelmistele MM-finaalturniiridele, siis nĂŒĂŒd on aeg alustada uue projektiga: alates kĂ€esolevast numbrist vĂ”tame luubi alla kĂ”ik senised EMfinaalturniirid. Seni viimase, 2020. aasta EMini jĂ”uame 2024. aasta maikuus, vahetult enne jĂ€rgmise turniiri algust!

Meie lugude sarja esimeses osas vaatame mÔistagi tagasi 1960. aasta EMile, mis oli lÀbi aegade esimene turniir, kus selgus ametlik Euroopa meister jalgpallis.

Kuigi olĂŒmpiamĂ€ngudel mĂ€ngiti jalgpalli juba 1900. aastal ja esimene MM-finaalturniir korraldati Uruguays 1930. aastal, lĂ€ks Euroopa meeskondade vaheliste meistrivĂ”istluste loomiseni

veel 30 aastat. See aga ei tĂ€henda, et senikaua said Euroopa meeskonnad omavahel kokku vaid olĂŒmpial vĂ”i MMidel: juba 19. sajandi lĂ”pus tekkisid koondiste vahel regionaalsed vĂ”istlused. Esimene selline oli juba 1883. aastal loodud nelja Suurbritannia maa (Inglismaa, Ć otimaa, Wales, Iirimaa) omavaheline turniir, mida peeti terve sajandi jagu; aastatel 1927–1960 pidasid Austria, Ungari, Itaalia, TĆĄehhoslovakkia, Ć veits ja Jugoslaavia aga Kesk-Euroopa rahvusvahelist karikaturniiri, mida mĂ€ngiti lĂ”puks kuus korda.

Esimesena pakkus FIFA-le ĂŒleeuroopalise turniiri mĂ”tte vĂ€lja Prantsusmaa jalgpalliliidu peasekretĂ€r Henri Delaunay juba 1927. aastal koos toonase Austria wunderteam’i peatreeneri Hugo Meisliga, kuid esialgu ei leidnud idee kandepinda – suuresti seetĂ”ttu, et Euroopas ei olnud loodud veel kogu maailmajagu ĂŒhendavat jalgpalliorganisatsiooni. Aasta hiljem pakkus ta FIFA kongressil Amsterdamis vĂ€lja aga idee ĂŒlemaailmse vĂ”istluse kohta, mis vĂ”eti vastu – ning kaks aastat hiljem toimuski Uruguays esimene MM.

Delaunay ei unustanud oma ideed Euroopa meistrivĂ”istlustest aga Ă€ra ning viiekĂŒmnendate

58 JALKA VEEBRUAR 2023 AJALUGU
Tekst: Raul Ojassaar Alfredo Di StĂ©fano (paremal) kuulus kĂŒll Real Madridi, Euroopa parimasse klubimeeskonda, kuid Hispaania koondis oli poliitilistel pĂ”hjustel sunnitud otsustavast valikmĂ€ngust NSV Liiduga loobuma ning esimesele EMile nad seetĂ”ttu ei pÀÀsenud. Foto: AP/Scanpix

alguses alustas ta koos itaallase Ottorino Barassi ja belglase José Crahayga eeltööd UEFA loomiseks. 1954. aasta suvel loodigi Ơveitsis toimunud MM-finaalturniiri varjus Euroopa jalgpalliliit UEFA, mille esimeseks peasekretÀriks sai just Delaunay.

Kui prantslane arvas, et UEFA loomine tĂ€hendab sisuliselt ka EMi sĂŒndi, siis nii lihtsalt asjad paraku ei lĂ€inud. Kui 1955. aasta mĂ€rtsis tuli kokku esimene UEFA kongress, kĂ”lasid tugevad hÀÀled EMi loomise vastu: FIFA peasekretĂ€r Kurt Gassmann leidis nĂ€iteks, et EM kujutaks endast ohtu hĂ€sti toimivale MMile – ning 30st kohal olnud riigist 20 toetasid teda. Kuuekuusele tööle, mis EMi reglemendi ja plaanide jaoks oli kulunud, lasti sisuliselt kĂŒmne minutiga vesi peale.

Sama aasta septembris kirjutas Delaunay, kelle tervis oli seks ajaks juba vĂ€ga kehv, arvamusloo France Footballi ajakirja, kus vĂ€itis, et UEFA ei ole tema hinnangul veel oma eesmĂ€rki tĂ€itnud. „Sellest on saanud kooslus kĂŒll juriidilises mĂ”ttes, kuid mitte veel sportlikus. Sportlik pool on UEFAle sama oluline kui riiklikud meistrivĂ”istlused selle liikmetele. LĂ”una-Ameerika alaliit korraldab

LĂ”una-Ameerika meistrivĂ”istlusi, FIFA korraldab MMi – meie Euroopa riikide mosaiik vajab seda vĂ€ljundit. Teised spordialad korraldavad Euroopa meistrivĂ”istlusi – kas jalgpall, kes on muidu olnud igati esirinnas, jÀÀb tĂ”esti aegunud mudelitele truuks?“ 72aastane Delaunay suri kaks kuud hiljem ning tema töö UEFAs vĂ”ttis ĂŒle poeg Pierre.

Teisel UEFA kongressil 1956. aastal tuli Pierre isa suure ideega taas vĂ€lja, kuid taas kord hÀÀletati see maha – pĂ”hjendusena tĂ”id oponendid vĂ€lja,

ïƒąPoolfinaalmĂ€ng TĆĄehhoslovakkia ja NĂ”ukogude Liidu vahel – TĆĄehhoslovakkia vĂ€ravavaht Viliam Schrojf pĂŒĂŒab palli vastase rĂŒndaja eest.

Foto: Ian Langsdon, AFP / Getty Images / UEF

et napid kĂŒmme aastat pĂ€rast maailmasĂ”ja lĂ”ppu on rahvuslikud pinged endiselt suured, vĂ”istluskalender niigi tihe ning Euroopa jalgpall ei vaja veelgi suuremat kommertsialiseerimist. 1957. aastaks oli Pierre Delaunay juba valmis visandanud tĂ€pse plaani, kuidas vĂ”iks turniir esimesest valikmĂ€ngust finaalini vĂ€lja nĂ€ha, kuid ka sellest ei piisanud. Alles 1958. aastal Stockholmis, MM-finaalturniiri eelĂ”htul, pÀÀses vesi tammi tagant valla.

Sellest hoolimata ei olnud huvi turniiril osalemise vastu esialgu eriti suur. UEFA soovis kokku saada vÀhemalt 16 osalist ning selle jaoks pikendati esialgset tÀhtaega nelja kuu vÔrra. LÔpuks saabus avaldusi 17: eemale jÀid nÀiteks LÀÀne-Saksamaa, Itaalia, Inglismaa, Belgia, Holland, Ơveits, Ơotimaa, Wales ja PÔhja-Iirimaa, aga ka Rootsi ja Soome. Sakslaste peatreener Sepp Herberger leidis nÀiteks, et teine rahvusvaheline turniir paneks tema meeskonnale MMi kÔrval peale liiga suure koormuse, Briti meeskonnad ei soovinud, et EM segaks nende omavahelisi mÔÔduvÔtmisi.

Esimesel valikmÀngul

kuuekohaline publikunumber

Nelja finaalturniirile pÀÀseva meeskonna vĂ€ljaselgitamiseks ei hakatud keerulist valiksĂŒsteemi leiutama – osalt ilmselt ka selleks, et rahustada kriitikuid, kes arvasid, et EMi mĂ€ngud suurendavad liialt mĂ€ngijate koormust. Valikturniiri pĂ”hiosa koosnes kahest ringist: esimeses ringis loositi 16 meeskonda paaridesse ning printsiibil kodus-vÔÔrsil pÀÀses iga paari vĂ”itja edasi; teises ringis korrati sama kaheksa edasi-

2023 VEEBRUAR JALKA 59 AJALUGU

pÀÀseja vahel. Kuna osalejaid oli 17, loositi kaks meeskonda – Iirimaa ja TĆĄehhoslovakkia – veel enne esimest ringi eelringi mĂ€ngima.

Kuigi loogiliselt vĂ”ttes oleks pidanud lĂ€bi aegade esimene valikmĂ€ng toimuma just eelringis, alustati tegelikult mĂ”ne esimese ringi kohtumisega juba mitu kuud enne iirlaste esimest mĂ€ngu tĆĄehhoslovakkidega. LĂ€bi aegade esimene EM-valikmĂ€ng peeti Moskvas NĂ”ukogude Liidu ja Ungari vahel, kusjuures kodumeeskonna 3 : 1 vĂ”itu tuli tĂ€napĂ€evasele LuĆŸniki staadionile vaatama lausa 100 572 inimest! Esimese vĂ€rava au sai endale Anatoli Iljin, kes tegi skoori juba mĂ€ngu neljandal minutil. KordusmatĆĄ peeti alles ĂŒks pĂ€ev vĂ€hem kui aasta hiljem ning ka selle vĂ”itis NSVL.

Esimeses ringis oli ainus ĂŒllatus Portugali vĂ”it Ida-Saksamaa ĂŒle – ĂŒlejÀÀnud paarides kulgesid sĂŒndmused ĂŒsna ettearvatud rada pidi. Prantsusmaa sĂ”itis Kreekast kokkuvĂ”ttes ĂŒle 8 : 2, Hispaania alistas Poola 7 : 2 ja eelringist lĂ€bi tulnud TĆĄehhoslovakkia Taani 7 : 3.

Teises ringis ehk sisuliselt EMi veerandfinaalis sĂŒndis aga EM-ajaloo esimene suurem skandaal. Loos viis seal vastamisi NĂ”ukogude Liidu ja Hispaania – kaks riiki, kel polnud isegi diplomaatilisi suhteid, sest venelased toetasid Hispaania kodusĂ”jas vabariiklaste leeri, mitte polnud sĂ”ja vĂ”itnud kindral Francisco Franco poolt. Kohtumised pidid toimuma 1960. aasta hiliskevadel, vaid kuu aega enne finaalturniiri algust. Üsna viimasel hetkel lĂ”id hispaanlased pĂ”nnama: hoolimata sellest, et Real Madrid oli Ă€sja kroonitud viiendat korda jĂ€rjest Euroopa karikavĂ”itjaks, tekitas NSVLi sĂ”prusmĂ€ngus saadud 7 : 1 vĂ”it Poola ĂŒle Francos Ă€revust: tema meeskond ei saa ju ometi kaotada kommunistidele!

Diktaatorit olevat mĂ”jutanud ka vĂ”ltsinfo selle kohta, et korduskohtumist Madridis sĂ”idab vaatama suur hulk venelasi. MĂ”tted NSVLi lipust ja hĂŒmnist Santiago BernabĂ©u staadionil olid lĂ”puks liig: Franco kĂ€skis meeskonnale teatada, et Moskvasse nad ei sĂ”ida! UEFA-l ei jÀÀnud ĂŒle muud kui NSV Liit loobumisvĂ”iduga edasi finaalturniirile saata. Hispaanlaste superstaarid Alfredo Di StĂ©fano, Ladislao Kubala, Luis SuĂĄrez, Paco Gento ja teised oleksid kindlasti olnud tiitlipretendendid, ent riigijuhi otsus jĂ€ttis nad vĂ”imalusest ilma.

Teistes veerandfinaalides alistas Prantsusmaa 9 : 4 Austria, Jugoslaavia pööras Portugali vastu avamÀngu 1 : 2 kaotuse kokkuvÔttes 6 : 2 vÔiduks ning Tƥehhoslovakkia ei andnud Rumeeniale 5 : 0 paremusega sÔnaÔigust.

Kolm sotsialismimaad ja prantslased

Prantsusmaal kahes linnas Pariisis ja Marseille’is peetud finaalturniirile sĂ”itsid kohale seega kolm sotsialismimaad Jugoslaavia, NSVL ja TĆĄehhoslovakkia. Kogu finaalturniir toimuski vaid viie pĂ€eva jooksul kahes linnas ja nelja mĂ€nguga – kaks poolfinaali, kolmanda koha matĆĄ ja finaal.

Kodumeeskond Prantsusmaa oli turniiri eel hĂ€das vigastustega, kusjuures eriti valusalt oli pihta saanud rĂŒndeliin: kaks aastat varem MMil 13 kolli löönud Just Fontaine oli murtud jalaluu tĂ”ttu vĂ€ljas, karm pĂ”lvetrauma jĂ€ttis aastaks kĂ”rvale Roger Piantoni ja vigastatud oli ka Raymond Kopa. Vaid kaks aastat varem toimunud MMiga vĂ”rreldes oli koosseisus kĂ”igest kolm tuttavat nime ning vĂ€ravasse tuli peatreener Albert Batteux’l panna Georges Lamia, kes oli tuntud kohatiste prohmakate poolest. Esimeses poolfinaalis Jugoslaaviaga oligi Lamia karjÀÀri tumedaim Ă”htu: tal oli suurem vĂ”i vĂ€iksem sĂŒĂŒ kĂ”igis viies vĂ€ravas, mis Prantsusmaale löödi! MĂ€ng ise oli tĂ”eliselt haarav triller: Jugoslaavia asus 11. minutil 1 : 0 juhtima, kuid prantslased viigistasid vaid minut hiljem ja asusid 53. minutiks 3 : 1 ette. Veel veerand tundi enne lĂ”puvilet hoidsid prantslased 4 : 2 eduseisu, kuid Jugoslaavia leidis seejĂ€rel vaid nelja minuti jooksul kolm vĂ€ravat ja vĂ”ttis pooltĂŒhjal Parc des Princes’i staadionil 5 : 4 vĂ”idu. Prantslaste ajakirjandus keskendus mĂ€ngu jĂ€rel vĂ€ravavaht Lamia personaalkĂŒsimusele: France Football kirjutas lausa, et Lamia ei teinud lihtsalt ĂŒht, kaht vĂ”i kolme viga, vaid tema suurim eksimus oli see, et ta ĂŒldse platsil oli!

Teine poolfinaal sedavĂ”rd sĂŒndmusterohke ei olnud. TĆĄehhoslovakkia meeskond jĂ”udis kĂŒll kaks aastat hiljem MM-finaali, ent NĂ”ukogude Liidu meeskond oli neist tĂ€ielikult ĂŒle. Peatreener Gavriil KatĆĄalin viis meeskonna pĂ€ev enne mĂ€ngu Vahemere saarekesele Ifile ekskursioonile ning tĂ€pselt sama sujuvalt kulges ka nende poolfinaal: Valentin Ivanovi ja Viktor Ponedelniku tabamused tĂ”id venelastele kindla 3 : 0 vĂ”idu.

„Nad olid meist paremad. Nad on juba ettevalmistuses jĂ”udnud teatud professionaalsuseni, sa-

60 JALKA VEEBRUAR 2023 AJALUGU
ïƒĄ1960. aasta EMi mĂ€ngiti sellise lihtsa palliga. Foto: Harold Cunningham, UEFA via Getty Images

mal ajal kui meie riigis on kĂ”igil endiselt ka muud töökohad,“ tĂ”des tĆĄehhoslovakkide ĂŒks liidreid Josef Masopust.

Esimese tiitli karika tÔstab pea kohale eesti soost mÀngumees

Kohutav kollaps poolfinaalis peletas ka kohalike huvi pronksimĂ€ngu vastu: kui poolfinaal NSVLi ja TĆĄehhoslovakkia vahel meelitas Marseille’i Stade VĂ©lodrome’ile pisut ĂŒle 25 000 inimese, siis Prantsusmaa pronksimĂ€ngu tuli samale staadionile vaatama alla 10 000 pealtvaataja. Neistki nĂ”udsid paljud hiljem piletiraha tagasi, kui nĂ€gid, et Prantsusmaa oli vĂ€lja pannud sisuliselt teisejĂ€rgulise koosseisu.

TĆĄehhoslovakkial lĂ€ks vĂ€ravaluku murdmiseks peaaegu tund aega – 58. minutil tegi madala löögiga skoori Vlastimil BubnĂ­k. 88. minutil vormistas lĂ”ppskoori Ladislav Pavlovič, kusjuures Prantsusmaa vĂ€ravas seisnud debĂŒtant Jean Taillandier lasi suhteliselt pehme löögi esiposti juurest sisse. „Minu mehed ei olnud head, aga veel suurema pettumuse valmistas mulle Prantsusmaa,“ sĂ”nas TĆĄehhoslovakkia peatreener Rudolf Vytlačil otsekoheselt.

Ka finaalis oli publikut oodatust vĂ€hem – vĂ€ga kehva ilma tuli Parc des Princes’i staadionile trotsima napilt alla 18 000 inimese. Prantslased oleksid tahtnud nĂ€ha kohtumist LÀÀne-Euroopa glamuursete tiimide vahel, mitte tundmatute Ida-Euroopa mansade heitlemist.

Kohtumine ise oli pĂ”nev ja mĂ”lemapoolsete vĂ”imalustega. Esimese poolaja teine pool kuulus pigem Jugoslaaviale – paaril korral sĂ€ras tĂ”rjetega Lev JaĆĄin, aga ka tema oli kaks minutit enne poolaja lĂ”ppu vĂ”imetu. DraĆŸan Jerkovići tsenderdus leidis esiposti tsoonis Milan Galići, kes Igor Nettot edestades palli vĂ€ravasse suunas.

Vaheajal lasi oma oskused kÀiku NSVLi endine koondislane, kingsepana töötanud Boriss Kuznetsov, kes varustas mÀngijate saapad kÀrmelt

EM 1960

Poolfinaalid

Prantsusmaa–Jugoslaavia 4 : 5

TĆĄehhoslovakkia – NĂ”ukogude Liit 0 : 3

Kolmanda koha mÀng

Tơehhoslovakkia–Prantsusmaa 2 : 0

Finaal

NĂ”ukogude Liit – Jugoslaavia 2 : 1 (l.a)

200 franki

oli esimesel EMil osalenud riikide osalustasu.

Fakte 1960. aasta EMi kohta

^ KÔigi aegade esimene EM-finaalturniiri kohtumine Prantsusmaa ja Jugoslaavia vahel (5 : 4) on siiani kÔige suureskoorilisem mÀng EM-finaalturniiride ajaloos.

^ Ametlikult nimetati turniiri Euroopa rahvaste karikaks.

^ Viktor Ponedelniku 113. minuti vÀrav finaalis on senimaani hiliseim EM-finaalis löödud vÀrav.

^ PronksimĂ€ngus skoori teinud Vlastimil BubnĂ­k tuli neli aastat hiljem olĂŒmpiamĂ€ngudel pronksile – aga mitte jalgpallis, vaid jÀÀhokis!

^ Finaali jĂ€rel proovis Real Madridi president Santiago BernabĂ©u viit mĂ€ngijat NSVLi meeskonnast oma klubisse mĂ€ngima meelitada – leping pandi ette Lev JaĆĄinile, Valentin Ivanovile, Igor Nettole, Slava Metrevelile ja Viktor Ponedelnikule. Pallurid ĂŒritasid BernabĂ©ud vĂ€ltida ja luiskasid, et neil on oma klubidega leping.

teravate korkidega, et mudasel vÀljakul paremini hakkama saada. Vaid neli minutit pÀrast teise poolaja algust jÔutigi viigini, kui grusiin Slava Metreveli vÀravaesisel vÀravavahi tÔrje jÀrel lahtiseks jÀÀnud palli vÔrku rammis.

90 minuti jooksul rohkem vĂ€ravaid ei löödud, mis tĂ€hendas lisaaega. Lisaaja kontseptsioon oli toonases jalgpallis veel kĂŒllaltki uudne ning see tĂ€hendas suuresti seda, et mĂ€ngijad ei osanud jĂ”uvarusid jagades sellega arvestada – pealekauba ei olnud veel lubatud ka vahetused. Aeglaseks ja rabedaks jÀÀnud mĂ€ngus jĂ€id ka vĂ”imalused suhteliselt vĂ€heseks, kuid mĂ”lemad tiimid oma kuldse ĆĄansi siiski said – esmalt oli Galićil vĂ”imalik vĂ€ravaesisel pall vĂ”rku suunata, kuid ta ei ulatunud pallini. Seitse minutit enne lisaaja lĂ”ppu kasutas aga Viktor Ponedelnik oma vĂ”imaluse Ă€ra, suunates kĂ”rge tsenderduse vĂ”imsa pealöögiga vĂ”rku.

Kuigi Pariisis oli tegu veel pĂŒhapĂ€eva hilisĂ”htuga, oli Moskvas kell saanud juba ĂŒks öösel – ja kuna ponedelnik tĂ€hendab vene keeles esmaspĂ€eva, saidki Vene lehed hĂ”isata, et EsmaspĂ€ev lĂ”i esmaspĂ€eval vĂ€rava. NĂ”ukogude Liidust oli saanud lĂ€bi aegade esimene Euroopa meister.

VÔidukarika, mis sai nime EMi idee autori Henri Delaunay jÀrgi, tÔstis esimesena pea kohale kapten Igor Netto. Jalka lugejad teavad hÀsti, et Netto vanemad Aleksander ja Juuli olid pÀrit Eestist, kuigi ta ise pidas end venelaseks.

NSVLi koondislastele anti preemiaks 400 franki, kuid nagu poolkaitsja Juri Voinov meenutas, piisas neile juba sellest, et nad said hommikuni Pariisi ööelu nautida, kohvikus klaasi veiniga istuda. „Me ei joonud palju – olime juba vĂ”idust endast purjus!“

76 949

pealtvaatajat kÀis turniiri nelja mÀngu kokku vaatamas.

4,25

vĂ€ravat löödi 1960. aasta EMi mĂ€ngudes keskmiselt – see on senimaani EM-ajaloo kĂ”ige suurem nĂ€itaja.

2023 VEEBRUAR JALKA 61 AJALUGU

14 046 962

televaatajat ĂŒle maailma vaatas 2012. aasta suvel Eestis toimunud U19 EM-finaalturniiri.

Neli kuud

oli Anne Rei olnud ametis jalgpalliliidu peasekretÀrina.

21.

hooaega alustas Eesti meistriliigas Narva Transi keskkaitselegend 40aastane Stanislav Kitto.

Kunstmuru tuli, et jÀÀda

2013. aasta veebruarikuu Jalka keskendus mitmele teemale. Suures loos tegi Alver Kivi ĂŒlevaate kunstmuruvĂ€ljakute ajaloost ja hetkeolukorrast. Kivi tĂ”i vĂ€lja, et kunstmuruvĂ€ljakute paranev kvaliteet ja aina laienev kasutuselevĂ”tt on muutunud jalgpalli loomulikuks osaks. PĂ”hjamaades on ilma tehiskatteta vĂ€ga raske jalgpalli kĂ”rgtasemel mĂ€ngida. Maailmas mĂ€ngitakse jalgpalli peamiselt naturaalsel murul, kuid kliimatingimused seavad piire ja nii kasutatakse novembrist mĂ€rtsini ka kunstmuru. Kui kunstmuru on kvaliteetne, pole olulist vahet, kumma kattega vĂ€ljakul mĂ€ngida.

Mitu Euroopa klubi vĂ”tsid kunstmuru kasutusele juba 1980. aastatel: esimene oli Inglismaa klubi QPR, kes paigutas kunstkatte 1981. aastal oma staadionile, kus see oli 1988. aastani. KunstmuruvĂ€ljakute esimese generatsiooni vĂ”rdlus muruvĂ€ljakutega nĂ€itas, et kunstmuru kasumlikkus oli muruvĂ€ljakust 12 korda suurem ja hooldamine kĂ”igest 15% muruvĂ€ljakule kuluvast mahust. Kunstmuru aastane kasutusaeg on umbes 1500 tundi, kĂŒttega vĂ€ljakutel isegi kuni 4000 tundi, alternatiiviks olevate looduslike muruvĂ€ljakute kasutusaeg aga keskmiselt vaid 150 tundi.

Ajakirja kaaneloos usutles Lennart Komp FC Flora kapteniks tĂ”usnud Andre Frolovi. „Mul on vĂ”itja iseloom ja nĂ”uan vĂ€ljakul, nii mĂ€ngus kui ka trennis, endalt tĂ€iuslikkust. Keskpoolkaitsja koht on juba iseenesest vastutusrikas positsioon, meeskonna sĂŒda!“ arutles Frolov toona, tuues vĂ€lja, et Floras varem peatreeneriks olnud Martin Reim andis talle palju positsioonispetsiifilist nĂ”u.

2013. aastal hakkas toimima uus kahetasandiline esiliiga, mille eesmĂ€rgiks seati meie kohaliku tippjalgpalli pĂŒramiidialuse laiendamine. Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sĂ”nul oli reformi eesmĂ€rk vajadus laiendada klubide ringi, kes pĂŒrgivad terviklikeks noortest esindusmeeskonnani töötavateks organisatsioonideks ja kelles on ambitsioon tipptasemel kaasalöömiseks.

NaistekĂŒlgedel rÀÀkis Jalka Eesti naistekoondises Malta vastu debĂŒĂŒdi teinud Grete-Lilijane KĂŒppasega, kelle soov oli sama Ă”hkkonda veel kogeda. KĂŒppas oli enda sĂ”nul valmis eesmĂ€rgi nimel treeningutel ja mĂ€ngudel usinalt pingutama.

Tippkohtunike kehalise ettevalmistuse eest vastutanud Ain Karutoom rÀÀkis, et kohtunikud valmistuvad hooajaks sama tĂ”siselt kui tippmĂ€ngijad: nĂ”udmised vilemeeste fĂŒĂŒsisele Eestis, rÀÀkimata Euroopast, on jĂ”udnud tasemele, mille saab kokku vĂ”tta ĂŒhe sĂ”naga – tippsport. „Treeningkava on selgroog, millele ettevalmistusel toetuda,“ ĂŒtles kĂ”rgel tasemel Ă”igust mĂ”istnud Ain Karutoom. „Kes ise palju improviseerida ei taha, lĂ€htub sellest. Kes on pikemat aega seda vĂ”i mĂ”nd sarnast kava teinud, tahab vaheldust ja kĂ€ib nĂ€iteks iseseisvalt spordiklubis spinningus, sĂŒvalihaste trennis vĂ”i midagi muud tegemas. Vaheldus on tĂ€htis, sest nii pĂŒsib vaim vĂ€rske.“ Alates 2009. aastast vĂ”ttis EJL ka Eestis kasutusele uue fĂŒĂŒsilise testi, mida kuni eelmise aastani tuli tippkohtunikel lĂ€bida kaks korda aastas. 2022. aastast tuleb neil joosta kolm korda.

Kui aastaid tunti Taijo Tenistet Tartu Tammekas mehetegusid teinud Timo Teniste (fotol) noorema vennana, siis 2013. aastaks pidi noortetreenerist vanem veli vahel aru andma, kas tema pole mitte rahvuskoondislase Taijo vend. Tartu Tammekaga 2005. aastal meistriliigasse kerkides oli Timo Teniste 19aastane, kaks aastat noorema venna Taijo vĂ€rbas samal ajal FC Levadia, ent kuna mehistumine kulges lĂ€inud kĂŒmnendil ridamisi meistritiitleid vĂ”itnud Tallinna klubis ajapikku, jĂ€i Taijo ikka Timo vĂ€ikevennaks. Koondisesse ja vĂ€lismaale pÀÀsedes osutus Taijo tĂ€helend aga kĂ”rgemaks.

Postritel olid Karol Mets, Roberto Soldado, Luis SuĂĄrez ja Antonio Cassano, luubi all Ilja Antonov.

10 AASTAT TAGASI 62 JALKA VEEBRUAR 2023

Pane end proovile!

„Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriinikĂŒsimuste vormis kui kĂŒsimustega reeglite tundmise kohta. Mitut Ă”iget vastust kaheksa kĂŒsimuse peale kokku saad?

MÀlumÀng

1. SporditĂ€ht ja Jalka on juba 31 aastat valinud aasta lĂ”pus Eesti koondise sĂŒmboolse koosseisu. Enim kordi (16) on sinna pÀÀsenud Ragnar Klavan, viimati teenis 15. nominatsiooni Konstantin Vassiljev. Aja jooksul on koosseisudesse kokku kuulunud 83 jalgpallurit – 2022. aastal lisandusid nĂ€iteks Vlasi Sinjavski, Markus Soomets ja Henrik PĂŒrg. Aja jooksul on sealt lĂ€bi kĂ€inud kaks mĂ€ngijat, kes pole Eesti koondises kordagi platsile pÀÀsenud (mullu Zakaria BeglariĆĄvili, 2006. aastal Viljandi Tuleviku ÀÀrekaitsja Heikki Talimaa). Milline pallur on taasiseseisvunud Eesti koondises mĂ€nginud aga kĂ”ige rohkem mĂ€nge ilma kunagi sĂŒmboolsesse koosseisu pÀÀsemata? Tegu on igati korraliku karjÀÀriga palluriga, kes on mĂ€nginud vĂ€lismaa kĂ”rgliigas, löönud koondises vĂ€ravaid ja tulnud viiekordseks Eesti meistriks.

2. Eelmisel aastal ootamatult sportlaskarjÀÀri lĂ”petanud naistetennise maailma esireketi Ashleigh Barty koer kannab sama nime, mis seisab ĂŒhe ĂŒsna eduka 27aastase jalgpalluri sĂ€rgil. KĂŒsitav pallur on löönud vĂ€rava Euroopa viiest tippliigast neljas, kusjuures ĂŒkski neist pole tema kodumaa liiga. Koondises 32 mĂ€ngu ja kolm vĂ€ravat. KlubikarjÀÀri jooksul on ta vĂ”itnud Meistrite liiga ja klubide MMi, aga vaid ĂŒhe liigatiitli.

3. 2011. aastal toimus FIFA liikmete seas muudatus – seni ĂŒhe nimega tuntud koondis jagunes riigikorra muutumise tĂ”ttu mitmeks vĂ€iksemaks. KĂŒsime riiki, mis on varasema (1958–2010), teistsuguse nimega eelkĂ€ija praegune, FIFA liikmeks olev Ă”igusjĂ€rglane (nĂ€ide: NSVL ja Venemaa vĂ”i TĆĄehhoslovakkia ja TĆĄehhi). Hetkel on kĂŒsitav jalgpalliriik FIFA edetabelis 86. kohal. Koondise endiste peatreenerite seast vĂ”ib leida ka Guus Hiddinki. Riigi nimes sisaldub tĂ€ht, mida ei leia ĂŒhegi teise FIFA liikme nimest. Omal moel on riigi nimi jÀÀdvustatud ka Eesti popmuusikaajalukku.

4. Vaid kolm meesjalgpallurit on löönud kolme klubi eest vÀhemalt sada vÀravat. Kes need on?

5. Eelmisel Premium liiga hooajal ei leidunud ĂŒhtegi mĂ€ngijat, kes oleks teinud kĂ”ik 36 mĂ€ngu kaasa algusest lĂ”puni. Enim mĂ€nguminuteid (3060 ehk tĂ€pselt 34 tĂ€ismĂ€ngu) sai kirja kaks pallurit. Üks neist on 32aastane ning alates 2009. aastast mĂ€nginud Premium liigas ĂŒle 400 kohtumise, teine on 25aastane leegionĂ€r, kes tegi Premium liiga debĂŒĂŒdi 2021. aastal. Kes on need kaks mĂ€ngijat?

Sina oled kohtunik

1. VĂ”istkonna a ilmse vĂ€ravavĂ”imaluse peatab kaitsemĂ€ngija, kes tirib rĂŒndajat sĂ€rgist. MÀÀrad penalti ja eemaldad rikkuja. Videokohtunik mĂ€rkab aga videoĂŒlevaatust tehes, et enne intsidenti oli pall selgelt ĂŒle kĂŒljejoone. Milline on sinu otsus?

a) otsust ei saa muuta

b) tĂŒhistad penalti ja punase kaardi, mĂ€ng jĂ€tkub sisseviskega

c) tĂŒhistad penalti, aga punane kaart jÀÀb kehtima; mĂ€ng jĂ€tkub sisseviskega

d) tĂŒhistad penalti ja punase kaardi, mĂ€ng jĂ€tkub kohtuniku palliga

2. MĂ€ngija sooritab audiviske selgelt valest kohast –Ôigest paigast neli meetrit eemal. Sisseviskest saab alguse rĂŒnnak, mis lĂ”peb vĂ€ravaga. Kuidas kĂ€itud videokohtunikuna?

a) informeerid kohtunikku, et rĂŒnnaku ĂŒlesehitusfaasis on toime pandud faktiline rikkumine ja vĂ€rav tuleks tĂŒhistada

b) ei sekku, kuna tegemist pole lubatud sekkumisega

c) kutsud kohtuniku ekraani pealt olukorda ĂŒle vaatama, kuna tegemist on subjektiivselt tĂ”lgendatava olukorraga

3. MÀÀrad penalti. Olukorraga pole rahul kaitsva vĂ”istkonna vĂ€ravavaht, kes nĂ€itab ĂŒles rahulolematust, mille peale karistad teda hoiatuskaardiga. Videokohtunik soovitab sul ekraanilt penaltiolukorra ĂŒle vaadata – seda tehes nĂ€ed, et vĂ€ravavaht tĂ”epoolest ei sooritanud penaltivÀÀrilist rikkumist. Kuidas jĂ€tkad mĂ€nguga?

a) tĂŒhistad penalti ja hoiatuskaardi, mĂ€ng jĂ€tkub kohtuniku palliga

b) tĂŒhistad penalti, aga mitte hoiatuskaarti; mĂ€ng jĂ€tkub kohtuniku palliga

c) tĂŒhistad penalti, aga mitte hoiatuskaarti; mĂ€ng jĂ€tkub vabalöögiga

PANE END PROOVILE!
Vastused 1. Gert Kams 2. Divock Origi 3.
Curaçao 4. RomĂĄrio, Cristiano Ronaldo, Neymar 5. Sander Sinilaid ja Ivans Baturins Foto: Christopher Lee, UEFA via Getty Images Vastused 1. Õige on variant b) – penalti ja punane kaart kuuluvad tĂŒhistamisele. 2. Õige on variant b) – tegu ei ole videokohtunikule lubatud sekkumisega.
2023 VEEBRUAR JALKA 63
3. Õige on variant b) – hoiatuskaart jÀÀb kehtima, mĂ€ng jĂ€tkub kohtuniku palliga.

Veebruarikuu sĂŒnnipĂ€evad

Kaks tilka vett

Erling Haalandi vÀravate saladus: lasanje enne mÀngu!

Manchester City ja Norra koondise rĂŒndaja Erling Braut Haaland on teinud hooajale pöörase alguse: kui just mĂ”ni vigastus kimbutama ei tule, on 22aastane kesktormaja kursil Inglismaa Premier League’i ĂŒhe hooaja vĂ€ravarekordi purustamise poole. Augusti lĂ”pust oktoobri alguseni tegi ta skoori seitsmes jĂ€rjestikuses liigamĂ€ngus, kusjuures kolmes kodumĂ€ngus jutti sai ta kirja suisa kĂŒbaratriki.

Hiljuti avaldas norralane ĂŒhe oma edu saladuse: nimelt sĂ”i ta enne kĂŒbaratrikiga lĂ”ppenud mĂ€nge isa Alfie tehtud lasanjet! „Mis teha? Pean vist seda nĂŒĂŒd elu lĂ”puni sööma. Olen Ă”nnelik, et isa seda teeb, ta teeb seda armastusega. Seda vĂ”ib kutsuda kĂŒbaratrikilasanjeks!“ muigas Haaland.

02.02 Ülo Kikas 60 02.02 Valeri Karpin 54 02.02 Vladimir Voskoboinikov 40 02.02 Joonas Tamm 31 02.02 Reivo Vinter 26 02.02 Michael SchjĂžnning-Larsen 22 03.02 Mart Poom 51 03.02 Lauri Nuuma 36 03.02 Kristjan Lukk 31 05.02 Raiko Karpov 31 05.02 Robert Lepik 25 05.02 Eva-Maria Niit 21 07.02 Sepo Vilderson 60 07.02 Geit Prants 41 07.02 Liis Pello 35 07.02 Gerli Israel 28 08.02 Jan Õun 46 10.02 Ivan O’Konnel-Bronin 50 10.02 Konstantin Nahk 48 10.02 Kristen ViikmĂ€e 44 10.02 Tarmo Neemelo 41 11.02 Raivo NĂ”mmik 46 11.02 Tihhon Ć iĆĄov 40 11.02 JĂŒrgen Kuresoo 36 11.02 Aljona Sasova 35 11.02 Magnus Villota 25 11.02 Kristen Lapa 23 11.02 Jevgeni Demidov 23 12.02 Richard Barnwell 44 12.02 Alo BĂ€rengrub 39 12.02 Andrei Sidorenkov 39 12.02 Juri Frischer 39 12.02 Pille Raadik 36 12.02 Ave-Lii Laas 24 12.02 Jonna Soomets 21 13.02 Vladimir Vassiljev 35 14.02 Daniela Mona Lambin 32 14.02 Sander Lepik 30 15.02 Mairo Miil 23 15.02 Raimond Eino 23 16.02 Kaspar Paur 28 17.02 Liivi SĂ”rmus 31 17.02 Karli KĂŒtt 30 17.02 Taaniel Usta 20 18.02 Aivar Anniste 43 18.02 Aleksandr Dmitrijev 41 18.02 Marek KaljumĂ€e 32 19.02 Andra Karpin 44 19.02 Andreas Vaikla 26 19.02 Kristoffer Grauberg Lepik 22 20.02 Martti Pukk 46 21.02 Aron HĂ€rsing 34 21.02 Martin Vetkal 19 22.02 Hans NĂ€ks 62 22.02 Mihhail Lavrentjev 33 23.02 Ants Kommussaar 76 23.02 Risto Kallaste 52 23.02 Arvo Kraam 52 23.02 Karina Kork 28 23.02 Eva-Maria Kriisa 23 24.02 Oleg Harlamov 57 24.02 Ingemar Teever 40 24.02 Silver KĂ”iv 40 24.02 Sten Jakob Viidas 20 26.02 Daniel Tuhkanen 22 27.02 Kristian Marmor 36 27.02 Markus Poom 24 28.02 Karl Andre Vallner 25 28.02 Aleksandr Ć apovalov 20
Foto: Instagram/@alfiehaaland
Karikatuur: Meelis Naudi Markus Soomets korvpalliÀss
64 JALKA VEEBRUAR 2023 LISAAEG
Kristjan Kangur jalgpalliÀss

Ingemar Teever 40

Samal pĂ€eval, kui Eesti vabariik tĂ€histab 105. sĂŒnnipĂ€eva, tĂ€itub ĂŒmmargune tĂ€his ka Eesti koondise endisel rĂŒndajal Ingemar Teeveril, kel on 40. tĂ€htpĂ€ev. Meistriliiga karjÀÀri 2002. aastal TVMK ridades alustanud rĂŒndaja jĂ”udis peale NĂ”mme Kalju ja FC Levadia esindada ka Rootsi klubi Österit ja Saksamaa meeskonda Pfullendorfi. 296s Premium liiga mĂ€ngus löödud 157 tabamusega on Teever Eesti meistriliiga kĂ”igi aegade vĂ€ravalööjate tabelis kuues – temast eespool on vaid Maksim Gruznov, VjatĆĄeslav Zahovaiko, Tarmo Neemelo, Andrei KrĂ”lov ja Vitali Leitan.

TVMKga 2005. ja Levadiaga 2013. ja 2014. aastal Eesti meistriks kroonitud Teever valiti 2015. aastal Premium liiga parimaks mĂ€ngijaks. Ta on ĂŒks vaid neljast pallurist, kes on sel sajandil suutnud meistriliigas parimaks vĂ€ravakĂŒtiks tulla kahel korral.

2003. aasta lumelahingus Kanada vastu debĂŒteerinud Teeveri arvele jĂ€i Eesti koondises 30 mĂ€ngu ja neli vĂ€ravat – kĂ”ik tabamused sĂŒndisid aastatel 2004–2005. Viimased koondisemĂ€ngud pidas Teever aga 2015. aastal. See Lembit Peegli foto pĂ€rineb 2014. aasta vÔÔrsilmĂ€ngust San Marinoga.

LHV edetabel

Detsembrikuu esikakskĂŒmmend tehingute summa pĂ”hiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis)

1. (2.) Tartu Jalgpallikool Tammeka

2. (1.) Tallinna FC Flora

3. (3.) NÔmme Kalju FC

4. (4.) FC Elva

5. (6.) FC NÔmme United

6. (9.) JK Tallinna Kalev

7. (7.) Viljandi JK Tulevik

8. (8.) Paide Linnameeskond

9. (13.) Viimsi JK

10. (10.) JK Tabasalu

11. (18.) PĂ€rnu JK Vaprus

12. (11.) FC Kuressaare

13. (15.) JK Welco

14. (12.) Rakvere JK Tarvas

15. (14.) Tallinna FCI Levadia

16. (–) FC Kose

17. (16.) PĂ€rnu JK Poseidon

18. (19.) FC Hiiumaa

19. (20.) FC Tallinn

20. (5.) Tallinna JK Legion

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kĂŒmme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2023 VEEBRUAR JALKA 65 RUBRIIK LISAAEG
VANA FOTO Foto: Lembit Peegel

Jaanuarikuu ristsĂ”na Ă”ige vastus oli „MĂ€ngime mĂ€damuna“.

Õige vastuse eest vĂ”itis EJLi pleedi Sigvard Suppi. VĂ”itjaga vĂ”tame ĂŒhendust.

Veebruarikuu ristsÔna Ôigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. veebruariks.

Õigesti vastanute vahel loosime vĂ€lja EJLi pleedi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66 JALKA VEEBRUAR 2023
RISTSÕNA

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.
Jalka (veebruar 2023) by Jalka - Issuu