10 AASTAT TAGASI
Antijalgpall kahtlaste striimide kaudu
2
012. aasta juunikuu Jalka kaaneloos pühendas peatoimetaja Indrek Schwede oma kolumni Chelsea võidule Meistrite liigas. See sündis suure üllatusena ja suuresti antijalgpalli toel – poolfinaalis saadud võitu FC Barcelona üle võrdles Schwede Fääri saarte võiduga parimas koosseisus mängiva Hispaania üle ning teoretiseeris, et kuigi klubi omanik Roman Abramovitš sai lõpuks kauaoodatud tiitli, ei tulnud see sugugi meelepärasel moel. „Milline rahajõmm, kelle eesmärgiks on võita klubimaailma väärtuslikem karikas, tahaks istuda kodustaadioni VIP-loožis ja vaadata, kuidas omad istuvad terve mängu kaitses ja peksavad palli eemale? Ja lihtsalt loota… imele.“ Kolumnis kirjutas Postimehe arvamustoimetuse juhataja ja Jalka kolleegiumi liige Neeme Korv sellest, kuidas tema hinnangul on Eesti meistriliiga mängulises plaanis tunduvalt suurem, kui sellest kõneldakse. „Sel ajal kui allveelaev Lembit veel Pirital TOPi lähedal kai ääres loksus, käisin mitu korda tema pardal. Ei mingit trügimist. Aga nüüd, (häbenemata!) maailmatasemel meremuuseumis Lennusadamas seisime tütrega kolmveerand tundi järjekorras. Väga palju oleneb kastmest, milles me rooga esitleme!“ näitlikustas Korv. Andres Must tutvustas võimalusi, kuidas nutirakenduste abil jalgpalli vaadata ja jalgpalliga seotud sisu tarbida. Kui tänapäeval on nutiseadmete kaudu spordiülekannete vaatamine tehtud üsna lihtsaks – sageli on vaja lihtsalt liituda mõne tasulise teenusega nagu Go3, Viaplay vms –, siis kümme aastat tagasi oli see maastik tunduvalt künklikum. Must tõi näiteks välja mitu iPhone’ile saada olnud rakendust, mille kaudu oli võimalik jalgpallimängude ja -saadete striime leida. Suhteliselt uus oli ka podcast’ide maailm – kui praeguseks on Eestiski kuus-seitse regulaarset jalgpallisaadet, siis kümme aastat tagasi eestikeelseid jalgpallisaateid taskuhäälinguna veel saadaval polnudki. Puudusid ka eestikeelsed nutirakendused, mille loomisest nii Soccernet.ee toonane tegevjuht Veiko Kampura kui jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht alles vargsi mõtlesid. Jalgpalliliit avaldas, et alates 2016. aastast soo-
58
JALKA JUUNI 2022
viti käivitada programm, mis tooks tippmängijad karjääri lõpetama meistriliiga meeskondadesse. „Usun, et kui Andres Oper mängiks Paides, käiks ka rohkem rahvast mänge vaatamas. Teiseks tõstaks selline mängija oluliselt meeskonna treeningu ja mängu kvaliteeti,“ kiitis Paide Linnameeskonna peatreener Meelis Rooba. Värskelt oli alustatud aga klubide juurde fännikoordinaatorite leidmisega, kuid ettevõtmine ei olnud näiteks FC Flora juures seda tööd teinud Jaanus Nuutre sõnul kõige paremini käima läinud. „See on praegu rohkem nii, et oleks tehtud ja saaks UEFAle raporteerida. Klubid on olnud väga passiivsed. See asi läheb käima, kui klubid ise ka initsiatiivi üles näitavad,“ sõnas Nuutre. Mängijaks luubi all oli Sander Sinilaid, postritel olid värsked eurosarja võitjad Chelsea ja Atlético Madrid, Didier Drogba ja Falcao. Suures intervjuus vaatas oma karjäärile tagasi Urmas Rooba, Lembit Peegel oli teiste seas pildile püüdnud U17 koondise kapteni Rauno Sappineni (pildil). Käbi ja kännu rubriigis rääkis Eestis elav Hollandi ettevõtja Arnout Lugtmeijer sellest, kuidas jalgpall on tema töisele karjäärile kaasa aidanud. Ka tema pojad Casper (9) ja Raphael (5) olid suured jalgpallisõbrad – kümme aastat hiljem mängib Casper endiselt vutti, kuuludes juba kolmandat hooaega esiliigas FCI Levadia U21 tiimi. 26. mail kõlas A. Le Coq Arenal peetud karikafinaalil esimest korda Tomi Rahula kirjutatud Eesti Jalgpalli Liidu hümn. „Hümni meloodia ja tekst ei saa olla sobilikud ainult ühe finaali jaoks, vaid see peab jääma igavikuliselt kõlama, just see ongi keeruline,“ sõnas Rahula, kes võttis enda loodud meloodiale sõnad Marie Underi ja Karl Eduard Söödi teostest.
Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!
