Kaitse Kodu! nr 3 2022. a

KaitSe KoDU! KAITSELIIDU AJAKIRI

3/2022

KaitSeLiitLaSeD PooLa-vaLgeveNe PiiriL

KAITSELIIT – RIIGIKAITSE VÄLILAAGRITE KORRALDAJA KUIDAS ASTUDA NAISKODUKAITSESSE?

LEIA

KAITSE KODU! INTERNETIST

https://issuu.com/kaitse_kodu

@kaitsekodu

www.facebook.com/kaitsekodu/

www.youtube.com/kaitseliiteesti

toimetaja veerg

MÕISTLIK JUBA EOS VALMIS OLLA Tõenäoliselt pole meie hulgas just väga palju neid, kes oskasid ette arvata, et tänavuse 24. veebruari, meie vabariigi sünnipäeva hommik kujuneb selliseks, nagu see kujunes.

Arvatavasti on selliseid inimesi terves maailmas üsna vähe.

Ometi alustas Venemaa just sellel päeval täiemahulist sõda Ukrainas. Sõda, mis toimub küll ainult üsna piiratud geograafilises piirkonnas, kuid sellest hoolimata mõjutab meid kõiki. Ja võib-olla märksa suuremal määral, kui me seda endale tunnistada tahame.

Jah, vahetut ohtu meile ei ole. Vene Föderatsiooni väed on mujal hõivatud ning neil puudub võimekus, ilmselt ka tahtmine meie suunal midagi ette võtta. Vähemalt praegu mitte, aga see ei pruugi alati nii jääda. Sellepärast on mõistlik juba eos valmis olla, pärast võib olla lootusetult hilja.

KARRI KAAS peatoimetaja

Kaitseliit annab selleks hea võimaluse, et meil ei oleks põhjust ühel hommikul millalgi tulevikus taas sedasi üllatuda.

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

KAITSELIIDU AJAKIRI

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

Väljaandja: Kaitseliit, ilmub kaheksa korda aastas

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 26 000 vabatahtliku.

3/2022

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925 Peatoimetaja: Karri Kaas Tegevtoimetaja: Asso Puidet Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Kaitseliit

Kujundaja: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Sauga vald, Eametsa küla, Lennubaasi kinnistu, Pärnumaa 85001 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

KAITSE KODU! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari.

Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu www.instagram.com/kaitsekodu/ http://www.youtube.com/kaitseliiteesti

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal.

Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada veebikeskkonnas https://tellimine.ee/est/kaitsekodu.

Kaitse Kodu! aastatellimus 2.99 eurot.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. 1993–1995 anti välja neli numbrit, 1995. aasta teisest poolest muutus ajakiri perioodiliseks. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 5000 eksemplari.

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada.

Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Trükk: AS Printall

Kaastööde saatmise tähtajad: 4/2022 – 6. aprill; 5/2022 – 25. mai; 6/2022 – 10. august; 7/2022 – 14. september; 8/2022 – 19. oktoober

Kodutütred 3/2022

3

SiSUKorD

6 SÜNDMUS

Kaitseliidu aasta parimad

7 SÜNDMUS

Kaitseliidu aasta tegu 2021

8 INIMENE Aarne Markko – mees, keda peetakse omaks nii Sakalas kui Soomes

Foto: ALLAR VAHA

KODU! 12 KAITSE Kaitse Kodu! 2021. aasta parimad 14 VÄLJAÕPE Jääkülmade eestlaste sõda Saksa telekanali silme all

16 KAITSELIIT Meenemünt – enamat kui münt 19 KOOSTÖÖ Kaitseliidu „piisonid“ Poola-Valgevene piiril 22 MAAILMAPILK Propagandasõjast sai päris sõda SÕDUR 24 HARITUD Hübriidsõda, NATO artikkel 3 ja Eesti laiapindne

ESIKAANEL: Kaitseliidu „piisonid“ Poola-Valgevene piiril lk 19

riigikaitse

SÕDUR 32 HARITUD Mis kukutaks Kremli peremehe troonilt?

VASTUPANU 38 VÄGIVALLATU Venemaa elanikkonnakeskne sõjapidamine ja

vägivallatu tsiviilvastupanu: hariduse edendamine 3. osa

Kui oled andnud oma parima, võid enda üle uhkust tunda, see tasakaalustab omakorda igapäevatöö kiirust ja vähendab stressi. lk 8

Ilmselt mõlgub paljudel mõttes küsimus, kuidas aidata Ukrainat.

Vastus on üsna lihtne: tuleb järjepidevalt vastu astuda Kremli peremehe õigustustele sõda valla päästa ja seda jätkuvalt pidada. lk 32

4

3/2022

aUtoriD Olukorras, kus vastasel on õhutoetus kas kopteritena või droonidena, on varitsust tegeval jaol raske ennast lahti rebida ja puhta nahaga pääseda. Seetõttu tuleb paratamatult lisada maapealsetele varitsustele ka õhuvaritsuse kiht. lk 46

AUTORID RENE TOOMSE Kaitseliidu peastaabi väljaõppe jaoskonna staabiohvitser On väga vähe asju, mida major Toomse maakaitsest ei tea. Ja neist ta ei räägi ega kirjuta. Ta kirjutab asjadest, mida teab. Lugege!

TIIU SOMMER vabatahtlik autor Tiiu saab hakkama nii autoparandamise, moosikeetmise, sokikudumise kui koorijuhtimisega. Paljude teiste asjadega kah.

Ka kirjutamisega. Sealjuures väga hästi.

46 SÕJARAUD Õlaltlastavad õhutõrjeraketid: üks olulisemaid

URMAS GLASE vabatahtlik autor Kogenud ajakirjaniku ja meediasuhtluse eksperdina suudab Urmas enda kinnitusel ka lambipirnist haarava loo kirjutada.

Kaitseliitu puudutaval teemal seda enam.

võimenõudeid maakaitses

50 KURIOOSUM Pauk luuavarrest ehk kilekotist lennukilõks 52 TEST Individuelle de Combat 54 MEDITSIIN Kodumaine leiutis õpetab žgutti õigesti paigaldama

56 NAISKODUKAITSE Võrumaa naised võistlusteks valmis!

58 NAISKODUKAITSE „Halloo! Tere! Ma soovin liituda Naiskodukaitsega“ 60 NOORED Mõttest tegude ja tulemuseni: Koonga lasketiiru saamise lugu

62 NOORED Osale, kui söandad – kõik kodutütarde erikatsetele!

64 NOORED Kaitseliit – riigikaitse välilaagrite korraldaja 66 NOORED Riigikaitselaager: kooliõpilasest sõduriks 68 MILITAARTURISM Muuseumkindlus Eben-Emael – Belgia katastroof

INDREK JURTŠENKO Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist Mees nagu multitööriist. Laulja, pedagoog ja kultuurikorraldaja.

Aga mitte ainult. Ka teabespetsialist, kes valdab ühtviisi võimsalt nii kaamerat kui klaviatuuri.

TOOMAS ALATALU politoloog Toomas on õppejõud, poliitik, ajakirjanik ja tunnustatud tõvaloog.

Kaitse Kodu! veergudel toob ta suures maailmas ja poliitikas toimuva lugejatele lähemale.

LEANE MORITS vabatahtlik autor Naiskodukaitse Tartu ringkonna instruktor Leane kannab hoolt selle eest, et Naiskodukaitse püsiks kenasti pildil ja sõnas.

GUNNAR VASEMÄGI vabatahtlik autor Gunnari üheks suureks hobiks ja kireks on joonistamine ja teiseks hobiks filmikunst. Ajakirjas Kaitse Kodu! on ta need kaks lugejate rõõmuks ühendanud.

ASSO PUIDET Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Teises maailmasõjas

72 FILMIARVUSTUS Vaatamine omal vastutusel!

74 RAAMATUARVUSTUS Meie esimese eriüksuse lugu 3/2022

5

SÜNDmUS

KaitSeLiiDU aaSta ParimaD Kaitseliit kuulutas välja eelmise aasta parimatest parima kaitseliitlase, naiskodukaitsja, kodutütre, noorkotka ja noortejuhi.

Tekst: KAITSE KODU!

Aasta parimaks kaitseliitlaseks valiti Vladimir Tšudajev Alutaguse malevast.

Ta on Narva malevkonna liige alates 2003. aastast ning arendab malevkonnas väikeüksuste taktikat. Tema sõbralik iseloom, alatine abivalmidus ja kohusetunne on kaasvõitlejatele toeks ja eeskujuks.

Parim naiskodukaitsja on seekord Leena Tammets Alutaguse ringkonnast.

Leena on olnud organisatsioonis erinevatel juhtivatel ametikohtadel

6

3/2022

ja mitmete projektide eestvedaja, ta on osalenud paljudel suurõppustel, koormusmatkadel ning eriala- ja militaarspordivõistlustel.

Parimaks kodutütreks tunnistati HeleMai Viltrop Kodutütarde Tartu ringkonnast. Hele-Mai on väljas igal võimalu-

sel, kui saab kaasuda noorkotkaste, Naiskodukaitse või Kaitseliidu õppustele. Ta on esindanud Tartu ringkonda üle-eestilistel üritustel, matkadel ja võistlustel ning ka väljaspool Eestit.

Noorkotkastest tuli aasta parimaks Karl-Kristjan Ilus Noorte Kotkaste Põlva malevast. Põlva noorkotkaste

ja kodutütarde noortekogusse kuuluv Karl-Kristjan on rikastanud piirkonna noorkotkaste tegevust mitmete ürituste korraldajana. Samuti osaleb ta võistlustel ja ka Kaitseliidu Põlva maleva väljaõppes.

Kodutütarde noortejuhtidest tunnistati aasta parimaks Heli Torop Kodutütarde Võrumaa ringkonnast. Ta on

KRISTJAN PRII

SÜNDmUS

kaaslaste hinnangul suure südamega ja väga pühendunud noortejuht.

Kodutütarde keskjuhatuse liikmena on just tema e-õppekeskkonnas Opiq olevate järguraamatute sisu looja ning Kodutütarde uue VI järgu tööraamatu autor.

Noorte Kotkaste parim noortejuht on Sander Soomre Noorte Kotkaste Viru malevast. Sandri oma rühma tegevus

on sisukas ja hästi planeeritud ning pühendunud noortejuhina panustab ta organisatsiooni arengusse ka laiemalt. 2018. aastast kuulub ta Noorte Kotkaste keskjuhatusse, samuti on ta täitnud Noorte Kotkaste Viru maleva pealiku ülesandeid.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi tänas organisatsiooni parimaid panuse eest Kaitseliitu. „Kaitseliit on just nii suur, kui suur on tema liikmeskond. Kaitseliit on just nii tugev, kui aktiivsed on tema liikmed,“ ütles Ühtegi.

KaitSeLiiDU aaSta tegU 2021 Organisatsiooni tegevuse taastamise 32. aastapäeval andis Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi Järvakandis kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele üle aasta teo tunnusena hinnalise kingituse, milleks on Kaitseliidu kuldmünt.

Tekst: KAITSE KODU!

Aasta teona 2021 tunnustati järgmisi Kaitseliidu liikmete tegusid.

Kuulipilduri seljakoti arendamine ja väljatöötamine – Jaanus Rebane (Harju

malev). Tegemist on kuulipildurile mõeldud seljakotiga, kust jookseb lint otse kuulipildujasse. See teeb kuulipilduri elu lahinguülesannete täitmisel mugavamaks, tagab relva parema toimimise ning vähendab tõrgete tekke võimalust.

Päästeameti veesõidukite ja haagiste võõrandamine Kaitseliidule – Indrek Laa-

nepõld (Pärnumaa malev). Indrek aitas igakülgselt kaasa päästeameti veesõidukite ja haagiste Kaitseliidule võõrandamise protsessile. Tänu sellele sai Lääne maakaitseringkond 9 töökorras veesõidukit, mida kasutada rannikukaitsevõime suurendamiseks.

KRISTJAN PRII

Männikvälja lasketiiru idee, algatus ja teostus – Mart Kael (Viru malev). Lasketiiru

idee ja teostus on puhtalt Mardi enda algatus ning sai teoks tänu Rakvere Laskespordiklubi MTÜ ja MTÜ Viru Laskurklubi koostööle. Mitme poole koostöös on valminud taristu, mis toob otsest ja mõõdetavat kasu riigikaitsele ning laiendab maakonnas tsiviil-militaarkoostööd.

Tiir katab nii automaatrelva kui püstoli laskeharjutuste nõuded. Lisaks on võimalik tiiru ala kasutada kuni rühmasuuruse üksuse taktikaliseks väljaõppeks.

Noorte liidrikuruse korraldamine – Aivar Krusta (Saaremaa malev). Kolm aastat tagasi alustas Aivar noorte liidrikursuse läbiviimist, tänaseks on kursusest saanud traditsioon ja kahel eelmisel aastal kursuse lõpetanutest on saanud juba selleaastase kursuse õpetajad.

Luuremasinate ümberehituse projekti eestvedamine – Erlend Sild ja Tõnis Voit-

ka (Tartu malev). Maakaitseringkondade luurerühmade jagudesse kuulub 8 meest, mistõttu tekib probleeme jao mahutamisega masinatesse. Tartu maleva luurerühm hakkas otsima lahendusi, kuidas oleks võimalik masinaid ümber ehitada nii, et suureneks nii nende läbivus kui ka lahinguvõime. Projekti käigus töötati masinatele välja luurespetsiifikat arvestavad muudatused, mis suurendasid oluliselt masinate läbivusvõimet, kasutusmugavust ja kaitstust.

Sinilillekampaania veebioksjoni korraldamine – Laura Jõgisoo ja Monika Ristisaar

(Naiskodukaitse). Algsest ideest korraldada oksjon Tartu naiskodukaitsjate ning kaitseliitlaste seas kasvas mullu välja üle-eestiline suurejooneline veebioksjon.

Oksjon leidis laialdast kajastust ka meedias, mis tõstis Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tähelepanu keskmesse. Oksjoniga koguti rekordilised 8035 eurot.

3/2022

7

GUNNAR TEAS

iNimeNe

iNimeNe

aarNe marKKo –

meeS, KeDa PeetaKSe omaKS Nii SaKaLaS KUi SoomeS Kesk-Soome reservväelaste piirkonna ja Kaitseliidu Sakala maleva koostöölepingu 20. tähtpäeva saab tähistada juba järgmisel aastal.

Seetõttu on paslik tutvust teha Sakala maleva soomlasest toetajaliikme vanemleitnant Aarne Markkoga.

Tekst: TIIU SOMMER, Naiskodukaitse Sakala ringkonna avalike suhete grupi juht

K

aitseliidu Sakala maleva Ümera üksikrühma toetajaliige vanemleitnant Aarne Markko (61) on mees, kellest on saanud kuue aasta jooksul kahesuunaline sild Eesti ja Soome vabatahtlike vahel. Tema lai silmaring, pühendumine laskespordile, avatud meel ja soe huumor ei jää märkamata kellelgi. Kuivõrd Aarne esimene eesti keeles loetud raamat oli Jaan Krossi „Kolme katku vahel“, vestlesime ja vahetasime selle artikli tarbeks kirju sulaselges eesti keeles. Väsimatu õppijana on ta koostööpartneritega kokku leppinud, et Eestis kohtudes räägitakse eesti keeles ja Soomes soome keeles.

Palun rääkige mõne sõnaga, kuidas valisite kaitseväelase elukutse? „Pärast gümnaasiumi lõpetamist olin veidi aega tööl, pärast seda läksin

aega teenima Kesk-Soome pioneeripataljoni. Ajateenistuse lõpusirgel uuriti, kas mul oleks huvi jääda kaitseväkke tööle. Võtsin ühe nädalavahetuse mõtlemisaega ja vastasin, et miks ka mitte – see tundus huvitava võimalusena, mis võib anda palju kogemusi. Nii läkski! Pärast otsuse langetamist töötasin üle 34 aasta kaitseväes: esimesed 12 maaväes, millele järgnes teenistus õhuväes.

Reservi läksin õhuväe logistikaüksuse väljaõppeülema kohalt.“

Miks sai teie erialaks just maakaitse? „Ma võiksin vastu küsida: kuidas saab siis tiiger oma triipudest loobuda?

Maakaitse selle kõige laiemas tähenduses ongi minu ja mu pere ajalugu.

Emapoolne vanaisa võitles Soome vabadussõjas nii Nõukogude Vene üksuste vastu kui ka kohalike punaste revolutsionääride vastu, kes proovisid

noort Soome Vabariiki rünnata. Tema võitlused jätkusid Talvesõja ajal Nõukogude Liidu vastu. Samal ajal võttis ema koos oma perega osa talgutöödest, et oleks võimalik tavaelu edasi elada ja eluks hädavajalikud põllutööd valmis saada. Minu oma isa jõudis lapsena koos õega Rootsi sõjapõgenikuna.

Riigi teenistuses on meie sugulasi olnud ka hoopis varem: isa vanaisa töötas 19. sajandil Sortavala maapiirkondade politseiülemana. Kahjuks jäi isatalu koos Karjalaga pärast sõda teisele poole piiri.

Eks kõik need lood olid tugevaks tõukeks, kui pidin otsustama, kas minna kaitseväkke tööle. Maakaitse tähtsusest olen tänu oma perekonnale hästi aru saanud, mistõttu oli seda sammu lihtsam teha.“ 3/2022

9

iNimeNe

Kommentaar:

aarNe oN aBiS Nii NÕUga KUi jÕUga

GUNNAR TEAS

Major REIN KIKAS, Kaitseliidu Sakala maleva pealik aastatel 2001–2004, Ümera üksikrühma kolmanda jao jaopealik

Tean Aarne Markkot ajast, kui ta 2016. aastal malevasse tuli. Toonane malevapealik Ahto Alas oli äsja moodustanud uue allüksuse – üksikrühma Ümera, kuhu ta koondas toetajaliikmed, vähem võimekad ja eakamad liikmed ning meelitas selle rühma pealikuks mind.

Kui Eesti-Soome koostöö alguses liitus 2004–2005 esimese hooga umbes 15 soomlast, kellest mõned siiski hiljem loobusid, siis Aarne on viimastel aastatel aidanud värvata toetajaliikmeiks paarkümmend Kesk-Soome reservväelast, peamiselt 30–40aastased mehed.

Aarne Markko on pühendunud laskur, tema kogemused nii Soome kaitseväest kui tsiviilvaldkonnas Laskurliidust võimaldavad tal olla paljude relvatüüpide instruktoriks ja jätkuvalt väga edukalt võistelda. Muide, ühe maksimumtulemustest 300 m distantsil, millest intervjuus juttu on, lasi just tema. Olen seda lehte oma silmaga näinud, see on Aarnel kodus seinal.

Aarne Markko on tegusa mehena Sakala malevas abis nii nõu kui jõuga. Näiteks on tänu tema ja Toomas Taimre initsiatiivile malevas olemas laskematid, mis Soomest kaasa toodud näidise järgi Galvi-Lindas toodeti.

Millal hakkasite huvituma Eestist? „Eesti ja eestlaste kohta lugesin juba kooliajal palju, hoogu andis sellele populaarne „Naapurivisa“ telesaade-mälumäng. Gümnaasiumi ajal osalesin ajalookursusel, kus meil oli võimalus tutvuda perioodiga 1916–1970, mil Soome ja Balti riikide käekäigus võib leida nii sarnaseid kui ka väga erinevaid jooni. 1990ndatel elasime vennasrahvana väga kaasa Eesti iseseisvumisele.

Aastal 2011 sain esimest korda võimaluse osaleda Soome-Eesti seenioride maavõistlustel, kus kohtusin Eesti laskuritega. Ega me sel ajal veel eesti keelest midagi aru ei saanud, samuti oli eestlastel raskusi soome keelest arusaamisega. Kui Eesti laskurid Soome võistlema tulid ja tõlki parajasti kohal ei olnud, mõistsin, et oleks ju väga hea, kui keegi meist endist oskaks natukenegi rohkem eesti keelt.

Samal sügisel läksingi Petäjävesi rahvaülikooli eesti keele baaskursusele. Õppimine on mind alati huvitanud ja tänu sellele paranes oluliselt rahvusvaheline koostöö. Suur tänu kuulub külalislahketele sõpradele, kes on mind ja minu perekonda Eestis väga hästi vastu võtnud. Tänaseks räägib ka minu abikaasa eesti keelt ning temagi on Kaitseliidu Sakala maleva toetajaliige. Eestlastega, nagu ka soomlastega, ei ole alati väga lihtne kontakti saada, sest me kipume alguses ikka distantsi hoidma. Ilmselt oma Karjala juurte tõttu räägin ma juba loomu poolest palju ja minuga on lihtne suhelda, kasvõi natukene nalja teha, seevastu pohjanmaalaselt võid kuulda päevas kaht sõna, aga kui räägid savolasega, jääb tema jutust arusaamine sinu enda mureks. Eestiski on suhtlemisel piirkondlikke erinevusi, kuid esmased viisakusväljendid nagu „Tere päevast!“ või „Kena sind näha!“ julgustavad kõiki.“

Kuidas leidsite kontakti Kaitseliidu Sakala maleva inimestega? „Kaitseliidu Sakala malev saatis KeskSoome reservväelaste piirkonnale 10

3/2022

kutse osaleda 2016. aasta kevadel ühe meeskonnaga Jaak Kärneri mälestusvõistlusel. Reservväelaste tegevdirektor helistas ja küsis, kas mul oleks huvi vintpüssilaskurite meeskond kokku panna ja minna. Parajasti oli mul piisavalt vaba aega, sain võistkonna kokku ja läksimegi Viljandisse.

Pärast võistlust kohtusime oma majutuskohas kahe olulise mehega – major Ahto Alas oli parajasti Kaitseliidu Sakala maleva pealik ja major Rein Kikas maleva Ümera üksikrühma pealik. Tuli jutuks, kas keegi meist oleks huvitatud hakkama Sakala maleva toetajaliikmeks ja pärast vestlust, kui oli selge, et mõlemad majorid on valmis mind ka soovitama, täitsin ankeedi. Nii olengi alates 14. oktoobrist 2016 Kaitseliidu Sakala maleva toetajaliige. Minu tähtsaim ülesanne pärast seda sammu on olla Kaitseliidu Sakala maleva kontaktisik Soome ja eriti Kesk-Soome reservväelaste piirkonna vahel. Praeguseks olen kolmandat aastat ka Kesk-Soome reservväelaste piirkonna kontaktisik Eestis. Võib öelda, et sild mõlema koostööpartneri vahel on ühe sammu kaugusel.“

Mida olete saanud Sakala malevas teha ja mida tahaks veel teha? „Olen esindanud malevat Kaitseliidu meistrivõistlustel laskmises ja osalenud erinevatel õppustel. Kui olen Viljandis käimas, siis kasutan sisetiiru ja teen lasketrenni. Päris tihti käin Männiku lasketiirus, võistlemas Hiiumaal, Muhus, Elvas. Palju on veel näha ja uudistada, näiteks Ida-Virumaad. Olen osalenud Kaitseliidu Kooli laskeinstruktorikursustel (LIK 1 ja 2), õppinud palju ning leidnud sõpru üle Eesti. Esimesel kursusel uurisid kaasõppurid, kas ma olen Rootsist ja mis ma siin üldse teen. Kui aga sai selgeks, et osalen maleva huvides ja minust on hiljem instruktorina kasu, mul on aega ja see on minu panus, sulas ka jää. Üks mu eesmärkidest on edendada hariduskoostööd Sakala maleva ja Soome reservväelaste vahel. Aastast

iNimeNe

2020 töötan Soome MPK (Maanpuolustuskoulutusyhdistys) Tikkakoski koolituspaiga valmisolekupealikuna ja seepärast on üpris lihtne teha rahvusvahelisi koolitusplaane koos maleva väljaõppeülemaga. Soovin, et mul oleks veel mitu aastat võimalus süvendada meie rahvusvahelist maakaitsekoostööd ja laiendada seda ka noortetööle.

2021. aasta sügisel saime koroonast sõltumatult esimest korda Helsingis läbi viia „Uusi Naapurivisa“ mälumängu koostöös Kaitseliidu Tallinna maleva Idakompanii, Eesti Vabariigi Helsingi suursaatkonna ja Kesk-Soome reservväelaste piirkonnaga. See oli väike ja esimene samm, aga järgmise ja pikema teeme eeloleval sügisel Tallinnas, nii et varsti saame juba jalutama.“

ti laskurid – erinevate kodutööde tegijad saab ju ka peresisestel võistlustel välja selgitada. Kui tütar elas veel Kesk-Soomes ja treenisime kolmekesi, osutusid kõige raskemateks „jäätisevõistlused“. Praegu elab ja töötab meie tütar Lõuna-Soomes, seega on minu trenni- ja võistluskaaslaseks abikaasa Kirsti. Laskespordis sobib mulle väga, et samal ajal ei ole võimalik mõelda ega teha midagi muud kui keskenduda korralikule sooritusele.

Kui oled andnud oma parima, võid enda üle uhkust tunda, see tasakaalustab omakorda igapäevatöö kiirust ja vähendab stressi.“

GUNNAR TEAS

Miks on laskespordiga tegelemine oluline nii profina kui harrastajana? „Laskespordi juurde sattusin ma juba noore vibulaskurina, kuid pärast ajateenistust kaitseväkke tööle asudes jäi see spordiala kõrvale ning hakkasin laskma püssi ja püstoliga. Eriti meeldib mulle lasta 300 m ja pikemalt distantsilt.

Trenni teen spordipüssist 50 meetrilt ja ka õhkpüssist (10 m). Tegevteenistuses kuulusin vintpüssimeeskonda, esindasin Soomet Hollandis, Šveitsis ja Taanis 300 m Euroopa karikavõistlustel. Õhuväes teenides olin vintpüssimeeskonna juht 1997 kuni 2014.

Meie meeskond oli väga täpne: viiest laskurist kolm parimat 300 m vabapüssilaskurit, neist kahe rekord 60 lasus lamades oli 600 silma, kolmandal 599 silma ja ülejäänud kahel 597 silma. Üldse mitte kehvad tulemused!

Minu armas abikaasa ja tütar on samu3/2022

11

KAITSE KODU!

2021. AASTA PARIMAD Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! tunnustas lugejate abiga oma eelmise aasta parimaid ja tublimaid autoreid.

Parim foto 2021

MARK-ERIK TÖLPT

ARDI HALLISMA

A/EKV

Tekst: KAITSE KODU!

ANNIKA TAMMUS

HEN „EMA, MA LÄ SE!“ S TU IS EN AJATE

Ühe ülesande na tuli Rapla Rajul süüdata tuli loosiga tõmmatu d vahendite abil

Vanemad, kute vanemad. ud paljude tüdru Nad ei osanud uneski iin. aastatel kuuln laulja või baler on viimastel või luurajaks.

Seda lauset lapsest saab a miinipilduriks id, et nende kes ehk loots unistus on saad tütre e näha, et nend em

ning muidugi Harju ja Tallinna ringkondade võistkon nad.

tarde peavan

Tekst:

, Kodutü AVE PROOS

RAPLA RAJU

Parim lugu

„EMA,

ored” 2021

PUUDUV TÜKK PATRULLVÕISTL USTE JADAS

!“

rubriigis „No

SE ATEENISTUS MA LÄHEN AJ

Olid ajad, kui Naisko dukaitses oli igal Nüüd on Naisko piirkonnal oma dukaitse olnud koormusmatk. juba pikka toimub üks üle-ee stiline Koormusmat aega seisus, kus aastas k. Aga kõrval oleksid ka piirkondlikud patrul mis oleks, kui selle lvõistlused? Sest...

OS

PRO AUTOR: AVE

Tekst: NELE PERNITS

TALVESÜDA – KORRALIK TALVESÕDA!

Loetud hetke d hiljem käib kõmakas teine ja lange misjärel kattub b ka naaberkorst en, terve ala oranžika sammhaava tolmu l nab ka pealtv ga, mida tormituul kanaatajateni lõhnaga. koos turba se

Tekst: HENR

Y NARIT

Kerime nüüd me, milleg aega tagasi ja kirjeld a Tartu malev ahakkama a pioneerid said.

ETTEVALMIS TUS – EDU Kuigi

PANT

lõhkamine kestis pealtv jaoks ainult aatajate mõned hetke taga 15 kaitse d, oli selle töö, mis kestisliitlase kahepäevan e ja algas juba ligemale kahek sa tundi päev varem .

Kõigepealt alusta natesse aukud sid pioneerid korste puurim siis laeng isega, et ute need polnud täpse ja liivaga täita. Korst tuli auk puuridlt ühesugused. Ühelenad a 60 cm ja cm sügav teisel 75 usele. Kahe kokku tuli korstna peale teha augu puurim peaaegu 90 auku. Ühe kümme minutiseks kulus aega umbes puurvasara it. Kasutades nelja t, aega ligika võttis esimene osa udu neli tundi. tööst

S, vabata

htlik autor

ja enamikus lumehanged Eestimaa paikades olidTekst: URMAS GLASE, Koeru üksikkompanii pealiku abi see ei jäänu ära sulanud, siis niimoodi d.

Laupäeva teisel poole ilmutama l tugev arktili hakkas ennast kaasa tiheda ne tuul, mis tõi le tööd ebam lumesaju. Homm ikupo ugavaks tolm küll teinud ehitus okadus lumega. Torm , kuid asendus jäite ja oli nähtavust i halvimatel hetke del pühapäeva ainult paar meetr it ja hommikuks kaetud lumev oli kogu maa aibag a. Asjaolu, tegemise mis kindlasti ebamugava töö muutis. maks

Lõhkamisek s liikmed tsiviil kasutasid Tartu maleva harjutavad lõhkeaineid. Taval iselt pioneerid detoneeriva ri ise sõlmi ma, süüte t nööri paraja nöölõikama ja detonaator ks ma. Seeko eid ka valtsi rd põhines täielikkasutati lahendust, mis ult non-electric (NONEL), kaablitel mida sai ette valmi klambritega statud ühendada. mugavalt gruppidess e

KOGEMUSE

Mehed ja sekka mitu naiskaitseliitlast harjutasid talvist varitsuse korraldamist ja vaatlusposti püstitamist harjutuspäeva pärastlõunani. Enne pimedat peeti maha ka artikli alguses põgusalt kirjeldatud lahingud.

Võimalik, et õppusteks valitud metsatuka mällu talletusid samasugused helid viimati 102 aastat tagasi Vabadussõjas. Paari kilomeetri kaugusel Vodja mõisa all peatasid 1919. aasta 6. jaanuaril Järvamaa kaitsepataljoni mehed koos Peetri kaitseliitlaste ja ratsapolgu üksusega enamlaste pealetungi Paidele.

Paide kompanii kaitseliitlane Ott Koobas ütles, et talle meeldis õppus just talve pärast. „See ongi meie ilm,“ nentis ta. Rahul oli Koobas ka asjaoluga, et sai eelmisel õhtul koos ülematega taktikalist harjutusmängu katsetada ja taustu teada, ilma milleta oleks talle vahest väliharjutustest üksi väheks jäänud. „Hea, kui reakait-

LUMI ANNAB UUE MÕÕTME

Talvine sõjapidamine on tegutsemine eritingimustes. Kui arvestada Eesti asukohta, siis on külmaga tegutsemine paratamatus ja vabatahtlikud riigikaitsjad peavad õppima, kuidas sellistes tingimustes vastasega toime tulla.

TORMI KEER

Turvalisuse ISES tagamiseks de viimaseks jäi ülesandeks pioneerirajamine killukaitse korstnate ümber, et vatusest plahtekkivaid kilde Õnneks oli vanast turba peatada. võimalik kombinaad leida ist sobivat mater ja taaskasutada selleks sele määra jali, näiteks äravis kamitud transp nüüd enne ortöörilinte lõplik , mis viimast korda ku utiilimineku t said praktilise rakenduse.

Oleks võinu d mööduvad eeldada, et tunnid kaitseliitlas tööd rügad tele stoilis es elt seks aukud ja suurimaks väljak e utehitustolmu puurimise kõrval osutu olla see olekstõrjumine – kuid võib- b Tartust välja ki olnud liiga lihtne . Kui sõites paisti s veel päike

Lumisel maastikul sõjapidamisel on elementaarne varustuselement talvine maskeerimisülikond, aga ainult sellest ei jätku.

Parim lug

u rubriigi

Tamme ütlust mööda on külmaga oluline katsetada ka riietust, mis võimaldaks liikumatult püsides keha soojas hoida. „Kindlasti tuleb riietuda kihiliselt, lisaks sõrmikutele hoida ligi labakud. Ületõmmatavad saapapealsed hoiavad jalgu paremini soojas kui kummikud,“ soovitas ta.

ÜHISEL JÕUL

Järva maleva väljaõppeülema kapten Üllar Luhaste sõnul pidi õppuse

est Koormusmatkal e saab iga ringkond välja panna vaid ühe võistkon na, mille komplekteerimis ega on nii mõnelgi ringkon nal probleeme. Sageli on need neli igal aastal samad inimese d. Järelkasvu ei ole, sest vähesed tahavad, et Koormu smatk oleks nende esimene patrullvõistlus.

Teisalt jälle on Raplas hoopis teistsugune probleem , see ringkond on viimasel ajal nii patrullvõistluste usku läinud, et igal aastal on Koormu smatkale soovijate arv palju suurem, kui ühte võistkon da mahub. Kohe tekib küsimus, keda eelistada, kui osaleda saab ainult üks võistkond. Kas neid, kes on igal aastal käinud, on selles väga head ja kellel on lootust võit koju tuua? Või anda võimalu s uutele, kes tahaksid ka proovida, mida üks patrullvõistlus endast kujutab?

Millal on uute aeg?

Ja kuidas öelda potentsiaalselt parimat ele, et teie seekord

dukaits

Alguses oli eesmärgiks teha õppust koos Harju malevaga, et see oleks osalejarohkem. Nüüd tehakse rohkem koostööd Kirde kaitseringkonna malevate ja Järva maleva teiste üksustega, aeg-ajalt kutsutakse ka liitlasi kaasa lööma.

Tamme tõi esile sellegi, et 2018. aastast pani õppusele õla alla Roosna-Alliku üksikkompanii liige leitnant Lauri Mäepalu. Samuti ei saanud ta tunnustamata jätta maleva noorkotkastest sirgunud noori ohvitsere ja allohvitsere, kes tulid harjutavatele kaitseliitlastele kõhklusteta instruktoritena appi näpunäiteid jagama.

AUTOR: URMAS GLASE

ST

ENNE AJATEENISTU KAITSELIITU:

s „Reporta

až” 2021

HM VS KORS TEN: 2 : 0

JAH VÕI EI? autor VESSELOV, vabatahtlik

ajateenijatega kokku ja tegevväelasena kes alida arvavad aga need, Kuperjanovi jalaväepat puutu- puutuvalt lemalt leitnant Siim asjaga ise on kokku süsteemi joni kompaniiü mehed on oma esinud? Kas kaks eri Vahkelilt. Mõlemad selga tõmmanud täiendavad või segavad mese laigulise vormi seda malevas. Ots teineteist? Uurisime Kaitseliidu Pärnumaa se kuud ja vabanes aadis ajateenistu ajateenistuses 11 suvel 1. jalaväebrig Alex Otsalt oli rsant lõpetanud nooremsee

M

Kaitseliidus alustas sealt juunis 2021. esimeses klassis, ta noorkotkana juba ks astus 16aasKaitseliidu noorliikme ja väljaõppes osales taselt. Kursustel akjuba noorliikmena ta palju ja võttis likest õppustest tiivselt osa kõikvõima ursustest. ja näiteks ka üleelamisk

väidab ta. „Pigem suureks toeks on,“ sel ära kasutada.“ et kõik baaskursu olla veendunud, tasub seda lihtsalt on omandatud ane tahab aga tuua õpetatavad oskused Värske reservväel edumaa üldistes nagu näevad ette ei ole vaja mõelda, sellisel tasemel, välja selle, et pisike Kuna noormeestel id,“ täpsususse või mitte, soovi korral võimameie õppekava õpiväljund teadmistes annab kas minna ajateenist mieas plaan endale sobiva Vahkel. teistest varem just tas luse oli Otsal juba gümnaasiu valiku kümnest nädaja sõjaaja ametikoha paigas ja ta otsustas Kaitseliidu ko- eriala sõdurioskuste varasem hakata. kas – koosneva st kiikama Ja ometi suunas lavahetuse ajateenistusse s vahele jätta. gemus annab noortele kursuse Kaitseliidu peab uses üks asi, mille siiski eeliseid? on ajateenist saabudes olulisi Vahkeli arvates Põhjendusega, et taustaga ajateeniläbi käima, jättis poolest Kaitseliidu selle tee igal juhul palju kui see, ajaks. s hilisemak selgelt välja paistaon siin määrav jad teiste hulgast ta kursuse teadlikult si Kindlasti osaletud. Kollane motiveeritus. „Kuna ta valiku sõduriosku on varem väljaõppes ja vad. Selleks on Samas omandas oskusi iseenesest osaledes. teinud otsuse riigiliikmepilet taskus nad on juba varem õppustel ja väljaõppes , siis nende hoiakogemust ei anna. kaitsesse panustada ust Kaiton erinevad keskmise kud ja motivatsio Vahkel oli enne ajateenist aastat. ole varasem ettevalsõnas ta. „See ei umbes neli Vahkeli sõnul sõltub s ajateenija omast,“ seliitu kuulunud pikk on Kaitseliidu üldistada ja proovioli ta enne ajateemistus sellest, kui küll reegel, aga kui Erinevalt Otsast kursused ja mis s sõduri ses seltskonmillised Kaitseliidu mitmekesi aeg, oldud da selles väga nistust läbinud on „persoona“, läbinud, milline ja kursuse õppe on noor seal nas leida mingi keskmine baaskursuse, kuulipildu liige ta d mille ka, harjutanu on tavaliselt teistest selle üksuse spetsiifi siis kaitseliitlased ning rühma väljaõppes moõppimisvõidrille. Õppimisvõime ja on, ja ka tema isiklikust motiveeritumad. peamiselt jalaväejao jätkata. veel enda võiks d nii tema mest. Seda loetelu tiveeritus lihtsustava enda ajateenistusele Tegevväelasena kui üksuse väljaõpet.“ Vahkel, et kogu ABIKS IKKA tagasi vaadates leiab usse saabuvaid DUS oli sellele vaaEnamik ajateenist AGA MEIL KAITSELII ajateenistus tervikuna Kaitseliit samuti. ski sai sõduritar- kaitseliitlasi oskavad juba mingil Kaitsevägi on suur, tamata, et Kaitseliidu Midagi sel õpetatavaid si õpetatakse sakasulik. baaskursu ikkagi sõduriosku ja määral Jaodrille kusi kogutud, e järgi, kuid neid, kel on väga tema hinnangul teemasid. On ka made kavade ja materjalid ära jätta ei oleks oskusi, kuid pigem asjad teisiti olla. usse tulles oli tal erialaspetsiifilisi siiski võivad mõned saanud. Ajateenist a ei saa jätta neidki, lihtsam läbida. harva. Mainimat baaskursust kindlasti kuid et kui ajateeniskui ka neid, mida kes on küll Kaitseliidu liikmed, Vanasti räägiti jutte, Oli nii uusi teemasid t väikeste eelteadne, siis on ta d. Uued teemad tulevad suhtelisel tusse tuleb kaitseliitla juba varem omandatu mis juba ja temale tuleb eriti mistega. juba rikutud poiss said selgeks ja teemades, sai ta vilunu„tähelepanu“ pöörata. palju põhKaitseliidust tuttavad, oma kogemuse Alex Ots väidab maks. praktilised ka Ots. „Enne jal, et varasema väljaõppe sõduri Selliseid jutte mäletab ainult hirmutati, et eelised tulevad välja ajateenistusse minekut KORDA 10 000 KORDA Vahkel Enda sõnul tundis s olnud, hakatakleitnant baaskursuse ajal. kui oled Kaitseliidu Siinkohal tuletab et paljud asjad ja proovile vi jalaväepataljoni ta esimestel kuudel, se sind rohkem kiusama meelde Kuperjano ta samuti ei pidanud ta, kuid lükkab tnant Tõniste olid juba selged, panema,“ meenutab endise ülema kolonellei „Tegelikult nii füüsilise poolega, saavutada vilumus, otseselt tegelema selle väite kohe ümber. sõnu: „Selleks, et elada. soositi varasemat tegevust tegema vaid sai lihtsalt sisse ei olnud. Pigem just peab ühte ja sama kes on . Seda küll uuriti, kogemust 10 000 korda.“ kaitseliitväidet, et tegevuses osalenud, Ka Vahkel toetab varem Kaitseliidu oleks keskmist vanust lasel on õpetatavad oskused mingis selleks, et väljaõpe pigem kuid Arvestades ajateenija saab ajateenistuses aega ning võttes osas selged ja ta sujuvam.“ ja Kaitseliidus oldud uue teema õppimis tehakse väljakeskenduda mitte arvesse, et Kaitseliidu isele. siiski oli. Tiibu umbes üks või sele, vaid selle kinnistam Otsa sõnul üks erand õpet nädalavahetuseti liiga edeväita, olid Vahkel kes julgeb neil noortel, kaks korda kuus, st enne harjutada, kärbiti ei olda ajateeet teavad sõjanduse Ots soovitab kindlasti et sellise tasemega oskustele vad ja arvasid, ele kõigis veel varasemat ajaks aga mitte oma juba kõike. nistusse saabumise enesekindlusega vilumud. lootma jääda. Liigse sõdurioskustes piisavalt hoopis raskemaks pea varem vabatahtvõib elu enda jaoks Ka Kaitsevägi ei d noori rikutuks.

Kaitseliidu taustaga teha. likuna harjutanu „Võib-olla mõni ikka ette, et keegi teenistusse saaVahkeli sõnul tuleb ajateenija vastab lause, mis algab baaskursuse MOTIVATSIOON se sõduri KÕRGEM legendaar hetkel ütleb bumise said Kaitseliidu Kaitseliidus ...“ ele, kuid kindlasti Kui esimestel kuudel sõnadega: „Aga meil eksami standardit ei d kaaslasteet sellises ütluses saadud kogemus kogemusega ajateenija Ta kinnitab aga, ei jookse kursusel nõu anda, siis Tihti tekivad erineja selliseid erisusi le vahel ka kasulikku ole midagi halba. mööda külge maha on Otsa sõnas ta. „Esiteks pärast noore-aja läbimist erineva spetsiifikaga vused sellest, et Kaitseväes ei tehta,“ ud ja varasemal asju erinevat et mõned ajateesõnul tase ühtlustun üksused teevad mingeid tähendaks see seda, „Ei tasu tehakse stega enne l suurt rolli pole. moodi. Kui aga Kaitseväes nijad alustavad jätkukursu üldisesse kogemuse jääda, et see väga Kaitseväe selle peale lootma teisi, mis ei sobitu Teiseks ei saa me väljaõppetsüklisse.

KAKS ERI TAUSTA

„Kaitseliit” 2021

Parim lugu rubriigis

T ENNE AJATEENISTUS EI? KAITSELIITU: JAH VÕI ELOV

AUTOR: KARMEN VESS

Kui sidet käepärast pole, sobib haava sulgemiseks aga tegutseda tuleb kiiresti, ka mõni riidees P e

ReimO ReimeR –

JANE KOITLEP

Parim lug

u rubriigi

meeS, KeS TeeB JA JÕUAB PALJU

V

Lääne maleva Lihula Reimer on Kaitseliidu rühma juht, Kahe lapse isa Reimo Haapsalu Põhjakotkaste üle 500 üksikkompanii pealik ning se organisatsiooni aastas kes panustab Eesti suurimas seda kõike jõuab? tunni. Kuidas ta vabatahtlik autor

R

eimo Reimer on Kaitseliitu kui kuulunud aastast 1998, ta ühines Harju malevaga.

Kaitseliitlaseks saamisel sõbra mängis rolli tema hea eks olemine ja koolivenna kaitseliitlas kes ühel ning naabrimehe otsustavus, sai 18, teatas: heal päeval, kui Reimer Tule ja kirjuta „Poiss, mis jõlgud? avaldus!“ Reimo kirjutaski.

Parim lugu rubriigis

„Inimene” 2021

REIMO REIMER – AB PALJU MEES, KES TEEB JA JÕU

MARKUS SEIN

Reimo Reimer koos perega

AUTOR: KRISTINA KUKK

VEREJOOK SU PEATAMIN E , KUI SIDE MERULLI P

OLE

Suvi on käes ning inimesed igasuguste kibelevad tööriistade käsitsemiseg õue aia- ja muude tööd siis saab, kui ühel hetk e juurde. Kuid a käib kaas el käsi väär as oht end atab? Peam vigastada. ine on, nagu Mis „Rahu, ainu ütles Karlsson lt rahu!“ : Tekst: MIRJA M

3/2022

riigis „Naisko

Traditsiooniks saanud õppus Talvesüda sündis 2014. aastal, kui Kaitseliidu üksikkompaniidele anti võimalus oma õppuste ideid välja pakkuda. Paidelaste algatuseks oli Talvesüda ja selle sõsar Suvesüda.

TALVESÜDA – KORRALIK TALVESÕDA!

Tekst: KARMEN

12

Parim lugu rub

e” 2021 RAPLA RAJU – PU UDUV TÜKK PATRULLVÕISTLU STE JADAS AUTOR: NELE PER NITS

„Kuigi esialgu püstitatud väljaõppeeesmärke tuli ohutuse tagamiseks vähendada, saime kõik elemendid heal tasemel sooritatud,“ kinnitas Luhaste. „Õppuse stsenaariumi realistlikumaks muutmisele aitas palju kaasa maleva hingekirjas oleva Nõukogude päritolu soomustransportööri BTR-80 kasutamine.“

aseainena. sageli ajateenistuse kursuse läbimist nähakse et Kaitseliidus Kaitseliidu sõdurioskuste vahele tõmmata võrdusmärki ja leiavad, kelle arvates rikub d nende On neid, kes sooviva käima. Kuid on ka neid, kui puhtalt lehelt em peakski ajateenistuses väljaõppe saanu ei petamine on keerulis ümberõ tema ja ära e.

Kaitseliit tulevase sõduri alustava võitleja drillimin

Tekst: KRISTINA KUKK,

Sellist registree rumistormi, nagu me ette kujutasime, kaugeltki ei tulnud.

Milles võis asi olla, et meie arvates kauaoodatud ja kahel käel tervitatavat piirkondlikku koormusmatka ei tabanud kohe esimese LEIA VASTUTEG hooga võistkon EVUSE dade uputus? Julgen gimustel ja kuidas VASTUTAJA ja räägi, mis tinpõhjuseks pakkuda võiks/peaks vastuteg kerget hirmu toimetama. „ma pole kunagi evus käinud, äkki ei saa hakkam a“. Kirjutasime veel ja veel, et TEE JUHEND ja see ei ole päris kutsu registree koorruma. musmatk, see on kergem, kõik saavad hakkama, ja laiendas KAASA INIMESI kontrollpunktide ime sihtgruppi kohtunikeks, toitlustamisse, kõigile ringkon tagalasse, leia dadele. Selleks fotograaf, meedik. ajaks oli endal tekkinud juba nii palju häid mõtteid ja suur tahtmine korralda TEE ASJAKOHASEID da, et mitte ei oleks TABELEID ja juhende tahtnud enam tabeleid. Ajatabel võistlust ära jätta. , ülesande kirjeldus id ja veel Samas ei olnud tuselehed, elud, ed ja vastahtmist ka viie võistkon kaelakaardid, võistluskaardid, naga võistlus sildid staapi, t teha. registratuuri.

Ent kui kell kukkus ORGANISEERI JA ja koormusmatPAKI KOKKU VARUSTU ka aeg oli käes, punktidesse, S. Mandaati, startis Alust kümme komplekteeri võistkonda ja osalejate materjal mandaati, leia lisaks üheteist autod ja juhid, võistelda ei saa, kümnendana 0-võistk köögivarustus. mis siis, et te ond, kelleks olid head olete?

Rapla noorkotkad. Sellise Oota mandaa dis, NAERATUS hulgaga tasus NÄOL, võistleja võistlust teha. id.

Võib juba öelda, Ühe õnnetus, et kõik võistkonnad lõpetasi et pole Koormu smatkale d, jäid rahule, võistkonda välja kiitsid võistlus panna, on teise t ja olid iseenda õnn, ja nii on Rapla hakkamasaamise üle puuduvate ringkon uhked. dade arvelt saanud Mõtlesime välja kahel viimasel mõned kontroll aastal PÕHJAL saata Koormu punktide tegevuse smatkale koguni IK EELTÖÖ d. Kirjutasime kolm võistkonda. Aga selle Kuidas teadmise me ei looda, et põhjal valmis aga korraldada võistlusjuhendi. see iga üks patrullkord nii hakkab võistlus nii, et Saime täpselt olema. esmakordselt õigeks päevaks rajal valmis. olijad saaksid positiivse elamuse VÕIMALUS PROOVI ning Kõigile põhikor kogenud retkelise DA raldajatele oli d tunneksid samuti, Raplas on aastaid see esimene selles et peavad natuke veeretatud mõmastaabis patrullv pingutama ja tet, et kui õige on õistlus ja oli palju põnev? elustaks piirkond kõhklusi ja kahtlusi liku koormusmatka, , kui kiiresti võistleja mis oleks lihtsam d mingi vahema ja lühem kui päris a läbiPõhiplaneerimism vad teel, metsas Koormusmatk ja soos või kustkau eeskonnas ei ja annaks igaühele peagi olema palju inimesi, nad õieti punkti du võimaluse proovida liiguvad. Kõik ka ei pea võistlu, kas se temas on retkehun teed ja rajad said risti-räs visioon olema ti. Lisaks annaks täiesti selge selleks, ti läbi käidud see võimaluse et saaks juba või jalgratta ja teha oma võistkon võistlusjuhendi autoga läbi sõidetud dade seas selektsio valmis teha Lõpuks tuli kuskile . oni, kes saab ja osalejaid kutsuma eelisjärjepunkt panna korras järgmise hakata. Meil loota, oli põhilisi planeeri ja le Koormusmatkal et sinu parim jaid ehk neid, tagabki e. suurepäkes kogu suurt pilti rase võistluse. teadsid, kolm.

Nii sündiski plaan Kõik ülejäänud punktiko korraldada piirhtuniku kondlik koormus d ja teised Rapla Raju rada abilised kaasasim matk Rapla Raju, sai 50 km pikk, e aja jooksul kus saavad osaleda ning rajal oli 17 kontroll päris täpselt said oma ringkonna punkti ja võistlus nad teada, millal naised, oma ringkonna el oli üks katkestaja, kus ja mida nad ja vanemad kodutüt kelle jalad enam teevad, alles võistlus red vastu ajal. e ei pidanud. Võib vist öelda, et rada sai mõistlik.

aktiivne osa esialgu hõlmama ka jagude kaupa maastikul ööbimist. Kuid praeguse aja koroonariski arvestades otsustati väliharjutus maha pidada ühe päevaga ja vältida hajutatult tegutsenud jagude ööbimist üksuste kaupa ühes telgis.

Parim lugu rubriigis „Väljaõpe” 2021

NRY NARIT S

toimetusi, on juurde toonud palju algas üksuste­ maleva staabi liideti suurematega, mida tema pidas varem rumine kindlale põhine spetsialisee tööks. lisaks tegutses sõjalisele ülesandele, langevarjurite üksnes Lihula Tallinna Harju maleva Reimo Reimer ei ole olin aastast 2003, vaid ka Noorte rühm, mille liige ma üksikkompanii pealik, ste hiljem Nurmsis.

Haapsalu Põhjakotka omaette Ämaris ja Kotkaste ustunne ja kõik isa ja abikaasa.

Mul kadus ühtekuuluv rühma juht, kahe lapse et perioodil küll Läänemaa see kokku oli põhjuseks, Põhitöökoht on tal ma aastas kahele­ ta ise muiates 2005–2010 sattusin Haiglas, kuid, nagu üritusele ning korras oma tutta­ kolmele Kaitseliidu ütleb, pakub ta hobi ehituse tegevustesse,“ pigem toetavatesse vatele enda firma vahendusel teenust. meenutab ta. ja muinsuskaitse järelevalve oli ta aktiivne , mitu tundi on Esimesed seitse aastat Vastuseks küsimusele osales ühis­ aastal. „Töö­ ja Reimer, et Kaitseliidu liige, kes Muutus saabus 2011. tema ööpäevas, naljatleb al korral kuus.

Haapsallu. Samal oleks vähemalt 48, tegevustes kolmel­nelj pereelu viisid mind ta sooviks, et neid pidanud teenistus­ Marko Reisel ole­ kui kõigil „Aastast 1998 olen ajal sattus hea sõber on kahjuks sama palju Harju malevas nii taasloo­ aga raamatut, mida tollal Lihula üksikkompa üks ma teistel. tänini sisse Marko teadis, et jagati. Sinna kirjutan mise algatajatest. Eks kus osalen,“ varjusurmas abikaasa ja laste kõik Kaitseliidu üritused, ma olin selline pooleldi „Väga palju oleneb aastani oli see ainult mõjuvat käima ja sealt ütleb Reimer. „2004. kaitseliitlane, kes vajas toest, sest tööl peab sissekanneteta s.“ Ajaloo­ e saab raamat justkui päevik, põhjust tulle hüppamisek aega ei varasta. Kaitseliitlan olnud.“ e oli piisavalt arvelt,“ ütleb nädalat peaaegu ei lise üksuse taasloomin olla ainult oma pere hüppaski Lihula üksik­ mõjuv põhjus ja Reimer Reimer ning tsiteerib aga aktiivsus niseid Aastal 2005 langes mitteametlikku lipukirja: tulle. „Nüüd alla 500–600tun kompanii seda põhjendab ütleb ta ja lisab, kus iga mees võib järsult. Reimer ise aastaid naljalt ei ole,“ Eesti on vaba maa, naases ajateenis­ lubab. Jättes aastatel tõstab mahtu naine asjaoluga, et kui ta mida viimastel seda, et teha toimunud mis tavapä­ ta, et aja leid­ tusest, olid Kaitseliidus kompaniipealiku roll, naljad kõrvale, jätkab mis mõjusid talle e tegevusele suured muutused, rasele tubli kaitseliitlas üksused demotiveerivalt. „Väiksemad

ROHUST E

KUS VÕIKSID OLLA KONTROLLPUNKTID on vaja autoga ? Kas sinna juurde pääseda , et kohtunikel lihtsam oleks, või saab jalgsi varustust viia?

MÕTLE ÜLESAND ED VÄLJA. juba hakata kohtunik Selles punktis võib olla mõni punktiko ke kaasama, sest võibhtunik soovib ülesande ise oma punkti välja mõelda.

VÕRR

Seepärast oli igale võitle tegu jale matu kogem hindausega, mida annab edukalt kasutada näiteks linnalahing us.

PIONEERIRÜ

Paide üksikkompanii pealiku veebel Vallo Tammegi meelest tegi õppuse eriti huvitavaks tegutsemine talvistes tingimustes, sest vastast vaadeldes, varitsedes või positsioonidelt taandudes jäävad jäljed maha. „Sellised olud panevad võitlejad ja üksuse ülema pinge alla. Üksus peab eriti täpselt teadma, kuidas efektiivselt käituda või positsioone vahetada,“ osutas Tamme talvise sõjapidamise nüanssidele, lisades, et üks asi on klassis teooriat kuulata, teine miinuskraadidega maastikul liikudes olusid omal nahal kogeda.

Õppusel lõid reavõitlejatena kaasa rühma- ja jaoülemad ning nende abid. „Meie jagu sai juhtida uus jaoülem, kel on kogemusi hädasti tarvis. Ülematel on kasulik reavõitlejaks kehastuda, võtta tankitõrjerelv õlale, nagu meie üks rühmaülem, ja näha sellest rollist, kuidas üksus toimib,“ selgitas Tamme.

A RIKKAM Ent vahet usteg püsis ja pühapa töötades tempo äeva lõuna kõik valmi ks oli s. Vahetult enne pioneeride töö lõpusirgele hakkas ka jõudmist ilm näitam a se märke . Lõhkamiste leebumipäike uuest ajaks oli i väljas ning nud ka lumes raugepealtvaatam adu. Ideaalne ilm iseks.

Tartu pione erirühm sai väljaõppes oma erakordse gemuse. koRahuajal ei avane mitte just iga päev võimalust omal käel õppid a hoonete varist amist puura meetodil, ugu kasutades selleks just tsiviillõhke aineid, mida tavaliselt Kaitseliidus ega väes ei kasut Kaitseata.

Töö puhul oli tekitaks võimaoluline, et lõhkeaine likult palju just plahv purustusi atuse käigu sidega ja s selleks kasut tekkivate gaapõlemiskiiru ati sega dünam aeglasema iiti.

AUTOR: HE

Lühendatud formaadis õppusel tegutsesid hajutatult jaosuurused üksused, mis moodustati Paide ja Türi üksikkompanii alusel ning täiendati Järva maleva teiste üksikkompaniide vabatahtlikega.

Just nõnda arenesid sündmused ning lahingu käik, kui Järvamaa kaitseliitlased koroonaaja kiuste pidasid oma iga-aastast õppust Talvesüda. Järjestikku juba kaheksandat.

haridustehnoloog

seliitlane oskab mitte ainult jaorelva käsitseda või veoautot liigutada, vaid ka ülemat asendada,“ on Koobas veendunud.

Läheb tarvis ka põhjalikke teadmisi ja ettevalmistust ning üksusesisest üksteisemõistmist.

astase peajõuks kehastunud soomukit BTR-80 nimega August polnud tühikäigul tuksuvana saja meetri kauguselt kuulda enne, kui mehaanik noorendiku serva pargitud masinale käigu sisse lükkas ja see teele veeres.

, Kaitseliidu kooli

S

AGNE KRJUKOVA

2:0

On pühapäev a külje all asuv lõuna, Puhja turbakombina a endise Sangla adi sissesõi on kuulda du ees lõhkamiste instruktori viimaseid ohutusalasei d korraldusi.

Augud puurit topistama. ud, tuli hakata neid See ja käis poole protsess oli lihtsa kohta kuni tempokamalt, ühe m augu viis minut it. Kõigepealt aukudesse paigaldada tuli ülejäänud tühimik tihedalaengud ja täita kõik laeng lt liivaga. ud tud ja omav olid aukudesse sises Kui ahel ühend taliini vedam atud, jäi ainult ine, et lõhke kauguses aine ohutu lõhata. s

HENRY NARITS

S

eda nii Tartu maleva pione ridele kui eka tajale, kes ligi 40 pealtvaaon tehase sisse kogunenud sõidu juurde olla pioneeride tunnistajaks Tartu , et maleva ettevalmista le – lõhata tud kätetö kaks tellisest laotud punasest Liivim öaa 45 m kõrgu st korstn at.

Peatselt kostavad kaks vaatajate sumin asend vilet ja pealtÕhus on tunda elektr ub vaikusega. it, kuniks esimene pauk, mis kostab võtab sa pool 27 kg lõhkeaines endaga kaaesimese korstna jalam t ja purustab korstnat i, sundides omae ümber kukku nda raskuse mõjul ma.

Elava liiklusega Mäo liiklussõlmest vaid mõni kilomeeter kagus, keset lumme mattunud riigimetsa plaksatasid ühtäkki lõhkelaengud nagu pakasest paukuvad aiateibad.

Metsateede ristumiskohas sisse seadnud vastasele andsid võserikust vastutuld kaitseliitlaste automaatkarabiinid AK 4, pisut hiljem hakkas tummisemaid valanguid sekka tikkima kuulipilduja MG 3.

V

URMAS GLASE

PIONEERIRÜHM VS KORSTEN:

PATRULLVÕISTL USE KORRALDAJA MEEL ESPEA

Tekst: REELIKA

MÕTLE, KUST VÕIKS RADA ALATA JA pane paika start LÕPPEDA ehk ja finiš.

TRAL LMAN

N, Naisko

dukaitse

Sakala ringko

nd

s „Õp

etus” 2021 VEREJOOK SU PEATAM INE, KUI SIDEM ER UL LI POLE AUTOR: MIR JAM TRALLM AN N

erejooksud saab jagad a kolmeks: kapill Ära puhas aarne, venoo ta otse haava ne ja arteri sümbrust. , vaid selle aalne. Kapil Kindl laarne verejo Esimesed ühtegi puhas asti ära kasuta sellek oks, see kõige esmaabiva s tusvahendi sagedasem hendid on nüüd su puhastamis t, vesi on ja tavalisem, tekib näitek enda eks kõige s väiksema kohe haava käed, mis tulek parem. s lõikamisel noaga näppu le surud – haav verits a. Kui rõhks pole käepä Kui sidem Ilmselt on eb ühtlaselt. idet rast, erulle pole, vähe inime juhtuv särk, leia esimene etteon abiks rätik, särk si, kellel vigastust puhas kalts, kasvõ või muu sellist ette tulnu tekstiil. Olene suru selles i lina ja verejooksu d ei ole. t tehtud valt suurusest riidenutsug tugevalt ja tugevusest võib olla Haav on haava a tarvis le. Rõhk vaja puhas tekitada tugevalt on sõnad konda lisaki haava piirtada, näite jooksva külma ja kiiresti! el hte. Varus ks Äärmiselt on surve, tatud esma pakis on hoiad puhas vee all. Piisab, kui olulin mida selleks marli abie haavale avald t lappi, rätiku tampoonid kui esma ad. köögipaber t või kasvõ abivahende , kuid Siin it mõnda i id pole tuleb pole aega ümber. Verej kriitil käepärast, loomingulis haava ooks peatu elt lähen mitte kaltsu ise tähtsusega isegi leidub maja eda. Ehk minuti jooks b ise 3–5 puhtus, vaid pidamises ul. Tihti peatamine, verejooksu poone? Suure taval kiputakse rast näppu sest eluoh päverejooksu isi tam- se oht lõikamist võta kasvõ on väga suur, tliku verekaotuhaavaga suhu panem korral i sokk jalast kohta sellega aga a. kaasneda nutsakas , haava minn Ära seda tee! Nii võib nii teadv ja suru haava tee sellest võib use kaotu a baktereid, langemine liiga tugev s kui ka le (mitte põletikku mis šokise tekita asti!) isund ja pärsivad vad vale . Topeltpolst isse. paranemist Kui haav enne selle on väike . kinni sidum er haaSurve peab aeglustada , aitab häda ist aitab välja rahva olema piisav verejooksu. st meditsiini verejooks alt tugev , et aeglustuks abivahend st tuntu d . Kui kalts – teeleht. rätik imbub Helista 112 või verejooksu Samuti aitab kiiresti veres või kui sõbra aeglustada rakendada t pöörduge d on lähed hoida vigas rohkem jõudu läbi, tuleb see, kui lähimasse tatud jäset Siin ei aita traumapunk al, kõrgemal. filmides nähtu ja lisariiet. südamest ti. ümber tõmm ARTERIAAL , et jäsem e atakse püksi NE VEREJOOK sina Kui rihm – ära seda tee!

S sul on arteri VENOOSNE Žgutt on VEREJOOK ainult siis, hea, kuid ge eluohtlikum vigastus, mis on Suuremate S kui oskad kõi, siis lõikehaavad seda on see äratu kasutada. selle järgi, õigesti tega võib e ja vigast Kutsu kindl ntav et verejo kaasneda usoks on tugev asti esime võimaluse pulseeriv venoosne teriaalne sel l abi, helist ehk verd ja või arverejooks. purskub ades 112. ning veri Kuidas neil haavast, teha? Tavao on helep vahet lukorras unane.

NAEL JÄÄG see väga ei olegi ja U JALGA lihtne mõlemat Mõnikord Ka siin järgi tüüpi verejo on ohtlik võid avast Karlssoni oksud ud. ada, et sind vigastanud nõuannet rahu, ainult võõrkeha – rahu! Tegut on ikka veel haavas. Korda ära satu paani se kiiresti, Veenist voola me üle: aga kasse! Lihtn b e öelda, eks. mitte mingil juhul võõrkeha ära on tumepunan veri ühtlase joana ja eemalda! kaasneb Sellega liiga suur näinud verep e. Selline, nagu oled tõsisema roovi andes tekitamise vigastuse gastanud . Kui oled risk ja teinek jäset, visee võõrk jällegi südam tõsta see võimalusel Väikesed eha olla pääst ord võib just verejo est ülesp lase sul veres erõngas, oksud puhasta oole. See aitab vähen mis ei hoolikalt t tühjaks riidega. Neidk dada rõhku ja kata puhta joosta. ne seinale. veresooi ei tasu ebapiisava Muidugi puhastamis alahinnata, sest oleneb see ka vigast haavad minna e tagajärjel võiva võõrkehast usest Kui sa pole d ja põletikulise , aga siiski, üksi, siis ks. kui oled astunud jalga võib kaaslane Venoosse naela, oleks aidata eema ja arteriaalse lasta seegi mõistlik ldada liigse vere verejooksu eemaldada ja mustu korral: trause, kuigi mapunktis. sulge haav tegutse kiiresti, see ei ole Võõrkeha ka esmatähtis esimesel tuleks võimalusel mõlemalt tehes oleks . Seda poolt fikseer käepärase muidugi vahendiga, ida või kui see pole hea kasutada võimalik, kindaid. helista 112. siis püüKui neid da vigast ei ole, aitav atud jäset ad häda võimalikult Võimaluse vähe liigut st välja ka kilekotid, l mõtle ada. mis ei lase oma tegev nevalt läbi, puutuda. verega kokk used eelhinda u Helista 112 ohutult ja olukorda, tegutse või transp väldi vigas masolul sõida ordi oletusi! ise (kui oled võimeline) selleks või lase ennas lähimasse traumapunk t sõidutada ti.

P

arimaks Kaitseliidule pühendatud looks tunnistasid lugejad veebihääletusel Kaitse Kodu! vabatahtliku autori Karmen Vesselovi möödunud aasta viimases numbris ilmunud artikli „Enne ajateenistust Kaitseliitu: jah või ei?“, mis uuris, kas varasemast Kaitseliidu kogemusest on ajateenistuses ka kasu või mitte. Ajateenistusest rääkis ka parim noortelugu „Ema, ma lähen ajateenistusse“, mille pani paberile Kodutütarde peavanem Ave Proos.

Parimaks Naiskodukaitse looks osutus „Rapla Raju – puuduv tükk patrullvõistluste jadas“, mille kirjutas Nele Pernits.

Lugejate lemmikpildi aga tegi Mark-Erik Tölpt mullusügiseselt miinipildurite õppekogunemiselt.

Haritud sõduri kategoorias meeldis lugejatele kõige enam major Rene Toomse lugu „Maakaitsest päriselt“, milles autor lahkas maakaitsega seonduvaid küsimusi lihtsas ja arusaadavas keeles.

Urmas Glase vahendusel lugejate ette jõudnud „Talvesüda – korralik talvesõda!“ valiti parimaks väljaõppelooks ning Henry Naritsa „Pioneerirühm vs korsten: 2 : 0“ pälvis kõrgeima tunnustuse reportaaži kategoorias. Parimaks üleelamislooks osutus Mehis Borni kirjutatud ja joonistatud „Peavari ei ole

Parim lugu

APTEEK SINU TA SKUS VÕI SELJAKOTIS KAIT KOSENK

RANIUS, erakorrali se meditsiini

õde

ALATI TASUB KA MEENUTADA, ET:

ASSO PUIDET

1220

Parim lugu rub

iin” 2021

APTEEK SINU TA SKUS VÕI SELJAKOTIS

AA AD JA VIRUM

Parim lugu rubriigis

Ülejõe jaoskonn

a aseesinaine

TORI

MARET KALJULAID

SIRMVARJE EHK LAAVU

SOOMAA

MAASSAARE MÄED Kaitseliidu taasasu Maassaare mäed tamise aegu olid üheks nendest tadest, kus Pärnum kohaa mehed hakkasid koos välilaagr ites käima. Vanema mäletavad tänasen d olijad nemist, kus Pärnusti ühte suuremat kogutuli jalgsi Maassa mägedesse ligi are sadakond meest. jutud olid räägitud Kui ja harjutused tehtud, liikus seltskon d sama rada pidi ja samal moel Pärnuss e tagasi.

PÄRNUMAA MALEVA

MARI RAAMOTI RATTARETK PÄRNUMAAL

ALBERT KOSENK

8 LIIVAMÄE LAHINGU

5

E

7

8

MÄLESTUSRIST

PUNAPARGI LAHINGU

9 ABJA-PALUOJA

RANIUSE PUNKRI

ASE

9 KILLEVESKI

Kaitseliidu Pärnum aa maleva ajaloope koos kamraad alik Mehis Born idega legenda avastas arse metsave raniuse punkrias nna Albert Kosenkeme üle 10 aasta skeemi põhjal „bandiidi“ uurimist tagasi, seda KGB koostatu d Pärnumaa kaitseliit oimikus. Tänasek s on seal laste püstitatu „Albert Kosenkr d stiilne mälestu anius. smärk kirjaga suvel osales Kosenkr Vaba Eesti eest surmani “. 1941. aasta anius Kilingi-N mises. Saksa ajal teenis omakait õmme punastest vabasta Endise metsave ses ja 1945. aastal nna poolt reedetud läks metsa.

9. detsembril Kosenkraniuse 1957 ta hukati. tabas KGB ja

Teisel retkepäe val külastati Selma-A mest ja Killevesk ist pajatas meile liide Kõrgesaare kunagist talukohta. Oma misväärne on lugusid Selma-A selles memliide lapselap sud elasid koduma loos, kuidas Selma-Aliide s Margit Riit.

Märkija tema jja peidetuna end alles siis, üle nõukogudeaegse kaitseliitlasest abikaas a autakui õige pererahv d kolhoosielanikud as lugeda Kaitse ja ilmutasi Kodu! 2018. aasta oli taas koju tagasi saanud.

Loost saab pikemal d miseks rattaretk augustinumbrist. tänavu juba 11. t Mari Raamot, esinaine (aastate korda toimus, kelle mälestu se hoidoli Naiskodukaitse l 1927–1937). ehk Sakala ringkond Traditsiooni asutajak asutaja ja esimene . Korraldajad s on Raamoti davad, et retkel usuvad, et Mari sünnimaakonna osalenud leiavad Raamot jäi retkega võtta looduse tulevikus rahule, ki tee Soomaa ning looilu nautimiseks le. Et siis juba matkaradadel kanuudel. rahulikult aega jalgsi või, miks mitte, viiendal aastaajal

Parim lugu rub

PEAVARI

MÄLESTUSMÄRK

12. augustil 1934 püstitati mälestu kümnele võitlejale smärk , kes langesid sõja ajal 23. detsemb Vabadusajalukku kui ainuke ril 1918. Maakoht läks lahing, mis peeti Saksa üksuste Eesti ja vahel.

Punapargi mälestu Punapöörde järel püsis Kuid kuna metsate smärk 1950. aastani. hnikumi õpilased mälestusmärgi käisid juures meelsus t avaldamas, siis ausammas õhati. Kohalike entusiastide eestvedamisel taasavati säilinud kokku pandud tükkidest mälestuskivi 15. oktoobril 1988. Lihtsass e raudkivisse on Vabadusristi kujutise alla raiutud sõnad „Julgus võidu 1918–1 pärib 920“.

10 langenud mehe Eraldi plaadile on kantud nimed.

JA -KIVID

4. juulil 1941 leidis kaitsjate ja Pärnu aset Liivamäe lahing Kilingi-N õmme hävituspataljoni kad on põhjuse ga selle ajaloolis vahel. Kilinginõmmekaitseliitlaste e ja metsavendade sündmuse üle uhked – algatusel sai võim sealsete nõukogude s piirkond ajal paiknes mälestu ades kukutatud. Kui nõukogude Liivamäe lahingus skivi kirjaga „Austus 4. juulil 1941 sut vales kohas, langenud nõukogude võitlejat ele“ pisiis Eesti Vabariig Liivamäe lahingu i taassünni järel 60. aastapäeval avati miskohas kõrge selles õiges toimuvalge Lahingu 75. aastapä metallrist koos mälestu splaadiga. eval paigutati sinna mälestu spink.

4

1. PÄEV

4

AS

Kilingi-Nõmme kesklinnas paiknev dusvõitlejatele Saarde vabapühendatud Vabadus esmakordselt ammas avati 5. juunil 1933, kuid 1945. aasta augusti ööl lasksid 12. punavõimud 2008 taasava ti vabadussammasselle õhku. 24. juulil Hendrik Ilvese president Toomas osalusel.

6 3

2. PÄEV KILINGI-NÕMM

VABADUSSAMM

KIKEPERA MALEVK ONNA KODU

Algselt oli see Voltveti mõisa kuivati. Pärast mist rekonstr aastaid seisueeriti ja ehitati hoone ümber konna jaoks.

Kikepera malev14. mail 2016 avati hoone õppuse järel. Säilinud on kultuuriväärtuseg Lääneto eelkõige aga a struktuurielemen rm maakivimüürid, did, mille nurgad on test plokkidest neljatahuliskvaadritega.

23 naist, seitsme st ringkonnast, kaks päeva, 88,89 kilomeetrit ja üheksa märgilise tähtsuse ga kohta.

6

3

7

5

1 2

Soomaa oma kordumatu loodusk eriliselt kaunis ooslusega ja ja matkajatele viie aastaajaga meelepärane on on olnud eestlast paik. Sood ja ele rabad ka metsavendadele varjupaigaks juba aastasa dade ka mitmeid metsavepeidupaigaks. Sellest piirkonn vältel ja olid ast on teada ndade punkriko lisavad keeruku st jõed. Ühe nendesthti. Maastikul liikumisele ka ületasid, et saada n-ö kohatun , Halliste jõe, rattaretkelised netust.

112.

„Üleelamine” 2021

AUTOR: MEHIS BORN

TORI KIRIK

2

tõsisemate tervisep robleemide puhul tuleks pöördu da EMO-sse helistada hädaab või vajadusel inumbril

DLASTI PEAVARI EI OLE KIN PEAASI, KUID...

riigis „Militaa

rtur

ism” 2021 AUSTUSAVALDU S VABA EESTI EEST VÕIDELNUT EL E AUTOR: MARET KALJ

AASI, EI OLE KINDLASTI PE ...

KUID e elu. Usutavasti on sellest sõltuda inimest et ... mingil hetkel võib t kenasti meelde jäänud, ammustest aegades varjed. laiemale publikule juba on vesi, tuli, toit ja eks jutupunktideks suvistest ellujäämisõppe põhilist täpsemalt varjete n-ö est, viimast Just nimelt nendest sedapuhku juttu. versioonidest, teeme

EKSKAVAATORLAADUR CASE 695ST nid: MEHIS BORN,

Tekst ja illustratsioo

võitnud riigi eest surres. Ta on kunagi võitnud sõda oma riigi eest.“ „Ükski kaabakas ei ole lolli kaabaka surema oma selle, pannes teise vaese S. Patton, 1944 Kindral George

MAAKAITSEST PÄRISELT

Tekst: major RENE

TOOMSE, PhD, Kaitseliidu

kond

peastaabi väljaõppeosa

ega hõlma siin väga kitsas mõiste sisejulgeoleku ega ka üldse teisi kaitses osalemine ja kohe kindlasti kõiki Kaitselleks rakenee siin ei ole kindlasti jõude (sest põtoetamine, kusjuures olemasolevaid sõjalisi laia käsituse on võrdses seliidu ametlik seisukoht, datakse kõiki riigikaitse himääruse samas loetelus mõlemad vaid kõigest üks mõttearend õigusaktidega määratud rivis merevägi, õhuvägi, üksusest põhimõttei mõistena maadus, kuidas sellisest mitte muid ulatuses. Ja kolmanda brigaadid jne), samuti ning üksus, mille ?) kui vaid sõjaaja ja võimest saada kriisi (3) kohta: (ülesandeid e kaitse operatsioon kasu ja mis vastutusalas sõja korral kõige rohkem põhiülesanne on oma sõjalised. ka kõige eeskukoosseisuliste võib juhtuma hakata planeerida ja teostada vaatamata. e definitüksustega sõjalisi julikumatele plaanidele ja ajutiselt allutatud See kaitseväe põhimäärus huvitavat asja operatsioone. sioon ütleb veel ühte ONID JA sele (Kaitseliidu) MAAKAITSE DEFINITSIO – lisaks koosseisuli need kolm kirjelanda juurde ka SELLE VASTUOLUD Meil on probleem: maakaitsele võidakse põhimääruse asjast ja tekib üksusi. Kahjuks Maakaitse on kaitseväe dust ei räägi samast ajutiselt allutatud sõjaaja strukon see õige , kust need paragrahvis 3 märgitud küsimus, mis siis ikkagi ei selgita põhimäärus ega seadus definitsioon eeldada, et võib Esimene kuid tuuriüksusena. Ei määrus tulevad, maakaitse. üksused ettevalmistategevust, seega täiendreserv ehk ütle, kes on selle võime kirjeldab kogu sõjalist sõjaajal on järel vaid paneb on maakaitse si, kes ei ole ja, kuid riigikaitse arengukava ka kaitseväe brigaadid aastakäigud reservväela Kaitseliidu õlule. sisalda see midagi, reservis. Viimane selle ülesande just osa, kuid samas ei enam n-ö kuumas riigikaitseehk siis ennetaüheski avaliKaitseliit on vabatahtlik mis ei oleks sõjaline, on vaid eeldatav, sest eesmärk on nitsioon on kitsas organisatsioon, mille s seda mõtet lahti ei valt öeldes: see defi dokumendi kus omaja tahtele suurendada vabale käsitlus. kirjutata. rahva valmisalgatusele toetudes iseseisvust ja ütleb, et maakaitse u“ sisse olekut kaitsta Eesti Teine definitsioon Seega on meil „lahinguud osa, kus i, kui nii põhiseaduslikku korda. on riigikaitse laia käsitluse kirjutatud juba alguspunkt on ka sisejulgeoleks kaitseväe kaasatud ja toetatud võib öelda. Võib-olla meeles pidada, haldusala). kirjutama Oluline on igal ajal olek (siseministeeriumi põhimäärusesse pidanud tulevikus nii on esimene defi„maakaitsevägi“ et Kaitseliidu liikmed, Ehk siis maakaitse struktuuriüksusena vad toetamimittevõitle ku nende „teostab maakaitvõitlejad kui nitsioon pluss sisejulgeole ja selle tegevusena kes ei saa ise veelgi toetajad, on inimesed, sisustamise oleks võinud ne. Seejuures on riigikaitse Viimase set“. osalemise (osa on selle osa e määrata. organisatsiooni tegevuses laiem, sest maakaitse jätta alamate dokumentid Kaitseliidu kui tervik). Seega raiutud ja eest tasu. Nad osalevad ei saa olla suurem Kuid miski ei ole kivisse ult, hobi korras n-ö keskmise jagub siin nii tegevustes vabatahtlik tegemist näib olevat tööd parendamiseks tasakaalustades kui ka terminoja oma vabast ajast, käsitlusega. peastaabi juristidele tegevuste kes loodetavasti seda oma kõigi muude loogiakomisjonile, iga nende nitsiooni kirenne oluliste doja kohustustega. Seega Kui kaks esimest defi teevad ka koostööd päev on tegelikult kolmas defiisele saatmist. pühendatud tund ja jeldasid tegevust, siis riikumentide allkirjastam öelda: palgalised ja saaksime kingitus riigikaitsele neerib tegijat. Seega alati vääriliselt maakaitset. Ei ma definitgikaitsjad peavad seda maakaitse teostab Alljärgnevaga ei püüagi las see tundu korrektne. hindama. kõla just ilusti ega siooni küsimust lahendada, on selge arutelugruppideKuid selleski definitsioonis jääb terminoloogide aitse ei ole – maakaitse on , et selle kirjatüki Maakaitse ehk territoriaalk konflikt eelmistega le. Pakun kokkuleppe elt fikseeritud maakaitset, mille tegelikult universaals kontekstis vaatleme seda omaenkui mittesõjalismõiste. Iga riik sisustab tuumik nii sõjalistes Meie ametlikuks järgi. e äranägemis Kaitseliit ja mille da tes ülesannetes on Militerm, mis üksused. allikaks on andmekogu Maakaitse ehk hulka ei kuulu kaitseväe sõjalise (1) nii: sõnastab maakaitset kogu riigi territoriaalkaitse ei ole JA MIS kaitse vorm, mille puhul MAAKAITSE TEGELIK IDEEHAKATA kõigi olemastegelikult universaalselt territooriumi kaitstakse PÄRISELT JUHTUMA VÕIB Samas riik olevate sõjaliste jõududega.

(NING VEEL MÕISTEID) fikseeritud mõiste. Iga ka kaitseväe peaks olema toob Militerm välja Maakaitse mõte ja idee s (2017) oleva sisustab seda omaenda eesmärjuhtimiskontseptsiooni ühtne Kaitseliidu ajaloolise laia käsituse äranägemise järgi. kirjelduse: (2) riigikaitse sõjalises riigi on eesmärk osa, mille

S

Parim lugu rubriigis

ellujäämisõppe instruktor

PIONEERIDE UU

S ABIMEES

ULAID

u e kujunemise lähiajalug lühidalt vaadeldud maakaits võibSõduris nr 3/2021 sai seda üksust, võimet ja teekonnal. Ilmne on, et anud“ väga erinevalt. ja ka karisid sellel pikal erinevad otsustajad „tõlgend võib või võiks toimida. olla isegi lahinguliiki on kuidas maakaitse päriselt arutleb, artikkel Käesolev

laavu. Mugav tulnud soome laensõna hakkavate e, mida on hea ka peatuskohta kasutama ja hubane katusealun ludes on on koha suvõimalik saada üsna Tavalistes Eesti ilmastikuo d õhuteminimeste arvu. Oluline kaldenurga puhul ekstra mõnus on, ebasobiva kuhu alla ja ette sademed, tuul ja letus tuultele ning vihmakindlaks ning joogi- ja tarbeigipõlisteks saatjat kenasti soojus. peratuurid meie kui läheduses leidub koguneb lõkketules sobiv veekogu. enamiku ajast moel põhiraamist. Hea teks ja me oleme vee ammutamiseks Ehitust alustage eks kaks kaitseliitlased meelevallas. Mõnes või teisel nende Arusaadavalt peavad on, kui te leiate põhipostid puudumisuisa arvestama olla nende episoodis võib olukord ja sõjaväelased vajadusel kasvavat puud, kuid looduses ellumise varjamisega. edukalt lahendada nõnda hull, et sattudes ka oma kohalviibi sel saab probleemi peamegi esimese a. Katuse osa jäämissituatsiooni, Nüüd aga ehitama! ka lõigatud materjalig ja eriti tore a katusele, seintele asjana keskendum katke püstiste lattidega alles pärast nendes neile kinnitada ÜKSIKMEHE SIRM ja põrandale ning on, kui teil õnnestub on ist võime hakata sammuga lihtsam lahendus ja etrise õnnestum kiirem 30sentime Kõige küsimuses umbes Järgneb juba ja joogiveega (joonis lk 62). Alusüksikmehe sirm tegelema tuleaseme horisontaalsed põiklatid.

Lihtsamalt püstitatav ja selleks ka kulinaarsete raam on lihtsalt ning päeva lõpuks kattematerjali paigaldus. ka tuulemurruga teema lahendada saab ära kasutada väljakutsetega. saab kattematerjali puud. Katusesõresmuu selletaolisobivalt langenud kile, presendi või lahendus on kasutada näiteks puudumisel tuleb tiku katmiseks võib Kõige kiirem ja lihtsam sega, kuid nende Kattematerjali looduse enda vorLooduse kuuseoksi või roogu. leida metsalaanest pöörduda siiski Emakese ära ka ühe . Näiteks üks tihe märgiksin isel püüdke toimetada Siinkohal paigaldam mistatud varjualune poole. selle alune) „päris“ katustega milleks on nii, nagu tehakse ja kõrge kuusk (õigemini kuivas ääretult olulise detaili, em Alustage ridade d katuse alumine (sindel-, eterniit-). on hädasolija enam-väh korralikult tihendatu ja liikuge järjest s igati tänuväärt parim, et katuse ladumist alt servast ja varjus hoidmisek serv. Andke endast ei ole magamise anname endale ei jääks mingitki kõrgemale. Kui teil paik. Kui me aga ja maapinna vahele iseks lõket mingisse kohta on see koht, kust ajaks vaja enda soojendam ka sirmi aru, et peame jääma pilu, sest just see vihmaine katta juurde tee kõige teha, siis võib katusega kauemaks kui mõnetunn külm õhk leiab teie at Sissepääsuks jääb vaadata ümbritsev mõlemad küljed. hoog, on oluline hõlpsamini. rajatise ahtake esisellisel juhul küll märksa laiema pilguga. ja tuulte eest leiate ots, kuid sademete PÜSTKODA peab silmas i kaitset. m ning sellest lähtuPeatuskoha valikul seal urus arvatavast Kõige kapitaalse Esmalt tuleks ja töömahukam on materjalika pidama mitut aspekti. valt kütte- ja ehi(joonis lk 63) – SIRMVARJE EHK LAAVUks on meil tähelepanu pöörata ajalooline püstkoda le. Seejärel eluase, mis on aastaLevinuimaks varjetüübi tusmaterjali olemasolu iidne nomaadide (joonis lk ja proovida leida igati õigustanud. saanud suurem sirmvarje minna täpsemaks tuhandeid ennast e pinnasega paik ning 61), mille kohta on meie kõnekeeld võimalikult kuiva da kindlasti seda valides kalkuleeri

M

Tähe- ja numbr ikombinatsiooni CASE 695ST taga uus ekskavaator peidab end Kaitse -laadur, millest on tulevikus kindla liidu sti palju üksustele. Eelkõi ge aga pioneeridele. kasu mitmetele Tekst: JAANUS

MEHIKA S, Lääne

maakaitseringkonn

a tsiviil-sõjalise

koostöö

ja teavituse spetsialis inu nimi on Jaanus t ja olen sisepõle alustav põllume mismootoriga es. Minu abimehest ehk minu huvi traktorit põllulapil on traktoriteadlasen 4 peenart e vastu on viimasa sain tel aastatel mitmeid maasikatega tegemist on ehitusm kohe aru, et ning kevadel kordi kasvanu asinate tootja d. panin mulda CASE valmista 10 kilotud kopp-laadur-eksgrammi kartulei PÕLLUMEHE UNISTUS kavaatoriga. Et d. Lisaks kasvab ? lõpuni aus olla minu aiamaal maitsero Ühel selle suve – selle nime veerisin heline, on väike kaunil päeval lihtsalt rooliratt Eametsa kurgilavats ja linnakusse ehk a keskmes paiknevalt majaesist kaunista Kaitseliidu Pärnum sildilt kokku. b lillepeenar. On maleva uuele aa päevselge, et territooriumile kevasattudes del labidaga maad avastasin eest Olen kuulnud verivärsked rohelise kaevates unistan , et kerge üledime sõjamasinad. d nsioneerimine Iseennast tunnust on alati mõistlik ava , ja sellest mõttest ajendatuna tundus

ÜKSIKMEHE SIRM

nähtud masin mulle just täpselt nii suur, et ka minu Samastades tootja hiiglaslik farm kodulehel olevaid võib tulevikus sellist pilte minu nina kasutatakse väga vajada. Selge all seisva isendiga on, et suurte mahtud peab jääma võimalu tuvastasin, et e juures, on roomiku s laieneda, sest Kaitseliidu käsutuss tega masinaid, mine tea, võib-oll e on jõudnud selle mis läbivad oluliselt a hõlmab minu kategooria kõige keerulisemaid aiamaa järgmise tegijamad tööriista maastikuolusid, ehk l aastal juba tervet d – CASE 695ST. on tööspetsiifi aari. Kõndisin Hästi vaikselt kast tulenevalt konkree ümber masina hakkab mulle ja otsisin et tsete tööde jaoks kohta, kuhu ader tunduma, see traktor võib paremaid masinai kinnitada, tee minu vajadust d, aga see konkree peal komistasin masina e jaoks osutuda ne isend on universa tesiotsas paiknev veidi suureks, laaduri pihta alne ja seda kõige aga enne a põhjalikku uurimis ja tagumises paremas mõttes. t ei saa seda ka otsas lõin Jah, sa võib-oll pea vastu koppa. kindlalt väita. a ei roni CASE 695STga Kõige rohkem sai nii keerulistesse haiget mu ego, kohtadesse kui sest pidin hakkam näiteks roomike a vaikselt tunnista Esimesed read, kskavaatoriga, aga ma oma võhiklik millele vajadusel sõidad kust antud teemal.

CASE 695ST tehnilisi mu silmad sa temaga mööda teed järgmise tes jõudsid, sisaldas andmeid vaadale kaevetööle, ilma et id erinevate mapeaks vahepea Hingevalust toibunu hutite suurust. l treilerit kasutama. Tal na otsustaMulle tundub, on piisavalt massi sin haarata taskust et enne, kui see masin ja jõudu, et pioneeri nutitelefoni ja üldse käima läheb, üksust ülesann otsida teadmis on sinna vaja valada ete i guuglist. Esiti täitmisel abistada mõnisada liitrit võtsin . Selle tööriista ülesandeks määratl erinevaid vedelikk tõste- ja kaevami eda konkreetsele e ja kütus on svõime, liikuvus tüübile iseloom sellest maastik vaat et kõige e ja ulikud numbrid väiksem uläbivuse suhe . CASE Construction on paigas, see ennast oma tagasiho osa. Kujutlesin Equipmenti koduleh on optimaalne idliku universa neljaveoline masin, ele jõudes avastasi kerega pereauto al- mida n, et see firma ka tsiviilmaailmas roolis lähima teeb veel mitmeid Circle K laialdaselt suunas sõitmas erinevaid masinai kasutatakse. , et tuua 142 liitrit d, alates näiteks õli hüdraul teehöövlist kuni ikasüsteemi tarvis, suurte, voolik sest, kurat, kaevanduses kasutatavate jäi katusenurga CASE 695ST varustus ekskataha kinni ning vaatoriteni välja. se kuulub laadur, kogu süsteem kopp ja piik. Laaduri Mõned kobavad jooksis mööda liigutused veebileh asemele saab katust ja majaseina vajadusel kinnitad el ja taipasin, tühjaks. Maja a ka näiteks lumeet vihmaveeKaitseliidu Pärnum saha ja koppasid aa maleva valduses süsteemist tuleb ka pärast on kaks. Kaeveko kolmandat olevaid masinai laussadu pp on robustsemate d nimetavad nad back- vihmave vikerkaarevärvilise kumaga ja suuremate hoe loader’iks. tööde jaoks ning planeerk Ühe tuntud ettevõtt tt ning vundam endi ääre opp on rohkem translaatorit e umbrohutõrje kasutades sain täppistö võin mõned aastad öks, näiteks pinnase teada, et eesti keeles tegemata jätta. planeerimiseks. Kaeveko võiks see masin kanda pp on küll kitsam, nime ekskava ator-laadur. aga tegelikult on tema maht Nüüd asun internet suurem, ja planeerkopal ist uurima, saab vajaduse kuhu on peidetud l muuta töönurka ehk selle traktori temaga saab adra kinnitus. Pärast siluda ka kaldpindu. minuteid kestva süvauuringu läbiviimist hakkab mulle tunduma, et see Kasutades ekskava on kas nii hästi ator-laadurit peidetud, et keegi on võimalik rajada pole seda leidnud, tõkkesõlmi, tankival või seda ei olegi olemas. ning masinat le ele ja isikkoos Kurat, kui atra seisuei saa kinnitad le varjet pakkuva a, siis kuidas id kaevikuid. ma oma kartulimaa kummul Aga loomuli kult ei tee masin i keeran? Milüksi midagi, leks seda masinat vaja on ka õppinud üldse vaja on, ja kogenud meeskui minusugusel konda. Pioneer suurfarmi pidajal iüksuse rasketeh tast tolku pole? nikajaole viiakse läbi masina tutvustu s ja ohutusõpe. Räägitak se masina hoolViimase abinõun damisest ning a otsustasin üles igapäevasest otsida masina töökorras hoidmisest. Oluline valdaja ja pärida, on kontrollida miks Pärnumaa maleval lisavarustuse ka peaks säärasei toimimist ja olemaso d ekskavaator-laa Meeskond peab lu. dureid vaja minema teadma, et kaasas Tuvastasin, et ? olev tulekustuti on masin kuulub kontrollitud ja staabikompanii varustus kasutamiskõlblik ning e hulka. Külastas kindlasti on oluline veeblit ja kurtsin in helkurvesti olemaso ka talle oma muret lu. Tuleb õppida ja mõistmatust hindama töötegem selle tehnika vajalikk ise keeruku use suhtes. Pärast st ja võimalikku ajakulu, pooletunnist vestlust et toetada maasolin ma justkui tikul sõdivaid uus mees. Tark üksusi. mees see veebel.

Parim lugu rub

riigis „Sõjara ud” 202

1 EKSKAVAATORLAADUR CASE 69 5ST – PIONEERIDE UU S AB IM EES AUTOR: JAANUS MEHIKAS JAANUS MEHIKAS

Pärnumaa ringkonna

e korral saab abistavat infot mürgistusteab ekeskuse numbri l 16662;

RANIUS

AUTOR: MARTI

VÕIDELNUTELE

1944. aastal maha põlenud kirik muvad kirikus taastati ning alates 1994. aastast EELK Tori Püha Jüri kogudus pühitseti 2011. toie jumalate aastal sõjamee ste mälestuskirikuks enistused. Kirik kirikus toimuva d sõjameestele pühendatud jumalatening just selles del Eesti tähtsünd mustel. Kiriku enistused kõikiEesti iseseisv use eest võidelnu seinale on kinnitatud mälestu stahvlid tele ning kiriku esimene ratsamo juures asub ka nument, Mati Eesti Karmini lohega“. Skulptuu r püstitati, tähistam skulptuur „Püha Jüri võitlus Eesti taasises aks Eesti võitu eisvumist.

Vabadussõjas ja

mürgistuse kahtlus

AUTOR: KAIT KOS ENK

Naiskodukaitse Pärnu eestiline Mari Raamo maa ringkonna korraldatud ületi nimeline rattar vaba Eesti eest etk kulges mööda võidelnud inimes tega seotud paiku ja mälestusmärke.

KALJULA ID,

VÄIKESED KÄÄRID – kuluvad alati ära, olgu siis plaastri sobivaks misel või vajadus lõikadamiseks haava el ka riiete eemalsellised, mis mahuvaeest. Tasub otsida d ilusti valitud kotti. karpi/

aastal

VABA EESTI EEST

Tekst: MARET

RULLSIDE – selliste kinnisidumiseks, haavade millele plaaster pole piisav või pole seda võimalik kasutad a.

riigis „Medits

1 alugu” 202 rubriigis „Aj

AUSTUSAVALDU S

1

KUMMIKINDAD – eeskätt kokkupuute vältimis enesekaitseks, võõra verega RAVIMID – vajalikud eelkõige eks vigastuste käsitsemisel.

Seega esmaab lähtuvalt isiklikust tervises selleks puhuks, eisundist arvesta osutada kellelegi kui on vaja esmaab ikarbis ruumi oma igapäevastele teisele. i olevate haiguss ja ka teadaeisundite puhul erandkorras vajalikel ravimitele. Lisaks ALKOHOLIGA IMMUTAT võiks olla mõni e UD LAPIKESED aeg-ajalt vajamin enamikule sobiv puhastamiseks – võib kasutad ev käsimüügiravim. ja a käte esmaabi osutami küsi tarvitam Nende soetami haava ümbruse se eel või järel ise kohta täpsustu sel puhastamiseks. ning si apteekrilt ja miseks neid ei Haava enda puhasta ka infoleht alles, et vajadus hoia ka soovita, pigem el üle kontrolli kipud nendega haava sisse kinni da. mustust vajutama. Ja VALUVAIGISTID ega haava hõõrum kergelt niisutatu – käsimüügiravimi d lapiga ole just ine ge sobivamad. test sulle isiklikult meeldiv tunne.

Soovituslikult kõivõiks ratsetam üheks NACL 0,9% AMPULLIS ool ning teiseks neist olla paüks järgmistest: ketoprofeen, mustuse haavast – väga mugav abiline nähtava ibuprofeen, deksket välja Loetletud nimekirj oprofeen, naprokseen, diklofen ampullile ja võrdlem saamiseks. Tänu pehmele ast mitut erinevat ak. isi väiksele avausele tohi, kuid vajadus korraga võtta haava loputam on võimalik el saab igaüht ei isel rakendada kombineerida. neist paratset ka väikest survet. amooliga ANTISEPTIKUM – igasugune ALLERGIARAVIM haav vajab kuni seni puhtust.

– kergemate paranemiEsmase puhtuse allergiliste reaktsio leevendamiseks. saavutamiseks rohkemat vaja onide kui tavalist vett pole (eelistatavalt kujul). Siiski võib keedetud kaasa aidata AKTIIVSÜSI – abistav aeg-ajalt haava ümbruse puhasta ja selle vahend mine antisept kõhupuh tüüpi mürgistu ikumiga. ste korral. Mürgistu ituse ning teatud jalikud kogused se MARLILAPIKESED mitu korda suurema puhul on aga va– haava puhasta aktiivsütt tarvitam d, miseks ja ka misele kaasa a harjutud. Enamas kui tavaliselt on puhtalt katmise aitamg sisaldusega ks, kui paraja ti on müügil 250 plaastrit pole. söetabletid, kuid suurusega täiskasvanu annus mürgistuse korral on ning 10 kg lapse orienteeruvalt 50 g ehk 200 PLAASTRID – kuluvad tabletti annus 10 g ehk 40 tabletti. lapi osaga mitmes alati ära, olgu nendeks siis haavasuuruses tavalised LOPERAMIID – ennetamiseks plaastrid, villide ägeda kõhulah ja tekkinud villide tisuse leevenda maliseerimiseks põhjustatud valu miseks. mõeldud plaastrid miniREHYDRON – pikemal või leukoplast. rändami sel, palava ilmaga ägeda kõhulah HAAVALIIM PIHUSTIG tisusega kaotab ja ka A – kergemate organism üsna vedelikku. Rehydro de puhuks kiire marrastuste ja palju n aitab ennetad ja väga mugav haavakuni mõõduk lisavõimalus. at vedelikupuudust a organismi kerget ning organism ja HAAVASTRIPID ile vajalike elektrolü taastada vedeliku– lahtihoidva ütide taset. servaga haavade vamise soodust kinnikasamiseks. Tihti satutakse selliste de õmblemiseks haavaEMO-sse, ent kui haav allub kergesti vähemale manipul pole sügav ja atsioonile, saab haava servad hästiliimuvate ribaplaastritega ka ilma õmblem ata kokku tõmmat a.

PUUGIEEMALDUSVA HEND – puukidest ei pääse naljalt kuskil.

Nii kodus kui ka liikvel olles kergemate terviseh tasub valmis olla puugi küsimiseks helistad ädade puhul saab nõu eemaldamiseks a perearsti nõuand ja abivahend võiks hea eliinil käepärast olla ka esmaab ; ikarbis.

Poodides on müügi l mitmesugused taskupärased esmaa on sellise olema solu niikuinii kohus bikomplektid ning tuslik. Kuid nende puudu, näiteks autos allergia või valu s jääb alati nagu korral pole neist Sellest tulenevalt midagi leevendusek midagi on alljärgnevalt välja toodud üks s just taskusse, aga variant täiustatud võtta. seljakotti mahtu ning mitte vast esmaabikom plektist.

Tekst:

METSAVEN NN ANDRELLER

ERAKOGU

ajaloolane

KALJO TAMME

agris 1956.

(keskel) vangila

Kokku panustas möödunud aastal ajakirja ligi 130 autorit, kelle vabatahtliku töö tulemusena ilmus Kaitse Kodu! veergudel üle 150 pikema-põhjalikuma artikli ning lugematul hulgal fotosid, joonistusi ja teisi illustratsioone.

KALJO TAMME ERAKOGU

e punkri

d Martin Tamm

Kaljo Tamm

Parima ajalugu käsitleva loo tiitli pälvis Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Martin Andrelleri kirja pandud „Metsavennad ja Virumaa“. Ka rubriigi „Militaarturism“ parim lugu, Maret Kaljulaidi „Austusavaldus vaba Eesti eest võidelnutele“, keskendus suuresti metsavendadega seotud paikadele, mida naiskodukaitsjad möödunud aasta suvel Mari Raamoti rattamatka käigus külastasid.

M

avatu le, et igas vere metsas lähemale selle sügisel Leba , Eelmise aasta n on jällegi üks sammuke ka talvine) rändaja satub mitte da kohalike rekonstruktsioo e (või miks s, kuhu suvin alik eraldi kohtu uriloole võim Eestimaa paiga kohalikule kultu dade pärimusega. on tal lisaks metsaven N ANDRE LLER,

„Reimo Reimer – mees, kes teeb ja jõuab palju“ Lääne maleva Lihula üksikkompanii teavituspealiku Kristina Kuke sulest valiti parimaks persoonilooks ning Lääne maakaitseringkonna tsiviil-sõjalise koostöö ja teavitusspetsialisti Jaanus Mehikase kirjutatud „Ekskavaator-laadur CASE 695ST – pioneeride uus abimees“ osutus parimaks tehnikalooks.

aastal ENSVs sündinud 1934. rajoonis Kiltsi Väike-Maarja , metskonnakülanõukogus e, lõpetamata Virumaal etsavendi tööline, eestlan a, elab Eesti kunagine käsitles üks keskhariduseg is, ja ma Maarja rajoon artikkel sellesa urNSVs Väikedel, kus suhtes agentu ajakirja veergu alustati tema saadi tähele töö käigus sai põgusalt set tööd. Selle eid, et K. TAMM ja Martin ud ka Kaljo agentuurandm panu pöörat le, mille nõukogudevas nende punkri on meelestatud ks, et ta nud Tammele ja tehti kindla küll järgne ning ioon taselt, adetud rekonstrukts üheks NSVst väljasa l loodusega peab Eesti milles aastate jooksu hetust, punkrit ookirjava lust maa-a isikutega a Nõukosai. Eks iga saatus ja üles võitlem datel sama kutsub neid sees lt tas juba 1940n vastu.“ et kui pideva gude võimu kiire tõsi on seegi, on lagunemine – sena jõuti ei elata, siis kulub seisab, see käib Jälgimise tulemu tulema. Mis et Kaljo Tamm hva tarkus see vanara järeldusele, süüa viivõi kuidas le Martinile ütlebki. oma venna agent, kes täpsemalt välja sobiv selle mas. Valiti et katte all asus isegi öelda, ima. jahipidamise Vahest võib läbi kamm võimule ja metsi gude piirkonna le, kelle vastuseis nõuko käisid kokku onna töötaja ed Tänu metsk ees“, leiti punvennad Tamm „Jahim avatud oli lt uuesti töötas Martin Tamm agendinimi detkult nagu värske Eesti Vabariigi ajal e punker 2. re mets. Tegeli Martin Tamm piirivalvurina ker ja Lebave atud suurem relvast sembril üles. toimus üks ja le veel punaväelaste nende arreja us aaspõrge lisand 1941. kokku peeti kinni e vahel juba Kevadeks 1945 olid hakaXII 1954. aastal , Martin Juhani kohalike meest surmavalt haavata d meest, kes - 3. sitav Tamm sai paarkümmen mobilisatsioo te teeriti tagaot Eesti NSVs tal ning selles Nõukogude organiseerija 1912. aastal nud ennast suundusid vastupanu p, sündinud Küti vallas, a. Viimased kes 14. hilisemate esse maakonnas ni eest varjam Kaljo isa Juhan, varises. oma kodud endises Viru Martini ja sel sügisel asse ridusega. küll järgmi 1941 manal rajasid uue de eestlane, keskha meest venda septembril roll skolm lähedu tagasi ja sellelgi oma kinni s tegevuKüllap oli lla, selle punkri Martin Tamm gudevastase punkri Arukü aasta teises Punkrit, milles pikkusedasises nõuko oleme 2014. kolme meetri Pärast se, millest võeti, piiras aadist tara. alt kirjutanud. ses. st ja okastr ennast numbris pikem ja konfistest lattide jaoks Martin Tamm pp leidis sealt asõda Eesti baasi seda aga varjas Operatiivgru , kaheksa Kui teine maailm relvastatud kokhilisema Kadila kuulipildujat id kaks aastat mahajäetud keeris: kaks granaati, viis otsa sai, jätkus vendade il, kust leidis püstoli, kaks Eesti metsa sele. territoorium vintpüssi, laskemoona selle kasutu kupõrked juba vahel. Raske võttis koguse jate ja suure esinda punkri a miini ja id märkmeid, ja võõra väe põhjal hinnat gudevastase teadmiste Martin Tamm hetuse ning nõuko on tänaste aktiivsust suvel rajas itud kirjava 1948. aasta de statistilist s August te skeešablooni šifreer ist, kui metsavenda Kaljo ja õemee metsa. ja relvapeidiku populatsioon koos vend seletusi pidamiseks Männisalu nnas või protsenti skeemi kohta nna Poomiga punkri see või teises maako mi. Peidikute Tamm, et amine oli pereko mata saab palju ühes tas Martin vend Toiduga varust oli, kuid kahtle , kes on andes tunnis dest osales noorem metsavendi vennale Kaljole aa metsavenda siinõlul ning selles ajal veeti mitme kuulub tema satsiooni öelda, et Virum kse tänagi i. Talvisel astase organi räägita metsa ja Kaljog gudev oona nõuko toidum räägiti tollal muidugi silmas ja lähima- juht. Siinkohal tuleb nädala tagant Eestis. perekonna is julgeolekuja sealpool meeld eega. Oma Tamm eriti et hobur tegi pidada, vastupanuTamm. toetamiseks korve otsida ja leida te abistajate seast oli Martin koos öd, punus alt üritada töötajatele Üks nende ta näputö vähem oli või sugust ne mitme 1912. aastal, vaigutamiorganisatsioo sellise peale Sündinud ja käinud isegi puude , et nad mõne d Lebaverre ja käis abiks s talveõhtutel jätta muljet perega kolinu Maarjas. tuleb meele el sügis- ja ajal kui Väikesel, pikkad ud on. Lisaks tud tada. Samal koolis nii Eipris ta tööle aga joonis d, sattun et ülekuulamistel kasuta nistust asus armastas ta tsioonivõimu pidada, füüsiline Pärast ajatee maailmataga okupa eid ei olnud nii ning teises otsisid teda aid meetm amine ja metoodikas piirivalvesse a Saksa asid erinev line ähvard ud osalem s. kes rakend kui psühholoogi tamine teps mitte sõjas oli sunnit aga suundus ta koos a tuvastamisek põhjus lõpul tema asukoh tuleb kannatuste tagasi poolel. Sõja t lähtuvalt ja, jõudes milles tagaet metsa juhud, ks, harvad kaaslastega tehti kindla varjama. EsiJuhani p, „1951. aastal asus ennast venna ja kodukanti, TAMM, Kaljo oma vend a koos otsitav elas ta s. mese talve rajatud punkri Taaraorgu õemehega

AD METSAVENN JA VIRUMAA Tekst: MARTI

kindlasti peaasi, kuid …“. Ly Mäemurru artikkel „Verejooksu peatamine, kui sidemerulli pole“ pälvis parima õpetuse tiitli ning Kait Kosenkraniuse „Apteek sinu taskus või seljakotis“ parima meditsiinile keskenduva artikli tunnustuse.

PIONEERI UUS ABIMEE

S

Ekskavaator-laa dur on universa alne tööriist, millega saab kaevata, lükata, tõmmata, lõhkuda ja siis jälle siluda.

On suuremaid ekskavaatoreid, mida

Tuleb välja, et minu 60 m2 põllulap ei ole selle masinag il a küll midagi pihta hakata, aga oskuslik u pioneeriüksuse võitleja kätes võib masin korda saata väiksemat sorti imesid ning tõkete kaevikuliinide ja rajamiseks sobib CASE 695ST suurepä raselt.

„Haritud sõdur” 2021

T MAAKAITSEST PÄRISEL

KARL-ERIK TALVET

AUTOR: RENE TOOMSE

3/2022

13

vÄLjaÕPe

jÄÄKÜLmaDe eeStLaSte SÕDa

SaKSa teLeKaNaLi SiLme aLL „Auslandsjournali“ juht Antje Pieper uuris mitme Valasti metsas mütanud vabatahtliku sõjamehe käest, kas nad pelgavad Venemaad. Ukraina sõja alguseni oli jäänud siis 11 päeva.

Tekst: URMAS GLASE, vabatahtlik autor

Õ

ppusel osalenud kaitseliitlased, pioneeripataljoni kaitseväelased ja Prantsuse liitlasüksus olid jala Roosna-Alliku taga metsas maha pannud juba päev enne lahingut. Õppuste korraldaja kapten Lauri Mäepalu selgitas poolemeetrisse lumme ööbimisaseme kaevanud ja selle telkmantliga katnud meestele, et mantli servad on mõistlik katta lumega, siis ei puhu tuul sisse. „Kujutage ette, kui hästi on valgel lumelagendikul rohelised ristkülikud taevast näha näiteks droonile,“ manitses äsjane Järva maleva aasta kaitseliitlane Mäepalu mehi mõtlema ka maskeerimisele ja aseme tegemisele puude alla.

Näiteks kolmnurkse patrull-laagri ülespanekul saab Mäepalu õpetuse järgi kaevata augud sügavasse lumme nii, et need oleksid ühtlasi valmis laskepesad. „Lume labidaga kokkupatsutamisest laskevalli tegemiseks ei piisa. Lumi tuleb oma keha raskusega kinni tallata, siis pakub see ka vastase eest kaitset,“ lausus ta.

URMAS GLASE

VALMIS PEAB OLEMA

14

Peale valmistumise metsas öö veetmiseks seadsid Järva malevlased töökorda suusad ning tutvusid pioneeride arsenali kuuluvate miinide ja prantslaste tehnikaga. Seda kõike oli tarvis selleks, et jaosuuruse üksusega harjutada hajutatud lahingutegevust talvistes oludes.

3/2022

Pühapäeva hommikul kell üheksa, kui sakslaste võttegrupp Valasti küla servas oma pool kilomeetrit põlvili lumes kaitseliitlaste positsioonideni sumpas, olid järvakad juba varitsuse üles seadnud teest paarisaja meetri kaugusele metsaserva, teisele poole raiesmikku, ning valmis sättinud vastase tehnika ja elavjõu mõjutamiseks määratud lõhkelaengud.

Kuskil metsavaheteed mööda edasi olid positsiooni sisse võtnud ka pioneerid. Prantslaste roll oli etendada teel liikuvat soomustatud vastase kolonni. Võttegrupp sättis end töövarjuks Paide üksikkompanii võitlejale Ott Koobasele. Saatejuht tundis lahingu eel huvi, miks vabatahtlikult välivormi kandev mees nädalavahetusel metsas rassib.

Koobas teadis, et ükskõik, mida ta kostab, on ta sakslastest televaatajale eestlase võrdkuju, kuid vastutuskoorem ei pannud ta häält värisema. „Me õpime siin palju praktilist, nagu

geograafiat, logistikat, matemaatikat ja paljusid teisi asju, kaugeltki mitte ainult relvi, miine ja granaate tundma,“ selgitas 36aastane eraelus IT-mees välisajakirjanikule. „Maailmas peetakse kogu aeg kuskil sõdu, aga ma arvan, et praegusel momendil meid see veel ei ähvarda,“ jäi Koobas Venemaa piiridel valitseva sõjaohu kohta küsinud ajakirjanikule vastates rahulikuks, eitamata, et sõjaliste harjutuste eesmärk on olla valmis ohu korral tegutsema ja riiki kaitsma.

ESMALT KÄHRIK, SIIS PRANTSLASED Keset intervjuud lähenes kaitseliitlaste positsioonidele selja tagant, sealt, kuhu varitsejad olid jätnud oma suusad ja seljakotid, väike tume kogu.

Kaameramees jõudis paarikümne meetri kaugusele hiilinud külalise sihikule võtta, kui selgus, et see oli omi asju ajav kährik, kes inimhulka märgates väärikalt eemaldus.

vÄLjaÕPe Kell 10.10 ilmus Järva-Jaani poolt teele, varitsejate vaatevälja prantslaste esimene veok, pisut hiljem ülejäänud kolonn. Intervjuu jäi nagu noaga lõigatult katki. Kaitseliitlased võtsid positsioonid sisse, sättisid oma käsitulirelvad palgele ja sõrmed päästikule.

Püssilasku meenutav hele plaks tähistas, et tankitõrjuja tegi kolonni pihta lasu. Ent prantslased ei peatunud ega jalastunud, vaid kihutasid edasi. Hetk hiljem kostis lahingukära kaugemalt vasakult, kus rünnaku järje võtsid üle pioneeridest ajateenijad.

Metsa all kaikus dubleeritud käsklus välja rulluda ja kaitseliitlased kadusid alusmetsa võssa. Enne lahingu järgmist läbimängu vaatasid mehed üle relvad, laskemoonavaru ja varustuse ning täpsustasid tegevusplaani.

Positsioonidele naasmise eel jagas jaoülema rollis Vallo Tamme võitlejatele korraldusi: „Stopp! Ütlen veel kord ja aeglaselt: kaks esimest masinat laseme läbi, aga kolmandat, ei huvita, mis auto on, seda laseme.“ Kell 11 liikus prantslaste konvoi uuesti järvakate vaatevälja, nüüd juba Roosna-Alliku poolt. Raul Meos võttis õlalt tankitõrjerelva, seadis toru palge ja mataki! Seekord tabamuse saanud soomuk peatus, ent paiskas välja sülemi sõdureid nagu kaikahoobi saanud herilasepesa. Mets andis mahlakaid ja häälekaid käsklusi karjudes mõni minut prantslaste pihta tihedat püssituld. Kaitseliitlased kordasid varasemat taktikat, mida ikka soo-

mustatud ja ülekaaluka vastase vastu kasutatakse: pauk ära ja minema, et võtta mõnisada meetrit sügavamal metsas sisse kaitsepositsioon ja katta kaaslaste eemaldumist. Väike üksus Prantsuse sõdureid püsis neil automaate täristades kannul, pildus kaitseliitlaste poole õppegranaate ja tõmbus vastutule peale tagasi.

mööda. Nemad sumpasid põlvini lumes, mis paistis väsitav. Meie suusad kandsid lume peal päris hästi,“ lausus ta rahulolevalt.

ISALT POJALE

ARVESTATAV JÕUD

Lahingu järel taas kaamera ette astunud Koobase hääl oli kähe. „Ju lõi adrenaliini üles,“ sõnas ta kinnitusest lahti tulnud püssirihma kohendades ja jätkas juba rahulikumal toonil: „Õppuste meeldiv pool on see, et saame käia metsas ja omandada oskusi, kuidas hakkama saada. Ühel päeval, kui mu kolmeaastane poeg on vähe suurem, tahan temaga koos metsa tulla ja need oskused talle edasi anda.“ Üksust juhtinud Vallo Tamme ütles, et õppusel saab panna end proovile erinevates rollides. „Olin varem õppustel rühmajuhina, nüüd sain teha tööd jaoülema positsioonilt,“ selgitas ta. „Eks me natuke mähkisime ka, aga vahekohtu kinnitusel lasime mõlemal korral vastase masina ikka ära.“ Tamme lisas, et sel õppusel said nad esimest korda ka suuski proovida. „Pioneerid läksid meist viis minutit varem jalgsi välja, suuskadega saime nad ikka päris kiiresti kätte ja neist

Tamme ei teadnud siis veel, et kaks nädalat hiljem on ta Poola-Ukraina piiril sõjapõgenikke abistamas ja neist osa Eestisse saatmist korraldamas.

Kaitseliidu Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai hindas õppust kõrgelt. „Kui liitlased soovivad meiega ühiselt harjutamas käia, tähendab see, et ka nemad peavad Kaitseliitu heaks partneriks, arvestavaks jõuks ja vääriliseks vastaseks harjutusväljal,“ lausus ta.

2014. aastal Paide üksikkompanii ellu kutsutud õppust on viimastel aastatel peetud Järvamaa eri paikades, et kaitseliitlased õpiksid paremini tundma kodumaakonna maastikku ja teedevõrku ning oskaksid vajadusel efektiivsemalt tegutseda.

Sest eks ole ju Kaitseliit täpselt nii tugev, kui tugev on organisatsiooni tegevliige. „Iga võimalus õppida ja oskusi lihvida on kullavääriline.

Kiidusõnad meestele, kes Järva malevast osalesid, ja instruktoritele, kes väljaõpet läbi viisid. Iga järgmine hetk võib olla juba reaalne Eesti kaitsmine ja selleks tuleb valmis olla,“ ütles kolonelleitnant Kuido Pettai.

Saksa telekanal igatahes pani Järvamaa metsas nähtud õppuse järgi telekanali eetris olnud saatelõigule pealkirjaks „Jääkülmad eestlased“.

3/2022

15

KaitSeLiit

meeNemÜNt

ASSO PUIDET

eNamat KUi mÜNt

16

Meenemüntide värvid näitavad, kes on mündi omanik.

Kuldset värvi meenemünt kuulub tavaliselt kõrgemale ohvitserile ja hõbedane üksuse veeblile 3/2022

KaitSeLiit

Kaitseliit koosneb paljuski vabatahtlikest ja organisatsiooni keskmeks on inimene. Seetõttu on organisatsioonikultuuris tähtis koht ka inimeste tunnustamisel. Näiteks meenemündiga.

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkonna teavitusspetsialist vanemveebel HANNES AUS, Lääne maakaitseringkonna veebel

M

üntidel on „laiguliste“ seas väga tähtis roll. On ju igal mündil oma lugu, mis on alguse saanud soovist jäädvustada midagi olulist ja südamelähedast. See soov või idee vormitakse kavandiks. Nii ei ole ükski meenemünt pelgalt münt, vaid tükike ajaloost, rahvuskultuurist, meie loost.

Esmakordselt I maailmasõja ajal ilmunud sõjaväemünte/meenemünte kasutati konkreetsesse rühmitusse või rügementi kuulumise tõendamiseks ning igal liikmel pidi oma münt alati kaasas olema.

Tänapäeval on meenemüntide rikkalik ajalugu muutnud need populaarseks koolides, politsei- ja tuletõrjeosakondades ning teistes organisatsioonides, kes soovivad sisendada oma liikmetesse ühtekuuluvustunnet. Kuigi meenemünte antakse endiselt välja rühma kuulumise käegakatsutava sümbolina, kasutatakse neid sageli ka muul eesmärgil, näiteks erilise saavutuse premeerimiseks, jätkuvate täiustumispüüdluste julgustamiseks või olulise sündmuse mälestuseks.

MIS ON MEENEMÜNT?

Lihtne vastus kõlab: meenemünt on tavaliselt metallist münt või medaljon, millel on organisatsiooni sümboolika, embleem või logo ja mida kannavad organisatsiooni liikmed. Traditsiooniliselt kasutasid ja kasutavad sõjaväelased meenemünte kas tänu avaldamiseks või tunnustamiseks.

Ajalooliselt on meenemünte jaganud väeosade ülemad ja veeblid, tunnustamaks üksuse liikmeid eriliste saavutuste eest. Neid vahetatakse ja annetatakse teadaolevalt ka külaskäikudel. Tänapäevaseid meenemünte valmistatakse eri suurustes ja neil

kujutatu viitab sageli popkultuurile, nagu superkangelased või ka tuntud paroodiategelased. Paljud ettevõtted kasutavad neid tänapäeval meeskondade moraali hoidmiseks, sarnaste huvidega inimeste ühendamiseks ja isegi oma üksuse tutvustamiseks.

kaitseliitlasi, kes väljendavad nii teenistuses kui eritingimustes ka väljaspool teenistust kergejalaväelasele omaseid väärtusi nagu initsiatiivikus, pühendumine ülesande täitmisele ja teenistuse asetamine oma isiklikest huvidest kõrgemale.

Meenemüntide kujundused nihutavad tänapäeval nende müntide tähenduse ja kasutusvõimaluste piire. Üks on kindel: isikupärastatud mündid tugevdavad veelgi inimeste ja üksuste vahelist sisemist sidet.

Samuti on eesmärgiks väärtustada KiMKRi alluvuses olevate tegevväelaste, vabatahtlike kaitseliitlaste, reservväelaste ja naiskodukaitsjate osalust, panust ning pühendumist sõjalisse riigikaitsesse.

Müntidel olevad sümbolid kujundavad ning selgitavad organisatsiooni põhisõnumit, eesmärke ja ajalugu. Nad võivad, aga ei pruugi olla visuaalselt seotud tegevuspiirkonna sümbolitega.

Kuid ometi on neis varjul sisemised ühendavad jooned, mis muudavad kujutise embleemil elavaks ja selgeks ning organisatsiooni põhisõnumit kandvaks. Meenemüntide värvid näitavad ära, kes on selle mündi omanik.

Kuldset värvi meenemünt kuulub tavaliselt kõrgemale ohvitserile ja hõbedane üksuse veeblile.

Mündil kujutatud embleemi ülaosas paiknev sinine teravik sümboliseerib Termopüülide lahingut 480 a eKr (Λ on olnud Sparta sümbol). Seega kannab peasümbol endas sisulist ühendust Termopüülide lahingu, Eesti Vabadussõja murdelahingute ja Viru rinde pealetungi vahel, sümboliseerimaks võitlusi, kus väikesearvulised väeüksused sõdivad edukalt, ennastsalgavalt, tarmukalt ja visalt ülekaaluka vastase vastu.

Paljud mündid on nummerdatud ja tänu sellele vähem liikuvad. Igal maleval ja malevkonnal on olemas ka teenetemärk, mida jagatakse pidulikel hetkedel tunnustuseks tööde ja tegemiste eest. See on ühtlasi kaitseliitlase kõrgem autasu, mida kantakse auga kui tänu teenistuse eest, samal ajal kui münti hoitakse taskus või sahtlis.

KIRDEL OMA MÜNT

Ja nüüd on ka Kirde maakaitseringkonnal oma värskelt vermitud münt.

2021. aasta novembris kinnitas Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik Jaanus Ainsalu KiMKRi kergejalaväe mündi statuudi.

KiMKRi kergejalaväe mündiga tunnustamise eesmärk on väärtustada

Sparta tüüpi muinaskiiver embleemi keskel jätkab Termopüülide teemat, see sümboliseerib jõudu, kaitset ja haavamatust ning on kodumaakaitsjate üksuste visa ja eduka võitlemise üldsümboliks.

Ristatud karabiinid mündil sümboliseerivad jalaväge ehk siinses kontekstis kergejalaväge, karabiinide värv aga näitab mündi klassi (1. kuld, 2. hõbe ja 3. pronks).

LIHTSALT EI SAA

„Seda münti ei anta niisama, vaid konkreetsete saavutuste eest. Seda ei saa ükski kollektsionäär ega inimene väljastpoolt KiMKRi SA koosseisu.

Nõuete täitmine näitab otseselt ka seda, et Eesti riigikaitsesse on panustatud rohkem kui tavaline reakaitseliitlane. Mündi saavad kaitseliitlaste3/2022

17

INDREK JURTŠENKO

KaitSeLiit

ga võrdväärsetel alustel välja teenida ka naiskodukaitsjad,“ ütles uue tunnustussüsteemi üks väljatöötajatest, KiMKRi ringkonnaveebel Ott Sepp.

Nõuded on liigendatud eri tasanditel: üldnõuded, lisanõuded reakoosseisule ja lisanõuded ülematele. Kandidaatidele on sõel üsna tihe, mis omakorda kannustab kaitseliitlasi senisest rohkem panustama. Näiteks reakoosseisu liikmele on kokku 8 üldnõuet, lisaks erialane panus. Ei saa mainimata jätta Kaitseliidu ühte põhiomadust, vabatahtlikkust, kus on oluline uute liikmete värbamine.

Et teenida välja näiteks Kirde maakaitseringkonna pronksmünt, tuleb olla Kaitseliidu sõjaaja koosseisus vähemalt 2 aastat; võtta kahe aasta jooksul osa keskmiselt vähemalt kolmest sõjaaja väljaõppeüritusest; saavutada laskurklass II klassi laskur – 3 x 10 distantsil 100 m sõjapüssist; tuua Kaitseliidu koosseisu vähemalt 3 aktiivset liiget, kes kuuluvad sõjaaja koosseisu. Muidugi peab olema makstud liikmemaks ning korras ja 18

3/2022

KiMKRi pronksist 3,5 mm paksuse kolmnurkse mündi esiküljel on KiMKRi embleem koos klassi värvi karabiinidega (kuld, hõbe, pronks), tagaküljel on kiri „Eesti eest surmani“ ja järjekorranumber. Embleemil on kasutatud kolme põhivärvi: sinist, musta ja valget, mis viitavad Eesti riigi- ja rahvusvärvidele. Lisaks tähistab must ohuolukorda ning selle lahendamiseks vajalikku mõistmist ja vastupidavust; sinine on usu ja hea tahte tunnusvärv; hõbedane (mille asendusvärv on valge) märgib tarkust, ausust ja ustavust

komplekteeritud individuaalvarustus ja relvastus. Samuti peab olema sooritatud positiivsele tulemusele, tegevväelastega samadel alustel, kehalised katsed + vastavalt erialale 1–2 lisanõuet.

Kõikides klassides (kuld, hõbe, pronks) on üldnõuded sarnased, kuid panused on erinevad. Kogu hindamissüsteemis on üks erand. KiMKRi ülema otsusega võib hõbedast münti erandjuhul omistada kaitseliitlasele, kes on näidanud üles erakordset kergejalaväe väärtuste järgimist teenistuses või väljaspool teenistust erakordsetes tingimustes.

TEENITUD PRIVILEEG

Kergejalaväe münt on personaalne, individuaalse pühendumise eest omistatud tunnustus ja selle edasi-

andmine (välja arvatud pärandamine) ja müümine teistele isikutele on keelatud. Madalama klassi kergejalaväemündi välja teeninud kaitseliitlasele võib nõuete täitmise korral omistada kõrgema klassi mündi. Kergejalaväe münti hoitakse vormi vasakpoolses rinnataskus või riiulis/töölaual esinduslikul kohal karbis.

Et eriliselt tunnustada nominentide pühendumist teenistusele, on KiMKRi, maleva või allüksuse ühisel seltskondlikul üritusel järgmised reeglid: esimese mitteametliku toosti pärast ürituse ametliku osa lõppu ütleb kõrgema klassi mündi omanik.

Esimene jook on kõikidele mündi omanikele allüksuse liikmete kulul.

Seega, mündiomanikust reamees/naine saab ehk kord öelda: „Proosit, austet ohvitserid“.

KooStöö

KaitSeLiiDU „PiiSoNiD“ PooLa-vaLgeveNe PiiriL Inglise keeles tähendab wisent Euroopa piisonit ehk pürgi. See on Poola rahvusloom, kes sümboliseerib jõudu ja tugevust. Seega igati sümboolne nimetus ühele Poola-Valgevene piiril liitlastega koos tegutsevale Eesti üksusele.

simene selline Eesti sihtüksus alustas teenistust eelmise aasta 1. detsembril ning koosnes peamiselt Scoutspataljoni tegev- ja reservväelastest.

Kuigi peamine ülesanne on piiritõkete rajamine, tegutsevad sihtüksuste koosseisus ka lahingukaamerameeskond (CCT), rahvuslik toetuselement (NSE) ning droonivõimega seiremeeskonnad.

HÜBRIIDOHU TÕRJUMINE

Põhjus sellist üksust Poola saata oli Valgevene agressiivne tegevus oma lähinaabrite suunal, mille üks vorme oli illegaalse immigratsioonivoo or-

ganiseeritud suunamine Poola piirile.

Varem ei olnud Valgevene piiril ei Läti, Leedu ega Poola poolel märkimisväärseid piirirajatisi ega tõkkeid, sest Valgevene pigem karmi käega julgeolekujõud hoidsid oma vastutusalas olukorra piisavalt edukalt kontrolli all. Seega leidsid naabrid end ootamatust olukorrast, mis ajendaski Eestit liitlastele oma abi pakkuma. Peale Eesti panustab Poolas üksustega ainult Suurbritannia, niisiis on Eesti panus kohapeal väga nähtav ja hinnatud.

Eesti sihtüksused tegutsevad Poolas kahepoolse koostöö raames liitlasriigi

territooriumil. Seega ei ole tegemist välismissiooniga, vaid õppusel osalemisega liitlaste diviisi alluvuses ja nende toetuseks. Selline formaat võimaldab paindlikumalt kaasata ka reservväelasi.

Kuna julgeolekuolukord ei ole Valgevene ja Venemaa tegevuse tõttu kuidagi paranenud, pigem vastupidi, on Eesti otsustanud jätkata Poola toetamist veel kahe sihtüksuse rotatsiooniga.

TEINE ROTATSIOON EHK WISENT 2

Sihtüksus Wisent 2 saabus Poolas oma paiknemisalasse 16. jaanuaril. Paikneti Lublini vojevoodkonnas, jätkates koostööd Poola 18. mehhaniseeritud

KARL-ERIK TALVET

E

Tekst: leitnant JANNO ISAT, WISENT 2 teabeohvitser

3/2022

19

koostöö diviisiga. Eestlased on nimetatud diviisi alluvuses, nagu siin opereerivad kohalikud üksusedki. Töid piiril jätkati samas piirkonnas, kus esimene Eesti sihtüksus oli juba tegutsenud.

Sedakorda mehitas üksuse tuumiku Kaitseliidu Lääne maakaitseringkond (LäMKR), tagalatoetuse eest seisis hea toetuse väejuhatus. Üksuse ülemaks määrati kolonelleitnant Rasmus Lippur, kelle igapäevane teenistuskoht on kaitseväe peastaabis. Samas on ta olnud nii Pärnumaa maleva pealik kui ka LäMKRi ülem ning kuulub kaitseliitlasena Lääne maleva Lihula üksikkompaniisse. Nii et temale oli Wisent 2 ka meeldiv taaskohtumine paljude vanade kamraadidega.

Samal põhjusel tegi Lippur ka ringkonna veeblile vanemveebel Hannes Ausile pakkumise Poola kaasa tulla.

Vanemveebel Aus pakkumise üle pikalt ei mõelnud ning pidas auga siht­üksuse veebli vastutusrikast ametit. Nagu mainitud, on kolonelleitnant Lippur, nagu ka siinkirjutaja ja vanemveebel Aus, vabatahtlikud kaitseliitlased ning sellises n-ö topeltrollis olid veel mitmed üksuse koosseisu kuulunud tegevväelased. Kindlasti tuli see kasuks kogu kollektiivi sisekliimale ja üksteisemõistmisele. Vabatahtlik mõistab vabatahtlikku, ole sa siis staabis, autopargis või piiril ehitamas.

Ja seda vanusele vaatamata – üksuse kõige noorema ja vanema liikme vanusevahe oli lausa 44 aastat!

POOLA DIVIISIÜLEMA ÕPITUVASTUS

Esimese rotatsiooni ridadesse kuulus lausa kaks kaamerameeskonda, mis olid Poola diviisi käsuliinis ehk valmistasid neile meediakajastuseks vajalikke materjale. Lisaks toetati võimalusel Eesti üksuse teabeohvitseri meie koduturule suunatud materjali tootmisel. Wisent 2 koosseisus oli aga üks kolmeliikmeline CCT-meeskond (ülem-reporter, videooperaator, fotograaf) ning Poolas on neile lisaks ka Eesti lävi(all)ohvitser diviisile.

Sellise taktikalise võime kasutamine oli Poola liitlastele uus ja huvitav kogemus. Kuna üksuste tagasiside oli väga positiivne, on 18. diviis alustatud ka endale samasuguse võime loomist koos vajaliku foto- ja videotehnika soetamisega. „Raudne diviis“, nagu 18. mehhaniseeritud diviisi Poolas kutsutakse, on 20

3/2022

sihipäraselt ette võtnud enda nähtavaks tegemise ja üksuste tegevuste kajastamise erinevates kanalites.

Diviisi ülem kindralmajor Jarosław Gromadziński (PhD) on ise aktiivne sotsiaalmeedia kasutaja ning hindab kõrgelt Eesti kaamerameeskonna panust ja võimeid. Selle väljenduseks on nii kindrali isiklik tunnustus Wisent 2 CCT-meeskonnale kui ka neile antud ülesannete rohkus. Samuti jagas diviis oma kanalites Eesti kontingendi tehtud sotsiaalmeediapostitusi ja materjale.

Kindralmajor Gromadziński sõnul on Eesti abi märgiline ja väga teretulnud solidaarsuse väljendus kahe liitlasriigi vahel. „Koostöö eestlastega on suurepärane, nad on pühendunud, motiveeritud ja töökad,“ kinnitas kindral. „Valmisolek tegutseda kohati rasketes talvistes oludes ja vabatahtlike kaitseliitlaste kõrge professionaalsus on muljetavaldav!“ lisas Poola diviisiülem tunnustavalt. Ta on veendunud, et oma liitlaste aitamine piiri kindlustamisel on väga laiapindne panus mõlema riigi julgeolekusse ning kui vaja, tulevad poolakad loomulikult ka meile appi.

KÕVA KOGEMUS ENDALE JA KAITSELIIDULE

Nii Aus kui Lippur kinnitavad, et kui võimalust oleks, tuleksid nad veel Poola. „Õigemini, ma jääksin hea meelega kolmandaks rotatsiooniks kohe siia,“ muheleb Aus. „See oli väga huvitav väljakutse ja mõnus vaheldus tavarutiinile,“ lisab Lippur.

Suur pluss oli ka kohalike toetus ja positiivne suhtumine eestlastesse nii teenistusalaselt kui ka tsiviilelanikelt. Kõige värvikama episoodina Wisent 2 tegevusajast jääb meelde see, kui kohalik Poola talupere tõi piiril töötavatele kaitseliitlastele pannkooke!

Kaitseliitlastest rühmale jagub nii Lippuril kui Ausil ainult kiidusõnu, tööd tehti kõvasti ja kambavaim oli hea. Sa-

muti saadi palju kasulikke õppetunde pioneeritööst, rääkimata väärtuslikust kogemusest liitlastega koostöö tegemisel. Kõigil kaitseliitlastel, kel on võimalust järgmistes rotatsioonides kaasa lüüa, soovitavad nad kindlasti seda teha!

Wisent 2 Eestisse tagasi jõudmise puhul Pärnumaa malevas peetud rivistusel jagus rühmale tunnustussõnu ka Kaitseliidu ülemal brigaadikindral Riho Ühtegil. Tema hinnangul oli

see ka organisatsioonile kõva kogemus: „Kaitseliit tõestas taas kord, et on võimeline kiiresti ja tõhusalt panustama ka uudse ülesande lahendamisse,“ oli kindral rahul. „Tahan siinkohal tunnustada ja tänada ka kõiki kaitseliitlaste tööandjaid, kes nii lühikese etteteatamisega võimaldasid oma inimestel üksusega liituda,“ jätkus kindralil kiidusõnu ka ettevõtetele ja asutustele.

ARDI HALLISMAA

Nende tunnustustega saabki tõmmata joone alla Wisent 2 tegevusele Poolas.

Soovime kahele järgmisele rotatsioonile Poolas jõudu-jaksu Eesti lipu kõrgel hoidmisel. Omalt poolt annan edasi kõigi üksuse liikmete emotsiooni poolakate suurepärasest ja toetavast suhtumisest meisse. See on tõeline relvavendlus kõige paremas tähenduses!

3/2022

21

PIXABAY

maailmapilk

PROPAGANDASÕJAST SAI PÄRIS SÕDA

Kriis on aeg, mis selle loojad lõplikult paljastab – pinge on nii suur, et sõnu enam ei valita. Mis seni poolsõnu öeldud, kõlab nüüd oma täiuses.

Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog

N

ii saabki öelda, et Venemaa presidendi Putini 23. veebruari 2022 lausung „Võit Suures isamaasõjas on inimkonna ajaloo tipp” avab hästi tema mõttemaailma: sõja võit on ajaloo tipp!?

Neid sõnu öeldi kõigile endistele ja praegustele relvakandjatele ning eraldi õhutusena neile, kes läksid järgmisel hommikul sõdima Ukraina „(uus)natsidega“. Ehk siis kord saavutatud võitu veel kord kinnitama.

Putini 20 aastat kestnud riigijuhtimist vaagides on selge, et tal oli algusest

22

3/2022

peale idee taastada impeeriumi Teise maailmasõja kaasvõitmisega saavutatud mõjukus. Vägevust uute relvade kujul nagu oli, ent nõrk majandus jättis Venemaa varju, mida nüüd üritati korvata kontrolli kehtestamisega NSV Liidu endiste liiduvabariikide üle. Üheks esimeseks sammuks selles tuleb pidada Suure Isamaasõja ajal loodud NSV Liidu hümni kuulutamist Venemaa Föderatsiooni hümniks detsembris 2000.

„RAHVA“ TAHTEL

Parasjagu põrus USA poliitika LähisIdas, mis sünnitas 9/11 rünnaku New Yorgi kaksiktornidele. Järgnenud

Venemaa logistiline abi Afganistani hõivamisel avas aga tee VenemaaNATO tippkohtumiseks (2002).

Vaibakõlblikkus käes, jättis Putin täitmata oma eelkäija Jeltsini OSCE 1999. aasta tippkohtumisel antud lubaduse tuua detsembriks 2003 Venemaa väed Gruusiast ja Moldovast ära. Samal aastal oli Venemaal käivitunud esimene propaganda kolm­ aastak (2003–2005), tähistamaks Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva. Maailma riike osavalt kaasates suutis Kreml selle tippsündmuse tähistamise vaid enda huvides tööle panna.

maailmapilk – näete, inimesed ise tahavad tagasi Venemaa rüppe.

kusjuures Ukraina ja Gruusia jäävad Venemaa kontrolli alla.

Järgnes Venemaa agressioon Gruusias augustis 2008, mis lõppes teatavasti Lõuna-Osseetia ja Abhaasia kuulutamisega iseseisvateks riikideks, kellega Venemaa sõlmis kohe koostöö- ja liitlaslepingud, vormistades Vene armee kohaloleku.

Kuna USA, NATO ja Euroopa Liit lükkasid need nõudmised tagasi, vallandas Venemaa 24. veebruaril sõja Ukraina vastu. Sõja esimeseks sammuks sai Donetski ja Luhanski vabariikide iseseisvuse tunnustamine nende ametlikes piirides ehk siis Ukraina territooriumi arvel. Seega korduski Lõuna-Osseetia ja Abhaasiaga toimunud „põliste alade tagasivõtmine“.

Käputäie uute nukuriikide „iseseisvuse“ tunnistajate hulka kuulusid Transnistria ja Mägi-Karabahh (Artshahh), mis andis märku, et neid võib ees oodata analoogiline saatus.

Aserbaidžaani-Türgi ja Armeenia vaheline sõda 2020. aastal pühkis Artshahhi poliitkaardilt, Transnistriale ei lisa Kreml 2019. aastast enam nime „vabariik“, vaid kutsub seda üksnes Pridnestrovjeks. 16. veebruaril 2022 suurendas Venemaa ühepoolselt oma sealset konsulaati ehk Transnistriale võib varuks olla mingi plaan seoses autonoomsete piirkondade loomise kavaga okupeeritud Ukrainas.

POOLMEETMED EI TÖÖTA

Nimelt võeti ÜRO-s 22. novembril 2004 vastu resolutsioon, mis võrdsustas Teise maailmasõja lõpu tähistamised 8. ja 9. mail. Nagu teada, teeb 8. mail seda enamik liitlasriike, 9. mail aga Venemaa ja tema liitlased, ent Suures isamaasõjas saavutatud võidu päevana. Võimas propagandanarratiiv paigas, asuti – Euroopa Liidu ja NATO laienemise mõjul – paika panema piire.

2004–2005 pidas Moskva korraga piirikõnelusi Jaapani, Hiina, Kasahstani, Eesti ja Lätiga.

Samal ajal teravnesid juba pinged Venemaa ja Gruusia vahel. Veebruaris 2007 pidas Putin oma kuulsa kõne Münchenis, milles vaidlustas USA hegemooni rolli maailmas ja nõudis Venemaale suurriikide laua taga otsustamisõigust.

Müncheni kõne sissejuhatuseks tuleb pidada vähekajastatud rahvahääletust Moldovas paiknevale Vene sõjaväeosale tuginevas Transnistria „vabariigis“.17. septembril 2006 teatas 97% selle elanikest, et nad keelduvad naasmast Moldova rüppe ning tahavad tulevikus liituda Venemaaga.

Arusaadavalt sai sellest võimas propagandaargument „XX sajandi geopoliitilise katastroofi“ üleelanutele

Veebruaris 2014 vallandas Venemaa uue agressiooni Ukraina vastu, mis lõppes Sevastopoli linna ja merebaasi – kus Moskva Ukraina-Venemaa 1997. aasta lepingu alusel toimetas rentnikuna – ning Krimmi okupeerimise ja annekteerimisega Venemaa koosseisu. Venemaa eriüksuste toel üritati Ida- ja Lõuna-Ukrainas luua Kiievi keskvõimule mitte alluvaid territoriaalseid üksusi, millest pärast veriseid võitlusi jäid püsima Venemaa piiriäärsed Donetski ja Luhanski rahvavabariigid.

Prantsuse ja Saksamaa vahendusel saavutati küll relvarahu kehtestamine Ukraina armee ja „rahvavabariikide“ üksuste vahel, ent jätkuv tulevahetus välistas separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski piirkondade käsitlemist külmutatud konfliktidena.

USA ja Euroopa Liit, kes olid Venemaa rünnakut Gruusiale võtnud kui paratamatust, reageerisid Ukraina ründamisele sanktsioonide kehtestamisega.

Kuna agressor ja tema kohapealsed käsilased ei mõelnudki taganeda, lisati ikka uusi ja uusi sanktsioone, samas vältides tõeliselt radikaalseid sanktsioone, nagu Venemaa väljalülitamine maailma pangandusest. Arusaadavalt ei saanud see poolmeetmete süsteem lõpmatuseni kesta.

Detsembris 2021 pakkus Kreml USAle ootamatult separaattehingut: taastame relvastumiskokkulepped, ent jagame ka Euroopa mõjusfäärideks,

LOOGILINE LÕPP

Putin kuulutas uue sõja lõppeesmärkideks Ukraina demilitariseerimise ja denatsifitseerimise. See viimane annab põhjuse tagasi pöörduda 2014. aastasse, mis kuulus Suures isamaasõjas saavutatud võidu 70. aastapäeva tähistamise kolmaastakusse (2013–2015).

Tuleb tõdeda, et Kreml oskas kõike toona toimunut osavalt sõnastada ja esitada 1941.–1945. aastal ja hiljem kasutatud sõnavara abil.

Veebruaris 2014 Kiievist Harkivisse pagenud Moskva-meelseid poliitikuid hakati kohe kutsuma Ukrainski frondiks ja vastasleeri Evropeiski frondiks.

Kui algul kutsuti Ukraina seaduslikke võime veel Kiievi huntaks – Hispaania kodusõja ajendil ja et mitte kohe tülli minna Saksamaaga –, siis mõne aja pärast olid nad ikkagi Kiievi fašistid ja bandeeralased. 2019. aastal hakkas Kremli propaganda Euroopa Liidu asemel ütlema esesovtsõ (tuletis Evropeiski sojuz’ist), ehk siis midagi SS-i taolist, ja vastasleeri süüdistama genotsiidis. Samaaegselt vaadati läbi mitmed 1944–1945 toimunud kohtuprotsessid ning „Saksa sõjaväe ja nende käsilaste“ tegevus Novgo­ rodimaal, Rostovis jne kvalifitseeriti sõjakuritegudest ümber genotsiidiks.

Nii jõutigi samm-sammult tänasesse seisu, kus Venemaa agressiooni Ukrainas õigustatakse sellega, et seal olla USA toel võimule tulnud natsionalistlik/ fašistlik valitsus, kes paneb toime kuritegusid vene ja teiste rahvuste vastu.

Teisisõnu – suur propagandasõda, mis isegi ÜRO-d kaasates vallandati 2004.–2005. aastal ja mille peamõtteks on autoritaarse Venemaa näitamine inimkonna arengu eestvedajana, kuid tegelikuks ainumõtteks Venemaa hegemoonia taaskehtestamine impeeriumi kunagistes piirides, on jõudnud oma loogilisse lõpp-punkti.

Neid ridu kirjutades pole selge, mis tulemusega lõpeb sõda nii Ukrainale kui Venemaale, ent ohvrid on korvamatud.

3/2022

23

haritUD SÕDUr

hÜBriiDSÕDa, Nato artiKKeL 3

ja eeSti LaiaPiNDNe riigiKaitSe Nii tsiviil- kui riigikaitse ekspertidele on üldteada, et NATO ja rahvuslikku kaitsevõimet kombineerides on võimalik saavutada efektiivne heidutus regulaarse või siis konventsionaalse rünnaku vastu. Siiski tuleb vaadata ka sõjapidamise printsiipide arengut ja ajas muutunud maailma. See, mis töötas külma sõja aegses maailmas, ei pruugi tänases maailmas enam nii hästi toimida.

KARL-ERIK TALVET

Tekst: kolonelleitnant TÕNU MIIL, Lääne MKR ja Pärnumaa maleva pealik

24

3/2022

haritUD SÕDUr

M

uutunud on konfliktide iseloom nii nende alustamise, kestuse kui sõjalise sekkumise mõttes. Tänased konfliktid, näiteks Krimm, Ukraina ja ValgevenePoola, on põhiliselt hübriidkonfliktid.

Hübriidkonfliktid ei allu enam puhtalt sõjalise jõu loogikale, vaid on kombineeritud tervet ühiskonda mõjutavalt.

Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast, aga sellest jääb väheseks, et tänapäeva maailmas hübriidkonflikti ära hoida või sellele kiirelt reageerida. Oluline on kogu ühiskonna vastupanuvõime ja võime kiiresti reageerida. Mitte ainult asümmeetrilise iseloomuga konfliktide korral, mis võivad üle minna sõjaliseks, vaid tsiviilkriiside lahendamisel samamoodi. Seda enam tuleb esile riigi vastupanuvõime ja valmidus.

Kolme Balti riiki ja Poolat vaadati kuni 2014. aastani väga pika pilguga, kui nad rääkisid ohtlikust naabrist – Venemaast. Enamik Lääne Euroopa riike pidas meid paranoilisteks ja üle reageerivateks baltlasteks. Venemaal oli kuni Krimmi poolsaare annekteerimiseni 2014. aastal suur esindus NATO juures kui väga heal koostööpartneril, keda taheti otsustamise juures hoida1.

Pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukraina ründamist 2014. aastal muutus suhtumine Venemaasse. See omakorda andis 2016. aastal NATO-le tõuke tuletada liikmesriikidele meelde iseseisvat vastupanuvõimet ning võtta NATO Varssavi tippkohtumisel vastu täpsustatud alusartikkel 3. See sisaldab ühiskonna iseseisva vastupanuvõime 7 põhinõuet: 1) riigi jätkusuutlik valitsemine ning riiklike teenuste tagamine; 2) energiakandjate vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse tagamine; 3) võime tõhusalt toime tulla inimeste massilise liikumisega; 4) toidu- ja värske vee varu; 5) võime tegeleda massohvritega; 6) sidesüsteemide toimimise tagamine; 7) transpordisüsteemide toimimise tagamine.2 Tegelikult ei sisaldanud need täpsustused midagi uut. Ka Eestil, küll aastast 2010, on olemas laiapindse riigikaitse kontseptsioon, mida viiakse ellu kuue tegevussuuna kaudu: 1) sõjaline kaitse; 2) tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele; 3) rahvusvaheline tegevus; 4) sisejulgeoleku tagamine; 5) riigi ja ühiskonna toimepidevuse tagamine; 6) strateegiline kommunikatsioon.3 Eesti laiapindse riigikaitse kontseptsiooni kasutuselevõtust saadik ei ole aga avaliku info põhjal keegi hinnanud selle kontseptsiooni tõhusust ega seda, kas see vastab

oma olemuselt seitsmele NATO artiklist 3 tulenevale põhinõudele, või kas laiapindse riigikaitse kontseptsiooni elluviimiseks ja arendamiseks on tehtud piisavalt, et see täidaks oma eesmärki.

HÜBRIIDSÕDA

Kõige levinum, Preisimaa sõjaväelase, sõjandusloolase ja -teoreetiku kindralmajor Carl von Clausewitzi välja pakutud sõja definitsioon on: „Sõda on seega vägivallaakt, et sundida vastast toimima meie tahte kohaselt.“4 Sellele definitsioonile on raske vastu vaielda, küll aga saab seda hübriidsõja olemust uurides täiendada. Samuti võime lugeda sõjaks tegevusi, mis ilmtingimata ei pea olema vägivaldsed, kuid viivad samade tulemusteni, milleni varem jõuti ainult vägivalla abiga. Ühtlasi võib Clausewitzi teostest välja lugeda hübriidsõjale omaste tegevuste kirjeldusi, nagu partisanitegevuse organiseerimine vastase tagalas, relvade jagamine tsiviilisikutele, kuulujuttude levitamine.

Toona ei omistatud nendele tegevustele kuigi suurt tähtsust võrreldes konventsionaalsete sõjategevuse elementidega. Tänapäeval näeme hübriidsõja puhul aga, et need tegevused võivad olla tähtsamad ja relevantsemad kui sõja konventsionaalsed osised.

Hübriidsõja definitsioone on palju, aga üldjoontes nähakse selles laiapõhjalist ja kompleksset lähenemist sõjale, mida iseloomustavad märksõnad võib kokku võtta kui „kõik mittesõjalised vahendid“.

Kübervaldkond

Diplomaatia

Poliitika

Teave

Kultuur

Luure

Ühiskond

Majandus

Õigus

Taristu Haldus

Kosmos

Sõjandus- ja kaitsevaldkond

JOONIS 1. HÜBRIIDSÕJA KOMPONENDID5 3/2022

25

haritUD SÕDUr Väga hästi on hübriidsõja olemuse kindral Carl von Clausewitzi konventsionaalse sõjakäsitluse mõistet parafraseerides kokku võtnud Kaarel Kaas: „Sõda on poliitika jätkamine kõigi võimalike, kaasa arvatud mittesõjaliste vahenditega.“6 Kuigi Ukraina ja Valgevene-Poola konfliktides on hübriidsõda mõjutusvahendina kerkinud tulipunkti, ei saa me väita, et tegu on täiesti uue sõjapidamise viisiga.

Hübriidsõja tunnustega konfliktiks võib nimetada ka Balti riikide annekteerimist 1939. aastal, kus kasutati sarnast kontseptsiooni, kuigi siis ei rääkinud keegi, et see on hübriidsõda7.

Ajaloo tundmaõppimise kaudu oleme jõudnud tõdemuseni, et hübriidsõda on kontseptsioon – kogum kasulikke mõtteid-järeldusi sõja minevikust, olevikust ja tulevikust.

Klassikalise sõja olemus on muutunud ja muutub järjest hägusemaks. Üheks hübriidsõja põhitunnuseks võib lugeda selle erinevust konventsionaalsest sõjast. Erinevus seisneb peamiselt selles, et hübriidsõda on oluliselt laiapõhjalisem, mistõttu TOIMIJA

võib konventsionaalset sõda pidada pigem hübriidsõja üheks komponendiks. Seega tänapäeval tuleb nendel, kes soovivad läbi viia edukat sõda, ja nendel, kes soovivad sihtmärgiks sattudes ellu jääda, arvestada sellega, et sõtta kaasatakse kogu ühiskond ehk kogu nn mittesõjaline osa. Ühtlasi saab väita, et hübriidsõda võib alata ja lõppeda tükk aega enne esimest lasku või eksisteerida ühiskonnas uinunud kujul seni, kuni seda on võimalik aktiveerida.

Lisaks eristab konventsionaalset sõda hübriidsõjast esmapilgul täiesti mõistusevastane olukord, kus sõdivate riikide vahel dialoog ei katke. Kui konventsionaalses sõjas jääb sõdivate osapoolte vaheline suhtlus minimaalseks, toimudes läbi väheste diplomaatiliste kanalite, siis Ukraina-Venemaa konflikti puhul näeme, et hoolimata sõjategevusest suhtlevad konflikti osapooled edasi, toimub kaubavahetus, energiakandjate müük jne. Tänapäeval peab konventsionaalset sõda vaatlema kui hübriidsõja üht osa, mis rakendub siis, kui mittesõjalised osad ei ole osutunud efektiivseteks.

Kõiki hübriidsõja komponente saab vajadusel rakendada kas eraldi või koos, neid omavahel kombineerides.

VAHEND Füüsilised operatsioonid taristu vastu

Riiklik

VALDKOND Taristu

Taristusõltuvuse loomine ja ärakasutamine Majandusliku sõltuvuse loomine ja ärakasutamine

Kübervaldkond

Välismaised otseinvesteeringud Tööstusspionaaž

Kosmos

Sihtriigi majanduse õõnestamine Majandusraskuste ärakasutamine Küberspionaaž

Majandus

Küberoperatsioonid Õhuruumi rikkumine Territoriaalvete rikkumine Relvade levitamine Relvajõudude operatsioonid Vahendajad: poolsõjaväelised organisatsioonid

Sõjandus- ja kaitsevaldkond

Kultuur

Sõjalised õppused Diasporaa kaasamine mõjutamiseks Kultuuriliste rühmade või mõttekodade rahastamine Ühiskondlik-kultuuriliste lõhede ärakasutamine Ühiskondlike rahutuste õhutamine

Ühiskond

Rändeteemaga manipuleerimine Riigihalduse nõrkuste ärakasutamine Mitteriiklik

Korruptsiooni õhutamine ja ärakasutamine

Riigihaldus

Juriidiliste võimaluste ärakasutamine Juriidiliselt halli ala, ebamäärasuse ja õiguslünkade ärakasutamine Luuretegevuse ettevalmistamine Salaoperatsioonid Infiltreerumine Diplomaatilised sanktsioonid Boikott

Õigus

Luure

Saatkondade vastutegevus Segaduse või vastandkäsitluse narratiivi loomine Ränne kui kauplemisvahend rahvusvahelistes suhetes

Poliitika

Juhtide ja nendeks pürgijate diskrediteerimine Poliitiliste toimijate toetamine Poliitikute või valitsuse sundimine Sisserände ärakasutamine poliitilise mõjutamise huvides

Diplomaatia

Meedia mõjutamine ja sekkumine Valeinfokampaaniad ja propaganda Akadeemiliste ringkondade mõjutamine Elektroonilised kosmoseoperatsioonid

JOONIS 2. VISUAALSELT KUJUTATUD HÜBRIIDSÕJA KONTSEPTUAALNE MUDEL8 26

3/2022

Teave

haritUD SÕDUr Vastavalt sellele, kas püstitatud eesmärk on saavutatud või mitte, liigutakse järjest intensiivsemat ja vägivaldsemat tegevust nõudvate komponentide kasutuselevõtuni.

Konventsionaalse või tavasõja tegevustest on ajalooliselt kõige olulisem ametlik, diplomaatiliste protseduuride kaudu sõja kuulutamine rünnatavale riigile. Ukraina näitel ei ole hübriidsõjas isegi see enam oluline. Vene vägede regulaarüksused küll osalevad konventsionaalses sõjategevuses, kuid de jure Venemaa ja Ukraina sõjas ei ole.

Olenemata sellest, milline on Venemaa lõppeesmärk Ukrainas, olgu see siis poliitilise võimu vahetus Kiievis või Ukraina föderaliseerumine, ei ole seda suudetud täita hübriidsõja „pehmemate“ komponentidega. Seetõttu on kasutusele võetud järjest tugevamad meetodid alates eriüksuslaste ja palgasõdurite kasutamisest kuni tavapärase lahingutegevuseni. Ainus erinevus konventsionaalsest sõjast on see, et sõda kui sellist ei ole riigid de jure üksteisele kuulutanud.

Hübriidsõjas kasutatakse oma eesmärgi saavutamiseks kõiki vahendeid, et paisata kaosesse vastase ühiskond, poliitiline juhtkond ja majandus ning murda riigi ja rahva TEGEVUS

Otsustamisvõime õõnestamine

Sekkumine

Ettevalmistus Destabiliseerimine Sundimine

Sõjapidamine

Kõige olulisem järeldus on, et kui tahta hübriidsõjale vastu seista, tuleb ettevalmistusi teha rahuajal, pidevalt ja koordineeritult. See on ainuke võimalus mittesõjalistele meetoditele vastu seista ning seda saab vaadelda NATO artikli 3 ja laiapindse riigikaitse käsitluse kontekstis ja neid arendades.

NATO ARTIKKEL 3 JA 7 PÕHINÕUET

Pärast 2014. aasta Krimmi annekteerimist ja sündmusi Ida-Ukrainas sai paremini selgeks, et ainult sõjalise kaitse arendamisest võib jääda väheks. Ukraina sündmused näitavad, et tänapäeva konfliktides on liikmesriikidel endil vaja kombineerida oma tsiviilvastupanu võimet sõjalise võimega.

Artikkel 3 on olnud NATO aluslepingus olemas alates selle allkirjastamisest 1949. aastal. Selle järgi säilitavad ja arendavad lepinguosalised eraldi ja ühiselt, pidevalt ja tulemuslikult end arendades ning üksteist aidates oma individuaalset ja kollektiivset võimet osutada vastupanu relvastatud rünnakule9.

Eelmainitud NATO Varssavi tippkohtumisel 2016. aastal otsustati täiendada või selgitada natuke rohkem artikkel 3 olemust, mida tehti punktiga 7310. Ühtlasi oli see liikmesriikidele meeldetuletuseks, et esmase vastupanu ja riikliku toimepidevusega tuleb igal liikmesriigil tegeleda kõigepealt endal. Sellest on tänaseks välja kasvanud NATO artikli 3 täpsustatud 7 põhinõuet11.

1. Jätkusuutlik riigi valitsemine ning riiklike teenuste tagamine.

Mõjutamine

Operatsioon

SIHTMÄRK

võitlustahe, kusjuures alles kõige viimase vahendina, kui kõik eelmised ei ole andnud soovitud tulemit, kasutatakse sõjalist sekkumist.

Riik peab tagama oma kodanikele elutähtsad teenused ükskõik millises olukorras. Eesti riigis on elutähtsaid teenuseid 14 ja need on loetletud Hädaolukorra seaduses12. Selleks aga, et riiki efektiivselt juhtida, on vaja lisaks elutähtsate teenuste tagamisele kehtestada kodanikele ka piiranguid, et ära hoida suurem kahju. Näitena saab siin tuua COVID-19 pandeemiat, mille käigus on kodanikele kehtestatud mitmesuguseid piiranguid (reisimine, lõbustusasutuste lahtiolekuajad jne). Sellise kriisi tingimustes tegutsedes saab kasutada ka kaitseväe ressursse (näomaskid, välihaigla jne), sest teame, et sõjalist ohtu ei ole.

Hübriidkonflikti korral sama ennustada ei saa, mistõttu kaitseväe ressurssidega arvestamine tähendaks nüüd kaitseväe nõrgestamist.

2. Energiakandjate vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse tagamine.

Energiakandjate toimepidevuse säilitamine ei ole tänapäeval enam ainult ühe riigi probleem. Üsna tihti ületavad energiakandjad mitme riigi piire. Eestit läbib näiteks gaasitrass Lätist Venemaale, mille julgeolek tuleb tagada.

See muidugi ei vähenda mitte kuidagi kohustust tagada teenust kohalikele elanikele. Ühiskonnad on energiakandjatega tihedalt seotud, sest ilma elektrita me enam elu väga ette ei kujuta.

3/2022

27

haritUD SÕDUr Erinevate riikide kaitseväed on küll üles ehitatud tegutsemaks autonoomselt, aga siiski vajavad nad vähemalt kütust ja seda olenemata sellest, kas jätkub reserve kaitseväe toimimiseks. Tähtis on reservide olemasolu kogu riigi mõistes ja kodanikele energia kättesaadavuse tagamine, et oma igapäevaste asjadega toime tulla, sest elektrigeneraatori olemasolust pole kasu, kui sinna pole kütust sisse valada.

3. Võime tõhusalt toime tulla inimeste massilise liikumisega.

Inimeste liikumise kontroll pole oluline mitte ainult sõjalistes konfliktides, vaid samamoodi tsiviilkriiside ajal.

COVID-19 ajal on riigid piiranud inimeste liikumist nii riigisiseselt kui riikide vahel, sest see aitab nakkuse levikut pidurdada ja uusi nakatumisi vähendada. Samuti saab näiteks tuua immigratsiooni ja selle ohjeldamist peaaegu kogu Euroopas. Mõlemad näited on küll negatiivsed, kuid head õppekohad, millest riigid saavad teha järeldusi, mis juhtub konfliktide ajal. See on oluline, et panna ühiskonda mõistma, kuidas toimida ja miks piiranguid kehtestatakse.

4. Toidu- ja värske vee varu.

Ilma toiduta ei kujuta me elu ette. Euroopa heaoluühiskonnad on juba harjunud, et toit tuleb poest, aga kuidas see sinna saab, selle pärast oma pead väga ei vaevata.

Inimestel ei ole kodudes enam toiduvaru, sest selle järele pole vajadust. Vajadust pole aga sellepärast, et poest saab toitu igal ajal juurde osta ja see on tavatingimustes iseenesestmõistetav. Linnastumise tõttu polegi varusid kuskil hoida.

Toidu ja joogivee kättesaadavus on NATO riikides erinev.

Joogiveega Eestis väga suuri probleeme pole, toiduainetega aga ei ole nii hästi. Siin on Eesti üle võtnud Euroopas levinud mudeli, et supermarketeid varustatakse igapäevaselt ja toidupoodide laod on väga väikesemahulised.

2016. aastal Lääne-Eestis Lääne maakaitseringkonna läbi viidud õppuse ühe järeldusena märkisin, et selles piirkonnas jätkub riigi isolatsiooni korral toidukaupu ca 3 päevaks. Mitte kauemaks. Seda väidet toetab 2020. aasta kevadel COVID-19 pandeemia algus, kus toidupoed osteti tühjaks sisuliselt 1–2 päevaga. Olukord suudeti ka normaliseerida 1–2 päevaga, kuid ei tohi unustada, et riik oli avatud, isolatsiooni polnud. Tasub esile tõsta fakti, et riikide kaitseväed hoiavad toiduvaru, kuid ainult enda tarbeks, mitte kogu elanikkonna toitmiseks. Kaitseväe varu on võimalik kasutada küll tsiviilkriisi korral, aga hübriidkonfliktis, kui võib eeldada sõjalise sekkumise järgnemist, enam mitte.

5. Võime tegelda massohvritega.

Nõue käidelda kannatanuid oma riigi territooriumil paneb kogu sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi korralikult proovile.

Näidetena saab taas kasutada COVID-19 pandeemiat ning Euroopasse sisserännanute laagreid, kus ei ole põhiliseks mureks meditsiiniabi kättesaadavus, vaid sotsiaalsed tingimused ja inimeste igapäevavajadused.

COVID-19 pandeemiat Eestis on hea näiteks tuua kahel põhjusel. Esiteks on tegu väikeriigiga, kus haiglavõrk on küll korralik, aga puuduvad ravivahendid suurte tsiviil28

3/2022

kannatanutega kriiside puhuks. Teiseks, kuna Eesti ise sisuliselt ei tooda ühtegi meditsiiniaparaati, muutub nende kättesaadavus sisuliselt võimatuks olukorras, kus kogu maailmas või Euroopas on tekkinud nende järele suur nõudlus. Tasub vaid meenutada hingamisaparaatide vajadust kevadel 2020. Seega on väga oluline omada mitte ainult voodikohti, vaid ka kriitilist kogust aparatuuri, ravimeid jne. Selliseid vahendeid ei ole võimalik kriisisituatsioonis kuskilt juurde hankida, sest tootjad hakkavad või neid sunnitakse hakkama eelistama oma riike.

Hoopis keerulisem on surnute käitlemisega, sest see on 100% tsiviilsektori teenus, mida riik igapäevaselt ei vaja ega ei korralda. Eesti näidet siin tuua ei ole, aga näitena saab kasutada COVID-19 kevadet Itaalias, kus sisuliselt kogu teenus kokku kukkus ja seda mitte ainult käitlemisvõime, vaid ka muude riigis kehtestatud piirangute tõttu.

6. Sidesüsteemide toimimise tagamine.

Viimased hübriidkonfliktid on näidanud, et kommunikatsioonivõrke konflikti ajal enamasti välja ei lülitata, vaid neid kasutatakse samamoodi, nagu kasutavad kohalikud inimesed. See aga ei tähenda, et küberrünnakuid ei toimu.

Vastupidi – nende efektiivsus on väga kõrge ning korraldaja üritab olemasolevates infokanalites ja sotsiaalmeedias levitada oma sõnumit. Seega on ka nende intensiivsus väga suur.

Rünnakutüübina on küberrünnak kõrge raskusastmega, sest on suunatud informatsiooni terviklikkuse vastu.

Lisaks riigisisestele sihtmärkidele rünnatakse riigiväliseid asutusi ja objekte. Samuti esineb konflikti vältel küberrünnakuid konventsionaalsete jõudude toetuseks, nagu väljendus selgesti Krimmi annekteerimise ajal. Ühe suurema muutujana tuleb siin välja tuua sotsiaalmeedia. Sotsiaalmeediat ei saa keegi kontrollida, aga konflikti mõlemad pooled saavad seda oma sõnumite levitamisel ära kasutada. See annab kommunikatsioonisüsteemide vastupanuvõimele ka natuke teistsuguse mõõtme – kui küberrünnakuid ei saa ära hoida, siis tuleb nendeks valmis olla. Põhiliselt selleks, et oma sõnumit levitada ning hoida kodanikke korrektses infoväljas, kasutades vajadusel selleks alternatiivkanaleid või -meetmeid.

7. Transpordisüsteemide toimimise tagamine.

Transpordisüsteemid on tänases ühiskonnas elutähtsad teenused, mis on suuresti seotud inimeste liikumisvabadusega. Sõjalises vaates on need süsteemid ühed olulisemad nii oma vägede liikumiseks kui ka toetusüksuste saabumiseks väljastpoolt riiki. Kasutatakse kõiki suuri transpordisüsteeme: maanteid, raudteed, lennuliiklust ja veetransporti.

Transpordisüsteemid on olulised nii riigisiseselt kui -väliselt, sest kui soovime ükskõik millist abi, peab see olema kaitstud ja toimiv. Tänapäeval on võimalik kõiki transpordisüsteeme küberrünnakutega rivist välja viia.

Seega olulise muutujana peab tänapäeval olema valmis kaitsma oma süsteeme mitte ainult füüsiliselt, vaid ka elektrooniliselt.

haritUD SÕDUr EESTI LAIAPINDNE RIIGIKAITSE

Laiapindse riigikaitse kontseptsioon on loodud peamiselt võimete, ressursside ja juhtimise koondamiseks nii sõjaliste kriiside kui ka mittesõjaliste kriisidega toime tulemiseks. Olulisust kinnitab asjaolu, et laiapindse riigikaitse teostamisest võtavad suuremal või väiksemal määral osa kõik riiklikud institutsioonid.

Laiapindse riigikaitse funktsioon Eesti riigikaitses on väga laiahaardeline, hõlmates oma tegevuse ampluaasse sisuliselt kogu ühiskonna. Üldistavalt saab välja tuua, et dokumentides läbivalt kajastatud laiapindse riigikaitse peamiseks funktsiooniks on Eesti ja selle ühiskonna julgeoleku tagamine. See väljendub Eesti kaitses vaenuliku mõjutustegevuse eest, rahva kaitsetahte ja sidususe suurendamises, moraalse paanika vältimises, riigi maine ja rahvusvaheliste huvide kaitses ning kodanike usalduse suurendamises riigi vastu.

Laiapindse riigikaitse funktsioon ja riigi tegevused seoses sellega on avalikes riiklikes dokumentides (JPA, 2017; RKS, 2010; RKAK, 2017) sõnastatud liiga üldiselt ja mitmeti tõlgendatavalt. Teiseks on tegevussuunad 2010. aastast tänaseni sama üldsõnalised ja ainult selgitustena. Eeltoodu võib põhjustada arusaamatusi kontseptsiooni tõlgendamisel ja erinevate poolte kaasamisel arendustöösse. Avalike riiklike dokumentide põhjal ei ole võimalik üheselt mõistetavalt ja selgelt aru saada, kuidas on kogu kontseptsiooni viimase 10 aasta jooksul arendatud ning kes vastutavad konkreetsete tegevussuundade eest.

Võttes arvesse, et laiapindse riigikaitse kontseptsioon on seotud ühiskonna kaitsega, on oluline, et kõik osapooled mõistaksid kontseptsiooni olemust ja riigi kavatsusi selle teostamisel. Vastasel juhul võib väita, et laiapindse riigikaitse kontseptsioon on ainult paberil eksisteeriv lühikirjelduste kogum. Seetõttu võib tekkida olukord, kus laiapindse riigikaitse kontseptsioon ei ole iseseisva kaitsevõime üliolulise osana enam tõsiseltvõetav.

Mõned mõtted ja ettepanekud hübriidsõjale vastu astumiseks ning selgituseks laiapindse riigikaitse kontseptsiooni ja NATO artiklist 3 tulenevate seitsme põhinõude toimimisest.

strateegiline kommunikatsioon

riigi ja ühiskonna toimepidevus

sisejulgeoleku tagamine

rahvusvaheline tegevus

tsiivilsektori toetus sõjalisele kaitsele

Kõik kuus eelkirjeldatud ja joonisel 3 näidatud tegevussuunda/sammast peavad olema omavahel kooskõlas ja koordineeritud. On väga keeruline välja tuua, milline neist kuuest on kõige tähtsam. Mitte ükski neist ei saa tagada efektiivsust üksikult, mõju väljendub vaid kogumina. Siin tasub vaadelda Eesti laiapindse riigikaitse kontseptsiooni kuue põhilise tegevussuuna seoseid NATO artiklist 3 tulenevate põhinõuetega hübriidkonflikti võtmes.

NATO, EL, PARTNERID, LEPINGUD

sõjaline kaitse

Eesti laiapindse riigikaitse kuus põhilist tegevussuunda (sammast) vastavalt Eesti laiapindse riigikaitse kontseptsioonile on: sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, sisejulgeoleku tagamine, riigi ja ühiskonna toimepidevuse tagamine ja strateegiline kommunikatsioon13.

LAIAPINDNE RIIGIKAITSE

JOONIS 3. LAIAPINDNE RIIGIKAITSE Kas laiapindse riigikaitse kontseptsioon katab seitsme NATO artiklist 3 tuleneva iseseisva vastupanu põhinõude täitmise riiklikul tasemel?

Laiapindse riigikaitse kontseptsioon vastab NATO artiklist 3 tulenevatele iseseisva vastupanuvõime põhiülesannetele, kuid ei ole üles ehitatud täpselt samadel alustel.

Eestil on kuus tegevussuunda ehk sammast NATO artikli 3 seitsme põhinõude vastu. Meie kuuest tegevussuunast esimene ehk sõjaline kaitse ei sobitu NATO artikli 3 põhinõuetes kirjeldatud iseseisva vastupanu alla, sest viimased on mõeldud sõjalise kaitse toetuseks.

Lühidalt kokku võttes võib öelda, et Eesti laiapindse riigikaitse kontseptsiooni viis tegevussuunda/sammast katavad NATO artiklist 3 tulenevad iseseisva kaitsevõime põhinõuded täielikult.

Kas kõik riiklikud tasandid on aru saanud oma rollist laiapindse riigikaitse kontseptsioonis?

Laiapindsest riigikaitse kontseptsioonist arusaamist võib hinnata puudulikuks põhjusel, et riiklikul tasemel on sellest aru saadud osaliselt. Õppused on näidanud, et kriisis või konfliktis kujuneb põhiliseks puuduseks elanikkonnale elutähtsate teenuste/vahendite kättesaadavus või jagamise tagamine. Sellest üksi, et riigil on olemas strateegiline kütuse- või toiduainevaru, on vähe abi, kui puudub selge ja arusaadav süsteem selle elanikkonnale jagamiseks.

Kokkuvõtvalt saab siin järeldada, et kaitseministeerium ja siseministeerium on oma ülesannetest aru saanud ning pannud oma allasutused tegelema laiapindse riigikaitse kontseptsioonist tulenevate ülesannete täitmisega.

Millised on suuremad võimelüngad, mis takistavad laiapindse riigikaitse kontseptsiooni efektiivset toimimist?

Avalikult kättesaadavate dokumentide põhjal võib peamiste võimelünkadena välja tuua laiapindse riigikaitse kontseptsiooni mitmeti mõistetavust ja juhendmaterjalide puudumist. Avalikes dokumentides kajastatud laiapindse riigikaitse kontseptsioon on väga üldsõnaline ega kajastu üheski seaduses. Samuti puudub igasugu3/2022

29

haritUD SÕDUr ne juhendmaterjal, kuidas ja kes konkreetselt peaksid tegevussuundi ellu viima. Kolmandaks puudub arusaam, millisel kujul ja kes koondab kokku riiklikul tasemel tehtud plaanid ja kavad.

8.

Selle põhjal võib öelda, et kogu laiapindsel kontseptsioonil puudub peavastutaja. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus riik leiab, et laiapindse riigikaitse kontseptsioon on arusaadav ja Eesti ühiskonda hästi integreeritud, kuid tegelikult on märkimisväärsel osal nendest, kes peaksid seda täitma, probleeme selle mõistmisega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis on küll olemas laiapindse riigikaitse kontseptsioon ning kirjeldatud selle üldised põhimõtted, kuid tegelikkuses on see jäänud üldsõnaliseks ja mitmeti mõistetavaks. On arusaadav, et selliste kontseptsioonide rakendamine võtab aega ja igale tegevussuunale/sambale kindla vastutaja leidmine kolmel tasandil (strateegiline, operatiiv- ja taktikatasand) ei ole lihtne. Kahjuks on nii, et üksikud plaanid ei aita, vaid terviku moodustamiseks tuleb need omavahel veel koordineerida nii kohalikul, regionaalsel kui ka riiklikul tasemel.

KUIDAS OLUKORDA PARANDADA?

Eelnevat arvesse võttes tuleks pöörata rohkem tähelepanu selgitustööle laiapindse riigikaitse tähenduse, funktsiooni ja olulisuse kohta riigis tervikuna. Vaja oleks korraldada olulistele sihtgruppidele täiendavaid teabeüritusi ja foorumeid ning kaasata neid kontseptsiooni arendamisse.

Avalikes riiklikes dokumentides on välja toodud, et laiapindse riigikaitse teostamisest võtavad osa riiklikud institutsioonid, kuid tähelepanuta on jäetud erasektor.

Tänapäeva hübriidsõja iseloomu arvestades, kus püütakse nõrgestada ühiskonda tervikuna, on vaja luua osalemisvõimalused ka erasektorile. On oluline, et erasektori võtmeisikud mõistaksid laiapindse riigikaitse olemust ja tähtsust ning oskaksid vajalikul hetkel vastava inimressursi ja sõnumitega aidata materiaalseid ressursse koondada. See idee on vastavuses ka Eesti laia riigikaitse käsitluse alusprintsiibiga, mille järgi Eesti riigi kaitsmine on kogu ühiskonna vastutus.

Mõned ettepanekud laiapindse riigikaitse kontseptsiooni edendamiseks.

1. Kehtestada koostöös ministeeriumitega tegevussuundade eest vastutajad koos konkreetsete ülesannetega ning kajastada neid põhimäärustes ja muudes seadusandlikes aktides.

2. Koostada laiapindse riigikaitse kontseptsiooni põhjal riigikaitse arengukava juurde eraldi mittesõjaline osa, mida seal alates 2017. aastast ei ole.

3. Võtta arvesse praegusi probleeme laiapindse riigikaitse kontseptsiooni mõistmisel ja pöörata senisest rohkem tähelepanu selgitustöö tegemisele teabeürituste ja foorumite kaudu, et kaasata rohkem inimesi laiapindse riigikaitse kontseptsiooni arendamisse.

4. Populariseerida laiapindse riigikaitse valdkonnaga seotud teadustöid, soodustamaks avalikku diskussiooni ning valdkonna edasist uurimist ja kontseptsiooni loomist dokumentatsioonina akadeemilisel tasandil.

5. Luua erasektorile võimalusi osaleda laiapindse riigikaitse kontseptsiooni arendamises ja elluviimises.

6. Koostada nii paberil (voldikud, trükised) kui ka digitaalselt populariseerivat ja lihtsasti mõistetavat kirjandust, mis annab ülevaate laiapindsest riigikaitsest ja selle vajalikkusest.

7. Teostada laiapindset riigikaitset harival viisil, peamiselt selgitus- ja teavitustöö kaudu, kasutades selleks meedia abi ning vältides sunnimehhanisme.

30

3/2022

Keskenduda laiapindse riigikaitse teostamisel ennetavale tegevusele, mille sisuks on iseseisva vastupanuvõime või toimetuleku saavutamine.

AEGA OODATA EI OLE

Laiapindse riigikaitse kontseptsiooni näide on hea sellepärast, et näitab, kui kaua selliste strateegiate juurutamine aega võtab. Seadusaktide muutmine ja laiapindse riigikaitse strateegia vajadusest arusaamine ühiskonnas võttis aega ligi 10 aastat. Vajadusest arusaamine on üks asi, aga selle strateegia rakendamisele kulub järgmised 10 aastat. Laiapindse riigikaitse strateegia ning sellesarnaste kontseptsioonide või strateegiate väljatöötamine ja rakendamine on ressursi- ja ajanõudlik. Aeg on üks asi, mida meil kindlasti ei ole, sest inimestes kaitsetahte kasvatamine, riigikaitsest arusaamine, riigikaitseplaanide harjutamine ning kodanikel enda koha leidmine selles on pikaaegne ja mõtestatud protsess, mis juba ise vajab järjepidevust ja palju aega.

Viimane ja kõige tähtsam järeldus on see, et ei ole tähtis kontseptsiooni või teooria nimetus, vaid oluline on leida 45 228 km2 ja 1,3 miljoni elaniku jaoks sobiv tee, mis aitab ennetada, ära hoida ja vähendada hübriidsõja võimalikkuse riski.

Nagu on öelnud Eesti Vabariigi president Lennart Meri, saab julgeolekugarantiisid ühele riigile anda ainult tema rahvas ise14.

ALLIKAD: 1

2 3 4 5

6

7

8

9 10 11 12 13 14

NATO Russia Relations: The Background. Media Backgrounder. [Online] February 2017. [Cited: 26 March 2018.] https://www.nato.int/nato_static_fl2014/assets/pdf/ pdf_2017_02/20170206_1702-nato-russia-en.pdf.

Resilience and Article 3. Fact Sheet. [Online] 2021. https://www.nato.int/cps/en/ natohq/topics_132722.htm.

Eesti Kaitseministeerium. [Online] 2014. [Cited: 26 March 2018.] https:// kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapindne-riigikaitse.

Clausewitz, V. C. „Sõjast“. Tallinn: Sõjandusvaramu, Eesti Keele Sihtasutus, 2004.

Giannopoulos, G., Smith, H., Theocharidou, M. & (Editors). 2019. The Landscape of Hybrid Threats: A Conceptual Model. Brussel : European Commission, Hybrid CoE., 2019.

Kaas, K. Kindral Clausewitzi viimsed päevad: hübriidsõja pealetung. Postimees.

[Online] 2014. https://www.postimees.ee/2931677/kindral-clausewitzi-viimsedpaevad-hubriidsoja-pealetung.

Arumäe, Heino. Moskva taktika Balti riikide suhtes 1939–1940. Kultuur ja Elu. [Online] 2002. [Cited: 26 March 2018.] http://kultuur.elu.ee/ke491_moskva_taktika. htm.

Giannopoulos, G., Smith, H., Theocharidou, M. & (Editors). 2019. The Landscape of Hybrid Threats: A Conceptual Model. Brussel : European Commission, Hybrid CoE., 2019.

Põhja-Atlandi leping. Välisministeerium. [Online] https://vm.ee/et/pohja-atlandileping.

Warsaw Summit Communique. NATO. [Online] 2017. https://www.nato.int/cps/en/ natohq/official_texts_133169.htm.

Samas.

Riigi Teataja. Hädaolukorra seadus. [Online] 03 March 2021. https://www. riigiteataja.ee/akt/128122017049?leiaKehtiv. RT I, 17.11.2021, 9.

Eesti Kaitseministeerium. [Online] 2014. [Cited: 26 March 2018.] https:// kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapindne-riigikaitse.

Kaalep, T. 2006. Lennart Meri 1929–2006. Kolm intervjuud. Eesti Ekspress. [Online] 16 March 2006. [Cited: 26 March 2018.] http://ekspress.delfi.ee/kuum/lennartmeri-19292006kolm-intervjuud?id=69083779.

OSTES SINILILLE MÄRGI,

ANNAME AU! Punutud käepael 5€*

Patsikumm 2€*

Kleepsuleht 2€*

Kampaania toimub aprillikuus

Selle aasta uudistoodete kohta küsi lisainfot tuttavalt naiskodukaitsjalt või vaata www.naiskodukaitse.ee

* miinimumannetus

haritUD SÕDUr

miS KUKUtaKS KremLi Peremehe trooNiLt? Ilmselt mõlgub paljudel mõttes küsimus, kuidas aidata Ukrainat. Vastus on üsna lihtne: tuleb järjepidevalt vastu astuda Kremli peremehe õigustustele sõda valla päästa ja seda jätkuvalt pidada.

Tekst: KADRI PAAS, sisejulgeoleku magister

32

3/2022

haritud sõdur Sõda Ukrainaga on täielikult omistatav Putini kuritegelikule klikile, mis ei tunne huvi miljonite vaesuvate venelaste igapäevaste sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamise vastu PIXABAY

3/2022

33

haritud sõdur

P

utini süsteemse infostrateegia, täpsemalt info-psühholoogilise mõjutustegevuse halvamine nõrgendab tema positsiooni pikas ja venima jäävas sõjas. Ent selleks peame esmalt mõistma, millised on tema sõnumid jõulises infosõjas. Kreml peab info-psühholoogilist mõjutustegevust oluliseks nii välispoliitikas kui sõjapidamises. Vene Föderatsiooni (VF) sõjaline doktriin kinnitab informatsiooni ja infotehnoloogia olulisust riigi sõjalises mõtlemises: selleks, et olla edukas füüsilisel lahinguväljal, tuleks saavutada informatsiooniline üleolek inforuumis.

EESMÄRGIKS PUTINI REŽIIMI SÄILITAMINE

Juba Vene Föderatsiooni 2010. aasta sõjaline doktriin mainis, et infosõjaga ennetatakse sõjalise jõu kasutamist või kujundatakse pärast sõjalise jõu kasutamist positiivset avalikku arvamust1. Sama mõte korratakse üle ka infojulgeoleku doktriinis ja selle alusel VFi relvajõududes välja töötatud inforuumi kontseptsioonis2, kus rõhutatakse, et VFi kaitsevõime sõltub relvajõudude informatsioonilisest üleolekust inforuumis.

Informatsioonilist üleolekut inforuumis on sel sajandil võimalik tagada varasema ajaga võrreldes märksa kiiremini ja mugavamalt. Avaldatava, ent kontrollimata teabe hulk suureneb, sest sotsiaalmeedia tehniliste võimaluste täiustumine võimaldab info levi(ta)mist reaalajas. Mida rohkem infot, seda keerulisem on eraldada tasakaalustatud ja kontrollitud infot valedest, pooltõdedest ja vaenulikest narratiividest. Seda olukorda kasutavad ära kõik riiklikud eriteenistused3. Vene eriteenistustest nimetagem SVRi, FSBd ja sõjaväeluureteenistust, mida nii Vene kui Lääne avalikkuses teatakse GRUna. Vene akadeemilises kirjanduses ja riiklikku julgeolekut käsitlevates dokumentides võrreldakse terminit infooperatsioonid NATO või selle liikmesriikide paralleelsete doktriinide sõnastusega. Mõisteid info-psühholoogilised ja info-tehnilised operatsioonid tähistatakse vastavalt mõjutamisoperatsioonide, elektroonilise sõjapidamise ja kübermeetmete kirjeldamiseks. Üldistav mõiste taju-, rünnaku-, kaitse- ja tehniliste operatsioonide kohta on infovastasseis4, vastavat terminit kasutatakse riikliku julgeoleku dokumentides5.

VF kasutab infosõjas pettust, refleksiivset kontrolli, nn kognitiivset relva, vastutuse hajutamist, otseseid valesid ja alternatiivse reaalsuse loomist ühes vandenõuteooriate levitamisega. Nn kognitiivset relva määratletakse kui mitteteaduslike teooriate, paradigmade, kontseptsioonide ja strateegiate sissetoomist vastase riiklikku intellektuaalsesse keskkonda. Usutavalt esitatud väljamõeldiste eesmärk on vastase riikliku julgeoleku nõrgendamine6.

Venemaa mõjutustegevuse eesmärgiks on Putini režiimi säilitamine, kontroll inforuumi üle, Lääne ühiskondade lõhestamine, vastandamine ja kaitsepotentsiaali nõrgendamine, Lääne valitsuste otsustusprotsesside takistamine ja ekslikele otsustele õhutamine7. Info-psühholoogiline mõjutamine suunatakse esmalt ühiskonnale ja üritatakse massiteadvuses kodeerida patriotism koostööks vastasega. Seejärel pööratakse tähelepanu eliidile ja nende 34

3/2022

otsustusprotsessidele riiklikul tasandil. Sihtmärgid võivad hõlmata materiaalseid objekte, finantsmajanduslikke süsteeme ja muid võimu valdkondi8. Eesti kontekstis tähendab eelnev Eesti riikliku usaldusväärsuse kahjustamist Euroopa Liidu ja NATO silmis ning Eesti riigisisest lõhestamist.

VF hindab info-psühholoogilist mõjutustegevust nii kõrgelt seetõttu, et riigi relvajõud ei suudaks suuremahulist konventsionaalset sõda USA juhitava koalitsiooni ja NATO vägede vastu pikalt pidada. Nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt jääb Venemaa Föderatsioon NATO-le alla, ent hübriidsõja meetodeid kasutades suudab Venemaa NATO riike märksa paremini lõhestada ja ohustada9.

Infosõja peamine eesmärk on tsiviil- ja sõjaväelise juhtimise kaitsmine. Tulemusliku infosõja pidamiseks vajab ründaja alamsüsteeme teabe tagamiseks, arvutivõrgu toimimiseks, (signaal)luureks, elektrooniliseks sõjapidamiseks ja psühholoogiliste operatsioonide läbiviimiseks, sh oma vägede moraali hoidmiseks10. Infosõda peab pidama kõigi võimalike jõududega selleks, et tegutseda vastaspoole infoobjektide vastu ja kaitsta oma taristut11.

Selline käsitlus ühtib Vene Föderatsiooni kindralstaabi ülema armeekindral Valeri Gerassimovi seisukohaga, mille järgi on kasvanud mittesõjaliste meetodite roll poliitiliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Gerassimovi hinnangul on need paljudel juhtudel relvajõududest tõhusamad. Kasutatavate vastupanumeetodite rõhuasetus nihkub poliitiliste, majanduslike, informatsiooniliste, humanitaarsete ja teiste mittesõjaliste meetodite poole, mida realiseeritakse rahva meeleavaldustele kaasamisega.

Kõike seda täiendatakse varjatud sõjaliste abinõudega, sealhulgas info- ja erioperatsioonidega. Avalikult kasutatakse jõudu sageli rahuvalve ja kriisilahendamise ettekäändel ainult mingil etapil, enamjaolt konfliktis lõpliku edu saavutamiseks12.

Rahuajal toetab infosõda poliitilisi eesmärke ja see suurendab Vene Föderatsiooni riikliku julgeoleku tagamiseks poliitiliste, diplomaatiliste, majanduslike, juriidiliste ja sõjaliste vahendite tõhusust, mis on esmatähtis strateegilise heidutuse ülesanne13. Seetõttu on vaja tihedat koostööd sõjaväe ja teiste infosõjaga tegelevate asutuste vahel. Kooskõlastamise vajadus kehtib nii sõja- kui rahuajal, ehkki konkreetsed eesmärgid on erinevad. See on teravas vastuolus läänepoolse tõlgendusega, milles tajutakse relvastatud võitluse puudumist rahuna14.

Kuna uue põlvkonna sõjad peetakse info- ja psühholoogilises keskkonnas, siis on sellise agressiooni eesmärk laostada vastase relvajõud ja elanikkond moraalselt ja psühholoogiliselt. Eesmärk on halvata vastase otsustus- ja tegutsemisvõime, tekitada segadust ja eksitada vastast kõikvõimalikul moel. Sõjaväelasi ja tsiviilelanikke suunatakse oma riigi ja valitsuse asemel hoopis ründajat toetama15.

PUTINI ISIKLIK ALTERNATIIVREAALSUS

Kremlist lähtuvaid sõnumeid on tervikuna raske iseloomustada, sest nende sisu ja vorm vahelduvad vastavalt olukorrale. Nende keerukusaste varieerub algelistest või

PHILBO / UNSPLASH

haritud sõdur

3/2022

35

haritUD SÕDUr

Tänavu 21. veebruaril Vene rahvale peetud ligi tunnipikkuses kõnes17 õigustas Vladimir Putin oma sissetungi Ukrainasse. Vaatlejad kirjeldasid kõnet „vihase“ ja „ärevana“. See sisaldas kahte peamist argumenti, mida võime lähinädalatel ja -kuudel venekeelsetes sõnumites pidevalt uuesti märgata. Üks on keskendunud peamiselt Venemaa elanikkonnale. Teine peab silmas nii kodumaist kui rahvusvahelist publikut.

Putini kõne esimene osa visandas Ukraina ajaloo ühekülgse narratiivi, mille eesmärk oli apelleerida kodumaise publiku emotsioonidele, öeldes, et Venemaa langes Ukraina ohvriks. Narratiiv algab fantastilise ajalooversiooniga, milles väidetakse, et Ukraina on „täielikult Venemaa või täpsemalt bolševike loodud“. Seejärel saime teada, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ei olnud Ukrainal „iialgi stabiilseid tõelise riikluse traditsioone“. Putin väitis, et Ukraina läände pöördumine tõi kaasa rea katastroofe: endeemiline korruptsioon, „lääneriikide toetatud“ neonatside võimuletulek 2014. aastal ja venekeelsete süstemaatiline diskrimineerimine, sh genotsiid. Putin lõpetab väitega, et Ukrainal võib olla massihävitusrelvi, sh tuumarelvi.

Ajalehes Rossiiskaja Gazeta mullu suvel avaldatud essees „Venelaste ja ukrainlaste ajaloolisest ühtsusest“ väitis Putin samuti, et Ukraina ei ole suveräänne rahvusriik.

Putini hinnangul ei ole Ukrainal õigust oma sise- ega

välispoliitilistele eesmärkidele. „Ukraina suveräänsus on võimalik ainult partnerluses Venemaaga“ nende ühise ajaloo jooksul tekkinud sidemete tõttu. Seetõttu on nad „üks rahvas“. Putin usub vene, ukraina ja valgevene rahva ühisesse päritolusse.

Ukraina ajaloolased vastasid seepeale, et Venemaa president mõistab ajaloolisi protsesse valesti ja tõlgendab ajaloosündmusi talle sobival viisil. Kuigi tänapäeva Ukraina ja Venemaa osadel olid varakeskajal ühised dünastilised sidemed, ei piisa neid asustanud inimeste etnilisest, kultuurilisest ja keelelisest päritolust, et nimetada neid üheks rahvuseks.

Nimetus Kiivan ehk „rus“ pärines 8. sajandil Kiievi ja selle ümbruse metsades asunud viikingiasulatest. Üks viikingite klannidest, Rjurikud, alistas oma konkurendid, kehtestas kontrolli jõgede kaubateede üle ja lõi poliitilise liidu. Enamik teadlasi usub, et sõna rus on Skandinaavia päritolu. Tõenäoliselt tuleneb see rootslaste tähistamiseks kasutatud soomekeelsest terminist ruotis – rootsi keeles tähendab see „mehi, kes sõuavad“.

Kiievist, mis 11. sajandil oli Euroopa üks suuremaid linnu, laienes Rjuriku dünastia läände ja itta, jõudes praeguse Valgevene ja Venemaa aladele. Vürstid kehtestasid uute territooriumide üle kontrolli ja 12. sajandi alguses asutasid Moskva.

Laienenud vürstiriigil ei olnud ühist keelt. Venemaa tõi Bulgaariast religioosseid tekste, mis tõlgiti kreeka keelest slaavibulgaaria keelde, mida hiljem nimetati kirikuslaavi keeleks.

Seda keelt Venemaa elanikud ei rääkinud ja seda kasutati ainult „kirikusuhetes, riigi- ja kohtumenetlustes, ajalooliste dokumentide täitmiseks,“ ütleb Kiievi riikliku Taras Ševtšenko ülikooli ajaloo-osakonna dekaan Ivan Patrylyak.

FLICKR

töötlemata sõnumitest kuni täpselt orkestreeritud ja põhistatud narratiivideni. Samuti levitatakse sõnumeid, mis on täiesti tõesed, osaliselt valed, tahtlikult valesti tõlgendatud või täiesti valed ja välja mõeldud. Seega, Venemaa info-psühholoogilises mõjutustegevuses on mitmesuguseid permutatsioone, mis muudab nende vastu võitlemise raskeks16.

haritud sõdur Putini traktaadi üks silmatorkavamaid lõike viitas sellele, et Ukraina rahvuslus on 19. sajandi lõpu looming ja kriitilise välismõju tulemus. „Samal ajal hakkas Poola eliidi ja osa Malorussia haritlaskonna seas kujunema ja levima idee ukrainlastest kui venelastest eraldi seisvast rahvusest. Sellele ideele polnud ajaloolist alust.“ Seejärel pööras Putin oma viha bolševike 1922. aasta otsusele luua Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, millel oli vähemalt nominaalne eraldumisõigus, mida Venemaa president kirjeldab muu hulgas kui „kõige ohtlikuma viitsütikuga pommi paigaldamist“.

Kuidas sellistele narratiividele vastu seista? See ühekülgne neoimperialistlik ajalootõlgendus on fantaasia, millel on suur emotsionaalne veetlus endise KGB keskastme ohvitseri jaoks nagu Putin, kes koges omal nahal impeeriumi alandavat lõppu 1991. aastal. Putin tunneb end ajaloo agendina, kes ehitab üles uut Vene impeeriumit ja maksab kätte 1990. aastate kohutava alanduse eest.

Aga kuidas on lood 140 miljoni Venemaa kodanikuga?

Kuidas aitab selle ajaloolise fantaasia elluviimine ja tervele Euroopale kättemaksmine vene inimestel toime tulla hindade tõusu, majanduslanguse ja kasvava korruptsiooniga? Millist tulevikku Putini kättemaksusõda järgmistele põlvkondadele tegelikult kujutab?

Vangistatud opositsiooniliider Aleksei Navalnõi võrdles Putini argumente purjus vanaisa räuskamisega perekonna koosviibimisel. Tavalist vanaisa eristab räuskavast vanaisast ainult see, et laamendav vanaisa „võimutseb tuumarelvadega riigis“. Navalnõi väitis, et Venemaal on 21. sajandil kõik võimalused tugevaks majanduslikuks ja kultuuriliseks arenguks, naftast haritud kodanikeni.

Kuid need lastakse armutult allavett koos „sõja, mustuse, valede ja Gelendžiki kuldsete kotkastega paleega“ (viide Putini väidetavale lossile Musta mere idarannikul Krasnodaris).

peavad Putini õigustusele vastu astuma ja järjepidevalt näitama, kuidas Putin valetab. Ukraina sõja kontekstis tähendab see selgitamist, miks Putin andis käsu alustada täiemahulist sõda. Vene presidendi retoorika järgi takistatakse niiviisi justkui NATO hegemooniat ja laienemist itta. Tegelikult on Ukraina sõda lootusetu ettevõtmine, mis ei hoia üht ega teist. Vastupidi, sõda kiirendab NATO saabumist Venemaa piiride suunas. Näiteks Soomes kasvab toetus NATO liikmelisusele vargsi, aga järjepidevalt.

Putini teabestrateegia vastu võitlemine hõlmab seega kahte peamist suunda. Esiteks, see ei ole Vene Föderatsiooni sõda Ukraina vastu. See on endise KGB alampolkovniku Vladimir Putini isiklik sõda suveräänse Ukraina vabariigi vastu. See on täielikult omistatav Putini kuritegelikule klikile, mis ei tunne huvi miljonite vaesuvate venelaste igapäevaste sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamise vastu.

Paljudes Venemaa linnades toimuvad protestid viitavad sellele, et paljud venelased mõistavad hästi, et vennasrahva valimatu tapmine, selle asemel et hoolitseda oma rahva heaolu ja turvalisuse eest, on sõjakurjategija isiklik kinnisidee. Ukrainast ei lähtunud Venemaale mingisugust reaalset sõjalist, majanduslikku ega poliitilist ohtu.

Teiseks, täiemahuline sissetung Ukrainasse ainult halvendab Venemaa julgeolekuolukorda. President Putini personaalne kinnisidee ja valla päästetud sõda isoleerib Venemaa liitlastest aina kiiremini ja vaieldamatult soodustab NATO edasist laienemist oma piiride lähistele.

ALLIKAD: 1

2

Putini kõne teine osa sisaldas geopoliitilisi argumente NATO ja USA hoolimatust laienemisest Venemaa mõjusfääri. See sisaldas muljetavaldavat kõnepruuki „USA ehitatud mereoperatsioonide keskusest Otšakovis“ ja hirmutavaid hoiatusi, et USA ballistiliste rakettide jõudmiseks Harkivist Moskvasse kulub vaid 7–8 minutit.

Lõpetuseks teatas Putin, et USA tahab Venemaad tükeldada ja nõrgestada, sest „nad lihtsalt ei vaja suurt ja iseseisvat Venemaad“. Selline argumentatsioon suunati nii kodumaisele kui rahvusvahelisele publikule. Võimalik, et suure osa oma sõnumist saatis Putin Pekingisse. See on olnud populaarne arutelu ka lääne meedias ja akadeemilistes ringkondades. Kahtlemata soovivad Ameerika Ühendriigid ohjeldada Venemaa võimu ja ambitsioone, kuid see Putini argument ei õigusta vähimalgi moel Ukraina ümberpiiramist ja iseseisvale riigile jultunult kallale tungimist, selle pommitamist ja tsiviilisikute valimatut tapmist.

KUIDAS VÕIDELDA?

Putini argumentide vastu võitlemine nõuab selge vahe tegemist selgituste ja põhjenduste vahel. Lääneriigid

3

4 5 6 7

8 9 10 11 12 13

14 15 16

17

Kremlin, 2014. Military Doctrine of the Russian Federation. [Võrgumaterjal] Leitav: http://static.kremlin.ru/media/events/files/41d527556bec8deb3530. pdf; Kremlin, 2010. Military Doctrine of the Russian Federation. [Võrgumaterjal] Leitav: http://kremlin.ru/supplement/461; The Ministry of Foreign Affairs of the Russian Federation, 2016. Doctrine of Information Security of the Russian Federation. [Võrgumaterjal] Leitav: https://www.mid.ru/en/foreign_policy/ official_documents/-/asset_publisher/CptICkB6BZ29/content/id/2563163 p_p_id=101_INSTANCE_CptICkB6BZ29&_101_INSTANCE_CptICkB6BZ29_ languageId=en_GB Ministry of Defence of the Russian Federation, 2011. Russian Federation Armed Forces Information Space Activities Concept. [Võrgumaterjal] Leitav: http://eng.mil. ru/en/science/publications/more.htm?id=10845074@cmsArticle Fitzgerald, W., C. & Brantly, A., F., 2017. Subverting Reality: The Role of Propaganda in 21st Century Intelligence. International Journal of Intelligence and CounterIntelligence, 30(2), p. 236.

Arold, U., 2016. Peculiarities of Russian Information Operations. Sõjateadlane, 2, p.

17.

Gerassimov. V., 2013. Ценность науки в предвидении. Военно-промышленный Курьер, 8(476), стр. 1–3.

Sulaškin, S. S., 2014. Cognitive Weapons – A New Generation of Information Weapon. Journal of the Academy of Military Science, 1, pp. 57–65.

Thomas, T., 2015. Russia`s 21st century information war: working to undermine and destabilize populations. Defence Strategic Communications, 1(1), pp. 11–12; Jantunen, S., 2018. Infosõda. Tallinn: Kultuurileht; Aro, J., 2016. The cyberspace war: propaganda and trolling as warfare tools. European View, 15, pp. 121–132.

Thomas, T., 2015. Russia`s 21st century information war: working to undermine and destabilize populations. Defence Strategic Communications, 1(1), p. 17.

Sazonov, V., Koort, E., Heinsoo, P. & Paas, K., 2020. Sisejulgeoleku hübriidohtude tutvustamine. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.

Saifetdinov, K. I., 2014. Information warfare in the military realm. Military Thought, 7, pp. 38–41.

Samas, p. 39.

Gerassimov. V., 2013. Ценность науки в предвидении. Военно-промышленный Курьер, 8(476), стр. 1–3.

Saifetdinov, K. I., 2014. Information warfare in the military realm. Military Thought, 7, p. 40; Jonsson, O., Seely, R., 2015. Russian Full-Spectrum Conflict: An Appraisal After Ukraine. The Journal of Slavic Military Studies, 28 (1), p. 2.

Saifetdinov, 2014, p. 40; Jonsson, O., Seely, R., 2015, p. 6.

Berzinš, J., 2014. Russia’s New Generation Warfare in Ukraine: Implications for Latvian Defense Policy. Latvia: Nation Defence Academy of Latvia, p. 5.

Mazarr, M., J., Casey, A., Demus, A., Harold, S. W., Matthews, L. J., BeauchampMustafaga, N. & Sladden, J., 2019. Hostile Social Manipulation: Present Realities and Emerging Trends. Santa Monica: RAND Corporation, p. 73.

Vladimir Putini kõne, 2022. Leitav: PUTINI KÕNE TÄISMAHUS | Ukraina loodi bolševistliku ja kommunistliku Venemaa poolt – Delfi.

3/2022

37

ALISDARE HICKSON/FLICKR

vÄgivaLLatU vaStUPaNU

38

3/2022

vÄgivaLLatU vaStUPaNU Hea lugeja!

24. veebruari varahommikul alustas Putin sõjalist „erioperatsiooni“ ehk laiaulatuslikku konventsionaalset rünnakut Ukraina vastu. Selle artikli trükkimineku ajaks ajakirjas Kaitse Kodu! on möödunud enam kui nädal Putini sõjast demokraatliku eluviisi vastu. Euroopa on muutunud ja muutub veel edasi, meie ise muutume, meie riigikaitse õpib ja muutub. Me kõik oleme sõjakeerises, mille on vallandanud üks ainuvõimu ja mõju ihaldavaid 21. sajandi tippdiktaatoreid. Strateegilises üldpildis, kui kasutada selle selgitamiseks Kaitseliidu 3V printsiipi, oleme me täna enamasti võimaldajate ja võimendajate rollis, et toetada Ukraina võitlejaid. Usume ja loodame, et meie ühine panus muudab sõja kulgu, lõpetab hulluse ega sunni meid kanda võtma kõiki 3V rolle tervikuna.

Dr. Maciej Bartkowski kirjutas oma artikli 2018. aastal, kui Venemaa rünnakud Krimmile ja Ida-Ukrainale olid juba toimunud. Tema käsitlus on püüd hoida ära sõda, kaitsta rahu ja demokraatlikku eluviisi. Just nimelt olevikus, sest suur osa käesolevast artiklist on meile juhtnööriks ka täna. Meil on veel võimalus võimendada ja tõhustada oma riigikaitset vägivallatu võitluse e tsiviilvastupanu strateegiate, taktikate ja meetoditega. Meil on võimalus toetada demokraatlikke jõudusid agressorriigis endas. Tähelepanelik lugemine ja kaasamõtlemine annab meile võimaluse initsiatiiviks ja vabatahtlikkuse efektiivseks rakendamiseks.

Tsiviilvastupanu e vägivallatut võitlust käsitlevad artiklid Kaitse Kodu! ajakirjas on seotud Kaitseliidu jõupingutustega mittesõjalise territoriaalkaitse arendamisel. Artiklid ei ole juhuslik valik huvipakkuvast informatsioonist, vaid teadlik panus meie riigikaitsesse.

KK!

veNemaa eLaNiKKoNNaKeSKNe SÕjaPiDamiNe ja vÄgivaLLatU tSiviiLvaStUPaNU: hariDUSe eDeNDamiNe 3. oSa Tsiviilvastupanu uurimine ja praktika pakuvad ainulaadset tervikvaadet struktureeritud ja kogemusõppele, oskuste arendamisele ning teadmistepõhistele vahenditele, mis võivad rikastada kodaniku- ja poliitilist haridust ning muuta ühiskonnad hübriidrünnakute suhtes vastupidavamaks.

Tekst: dr MACIEJ BARTKOWSKI, Johns Hopkinsi ülikool 3/2022

39

vÄgivaLLatU vaStUPaNU

N

ii Ameerika Ühendriikide Senati komitee aruanne1 kui ka Atlandi Nõukogu uuring „Demokraatlik kaitse desinformatsiooni vastu“2 osutavad sellele, kui tähtis on digija meediapädevusele ning kriitilisele mõtlemisele keskenduv riiklik kodanikuharidus, mida tuleb rakendada selleks, et kaitsta ühiskonda hübriidsõja ohtude vastu.

Tänapäevaseid tsiviilvastupanu koolitusprogramme, näiteks rahvusvahelise vägivallatu konflikti keskuse (ICNC) tsiviilvastupanu kursuse programmi3, võiks kohalike ja riiklike haridusasutuste toetusel laiendada ja lõimida kohustusliku üldhariduse õppekavasse. Tsiviilvastupanu kursusi võiks täiendada strateegiamängude4 ja strateegiliste arvutisimulatsioonidega vägivallatu organiseerumise ja mobiliseerimise ning tsiviilvastupanu kampaaniate teemal.

Näiteks on tasuta saadaval5 mäng „People Power: The Game of Civil Resistance“6, mida on kogu maailmas juba kohandatud veebis ja klassiruumis toimuvaks õppetööks eri kooliastmetes. Osalejad saavad valida nelja tsiviilvastupanu kampaania vahel: korruptsiooni-, diktatuuri- ja okupatsioonivastane ning vähemuste õiguste kampaania.

Need on keerulised analüütilised harjutused vägivallatu organiseerumise ja vastupanu teemal. Mängu stsenaariumi on võimalik modelleerida: kasutaja saab lisada konkreetseid kohalikke olusid, osalejaid, institutsioone ja muid eriomadusi ning kujundada uute muutujatega mängu. Lisauuendused võiksid hõlmata stsenaariume, mis meenutavad hübriidsõja konflikti, kus rünnatud rahvas organiseerub ja arendab välja tsiviilvastupanu strateegiaid.

Need kursused, eriti kui neid täiendatakse interaktiivsete harjutuste ja simulatsioonidega, võivad parandada ja arendada hübriidsõja ohtude tõrjumiseks sobilikke oskusi ja pädevusi, sealhulgas: olukorrateadlikkust; strateegilise planeerimise oskusi ja võimete arendamist; oskust kiiresti mobiliseerida, sealhulgas võimet kiiresti hankida ja võtta kasutusele materiaalseid ja inimressursse;

Selles analüüsis käsitletakse TSIVIILVASTUPANU võitlusviisina, mis kasutab erinevaid vägivallatuid, tavainimeste juhitud institutsioonideüleseid meetodeid (nt koostööst keeldumine, meeleavaldused, boikotid) ning toetub tsiviilisikute mobiliseerumisele alt üles (isemobiliseerumine) eesmärgiga saavutada võimutasakaal ja konkreetse võitluse poliitilised eesmärgid.

Tsiviilvastupanu erinevad vormid rakenduvad vaatamata sellele, milliseid repressiivseid karistusmeetmeid vastane kasutab.

ELANIKKONNAKESKSE SÕJA all mõistetakse sellist tüüpi hübriidsõda, mille käigus kasutatakse laialdaselt mittesõjalisi meetodeid ja vahendeid, mis on suunatud vastase ühiskonnale ja manipuleerivad selle protestipotentsiaaliga. Eesmärk on külvata rahulolematust, laiendada eelarvamusi ja süvendada ühiskondlikke lõhesid. Sageli tuuakse inimesi tänavatele ja tekitatakse proteste erimeelsustele toetuvate probleemide ümber.

Sellised ühiskonnale suunatud mittesõjalised ohud ja rünnakud muudavad sõjalised vastumeetmed ebaoluliseks.

40

3/2022

suhtlemisoskust ja valdkonnateadmisi, mis aitavad eristada usaldusväärseid ja ebausaldusväärseid allikaid ning kontrollida teavet; oskust luua võrgustikke; teadmisi küberturvalisusest ja digipädevust.

Neid tsiviilvastupanu kursusi saab rakendada gümnaasiumi ja koolivälise õppeprogrammi osana7, kõrgkoolides ja ülikoolides8, ühekordsete intensiivsete akadeemiliste seminaridena9 ja praktikarühmades10; neid saab pakkuda veebikoolituse kaudu, nagu ICNC tsiviilvastupanu veebikursused11 või Ameerika Ühendriikide Rahuinstituudi isetegevuskursused12 vägivallatute liikumiste arengu teemal, aga samuti õpikodade ja koolituste13 kaudu, mida korraldatakse ülemaailmsetes14, piirkondlikes15 ja kodumaistes16 instituutides.

Selline laiapõhjaline tsiviilvastupanuharidus tugevdab vägivallatu organiseerumise võimeid, oskusi, arusaamu, protsesse, ressursse ning kohalikke, riiklikke ja riikidevahelisi võrgustikke. See võib aidata luua kestlikku vabakondlikku taristut tulevaseks mobiliseerimiseks isegi siis, kui ühiskond on juba välise surve all. Esialgsed tulemused esimese piirkondliku strateegilise vägivallatu tegevuse uurimise ja praktika instituudi mõju kohta Põhja- ja Lõuna-Ameerikas näitavad, et lisaks teadmiste ja oskuste jagamise kohale on instituut loonud ka toimeka riikidevahelise võrgustiku. Selle võrgustiku kaudu levitavad aktivistid teavet „inimõiguste rikkumiste ja repressioonide kohta, mille tunnistajaks nad on olnud, et kutsuda oma sõpru teistes riikides üles esitama otsustajatele nõudmisi lõpetada ühiskonna juhtide meelevaldne arreteerimine ... ja luua muid mõjusaid sidemeid, mis toetavad rohujuure tasandi aktivistide tööd“17.

Tsiviilvastupanu käsitlevat rahvaharidust saab veelgi laiendada, kui edendada rakendusuuringuid18 – näiteks selliseid, nagu Denveri ülikooli mikromobiliseerimise19 uurimisprojekt, mis käsitleb naiste organiseerumise ja massimeeleavaldustes osalemise rolli ja mõju –, avaldada eriaruandeid20 valdkonna pedagoogika ja hariduse kohta21 ning monograafiaid22, mis hõlmavad parimaid tavasid, millele tuginedes suurendada nii vägivaldse kui ka mittesõjalise sekkumise korral ühiskonna vastupanuvõimet ja valmisolekut vägivallatult mobiliseeruda.

Tsiviilvastupanu kohta kirjutatud tööd on paljudes keeltes vabalt kättesaadavad23 ning uute sihtrühmadeni jõudmiseks võiks toetada ja laiendada asjakohase kirjanduse tõlkimist.

Selleks, et ennast välisriikide juhitud hübriidsõja vastu paremini kaitsta, on paradoksaalsel kombel vaja meetmeid, millesse riigiasutused omakorda võivad suhtuda ettevaatusega: nimelt ulatuslik poliitiline harimine ja oskuste arendamine, et organiseerida, mobiliseerida ja juhtida vägivallatuid liikumisi ja kampaaniaid. Need meetmed võivad toimida tõhusa relvana nii omaenda valitsuse demokraatiavastase tegevuse kui ka väliste ohtude vastu.

Järelikult muudab sõltumatu ja võimekam vabakond oma valitsuse vastutustundlikumaks ja reageerimisvõimelisemaks ning kokkuvõttes mitte ei nõrgenda, vaid tugevdab riiki ühtaegu nii sisemiselt (demokraatia vähikäigu vastu) kui ka väliselt (hübriidrünnakute vastu).

vÄgivaLLatU vaStUPaNU 1. KAASATA RÜNDAVA RIIGI ÜHISKOND JA SEADA TA SÕNUMITE SIHTMÄRGIKS.

pannakse proovile, hakkavad inimesed otsima väljapääsu, nagu juhtus Venemaa dopinguskandaali puhul. Dokumentalist Bryan Fogelil ei olnud Venemaa dopinguvastase agentuuri juhi Grigori Rodtšenkoga ühendust võttes eesmärki meelitada teda poolt vahetama. Ta tahtis hoopis selgust saada amatöörjalgratturite ja dopingu seostes, et näidata, kui ebatõhusad on dopinguvastased reeglid. Kui Fogel oli Rodtšenkoga Skype’i kaudu tihedasti suhelnud, leidis ta end ainulaadses olukorras, kus ta sai aidata Rodtšenkol pärast olümpiakoondise dopinguskandaali puhkemist Venemaalt põgeneda. Tänu sellele andis Rodtšenko Putini režiimi kahjustava erakordse tunnistuse, paljastades, mil määral Putin ise ja tema julgeolekuteenistused lasid kogu riiki hõlmaval dopingusüsteemil toimida27.

Üks Venemaa rünnakute suhtes haavatavavatest riikidest on kaalunud tsiviilvastupanu ofensiivset võimet hübriidrünnakute vastase strateegiana. 2016. aastal andis Leedu kaitseministeerium välja trükise „Prepare to Survive Emergencies and War: A Cheerful Take on Serious Recommendations“ („Ole valmis hädaolukorda ja sõda üle elama: muhe ülevaade tõsistest soovitustest“)25. Seda levitati tuhandetes eksemplarides haridus- ja riigiasutustele ning raamatukogudele. Brošüüris, mis käsitleb tõsist kaitsevalmiduse küsimust, tutvustatakse lõbusal toonil vahendeid, mida võidakse riigi vastu algatatud hübriidsõjas kasutada.

Käsiraamatus kirjeldatakse ka tsiviilvastupanu viise ja põhimõtteid, millega hübriidrünnakutele vastata, näiteks soovitatakse kasutada kõiki käepäraseid vahendeid, et teavitada agressiivse riigi ühiskonda tema valitsuse kuritegudest ja rikkumistest võõral territooriumil. Selliste tegevuste eesmärk on süvendada sisemist lõhet ja tõugata ründava režiimi valitsevat eliiti ühiskonnast eemale. Teisisõnu võib välismaise hübriidrünnaku alla sattunud ühiskond ehitada sildu ründava riigi ühiskonda, et tekitada agressorile sisepoliitilist survet ja sundida teda kurssi muutma.

Vaba Venemaa Fond soodustab oma Kiievi büroo kaudu Venemaa ja Ukraina vabakonna dialoogi. Varsti pärast Euromaidani revolutsiooni algatas fond projekti „Ukraina oma silmaga“, mis viib venelasi õppereisidele Ukraina linnadesse, sealhulgas Kiievisse, Odessasse, Lvivi ja Dniprosse. Need külastused aitavad noortel kujundada Ukrainast realistlikumat arusaama ja objektiivsemat arvamust, kohtuda ukrainlastega ja nendega sõbruneda ning tänu sellele tõrjuda Ukraina-vastast propagandat Vene riigi kontrollitavas meedias.

Hübriidrünnakute hind tõuseb, kui kasutada nende vastu tervet hulka vahendeid: majanduslikke, diplomaatilisi ja isegi sõjalisi vägivallatu iseloomuga vastumeetmeid (nt vägede ümberpaigutamine). Lisaks eeltoodule on võimalik tugineda tsiviilvastupanu strateegiale ning kasutada seda ründava riigi ühiskonna ja valitsuse tugisammaste vastu.

Just nõnda tegutses Mahatma Gandhi 1930. aastal, korraldades soolamarssi ja sellele järgnenud kampaaniat24, mille mõju jõudis otse Briti ühiskonda, ilma et jäigad riigiametnikud oleksid suutnud seda takistada, ja võitis nii India vägivallatule iseseisvuspüüdlusele Briti avalikkuse poolehoiu.

Solidaarsuskampaania abil saab tublisti edendada Venemaa poliitvangide küsimust. Vene ametivõimud süüdistavad praegu sadu ukrainlasi – teiste seas Ukraina filmire-

Hoolimata Putini väidetest, et teda toetab suur enamik venelasi, ei ole Vene eliit sugugi monoliitne. Eriti haritud spetsialistide – arstide, üliõpilaste, tööliste, riigiteenistujate, sõjaväelaste pereliikmete ja isegi nn trollivabrikute töötajate – seas leidub neid, kes ei nõustu Putini poliitikaga või on selle vastu. Nad võivad olla läänemeelsed ja tunda kaasa Venemaa naabritele, keda Kreml on sõjaliselt ähvardanud. Kodanikualgatuslikku teavitustegevust, mis põhineb kutsealastel, akadeemilistel ja isiklikel huvidel ning kontaktidel, saab korraldada ka poliitikast hoiduvate Vene kodanike seas. Selline suhtlus võib kujutada endast lihtsat arvamus- ja mõttevahetust, professionaalset koostööd või nõustamist, väiksemate või suuremate isiklike raskuste või murede lahendamist.

Selline kodanike teavitamine osana kestvast vägivallatust kampaaniast võib mittedemokraatlikus riigis osutuda nii tõhusaks, et toob kaasa riigiametnike poolevahetuse26.

Korrumpeerunud süsteemis muutuvad ametnikkonna lahkarvamused surve all eriti teravaks. Kui lojaalsus

3OFF.LIVEJOURNAL.COM/247520.HTML

Ofensiivne tsiviilvastupanu ei pea olema pahatahtlik (nt teabega manipuleerimine või võltsuudiste levitamine).

Selle asemel võib venemaalaste teavitamine põhineda positiivsel piiriülesel suhtlemisel, solidaarsusel ja abistamisel, vastastikusel mõistmisel ja heal tahtel.

3/2022

41

vÄgivaLLatU vaStUPaNU žissööri Oleh Sentsovi – terrorismis ja riigi õõnestamises.

Kampaania „Vabastage poliitvangid“ on toimunud USAs ja kogu Euroopas, sealhulgas Ukrainas ja isegi Venemaal.

Näiteks korraldasid Sentsovi kunstnikest ja filmitegijaist sõbrad ja kolleegid28 Moskvas solidaarsuskontserdi29, et tuletada venelastele meelde tema rasket olukorda, muu hulgas tema toonast näljastreiki, ja pöörata tähelepanu tema nõudmisele vabastada kõik Ukraina poliitvangid Venemaal.

2. SUURENDADA RÜNDAVA REŽIIMIGA VASTAKUTI SEISVATE VÄGIVALLATUTE TEGUTSEJATE JA TEGEVUSTE ARVU JA LIIKE.

Mis juhtub, kui demokraatlike ühiskondade kodanike ja venemaalaste eraviisiline ja harv läbikäimine laieneks märkimisväärselt ulatuslikult ja sügavuti, kaasates tuhandeid inimesi, ning sellele antaks kooskõlastatud strateegiline fookus ja seataks eesmärk luua tavaliste venelastega pideva suhtluse kanalid? Demokraatlike riikide vabakonna rühmadel, loomeühendustel, ametiühingutel ning juristide, arstide ja üliõpilaste kutseühendustel on head võimalused jõuda Kremlit eirates otse venelasteni.

Sellised sammud vähendaksid Venemaa ja demokraatlike riikide kodaniku- ja kutserühmade võõrdumist ning samal ajal suurendaksid lõhet Kremli ja tavaliste venemaalaste vahel.

Näiteks vahetult enne seda, kui Venemaa võttis Krimmi vargsi üle ja asus Donbassis rahutusi õhutama, levitasid ukrainlaste rühmad ja üksikisikud spontaanselt, ent jõuliselt mitmesugust teavet. Ukrainlased eri tegevusaladelt esitasid avalikke pöördumisi idanaabri kolleegidele.

Ukraina kinematografistid kutsusid kirjas Vene ametivendadele30 üles solidaarsusele ja kannustasid neid väljendama avalikku vastuseisu31 Venemaa sõjalisele sekkumisele Ukrainas. Vene rokitähed kuulutasid rahu ja sõprust venelaste ja ukrainlaste vahel32. Tuntud Ukraina näitlejad33 ja kirjanikud pöördusid video teel venelaste poole. Kui Venemaa parlament kiitis heaks sõjalise sissetungi Ukrainasse, tegid Ukraina teadlased ja akadeemilised institutsioonid34 avalikke pöördumisi Vene kolleegidele. Nad kutsusid ametivendi üles tegema Venemaa valitsuse juures lobitööd, et vältida kahe riigi sõda. Vastuseks väljendasid Venemaa akadeemiliste ja haridusringkondade35 esindajad Ukraina kolleegidega solidaarsust ja pakkusid ukraina rahvale toetust nende püüdlustes saavutada vabadus, demokraatia ja ühiskondlik õiglus. Samuti julgustasid nad kõiki Vene teadlasi, üliõpilasi ja õpetajaid üles solidaarsusavaldusele alla kirjutama. Ka Ukraina tudengid pöördusid video teel Vene üliõpilaste poole36. Viimased vastasid tihti kriitiliselt, asudes oma valitsust õigustama. Siiski oli vastuste hulgas, mida Vene üliõpilased saatsid ukrainlastest eakaaslastele, ka solidaarsuseavaldusi37. Ukraina kunstnikud ja vaimuinimesed38 suhtlesid avalikult Putinit toetavate Vene kunsti- ja kultuuriinimestega ning esitasid vastuargumente Kremli propagandale, mille kohaselt olevat Maidan olnud vägivaldne, Ukrainas diskrimineeritavat venekeelset elanikkonda ja Krimmi referendum olevat olnud õiguspärane. Ukraina eru-39 ja tegevsõjaväelased kutsusid Vene ohvitsere üles seisma vastu sõjalisele sekkumisele Ukrainas. Ternopilist pärit modellid soovitasid videopöördumises40 Vene sõduritel koju naasta – neid ootavate sõbrannade, kihlatute ja abikaasade juurde.

42

3/2022

See kampaania näitas võimet mobiliseerida venemaalasi.

2014. aasta varakevadel läksid tuhanded venelased tänavatele, et protestida Kremli sekkumise vastu Ukrainas41.

Kuid edu oli üsna piiratud, sest püüe lüüa Ukraina küsimuses Vene rahva ja Kremli vahele kiilu kukkus lõpuks läbi. Arvatavasti ei olnud asi pöördumiste nõrkuses, sest paljudele neist vastas teine pool soovitud solidaarsuse ja kaastundega, vaid pigem nende lühiajalises (enamik neist algatati 2014. aastal ja lõpetati 2015. aasta alguseks), spontaanses ja koordineerimata laadis.

2014. aasta hiliskevadeks oli ukrainlaste üldine suhtumine Venemaa agressiooni järsult muutunud: nüüd eelistati täiemahulist sõjalist vastust. Vaenulikum hoiak varjutas varasema positiivse pöördumise Vene ühiskonna poole.

See sündmuste kulg andis Putinile kasuliku propagandavahendi, et hoida oma rahvast enda poolel, kujutades ukrainlasi vägivaldsetena, sellal kui Donbassi halvasti varustatud hädiseid mässulisi esitleti piirkonna venekeelsete elanike õiguspäraste kaitsjatena, kes hakkavad vapralt vastu kogu Ukraina sõjaväele. Samamoodi kasutas äsja okupeeritud Krimmi venemeelne valitsus Donbassi sõda oma propagandaks poolsaare rahva seas: nii kuulutati, et kui Venemaad ja tema vägesid poleks olnud, oleks krimlasi tabanud sama saatus, mis Donbassi elanikke: vägivald ja sõda. Sel ajal oli juba märksa keerulisem edastada Krimmi, Donbassi ja Venemaa enda neutraalsetele venelastele oma teavet.

Ometi võib võimaluse tekkides või mõne suurõnnetuse juhtudes proovida uuesti jõuda Vene ühiskonnani. Nii juhtus 2018. aasta märtsis, kui Venemaa Kemerovo linna kaubanduskeskuses puhkenud tulekahjus hukkus üle 60 inimese, neist paljud lapsed42. Kogu Ukrainas avaldasid inimesed kaastunnet ja tõid Venemaa saatkonna juurde lilli43. Ei ole sugugi võimatu, et kui kodanike mobiliseerimine olnuks avalikum ja paremini organiseeritud – ka väljaspool Vene õigeusu kiriku kohalikku võrgustikku ja vene diasporaad –, oleks saanud koguda raha ja kaupu ning toimetada need piiriülese solidaarsuse ja empaatia eheda väljendusena lähedased kaotanud peredele. Sellele sillale tuginedes oleks saanud rajada uusi sildu üle piiri.

Vabakonna solidaarsust ja naabrite abistamist võivad soodustada ka Venemaal ja lääneriikides toimuvad korruptsioonivastased kampaaniad, mis üksiti suurendavad survet Kremlile. Rohujuuretasandi aktivistid saavad uurida ja avalikustada Venemaalt pärit ebaseaduslikku vara, mis on Euroopa ja Põhja-Ameerika suurlinnadesse varjule viidud. Selline teave võib omakorda olla kasulik Vene aktivistidele, kes saavad probleemi võimendada, uurida kohalikke seoseid ja levitada uudiseid kogu riigis. Vene aktivistid saavad anda ka juhtnööre lääneriikide kolleegidele selle kohta, millist teavet koguda, ning soovitada neil nõuda oma riigi valitsuselt Venemaa korruptsioonivastaste kampaaniate toetamist. Samuti võiksid Ukraina ja Venemaa korruptsioonivastased aktivistid asuda oma tööd koordineerima ning jagada teavet ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas juurdunud oligarhiliste ja kleptokraatlike tavade vastu võidelda. Nad saaksid näidata, millised on probleemide ja nende lahenduste sarnasused ja erinevused. Vene korruptsioonivastased aktivistid võiksid keskenduda ka Venemaa okupeeritud Krimmi ja Donbassi

M-UKRAINE.COM

aladele, kuhu Ukraina aktivistidel on piiratud juurdepääs või seda polegi, ning uurida ja koguda teavet seal vohava korruptsiooni kohta. Ukraina aktivistid omakorda võiksid heita rohkem valgust omaenda riigis ja ukrainlaste osalusel valitsevale korruptsioonile, mis tuleneb otseselt sõjategevusest ja okupatsioonist.

Mõnikord toetavad korruptsioonivastaseid püüdlusi välismaiste vaatlejate üllatavad võrgustikud, nagu näitab Tuneesia blogiaktivisti44 juhtum. Kõnealusel juhul oli tegu lennundusentusiastidega, kes kogusid hobi korras teavet Tuneesia presidendi lennuki sõitude kohta. Üks Tuneesia blogija palus neil saata pilte presidendi lennukist, mida oli aastail 2001–2007 nähtud eri lennujaamades üle Euroopa. Kuigi president Ben Ali tegi sel ajal Euroopasse ainult kolm ametlikku reisi, nähti lennukit 13 korda sellistes kohtades nagu Málaga, Malta, Genf, Madrid ja Pariis.

Nagu selgus, armastas presidendi abikaasa käia Euroopas eraviisiliselt poodlemas ja vaba aega veetmas. Too aktivist-blogija tegi video45, mis kirjeldas kõike seda üksikasjalikult ja heitis valgust korruptsioonile riigi kõrgeimal tasandil. See vihastas tavalisi tuneeslasi, kes vallandasid mõne aasta pärast vägivallatu revolutsiooni.

Veel üks vägivallatute tegevuste rakendamise strateegia, millega ründav režiim peab silmitsi seisma, on kasutada meeleavaldustel, lauludes, muusikas, veebimeemides ja meediakanaleis huumorit, satiiri ja pilget. Iseäranis autokraat tahab olla kardetud, austatud ja tõsiseltvõetav.

Ta suhtub tema üle tehtud nalja ja pilkesse valulikult.

Mõnikord võib naljatlev toon puudutada laiemat üldsust ja hoogustada Kremli hübriidsõja vastu seisva rohujuuretasandi mobiliseerumist. 2016. aastal asutati Balti riikides ja Soomes veebikogukond, mille sajad nn haldjad võitlesid trollide vastu. „Olgem meie siis haldjad“, nagu selgitas üks haldjaaktivist46. Peale salajase töö internetis, kus haldjad tuvastasid ja paljastasid trolle ning võitlesid nende vastu, korraldasid nad Leedus ka meeleavaldusi vastuseks Kremli-meelsetele protestidele. Nad kandsid USA ja Euroopa Liidu lippe ja naeratasid rõõmsalt, rikkudes Kremli riigimeedia kaadrid läänevastastelt protestidelt.

3. KUJUNDADA VALMISOLEKUT TSIVIILVASTUPANUKS ÜHISKONNAS JA RIIGIS NING RAHVUSVAHELISEL TASANDIL. Selleks, et tsiviilvastupanu muutuks tõhusaks hübriidsõjavastaseks riiklikuks vahendiks, tuleb see lõimida

ühiskonda ja riigistruktuuridesse ning seda peab kodanike seas propageerima. Õnneks näib tsiviilvastupanu olevat selline kontseptsioon ja praktika, mida saab üsna hästi lõimida julgeoleku, poliitika ja institutsioonidega ning ühiskondlike ja kultuuriliste küsimustega seotud avaliku elu tahkudega, nagu näitavad järgmised näited ja soovitused.

Riik saab täiendada oma sõjalist doktriini tsiviilvastupanu ideede ja võtetega. Kõige edukamalt on lõiminud tsiviilvastupanu oma riigikaitsestrateegiatesse Leedu. Selle värskeimas, 2016. aasta sõjalises strateegias47 on usaldusväärse heidutuse all märgitud: „… valmistada kodanikke ette riigikaitseks ja vägivallatuks vastupanuks ... edendada [rahva] tahet ja võimet inforünnakutele vastu seista ...“ Strateegia soovitab võimaldada kodanikel omandada ja täiustada relvastatud kaitse oskuste kõrval ka vägivallatu vastupanu oskusi osana totaalsest vastupanust agressorile. 2017. aasta riiklikus julgeolekustrateegias48 rõhutatakse ühiskonna valmisolekut ja kodanikuaktiivsuse edendamist, „... pakkudes võimalusi omandada ja parandada ... oskusi viia ellu vägivallatut tsiviilvastupanu“. Pärast seda, kui Venemaa alustas Ukrainas hübriidsõda, moodustas Leedu kaitseministeerium mobilisatsiooni ja tsiviilvastupanu osakonna.

Aastatel 2015 ja 2016 avaldas osakond kolm käsiraamatut: „Mida tuleb teada häda- ja sõjaolukorraks valmistumisel“49, „Ole valmis hädaolukorda ja sõda üle elama: muhe ülevaade tõsistest soovitustest“50 ja „Mida tuleb teada vastupanust: aktiivse tegutsemise juhised“51. Need trükised käsitlevad vägivallatu vastupanu rolli riigikaitses ja pakuvad sellise vastupanu näiteid. Ühes neist toonitatakse: „Inimesed saavad oma riigi ründamisele vastu hakata ka muul moel peale relvastatud võitluse. Üks võimalus agressioonile vastu panna on kodanikel põhinev kaitse ehk vägivallatu tsiviilvastupanu. (...) See meetod on eriti oluline hübriidsõja ohtude puhul.“ Veel üks viis tsiviilvastupanu ärgitada ja valmisolekut parandada on tsiviilvastupanust rääkivad filmid ja dokumentaalfilmid52. Aasta pärast Venemaa kuritegelikku sissetungi Krimmi valmis Norra telesari „Okupeeritud“53.

Kiiresti menukaks saanud sari käsitles Venemaa „sametist“ agressiooni, mille käigus võeti (Euroopa Liidu heakskiidul) üle Norra nafta- ja gaasiplatvormid, ning riigi poliitilist okupatsiooni, mida viis ametlikult ellu Venemaa suursaadik Norras. Sarjas käsitletakse kollaboratsionis3/2022

43

vÄgivaLLatU vaStUPaNU mi ja vastupanu, sealhulgas tsiviilvastupanu: Venemaa korraldatud poliitilist üritust tabab ühiskondlik-kultuuriline boikott ning kodumaiseid kaasajooksikuid tõrjutakse ühiskonnast avalikult välja. Mõeldes sarja populaarsusele Norras ja Euroopas, oleks saanud süžeed mitmekesistada, et hõlmata märksa keerukamaid vägivallatu vastupanu strateegiaid ja tuua rohkem näiteid loova vägivallatu tegevuse kohta. Sarjas võinuks otsesõnu viidata ka Norra õpetajate ja nende ametiühingute54 edukale tsiviilvastupanule natside nukuvalitsuse juhi Vidkung Quislingi ajal.

Riigid üksi või üheskoos võiksid toota rahva vägivallatust vastupanust samasuguseid menukaid sarju, mille abil näidata inimestele, et relvastatud kaitse ei ole ainus ega sugugi tõhusaim viis ühiskonda kaitsta. Sellised sarjad hariksid ja innustaksid rahvast, tutvustades tsiviilvastupanu rikkalikke võtteid, nende mõju ja rolli rahvaste ajaloos, loova vägivallatu vastupanu strateegiaid ning selle tähtsust praeguses poliitilises olukorras ja välismaiste hübriidohtude tõrjumisel. Üks võte, kuidas tutvustada üldsusele vägivallatu vastupanu vahendeid, ärgitada arutelu nende üle ja uurida võimalust lõimida tsiviilvastupanu riiklike mittesõjaliste strateegiate arsenali, on algatada rahvusvahelisi ja riiklikke uuringuid konkreetsete vastupanuliikide eelistuste kohta.

2014. aastal korraldas Gallup International üleilmse uuringu inimeste eelistuste kohta oma riigi kaitsmisel55.

Enam kui 60 riigi inimestelt küsiti: „Kas te võitleksite oma riigi eest?“ 60% vastanuist oli valmis sõdima, 27% aga mitte. Küsimuses ei tehtud siiski vahet, kas oma riigi eest tuleks võidelda vägivallatult ehk relvastamata või vägivalla ja relvaga. Küsitluse koostajate arusaama järgi tähendas võitlus relvastatud tegevust. Need inimesed, kes keeldusid oma riigi eest relva haaramast, määrati selles kontekstis vaikimisi alistujaiks.

Sarnaseid uuringuid on oma riigi kohta teinud ka Põhjamaad, sealhulgas Rootsi ja Norra tsiviilkaitseamet. Soome kaitseteavituse planeerimiskomisjon56 korraldab uuringut, mille raames esitatakse küsimus „Kas olete valmis oma oskusi ja pädevust arvestades osalema riigikaitse ülesannete täitmises, kui Soomet rünnatakse sõjaliselt?“. Seda küsimust täiendades oleks võimalik saada rohkem teavet, millist liiki vägivallatu vastupanu võtteid on soomlased välisrünnaku korral valmis kasutama. Selliste ülesannete loetlemine ja tsiviilvastupanu meetodite57 kirjeldamine aitaks vastajaid teavitada ja saada olulist tagasisidet.

Niisuguste küsitlustega tuleks selgitada konkreetselt, kas inimesed eelistavad relvastatud kaitset, vägivallatut vastupanu või mõlemat. Uuringud, kus vastajale antakse valida, millist võtet ta eelistab oma rahva kaitsmiseks kasutada, näitavad, et tavalised inimesed on konflikti ajal valmis osalema pigem vägivallatus vastupanus kui relvastatud vastuhakus või tagasi tõmbuma ja passiivseks jääma. 2015. aastal Poolas korraldatud riiklikus uuringus küsiti poolakailt, mida nad teise riigi relvastatud sissetungiga silmitsi seistes teeksid58. Selgus, et 37% vastanutest – see võrdub ligi 12 miljoni täiskasvanud poolakaga – ei osutaks välisriigi agressioonile vastupanu „mitte relvaga võideldes, vaid osaledes muudes, mittesõjalistes tegevus44

3/2022

tes“. Ainult 27% teatas, et nad võtaksid relva. Ülejäänud otsustasid emigreeruda, alistuda või ei olnud otsustanud.

Samamoodi näitas 2015. aasta sügise algul Ukrainas tehtud veelgi keerukam uuring, et ukrainlaste eelistatuim viis oma kodumaad kaitsta oli vägivallatu vastupanu välisagressorile ja sissetungijatele59.

Selleks et mõista suhtumist alternatiivsetesse võitlusmeetoditesse, tuleks teha rohkem riiklikke uuringuid, kus eristatakse selgelt relvastatud ja relvastamata vastupanu ning pakutakse erisuguseid vägivallatu vastupanu tegevusi. See avaks arutelu poliitika- ja kaitseplaneerijatega selle üle, kuidas kasutada vägivallatu vastupanu märkimisväärset potentsiaali, mis on seni kas täielikult kõrvale lükatud või jäänud märkamata või kasutamata. Sellised uuringud annaksid poliitikakujundajatele ülevaate olemasolevast sotsiaalsest kapitalist, mida on vaja kollektiivse vägivallatu tegevuse spetsiifilise võttestiku rakendamiseks, ning aidata algatada arutelu selle üle, millist taristut on riiklikul ja kohalikul tasandil tarvis, et valmistada ühiskonda vajaduse korral ette tsiviilvastupanu rakendamiseks osana riigikaitsest.

Riiklikud ja kohalikud asutused koos vabaühendustega võiksid luua strateegilise vägivallatu tegevuse teabekeskusi – nagu sõjaväe värbamiskeskused –, kuhu koondatakse kontaktteave, teavitustöö ja kodanike organiseerumist hõlbustav info, samuti kohalike elanike ja rühmade mobiliseerimisega seotu. Kohalikud keskused võiksid värvata täistööajaga töötajaid, kel on eriteadmised tsiviilvastupanust, selle väljaõppest ja haridusest ning kommunikatsioonistrateegiatest vägivallatu organiseerumise ja liikumise osana. Nende kohalike keskuste ülesanne võiks olla kavandada defensiivseid ja ofensiivseid tsiviilvastupanu olukordi, sealhulgas seda, kuidas rünnaku alla langenud rahvas saaks kaasata agressorriigi rahvast ja kujundada tema arusaama ründava riigi valitsuse tegevusest, mis ei pruugi olla kooskõlas rahva väärtuste või pikaajaliste huvidega.

Selleks et arendada ja kinnistada vabakonna strateegilise planeerimise oskusi ning autonoomse tegutsemise ja püsiva vastupanu võimet, millele tuginedes algatada hübriidsõja vastuseks organiseeritud tsiviilvastupanu, on vaja väga head valmisolekut.

Vabakonna valmisolekus peaksid võtmerolli mängima riigiasutused. Valitsused võiksid Leedu algatusi eeskujuks võttes tugevdada vabakonna vastupanuvõimet, luues kaitse- või haridusministeeriumi juurde kodanike mobiliseerimise ja vastupanu osakonna, mis vastutab hübriidsõja vastase üldise strateegia väljatöötamise ja koordineerimise eest vabakonna vastupanuvõime valdkonnas.

Demokraatlikud riigid võiksid konkreetsetes piirkondades alustada tihedamat koostööd, luues piirkondlikud tsiviilvastupanu koordineerimise rühmad. Need rühmad koondaksid vabakonna ja valitsuste eksperte ja planeerijaid, kes kooskõlastavad tsiviilvastupanu kampaaniaid kogu piirkonnas, et valmistada ühiskondi ette ja kaitsta neid mittesõjalise sekkumise, piiratud sissetungi või okupatsiooni eest, mille ettekäändeks on rahvuskaaslaste või pooldajate abistamine.

vÄgivaLLatU vaStUPaNU Selliseks piirkondlikuks organisatsiooniks, mis arvestab tsiviilvastupanu võimalusi oma töös hübriidprobleemide valdkonnas, võib sobida 2017. aasta juulis Soomes asutatud Euroopa hübriidohtude vastase võitluse tippkeskus60, mis ühendab kahtteist Euroopa Liidu ja NATO riiki. Keskus, mille tegevuse siht on parandada riigi valmisolekut vastata ebatraditsioonilistele ohtudele, on keskendunud kolmele valdkonnale: hübriidne mõjutamine, terrorism ja radikalism ning haavatavus ja vastupanuvõime. Kõigile neile valdkondadele tuleb kasuks lõimida teadmisi vabakonna vastupanu ja vägivallatute liikumiste dünaamikast ja põhitõdedest. Seetõttu võiks keskus pakkuda vabakonnale ja institutsioonidele praktilisi soovitusi, kuidas nad saaksid oma võimeid, oskusi ja teadmisi täiendada vabakondliku vastupanu planeerimise ja strateegiatega.

Lõpuks võiks NATO etendada positiivset ja isegi otsustavat rolli oma liikmesriikide tsiviilvastupanu strateegiate kavandamisel, koordineerimisel ja edendamisel61. See roll võib hõlmata riiklike kaitseplaanide mõjutamist, et neis ei keskendutaks ainult sõjalisele valmisolekule, vaid ka ühiskonna vastupanuvõimele, eriti juhul, kui ei ole tegu avaliku sõjalise konfliktiga – nagu hübriidsõja puhul. NATO võiks luua planeerimis- ja poliitikaüksuse, mis vastutaks tsiviilvastupanu mõtte levitamise eest, avaldades vägivallatu organiseerumise ja mobiliseerimise teemal näiteks samasuguseid pisitrükiseid, mida on koostanud Leedu kaitseministeerium. Samuti võiks ta nõuda korrapäraseid ja ulatuslikke tsiviilelanike õppusi ning arendada oskusi ja võimet rakendada väljastpoolt õhutatud riigisiseste rahutuste korral kiiresti suurt hulka relvastamata vabatahtlikke, kaitsta avalikke institutsioone ja koordineerida ründava riigi rahvale tehtavat strateegilist teavitustööd. NATO liikmesriikide ühiskonna vastupanuvõimet ja suutlikkust tugevdavad investeeringud prosotsiaalsetesse tegevustesse võiksid olla samaväärsed sõjalisele riistvarale tehtavate kulutustega. Nagu märkis üks NATO sõjaväelasest ametnik, võib ühiskondliku taristu vaate hõlmata NATO liikmesriikide kohustusse eraldada igal aastal vähemalt 2% SKTst kaitse-eelarvele – see ei ole vähem tähtis kui kulutused tankidele ja rakettidele62.

ALLIKAD: 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

Putin’s Asymmetric Assault on Democracy in Russia and Europe: Implications for U.S. National Security.

Daniel Fried & Alina Polyakova. Democratic Defense Against Disinformation.

Atlantic Council, March 5, 2018.

ICNC offers Curriculum Fellowship programs to support teaching, course development and implementation of new curricular on civil resistance in universities and high schools around the world. International Center on Nonviolent Conflict.

Nadine Bloch. 7 Resistance-themed Board Games to Strengthen Your Injusticefighting Skills. Waging Nonviolence, March 10, 2018.

People Power: The Game of Civil Resistance.

ICNC Academic Online Curriculum (AOC), Module 40.

ICNC High School Curriculum Fellowship 2018/2019. ICNC. ICNC Curriculum Fellowships. International Center on Nonviolent Conflict.

Academic Seminars on Civil Resistance. International Center on Nonviolent Conflict.

Manuela Hernandez. Understanding Civil Resistance: A Reflection. Georgetown University.

ICNC Online Courses. International Center on Nonviolent Conflict.

Civil Resistance 1: The Dynamics of Nonviolent Movements (Online Self-Paced Course). United States Institute of Peace Academy.

Training for Change.

The Inclusive Global Leadership Initiative (IGLI).

Regional Institutes on the Study and Practice of Strategic Nonviolent Action.

The James Lawson Institute.

17. Jeffrey Pugh, Weaving Transnational Activist Networks: Balancing International and Bottom-up Capacity-building Strategies for Nonviolent Action in Latin America.

Middle Atlantic Review of Latin American Studies. 2, (2018), pp. 130–144.

18. ICNC Doctoral, Post-Doctoral & Junior Faculty Research Fellowship on Civil Resistance. International Center on Nonviolent Conflict.

19. Sié Center Research, Measuring the Micro-Dynamics of Women’s Mobilization and Its Impacts (MicroMob).

20. United States Institute of Peace Publications (Special Reports).

21. Nadine Bloch. Education and Training in Nonviolent Resistance. October 5, 2016.

22. ICNC Research Monograph Series. International Center on Nonviolent Conflict.

23. The ICNC website contains resources on civil resistance in over 65 languages.

24. Denis Dalton, Mahatma Gandhi. Nonviolent Power in Action, Columbia University Press, New York, 2012, pp. 91–138 25. Prepare to Survive Emergencies and War: A Cheerful Take on Serious Recommendations, The Lithuanian Ministry of National Defense. Vilnius, 2015.

26. Sharon Erickson Nepstad. Civil Resistance and Military Dynamics: Examining Security Force Defections in the Arab Spring. International Center on Nonviolent Conflict Online Webinar, November 13, 2013.

27. Rebecca R. Ruiz and Michael Schwirtz. Russian Insider Says State-Run Doping Fueled Olympic Gold. New York Times, May 12, 2016.

28. Irina Chevtaeva. The Concert in Support of Oleg Sentsov Staged in Moscow. DW, July 06, 2018.

29. The Concert in Support of Oleg Sentsov. Moscow, July 06, 2018.

30. Open Letter by Ukrainian Filmmakers. KinoSojuz, March 5, 2014.

31. Russian Filmmakers Replied to Anti-War Letter by Ukrainian Colleagues. Lenta.ru, March 8, 2014.

32. Musicians, Grebenshikov and Butusov Call for Peace in Ukraine. Facenews, March 6, 2014.

33. Vladislav Troitsky’s Appeal to Russians.

34. Ostrozhskaya Academy Appeals to the Academic Community of Russian Federation. March 2, 2014.

35. Response Letter of the Academic Community of Russian to Kiev-Mohyla Academy.

March 7, 2014.

36. Appeal of the Ukrainian Students to the Russian Students.

37. Russian Students to Ukrainian Students: We Can’t be Not on the Side of the Truth.

38. Oleksiy Haran. Appeal to the Russian Artists, who Supported Occupation of Ukraine.

39. The head of the special unit „Alpha“ of the Ukraine’s Security Services Vasily Krutov appealed to his Russian colleagues to abandon the path to war.

40. Video was available on the Ternopil Information Bureau site in March 2014 but is no longer accessible.

41. Ukraine Crisis: Moscow Rally Opposes Crimea Intervention. BBC, March 15, 2015.

42. Matthew Bodner. Trapped Schoolchildren Called their Parents from burning Russian mall — to Say Goodbye. Washington Post, March 26, 2018.

43. Kyivans bring flowers and toys to the Russian embassy in #Kyiv to condolence the deceased in the mall fire in Russian #KemerovoTragedy. Twitter post with the image from @ Hromadske.

44. Tunisian presidential plane-spotting, a project of the Tactical Technology Collective.

45. Tunisia: Who uses the presidential plane of the Republic of Tunisia, video.

46. Michael Weiss. The Baltic Elves Taking on Pro-Russian Trolls. Daily Beast, March 20, 2016.

47. The Military Strategy of the Republic of Lithuania, The Lithuanian Ministry of National Defense, 2016.

48. National Security Strategy, Seimas of the Republic of Lithuania, January 17, 2017.

49. Things to Know about Readiness for Emergency Situations and Warfare. The Lithuanian Ministry of National Defense, 2014.

50. Prepare to Survive Emergencies and War: A Cheerful Take on Serious Recommendations. The Lithuanian Ministry of National Defense, 2015.

51. What We Should Know about Resistance: The Guidance for Active Actions. The Lithuanian Ministry of National Defense, 2016.

52. Documentary: A Force More Powerful, Steve Jork (Dir and Prod.) and Jack DuVall (Exec. Prod.). 2000.

53. Okkupert [Occupied], a Norwegian political thriller seires.

54. Gene Sharp. Tyranny Could not Quell Them. Peace News.

55. WIN/Gallup International’s global survey shows three in five willing to fight for their country.

56. Interview Survey by the Advisory Board of Defence Information.

57. Gene Sharp. 198 Methods of Nonviolent Action in Gene Sharp. The Politics of Nonviolent Action, Part 2, 1973.

58. Less than One Third of Poles Ready to Fight for the Country. Sondaż Faktów TVN, March 17, 2015.

59. Maciej Bartkowski and Alina Polyakova. To Kill or Not to Kill: Ukrainians Opt for Nonviolent Civil Resistance. Political Violence at Glance, October 12, 2015.

60. Hybrid CoE. The European Centre of Excellence for Countering Hybrid Threats.

61. Maciej Bartkowski. Nonviolent Civilian Defense to Counter Russian Hybrid Warfare.

Johns Hopkins University, White Paper, 2015, p. 20–21.

62. The information is based on the email exchange between the author and a NATOaffiliated military official, February 2017.

AUTORIST: Dr Maciej Bartkowski on tsiviilvastupanu ekspert ja dotsent Johns Hopkinsi ülikoolis, kus ta õpetab strateegilist vägivallatut vastupanu. Ta on kirjutanud raamatu „Recovering Nonviolent History. Civil Resistance in Independence Struggles“ (Lynne Rienner, 2013) ja lühiuurimuse „Nonviolent Civilian Defense to Counter Russia Hybrid Warfare“ (Johns Hopkins Kriegeri School, 2015).

3/2022

45

SÕjaraUD

U.S. ARMY

ber Gromi as haaret üm vd ge tu ja it Ma s as le st Karl ja“ „Tulevad,“ üt mina parem,“. va k, sa va a ak lukus, in „S „V e. käepidem rme oma Gromi päästikule as ld!“ libistas sõ . „Parem lukus, kolm, kaks, aükoms,a tu lvade re it ag kostis Ma ja mõlemad vajutasid korr st maapinna ligi ütles Karl . Samal ajal, kui mehed enna ide ja valgete päästikule ikusid kaks raketti tulejuttst nende suunas surusid, lidega kiirelt horisondil enna suitsusaba pterite suunas. sid keeranud ko tabamuse saliidik, mejõdudoma id er pt ko d ma le mõ Hetkel, kuilonnile varitsuse teinud jao urde, kinnitavastase ko rjatud ATVde ja maasturite juliikusid kaht okstega va ti relvad ja varustuse ning sid kiires pidi alast eemale. metsasihti pterid et mõlemad ko e, tk he d d vasi du en ju ve ku Mait ja Karlperdades maapinna poole ega evatetakonupterite langesid loeemalduvale jaole ohtu. Lang atunud vastase ritsusest positsiooni vahel orus oli peTeistest masija meeste lles suitses kaks soomukit. ringkaitseskolonn, mi stus vastane ennast jooksuga le võtta. Nad natest jala il polnud enam kedagi sihikugu mõtles juba se, kuid ne et neid äsja varitsenud ja kaugusel nende ei teadnud, varitsusele mõne kilomeetri järgmisele unal. sitsiooliikumissu atasid oma po va d he Me . rl Ka s a le om relvad oma „Liigume,“ üt jääks, võtsid ei ha ma t alla gi da lj mi kü ni üle, et e ning liikusid künka taga kiel id nad ja varustus. Eemaldanud masinalt oksad, jannliitikasusid e ATV juurde adega raamile, istusid peal lle ülesandega torud rihm mööda kohtumispaiga poole. Sejärgmiseks. metsarada ol, peagi tuleb valmistuda oli ühel po asti väheane eeldatav st va : es , ud el im in an o vast e ca 23 Kahjude sald Kulud rahas: tasi0. lu ku ie me st ee t, es ro me eu ie 1 me malt 24 k eh t ro eu it on meie 0,3 milj t.1 me vastase 77 euro

46

3/2022

sõjaraud

ÕLALTLASTAVAD ÕHUTÕRJERAKETID

ÜKS OLULISEMAID VÕIMENÕUDEID MAAKAITSES Olukorras, kus vastasel on õhutoetus kas kopteritena või droonidena, on varitsust tegeval jaol raske ennast lahti rebida ja puhta nahaga pääseda.

Seetõttu tuleb paratamatult lisada maapealsetele varitsustele ka õhuvaritsuse kiht.

Tekst: major RENE TOOMSE, PhD, Kaitseliidu peastaap

3/2022

47

sõjaraud

K

ui positsioonil saab veel peita ennast termokaamerate vaatluse eest puuvõrade ja ka kehast eemale hoidva telkmantli vahekihi alla, siis liikudes paljastub võitlejate soojusjälg halastamatult. Maastikku kasutades saab eemalduv jagu ennast hoida varitsetud vastase kolonni pardarelvade eest, kuid õhust on nad siiski näha.

Piisab vaid kopteril nende jälg üles võtta ja automaatkahurite või rakettide karistus on kiire tulema. Seega tuleb jätkusuutlikkuseks ja ellujäämiseks paratamatult lisada maapealsetele varitsustele ka õhuvaritsuse kiht.

Maakaitseüksustele, tegelikult mitte ühelegi meie väeüksustest, ei ole praegu ette nähtud kergeid kantavaid ülilühimaa (VSHORAD – very short air defence) õhutõrjerakette (MANPADS – man portable air defence system).

Nende järele on aga tõsine vajadus, kui me soovime maakaitsega saavutada tõhusust, mida neilt oodatakse – vastase järjepidev füüsiline ja moraalne kulutamine.

Kõrgeimal tasandil käib küll arutelu keskmaa õhutõrjevõime loomiseks3, mis on igati vajalik, kuid need vahendid ei saaks toetada maakaitse väikeüksusi. Nende ülesanne on teine. Kahetsusväärsel kombel ei ole ülilühimaa õhutõrjevõime hankimine sisuliselt üldse olnud kaitsevaldkonna aruteludes, kuid just see võib osutuda üheks olulisemaks heidutuseks vastase õhuründevahenditele. Mitmed näited ajaloost räägivad selle poolt.

AJALUGU TOETAB

Kümneaastane Nõukogude-Afganistani sõda (1979–1989) hakkas läbi saama pärast seda, kui ameeriklased otsustasid 1986. aastal saata vastupanuvõitlejatele tuhandeid õhutõrjerakette Stinger. Selle üle võib vaielda, kas see kiirendas sõja lõppu või oli venelastel väljatõmbamise otsus tehtud juba varem. Igal juhul vähendas see Nõukogude kopterite ja lennukite senist karistamatuse tunnet ja tõhusust ning kärpis ka õhulaevastikku väidetavalt ligi 270 õhuvahendi võrra4.

ÕHUTÕRJESÜSTEEMIDE LIIGITUS LASKEKAUGUSE JÄRGI2 Väga lühikese maa õhutõrje

kuni 10 km

Lühimaa õhutõrje

kuni 20 km

Keskmaa õhutõrje

kuni 75 km

Kaugmaa õhutõrje

75 km ja üle selle

48

3/2022

Kuigi üldiselt peetakse MANPADSi vähetõhusaks kiirete lennukite vastu, suutsid tšetšeenid väidetavalt lasta 2000. aastal alla kaks madalalt lendavat SU-24MRi ja ühe SU-25.

Tõenäoliselt tehti seda Afganistanist toodud Stingeritega5. Esimese sõja ajal tõid nad alla vähemalt neli helikopterit, kasutades Nõukogude päritolu süsteeme SA-7/14 ja Igla.

Muuhulgas kasutasid tšetšeenid osavalt ka TT-granaadiheitjaid kopterite allalaskmiseks lähidistantsil6.

Gruusia sõjas 2008. aastal said grusiinid õlaltlastavate rakettidega väidetavalt pihta vähemalt kolmele Su-25le.

Lühikese sõja lõpuks olid praktiliselt kõik teised õhutõrjesüsteemid, nagu suured radarid, mobiilsed keskmaarelvad ja isegi õhutõrjekahurid, saanud tõsiselt kannatada või langenud vastase kätte7. Gruusia oli 2007. aastal ostnud ka 30 Poola päritolu süsteemi Grom ja 100 raketti8.

Ukraina separatistid said üsna konflikti alguses oma õhutõrjerelvadele täiendust, milles oli suur osakaal MANPADrelvasüsteemidel Igla ja Strela. Juba 2014. aasta esimesel poolel kandis Ukraina õhuvägi olulisi kaotusi ja oli sunnitud loobuma madalatest luure- ja ründelendudest, samuti tegevustest kopteritega9.

Tänavu 24. veebruaril alanud Venemaa sõda Ukraina vastu pakkus juba päris alguses tõestust kantavate õhutõrjerakettide kasulikkusest. Üllatusliku ja ülbe kopteridessandi jooksul sõja esimesel päeval Hostomeli lennuväljale Kiievi lähistel lasti ülilühimaa õhutõrjerakettidega alla 6–7 kopterit, sh kaks Ka-52 Alligatorit10. Artikli valmimise ajaks olid teised riigid neid vahendeid ukrainlastele juurde tarninud juba sadu11.

NAABRID PEAVAD OLULISEKS

Leedu relvavennad on otsustanud, et nendele on õlaltlastavad õhutõrjeraketid olulised. 2014. aastal sõlmiti 34 miljoni eurone leping Poolaga seal toodetavate raketisüsteemide Grom ostmiseks, mis tänaseks on täies mahus ka tarnitud. Lisaks olid neil juba alates 2006. aastast relvastuses sama kategooria süsteemid Stinger.

Leedu relvajõud on hinnanud lühimaa MANPAD-süsteemide lisahanke üheks kõrgemaks prioriteediks, sest neid saavad kasutada ettepaigutatud või

eraldi võitlevad väikeüksused12. Kuigi viimase tehingu detaile pole avalikuks tehtud, on spekuleeritud, et 2014. aastal sai Leedu partii 12 seadeldise ja 60 raketiga hinnanguliselt 4,8 miljoni euro eest, mis teeks sel juhul ühe lasu hinnaks 80 000 eurot13.

Läti relvajõud ostsid raskematele õhutõrjerelvadele täienduseks 2018. aastal õlaltlastavad Stingeri raketisüsteemid. „Olen väga uhke ja rahul Stingeri õhutõrjesüsteemide hankega, kuna need raketid tõstavad oluliselt meie sõjalist võimsust. Enamgi veel, õhutõrje on praegu meie üks peamisi prioriteete. /–/. Iga üksus, kaasa arvatud rahvuskaart [Zemessardze], saab oluliselt kasu tänu sellele hankele,“ ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis pressiteates.14 Põhjanaabrid soomlased sõlmisid 2014. aastal 90 miljoni eurose lepingu Stingeri raketisüsteemide ostuks Ühendriikidest, et vahetada välja varem kasutusel olnud Vene päritolu relvasüsteemid.15 Eesti relvajõududes esindab praegu lühimaa õhutõrjet vaid üks õhutõrjepataljon 1. jalaväebrigaadi koosseisus, mille raketisüsteemid on mõeldud brigaadi manöövrite kaitseks ja oma tüübilt nõuavad kõik liigutamiseks transpordivahendeid16. Seega kõigil teistel üksustel puudub praegu igasugune kaitse õhuründevahendite vastu. Teadaolevalt ei ole Eestis praegu ühtegi MANPAD-süsteemi.

MANPADS on atraktiivne ja tõhus väikeüksuse ning partisani relv. Seda on lihtne peita, kerge kanda (kuni 20 kg) ja vastasel raske avastada, enne kui rakett on juba teele pandud. Kaug- ja keskmaa õhutõrjesüsteeme on raskem varjata ja kaitsta. Vastase õhuoperatsioonide eelduseks on see, et oma lende ohustavad teise poole õhutõrjevahendid tuleb hävitada esimeses järjekorras. Peale nende elimineerimist on ju õhk vaba.

Kogu maad kattev ülilühimaa õhutõrje maakaitsjate kätes piltlikult igas linnas, külas ja metsas oleks aga üsna tõsine ebameeldivus, eriti vastase maavägede lähiõhutoetusele (CAS – close air support), kopteritele ja ka transpordilendudele, kuid see töötab ka järjest arenevate droonide vastu. Tõhususe eeldus oleks muidugi

SÕjaraUD relvasüsteemide arvestatav kogus ja hajutatus üle kogu maa.

Kantavad õhutõrjeraketisüsteemid tõstaksid oluliselt maakaitserühmade ja -jagude ellujäämisvõimet. Elus püsiv üksus saab aga vastast korduvalt uuesti rünnata, suurendades sellega tema kulusid nii eludes kui tehnikas mitu korda rohkem, kui suudaks ilma õhutõrjevõimeta üksus. Aeg oleks tõsiselt mõelda vastavate relvasüsteemide hangetele maakaitseüksuste tarbeks, nagu on teinud meie lähinaabrid.

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

GROMI TEHNILISED ANDMED Raketi lennukaugus

500–5500 m

Raketi lennukõrgus

kuni 3500 m

Raketi keskmine kiirus

580 m/s

Lahingukaal

18,5 kg

U.S. MARINE CORPS

2

Mi-28 hind on ca 10 miljonit eurot ja BTR-90 hind ca 1,5 miljonit eurot, õhutõrjeraketi Grom maksumus on eeldatavasti ca 80 000 eurot ja Spike SR TT-raketil eeldatavasti ca 70 000 eurot.

Andrei Šlabovitš (2014). Ukraina õppetunnid: tänapäevane õhutõrje ja vananenud õhuründevahendite taktika. Sõdur 5/2014, lk 55, https://issuu.com/sodur/docs/sodur0514_veeb.

ERR (30.11.2021). Täitevvõim ei innustu riigikogulaste soovist laenu toel õhutõrjet luua. https://www.err. ee/1608420485/taitevvoim-ei-innustu-riigikogulastesoovist-laenu-toel-ohutorjet-luua.

Christopher Woody (2018). A fighting war with the main enemy: How the CIA helped land a mortal blow to the Soviets in Afghanistan 32 years ago.

Insider, https://www.businessinsider.com/32year-anniversary-of-first-stinger-missile-use-inafghanistan-2018-9.

John R. Bartak (2005), Mitigating the MANPADS Threat: International Agency, U.S., and Russian Efforts, Thesis. Naval Postgraduate School, lk 12, http:// webcache.googleusercontent.com/search?q=cache: WLG4mj7ComkJ:nisat.prio.org/misc/download.ashx% 3Ffile%3D65083+&cd=17&hl=et&ct=clnk&gl=ee.

Joss Meakins (2017). The Other Side of the COIN: The Russians in Chechnya. Small Wars Journal, https://smallwarsjournal.com/jrnl/art/the-other-sideof-the-coin-the-russians-in-chechnya David Axe (2020). In 2008, Georgia’s Missile Crews Bloodied the Russian Air Force—Now They’re Getting Ready To Do It Again. Forbes, https:// www.forbes.com/sites/davidaxe/2020/09/14/ in-2008-georgias-missile-crews-bloodied-therussian-air-force-now-theyre-getting-ready-to-do-itagain/?sh=3038d4e2f779 ja Said Aminov (2008).

Analysis: Georgia’s Air Defence in the August War. defenceWeb, https://www.defenceweb.co.za/ aerospace/aerospace-aerospace/analysis-georgiasair-defence-in-the-august-war/ Portable anti-aircraft missile system Grom ("Thunder"). Missilery.info, https://en.missilery.info/ missile/grom Andrei Šlabovitš (2014). Ukraina õppetunnid: tänapäevane õhutõrje ja vananenud õhuründevahendite taktika. Sõdur 5/2014, lk 55, https://issuu.com/sodur/docs/sodur0514_veeb Tim Robinson (2022). Air War over Ukraine – the first days, https://www.aerosociety.com/news/air-warover-ukraine-the-first-days/ Business Today (2022). What are Stinger missiles that the US has provided to Ukraine?, https:// www.businesstoday.in/latest/world/story/whatare-stinger-missiles-that-the-us-has-provided-toukraine-324568-2022-03-03 Leedu kaitseministeerium (2014). Lithuanian soldiers are training to operate air defence missile systems GROM in Poland, https://kam.lt/en/ news_1098/news_archives/news_archive_2014/ news_archive_2014_-_11/lithuanian_soldiers_are_ training_to_operate_air_defence_missile_systems_ grom_in_poland Top War (2018). "Manual" air defense systems. Part of 8. MANPADS Grom, https://en.topwar.ru/149095ruchnye-kompleksy-pvo-chast-8-pzrk-grom.html Läti kaitseministeerium (2018). Latvia to buy Stinger air-defence Systems. https://www.mod.gov.lv/en/ news/latvia-buy-stinger-air-defence-systems Helsinki Times (2014). Finland to splash on US-made Stinger missiles, https://www.helsinkitimes.fi/ finland/finland-news/domestic/9101-finland-tosplash-on-us-made-stinger-missiles.html Eesti Kaitsevägi (2021). Õhutõrjepataljon, https:// mil.ee/uksused/maavagi/1-jalavaebrigaad/ ohutorjepataljon/

LEEDU KAITSEMINISTEERIUM

VIITED: 1

FIM-92 STINGERI TEHNILISED ANDMED Raketi lennukaugus

500–4750 m

Raketi lennukõrgus

kuni 3800 m

Raketi keskmine kiirus

640 m/s

Lahingukaal

15,7 kg 3/2022

49

PIXABAY

kurioosum

50

3/2022

kurioosum

PAUK LUUAVARREST

EHK KILEKOTIST LENNUKILÕKS

Terrorismiga võitlemiseks on USA-l koos liitlastega justkui üüratud materiaalsed ja tehnoloogilised eelised. Pole teada, kui suur on terroristide eelarve, kuid millest neil kindlasti puudust ei tule, need on tahe ja leidlikkus.

S

Tekst: RAIVO TAMMUS, vabatahtlik autor

ee võib tunduda naljana, aga ISIS on üritanud lennukite alla laskmiseks aretada näiteks hõljuvaid kilekotipomme. Teate küll neid Hiina laternaid, mida paljudes maades pidustuste ajal sadade kaupa taevasse saadetakse. Need on põhjustanud tulekahjusid, tekitanud keskkonnakahju ja kujutanud endast ohtu lennuliiklusele, mistõttu on mitmetes maades hakatud Hiina laternaid keelustama. Ja kui midagi on ohtlik ja keelustatud, siis loomulikult peavad kurikaelad selle oma arsenali võtma. ISIS pole siin erand. Pigem reegel.

kaaluda eri tasanditel hõljuma – luues nõnda hõljukmiiniväljad.

Nii tuligi rühm ISISe insenere kokku, tehti konverents või midagi taolist ja hakati nimetatud laternaid tuunima – veelgi surmavamaks. Noh, vähemalt idee tasandil.

Ent fanaatilised usumäratsejad pole sugugi kinni vaid ajast ja arust tehnoloogiates.

Nad üritavad oma kurjade kavatsuste ellu viimiseks ära kasutada ka moodsat tehnikat. Droone iseenesestmõistetavalt, aga mitte ainult. ISISe võitlejate hulgas on liikunud ka õhutõrjerakettide kavandeid, millega saab reisilennukeid alla tulistada.

Disainilahendused näitavad, et rakettidele on paigaldatud nutitelefon, mille kaamerat saab kasutada sihtmärkide tuvastamiseks ja raketi rooliklappide juhtimiseks.

Nii pole tegu ei rohkema ega vähema kui nutiseadmest juhitava raketiga.

Loodi põhjalikud juhendid, selgitades, kuidas saab kottidest, vesinikust ja kuulidest valmistada lendavaid miine. Need oleks pidanud toimima umbes nõnda. Tuleb ilge mürinaga vaenlase hävitaja. Sõidab vastu pisikeseks mustaks pilveks maskeerunud kilekotti. Kilekott läheb katki. Seal olevad kuulid imetakse hävitaja turbiini. Kaboom – käib plahvatus. Lennuk kukub alla.

Kasum! Ja kaos.

Pole teada, kas kirjeldatud skeem reaalses maailmas kunagi tööle hakkas, aga nutikust või vähemalt pealehakkamist turbaniga MacGyveritel igatahes jagub.

Kõlava, ent mitte väga fantaasiarikka või siis just fantaasiarikka nimega juhendis „Dropping Fighter Jets in the Lands of the Islami“ selgitatakse muuhulgas ka seda, kuidas kodukeemiast valmistada 300 liitrit vesinikku. Kui kotid on täidetud, saab neid

KONDOOM JA TELEFON

Ehkki sellise õhutõrje idee võib tunduda jabur, on ISIS põlve otsas aretatud ja valmistatud relvade ning lõhkeainete kasutamisega kogunud tublisti kurikuulsust.

Näiteks on filmikaadritele jäänud ISISe võitlejad kondoome kasutamas. Seda siis mitte sihipäraselt, vaid selleks, et luua kilekotipommide sarnaseid õhutõrjerelvi, mis imiteeriksid Esimeses maailmasõjas liitlaste kasutatud paisuõhupalle.

Samuti soovitatakse seadeldisele paigaldada andurid, et rakett saaks iseseisvalt oma kurssi reguleerida. Ei tea, kui täpsed need raketid oleksid, aga ISISel pole ilmselt vahet, millise lennuki rakett valib, kui neid peaks taevas olema mitu. Hea, kui üldse valib. Või siis halb. Oleneb, kustpoolt vaadata.

sioonitorru pagendanud Liibüa mässulised tootsid ise oma relvi ja soomusmasinaid, et võidelda vaenlaste soomuse ja õhusõidukite vastu.

Mõned näited, mille kallal on nokitsetud.

Tulejõu suurendamiseks paigaldati kerge pikapi taha mitut tüüpi kuulipildujaid, näiteks ZPU-1, ZPU-2, ZPU-4 ja ZU-23-2 õhutõrjekahur (meile hästi tuntud Sergei).

BMP-1 tornist eemaldati 76 mm kahur, mis paigaldati samuti kergele džiibile. Maasturitele annab muidugi igasuguseid relvi paigaldada. Järgmise sammuna monteeriti sinna 57 mm helikopteri raketiheitja (UB-32).

Kuuldavasti said mõned sõidukid relvastuse puruks lastud Šilkalt, misjärel sai maasturist nelja 23 mm toru ja tankitõrjerakettidega monstrum.

Ja muidugi tsiviilsõidukitele tulekindluse andmine soomusplaatidega – see on juba vana trikk. Küsimus on muidugi, kust saada soomust. Ja vastus on – kust iganes. Üks on kindel: vaenlased ei maga ning tavaoludes suhteliselt ohutu materjal võib kurjades kätes osutuda vägagi ohtlikuks.

Vähemalt teoreetiliselt. Loo moraal: ärge jätke kilekotte ripakile.

ALLIKAD: •

•

KUI VAJA, SIIS VAJA

Mittekonventsionaalsete relvade kasutamine pole muidugi ainult ISISe pärusmaa.

Ka näiteks Muammar Gaddafi kanalisat-

•

https://www.dailymail.co.uk/news/article-3795560/ISIStest-flying-anti-aircraft-mines-PLASTIC-BAGS-blow-westernfighter-jets.html https://www.armyrecognition.com/june_2011_news_ defense_army_military_industry_uk/libyan_rebels_ manufacture_their_own_weapons_and_armored_vehicles_ with_captured_armament_1506111.html https://www.thesun.co.uk/news/2136799/desperate-isisthugs-put-diy-anti-aircraft-missile-plans-on-net-so-fanaticsaround-the-world-can-shoot-down-packed-passenger-jets/

3/2022

51

test

INDIVIDUELLE DE COMBAT

52

3/2022

test

Üks on kindel, kanadalased oskavad oma armee toiduratsioone pakkida. Paki sees on pakk, mille sees on pakk. Aga mis on selle paki sees? Vaatame järele.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

K

alorid. Paki sees on kalorid. Igas pakis ... ning erinevalt paljude teiste riikide armeede toidupakkidest on kanadalased oma ööpäevase toidunormi jaotanud eraldi pakkidesse – pakk hommikusöögiga, pakk lõunasöögiga ja pakk õhtusöögiga.

Kas ma juba ütlesin, et kanadalastele meeldib pakkida?

Igatahes, igas pakis on umbkaudu 1200 kuni 1400 kalorit.

Mis teeb siis päeva peale umbes 3600 kalorit – mitte liiga palju ega ka liiga vähe. Parasjagu. Sealjuures 400 kalorit rohkem, kui NATO miinimum ette näeb.

Ent mis veel parem – kalorid on seal toidu kujul. Eelküpsetatud toidu kujul – mis tähendab, et neid saab tarbida nii soojendatult kui ka külmalt. Otse pakist. Siiski, kui võimalik, soovitab tarnija põhiroad üles soojendada. Põues, potis või soomuki radiaatoril. Kuidas iganes saate.

Kristjan Prii pärast habeme ketšupist puhtaks tõmbamist, on selle maitse täitsa OK ja võib-olla on sellega võimalik isegi ära harjuda.

Kokku pakub Kanada oma võitlejatele 21 erinevat rooga, millest seitse on hommikusöögid ning ülejäänud kas lõuna- või õhtusöögid. Teiste seast leiab ka spetsiaalsed road eri usulahkude esindajatele nagu juudid, hindud, moslemid ja veganid.

Sõltumata sellest, millisele päevaosale pakk mõeldud on, sisaldab see kohvi, proteiinijooke, energiabatoone, pähklikreemi, šokolaadi jmt suupisteid. Aga ka plastlusikat, niiskeid salvrätikuid ja tikke.

IMP VS MRE

Kuidas saab toit Kanada sõdurite toidupakki? Võib kinnitada, et juhuse hooleks pole siin midagi jäetud. See on pikem protsess, millesse on kaasatud riigi kõige helgemad pead ja arenenumad maitsemeeled.

Gurmaanidele, seekord ajaloogurmaanidele, olgu öeldud, et Kanada armee tutvustas oma toiduratsioone sellisel kujul, nagu me neid täna teame, 1981. aastal. Ise nimetavad nad neid konservtoidud välja vahetanud toidupakke IMP ehk Individual Meal Pack või ka RIC ehk Individuelle de Combat.

Toidupakkide koostamine vältab kolm aastat, mille jooksul roogi põhjalikult uuritakse, mekitakse ja arendatakse, vajadusel roogi menüüsse lisades või sealt eemaldades. Igal teisel aastal tõmmatakse Kanada armee brigaadist loosiga kuuskümmend õnnelikku või siis õnnetut sõdurit, kelle peal uusi roogi katsetatakse. Katsealused või, kui soovite, katsetajad peavad hindama toidu maitset, tekstuuri, välimust ja üldmuljet. Roogi hinnatakse skaalal ühest kümneni ning toidupakki jõudmiseks peab toit saama vähemalt kuus punkti.

Pärast prototüübi valmimist on igal aastal toodetud umbes 1,5 miljonit pakki, mille sees on omakorda pakk, mille sees on pakk. Tundub, et kanadalastele meeldib pakkida. Kui palju pakke selle 40 aastaga tühjaks on söödud, pole teada. Küll aga on teada, et iga paki säilivusaeg on kolm aastat. Jälle aasta rohkem, kui NATO standardid ette näevad.

Pikas säilivusajas võib peituda ka põhjus, miks Kanada armee ei soovita neist toidupakkidest toituda rohkem kui 30 päeva järjest.

Nii on lahingutes ja õppustel karastunud Kanada sõdurid leidnud oma toidupakkidest selliseid hõrgutisi nagu oad viinerite ja tomatikastmega, makaronid juustuga, lasanje, kanarind, kartulid ja sealiha, kana-nuudlisupp, Prantsuse sibulasupp. Ja nii edasi ja nii edasi – tõelised maailma maitsed. Ei puudu ka rahvusroad nagu poutine (mitte segamini ajada Putiniga) – tegemist on Kanadas Quebecis 1950. aastate lõpus Centre-du-Québeci piirkonnas juurutatud roaga, mis koosneb friikartulitest, kodujuustust ja pruunist kastmest.

Mis aga toidu maitseomadustesse puutub, siis on kirjalikke allikaid, mis väidavad, et Kanada IMP sisu on isegi maitsvam kui nende lõunanaabrite MRE (meal ready to eat) oma. Ikkagi Prantsuse köögi mõjud.

Kanada toiduteadlaste ja sõdurite maitse-eelistuste ühendamise tulemusel on toidupakkidesse jõudnud aga näiteks ka hamburger ja viilutatud pirnid – artiklid, mida te teiste riikide toidupakist naljalt ei leia.

Mis maitselt pisut magusasse burgerisse puutub, siis, nagu märkis Kaitse Kodu! atesteeritud toidutestija veebel

Ja mõned on isegi öelnud, et IMP sisaldab rohkem sööki kui MRE. Mis tundub esmapilgul ka loogiline, arvestades et üks IMP kaalub 250 grammi, MRE aga 226. Tõde on aga see, et IMP pakkidesse on tootja juba lisanud vett, mille arvelt tulebki lisakaal. Nii et toidu koguselt on pakid võrdsed.

PIXABAY / PAM MENEGAKIS/UNSPLASH

INIMESTE PEAL KATSETATUD

Toidu maitse ... on midagi sellist, mille üle ei vaielda. Ent, nagu kinnitas Prii, sisaldab kanadalaste toidupakk palju uusi ja põnevaid maitseid. Ja „põnevaid“ ei mõelnud ta kindlasti mitte negatiivses tähenduses. Kahju ainult, et prügi nõnda palju tekkis. Aga mis teha – kanadalastele meeldib pakkida.

3/2022

53

meDitSiiN

KoDUmaiNe LeiUtiS ÕPetaB ŽgUtti ÕigeSti PaigaLDama Et osata žgutti korrektselt kasutada, tuleb selle paigaldamist pidevalt treenida. Nüüd on selle tarbeks loodud tõhus abivahend.

ASSO PUIDET

Tekst: IMBI REIVÄLI, vabatahtlik autor

54

3/2022

M

inu esimene kokkupuude žguti kasutamisega oli 20 aastat tagasi autokoolis.

Täna ei mäleta ma seal õpitud verejooksu peatamisest suurt midagi. Uuesti sain žguti paigaldamist katsetada 2019. aasta sügisel, kui läbisin SOK. Õppetegevuse käigus pidime mitmeid kordi jaokaaslaste peal harjutama žguti paigaldamist. Protseduur oli üsna ebamugav ja mõnikord ka valulik.

Teisele inimesele oli žgutti halb peale panna, sest ma ei osanud tunnetada õiget survet ning kartsin kaaslasele haiget teha žguti pöörlit liiga palju keerates. Seda enam, et mul polnud arteriaalse verejooksu peatamisega erilist kogemust. Taktikalise meditsiini instruktori Riho Runneli (Bloodout OÜ) loodud verejooksu peatamise õppevahendi prototüüpi õnnestus mul esimest korda näha eelmisel suvel Tihemetsas meditsiiniõppusel.

Mõte valmistada arteriaalse žguti treeninguseade tekkis Runnelil isikliku töö käigus. Runneli sõnul on enda või ka teise inimese jala peale halb žgutti paigaldada, sest protseduur võib olla valus (enamasti ongi), samuti ei tunneta žguti paigaldaja õiget survet. Kui aga tavalist žgutti valesti paigaldada, võivad tekkida tüsistused. Žgutti kehvasti eelpingutades on võimalus, et žgutt puruneb ning verejooks jätkub. Inimesed, kel on vähe kogemusi žguti paigaldamisega, ei keera žguti pöörlit piisavalt, nad suruvad kinni vaid jäseme veenid ja päriselus viib see hoopis verejooksu suurenemiseni. Et osata žgutti korrektselt kasutada, tuleb selle paigaldamist pidevalt treenida.

Prototüübist sai toode 2021. aasta detsembri alguses. Õppevahend koos-

meDitSiiN neb kahest elemendist: jala ümber käivast jäigast sukast, mis hajutab jalale tekkiva surve, ning seadmest endast. Lisaks tuleb kasutada ükskõik millise tootja valmistatud žgutti. Žguti paigaldamine on imelihtne. Esimese asjana tuleb sukk tihkelt jala ümber tõmmata. Suka peale asetatakse žgutt just nii, nagu me kõik seda õppustel harjutanud oleme. Treeninguseadmel on neli LED-indikaatorit. Üks punane indikaator viitab sellele, et žguti eelpingutus on piisavalt tugev, teine punane indikaator annab teada, kui arter on kinni. Roheline tuli näitab aku täituvust – rohelise värvi asendumine oranžiga viitab sellele, et aku täituvus on 50%. Neljas tuluke on aku laadimisindikaator.

Kui treeninguvahend on pikemat aega peal, võivad punased tuled uuesti põlema hakata, mis tähendab, et žgutti tuleb uuesti pingutada. See on väga hea harjutus, et mitte unustada kannatanu vahepealset ülevaatust.

Seadme enda jaoks on suka küljes eraldi tasku, kust on seadet kerge aku laadimiseks eemaldada. Aku laadimine on sama lihtne kui mobiiltelefoni laadimine. Seadet võib laadida kas USB-ga akupanga kaudu või otse seinast. Aku kestvus on umbes nädal eeldusel, et seade ei ole kogu aeg sisse lülitatud, aku järjestikune tööaeg on 14 h. Seadme survet on võimalik kalibreerida kuni 700 ml Hg. Seadme algsurve on 400 ml Hg peal, mis Riho Runneli sõnul on erinevate teadusartiklite põhjal osutunud parimaks valikuks.

Pärnumaa malev on kasutanud treeninguvahendi prototüüpi TCCC ehk taktikalise lahingukannatanu käsitlemise (Tactical Combat Casualty Care) väljaõppe raames ning samuti

laskursanitari õppes. Kuna arteriaalse žguti treeninguseade valmis päriselt alles eelmise aasta lõpus, siis on Pärnumaa malev saanud seadet esimest korda proovida õppuse Kindel Piir 2 meditsiiniväljaõppes. Edaspidi plaanitakse seadet kasutada nii väljaõppes kui ka taktikaharjutustes.

Treeninguvahendi kohta on tulnud ainult head tagasisidet. Kõige olulisema asjana on meeldinud, et žgutti ei pea kasutama „päris inimese“ peal. Näiteks hiljutisel TCCC õppusel oli ühes eksamipunktis ülesanne, kus tuli arteriaalse žguti õppevahendit kasutades peatada kannatanu verejooks. Kui ühe ja sama rollimängija peal oleks 15 inimest tavalisel moel žguti panemist harjutanud, oleks see tegevus olnud mängijale väga suur piin, mis halvemal juhul võinuks lõppeda närvikahjustusega. Õppuste valguses on hea, et võid seadet kanda jala ümber terve päeva, ilma et see sinu tegevust häiriks. Vajalikul hetkel saad seadme sisse lülitada, end põõsasse pikali visata ja lihtsa vaevaga haavatut mängida.

Aparaadi kasuks räägib ka see, et kui jälgida seadmel olevaid indikaatoreid, siis toodet valesti kasutada ei saa.

Praegu on käsil õppevahendi täiustamine. Üldjoontes jääb toode samaks, muudetakse elektroonilisi detaile.

Seade on mõeldud kasutamiseks vaid ümber jala. Kuna ülajäsemete surved on väiksemad ning verejooksu peatamine on nendes piirkondades lihtsam, siis Riho Runneli sõnul ei ole tal plaanis tootma hakata samasugust vidinat käele. Eestlastel tasub õppevahendi üle eriti uhke olla, sest teist samasuguse lahendusega toodet pole maailmas varem tehtud.

Seade muutub rohkem kasutatavaks ka tsiviilmeditsiinis, sest lisaks Pärnumaa malevale ja Saarema NKKle on seadme endale tellinud ka Tallinna kiirabi, Tartu kiirabi ning PPA. Loodetavasti on peagi kõigis Eesti malevates juba rohkem kui 1–2 treeninguseadet ning kõik kaitseliitlased saavad õppustel verejooksu peatamist just selle imevidina abil harjutada.

3/2022

55

Võrumaa naised Vändra sprindiks valmistumas.

Vasakult Reili Jäädmaa, Laura Vill, Laura Järvpõld, Vanessa Jurs RUTH MAADLA

vÕrUmaa NaiSeD vÕiStLUSteKS vaLmiS!

Naiskodukaitses on naisi, kelle kireks on meditsiin, on naisi, kes panustavad staabilaua taga, ja neid, kes haaravad relva – kõigile midagi. On veel üks eriline seltskond naisi, kes kõige muu kõrval ei jäta naljalt vahele ühtki militaarspordivõistlust.

Tekst: RUTH MAADLA, Naiskodukaitse instruktor

56

3/2022

NaiSKoDUKaitSe

E

randiks ei ole ka Naiskodukaitse Võrumaa ringkond.

Sealsed naised on juba aasta alguses täis energiat ja soovi panna ennast erinevatel patrullvõistlustel proovile. Soojenduseks on aasta alguses Vändra sprint.

Ikka selleks, et valmistuda maikuus toimuvaks Naiskodukaitse koormusmatkaks. Ja kui seal peaks õnneks minema, siis võib unistada juba Admiral Pitka luurevõistlusest.

Ent kes on need naised, kes otsivad võimalusi ennast kõige karmimates oludes proovile panna? Olgu esmalt öeldud, et Võrumaa ringkonna võistkonnas on väga erineva kogemustepagasiga liikmeid. Kaks naist on omandanud kogemusi paljudel patrullvõistlustel, üks on osalenud kolmel võistlusel ja meie noorliikmele on järgmine võistlus alles esimene.

TEGUSAD NAISED Ringkonna ja ka võistkonna kõige uuem ja noorem liige on 17aastane Vanessa Jurs, kes on Võru Gümnaasiumi 11. klassi õpilane. Vabal ajal tantsib ta hea meelega oma kooli rahvatantsurühmas Hopser ja eelmisest aastast on avastanud enda jaoks ka kettagolfi. Vanessa liitus Naiskodukaitsega samuti eelmisel aastal. Ta oli varemgi tundnud huvi riigikaitse vastu, kuid just riigikaitseõpetus valikainena avas ta silmad ja pani mõistma, et riigikaitse võiks olla üks valdkondi, kuhu tema saab panustada.

Viimase lükke liitumiseks andis Laura Järvpõld, kes oli Naiskodukaitse Võrumaa ringkonnaga liitunud aasta varem. Vanessa üheks liitumiseesmärgiks oli panna ennast proovile uutes olukordades ja astuda oma mugavustsoonist välja. Kus saakski seda paremini teha, kui patrullvõistlustel või matkadel!

Vanuselt järgmine võistkonna liige ongi 19aastane Laura Järvpõld, kes liitus Naiskodukaitsega samuti 17aastasena. Ka Laura on vabal ajal suur rahvatantsu- ja spordifänn. Ta oli enne Naiskodukaitsesse astumist

kodutütar. Laura tuleku Naiskodukaitsesse otsustas osalemine kodutütrena Naiskodukaitse esmaabi erialavõistlusel. Seal nägi ta, kui huvitav võib olla naiskodukaitsja maailm.

Pärast liitumist oli esimeseks võistluseks 2021. aasta aprillis Läänemaa maleva korraldatud patrullvõistlus Valge Laev. Saadud kogemuste põhjal sai Laura aru, et Naiskodukaitse on organisatsioon, kuhu ta tahaks panustada. Ta näeb, et kõik tegevused, ka patrullvõistlused, sujuvad paremini, kui on meeskond, kes teeb sinuga koostööd. Ka kõige paremad spetsialistid võivad halva koostöö tõttu kaotada võistkonnale, kelle „tiimikeemia“ on väga hea – koos leitakse lahendused kõigile probleemidele. „Vanad kalad“ on nüüdseks jõudnud käia mitmetel võistlustel ja üldiselt teavad, mida teevad. Laura Vill on Naiskodukaitse liige olnud kuus aastat ja Reili Jäädmaa neli aastat.

Mõlemad noored naised osalevad Naiskodukaitse tegevustes nii palju, kui neil vaba aega on. Naiskodukaitses ei käi nad ainult patrullvõistlustel, vaid panustavad oma jaoskondade juhatuste tegevustesse ja on määratud ametikohtadele Kaitseliidu sõjaaja üksustes.

Laura Vill on tavaelus Lõuna-Eesti hooldekodus liikumisjuht, Reili aga Tartus reisikonsultant. Koos on nad käinud paljudel võistlustel ning teavad teineteise tugevusi ja nõrkusi une pealt. Sellised teadmised tulevad ainult ühiste kogemustega.

SELG SIRGU JA EDASI Uueks võistluseks valmistumisel saavad Võrumaa naised tavaliselt võistkonnaga kokku ja töötavad läbi võistlusjuhendi. Millised oskused on vajalikud? Mis varustus on kohustuslik ja mis varustust oleks veel vaja kaasa võtta?

Siis vaadatakse üle igaühe isiklikud valukohad. Näiteks kas oleks vaja meelde tuletada kaarti, kompassi või sidet? Kindlasti räägitakse läbi, kuidas jalgade eest hoolitseda.

Kui meeldetuletamist vajavad kohad on kokku lepitud, tehakse ühiseid õppepäevi. Enne võistlusi püüavad naised rohkem füüsiliselt liikuda, et keha ja jalad harjuksid suurema koormusega. Muidugi oleks hea, kui see füüsiline koormus oleks iga päev suur, aga ega töö ja kodu kõrvalt trenni jaoks alati aega ei jää.

Kui juba välja liikuma minna, siis soovitatavalt samade jalanõudega, millega minnakse rajale. Võib juhtuda, et kui iga päev kaitseväe saapaid ei kanna, võivad need võistluse ajal hõõruma hakata. Naised soovitavad kindlalt: kui treenid matkaks või patrullvõistluseks, siis pane saapad jalga ja lase jalal harjuda. Selleks, et saabas rohkem jala kuju võtaks, on mitmeid nippe. Tavaliselt toimib hästi, kui käid ühe tiiru veest läbi ja kõnnid edasi, kuni saapad kuivad on. Veel tuleks patrullikotti alati panna talki või kotike tärklist. Mõlemad ained sobivad suurepäraselt jalgade kuivatamiseks.

Kõigil matkadel on jalad sinu kallim vara, nende hooldamist ei tasu kunagi jätta viimasele minutile.

Külmema ilmaga soovitavad naised riietuda kihiliselt, siis saab vahepeal midagi ära võtta või peale panna.

Esimestel võistlustel kasutasid naised neid riideid, mis olid kodus olemas.

Soovitatav on aga aluskihina kasutada kas meriinovillast või termopesu.

Mida rohkem võistlustel käid, seda enam oled valmis natuke mugavusele panustama. Näiteks mõnel aktiivsemal liikmel on ostetud veekindlad sokid. See ei ole odav lõbu, aga hoiab jalad kuivad. Samuti on võimalik osta mugavamad jalanõud või seljakott, mis on rohkem toestatud kui tavaline kaitseväe patrullkott. Lühikesel matkal ei saa võib-olla vahest arugi, kuid pikemate vahemaade läbimisel raskema kandamiga on erinevus tuntav.

Mis aga võistlusele minnes kõige olulisem: vaim peab olema valmis.

Raskeid hetki tuleb ette kõigil, kuid neid ei tohi lasta muutuda võistkonna üldiseks meeleoluks. Nagu öeldakse: fake it, till you make it! Seega selg sirgu ja edasi!

3/2022

57

NaiSKoDUKaitSe

„haLLoo! tere!

ma SooviN LiitUDa NaiSKoDUKaitSega“ Sellise lausega algavaid telefonikõnesid olen alates 24. veebruarist vastu võtnud mitmeid. Helistanud ja kirjutanud on nii vanad tuttavad kui ka täiesti võõrad, kes soovivad liituda ning Eesti ja oma pere turvalisuse heaks midagi õppida ja ära teha.

LEANE MORITS

Autor: LEANE MORITS, Naiskodukaitse Tartu ringkond

NaiSKoDUKaitSe

K

õnede ja kirjade tulv suurenes pärast esimest üle-eestilist veebikülalisõhtut 28. veebruaril, kus osales üle 170 naise.

Kui meil oleks endiselt kombeks kohtuda iga inimesega silmast silma, siis lookleks järjekord Tartu maleva tagalakeskuse teise korruse kabineti juurest alla, valvurist mööda ja välisuksest välja. Kuna aga meil on tublid vabatahtlikud juhatused ja siiski COVID, siis kohtutakse inimestega jaoskondade kaupa ning ka veebi teel.

Igatahes on minu lauanurgal päris soliidne pakk avaldusi, millest püüan ennast läbi närida, et kõik paberid ikka korras oleksid ja kõik soovijad võimalikult kiiresti vastu võetud saaksid.

UKRAINA JU!

Lisaks veebruari viimasel päeval toimunud tutvustusõhtule on meie tublid inimesed Nele Pernits, Elisa Jakson, Monika Ristisaar, Airi Tooming ja Helen Allas (pluss iga ringkonna mõned vabatahtlikud) jõudnud veel kahel õhtul kokku üle 740-le naisele meist rääkida ning teevad seda veel neli korda, sest huvi Naiskodukaitse vastu on enneolematult suur.

Küsitakse kõike, alates sellest, kas kaitseliitlasest abikaasa võib olla soovitaja, kuni selleni, kas kohustuslik on käia seelikuga. Kas Eestis on sõjaoht ja kuidas oma peret kõige paremini kaitsta? Kas relvaõpet tehakse ja millal metsa saab? Kas peab kindlasti metsa minema või saab kuidagi teisiti kasulik olla? Mida kohe praegu teha saab? Mida kohe praegu teha saab?!

Mida kohe praegu teha saab!?!

Samuti pakuvad need inimesed meile oma olemasolevaid oskusi – olen meedik, olen juhtide koolitaja, olen tõlk, räägin ukraina keelt, olen juhtinud spordivõistluste staapi.

Kui oleme küsinud, miks siis just nüüd tekkis soov liituda, siis vaadatakse meid pisut kõhklevalt, nagu me oleks küsinud midagi väga rumalat – Ukraina ju!

Aga on ka palju neid, kes ütlevad, et plaan oli ammu, nüüd tundus lihtsalt õige aeg see mõte teoks teha. Ja ka neid, kes möönavad, et taipasid, kuidas nad ei tea, mil viisil oma perekonda kaitsta, ja soovivad selle kohta veel põhjalikumalt teada saada, kui „Ole valmis!“ äpis kirjas on.

RUUMI ON

Ja mul on nii kohutavalt hea meel, et kui muidu ikka ilmus aeg-ajalt mu lauale mõni lahkumisavaldus, siis viimase nädala jooksul pole selliseid mitte ühtegi. Null!

Aga häid naiskodukaitsjaid mahub palju ühte organisatsiooni. Seetõttu, hoolimata sellest, et tung on suur, ootame ikka igaühte, kes tahab olla justkui väike, aga tegelikult tähtis lüli Eesti laiapindses riigikaitses.

Avaldusi Naiskodukaitsega liitumiseks tuli nii palju, et kirjaklambrid said otsa

Tunduvad nagu suured sõnad, aga just seda me olemegi. Kõige tugevamad just siis, kui meid on palju ja me hoiame kokku. Siis me olemegi nagu rõn-

KUiDaS aStUDa NaiSKoDUKaitSeSSe?

1.

Vali välja oma ringkond (ja kui oskad, siis ka jaoskond), millega soovid liituda. Tavaliselt

valitakse liitumiseks elukohajärgne ringkond.

2.

Võta ühendust valitud ringkonna esinaise või instruktoriga, et kokku leppida aeg kohtumiseks. Tema aitab ka välja valida konkreet-

se jaoskonna, millega oma ringkonnas liituda.

3.

Naiskodukaitse liikmeks astumiseks on vaja esitada järgmised dokumendid: liitumisavaldus, perearsti tõend tervisliku seisundi kohta, digitaalne dokumendifoto (või foto 3 x 4 cm).

Dokumendid võid esitada digitaalselt, soovi korral saad paberil blanketid oma ringkonna instruktorilt või ringkonna esinaiselt.

4.

Leia endale organisatsiooni seest 2 soovitajat (vähemalt 1 soovitaja peab olema naiskodukaitsja, teine võib olla ka kaitseliitlane). Kui Sul soovitajaid ei ole, siis pea nõu

oma ringkonna instruktoriga, tema aitab leida lahenduse.

5.

6.

Vajalikud dokumendid esita jaoskonna juhatusele, mille liikmeks soovid astuda.

Hiljemalt 2 kuu jooksul tehakse otsus vastuvõtmise või keeldumise kohta.

KeS SaavaD oLLa NaiSKoDUKaitSe LiiKmeD? Naiskodukaitse liikmed jagunevad au-, tegev-, noor- ja toetajaliikmeteks.

Tegevliige: vähemalt 18aastane, naissoost,

Eesti kodanik, tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes.

Noorliige: 16–18aastane, naissoost, Eesti

kodanik, tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes

Toetajaliige: Eesti või välisriigi kodanik, tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.

Auliige: Eesti või välisriigi kodanik, omab silmapaistvaid teeneid Naiskodukaitse ees.

gassärk või peaaegu nagu soomusrüü ja võtame enda varju kõik abivajajad.

Kõikidele, kes küsivad, kas Naiskodukaitses veel kohti on, vastame – jah, on. Kui vaja, teeme juurde. 110 uut liitujat on juba kohal.

3/2022

59

noored

MÕTTEST TEGUDE JA TULEMUSENI:

KOONGA LASKETIIRU SAAMISE LUGU 15.20. Start. Poisid auto peale.

Trenni. 21.00. Jälle kodus. Ja nii kaks-kolm korda nädalas juba rohkem kui kaks aastat. Soontagana Kotkaste rühmapealik ja spordiklubi Pärnumaa ISSF Laskurklubi MTÜ juhatuse liige Kristo Minn istus ja mõtles: „Oleme väsinud sellest uhamisest, teeks äkki oma lasketiiru?“ Mõeldud-tehtud.

Tekst: MARELLE MINN, vabatahtlik autor

60

3/2022

NooreD

S

oontagana Kotkastel on praegu kaheksa aktiivset liiget, lisandumas on ka üks kodutütar. Kotkastest neli käivad usinalt trennis, kuid Pärnus asuv Raba tänava S-Arms Estonia lasketiir hakkas kitsaks jääma. Tihti tuli poistel lasta ühel rajal kordamööda, kuid sellisest trennist jääb väheseks. Seega tuli mõelda, kuidas luua Soontagana Kotkastele parimad võimalused korralikuks lasketrenniks.

Lasketiiru valmimise nimel tehti esimene telefonikõne 5. detsembril 2021.

Pärnumaa maleva ja Noorte Kotkaste juhtidega 8. detsembril kohtudes saime juba suulise nõusoleku ning seejärel oli meie kindel plaan saada lasketiir valmis enne 10. jaanuari.

Meid lausa üllatas, kui kiiresti võivad asjad ja raha liikuda, kui on kindel siht ja tahtmine oma plaan teoks teha. 27. detsembril tuli koorem ehitusmaterjalidega Koonga Kooli kohale ning 2. jaanuaril 2022 alustasime lasketiiru ehitamisega. Nii nagu plaaniti, nii ka läks. Lasketiir oli 10. jaanuaril 2022 kasutusvalmis ning pärast vaheaega sai koolitöö segamatult alata.

tiiru panna kokku sulama kooli saaliga ja nii mõnigi külaline ütles, et lasketiir oleks nagu kogu aeg siin olnud.

Kuna lasketiir asub Koonga kooli spordisaalis, on lastel ideaalsed võimalused teha eelnevalt treeninguid ja soojendust ning intensiivse trenni lõpus ennast pesta. Tänu sellele, et lasketiir asub kodule lähedal, jäävad ära kaks tundi väsitavat autosõitu.

Praeguse seisuga on Koongas nelja rajaga õhkrelvatiir, mis vastab kõigile ISSF-i nõuetele. Laskerajad on küll trossidel, kuid alustavale sportlasele väga head. Kindlasti üritame kiiremas korras hankida elektroonilisi märklaudu, sest paar trennipoissi on juba nii heal tasemel, et lasevad praktiliselt ühte punkti. Pabermärklaudadelt on ka punktiarvestust palju raskem pidada kui elektroonilistelt.

lasketiir ei jää avatuks mitte ainult noorkotkastele, vaid kõigile, kel on huvi ja tahtmist tegeleda laskespordiga. Tuleb vaid aeg kokku leppida, millal soovitakse kätt proovima tulla, ning juhendaja valvsa pilgu all saavad õhkrelvad selgeks ka kõige värskemale laskurile. Lasketiiruga tegelev Kristo Minn on läbinud EKR 3 lasketreeneri koolituse ja kohe-kohe omandamas ka sportrelvade laskeinstruktori tunnistust.

Lasketiirus hakkavad toimetama Soontagana Kotkad, Spordiklubi Pärnumaa ISSF Laskurklubi MTÜ ja külalistena Küberkotkad. Plaanime korraldada ka väiksemaid võistlusi ja ootame kõiki huvilisi trenni!

Plaanime hakata treeninguid korraldama vähemalt kolm korda nädalas.

Vähemate treeningukordadega ei ole lootustki saada häid tulemusi. Koonga

Koonga lasketiirule ostis neli õhkrelva Lääneranna vallavalitsus, lasketiiru ehitamist ja muu vajaliku tehnika ostmist sponsis Kaitseliit. Eraldi tahame esile tõsta Andres Laasi Duo Auto OÜst, kes, ainuüksi kuuldes meie keskustelu vajaminevatest relvakappidest, astus ligi ja ütles: „Andke mõõdud, teen ära!“ Oma laskurklubiga käime tänu Kaitseliidu Pärnumaa maleva korraldatud transpordile vähemalt korra kuus võistlustel, tavaliselt 6–7 laskuriga.

Enne tiiru ametlikku avamist saime teha ka mõned salajased trennid, millest on juba kasugi tõusnud. Soontagana kotkas Markus Minn võitis Kaitseliidu meistrivõistlustel sünniaastaga 2008 ja nooremate vanuseklassis esikoha.

KARRI KAAS

Lasketiir kerkis kuue pika tööpäevaga.

Ehitusel olid nõu ja jõuga abis Soontagana kotkad ning nende vanemad ja vabatahtlikud, kellele lasketiiru olemasolu korda läheb. Iga päev olid hommikul vara töövalmis Rommy ja Taavi. Ilma nendeta poleks me tiiru õigel ajal valmis saanud. Kui kõik oli juba valmis, käis kolme päeva jooksul seinale vappe maalimas Anne-Ly Raid.

Kunstnikule oli krobelisele OSB-pinnale ülimat detailitäpsust nõudvate figuuride maalimine parajaks proovikiviks, kuid tulemus sai super! Suutsime 3/2022

61

MERLE RÜÜTLI

oSaLe, KUi SöaNDaD –

KÕiK KoDUtÜtarDe eriKatSeteLe!

19. jaanuaril sai Kodutütarde organisatsioon täpselt 90 aastat vanaks. Loomulikult peab juubeliaasta eristuma tavalistest aastatest. Seetõttu kutsusid Järva ringkonna noortejuhid kõiki noortejuhte üle Eesti erikatsetele.

V

ägivallatu võitluse juhtfiguur Mahatma Gandhi on öelnud, et kui soovid, et inimesed sind kuulaksid ja sinult midagi õpiksid, siis ära ainult räägi sellest, vaid ka käitu oma sõnade järgi, sest eeskuju on kõige toimivam viis inimeste käitumise mõjutamiseks.

Tekst: SIIRI SITSKA, Kodutütarde Järva ringkond

Seega on noortejuhtidel aeg olla eeskujuks ja proovida ka ise sooritada neidsamu erikatseid, mille läbimist nad noortejuhina hindavad. Samadel tingimustel nagu noored, tegutsedes organisatsiooni heaks.

62

3/2022

NooreD

Nii erikatse sooritamine kui ka erikatsete valik on iga noortejuhi vaba tahe.

Keda see kutse kõnetab, võtab selle vastu ja teeb nii palju erikatseid, kui soovib ja jaksab. Aega selleks on terve juubeliaasta. Noortejuhid, kes sooritavad erikatse(d), saavad juubeliaasta lõpul vastava tunnistuse ja meenemärgi. Vormile nemad küll midagi kinnitada ei saa, aga juubeliaastast jääb kordumatu mälestus.

AJAKIRJANIK On avaldanud vähemalt kolm artiklit rühma või ringkonna tegevusest (veebilehtedel, sotsiaalmeedias, lehes jne) Teeb kaastööd rühma- ja ringkonnapäevikule Valdab korralikult eesti keelt

MIS ON ERIKATSED?

Kodutütred saavad organisatsioonis oldud aja jooksul baaskoolituse järgukatsete kaudu. Need hõlmavad teadmisi ja oskusi järgmistel teemadel: Eesti loodus, Eesti ajalugu, riigikaitse, käitumine ja loovus, matkatarkused ning turvalisus. Järke on kokku kuus, madalaim on VI ja kõrgeim I järk.

Erikatsed süvendavad kodutütre teadmisi ja oskusi eri valdkondades ning eriala valik on iga kodutütre isiklik vaba initsiatiiv ja soov. Erikatseteks võib õppida olenevalt erialast nii individuaalselt kui grupiti, teadmisi võib omandada organisatsiooni sees või ka väljaspool seda. Kuid erikatse sooritamisel tuleb oma teadmisi rakendada organisatsiooni heaks. Kokku on Kodutütarde organisatsioonis 25 erikatset. Neist levinumad on matkaja, laskur, laulja ja meedik, erilisemad näiteks linnutark ja tõlk. Erikatse sooritanud kodutütrel on õigus kanda vastava erikatse märki piduliku vormipluusi paremal käisel.

KUIDAS SENI LÄINUD ON?

Kutsele on vastatud üllatavalt entusiastlikult. Ei ole veel teada, et mõni erikatse oleks juba sooritatud, kuid ettevalmistusi on kuulda mitmest ringkonnast. Tundub, et kõige populaarsem on praegu sportlase erikatse, aga kuulda on ka matkaja, laulja, muusiku, aktivist-organisaatori ja koguni linnutarga erikatse sooritamise plaanidest.

Lisaks kodutütarde noortejuhtidele on võimalik kaasa lüüa igal Kaitseliidu liikmel, olgu ta malevapealik, kaitseliitlane, noorkotkas, naiskodukaitsja või koguni Kaitseliidu ülem. Valige välja meeldiv erikatse, täitke nõudmised ja esitage erikatse taotlus oma kodumaleva Kodutütarde ringkonna juhatusele.

LINNUTARK Teab ja tunneb ära Eesti linde laulu ja välimuse järgi On õpetanud noorematele oma teadmisi (töötuba, matkapunkt jmt) Teab lindude erinevaid elupaiku (kaitsealad)

LASKUR Tugev laskja nii ringkonnas kui vabariigis Teab relvade ohutu kasutamise nõudeid On osalenud vähemalt ringkonna laskevõistlustel ning tulnud viie esimese hulka

meeLeSPea oSaLejaLe Üleskutse erikatsetele tehti 19. jaanuaril 2022 ja aega on kalendriaasta lõpuni.

Erikatse märgi omistab noortejuhile esildise põhjal ringkonna juhatus oma koosolekul. Esildise koostab juhatusele noortejuht ise, kirjeldades ka tegusid, mille põhjal ta erikatse märki taotleb.

Erikatsete arv pole piiratud. Kes teeb, see jõuab!

Märgi omistamisel arvestatakse ainult üleskutse aastal tehtut, varasemad teened ega saavutused arvesse ei lähe.

Erikatse märgid koos tunnistusega väljastab Kodutütarde keskjuhatus kõikidele noortejuhtidele suveniirpakendis 2023. aasta esimesel keskkogu koosolekul.

Erikatse märk on noortejuhile tore juubeliaasta meene, mida ei hakata kandma vormiriietusel. Jäägu see privileeg noortele.

Võimalus antakse ka organisatsiooni sõpradele. Ennast võivad proovile panna ka toetajaliikmed, kaitseliitlased, malevapealikud, noorkotkaste juhid jne. Esildis tuleb teha ikka ringkonna juhatusele. Kuidas täpselt, võib juhatus ise otsustada.

Ringkondade juhatuste aruandeid erikatsete läbimise kohta ootab peavanem hiljemalt 1. jaanuariks 2023. Aruandeid võib esitada ka kvartalite või poolaastate kaupa.

Keskjuhatus jätab endale õiguse anda välja eripreemiaid: nt kõige aktiivsem ringkond, erilistest erilisem noortejuht jne.

Täpsemat infot erikatsete koha leiad: https://kodututred.ee/tegevus/erikatsed/

3/2022

63

noored

KAITSELIIT –

RIIGIKAITSE VÄLILAAGRITE KORRALDAJA Kaitseliit on oma vahendite ja isikkoosseisuga olnud valikaine „Riigikaitse“ välilaagrite korraldamisse kaasatud juba varem, ent senine korraldus ei kohustanud organisatsiooni selgelt ja ühemõtteliselt laagrite läbiviimist toetama, mistõttu toetus oli piirkonniti ja struktuuriti erinev.

Tekst: KAITSELIIDU PEASTAABI VÄLJAÕPPEOSAKOND

V

älilaagrite korraldamine ei ole Kaitseliidule uudne, seda on kaitseliitlased teinud vabatahtlikult ka varem. Näiteks 2021. aastal toetasid või korraldasid malevad 110 kooli välilaagreid. Samuti kuulub Kaitseliitu 76 riigikaitseõpetajat.

2021. aasta algul otsustas kaitseministeerium valikõppeaine „Riigikaitse“ välilaagrite korraldamise täielikult Kaitseliidule üle anda.

„Uue mudeli alusel on see selgelt üks Kaitseliidu ülesanne, kõik õppurid Tallinnast Põlvani ja Jõhvist Orissaareni saavad ühesuguse laagri,“ on Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi selgitanud, lisades, et nii on õpilastel võimalik tutvuda ka vahetult Kaitseliidu kohaliku organisatsiooniga ja saada tänu sellele parem ettekujutus laiapõhjalise riigikaitse tähendusest.

Ühtegi selgitusel õpivad noored välilaagrites oma eriala asjatundjatelt – Kaitseliidu instruktoritelt, elukutselistelt kaitseväelastelt, õpetamisest huvitatud ajateenijatelt, aga ka riigikaitsesse panustavatelt vabatahtlikelt ja teiste elualade esindajatelt. „Vastavalt seadusele on Kaitseliidu eesmärk suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Just selline peab olema ka riigikaitselaagrite eesmärk.

Ja mine tea, ehk leiab nii mõnigi noor nende kaudu tee ka Eesti vanimasse ja suurimasse vabatahtlikku riigikaitseorganisatsiooni,“ ütles brigaadikindral Ühtegi.

NooreD Vastavalt kaitseministeeriumis 2021. aasta sügisel kaasajastatud korrale viivad välilaagreid läbi Kaitseliidu maakaitseringkonnad ja malevad, kaasates selleks vajadusel koostööpartnereid. Keskselt koordineerib Kaitseliidus välilaagrite korraldamist väljaõppeosakond, kes koostab selleks tegevuste ja tähtaegade loetelu. Arvestades Kaitseliidus väljakujunenud iga-aastast väljaõppe- ja tegevuskava, on korraldatavate välilaagrite läbiviimiseks sobilikud perioodid kevad-suvi ja sügis. Soovitatavalt korraldatakse laagreid Kaitseväe või Kaitseliidu taristul, nende lähistel või riigimaal.

Ja kuna tegemist on kooliprogrammiga, siis eelistatult nädala sees kolmel järjestikusel päeval.

Kaitseliit võttis välilaagri tunnijaotusplaani koostamisel aluseks, et välilaagri sisu ja maht on 25 akadeemilist tundi ilma relvaõppe ja laskeharjutusteta – eeldusel, et need on eelnevalt läbitud. Seetõttu vähendati riiklikus õppekavas ette nähtud välilaagri mahtu 10 tunni võrra.

Välilaagris rakendatakse õppetöö läbiviimiseks instruktori ettevalmistusega isikkoosseisu, kelleks on Kaitseliidu palgalised (lepingulised ja tegevväelased) ja vabatahtlikud instruktorid, riigikaitse aineõpetajad ja toetavas rollis ajateenijad. Koolis õpetab ainet õpetaja, kellel on õppeasutusega lepinguline suhe ainekava eesmärkide täitmiseks. Välilaagrites

on õpetajate ülesanne oma õppeaine õpetamine, jagudesse ja rühmadesse jaotatud õpilaste tegevuste jälgimine, distsipliini tagamine, administratiivsete tegevuste lahendamine ja oma õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine. Õpetajad annavad hinnangu oma õpilaste tegevusele välilaagris, et hinnata kursuse läbimist. Samuti korraldavad nad õpilaste individuaalvarustuse väljastamise ja tagastamise koostöös kaitseministeeriumi ja kaitseressursside ameti lepingupartneritega ning õpilaste transpordi välilaagrisse ja tagasi.

KÕIK VAJADUSED ON TAGATUD

Majutus on välilaagris üldjuhul telkides. Toitlustamine tagatakse välilaagri katlatoidu, Kaitseväe struktuuriüksusest tellitud toidu või tsiviilpartneritelt tellitud toitlustusteenuse abil. Sooja toitu antakse välilaagri esimese päeva lõunast kuni välilaagri viimase päeva lõunani. Õppe-eesmärgil on lubatud mõne toidukorra asendamine Kaitseväe kuivtoidupakkidega.

Reaalmeditsiini tagamiseks välilaagris peab saja osaleja kohta olema vähemalt üks sanitari väljaõppega isik.

Välilaagri läbiviimisel tuleb jälgida tervisekaitsenõudeid, arvestades kehtivaid standardeid, epidemioloogilist olukorda ja Vabariigi Valitsuse korraldusi. Kõik välilaagris osalejad on kohustatud osutama esmaabi oma pädevuse piires.

Individuaalvarustuse elemendid tuleb õpetajal (koolil) tellida kaitseministeeriumi lepinguliselt tsiviilteenusepakkujalt, kes toimetab varustuse õpetaja määratud paika ja tagasi hoiustamiskohta. Puuduoleva individuaalvarustuse tagab välilaagrit korraldav struktuuriüksus. Õpilaste transport välilaagrisse ja tagasi korraldatakse kaitseressursside ameti ja/või koolide tsiviillepingupartnerite kaudu. Kaitseliidu transpordivahendeid võib kasutada välilaagris väljaõppe ja elutoetusteenuste tagamiseks.

RIIGIKAITSE TAIMELAVA

Selle aasta jaanuari keskel korraldaski Kaitseliidu Tallinna malev Tallinna Ehituskooli ja Tallinna Kopli ametikooli 54 õpilasele riigikaitse välilaagri, mis oli esmakordne välilaager uue mudeli järgi. Aluseks võeti sõdurioskuste kursuse lihtsustatud ja lühendatud kavad. Kõik praktilised harjutused tehti jagudes ja rühmades. Teoreetilisi teadmisi harjutati ja kinnistati tegevuse käigus. Välilaagri eesmärk oli tutvuda Kaitseväe rutiini ja päevaplaaniga.

Tallinna maleva välilaagri korraldajad tõdesid, et sellise kuju ja sisuga välilaager on väga hea Kaitseliitu värbamise üritus. Nimelt oli välilaagri ajal palju vestlusi Kaitseliidu ning Kaitseväe ajateenistuse teemadel.

Vestluses õpilastega kirjeldati, kuidas saab ajateenistusse minna Kaitseliidu kaudu ning miks Kaitseliit on võimalus panustada riigikaitsesse omadel tingimustel. Õpilastel tekkis mõistmine, et riigikaitsesse panustamine võib olla nende elu 2.0 versioon. Noorte entusiasm oli sütitav ja motiveeris Kaitseliidu instruktoreid andma välilaagris head väljaõpet.

Nagu kirjutab ajakirjas Kaitse Kodu!

(2/2022) väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Rene Brus, on käesoleval aastal lisaks sõjaväelisele väljaõppele märgilise tähtsusega ka väljaõppe mittesõjaline külg, mille üks osa on välilaagrite korraldamine Kaitseliidus.

MARK-ERIK TÖLPT

VÄLILAAGRI KORRALDUS

Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond annetab artikli autoritasu Ukraina toetuseks (Eesti Punane Rist MTÜ EE742200001180001436 konto, selgitus „Ukraina“).

3/2022

65

NooreD

riigiKaitSeLaager:

KooLiÕPiLaSeSt SÕDUriKS Tänavusest aastast anti riigikaitsekursuse välilaagrite korraldamine üle Kaitseliidule ning juba jaanuaris viis Tallinna malev läbi esimese laagri rohkem kui poolesajale õpilasele Tallinna Ehituskoolist ja Kopli ametikoolist.

Tekst: nooremseersant MARK-ERIK TÖLPT, Tallinna maleva teavitusspetsialist

N

oori ootas kesk talvist jaanuari ees kolmepäevane metsalaager. Sest eks ole ju nii, et riigikaitsekursus jaotub kaheks osaks: teoreetilised tunnid ja välilaager. Kui esimese neist viib läbi riigikaitseõpetaja koolis, siis teise korraldab nüüdsest just Kaitseliit koostöös õpetajaga. Sedakorda siis Tallinna maleva väljaõppe- ja tagalakeskuses Nõmmel.

MARK-ERIK TÖLPT

Õpilased jaotati jagudesse ning esimene tegevus oli muidugi individuaalvarustuse kättesaamine. Nii said tsiviilriietes koolinoortest juba

66

3/2022

mõne aja möödudes vähemalt väliselt õpihimulised sõdurid.

TELK PÜSTI JA RELV KÄTTE

Järgmisena mindi juba praktiliste õpetuste juurde ning laagrilistele näidati, mis on jaotelk ja kuidas seda püstitada. Kui esimese telgi pani poolrühm püsti instruktori abiga, siis teise telgi püstitamisel oli areng juba silmanähtav, instruktoritel jäi üle vaid kõrvalt vaadata ja nippe jagada.

Varustus käes, telgid püsti – nüüd oli aeg tutvuda relvastusega, mida kasutavad nii Kaitsevägi kui Kaitseliit.

AK-4 võeti osadeks ja pandi kokku ning prooviti ka õppemoona salvedesse laadimist. Veel visati pilk peale raskerelvadele, milleks olid Browning, Carl-Gustav, KSP ja 81 mm miinipilduja. Samal ajal õppis teine rühm, kuidas peaks võimalikult soojalt riietuma ja magamiskotis magama

NooreD – just need õpitud oskused kulusid hiljem ära välitundides ja õhtul telgis magama heites.

Ja muidugi harjutasid kõik sõduri elementaarsemaid rividrille. Mis, nagu märkis Tallinna Ehituskooli õpilane Kert Paur, andis head baasoskused ajateenistusse minekuks. Harjutused tegi muidugi raskemaks ilm, mis oli maha jätnud päris libeda jääkihi. Ent õpilaste motivatsioon oli kõrge, jääst ei lastud end segada ning teisel õhtul kõnniti linnakus ringi juba ühtses rivikarbis.

KATSUMUSED ÜHENDAVAD

Teisel päeval, pärast ööd telgis ning ühtlasi ahjuvalves, võeti suund Männiku lasketiiru, kus sportlased igapäevaselt harjutavad. Seekord said ka noored esimest korda sportrelvadest lasta. Lisaks sellele lasti õhupüssiga ning tutvuti Kaitseväe uue teenistusrelvaga R-20 Rahe. Viimane andis taas head baasteadmised kõikidele noormeestele, sest Rahe saab tulevikus olema 8 või 11 kuuks nende „kalleim vara“.

Lasketiir pole kummist, seega kõik korraga laskma ei mahtunud. Seetõttu kasutati ära ka lasketiiru õueala, kuhu püstitati bivy’d ja harjutati kannatanuga tegelemist. Õpilane Paur rääkis

laagri lõpus, et telkmantli püstitamine võib kindlasti kasuks tulla talle nii ajateenistuses kui ka tavaelus, lihtsalt looduses matkates.

Kuna teada oli, et bivy püstitamise oskust tuleb laagri lõpus proovida ka aja peale, treenisid nii mõnedki pooljaod väljaõppe ajal ka oma kiirust.

Juba tunni lõpus oli näha tiime, kes telkmantli vähem kui 35 sekundiga püsti said.

Oskusi lihviti ka meditsiinis.

Noortele õpetati lahingumeditsiini alustalasid, milleks on kannatanu transport ja vabade hingamisteede tagamine. Neid oskusi harjutades tehti õpilastele selgeks, et tegelikult võivad need teadmised kasuks tulla ka niisama tänaval kõndides. Julgustati tavaelus hädasolijat märgates ikka appi tõttama ja õpitud protseduure ellu viima. Õhtul harjutati jälle eelmisel päeval õpitud rividrille. Toimus ka riigikaitseõpetajate korraldatud meeskonnamäng, mis tõi kogu militaarteemalisele õppele natuke vaheldust, kuid mitte päris kõigest. Näiteks said õpilased raja ühte lõiku läbida kaitseväe puusuuskadega, kuid väikese viguriga – paari peale anti ainult üks paar suuski.

Mõlemal õhtul enne öörahu oli ette nähtud aeg telgis muljetamiseks. Igas telgis ööbis malevlasest instruktor ehk jaoülem, kellelt õpilased said uurida nii ajateenistuse kogemuse kui ka Kaitseliidu teenistuse kohta. Lahe oli näha, kuidas iga jagu oma instruktoriga aina kokkuhoidvamaks muutus ja tiimitöö sellega veelgi arenes.

PÄRIS LAHE!

Viimasel päeval pandi laagris õpitud oskused proovile „Riigikaitsja võistlusel“. Jaod pidid läbima erinevaid kontrollpunkte, kus ülesanneteks olid näiteks eelmainitud bivy püstitamine ja kannatanu transport. Aga ka auastmete ja Eesti hümni sõnade tundmine. Samuti seisid õpilased esimest korda silmitsi lahtivõetud AKS-74ga, mille nad kamba peale pidid kokku panema.

Laagrile pani punkti rivistus, kus võttis sõna ka Tallinna maleva pealik kolonel Kalev Koidumäe, kellel oli hea meel näha õpilasi samast koolist, mille ta isegi kunagi lõpetanud oli. Rivistusel tunnustati parimaid jagusid ning riigikaitseõpetajad tänasid ka Tallinna malevat tehtud töö eest. Instruktorid jäid õpilastega väga rahule ja noorte nägudest oli näha, et esmapilgul külm ja kõle metsalaager oli tegelikult päris lahe!

3/2022

67

militaarturism

MUUSEUMKINDLUS EBEN-EMAEL BELGIA KATASTROOF TEISES MAAILMASÕJAS

Ainult riik, kes usaldab oma rahvast, julgeb häbenemata demonstreerida oma kaotust. Muuseumkindlus Eben-Emael annab hea ülevaate, kuidas ühe lahingu kaotamisega on võimalik kaotada terve riik. Seda said kogeda belglased 1940. aasta mais.

Tekst: kolonelleitnant ANDRES REKKER, sõjaajaloohuviline

E

ben-Emaeli kindlus kuulub senini Belgia kaitseministeeriumile, kuid muuseum tegutseb seal mittetulundusühinguna alates 1986. aastast.

Eesmärgiks on Eben-Emaeli kindluse ajaloo uurimine ja säilitamine ning mälestusürituste korraldamise jätkamine kindluses. Tunnustusena oma töö eest kuulub Eben-Emaeli kindluse mittetulundusühing alates 2017. aastast Belgia Sõjapärandi Instituudi muinsuskaitsenõukogusse.

Kindlus on suvekuudel avatud kuus päeva nädalas (v.a esmaspäeviti), muul ajal tavaliselt nädalavahetusel.

68

3/2022

Muuseumi külastuseks tuleb planeerida vähemalt poolteist tundi. Ka suvel tasub soojalt riietuda, sest maa-alustes käikudes on temperatuur ühtlane – aasta läbi 11 kraadi sooja. Kui on sügavam huvi ja suurem seltskond, siis on mõttekas tellida giidiga pikem ringkäik.

TUGEVAIM EUROOPAS

Kindlus Eben-Emael ehitati 1931– 1935 Saksamaa, Hollandi ja Belgia piiride lõikumiskohta, et kaitsta Belgiat Saksamaa rünnaku korral – kindlus pidi hoidma strateegilisi sildu ja teid oma tule all. Asukoht oli valitud välja juba XIX sajandil ning Eben-Emael

moodustas koos kolme teise kindlusega Liege'i fortifikatsioonide kaitsevöö.

See kolmnurkne kompleks on kaks korda suurem kui Tallinna vanalinn ning oma 17 suurtükipositsiooniga oli see tollal Euroopa tugevaim kaitsekompleks. Maa alla rajati üle 4 kilomeetri galeriisid, mis ühendavad juhtimispunkti, suurtükikasematte ning kasarmuid, elektrijaama, laskemoonaladusid ja muid ruume.

Tänaseni on säilinud kogu maaalune võrgustik, mis on omavahel ühendatud üles- ja allamäge viivate koridoridega. Eksimise vältimiseks on paigaldatud suunaviidad, mis olid ka

militaarturism

Kompleksi rajamisel võeti arvesse I maailmasõja õppetunde – valati raudbetoonist 1,5 meetri paksused seinad, täiustati ventilatsiooni kaitseks keemiarünnakute eest ning parendati elutingimusi maa-alustes rajatistes. Kindlus oli kaitstud mitmesuguste tõketega kõikidest külgedest.

Ainult taevas jäi kaitsmata ja see saigi saatuslikuks.

Muuseumi astudes on tunda kindluse turvalisust. Esmalt tuleb läbida kõrge

raudvärav, mille taga on puidust ülestõstetav sild üle 3 m sügavuse kraavi. Seejärel viib kuulipildujanišiga kaitstud raske soomusuks degaseerimisalale. Kompleks on säilinud terviklikult, ainuke erinevus praeguse ja II maailmasõja ajastu vahel on, et tollal ei olnud kompleks kaetud puudega.

Kindluse personal koosnes umbes 1200 Belgia sõdurist, kes olid jagatud kolmeks allüksuseks. Alaliselt paiknes kompleksis teenindav üksus (tehnikud, arstid, kokad jt). Kaks 500 inimesest, peamiselt reservistidest, koosnevat üksust vahetusid iga nädal.

Kompleksi ülem oli majori auastmes.

Muuseumi külaline näeb tavakülastusel 200 m pikkust galeriid, elektrijaama, töökodasid, duširuume, kööke, garnisoni ülema tööruume, ohvitseride messi, sõdurite ja allohvitseride magamisruume ja puhkeruume, mis asuvad 45 meetri sügavusel maa all.

Peab mainima, et sõdurite elamistingimused olid võrdlemisi kasinad.

Ohvitserid seevastu elasid piisavas mugavuses, mida illustreerib külluslik veini ja küünaldega kaunistatud lõunalaud ohvitseride messis. Huvitav on vaadata ka maa-alust sõjaväehaiglat koos operatsioonisaali ja steriliseerimisruumi varustusega. Muuseumi mannekeenid, kes on riietatud Belgia

ANDRES REKKER

kasutusel enne II maailmasõda. Ülemiselt alumisele tasandile minekuks tuleb astuda täpselt 100 trepiastet.

3/2022

69

miLitaartUriSm

sõjaväevormi ning täidavad staatiliselt oma teenistusülesandeid, annavad hea ülevaate Belgia sõjaväe vormiriietusest sõja puhkedes.

Külastada saab mäeplatool tervena säilinud 75 mm kiirkahurite kasematte, igas neist 3 kiirlaskekahurit. Katva teraskihi paksus on 33 cm ning kiirkahuri laskeraadius on täisring. Samas on suurte 120 mm kahurite tornikate tehtud kahekihilisest kroomnikkelterasest, kus katteplaadi paksus on 59 cm. Kuppel ise, mis koosneb liikuvast ja fikseeritud osadest, kaalub 440 tonni ning on maailmas ainsana säilinud seda tüüpi kahuritorn. Ka siin on laskeraadius täisring, laskekaugus kuni 17 km ning laskekiirus kaks lasku minutis. Meeskonna suurus oli neli suurtükiväelast, kuid kogu kompleksi teenindas ligikaudu 30 sõjaväelast.

Kui külastada giidiga muuseumi, on võimalik näha ka kindluse lähikaitseks mõeldud punkreid. Mäel ja selle lähiümbruses paikneb kuus sellist punkrit, lisaks oli Alberti kanali ääres kaks, millest üks on säilinud.

Kõik kaitsepunkrid olid varustatud 60 mm tankitõrjekahuriga, kolme kuulipildujaga Maxim, prožektorite ja vaatlustornidega. Sakslased kasutasid rünnakul nende vastu leegiheitjat, millega belglaste kuulipildujapesad kaitsepunkrites vaikima sunniti.

Külastus eeldab ka pikka jalutuskäiku läbi maa-aluse tunnelisüsteemi.

Paljude koridoride ja treppide kaudu möödutakse maa-alusest kaitsepunkrist, mis oli rajatud juhuks, kui vaenlasel õnnestub tungida kindlusesse sisse. Teele jääva kuulipildujapunkri Mi-North jalamil on näha kumulatiivlaengute kasutamise tagajärg – purustatud raudbetoonseinad. Kolmandal korrusel asub kanali punker North, mille poolkorrusel on hävinud 60 mm kahur ja kuulipilduja Maxim kinnitused. Ülemise korruse kuulipildujapunkrist avaneb Alberti kanalile samasugune vaade, nagu garnisoni sõduritel 1940. aastal.

70

3/2022

BELGLASTE HALB UNENÄGU

Belglaste halb unenägu algas 10. mail 1940 kell 5.25, mil Saksamaa ja Belgia vahel ei olnud veel ametliku sõjaseisukorda. Sellest hoolimata käivitas Saksamaa operatsiooni Fall Gelb – sissetungi Hollandisse, Belgiasse ning Prantsusmaale, korrates juba Norra ja Taani valutamisel kasutatud tõhusaid õhudessantoperatsioone. Selleks oli neil 1936. aastal loodud uue relvaliigina pioneeriüksustega õhudessantväed.

Dessant Eben-Emaeli kindlusele korraldati esmakordselt purilennukite abil. Kasutusel oli 11 purilennukit DFS 230 (Deutsche Forschungsanstalt für Segelflug – Saksa purilennukite uurimisinstituut), millest igaühte mahtus 10 sõdurit koos piloodi ja vajamineva varustusega. Relvastuses olid sakslastel 9 mm MP 38 püstolkuulipildujad, 7,9 mm kerged kuulipildujad MG 34, 7,9 mm Kar 98k vintpüssid eemaldatavate granaadiheitjatega, M35 leegiheitja ning kumulatiivlaengud.

Saabunud 86 meest vanemleitnant (Oberleutnant) Rudolf Witzigi juhtimisel suutsid panna vaikima maailma võimsaima kindluse kahurid ning Kolmanda riigi maavägedel oli vaba tee Belgia vallutamiseks. Siiski, kõikidel purilennukitel ei õnnestunud jõuda sihtmärgini – ühte tabas Belgia õhutõrje ning teine, üksuse juhiga pardal, oli sunnitud maabuma Saksamaal, sest purunes kinnitustross lennuki ja transpordilennuki vahel. Vanemleitnant Rudolf Witzig jõudis lahinguväljale kolm tundi pärast lahingu algust.

Suurem osa lahingust oli selleks ajaks läbi ning seda juhtis tema allohvitserist asetäitja ülemveebel (Oberfeldwebel) Helmut Wenzel, keda autasustati teenete ja Eben-Emaeli kindluse vallutamisel üles näidatud vapruse eest samal päeval Raudristi II klassi, Raudristi I klassi ja Rüütliristiga.

Lisaks ülendati ta auastmes kapteniks.

Sakslaste operatsiooni õnnestumise tagas kindluse kaplani juhtimisel

kindluse katusele rajatud jalgpalliväljak, et sõduritel oleks tegevust ning nad ei käiks naaberkülades tüdrukuid vaatamas. Selle lünga kaitses avastasid sakslased tsiviillendudel üle sihtmärgi ning see oli neile kindlaks tõendiks, et purilennukitega ei maanduta miiniväljal. Edu tagas ka tõik, et Belgia õhutõrje ei kasutanud radareid, vaid mootorihelil põhinevat avastusmeetodit. Mootorita purilennukid transporditi Belgia piirini ning transpordilennukist eraldunutena planeerisid need vaikuses sihtmärgini.

Muuseumi endistes laoruumides on vaatamiseks väljas üks kolmest tänini säilinud purilennukist, mis pandi 2008. aastal kokku kolme originaalpurilennuki osadest. Tähelepanuväärne on, et purilennuk taastati selle konstruktori Hans Jacobsi juhendamisel Saksa ja Belgia lennundusentusiastide koostöös. Samuti on muuseumis suur valik Saksa õhudessantväelaste (Fallschirmjäger) vorme ja varustust, sealhulgas rünnakust osa võtnud üksuste embleeme, ka esimese õhudessantüksuse – General Göring – käepael.

Kindluse kaitse oli rünnaku hetkel vaid pooleldi mehitatud ja neid tabas rünnak taevast suure üllatusena. Suur osa kindluse relvastusest hävitati loetud minutitega. Sellele aitas kaasa esmakordselt kasutusel olnud Saksa imerelv – kumulatiivlaeng. Esimesena hävitati kumulatiivlaenguga kindluse vaatlustorn, mis muutis kindluse suurtükid pimedaks. Soomustatud kuplite hävitamiseks kasutati laenguid, mis kaalusid 12,5 kg ja 50 kg.

Suurem kumulatiivlaengu variant võis läbistada 20–25 cm terast ja 35 cm betooni. Selle tulemusena suutsid Saksa dessantväelased purustada raudbetooni ja tungida ühte 75 mm kahuri torni, tappes mõned kaitsjad ja hoides ülejäänud kaitsjaid kindluse alumistes osades.

Sakslased tegid esimese kümne minutiga kahjutuks üheksa belglaste positsiooni. Kindluse garnisoni

miLitaartUriSm

ANDRES REKKER

Sakslaste 12,5 kg kumulatiivlaeng

ülem tellis Belgia suurtükiväelt tule kindluse katusele, teades, et see ei suuda kahjustada kindlust, kuid teeb sakslaste elu põrguks. Ründajad ei suutnud küll maa-alustesse galeriidesse sisse tungida, kuid garnison ei suutnud neid kindluse pinnalt ka eemaldada. Kindluse garnisoni katsed vasturünnakut alustada põrkusid takistusele – kõik väljapääsud olid sakslased kas õhkinud või suuremal määral kahjustanud.

Senini on muuseumis säilinud kumulatiivlaengutest kahjustatud raudbetoonkonstruktsioonid, mis on avatud ka külastajatele vaatamiseks. Samuti on võimalik kindluse katusel vaadata kumulatiivlaengute tekitatud läbilööke kuplitest. Ööl vastu 11. maid 1940 ületasid Saksa maaväed Alberti kanali ja kindlus piirati sisse. Samal päeval veidi enne keskpäeva olid lahingusuutelised veel vaid kaks suurtükipunkrit. Kaitsetuli oli võimatu, sest vaatluspostid olid neutraliseeritud. Kindlusest väljaspool paiknenud Belgia suurtükiväelaste vasturünnakud kindluse tagasivõtmiseks ebaõnnestusid automaatrelvade

ja jalaväe väljaõppe puudumise tõttu.

Samas oli Saksa uute kumulatiivlõhkelaengute hävitav mõju paralüseerinud garnisoni moraali. Paljud garnisoni sõduritest olid surma saanud või raskelt haavatud, kuid suurem osa lihtsalt demoraliseerunud.

Kindlus alistus päev hiljem, kui dessantväelasi saabus tugevdama Saksa 151. jalaväerügement. Sakslaste kaotuseks lahingus olid vaid 6 langenut ja 21 haavatut, vastukaaluks oli belglastel 25 langenut ja 63 haavatut. Kindluse seinal on langenud belglaste nimedega mälestustahvel ning kabelis Belgia lipuga kaetud sark, mälestamaks langenud relvavendi.

Sakslaste poolel langenute mälestuseks kindluse katusele püstitatud suur rist langenute nimedega kõrvaldati pärast sõda.

VALMISTUDES JÄRGMISEKS SÕJAKS

Eben-Emael, mida peeti maailma tugevaimaks kindluseks, oli Belgia peamise kaitseliini põhilüli, mis domineeris Alberti kanali sildade üle ja kaitses neid. Sildade hõivamine ja kindluste vallutamine võimaldas Saksamaa 18. armeel külgmanöövriga

mööduda teistest Belgia relvajõudude allüksustest ja niimoodi siseneda Belgia südamesse. See oli Belgiale sõjaline katastroof ja andis moraalile raske löögi, millest Belgia armee ei suutnud toibuda. Selle lahinguga ei murtud läbi ainult Belgia kindlustusvööndist Alberti kanalil, vaid see oli ka psühholoogiline löök belglastele ja liitlastele ning tohutu positiivne emotsionaalne tõuge sakslastele: Euroopa tugevaim kindlus oli vallutatud jooksult ja praktiliselt kaotusteta, tõeline Blitzkrieg! Läbimurdel oli ka laiem strateegiline mõju. Saksa väejuhatus saavutas plaanitud eesmärgi, Prantsuse ja Briti väed tõmbusid Belgia sisemaale, vabastades tee sakslaste rünnakule läbi Ardennide.

Lõpptulemus on üldteada – liitlasväed piirati Belgias ümber ning suruti tagasi Dunkerque’i ja Calais’sse, lõigates Briti ekspeditsiooniväed ära Prantsuse vägedest.

Lisaks müstifitseeriti lahingut, sakslased ei rääkinud avalikult purilennukitest ega kumulatiivlaengutest, vaid teatasid, et on kasutusele võtnud „uue rünnakumeetodi“. Levisid kuulujutud, et Hitler oli arendanud halvava närvigaasi. Ajakirjas Life ilmus nimetu Hollandi ohvitseri jutustus, milles ta väitis, et Belgia naistega abielus Saksa farmerid olid külvanud lõhkeaineid, ehitades saagi väetamise varjus kindluse alla tunneleid. Ohvitser kirjutas, et nupule vajutamisel väetis plahvatas ja et terved kindluse osad paiskusid taeva poole.

Eelneva põhjal võib öelda, et belglased olid valmistunud taas I maailmasõja tüüpi kaeviku- ja positsioonisõjaks. Sakslased aga vaatasid tulevikku ning arendasid oma relvajõude manööversõjaks. Peale selle võttis Saksamaa kasutusele uue relvaliigi, õhudessantüksused, ning arendas relvastust – kumulatiivlaengud. Kõik see viis Belgia kaotuseni, millest saab järeldada, et valmistudes järgmiseks sõjaks ei tohi kinni olla eelmise sõja dogmades.

3/2022

71

FiLmiarvUStUS

vaatamiNe omaL vaStUtUSeL! Kui kangesti tahaks filmi teha, aga sul on kogu protsessist täiesti oma arusaam, kuidas siis õigupoolest käituda? Kui teised filmitegijad naeravad ja näitavad näpuga ning publik lahkub kinosaalist pead vangutades? Õige, tuleb jonnakalt ajada oma asja, kuni kogu maailm sinu kuulsust täis saab.

Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor

S

iinkohal pole oluline, et teised filmitegijad on sinu parimad kaadrid, süžeed ja kaameranurgad eest ära varastanud, tõelist meistrit pisiasjad ei loksuta. Säärastes oludes valmib parim möllukomöödia. See asi pole algusest peale olnud jõrmi näoga kangelaste film, see on komöödia!

Siin ei saa vastu ei „Hot Shots!“, Leslie Nielseni kaasamine ega Mel Brooksi dirigeerimine, see on ainulaadne, analoogideta „Strike Commando“ (1986).

Väike kujutluspilt. Filmistuudio.

Pärastlõuna. Uimaselt keerleb laes ventilaator. Töölaua taga istub vapper režissöör Bruno Mattei ja põrnitseb mõtlikult enda ette. Arved on maksmata, eelarve ei vea välja, võlausaldajad lubavad kassi pantvangi võtta, töölaual on kuhjas segamini mitme

72

3/2022

filmi skriptid. Igaüks säärases pinges töötada ei suuda. Aga meie režissöör suudab! Veerand tunniga on filmi käsikiri lennukate joontega paberile märgitud ja filmimine võib alata.

Valitseb loominguline segadus, mis võimaldab pealtnäha arusaamatuid hüppeid mitte ainult dialoogis, vaid ka süžees. Aga see pole kaos kaose pärast, art pour l'art, see pole dadaistlik sonimine, kõige taga on suur plaan.

Nii suur, et reptiloidide ja vabamüürlaste katsed maakera lapikuks taguda on selle kõrval hale mõmin. Salaplaan on kokkuvõtvalt järgmine: teha vinge sõjakomöödia nii, et keegi seda kahtlustadagi ei oskaks. Umbes sedaviisi võinuks välja näha „Strike Commando“ valmimine.

Sõda Vietnamis. Vapper sõdalane Michael Ransom koos teiste sama vaprate

võitlejatega lõikab ööpimeduses vaenlasele kuuluvat traataeda. Ühel hetkel taipavad pahad, et midagi on mäda, ja läheb mölluks. Aialõikumine päädib läbikukkumisega. Et tegu on üpris salajasevõitu operatsiooniga, jätavad asja eemalt jälgivad omad Ransomi kus see ja teine. Ransom mõistagi ei kavatsegi vaenlase kuulirahe all ära surra, algab vaevarikas tee läbi džungli omade juurde, vangilangemine ja loomulikult pompöösne võitlus lõpubossiga.

Kaunikese segasevõitu algus läheb edasi aiva paremaks, vastasel juhul poleks see Bruno Mattei film. Bruno Mattei on niisiis itaallasest filmitegija, keda võib täiesti vabalt nimetada b-kategooria filmide vaieldamatuks maailmameistriks. Tema filmid on reeglina kokku visatud lobeda

FiLmiarvUStUS „STRIKE COMMANDO“ lohakusega, nagu oleks keegi vastu tahtmist püüdnud siesta ajal tööd teha. Või teha nägu, et teeb tööd.

Kui tuua paralleele koduste tegijate hulgast, siis need, kes on kursis amatöörfilmindusega, teavad isikut nimega Susanna Smanjov. Tema filme kasutavad õppejõud koolis siis, kui on vaja tudengitele näidata, kuidas ei tohi filmi teha. Mattei teeb sedasama, aga maailma mastaabis, ja on ennast maailma filmilukku jäädvustanud äärmiselt omanäolise tegijana. On terve rida detaile, mis on filmimaailmas üldiselt märgitud kui olulised asjad, aga Mattei jaoks pole need sugugi olulised. Ta ise on väitnud, et ennekõike peab ekraanil toimuv olema võimalikult „äge“. „Strike Commando“ on ilus näide, sest kõik teised tema filmid on üsna samasugused. Matteile, tundub, on tähtis vaatajat segadusse ajada. Midagi sarnast teeb muusikamaailmas Winny Puhh, kelle peamine kaubamärk on segaduse külvamine.

Mattei on omamoodi fenomen, tema filmid on kohutava teostusega, stsenaariumid on kirjutatud tõenäoliselt esmaspäeva hommikuti, näitlejad ei ole näitlejad, aga ometi on tulemus naljakal moel vaadatav. „Strike Commando“ puhul pole tegemist filmiga, mille kohta võiks lausuda kuulsa tsitaadi „Tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati“. See film ongi sellisena planeeritud. Mattei ise on küll väitnud, et tema komöödiaid ei tee, aga ta kasutab komöödiale omaseid võtteid nii palju, et keeruline on tema filme, ka „Strike Commandot“, kuhugi mujale liigitada. Kes vaidleb, eks vaadake näiteks filmi originaalplakatit. Kui kuueraudne automaat (mida filmis muideks üldse ei näe), kuulub kuhugi, mis ei ole komöödia, siis kuulan huviga. Sealjuures, nagu teravsilmad tähele on pannud, on ühtlasi tegemist paroodiafilmiga.

Parodeeritavaks on vägagi kuulus „First Blood“ ehk teisisõnu Rambo.

Paralleelid on ilmsed ja äratundmist jagub kuhjaga.

Film – see on imelihtne! Kuidas üle saada raskustest võtteplatsil? Väga paha on filmi teha olukorras, kus eelarve ootamatult otsa saab. Filmid

Osades: Reb Brown, Christopher Connelly, Alex Vitale Lavastanud: Bruno Mattei 1 tund ja 44 minutit Hinnang kümnepallisüsteemis: Idee: 3. Kui film poleks naljakas, ei raatsiks midagi anda.

Teostus: 3. Olen nõus kõike kannatama, aga mitte arhiivikaadreid.

Näitlejatööd kokku: 2. Laipu mängiti väga ilusti.

Lavastajale: 3. Kõik kolm punkti b-kategooria klassikuks olemise eest.

rahulikult, ütleme, stseeni helikopteriga ja poole võttepäeva pealt selgub, et keegi mees on kopteri rendiraha eest hoopis pitsat ostnud. Võiks ju vanduda ja kõhu täis puukinud pahategija vallandada, aga lahendus on tegelikult lihtne. Arhiivides on hektarite viisi filmilinti mitmesuguste helikopteritega peaosas, kopter on kopter, no lihtsalt võtame sealt kusagilt jupikese, petab ära küll.

Töötingimuste eest on samuti väga mõistlik hoolitseda. Kui ikka dialoogi filmimisel paistab operaatorile päike silma või hakkab selg sügelema või midagi, on väga okei muuta poole lause pealt võttepaika. Ega meil mingi keskaeg või pärisorjus ole! Kaob stsenaariumist mõni lehekülg tühi teab kuhu – pole hullu, jätame vahele! Mis seal kirjas oli, ei mäleta keegi nagunii ja publikul kinosaalis ongi huvitavam, kui pole võimalik aru saada, kuhu film omadega tüürib.

Tehnikasõbrad peavad siin filmis kahjuks pisut kurvastama. Kaadris vilksavad küll helikopterid ja teised ägedad sõjamasinad, aga, nagu eelpool mainitud, on keegi kriitilisel hetkel filmimiseks mõeldud rahadega pizzeria’t külastanud ja nii mõnelgi juhul tuleb leppida arhiivist väljanuhitud kaadritega. Õnneks on pürotehnika valmis ostetud enne kuu lõppu ja kõik, mis vähegi kannatab (sillad, kuurikesed jne), lendab efektses tulemeres õhku.

Reb Brown kõige peamise peaosalise Michael Ransomi rollis teab näitlemisest nii mõndagi. Ta oskab teha kurja

nägu, jalutada ringi palja ülakehaga, püssidega mängida ja üht-teist veel.

Suurem jagu teisi näitlejaidki on päris näitlejaid vähemasti pildi pealt näinud ja oskavad peast paari lauset teksti anda. Juhul muidugi, kui neil üldse teksti on, sest statistide peamine roll on ikkagi käed-jalad laiali maha kukkuda ja liikumatult lebada.

See tuleb päris hästi välja, pole midagi öelda. Lisaks Brownile on vaatajale vast natuke tuttav ka Christopher Connelly, keda on kaheksakümnendate aktsioonifilmides siin-seal näha olnud. Kõik teised mängisid filmis laipu ning nende nimed ei jäänud väga meelde. Aga pole lugu. Kui nad pole päriselt ära surnud, mängivad nad filmides laipu siiamaani.

Kokkuvõte on kahetine. Kui nüüd teha tõsine nägu pähe ja arvustada filmi kui täisverelist sõjažanri teost, oleks diagnoos: tegemist on jubeda käkiga. Komöödia, iseäranis paroodia osakonda liigitades saaks filmi võrrelda kasvõi näiteks kodumaise „Malevaga“ ja skoor kasvaks mühinal. „Strike Commando“ vaatajaskond kipubki jagunema huumorisõpradeks ja nendeks, kelle arvates ei kõlba film vaadata.

Mõistagi on „Strike Commando“ tänaseks päevaks klassika, aga nagu targasti on öeldud, kõik, mis on klassika, pole tingimata hea. Väita üht või teist ei oska seekord kuidagi. Vaadake ise, kuidas tundub. „Strike Commando“ – vaadata omal vastutusel. Võimalike järelnähtude tekkimisel vaadake midagi muud.

3/2022

73

raamatUarvUStUS

meie eSimeSe eriÜKSUSe LUgU Jõustruktuuride eriüksusi ümbritseb igal pool ja alati teatud imetlusega segatud salapära. Kuuluvad sinna ju oma ala absoluutsed tipud, kes on hoolikalt parimatest välja valitud ning kelle väljaõpe ja teenistus kompab inimvõimete piire. Rääkimata nende ülesannetest, mis on ja valdavalt ka jäävad vaid asjaosaliste enda teada.

Tekst: TANEL RÜTMAN, vabatahtlik autor

Kui 2016. aastal ilmunud Enno Tammeri „Raudse rusika looja. Lembit Kolk ja K-komando“ avab üksuse esimese ja pikaaegse juhi kaudu politsei eriüksuse tegevust, siis Markus Saksatamme kokku pandud „SOG. Eesti eriüksuse lugu“ kirjeldab meie esimese sõjaväelise eriüksuse, Spetsiaalsete Operatsioonide Grupi (SOG) lugu.

Algselt Kaitseliidu ja seejärel Kaitseväe koosseisu kuulunud väikese, aga kaaluka grupi mõju ei tohi ega saagi alahinnata: tegu oli oma ala fanaatikutega, keda ajendas eelkõige isetu patriotism. Nii kirjutab autor raamatu eessõnas ja temaga saab vaid nõus olla. Nagu ka sellega, et Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp oli ainulaadne allüksus Eesti kaitsejõududes nii sisu kui ka saatuse poolest. „Nutt tuleb peale, kui ma selleaegse varustuse peale mõtlen! Maski asemel 74

3/2022

oli müts, kuhu olid silmaaugud sisse lõigatud. Mõnel oli koguni rätik näo ees nagu Metsiku Lääne maanteeröövlil. Taktikalisi prille ei olnud kusagilt võtta, kasutasime tavalisi ehitusprille, helikopterist köiega laskumiseks aga keerasime keevitajakindad tagurpidi,“ kirjeldab raamatu

„SOG. EESTI ERIÜKSUSE LUGU“ Autorid: Markus Saksatamm, Andrei Ambros Rahva Raamat 232 lk

peamiseks allikaks olnud üksuse legendaarne looja ja ülem Andrei Ambros.

SOG lugu alates üksuse loomisest pööraste 1990ndate algusest kuni selle kurva lõpuni 1999. aastal aitavad Ambrose kõrval avada mitmed teisedki üksuse toonased liikmed.

Esmakordselt on avalikkuse ees sadu fotosid, mis annavad kogu loole vägeva lisaväärtuse. Sellist materjali sellises mahus pole kunagi varem koos avaldatud.

Siinkohal tasub teada ja tähele panna, et SOG alustas nullist ja jõudis mõne aastaga maailma eriüksuste skeenel tunnustatud tegijate sekka. Neist kirjutati rahvusvaheliselt tuntuimas eriüksuslaste ajakirjas Soldier of Fortune ja nad olid oodatud kamraadid rahvusvahelistel eriüksuste tippmõõduvõtmistel.

RAHVA RAAMAT

S

estap on ainult tervitatav, et meil on nüüd olemas teine raamat, mis paotab ust sellesse salapärasesse maailma.

Ja mitte maailma, mis asub kuskil kaugel maade ja merede taga, vaid siinsamas, meie Eestis.

Kokkuvõtvalt võib täie kindlusega öelda, et „SOG. Eesti eriüksuse lugu“ on igati põnev ja ladus lugemine.

Eriti põnev on mõte lendu lasta ja mõelda sellele, millest raamatus ei ole kirjutatud, sest nagu eriüksuste puhul tüüpiline, jäävad nii mõnedki lood saladuslooriga kaetuks.

AASTATELLIMUS ALLA KOLME EURO!

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI VAATA LISAINFOT: WWW.FACEBOOK.COM/KAITSEKODU