FILmIARVUSTUS
TAgANEmINE, KUID mITTE PAANILINE 1942. aastaks olid rollid idarindel enam-vähem ära jaotatud ja selgeks õpitud. Nõukogude sõjamehed olid osavad taganema ja Saksa väed sama osavad peale tungima. Aeg-ajalt juhtus nii ühel kui teisel poolel muidugi apsakaid ja rollist kukuti välja, aga juhtub ka parimates peredes! Sellest mäsust sai innustust kõigepealt kirjanik Šolohhov, kes kirjutas toimunust romaani, ning veel hiljem tuli loominguline hoog peale režissöör Sergei Bondartšukil, kes vormis romaanist filmi „Nad võitlesid kodumaa eest“. Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor
1942, IDARINNE. Nõukogude vägedel läheb endiselt viletsalt, käib taganemine. Grupp sõdalasi peab katma vägede taandumist üle Doni jõe. Neil tuleb vastu panna sakslaste massiivsetele rünnakutele, sättida omavahelisi suhteid ja teha aeg-ajalt asja sõja jalust põgenema sättivate kohalikega. Parafraseerides kodumaist filmiklassikat: taganemine, kuid mitte paaniline, vaid organiseeritud! Nõukogude sõdurid taganevadki organiseeritult, niisama organiseeritult lunivad kohalikelt toidukraami ja tegelevad ülimalt organiseeritult kõige muu vajalikuga. 80
7/2021
Ajaliselt mahub filmi tegevus vahetult Stalingradi lahingu eelsesse aega, nii et õige pea asuvad Nõukogude sõjamehed organiseeritult rünnakule. Aga seda film enam ei kajasta. Bondartšuk on filmitegemise ette võtnud kaunikesti laia joonega. On näha, et tegu pole nadilt eelarvestatud koduvideoga. Juhtivad seltsimehed on välja kirjutanud hulga rublasid, Mosfilm on käised üles käärinud ja näitab musklit. Mõistagi on võimalik teha head filmi ka siis, kui rahastus on lahjavõitu, kuid vahel tuleb
mõelda suurelt. Suurelt on mõelnud nii juhtivad seltsimehed (arvestades algmaterjali, ei tulnuks madallend kõne allagi, teemaks ikkagi kodumaa kaitsmine) kui ka filmitegijad eesotsas Bondartšukiga. Film on muidugi ajastutruult ideoloogiline, tol ajal (film valmis aastal 1975) ei tulnuks teistmoodi väga kõne allagi, kuid õnneks on tegijatel olnud parasjagu aru peas ning ideoloogia kõrvale mahub teisi asju ka. Kõva erinevus võrreldes mõni aasta tagasi üllitatud filmiga „T-34“, kus saab ideoloogiat söögi alla, söögi peale ja söögi asemel.
