KAITSE KODU!
2021. AASTA PARIMAD Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! tunnustas lugejate abiga oma eelmise aasta parimaid ja tublimaid autoreid. Parim foto 2021
MARK-ERIK TÖLPT
ARDI HALLISMA
A/EKV
Tekst: KAITSE KODU!
ANNIKA TAMMUS
HEN „EMA, MA LÄ SE!“ S TU IS EN AJATE
Ühe ülesande na tuli Rapla Rajul süüdata tuli loosiga tõmmatu d vahendite abil
Vanemad, kute vanemad. ud paljude tüdru Nad ei osanud uneski iin. aastatel kuuln laulja või baler on viimastel või luurajaks. Seda lauset lapsest saab a miinipilduriks id, et nende kes ehk loots unistus on saad tütre e näha, et nend em
ning muidugi Harju ja Tallinna ringkondade võistkon nad.
tarde peavan
Tekst:
, Kodutü AVE PROOS
RAPLA RAJU
Parim lugu
„EMA,
ored” 2021
PUUDUV TÜKK PATRULLVÕISTL USTE JADAS
!“
rubriigis „No
SE ATEENISTUS MA LÄHEN AJ
Olid ajad, kui Naisko dukaitses oli igal Nüüd on Naisko piirkonnal oma dukaitse olnud koormusmatk. juba pikka toimub üks üle-ee stiline Koormusmat aega seisus, kus aastas k. Aga kõrval oleksid ka piirkondlikud patrul mis oleks, kui selle lvõistlused? Sest...
OS
PRO AUTOR: AVE
Tekst: NELE PERNITS
TALVESÜDA – KORRALIK TALVESÕDA!
Loetud hetke d hiljem käib kõmakas teine ja lange misjärel kattub b ka naaberkorst en, terve ala oranžika sammhaava tolmu l nab ka pealtv ga, mida tormituul kanaatajateni lõhnaga. koos turba se
Tekst: HENR
Y NARIT
Kerime nüüd me, milleg aega tagasi ja kirjeld a Tartu malev ahakkama a pioneerid said.
ETTEVALMIS TUS – EDU Kuigi
PANT
lõhkamine kestis pealtv jaoks ainult aatajate mõned hetke taga 15 kaitse d, oli selle töö, mis kestisliitlase kahepäevan e ja algas juba ligemale kahek sa tundi päev varem . Kõigepealt alusta natesse aukud sid pioneerid korste puurim siis laeng isega, et ute need polnud täpse ja liivaga täita. Korst tuli auk puuridlt ühesugused. Ühelenad a 60 cm ja cm sügav teisel 75 usele. Kahe kokku tuli korstna peale teha augu puurim peaaegu 90 auku. Ühe kümme minutiseks kulus aega umbes puurvasara it. Kasutades nelja t, aega ligika võttis esimene osa udu neli tundi. tööst
S, vabata
htlik autor
ja enamikus lumehanged Eestimaa paikades olidTekst: URMAS GLASE, Koeru üksikkompanii pealiku abi see ei jäänu ära sulanud, siis niimoodi d. Laupäeva teisel poole ilmutama l tugev arktili hakkas ennast kaasa tiheda ne tuul, mis tõi le tööd ebam lumesaju. Homm ikupo ugavaks tolm küll teinud ehitus okadus lumega. Torm , kuid asendus jäite ja oli nähtavust i halvimatel hetke del pühapäeva ainult paar meetr it ja hommikuks kaetud lumev oli kogu maa aibag a. Asjaolu, tegemise mis kindlasti ebamugava töö muutis. maks
Lõhkamisek s liikmed tsiviil kasutasid Tartu maleva harjutavad lõhkeaineid. Taval iselt pioneerid detoneeriva ri ise sõlmi ma, süüte t nööri paraja nöölõikama ja detonaator ks ma. Seeko eid ka valtsi rd põhines täielikkasutati lahendust, mis ult non-electric (NONEL), kaablitel mida sai ette valmi klambritega statud ühendada. mugavalt gruppidess e
KOGEMUSE
Mehed ja sekka mitu naiskaitseliitlast harjutasid talvist varitsuse korraldamist ja vaatlusposti püstitamist harjutuspäeva pärastlõunani. Enne pimedat peeti maha ka artikli alguses põgusalt kirjeldatud lahingud.
Võimalik, et õppusteks valitud metsatuka mällu talletusid samasugused helid viimati 102 aastat tagasi Vabadussõjas. Paari kilomeetri kaugusel Vodja mõisa all peatasid 1919. aasta 6. jaanuaril Järvamaa kaitsepataljoni mehed koos Peetri kaitseliitlaste ja ratsapolgu üksusega enamlaste pealetungi Paidele.
Paide kompanii kaitseliitlane Ott Koobas ütles, et talle meeldis õppus just talve pärast. „See ongi meie ilm,“ nentis ta. Rahul oli Koobas ka asjaoluga, et sai eelmisel õhtul koos ülematega taktikalist harjutusmängu katsetada ja taustu teada, ilma milleta oleks talle vahest väliharjutustest üksi väheks jäänud. „Hea, kui reakait-
LUMI ANNAB UUE MÕÕTME
Talvine sõjapidamine on tegutsemine eritingimustes. Kui arvestada Eesti asukohta, siis on külmaga tegutsemine paratamatus ja vabatahtlikud riigikaitsjad peavad õppima, kuidas sellistes tingimustes vastasega toime tulla.
TORMI KEER
Turvalisuse ISES tagamiseks de viimaseks jäi ülesandeks pioneerirajamine killukaitse korstnate ümber, et vatusest plahtekkivaid kilde Õnneks oli vanast turba peatada. võimalik kombinaad leida ist sobivat mater ja taaskasutada selleks sele määra jali, näiteks äravis kamitud transp nüüd enne ortöörilinte lõplik , mis viimast korda ku utiilimineku t said praktilise rakenduse. Oleks võinu d mööduvad eeldada, et tunnid kaitseliitlas tööd rügad tele stoilis es elt seks aukud ja suurimaks väljak e utehitustolmu puurimise kõrval osutu olla see olekstõrjumine – kuid võib- b Tartust välja ki olnud liiga lihtne . Kui sõites paisti s veel päike
Lumisel maastikul sõjapidamisel on elementaarne varustuselement talvine maskeerimisülikond, aga ainult sellest ei jätku.
Parim lug
u rubriigi
Tamme ütlust mööda on külmaga oluline katsetada ka riietust, mis võimaldaks liikumatult püsides keha soojas hoida. „Kindlasti tuleb riietuda kihiliselt, lisaks sõrmikutele hoida ligi labakud. Ületõmmatavad saapapealsed hoiavad jalgu paremini soojas kui kummikud,“ soovitas ta.
ÜHISEL JÕUL
Järva maleva väljaõppeülema kapten Üllar Luhaste sõnul pidi õppuse
est Koormusmatkal e saab iga ringkond välja panna vaid ühe võistkon na, mille komplekteerimis ega on nii mõnelgi ringkon nal probleeme. Sageli on need neli igal aastal samad inimese d. Järelkasvu ei ole, sest vähesed tahavad, et Koormu smatk oleks nende esimene patrullvõistlus. Teisalt jälle on Raplas hoopis teistsugune probleem , see ringkond on viimasel ajal nii patrullvõistluste usku läinud, et igal aastal on Koormu smatkale soovijate arv palju suurem, kui ühte võistkon da mahub. Kohe tekib küsimus, keda eelistada, kui osaleda saab ainult üks võistkond. Kas neid, kes on igal aastal käinud, on selles väga head ja kellel on lootust võit koju tuua? Või anda võimalu s uutele, kes tahaksid ka proovida, mida üks patrullvõistlus endast kujutab? Millal on uute aeg? Ja kuidas öelda potentsiaalselt parimat ele, et teie seekord
dukaits
Alguses oli eesmärgiks teha õppust koos Harju malevaga, et see oleks osalejarohkem. Nüüd tehakse rohkem koostööd Kirde kaitseringkonna malevate ja Järva maleva teiste üksustega, aeg-ajalt kutsutakse ka liitlasi kaasa lööma. Tamme tõi esile sellegi, et 2018. aastast pani õppusele õla alla Roosna-Alliku üksikkompanii liige leitnant Lauri Mäepalu. Samuti ei saanud ta tunnustamata jätta maleva noorkotkastest sirgunud noori ohvitsere ja allohvitsere, kes tulid harjutavatele kaitseliitlastele kõhklusteta instruktoritena appi näpunäiteid jagama.
AUTOR: URMAS GLASE
ST
ENNE AJATEENISTU KAITSELIITU:
s „Reporta
až” 2021
HM VS KORS TEN: 2 : 0
JAH VÕI EI? autor VESSELOV, vabatahtlik
ajateenijatega kokku ja tegevväelasena kes alida arvavad aga need, Kuperjanovi jalaväepat puutu- puutuvalt lemalt leitnant Siim asjaga ise on kokku süsteemi joni kompaniiü mehed on oma esinud? Kas kaks eri Vahkelilt. Mõlemad selga tõmmanud täiendavad või segavad mese laigulise vormi seda malevas. Ots teineteist? Uurisime Kaitseliidu Pärnumaa se kuud ja vabanes aadis ajateenistu ajateenistuses 11 suvel 1. jalaväebrig Alex Otsalt oli rsant lõpetanud nooremsee
M
Kaitseliidus alustas sealt juunis 2021. esimeses klassis, ta noorkotkana juba ks astus 16aasKaitseliidu noorliikme ja väljaõppes osales taselt. Kursustel akjuba noorliikmena ta palju ja võttis likest õppustest tiivselt osa kõikvõima ursustest. ja näiteks ka üleelamisk
väidab ta. „Pigem suureks toeks on,“ sel ära kasutada.“ et kõik baaskursu olla veendunud, tasub seda lihtsalt on omandatud ane tahab aga tuua õpetatavad oskused Värske reservväel edumaa üldistes nagu näevad ette ei ole vaja mõelda, sellisel tasemel, välja selle, et pisike Kuna noormeestel id,“ täpsususse või mitte, soovi korral võimameie õppekava õpiväljund teadmistes annab kas minna ajateenist mieas plaan endale sobiva Vahkel. teistest varem just tas luse oli Otsal juba gümnaasiu valiku kümnest nädaja sõjaaja ametikoha paigas ja ta otsustas Kaitseliidu ko- eriala sõdurioskuste varasem hakata. kas – koosneva st kiikama Ja ometi suunas lavahetuse ajateenistusse s vahele jätta. gemus annab noortele kursuse Kaitseliidu peab uses üks asi, mille siiski eeliseid? on ajateenist saabudes olulisi Vahkeli arvates Põhjendusega, et taustaga ajateeniläbi käima, jättis poolest Kaitseliidu selle tee igal juhul palju kui see, ajaks. s hilisemak selgelt välja paistaon siin määrav jad teiste hulgast ta kursuse teadlikult si Kindlasti osaletud. Kollane motiveeritus. „Kuna ta valiku sõduriosku on varem väljaõppes ja vad. Selleks on Samas omandas oskusi iseenesest osaledes. teinud otsuse riigiliikmepilet taskus nad on juba varem õppustel ja väljaõppes , siis nende hoiakogemust ei anna. kaitsesse panustada ust Kaiton erinevad keskmise kud ja motivatsio Vahkel oli enne ajateenist aastat. ole varasem ettevalsõnas ta. „See ei umbes neli Vahkeli sõnul sõltub s ajateenija omast,“ seliitu kuulunud pikk on Kaitseliidu üldistada ja proovioli ta enne ajateemistus sellest, kui küll reegel, aga kui Erinevalt Otsast kursused ja mis s sõduri ses seltskonmillised Kaitseliidu mitmekesi aeg, oldud da selles väga nistust läbinud on „persoona“, läbinud, milline ja kursuse õppe on noor seal nas leida mingi keskmine baaskursuse, kuulipildu liige ta d mille ka, harjutanu on tavaliselt teistest selle üksuse spetsiifi siis kaitseliitlased ning rühma väljaõppes moõppimisvõidrille. Õppimisvõime ja on, ja ka tema isiklikust motiveeritumad. peamiselt jalaväejao jätkata. veel enda võiks d nii tema mest. Seda loetelu tiveeritus lihtsustava enda ajateenistusele Tegevväelasena kui üksuse väljaõpet.“ Vahkel, et kogu ABIKS IKKA tagasi vaadates leiab usse saabuvaid DUS oli sellele vaaEnamik ajateenist AGA MEIL KAITSELII ajateenistus tervikuna Kaitseliit samuti. ski sai sõduritar- kaitseliitlasi oskavad juba mingil Kaitsevägi on suur, tamata, et Kaitseliidu Midagi sel õpetatavaid si õpetatakse sakasulik. baaskursu ikkagi sõduriosku ja määral Jaodrille kusi kogutud, e järgi, kuid neid, kel on väga tema hinnangul teemasid. On ka made kavade ja materjalid ära jätta ei oleks oskusi, kuid pigem asjad teisiti olla. usse tulles oli tal erialaspetsiifilisi siiski võivad mõned saanud. Ajateenist a ei saa jätta neidki, lihtsam läbida. harva. Mainimat baaskursust kindlasti kuid et kui ajateeniskui ka neid, mida kes on küll Kaitseliidu liikmed, Vanasti räägiti jutte, Oli nii uusi teemasid t väikeste eelteadne, siis on ta d. Uued teemad tulevad suhtelisel tusse tuleb kaitseliitla juba varem omandatu mis juba ja temale tuleb eriti mistega. juba rikutud poiss said selgeks ja teemades, sai ta vilunu„tähelepanu“ pöörata. palju põhKaitseliidust tuttavad, oma kogemuse Alex Ots väidab maks. praktilised ka Ots. „Enne jal, et varasema väljaõppe sõduri Selliseid jutte mäletab ainult hirmutati, et eelised tulevad välja ajateenistusse minekut KORDA 10 000 KORDA Vahkel Enda sõnul tundis s olnud, hakatakleitnant baaskursuse ajal. kui oled Kaitseliidu Siinkohal tuletab et paljud asjad ja proovile vi jalaväepataljoni ta esimestel kuudel, se sind rohkem kiusama meelde Kuperjano ta samuti ei pidanud ta, kuid lükkab tnant Tõniste olid juba selged, panema,“ meenutab endise ülema kolonellei „Tegelikult nii füüsilise poolega, saavutada vilumus, otseselt tegelema selle väite kohe ümber. sõnu: „Selleks, et elada. soositi varasemat tegevust tegema vaid sai lihtsalt sisse ei olnud. Pigem just peab ühte ja sama kes on . Seda küll uuriti, kogemust 10 000 korda.“ kaitseliitväidet, et tegevuses osalenud, Ka Vahkel toetab varem Kaitseliidu oleks keskmist vanust lasel on õpetatavad oskused mingis selleks, et väljaõpe pigem kuid Arvestades ajateenija saab ajateenistuses aega ning võttes osas selged ja ta sujuvam.“ ja Kaitseliidus oldud uue teema õppimis tehakse väljakeskenduda mitte arvesse, et Kaitseliidu isele. siiski oli. Tiibu umbes üks või sele, vaid selle kinnistam Otsa sõnul üks erand õpet nädalavahetuseti liiga edeväita, olid Vahkel kes julgeb neil noortel, kaks korda kuus, st enne harjutada, kärbiti ei olda ajateeet teavad sõjanduse Ots soovitab kindlasti et sellise tasemega oskustele vad ja arvasid, ele kõigis veel varasemat ajaks aga mitte oma juba kõike. nistusse saabumise enesekindlusega vilumud. lootma jääda. Liigse sõdurioskustes piisavalt hoopis raskemaks pea varem vabatahtvõib elu enda jaoks Ka Kaitsevägi ei d noori rikutuks. Kaitseliidu taustaga teha. likuna harjutanu „Võib-olla mõni ikka ette, et keegi teenistusse saaVahkeli sõnul tuleb ajateenija vastab lause, mis algab baaskursuse MOTIVATSIOON se sõduri KÕRGEM legendaar hetkel ütleb bumise said Kaitseliidu Kaitseliidus ...“ ele, kuid kindlasti Kui esimestel kuudel sõnadega: „Aga meil eksami standardit ei d kaaslasteet sellises ütluses saadud kogemus kogemusega ajateenija Ta kinnitab aga, ei jookse kursusel nõu anda, siis Tihti tekivad erineja selliseid erisusi le vahel ka kasulikku ole midagi halba. mööda külge maha on Otsa sõnas ta. „Esiteks pärast noore-aja läbimist erineva spetsiifikaga vused sellest, et Kaitseväes ei tehta,“ ud ja varasemal asju erinevat et mõned ajateesõnul tase ühtlustun üksused teevad mingeid tähendaks see seda, „Ei tasu tehakse stega enne l suurt rolli pole. moodi. Kui aga Kaitseväes nijad alustavad jätkukursu üldisesse kogemuse jääda, et see väga Kaitseväe selle peale lootma teisi, mis ei sobitu Teiseks ei saa me väljaõppetsüklisse.
KAKS ERI TAUSTA
„Kaitseliit” 2021
Parim lugu rubriigis
T ENNE AJATEENISTUS EI? KAITSELIITU: JAH VÕI ELOV
AUTOR: KARMEN VESS
Kui sidet käepärast pole, sobib haava sulgemiseks aga tegutseda tuleb kiiresti, ka mõni riidees P e
ReimO ReimeR –
JANE KOITLEP
Parim lug
u rubriigi
meeS, KeS TeeB JA JÕUAB PALJU
V
Lääne maleva Lihula Reimer on Kaitseliidu rühma juht, Kahe lapse isa Reimo Haapsalu Põhjakotkaste üle 500 üksikkompanii pealik ning se organisatsiooni aastas kes panustab Eesti suurimas seda kõike jõuab? tunni. Kuidas ta vabatahtlik autor
R
eimo Reimer on Kaitseliitu kui kuulunud aastast 1998, ta ühines Harju malevaga. Kaitseliitlaseks saamisel sõbra mängis rolli tema hea eks olemine ja koolivenna kaitseliitlas kes ühel ning naabrimehe otsustavus, sai 18, teatas: heal päeval, kui Reimer Tule ja kirjuta „Poiss, mis jõlgud? avaldus!“ Reimo kirjutaski.
Parim lugu rubriigis
„Inimene” 2021
REIMO REIMER – AB PALJU MEES, KES TEEB JA JÕU
MARKUS SEIN
Reimo Reimer koos perega
AUTOR: KRISTINA KUKK
VEREJOOK SU PEATAMIN E , KUI SIDE MERULLI P
OLE
Suvi on käes ning inimesed igasuguste kibelevad tööriistade käsitsemiseg õue aia- ja muude tööd siis saab, kui ühel hetk e juurde. Kuid a käib kaas el käsi väär as oht end atab? Peam vigastada. ine on, nagu Mis „Rahu, ainu ütles Karlsson lt rahu!“ : Tekst: MIRJA M
3/2022
riigis „Naisko
Traditsiooniks saanud õppus Talvesüda sündis 2014. aastal, kui Kaitseliidu üksikkompaniidele anti võimalus oma õppuste ideid välja pakkuda. Paidelaste algatuseks oli Talvesüda ja selle sõsar Suvesüda.
TALVESÜDA – KORRALIK TALVESÕDA!
Tekst: KARMEN
12
Parim lugu rub
e” 2021 RAPLA RAJU – PU UDUV TÜKK PATRULLVÕISTLU STE JADAS AUTOR: NELE PER NITS
„Kuigi esialgu püstitatud väljaõppeeesmärke tuli ohutuse tagamiseks vähendada, saime kõik elemendid heal tasemel sooritatud,“ kinnitas Luhaste. „Õppuse stsenaariumi realistlikumaks muutmisele aitas palju kaasa maleva hingekirjas oleva Nõukogude päritolu soomustransportööri BTR-80 kasutamine.“
aseainena. sageli ajateenistuse kursuse läbimist nähakse et Kaitseliidus Kaitseliidu sõdurioskuste vahele tõmmata võrdusmärki ja leiavad, kelle arvates rikub d nende On neid, kes sooviva käima. Kuid on ka neid, kui puhtalt lehelt em peakski ajateenistuses väljaõppe saanu ei petamine on keerulis ümberõ tema ja ära e. Kaitseliit tulevase sõduri alustava võitleja drillimin
Tekst: KRISTINA KUKK,
Sellist registree rumistormi, nagu me ette kujutasime, kaugeltki ei tulnud. Milles võis asi olla, et meie arvates kauaoodatud ja kahel käel tervitatavat piirkondlikku koormusmatka ei tabanud kohe esimese LEIA VASTUTEG hooga võistkon EVUSE dade uputus? Julgen gimustel ja kuidas VASTUTAJA ja räägi, mis tinpõhjuseks pakkuda võiks/peaks vastuteg kerget hirmu toimetama. „ma pole kunagi evus käinud, äkki ei saa hakkam a“. Kirjutasime veel ja veel, et TEE JUHEND ja see ei ole päris kutsu registree koorruma. musmatk, see on kergem, kõik saavad hakkama, ja laiendas KAASA INIMESI kontrollpunktide ime sihtgruppi kohtunikeks, toitlustamisse, kõigile ringkon tagalasse, leia dadele. Selleks fotograaf, meedik. ajaks oli endal tekkinud juba nii palju häid mõtteid ja suur tahtmine korralda TEE ASJAKOHASEID da, et mitte ei oleks TABELEID ja juhende tahtnud enam tabeleid. Ajatabel võistlust ära jätta. , ülesande kirjeldus id ja veel Samas ei olnud tuselehed, elud, ed ja vastahtmist ka viie võistkon kaelakaardid, võistluskaardid, naga võistlus sildid staapi, t teha. registratuuri. Ent kui kell kukkus ORGANISEERI JA ja koormusmatPAKI KOKKU VARUSTU ka aeg oli käes, punktidesse, S. Mandaati, startis Alust kümme komplekteeri võistkonda ja osalejate materjal mandaati, leia lisaks üheteist autod ja juhid, võistelda ei saa, kümnendana 0-võistk köögivarustus. mis siis, et te ond, kelleks olid head olete? Rapla noorkotkad. Sellise Oota mandaa dis, NAERATUS hulgaga tasus NÄOL, võistleja võistlust teha. id. Võib juba öelda, Ühe õnnetus, et kõik võistkonnad lõpetasi et pole Koormu smatkale d, jäid rahule, võistkonda välja kiitsid võistlus panna, on teise t ja olid iseenda õnn, ja nii on Rapla hakkamasaamise üle puuduvate ringkon uhked. dade arvelt saanud Mõtlesime välja kahel viimasel mõned kontroll aastal PÕHJAL saata Koormu punktide tegevuse smatkale koguni IK EELTÖÖ d. Kirjutasime kolm võistkonda. Aga selle Kuidas teadmise me ei looda, et põhjal valmis aga korraldada võistlusjuhendi. see iga üks patrullkord nii hakkab võistlus nii, et Saime täpselt olema. esmakordselt õigeks päevaks rajal valmis. olijad saaksid positiivse elamuse VÕIMALUS PROOVI ning Kõigile põhikor kogenud retkelise DA raldajatele oli d tunneksid samuti, Raplas on aastaid see esimene selles et peavad natuke veeretatud mõmastaabis patrullv pingutama ja tet, et kui õige on õistlus ja oli palju põnev? elustaks piirkond kõhklusi ja kahtlusi liku koormusmatka, , kui kiiresti võistleja mis oleks lihtsam d mingi vahema ja lühem kui päris a läbiPõhiplaneerimism vad teel, metsas Koormusmatk ja soos või kustkau eeskonnas ei ja annaks igaühele peagi olema palju inimesi, nad õieti punkti du võimaluse proovida liiguvad. Kõik ka ei pea võistlu, kas se temas on retkehun teed ja rajad said risti-räs visioon olema ti. Lisaks annaks täiesti selge selleks, ti läbi käidud see võimaluse et saaks juba või jalgratta ja teha oma võistkon võistlusjuhendi autoga läbi sõidetud dade seas selektsio valmis teha Lõpuks tuli kuskile . oni, kes saab ja osalejaid kutsuma eelisjärjepunkt panna korras järgmise hakata. Meil loota, oli põhilisi planeeri ja le Koormusmatkal et sinu parim jaid ehk neid, tagabki e. suurepäkes kogu suurt pilti rase võistluse. teadsid, kolm. Nii sündiski plaan Kõik ülejäänud punktiko korraldada piirhtuniku kondlik koormus d ja teised Rapla Raju rada abilised kaasasim matk Rapla Raju, sai 50 km pikk, e aja jooksul kus saavad osaleda ning rajal oli 17 kontroll päris täpselt said oma ringkonna punkti ja võistlus nad teada, millal naised, oma ringkonna el oli üks katkestaja, kus ja mida nad ja vanemad kodutüt kelle jalad enam teevad, alles võistlus red vastu ajal. e ei pidanud. Võib vist öelda, et rada sai mõistlik.
aktiivne osa esialgu hõlmama ka jagude kaupa maastikul ööbimist. Kuid praeguse aja koroonariski arvestades otsustati väliharjutus maha pidada ühe päevaga ja vältida hajutatult tegutsenud jagude ööbimist üksuste kaupa ühes telgis.
Parim lugu rubriigis „Väljaõpe” 2021
NRY NARIT S
toimetusi, on juurde toonud palju algas üksuste maleva staabi liideti suurematega, mida tema pidas varem rumine kindlale põhine spetsialisee tööks. lisaks tegutses sõjalisele ülesandele, langevarjurite üksnes Lihula Tallinna Harju maleva Reimo Reimer ei ole olin aastast 2003, vaid ka Noorte rühm, mille liige ma üksikkompanii pealik, ste hiljem Nurmsis. Haapsalu Põhjakotka omaette Ämaris ja Kotkaste ustunne ja kõik isa ja abikaasa. Mul kadus ühtekuuluv rühma juht, kahe lapse et perioodil küll Läänemaa see kokku oli põhjuseks, Põhitöökoht on tal ma aastas kahele ta ise muiates 2005–2010 sattusin Haiglas, kuid, nagu üritusele ning korras oma tutta kolmele Kaitseliidu ütleb, pakub ta hobi ehituse tegevustesse,“ pigem toetavatesse vatele enda firma vahendusel teenust. meenutab ta. ja muinsuskaitse järelevalve oli ta aktiivne , mitu tundi on Esimesed seitse aastat Vastuseks küsimusele osales ühis aastal. „Töö ja Reimer, et Kaitseliidu liige, kes Muutus saabus 2011. tema ööpäevas, naljatleb al korral kuus. Haapsallu. Samal oleks vähemalt 48, tegevustes kolmelnelj pereelu viisid mind ta sooviks, et neid pidanud teenistus Marko Reisel ole kui kõigil „Aastast 1998 olen ajal sattus hea sõber on kahjuks sama palju Harju malevas nii taasloo aga raamatut, mida tollal Lihula üksikkompa üks ma teistel. tänini sisse Marko teadis, et jagati. Sinna kirjutan mise algatajatest. Eks kus osalen,“ varjusurmas abikaasa ja laste kõik Kaitseliidu üritused, ma olin selline pooleldi „Väga palju oleneb aastani oli see ainult mõjuvat käima ja sealt ütleb Reimer. „2004. kaitseliitlane, kes vajas toest, sest tööl peab sissekanneteta s.“ Ajaloo e saab raamat justkui päevik, põhjust tulle hüppamisek aega ei varasta. Kaitseliitlan olnud.“ e oli piisavalt arvelt,“ ütleb nädalat peaaegu ei lise üksuse taasloomin olla ainult oma pere hüppaski Lihula üksik mõjuv põhjus ja Reimer Reimer ning tsiteerib aga aktiivsus niseid Aastal 2005 langes mitteametlikku lipukirja: tulle. „Nüüd alla 500–600tun kompanii seda põhjendab ütleb ta ja lisab, kus iga mees võib järsult. Reimer ise aastaid naljalt ei ole,“ Eesti on vaba maa, naases ajateenis lubab. Jättes aastatel tõstab mahtu naine asjaoluga, et kui ta mida viimastel seda, et teha toimunud mis tavapä ta, et aja leid tusest, olid Kaitseliidus kompaniipealiku roll, naljad kõrvale, jätkab mis mõjusid talle e tegevusele suured muutused, rasele tubli kaitseliitlas üksused demotiveerivalt. „Väiksemad
ROHUST E
KUS VÕIKSID OLLA KONTROLLPUNKTID on vaja autoga ? Kas sinna juurde pääseda , et kohtunikel lihtsam oleks, või saab jalgsi varustust viia? MÕTLE ÜLESAND ED VÄLJA. juba hakata kohtunik Selles punktis võib olla mõni punktiko ke kaasama, sest võibhtunik soovib ülesande ise oma punkti välja mõelda.
VÕRR
Seepärast oli igale võitle tegu jale matu kogem hindausega, mida annab edukalt kasutada näiteks linnalahing us.
PIONEERIRÜ
Paide üksikkompanii pealiku veebel Vallo Tammegi meelest tegi õppuse eriti huvitavaks tegutsemine talvistes tingimustes, sest vastast vaadeldes, varitsedes või positsioonidelt taandudes jäävad jäljed maha. „Sellised olud panevad võitlejad ja üksuse ülema pinge alla. Üksus peab eriti täpselt teadma, kuidas efektiivselt käituda või positsioone vahetada,“ osutas Tamme talvise sõjapidamise nüanssidele, lisades, et üks asi on klassis teooriat kuulata, teine miinuskraadidega maastikul liikudes olusid omal nahal kogeda.
Õppusel lõid reavõitlejatena kaasa rühma- ja jaoülemad ning nende abid. „Meie jagu sai juhtida uus jaoülem, kel on kogemusi hädasti tarvis. Ülematel on kasulik reavõitlejaks kehastuda, võtta tankitõrjerelv õlale, nagu meie üks rühmaülem, ja näha sellest rollist, kuidas üksus toimib,“ selgitas Tamme.
A RIKKAM Ent vahet usteg püsis ja pühapa töötades tempo äeva lõuna kõik valmi ks oli s. Vahetult enne pioneeride töö lõpusirgele hakkas ka jõudmist ilm näitam a se märke . Lõhkamiste leebumipäike uuest ajaks oli i väljas ning nud ka lumes raugepealtvaatam adu. Ideaalne ilm iseks. Tartu pione erirühm sai väljaõppes oma erakordse gemuse. koRahuajal ei avane mitte just iga päev võimalust omal käel õppid a hoonete varist amist puura meetodil, ugu kasutades selleks just tsiviillõhke aineid, mida tavaliselt Kaitseliidus ega väes ei kasut Kaitseata.
Töö puhul oli tekitaks võimaoluline, et lõhkeaine likult palju just plahv purustusi atuse käigu sidega ja s selleks kasut tekkivate gaapõlemiskiiru ati sega dünam aeglasema iiti.
AUTOR: HE
Lühendatud formaadis õppusel tegutsesid hajutatult jaosuurused üksused, mis moodustati Paide ja Türi üksikkompanii alusel ning täiendati Järva maleva teiste üksikkompaniide vabatahtlikega.
Just nõnda arenesid sündmused ning lahingu käik, kui Järvamaa kaitseliitlased koroonaaja kiuste pidasid oma iga-aastast õppust Talvesüda. Järjestikku juba kaheksandat.
haridustehnoloog
seliitlane oskab mitte ainult jaorelva käsitseda või veoautot liigutada, vaid ka ülemat asendada,“ on Koobas veendunud.
Läheb tarvis ka põhjalikke teadmisi ja ettevalmistust ning üksusesisest üksteisemõistmist.
astase peajõuks kehastunud soomukit BTR-80 nimega August polnud tühikäigul tuksuvana saja meetri kauguselt kuulda enne, kui mehaanik noorendiku serva pargitud masinale käigu sisse lükkas ja see teele veeres.
, Kaitseliidu kooli
S
AGNE KRJUKOVA
2:0
On pühapäev a külje all asuv lõuna, Puhja turbakombina a endise Sangla adi sissesõi on kuulda du ees lõhkamiste instruktori viimaseid ohutusalasei d korraldusi.
Augud puurit topistama. ud, tuli hakata neid See ja käis poole protsess oli lihtsa kohta kuni tempokamalt, ühe m augu viis minut it. Kõigepealt aukudesse paigaldada tuli ülejäänud tühimik tihedalaengud ja täita kõik laeng lt liivaga. ud tud ja omav olid aukudesse sises Kui ahel ühend taliini vedam atud, jäi ainult ine, et lõhke kauguses aine ohutu lõhata. s
HENRY NARITS
S
eda nii Tartu maleva pione ridele kui eka tajale, kes ligi 40 pealtvaaon tehase sisse kogunenud sõidu juurde olla pioneeride tunnistajaks Tartu , et maleva ettevalmista le – lõhata tud kätetö kaks tellisest laotud punasest Liivim öaa 45 m kõrgu st korstn at. Peatselt kostavad kaks vaatajate sumin asend vilet ja pealtÕhus on tunda elektr ub vaikusega. it, kuniks esimene pauk, mis kostab võtab sa pool 27 kg lõhkeaines endaga kaaesimese korstna jalam t ja purustab korstnat i, sundides omae ümber kukku nda raskuse mõjul ma.
Elava liiklusega Mäo liiklussõlmest vaid mõni kilomeeter kagus, keset lumme mattunud riigimetsa plaksatasid ühtäkki lõhkelaengud nagu pakasest paukuvad aiateibad. Metsateede ristumiskohas sisse seadnud vastasele andsid võserikust vastutuld kaitseliitlaste automaatkarabiinid AK 4, pisut hiljem hakkas tummisemaid valanguid sekka tikkima kuulipilduja MG 3.
V
URMAS GLASE
PIONEERIRÜHM VS KORSTEN:
PATRULLVÕISTL USE KORRALDAJA MEEL ESPEA
Tekst: REELIKA
MÕTLE, KUST VÕIKS RADA ALATA JA pane paika start LÕPPEDA ehk ja finiš.
TRAL LMAN
N, Naisko
dukaitse
Sakala ringko
nd
s „Õp
etus” 2021 VEREJOOK SU PEATAM INE, KUI SIDEM ER UL LI POLE AUTOR: MIR JAM TRALLM AN N
erejooksud saab jagad a kolmeks: kapill Ära puhas aarne, venoo ta otse haava ne ja arteri sümbrust. , vaid selle aalne. Kapil Kindl laarne verejo Esimesed ühtegi puhas asti ära kasuta sellek oks, see kõige esmaabiva s tusvahendi sagedasem hendid on nüüd su puhastamis t, vesi on ja tavalisem, tekib näitek enda eks kõige s väiksema kohe haava käed, mis tulek parem. s lõikamisel noaga näppu le surud – haav verits a. Kui rõhks pole käepä Kui sidem Ilmselt on eb ühtlaselt. idet rast, erulle pole, vähe inime juhtuv särk, leia esimene etteon abiks rätik, särk si, kellel vigastust puhas kalts, kasvõ või muu sellist ette tulnu tekstiil. Olene suru selles i lina ja verejooksu d ei ole. t tehtud valt suurusest riidenutsug tugevalt ja tugevusest võib olla Haav on haava a tarvis le. Rõhk vaja puhas tekitada tugevalt on sõnad konda lisaki haava piirtada, näite jooksva külma ja kiiresti! el hte. Varus ks Äärmiselt on surve, tatud esma pakis on hoiad puhas vee all. Piisab, kui olulin mida selleks marli abie haavale avald t lappi, rätiku tampoonid kui esma ad. köögipaber t või kasvõ abivahende , kuid Siin it mõnda i id pole tuleb pole aega ümber. Verej kriitil käepärast, loomingulis haava ooks peatu elt lähen mitte kaltsu ise tähtsusega isegi leidub maja eda. Ehk minuti jooks b ise 3–5 puhtus, vaid pidamises ul. Tihti peatamine, verejooksu poone? Suure taval kiputakse rast näppu sest eluoh päverejooksu isi tam- se oht lõikamist võta kasvõ on väga suur, tliku verekaotuhaavaga suhu panem korral i sokk jalast kohta sellega aga a. kaasneda nutsakas , haava minn Ära seda tee! Nii võib nii teadv ja suru haava tee sellest võib use kaotu a baktereid, langemine liiga tugev s kui ka le (mitte põletikku mis šokise tekita asti!) isund ja pärsivad vad vale . Topeltpolst isse. paranemist Kui haav enne selle on väike . kinni sidum er haaSurve peab aeglustada , aitab häda ist aitab välja rahva olema piisav verejooksu. st meditsiini verejooks alt tugev , et aeglustuks abivahend st tuntu d . Kui kalts – teeleht. rätik imbub Helista 112 või verejooksu Samuti aitab kiiresti veres või kui sõbra aeglustada rakendada t pöörduge d on lähed hoida vigas rohkem jõudu läbi, tuleb see, kui lähimasse tatud jäset Siin ei aita traumapunk al, kõrgemal. filmides nähtu ja lisariiet. südamest ti. ümber tõmm ARTERIAAL , et jäsem e atakse püksi NE VEREJOOK sina Kui rihm – ära seda tee! S sul on arteri VENOOSNE Žgutt on VEREJOOK ainult siis, hea, kuid ge eluohtlikum vigastus, mis on Suuremate S kui oskad kõi, siis lõikehaavad seda on see äratu kasutada. selle järgi, õigesti tega võib e ja vigast Kutsu kindl ntav et verejo kaasneda usoks on tugev asti esime võimaluse pulseeriv venoosne teriaalne sel l abi, helist ehk verd ja või arverejooks. purskub ades 112. ning veri Kuidas neil haavast, teha? Tavao on helep vahet lukorras unane. NAEL JÄÄG see väga ei olegi ja U JALGA lihtne mõlemat Mõnikord Ka siin järgi tüüpi verejo on ohtlik võid avast Karlssoni oksud ud. ada, et sind vigastanud nõuannet rahu, ainult võõrkeha – rahu! Tegut on ikka veel haavas. Korda ära satu paani se kiiresti, Veenist voola me üle: aga kasse! Lihtn b e öelda, eks. mitte mingil juhul võõrkeha ära on tumepunan veri ühtlase joana ja eemalda! kaasneb Sellega liiga suur näinud verep e. Selline, nagu oled tõsisema roovi andes tekitamise vigastuse gastanud . Kui oled risk ja teinek jäset, visee võõrk jällegi südam tõsta see võimalusel Väikesed eha olla pääst ord võib just verejo est ülesp lase sul veres erõngas, oksud puhasta oole. See aitab vähen mis ei hoolikalt t tühjaks riidega. Neidk dada rõhku ja kata puhta joosta. ne seinale. veresooi ei tasu ebapiisava Muidugi puhastamis alahinnata, sest oleneb see ka vigast haavad minna e tagajärjel võiva võõrkehast usest Kui sa pole d ja põletikulise , aga siiski, üksi, siis ks. kui oled astunud jalga võib kaaslane Venoosse naela, oleks aidata eema ja arteriaalse lasta seegi mõistlik ldada liigse vere verejooksu eemaldada ja mustu korral: trause, kuigi mapunktis. sulge haav tegutse kiiresti, see ei ole Võõrkeha ka esmatähtis esimesel tuleks võimalusel mõlemalt tehes oleks . Seda poolt fikseer käepärase muidugi vahendiga, ida või kui see pole hea kasutada võimalik, kindaid. helista 112. siis püüKui neid da vigast ei ole, aitav atud jäset ad häda võimalikult Võimaluse vähe liigut st välja ka kilekotid, l mõtle ada. mis ei lase oma tegev nevalt läbi, puutuda. verega kokk used eelhinda u Helista 112 ohutult ja olukorda, tegutse või transp väldi vigas masolul sõida ordi oletusi! ise (kui oled võimeline) selleks või lase ennas lähimasse traumapunk t sõidutada ti.
