Jüri Ross: Pere mõistab kõige paremini｜Teataja 1/2022 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 1 / 2022

KUIDAS OSALEDA VÄLISRIIKIDE HANGETEL? ANDMETE VÄÄRINDAMINE PAKUB TRILJONEID VÄÄRT VÕIMALUSI

Jüri Ross: pere mõistab kõige paremini TAGASIVAADE: ETTEVÕTJATE TÖÖVÕIDUD 2021 KIIRE PALGAKASV ON NAASNUD

Eesti eksportöörid koonduvad uuenduskuuri läbinud andmebaasi ja trükisesse

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY ESTONIANEXPORT.EE

TULE LISA OMA ETTEVÕTTE ANDMED! MIKS VÕIKSID OSALEDA? • Sinu ettevõte on Eesti edukamaid eksportivaid ettevõtteid kajastavas veebiandmebaasis ja esindustrükises. • Suurendad võimalust silmapaistmiseks, kui seda jagatakse välisriikide ettevõtjatele Eestis või nende asukohamaal. • Seod ennast teiste Eesti edukate eksportööride ja nende kuvandiga. • Lood uusi võimalikke kontakte turgudel, kuhu lähevad meie välisvisiidid. • Oled esindatud andmebaasis, mida kasutavad Eesti majandusesindajad. Info reklaamivõimaluste kohta: Küllike Ormus, kyllike@menuk.ee, 528 7418, Menu Meedia OÜ Info väljaande kohta: koda@koda.ee, 604 0088

JUHTKIRI

Sisukord 4

Büroomaailm jätkab Eestis laienemist

Lühidalt

10 Kiire palgakasv on tagasi

ÜHISELT KINDLAMA ETTEVÕTLUSKESKKONNA NIMEL

15 Küsime ettevõtjalt 16 Aruanne liikmetele: töövõidud aastal 2021 19 Tulevik pole paramatus, kui talle sügavalt silma vaadata 20 Uus liige: Veiniekspress 22 Ülevaade tänavu jõustunud õigusaktidest 24 Ukraina ja Eesti ärisuhetel jagub kasvupotentsiaali 26 Galerii: Eesti ettevõtjate visiit Araabiasse 28 Kiirmenetlus kaubanduskoja arbitraažikohtus 29 Koda kutsub üritustele! 30 Rihm jookseb maha? 32 Andmete väärindamine pakub triljoneid väärt võimalusi

34 Kliendikeskseid ettevõtteid premeeritakse suurema kasumiga

36 Kuidas luua inspireerivat õpikeskkonda? 37 Aeg tugevdada Gruusia ja Eesti suhteid! 38 Kuidas öelda „ei“? 40 Krüptoraha võimalused ja teenusepakkumise ohud 42 Viis nõuannet: mida õppisin praktikal olles? 43 Soovitusi välisriikide riigihangetel osalemiseks 44 Kuidas ja miks mõõta heaolu? 46 Palju õnne! 47 Uus toetusfond intellektuaalomandi kaitsmiseks 48 Enterprise Europe Network TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 1 / 2022

KUIDAS OSALEDA VÄLISRIIKIDE HANGETEL? ANDMETE VÄÄRINDAMINE PAKUB TRILJONEID VÄÄRT VÕIMALUSI

Jüri Ross: pere mõistab kõige paremini TAGASIVAADE: ETTEVÕTJATE TÖÖVÕIDUD 2021 KIIRE PALGAKASV ON NAASNUD

KAANEFOTO Anu Hammer EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Evelin Vahtra Tel: 604 0065 E-post: evelin.vahtra@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Küllike Ormus Tel: 528 7418 E-post: kyllike@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

asta tagasi oli lootus, et vaktsiinide tulekuga seljatame tervisekriisi ja sellega kaasnevad piirangud. Samuti oli lootus, et taastub nii majandus kui ka ettevõtluskeskkond. Nii kahjuks ei läinud ja aasta hiljem tõdeme, et kindlus lähiajal ettevõtluskeskkonna stabiliseerumise suhtes puudub nii meil kui ka terves maailmas. Positiivsena võib näha aga seda, et oleme õppinud tervisekriisiga toime tulema nii, et suur osa majandusest toimib edukalt. Samas ei saada sama edu sektoreid, mis sõltuvad otseselt terviseohu möödumisest. Tervisekriisile on aga lisandunud energiakriis, millele ei ole kiireid lahendusi. On selge, et põhjendatud toetusi on vaja, aga need saavad olla vaid lühiajalised ja jagatud võrdsetel alustel. Lahenduste leidmiseks ja sarnase olukorra vältimiseks lähitulevikus peavad huvigrupid ning ametiasutused tegema eesmärgistatud kiiret koostööd, mis viib selgete otsusteni, et eemaldada tõkked, mis takistavad soovijatel energiat toota ja pakkuda. Samuti tuleb energiasäästmisele ja rohepöördele rohkem panustada, kuid nende mõju on pikaajalisem ning vajab lisainvesteeringuid, mida kriisist räsitud ettevõtjatel on praegu raske leida. Samal ajal mitmes kriisis olles on koja roll ettevõtjate huvide eest seisjana tavapärasest veelgi tähtsam. Seaduseandja on äärmiselt aktiivne, kuid seda mitte alati ideedega, mis ettevõtjate elu kergemaks teevad. Eelmisel aastal esitasime 182 arvamust eelnõude, väljatöötamiskavatsuste, tegevuskavade ja muude dokumentide kohta, millest leiab ülevaate ka sellest Teataja numbrist. Teeme kojas kõik endast oleneva, et pakkuda välja lahendusi kriisidest kiiremaks väljumiseks ja selleks, et tulevikus oleks meie ettevõtluskeskkond vastupidavam riskidele, mis on nüüdses olukorras realiseerunud. Üritame aktiivselt leida lahendusi ka eesootavatele kriisidele, mis paljuski on juba käes, näiteks õpetajate puudus. Kuid kõike seda saame teha vaid koos ettevõtjatega – koos sinuga, kes sa mõistad, et ühistegevustest on kõige rohkem kasu – ja nii tuleme läbi ka rasketest oludest.

MAIT PALTS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

TEGIJAD

Büroomaailma edu peitub heades peresuhetes

Büroomaailma tootevalikusse kuulub ka büroomööbel, mille kataloogi Jüri Ross lehitseb. Tema ümber on (vasakult) tütar Kristine, abikaasa Margarita, Kristine kaasa Christian, poeg Margus ja ta kaasa Marika. Nad kõik on Büroomaailma töötajad. Fotod: Anu Hammer

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

TEGIJAD Büroomaailm on tuntud tõenäoliselt igaühele, kes on kunagi vajanud bürootarbeid. Kuigi auguraudu ja registraatoreid on seoses digitaalsete töövahendite kasutamisega tarvis aina vähem, on siiski jätkuvalt vaja ergonoomilisi toole ja töölaudu ning tulevikku vaadates ehk ka 3D-printereid. Kõike seda ja veelgi enam Büroomaailmast ka leiab. Pereettevõtte tegevustest ja traditsioonidest rääkisid Teatajale Jüri, Kristine ja Margus Ross. Kuidas tekkis idee Büroomaailma loomiseks? Jüri: Eelnevalt tegelesin Juku kooliarvutitega, aga kui need langesid tootmisest ära, tuli leida uusi võimalusi. Senine koostööpartner soovitas võtta ühendust Soome härrasmehega, kes tarnis Tallinna tehnikaülikoolile arvuteid ja kontoritarbeid. Üks asi viis teiseni ja õige pea asusime tegema koostööd nii, et minu vastutada jäid kontoritarbed. Hiljem, kui olime koostööga harjunud, siis jagasime ka ettevõtte pooleks, pool Eestile ja pool Soomele. Õige pea kasvas kontoritarvete maht suuremaks kui arvutite oma. Kas Soome partnerid on ka praegu ettevõttes osanikud? Jüri: Üle poole on meie perekonnal, kolmandik Soome partneritel ja ülejäänu meiega alustanud inimestel, kellega oleme juba 30 aastat koos töötanud. Seni ei ole veel tülli läinud – eriarvamusi aeg-ajalt on, kuid see on täiesti tavaline, ei saagi ju kogu aeg magusas rahus elada. Büroomaailm on kasvanud pereettevõtteks. Kas kohe alguses oli selline plaan? Jüri: Alguses ei mõelnud nii, ma olin nõukogude insener, Tallinna tehnikaülikooli lõpetanud ega teadnud ärist midagi. Kõike sai õpitud tegevuse käigus. Ükskord tundsin, et võiks Margaritat (Jüri abikaasa – toim.) rakendada, tema oli lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna. Lapsed tulid appi maast madalast, hakkasid abiks käima messidel ja tegelesid juhendite tõlkimisega. Tegevjuht olen mina, Margarita on pearaamatupidaja, tütar Kristine müügi- ja turundusjuht, poeg Margus ostujuht. Kas Kristine ja Marguse liitumine ettevõttega juhtus n-ö orgaaniliselt või ütles Jüri ühel hetkel, et oleks vaja? Kristine: Mul oli suur tahtmine teha. 1990ndate algus ja keskpaik oli Eestis tormiline ning väga põnev aeg, kõik oli uus. Mina aitasin isa juba enne Büroomaailma ühe ettevõttega ja käisin seal suviti sekretäriks. Esmalt

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja turundusjuht

EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Büroomaailm arvudes

h 1992. aasta 16. oktoobril asutatud

h 125 töötajat h 7 kauplust üle Eesti, sellega ollakse riigi suurim bürootarvete, -tehnika ja -mööbli müügifirma h 14 000 eri toodet on väljas suurimas, Tallinnas Peterburi teel asuvas kaupluses

aitasin inglise keelega, kuna mina ja vend oleme õppinud Tallinna Inglise kolledžis. Saime abiks olla, kui Büroomaailm hakkas suhteid looma välistarnijatega Euroopas. Kuna me mõlemad õppisime Concordia ülikoolis majandust, siis ettevõttesse tööle tulek oli loomulik jätk. Kui lõpetasime ülikooli, oli vaja otsida püsiv töökoht ning siis isa ütles, et miks sa võõraste juurde lähed, tule meie firmasse, meil on parasjagu vaja. Alguses läksin müügisekretäriks, koos firma arenguga on töökohustused ja vastutus muutunud. Margus: Minul ei olnud kindlat kavatsust ettevõttega liituda. Liitumine tuli pigem tasapisi ja hiilivalt, kuni oli juba liiga hilja ennast päästa. Ilmselgelt Jüri salakaval plaan, millest noored õigel ajal aru ei saanud. Alguses

käisime kooliõpilastena abiks. Mul on veel hästi meeles kääride ja liimi abil reklaamlehtede kujundamine ning mustvalge koopiamasinaga paljundamine. Kui väljalõigatud piltide ja tekstide servad olid hästi liimitud, ei jäänud paljundamisel servi näha. Hiljem käisin ülikooli kõrvalt poole kohaga tööl ja pärast ülikooli lõpetamist tundus jätkamine loomulikuna. Jüri – ei ole saladus, et annate ettevõtte juhtimist üle juba aastaid. Kuidas see protsess välja näeb? Jüri: Kristine ja Margus on algusest peale olnud juures, teavad absoluutselt kõike juurteni välja – mul ei ole sellega seonduvalt hirmu ega kõhklust. See pole üleandmine, vaid orgaaniline üleminek. Kui jõuame reaalse üleminemiseni, siis otsustame koos, kes järgnevad viis aastat firmat juhib. Pereringis teeme ka nalja, et ma teen rekordi Eesti kõige pikema tööstaažiga tegevjuhina ühes ettevõttes. Büroomaailm on pereettevõte ja võiks mõelda ju ainult Rossidest, kuid tegelikult on ettevõttes perekondi rohkem. Jüri: Tõesti on nii kujunenud, et Narva kauplust juhib perekond, Jõhvi kauplust juhtis aastaid nüüdseks pensionile jäänud abielupaar. Koos töötavad näiteks abielupaar või õed ja vennad. Kristine: See, kui kutsutakse oma pereliikmeid samasse ettevõttesse tööle, näitab, et oleme hea tööandja. Pereliikmete tööle kutsumine mõjutab positiivselt ka meie tööjõu püsivust. Saame selgelt öelda, et üldiselt on need, keda pereliikmed tööle kutsunud, siin püsivamalt. Kas puhke- ja tähtpäevadel räägite ka tööst? Jüri: Mõnikord keegi võtab tööteemad üles, aga muidu pidu on pidu, tehakse nalja ja räägitakse muust. Kristine: Me mängime koos palju golfi ja siis on ka muust rääkida. Kes on golfaritega kokku puutunud, teab, et see on lõputu teema, millest rääkida. Jüri: Margarita on meie peres kõige parem golfimängija, muu hulgas ka seeniorite tšempion.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

TEGIJAD Kas tööpinged kanduvad ka pereellu? Kuidas tulete toime raskete olukordadega? Jüri: Ei ole aru saanud, aga eks ikka pereelus juhtub konflikte, ilma konfliktideta ei ole ju võimalik. Arusaamine on oluline. Näiteks tulen töölt ja tuju ei ole kõige parem, aga kuna töötame naisega koos, siis ta saab aru, ta teab, kus probleemid on. Mõistmist on rohkem ja see on igati positiivne. Kristine: Õnneks väga raskeid aegu pole olnud. Meil on värskelt meeles ka eelmine, 2008. aasta majanduskriis, kus ka Büroomaailmal hakkas võrreldes eelmiste aastatega halvasti minema. Samas me saime aru, et ei ole nii, et kogu aeg liigume kasvutrendil. On ka aegu, kus pead tegelema sellega, et müük langeb ja lahendama sellega kaasnevaid probleeme. Kuidas Büroomaailmal praegu läheb? Kristine: Alati võiks paremini, kuid ei saa ka väga kurta. Üldiselt on langus paari protsendipunkti juures võrreldes tervisekriisile eelnenud ajaga. Kuid töö, mida oleme pidanud tegema, et suuremat langust ära hoida ning praegust taset tagada, on olnud vägaväga suur. Seda tööd on üldiselt raske ka iseloomustada. Näiteks tervisekriisi

Pereringis teeme ka nalja, et ma teen rekordi Eesti kõige pikema tööstaažiga tegevjuhina ühes ettevõttes. Jüri Ross alguses oli linn tühi, poode keegi ei külastanud – ei saanudki külastada piirangute tõttu. Meie aga käisime kontoris, nägime väikeseid müüginäitajaid ja tegime väga palju tööd, sest pidime iga päev reageerima piirangutele ja vastavalt neile tööd ümber korraldama, alates drive-in’idest kuni kojuveoni. Margus: Tervisekriisis said tugevalt pihta meie peamised kaubagrupid, näiteks koopiapaberi müük langes 50%. Õnneks suutsime kriisi ajal tekkinud tühimiku katta uute kaubagruppidega, näiteks maskid, kiirtestid, desoained ning kodutööks ja distantsõppeks vajalikud tehnikaseadmed. Aga eks me ka üldiselt mõistame, et pikemas perspektiivis kontorikau-

pade turg väheneb. Teeme kõvasti tööd, et leida uusi suundi põhitegevust täiendama, sest praeguse taseme hoidmiseks ei ole muud võimalust. Hea näide on firma käive ja toodete arv: 2007. aastal oli läbi aegade kõige suurema käibega aasta ning müüsime orienteeruvalt 11 000 eri toodet. 2017. aastal saavutasime peaaegu sama käibe, kuid erinevaid müüdud tooteid oli 24 000. Kuidas on energiakandjate hinnatõus teid mõjutanud? Jüri: Väga raskelt. Detsembris 2021 oli elektriarve 58 000 eurot, aga eelmise kolme aasta keskmine oli 21 000 eurot. Jaanuarist tõstsime töötajate (120 inimest) palka keskmiselt 5%, aga plaan oli tõsta 7%. Seega 2% palgatõusu läks elektrikulu tõusu nahka. Samuti peame piirama plaanitud investeeringuid reklaami ja IT-arendusse. Kuidas tekkinud olukorda lahendada? Jüri: Uurime aktiivselt päikesepaneelide võimalusi, et saaksime ise elektrit toota. See võimaldaks osaliselt suuri elektriarveid vältida, kuid samas vajab investeeringut, millel on omakorda pikk tasuvusaeg. Kristine: Riik ja energeetikaspet-

Rosside pere ühine meelishobi on golf, mis aitab suurepäraselt töölainelt välja lülitada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

TEGIJAD

Legendaarne käru: sellega tõi Jüri ligi 30 aastat tagasi kohale Büroomaailma esimesed kaubad. sialistid peaksid kiiresti leidma sellele olukorrale lahendusi, meie ei ole eksperdid. Vähesed ettevõtjad on, kuid mure on kõigil. Kuidas on konkurentsiga bürookaupade turul, kas ka IKEA tulek võib turgu mõjutada? Jüri: Kõikidel konkurentidel läheb hästi, uusi pole lisandunud ja vanad on alles. Ma vaatan regulaarselt maksuameti andmeid, et näha turul tegutsejate seisu. Praeguste arvude järgi on teatavad kõikumised meil kõigil. Kontoritarvete turg on praegu umbes 50–55 miljonit eurot, mis on 10–15% vähem kui enne kriisi, see on muutus, mis puudutab kõiki. Ja kuna turul on paarkümmend kontoritarbeid müüvat ettevõtet, siis on konkurents tihe. Margus: Kindlasti mõjutab IKEA tulek ka meie kontorisisustuse müüki. Eriti kodu- ja väikekontorite segmendis. See sunnib meid veelgi rohkem pingutama kaubavaliku, hindade ja klienditeenindusega, et olla konkurentsivõimelised. Kristine: Turu muutumine oleneb ka sellest, kas IKEA asub tegema äriklientidele pakkumisi. Kui nad seda ei tee, siis on mõju väiksem. Aga kindlasti on IKEA tulekul suur mõju mööblipoodidele.

5% keskmiselt

tõsteti tänavu Büroomaailmas palku, aga plaan oli tõsta 7%. Vahe läks elektrikulu tõusu nahka. Olete soovinud siseneda ka välisturgudele, kuid praegu seal aktiivselt ei tegutse, miks? Jüri: Lätis ja Leedus käisime ära ja tagantjärele ei ole muud öelda, kui et põhjuseks olid objektiivsed ja subjektiivsed vead. Kõige lihtsamalt öeldes ei saanud ise hakkama, ei osanud valida inimesi. Teine põhjus on see, et uue turu avamiseks on vaja palju raha panustada ning tõenäoliselt investeerisime liiga vähe, kuid samas ei saanud ka koduseid tegevusi teisejärguliseks jätta. Margus: Just, võõral turul ei saa kõike ise teha ja pead lootma teistele. Samuti ei läinud me tühjale turule, turg oli ja on täis ning keegi meid seal avasüli ei oodanud.

Büroomaailm tundub olevat „valmis“: e-pood toimib, füüsilised poed toimivad, kaubavalik on lai, aga kuhu edasi? Jüri: Kindlasti jätkame väikelinnadesse laienemist. Meid ei ole Viljandis, Haapsalus, Rakveres, Kuressaares ootame ainult, et keegi tuleks ja pakuks end kaupluse juhatajaks. Päriselt ootan huvilisi, näiteks Jõhvi, Tartu, Narva poodide juhatajad tulid ise rääkima, et soovivad meie poodi oma linna teha. Ma võtan ka eeskuju ameeriklaste Walmartilt, mis kogu aeg otsib uusi kohti. Eile olin Valgas ja vaatasin ka selle pilguga, kuhu poodi teha. Nii et kogu aeg on soov leida uusi asukohti. Kristine: Ühelt poolt me justkui tõesti oleme valmis, kuid samas on viimaste aastatega väga palju muutunud. Kriis tõi fookusesse isikukaitsevahendid, töötervishoiu ja heaoluga seonduvalt on palju uusi suundi. Kõik seda ka kliendid ootavad, et me liiguks kaasa ning pakuks uusi võimalusi. Samuti muutuvad müügikanalid – tavapoed vajavad remonti ja ümberkujundamist, e-pood vajab mitmesuguseid arendusi ning tekib ka uusi võimalusi, näiteks saab ka Woltiga kontoritarbeid tellida. Me ei saa istuma ja ootama jääda, kui me ei liigu kaasa või ei muutu, siis saab otsa ükskõik kui hea äriidee. Margus: Tooteid ja ärisuundi, kuhu võiks laieneda, on meil laual. Küsimus on, kui hästi need senise süsteemiga sobituvad ning kas laienemine suurendab või vähendab ettevõtte efektiivsust. Siiani ei ole me veel koopiapaberile ja printerikassettidele võrdväärset asendajat leidnud. Osa uusi projekte ongi jäänud minu isiklikeks hobideks. Kas e-pood on üle võtmas tavakaupluse rolli? Kristine: Proovikive on erinevaid, kuid korralik e-kauplus või e-äri on tänapäeval möödapääsmatu. Oleme viimastel aastatel e-poodi investeerinud nii aega kui ka raha. Eelmisel kevadel olid kauplused seoses koroonapiirangutega suletud, samal ajal oli väga suur käibe tõus e-kaupluses, aga see ei kompenseerinud müüki, mis meil jäi saamata tavakauplusest. Tundub, et noorem põlvkond eelistab e-kauplust ja seetõttu arendame seda edasi. Seega füüsilised poed tulevikus ära ei kao? Jüri: Füüsilisel poel on selge koht. Inimene tahab ka kodust välja tulla, jalutada ja suhelda. See vajadus kindlasti nii pea ei kustu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

LÜHIDALT Euroopa Liit tahab platvormide vahendusel teenuseid osutavate inimeste lepingud muuta töölepinguteks. Foto: Shutterstock

Keit Pentus-Rosimannus

Kes on töötaja? Kaubanduskoda andis sotsiaalministeeriumile teada, et Eesti ei peaks toetama Euroopa Liidu direktiivi, millega muudetakse platvormide vahendusel teenuseid osutavate inimeste lepingud töölepinguteks. Selline muudatus piirab paindlikkust nii platvormide kui ka nende vahendusel teenuseid osutavate inimeste jaoks ning mõjub negatiivselt ettevõtluskeskkonnale. Muudatustega soovib Euroopa Komisjon laiendada sotsiaalsete tagatiste (ravikindlustus, tasustatud puhkus, pensionimaksed) kättesaadavust platvormi kaudu teenust osutavatele inimestele, muutes osa platvormide vahendusel teenuseid osutavate inimeste lepingud töölepinguteks. Koda on sellisele muudatusele vastu, sest Eestis on töösuhted piisavalt hästi reguleeritud ning tööinspektsioon hindab ka praegu vajaduse korral võlaõiguslikke lepinguid ümber töölepinguteks ja ka vastupidi. Lisaks ei ole kojale teadaolevalt praegu suuri probleeme platvormi kaudu teenust osutavate inimeste sotsiaalsete tagatistega, sest paljudel juhtudel osutatakse teenust põhitöö kõrvalt või on teenuse osutamise eest saadav tasu piisav, et saada endale ravikindlustus.

Üle poole Eestisse investeeritud

varadest asub LHV-s 2021. aasta IV kvartali lõpuks olid pensionifondid investeerinud Eestisse 624 miljonit eurot, mis on 35 miljonit eurot rohkem kui III kvartalis. Pensionifondide kogumaht oli 4,45 miljardit eurot. IV kvartalis tõusis pensionifondide Eestisse investeeritud varade maht võrreldes III kvartaliga kuus protsendipunkti, moodustades 14,04% fondide kogumahust. Erinevalt eelnevatest kvartalitest tõusis nii Eestisse investeeritud fondide osakaal kui ka fondide maht. Kõige rohkem kasvasid investeeringud Eestisse LHV pensionifondidest, kogusummas 31 miljonit eurot. Pensionifondide varadest on kõige rohkem Eestisse investeerinud samuti LHV, kelle koguinvesteeringutest on Eestisse paigutatud 25,6% ning kelle investeeringud moodustavad 53% Eestisse investeeritud pensionifondide kogumahust.

14,04% pensionifondide rahast on investeeritud Eestisse.

Jaak Aab

Koda soovib teada riigieelarve revisjoni olukorda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ja riigihalduse ministri Jaak Aabi poole, et saada teavet selle kohta, kui kaugele on riik jõudnud valitsusliidu koostöölepingus tegevusena kirjas oleva riigieelarve revisjoni läbiviimisega. Pöördumises tõi koda välja, et valitsussektori kulutused kasvavad jätkuvalt väga kiiresti. Puudub kindlus, kas maksumaksja raha kasutatakse võimalikult tõhusalt ja kas kõik kulud on hädavajalikud riigi oluliste eesmärkide saavutamiseks. Tuleb saada selge ülevaade erinevatest kuludest ning nende piiramise võimalustest, et maksumaksjad ei hakkaks neid kulusid katma uute maksude või suurenenud maksukoormuse abil. Ettevõtjate mure on tõsine, sest olukord, kus avaliku sektori kulutustest 20–30% kaetakse välisvahenditega, ei ole jätkusuutlik. Ettevõtjateni ei ole aga viimase aasta jooksul meedia ega ka muude kanalite kaudu jõudnud teavet selle kohta, kui kaugele on riik riigieelarve revisjoniga jõudnud, mistõttu on õigustatud ootus, et avalikustataks ajakava ja lõpptähtaeg ning koht, kus sellega tutvuda saab.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

FOOKUSES

Palgatõusu veavad suured organisatsioonid: kuni 15 töötajaga organisatsioonidest tõstis enda sõnul mullu palku kolmandik, üle 250 töötajaga organisatsioonidest aga kaks kolmandikku. Foto: Shutterstock

Kiire palgakasv on tagasi Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2021. aasta III kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,8% ja oli 1553 eurot. Mullu II kvartalis oli palgakasv 7,3% ja I kvartalis 4,9%. Seega on töötasude kasv 2020. aasta mõõnast, mil kasv jäi alla 3%, üle saanud ja sarnaneb 2019. aasta suhteliselt kiire palgakasvuga. 2021. aasta sügisel osales küsitluses 448 tööandjat ning 7412 töötajat ja tööotsijat. KADRI SEEDER Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

elline töötasude kasv ei tähenda, et palgad kasvaksid kõigis valdkondades, organisatsioonides ja kõigil töötajatel. Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee küsitlevad kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – tööandjaid ja töötajaid, et selgitada välja, kellel ja kui palju on töötasu muutunud ning millised on prognoosid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

Palgad tõusid ligi pooltes organisatsioonides

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 2021. aasta oktoobris ja novembris korraldatud tööandjate küsitluse tulemused näitavad, et ligi pooltes (48%) organisatsioonides olid põhipalgad viimase poole aasta jooksul (aprill–september 2021) tõusnud ning palgad olid langenud vaid üksikutes ettevõtetes. Veidi alla pooltes (49%) organisatsioonides ei olnud põhipalgad muutunud.

Üsna suured erinevused põhipalkade muutmises või muutmata jätmises ilmnevad organisatsiooni töötajate arvu järgi. Kuni 15 töötajaga organisatsioonidest on põhipalgad tõusnud vaid kolmandikus, üle 250 töötajaga organisatsioonides aga kahes kolmandikus (67%). Sarnased olid küsitluse tulemused ka aasta enne tervisekriisi, 2019. aasta sügisel. Ehituse ja elektritööde tegevusalal ning tööstuses olid põhipalku tõstnud üle pooled vastajad (vastavalt 59% ja 57%), kaubanduses alla pooled (47%). Tervishoius oli põhipalku tõstnud aga 78% küsitluses osalenud organisatsioonidest ja see on seotud kollektiiv-

FOOKUSES Põhipalkade muutus viimase kuue kuu jooksul 49% Ei ole muutunud

50%

43%

48%

17%

On tõusnud

1% 1% 1%

On langenud

1% 1% 1% 1%

Ei oska öelda

44%

Töötajate puudus sunnib palka tõstma

48% 52%

Taastatud on varasem tase

69%

54%

 Sügis 2021

 Sügis 2020

 Sügis 2019

 Sügis 2018

100

 Sügis 2017

Joonis 1. 2021. aasta tõi palgatõusu tagasi

Põhipalkade muutus organisatsiooni töötajate arvu järgi, sügis 2021 32%

Üle 250 töötaja

67%

42%

101-250 töötajat

51%

16-50 töötajat

51%

Kuni 15 töötajat

49% 47%

60% 0

 Ei ole muutunud  On langenud

33% 40

 Taastatud on varasem tase  Ei oska öelda

100

 On tõusnud

Joonis 2. Palgatõusu soovijatel tasub töötada suurtes organisatsioonides

lepinguga. Tervishoiutöötajate kogu töötasu on mõjutanud koormuse kasv.

Palgatõus kõigile töötajatele üsna levinud Kolmandikus (33%) organisatsioonides, kus põhipalgad olid aprillist septembrini 2021 tõusnud, puudutas palgakasv kõiki töötajaid, ülejäänutes kas osa töötajate gruppe (39%) või üksikuid töötajaid (28%).

Põhipalkade muutmise otsust mõjutab tööandjate hinnangul kõige enam tööturu olukord ja vajalike töötajate saadavus või õigemini puudus tööturul – üle pooled (60%) tööandjad hindasid seda oluliseks või väga oluliseks palkade muutmise otsust mõjutavaks teguriks. Samuti sunnib konkurents töötajate pärast palku tõstma. Võrreldes 2019. aastaga peavad tööandjad olulisemaks palkade muutuste mõjutajaks ka uute töötajate palgasoove ning hindade ja elukalliduse muutust – kui hinnad kasvavad, siis tõuseb ka palgaootus. Seega võib öelda, et 2020. aastal mõnes töötajate grupis, nt klienditeenindajad ja lihttöölised, veidi vähenenud tööjõupuudus on taas väga terav ja pidurdab ettevõtete arengut. Hindade kallinemine ja töötajate kindlustunde kasv tööturul kergitab palgaootusi ja ärgitab tööturul aktiivsemalt ringi vaatama. Kuna töökoha vahetamisel soovitakse tavaliselt praegusest kõrgemat palka, suurendab see palgasurvet ja aitab kaasa palkade kiirele kasvule.

Aasta jooksul tõusis töötasu kolmandikul töötajatest

55%

51-100 töötajat

palgatasemega organisatsioonide seas on aga rohkem neid, kes ei ole põhipalku muutnud. Seega kipuvad palgad tõusma seal, kus palgatase on juba niigi suhteliselt kõrge ja palgaerinevused suurenevad veelgi.

Väiksemates ettevõtetes on põhipalkade tõus puudutanud sagedamini kõiki töötajaid, suuremates organisatsioonides aga osa töötajate gruppe. Kõiki töötajaid puudutanud põhipalkade tõus jäi enamasti (66%) 5–10% piiresse. Põhipalku on tõstnud sagedamini need tööandjad, kes hindasid oma töötasude taset konkurentidega võrreldes kõrgemaks. Madalama

Lisaks tööandjatele küsitlevad Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus. ee ka töötajaid ja tööotsijaid. Kahe tööturu osapoole – tööandjate ja töötajate – küsitlemine annab tasakaalustatud pildi turul toimuvast. Töötajatelt küsiti, kas nende põhipalk, igal kuul makstavad lisatasud ja kogu töötasu on aasta jooksul muutunud. Üle kolmandikul (34%) küsitluses osalenud töötajatest oli töötasu aastaga tõusnud, ligi pooltel (49%) see muutunud ei olnud. 7% vastajatest märkis, et nende töötasu on langenud, 5% ei saanud töötasu muutust hinnata, kuna ei töötanud aasta tagasi, ning 4% ei osanud vastata. Aasta varem oli rohkem (11%) neid, kelle töötasu oli langenud, ning vähem (31%) neid, kelle töötasu oli tõusnud. Sama näitasid ka tööandjate küsitlused, et 2020. aastal oli rohkem neid organisatsioone, kus palgad olid langenud ja seda peamiselt tervisekriisi tõttu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

FOOKUSES Töötasu on kasvanud eelkõige seepärast, et töötaja põhipalk on tõusnud, märksa harvem on töötasu kasvu taga olnud lisatasude suurenemine. Regulaarseid lisatasusid saavad sagedamini müügi- ja teenindustöötajad, oskustöölised, seadme- ja masinaoperaatorid ning lihttöölised. Mõningast lisatasude kasvu on märgata seoses töötajate koormuse kasvuga, mis on seotud ilmselt ka tööjõupuudusega ja seniste töötajatega töömahtude katmisega. Sagedamini märgitud põhipalga kasv oli 5–10%, langus jäi 11–20% piiresse. Küsitluse tulemused olid sarnased ka aasta tagasi. Töötajaid, kelle töötasu oli aastaga kasvanud, oli rohkem info ja side, panganduse ja kindlustuse ning tervishoiu valdkonnas. Töötasu on langenud sagedamini majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevusalade töötajatel. Ametirühmadest on töötasu sagedamini tõusnud juhtidel, tipp- ja keskastme spetsialistidel, harvem lihttöölistel ja teenindajatel. Seega on töötasud tõusnud eelkõige üle mediaani teenivatel töötajatel.

5–10% põhipalga tõus

Põhipalkade muutust mõjutavad tegurid tööandjate hinnangul Kuivõrd mõjutavad Teie organisatsioonis põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust järgmised tegurid?

Tööturu olukord ja vajalike töötajate saadavus turul

51%

Konkurentide palgatasemed ja nende muutused

52%

38%

47%

Organisatsiooni majandustulemused Uute töötajate palgasoovid

37%

Majanduse olukord ja prognoosid

54%

45%

39% 36%

Seniste töötajate palgasoov

36% 31%

Töömahtude ja/või intensiivsuse muutus

36% 37%

Hindade ja elukalliduse muutused

36%

19%

32% 36%

Seniste töötajate tööalane areng Regulaarne ja ootuspärane kõigi töötajate põhipalkade korrigeerimine

31% 28% 31% 35%

Emaettevõtte või omanike määratud tööjõukulude eelarve

17% 19%

Palga alammäära (miinimumpalga) muutus %

60%

 Sügis 2019

 Sügis 2021

Joonis 3. Elukalliduse tõus on asunud palgaturgu mõjutama

on olnud kõige levinum.

Üle 250 töötajaga organisatsioonide töötajatest märkis 43%, et nende töötasu on kasvanud, alla 10 töötajaga ettevõtetest on töötasu aastaga suurenenud aga vaid veerandil (26%). Pooled töötajad, kelle põhipalk on aasta jooksul tõusnud, nimetasid üheks palgatõusu põhjuseks kõigi töötajate põhipalkade regulaarset korrigeerimist organisatsioonis. Viiendiku töötajate hinnangul on põhipalga tõusu põhjus tööülesannete muutus ja pea sama paljude (18%) hinnangul koormuse muutus. Üle 250 töötajaga organisatsioonide töötajatest üle pooled (56%) nimetasid põhipalga tõusu põhjuseks kõigi töötajate palkade regulaarset korrigeerimist, alla 10 töötajaga organisatsioonidest aga ainult 30%. Väiksema töötajate arvuga organisatsioonide töötajad tõid ka sagedamini välja, et nende palka on mõjutanud tööandja majandustulemuste ja nende töökoormuse muutused.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

Põhipalga muutust mõjutanud tegurid töötajate hinnangul Osatähtsus töötajate hulgas, kelle põhipalk oli aasta jooksul tõusnud või langenud, sügis 2021

17% 17%

Tööandja majandustulemuste muutused

Tervisekriisi mõju tööandja tegevusele Kõigi töötajate regulaarne põhipalkade korrigeerimine organisatsioonis

18% 50%

9% 18%

Muutused minu töökoormuses Muutused minu tööülesannetes

15%

Muutused minu töötulemustes

20%

9% 8% 7%

Ametikoha muutus organisatsioonis

11%

Teise organisatsiooni tööle minek %

33%

32% 20

 Palk on tõusnud

 Põhipalk on langenud

Joonis 4. Palgatõusu mõjutab enim kõigi töötajate regulaarne palgatõus

FOOKUSES

ROHKEM KUI POOLED TÖÖANDJAD PLAANIVAD LÄHIKUUDEL PALKU TÕSTA

ii nagu rahandusministeerium ja Eesti Pank prognoosivad tänavuseks üsna suurt palgatõusu (vastavalt 6,7% ja 8,3%), näitavad ka Palgainfo Agentuuri küsitluste tulemused, et põhipalgad jätkavad kasvamist. 2021. aasta hilissügisel küsitlusele vastanud tööandjatest plaanisid rohkem kui pooled (54%) lähema kuue kuu jooksul töötajate põhipalku tõsta. Aasta tagasi kavandas palgatõusu vaid viiendik (20%), kaks aastat tagasi aga 43% tööandjate küsitlusele vastanutest. Väiksema töötajate arvuga organisatsioonide seas oli rohkem neid, kus põhipalkade tõusu ei plaanita või ei osata öelda, kas palgad tõusevad. Kaubanduses kavatsevad töötajate põhipalka tõsta üle pooled (58%) küsitluses osalenud tööandjad, tööstuses samuti üle pooled (53%). Ehituses plaanib palgatõusu üle kolmandiku (38%) tööandjatest, ligi veerand (24%) ei oska öelda, kas palgad tõusevad. Tööturu järsku elavnemist oli märgata juba 2021. aasta kevadel piirangute leevenemisel – elavnemist iseloomustab nii värbamisaktiivsus kui ka toimunud põhipalkade kasv. Paljudes organisatsioonides 2020. aastal ära jäänud palgatõus realiseerub ilmselt sel aastal, mis toob kaasa tavapärasest suurema palkade kasvu. Palgakasvu soosib ka hindade tõus, mis kergitab töötajate palgaootusi. Varasemate küsitluste tulemused on näidanud, et põhipalku tõstavad ka need organisatsioonid, kus küsitluse ajal veel ei osatud öelda, kas palku muudetakse. Palkade tõusu mõjutab töötajate vahetumine, mida ei osata alati ette näha. Uuele töötajatele tuleb aga sageli pakkuda kõrgemat palgataset.

Põhipalkade kavandatud muutus järgmise kuue kuu jooksul 28% Ei kavatse muuta

54%

20%

Kavatseme tõsta

Kavatseme taastada varasema põhipalkade taseme

1% 2%

Kavatseme langetada

0% 2% 1% 0% 0%

43% 40% 44%

17% 22% 21% 24% 26%

Ei tea, ei oska öelda

 Sügis 2021

54%

35% 36% 30%

Kavandatav palgakasv jääb 5–10% piiresse Üle pooltes organisatsioonides (55%), kus põhipalkade tõusu kavandatakse, puudutab palgakasv kõiki töötajaid. Tööandjate küsitluse tulemused olid sarnased ka kaks aastat tagasi, 2019. aastal. Tervisekriisi algusaastal (2020) puudutas põhipalga tõus sagedamini üksikuid töötajaid ja oli seega rohkem erand.

prognoosid. Üle veerandi (27%) töötajatest arvas 2021. aasta sügisel, et nende põhitöötasu tõuseb lähema kuue kuu jooksul. Üle kolmandiku (35%) hinnangul nende põhipalk lähiajal ei muutu ning 37% ei oska arvata, kas palk muutub. Info ja side, panganduse ja kindlustuse ning kinnisvara tegevusalal oli rohkem neid töötajaid, kes arvasid, et nende põhipalk lähiajal tõuseb. Haldus- ja abitegevuste ning majutuse ja toitlustuse tegevusala töötajatest loodavad palgatõusu saada aga vähesed. Juhtide ja tippspetsialistide ning kõrgema palgaga töötajate seas on rohkem palgatõusu suhtes optimistlikke töötajaid. Töötajatelt küsiti ka, kui suurt palgatõusu nad endale järgmise kuue kuu jooksul prognoosivad. Pooled töötajad, kes arvasid, et nende palk kasvab, ennustasid endale põhipalga tõusu 5–10% võrra. Aasta tagasi prognoosis endale sarnast palgatõusu 44% vastajatest, sagedamini märgiti oodatavaks palgatõusuks samuti 5–10%.

Ametirühmadest võivad sagedamini palgatõusust osa saada spetsialistid, klienditeenindajad, oskustöölised ja ka lihttöölised, kelle palkade muutmise otsust võib mõjutada ka 2022. aasta alguses tõusnud alampalk. Kui varasematel aastatel on keskmine kõiki töötajaid puudutav kavandatud põhipalkade tõus jäänud enamasti 5–6% piiresse, siis sel korral oli peaaegu sama palju neid tööandjaid, kes kavandasid nii 5–6% kui ka 7–8% ja 9–10% palgakasvu ning seda ka klienditeenindajate, oskustööliste ja lihttööliste puhul. Juhtide ja tippspetsialistide põhipalgad võivad aga kasvada veelgi enam – nendes töötajate gruppides palkade tõusu kavandavad tööandjad prognoosisid palgakasvuks ka 11–20%. Seega näitavad ka põhipalkade prognoosid, et palgad tõusevad kiiremas tempos nendel töötajatel, kelle palgatase on juba suhteliselt kõrge ja kellel on suurem läbirääkimiste jõud. Töötajate kindlustunde kasvu tööturul näitavad ka julgemad põhipalkade

 Sügis 2020

 Sügis 2019

 Sügis 2018

 Sügis 2017

Joonis 5. Esimesel poolaastal tõusevad palgad enam kui pooltes organisatsioonides

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

FOOKUSES

Kust tuleb tööjõud ja raha? KADRI SEEDER Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik

iire palgakasv jätkub 2022. aastal ja palkade erinevused suurenevad – suhteliselt kõrgema palgaga tegevusaladel ja ametikohtadel kasvavad palgad sagedamini ja suurema sammuga. Ilmselt seab see paljud ettevõtted, kellel ei ole võimalik kiiret palkade ja ka muude kulude kasvu hinnatõusuga katta, väga keerulisse olukorda. Järjest uued toetusmeetmed leevendavad ajutiselt olukorda, kuid loovad turule anomaaliaid, mille mõjud võivad olla pikaajalised. Mõnede ettevõtete tegevuse lõppemine toob küll turule vaba tööjõudu, kuid pikas perspektiivis on Eesti kahaneva rahvastikuga riik, mis ei suuda ise oma tööjõudu taastoota. Seega on valikud: kas efektiivsem ja vähem tööjõumahukas majandus või suuremal hulgal välistööjõudu. Selge on ka see, et haridustaseme ja heaolu kasvades ei taha inimesed enam rutiinseid ja ebamugavustega seotud töid teha ning kõiki selliseid töid ei saa vähemalt esialgu veel robotitega asendada. See tähendab, et vajame paratamatult kedagi kuskilt mujalt, kes hädavajalikud, aga mitte kõige meeldivamad tööd ära teeks. Kui palju me peaks sellistele töötegijatele palka maksma, on omaette küsimus.

Rimi teatel kasvas tänavu 1. jaanuarist nende kaupluste töötajate palgafond 7,5%, seejuures teenindajate põhipalga tõus ulatus üle 10%. Foto: Elmo Riig / Scanpix

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

Vajalike töötajate leidmist ei tee lihtsamaks ka töö muutunud tähendus – nooremad põlvkonnad ei arva enam, et äraelamiseks peab iga päev kellast kellani tööl käima. Tavapärase töö kõrvale on tekkinud arvukalt alternatiivseid ja atraktiivseid rahateenimise võimalusi, mis jätavad rohkem vaba aega ning klapivad paremini hobide ja huvidega. Oluline märksõna töösuhetes ja tasustamises on paindlikkus, mida me vajame märksa enam ja seda nii inimeste isikliku heaolu, turvatunde kui ka ettevõtete konkurentsivõime pärast. Tööturul hakkama saamise garantii ei ole lepingu lõpetamise etteteatamise pikem tähtaeg või töötu abiraha, vaid inimese oskused, teadmised ja võimekus oma tööd müüa, samuti enda töö- ja elukorraldust juhtida. Kehtiv töölepingu seadus seab aga töötaja pigem viieaastase lapse tasemele, kellele peab ütlema, et ta hambaid peseks ja salli kaela paneks. Koroonakriis on toonud uue ja võimsa kaugtöö laine. Seekord paistab, et kaugtöö on tulnud, et jääda – ettevõtted on olnud

Kehtiv töölepingu seadus seab töötaja pigem viieaastase lapse tasemele, kellele peab ütlema, et ta hambaid peseks ja salli kaela paneks.

sunnitud kohanema ja töötajad on n-ö maitse suhu saanud ega taha enam vanaviisi. See omakorda on tõstatanud taas küsimused, kas ja kuivõrd saab tööandja vastutada töötaja koduse keskkonna eest ning kontrollida tööajast kinnipidamist. Arusaamatu on, miks püüame korraldada eelkõige ajuga töötavate inimeste tööd sarnaselt tehasetöölistega. Loogiline oleks, et töökorraldus lähtuks töö iseloomust ega tekitaks lisastressi jaburate reeglitega. Uuringud on näidanud, et suurem iseseisvus oma töö- ja elukorralduse üle otsustamisel vähendab pingeid ja stressi ning suurendab rahulolu ja motiveeritust. Iseseisvust peaks hakkama harjutama juba koolis ja praegu on selleks väga hea aeg – distantsõppe kogemus on veel värskelt meeles. Suurem paindlikkus töösuhetes sunnib ümber mõtlema ka selle, mille eest me töötasu maksame – kas aja eest või pigem tulemuse eest. Kindlasti on jätkuvalt töid, kus palga maksmise oluline kriteerium on tööle kulutatud aeg. Järjest enam tekib aga töid, kus on keeruline hinnata, kui palju see peaks aega võtma – näiteks kui palju peaks kuluma aega ühe artikli kirjutamiseks või hea idee sünniks. Töö tulemusele ei pruugi olla lihtne hinnalipikut külge panna, aga selles suunas me paratamatult liigume. See tähendab ka, et tööandja saab osta töötajalt soovitud tulemust ja maksta üksnes selle, mitte tagumikutundide eest. Töötaja omakorda saab oma oskusi ja teadmisi pakkuda eri ettevõtetele ning oma iseseisvuse ja konkurentsivõime abil luua endale sotsiaalsed garantiid.

KÜSIME ETTEVÕTJALT

MIS ON TEIE ETTEVÕTTES HÄSTI JA MILLE ÜLE SAATE RÕÕMU TUNDA?

EVELIN ROASTO

SIMMO KRUUSTÜK

ERGO kindlustuse personali- ja haldusvaldkonna juht

õige suuremat rõõmu teeb praegu teadmine, et meie inimesed on keerulise koroonaajaga kenasti toime tulnud ja hinnanud tööandja tuge sel ajal kõrgelt. Seda kinnitavad ERGO grupi rahvusvahelised tulemused, kus 16 riigis tehtud küsitluses andsid tagasisidet ja olid kõige enam pühendunud just ERGO Eesti inimesed. Esmalt on pühendumusuuringus oluline vastajate hulk, mis meie inimeste puhul küündis lausa 94%-ni. Lisaks oli positiivne üllatus, et ka pühendumuse määr oli täpselt sama: 94%, mis tähendab erakordselt kõrget tulemust. Uuringu tagasiside kinnitas meile, et töötaja- ja peresõbraliku ettevõttena ette võetud tegevused on andnud tulemusi ja meie töötajad on neid märganud. Rõõm oli tõdeda, et paranenud olid lausa kõik mõõdetavad valdkonnad, nagu näiteks juhtimiskvaliteet, ettevõtte tunnetatav kuvand, kliendikesksus ja hinnang omavahelisele koostööle. Selle taga on kindlasti tugev juhtimis- ja organisatsioonikultuur, mida on hoidnud juhtimist ning füüsilist ja vaimset tervist toetavad koolitused ja algatused. Näiteks nn „1-2-1 kultuur“ ehk juhi ja alluva regulaarsed vestlused, pidev sisekommunikatsiooni parandamine, kodukontoris töötamise toetamine, tulemusjuhtimise rakendamine ja eelkõige soov oma inimesi hoida ja innustada.

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees

hkki ettevõtja jaoks valitseb õues praegu täiuslik torm, kus kõik negatiivsed asjad on kokku saanud, leidub mõistagi ka positiivset, mille üle rõõmu tunda. Tooksin välja kolm punkti. See võib kõlada iseenesestmõistetavalt, aga meil on väga hea meel selle üle, et Eesti inimesed ostavad ja söövad endiselt kvaliteetseid lihatooteid. Mida ma silmas pean? Varasemad kriisid on näidanud, et rasketel aegadel pöörduvad inimesed odavamate ja madalama kvaliteediga lihatoodete poole, kus kasutatakse kondi- või kanalihamassi. See viib aga ebatervisliku ja tasakaalustamata toitumiseni, mis viib omakorda rasvumiseni. Õnneks on tarbijad vähemalt seni olnud ehtsatele ja suure lihasisaldusega kodumaistele toodetele truud. Teiseks on mul hea meel, et Nõo Lihatööstuses töötavad nii pühendunud ja professionaalsed töötajad. Oma valdkonna tippude kõrvalt vaatamine teeb alati meele heaks. Tööjõuturul on praegu keeruline, kvalifitseeritud töökäsi napib, mistõttu tuleb olemasolevaid inimesi eriti hoida ja motiveerida. Ei taha küll oma saba liialt kergitada, aga Nõo Lihatööstust on viimase aasta jooksul tihti märgatud ja tunnustatud. Mullu pälvisime „Aasta pereettevõtte“ auhinna, meie suurepärane toidutehnoloog Anne Värä valiti „Aasta südamega tegijaks“ ja ka mina sain Tallinna Direktorite Klubilt „Aasta noore juhi“ preemia. Tore, kui märgatakse!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

ÜLEVAADE

Aruanne liikmetele KOJA JA ETTEVÕTJATE TÖÖVÕIDUD 2021. AASTAL Kaubanduskoda saatis eelmisel aastal riigile 182 kirjalikku arvamust eelnõude ja muude poliitikadokumentide kohta, et ettevõtluskeskkond oleks tervikuna soodne, liigne bürokraatia ei takistaks ettevõtlust ning tagatud oleks aus konkurents. Riik võttis mitmeid ettepanekuid kuulda, kuid samas oli ka olukordi, kus meie kriitika läks justkui kurtidele kõrvadele. Tööõiguses nägime esimesi samme paindlikkuseks

Oleme varasematel aastatel korduvalt teinud riigile ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja vastutaks kaugtöö korral vaid nende nõuete täitmise eest, mis on tema kontrolli all. Positiivne on see, et sotsiaalministeerium tuli 2021. aastal välja eelnõuga, mis näeb seaduses ette erisused kaugtöö jaoks. Samas paneb see eelnõu tööandjale ka ebamõistlikke kohustusi ja seetõttu esitasime ministeeriumile mitu ettepanekut eelnõu muutmiseks, et kaugtöö erisused oleksid paindlikumad ega tooks kaasa ülereguleerimist. Positiivne on ka see, et sotsiaalministeerium võttis arvesse kaubanduskoja varasemat ettepanekut muuta lühiajaliste töölepingute sõlmimise regulatsioon paindlikumaks. Nimelt koostas ministeerium eelnõu, mis annab tööandjale õiguse piiramatult sõlmida tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni kümme kalendripäeva kuue kuu jooksul. Toetasime plaanitavat muudatust, kuid tegime ettepaneku lubada uut erisust kasutada

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

ÜLEVAADE pikema aja jooksul kui üksnes kuus kuud ning tööandjal võiks olla õigus sõlmida tähtajalist töölepingut ka ilma mõjuva põhjuseta. Avaldasime toetust ka muudatustele, mis võimaldavad jaekaubanduse suurematel tööandjatel sõlmida oma töötajatega muutuvtunnikokkuleppeid ehk leppida tööajas kokku teatud ajavahemikuna. Samas tegime ettepaneku lubada paindlikumaid töölepinguid sõlmida ka väiksematel kaubandusettevõtetel, kuid seda ettepanekut arvesse ei võetud. Lisaks andsime riigile teada, et jaekaubanduse kõrval on muutuvtunnikokkulepete järele vajadus ka teistes sektorites.

pakendiaruande auditeerimise kohustusest ja tänu sellele hoiavad nad igal aastal kokku umbes miljon eurot. Tänu kaubanduskoja ettepanekule jõustus 2021. aastal ka muudatus, mille kohaselt ei pea ettevõte enam ohutuskaarti hankima, kui tegemist on üldsusele pakutava või müüdava ohtliku kemikaaliga või kui ohtlik kemikaal on varustatud piisava teabega. Muudatus puudutab näiteks nõudepesuvahendeid, pesukapsleid ja muud tavakauplusest kõigile kättesaadavat kodukeemiat. Pöördusime eelmisel aastal riigi poole ka palvega lahendada ettevõtete mure seoses töötasu arestimisaktide täitmisega. Probleem puudutab kümneid tuhandeid tööandjaid, kellele kohtutäiturid saadavad võlgnike palga arestimise akte. Olukorra parandamiseks tegime ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja peaks esitama kohtutäiturile info vaid selle kohta, millisele kontole kantakse töötaja töötasu. See ettepanek ei ole seadusesse jõudnud.

Tärkas lootus, et välistööjõu piirangud leevenevad

Kui viimasel paaril aastal seisime selle eest, et välistööjõuga seotud piiranguid ei tuleks juurde, siis eelmisel aastal tekkis lootus, et riik võib muuta regulatsiooni soodsamaks. Seetõttu saatsime riigile mitu ettepanekut, mis aitavad rohkematel välismaalastel kvoodiväliselt Eestisse pikemaks ajaks tööle tulla. Aasta lõpus andis siseministeerium lubaduse, et nad tulevad 2022. aasta esimeses pooles välja välismaalaste seaduse muudatustega. Näiteks plaanitakse muudatust, mille kohaselt on välismaalasel õigus pärast lühiajalise töötamise perioodi lõppu taotleda kvoodiväliselt elamisluba töötamiseks kaheks aastaks.

Tegime ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks

Olime eelmisel aastal vastu mitmele algatusele, mis tooksid ettevõtetele kaasa suurema halduskoormuse ja kulude kasvu, kuid ei aita olukorda paremaks teha. Näiteks olime vastu palkade läbipaistvuse direktiivile, mis paneb ettevõtetele uusi kohustusi, näiteks kohustuse töötada välja karjäärieeskirjad. Samuti olime vastu tarbijakrediidi direktiivi muudatusele, mis näeb ette täiendavate nõuete kehtestamist kauplejale, kes lubab tarbijal näiteks diivani osta järelmaksuga, võtmata selle eest lisatasu. Olime vastu ka täienduskoolitusasutuste jaoks riikliku kvaliteedihindamise süsteemi loomisele. Lisaks tegime ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks, kusjuures riik viis mitu koja ettepanekut ka ellu. Näiteks jõustus 2021. aasta mais pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt vabanes umbes 600 ettevõtet

Maksuvaldkond pakkus nii positiivset kui ka negatiivset

Kuigi riik ei tulnud eelmisel aastal välja ühegi uue maksu kehtestamisega ega soovinud tõsta seniseid makse, olid maksuteemad siiski fookuses. Näiteks andsime eelmisel aastal rahandusministeeriumile sõnumi, et Eesti peab seoses globaalse tulumaksureformiga seisma vankumatult selle eest, et see ei vähendaks Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi atraktiivsust ja konkurentsieelist. Praegu on reaalne oht, et tulumaksureform kaotab Eesti tulumaksusüsteemi eelised suurte kontsernide ja nende Eestis asuvate tütarettevõtete jaoks. Positiivne oli aga see, et valitsus võttis kuulda kaubanduskoja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut jätta diislikütuse, maagaasi ja teiste kütuste ning elektrienergia aktsiis praegusele tasemele ehk loobuda aktsiisi tõstmisest alates 2022. aasta 1. maist. Riik lükkas

Olime vastu palkade läbipaistvuse direktiivile, mis paneb ettevõtetele uusi kohustusi, näiteks kohustuse töötada välja karjäärieeskirjad. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

ÜLEVAADE

600 ettevõtet hoiab aastas kokku

miljon eurot, sest nad vabanesid koja ettepanekul pakendiaruande auditeerimise kohustusest. aktsiiside tõstmise aasta võrra edasi ja ka siis tõstetakse aktsiise varasemast väiksemas mahus. Tegime eelmisel aastal ka ettepaneku tõsta tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära praeguselt 400 eurolt 800 euroni aastas. Lisaks tegime ettepaneku täiendada maksuvabade kulude loetelu terviseuuringutega (nt vereanalüüsid), vaktsineerimistega (nt gripivaktsiin) ja tasuliste tervishoiuteenustega (nt hambaravi). Kahjuks ei pidanud riik selliste muudatuste tegemist praegu vajalikuks. Kaubanduskoda oli eelmisel aastal vastu ka mitme uue tasu kehtestamisele. Näiteks koostöös mitme erialaliiduga olime vastu keskkonnaministeeriumi ettepanekule kehtestada plastimaks ehk ringlusse võtmata plastpakendijäätmetele saastetasu 370 eurot tonni kohta. Lisaks olime vastu riigi plaanile muuta kauplejate ja tarbijate vaheliste vaidluste lahendamine tarbijavaidluste komisjonis kauplejale teatud juhtudel tasuliseks. Olime vastu ka konkurentsiseaduse muudatustele, mille kohaselt peavad monopoolsed ettevõtjad maksma konkurentsiametile järelevalvetasu. Kui kahe esimese tasu puhul ei ole lõpptulemus teada, siis viimase tasu puhul ei võtnud Riigikogu meie kriitikat kuulda ja muudatus jõustus 2022. aasta alguses.

kuidas peab Eesti saavutama Euroopa Liidus kokkulepitud kliimaeesmärgid. Töö kliimaleppega jätkub kindlasti ka 2022. aastal. Lisaks kliimapaketile olid eelmisel aastal fookuses pakendiseaduse muudatused. Näiteks ei toetanud me ideed, et alates 2026. aastast peab valmistoit, sh kalakonserv, kohuke või juust olema pakendatud korduskasutuspakenditesse. Selleks puudub praegu sobiv tehnoloogia. Lisaks olime vastu ettepanekule kehtestada ühekordsetele toidupakenditele 50-sendine müügihind ning müügipakendile ringlussevõtu sihtarv. Kui esialgu pidi Riigikogu pakendiseaduse muudatused vastu võtma 2021. aastal, siis koja ja mitme teise erialaliidu vastuseisu tõttu on eelnõu menetlus pooleli ning arutelu jätkub 2022. aastal.

Hoidsime ära ettevõtjavaenulikkuse äriseadustikus

Mullu suvel avalikustas justiitsministeerium äriregistri seaduse eelnõu, mis toob äriõiguses kaasa olulisi muudatusi. Näiteks saavad osanike andmed äriregistris üldreeglina õigusliku tähenduse, kaob osakapitali miinimumnõue, muutuvad netovara nõuded ning äriühingute registrist kustutamine muutub teatud olukordades lihtsamaks ja kiiremaks. Esitasime selle eelnõu kohta ligi 20 muudatusettepanekut ja ministeerium on mitme kaubanduskoja ettepanekuga ka arvestanud. Näiteks jäi meie vastuseisu tõttu eelnõust välja punkt, mis oleks teatud juhtudel võinud suurendada juhatuse liikmete vastutust ja toonud kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise. Selle eelnõu menetlus jätkub Riigikogus. Põhjalikuma ülevaatega saad tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

Keskkonnateemadest domineeris kliimapakett

2021. aasta suvel avalikustas Euroopa Komisjon kliimapaketi, mis koosneb rohkem kui kümnest õigusaktist ja mille maht on mitu tuhat lehekülge. Ministeeriumitele saadetud kirjas rõhutasime, et esimese sammuna tuleb Eestis teha põhjalik mõjuanalüüs, mis aitab mõista, milliseid lahendusi peaks Eesti eelistama kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks juhtisime tähelepanu sellele, et kliimapakett peab jätma Eestile võimalikult vabad käed otsustamaks,

Kas teadsid? Koja osalemine õigusloomes arvudes: h Esitasime riigile 182 kirjalikku arvamust eelnõude ja muude dokumentide kohta. h Töötasime läbi umbes 5500 lehekülge õigusloomega seotud materjale. h Küsisime ligi 20 000 ettevõttelt tagasisidet õigusaktide plaanitavate muudatuste kohta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

Tulevik ei ole paratamatus, kui talle sügavalt silma vaadata

VISIOON

Tule ja saa osa Juhtide Klubist koostöös Madeleine Tultsiga teisipäeval, 8. märtsil 2022 kella 15–17 veebikeskkonnas Zoom. Täpsema info leiad kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee.

Tänavune aasta on alanud heitliku ilmaga nii meteoroloogias kui ka poliitikas ning õhus on küsimus – kuidas me siia jõudsime ja kas tõesti ei osanud keegi ette aimata ei globaalset pandeemiat ega elektri- ja gaasihinna tõusu. Ühtlasi kõlab aina enam küsimus, mis saab edasi ja kuidas tulevikuks paremini valmis olla.

MADELEINE TULTS FutuHubi asutaja, futurist ja disainer

ulevik ei pea tingimata olema midagi, mis meiega lihtsalt juhtub. Me saame selleks valmistuda ja mitte ainult – meil on vabadus ette kujutada ning luua sellist tulevikku, milles me elada tahame. Tulevikust süsteemselt mõtlemine, võimalike tulevikustsenaariumide ettekujutamine ja oma ettevõttele tulevikuvõimaluste avastamine on kättesaadav kõigile. See eeldab lisaks uudishimule mõningate meetodite õppimist ja julgust tulevikule silma vaadata.

Trendid on rohkem kui järgmise hooaja mood

Juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey värske globaalne uuring näitas, et suur hulk juhte usub, et viie aasta pärast tuleb pool nende tuludest toodetest, teenustest ja ärimudelitest, mida praegu veel ei eksisteeri. Vihjed selle kohta, et

need uued tulud seostuvad kas käimasoleva rohepöördega või uute tehnoloogiate tulekuga, on silmanähtavad. Peamisi olulisi trende käivitavaid arengusuundumusi on aga veel ning nendega arvestamine on tulevikuks valmistumisel ettevõtjatele kohustuslik. Trendid, mis kujundavad ettevõtlust juba praegu, on näiteks alternatiivid traditsioonilisele omamisele (rentimine, kasutatud kaupade eelistamine, teenuste kasutamine), tarbimise nihkumine füüsilistelt digitaalsetele kaupadele (millega kaasneb ka mitmikidentiteedi esilekerkimine) ning süsteemsed muutused inimeste tööviisis. Meil on kõikvõimalikud statistilistel andmetel põhinevad tööriistad, mille abil püüame ennustada valimistulemusi, aktsiahindade dünaamikat, toodete või teenuste edukust turul jms. Andmed on paljude tegevuste planeerimiseks väga väärtuslikud infoallikad ja kõnelevad meile ka olulisematest trendidest, ent siiski on tegemist juba toimunu kajastamisega, millest tuleviku prognoosimisel alati abi ei ole. Tulevikumõtlemine rajaneb samuti toimunud faktidel (kui just ei ole tegemist ulmekirjandusega), ent võimaldab mõelda loovamalt ja kuju-

tada ette mitmeid võimalikke tõenäolisi tulevikke.

Tulevik on turvaline koht

„Tulevik on juba käes, see ei ole lihtsalt ühtlaselt jaotunud.“ See on ulmekirjanik William Gibsoni tsitaat. Tõepoolest, tulevikusignaalid on täna kõikjal meie ümber. Sageli on need asjad või arengusuunad, mis esmapilgul tunduvad peavooluga võrreldes marginaalsed, veidrad ja kummalised. Tulevikuhuviline, kes tähelepanelikult uudised ja elu jälgib, võib signaalidest välja lugeda vihjeid suurematest ühiskondlikest, tehnoloogilistest, majanduslikest, keskkonnaalastest ja poliitilistest muutustest, mis meie elu peagi suuresti mõjutama saavad. Sealjuures on tähtis suuta eristada signaale mürast ehk tihkelt täis inforuumis kriitilist meelt säilitada. Tuleviku prognoosimine ja tulevikustsenaariumide loomine loob hea pinnase loovaks mõtlemiseks ja koostööks. Kuna tulevikumõtlemise vaates saabub tulevik alles kümne aasta pärast, on võimalik praegused vastuolud kõrvale jätta ja organisatsiooni või riigi tasemel ühte meelt olla, kokku leppida kõigi soovitud tulevikus ning kaaluda, kuidas eri tulevikustsenaariumideks valmistuda.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

UUS LIIGE

Kas eestlased head veini ei vääri? Seisad veinimüüri ääres. Suurpoodides on see muljetavaldav – valikus on sadu veine. Kuidas nende vahel valida? Võtaks äkki Chianti? Nüüd jääb valikusse 30 Chianti veini. Aga milline neist võtta? Frustratsioon hakkab kerima.

„M

eie frustratsioon tekkis samuti veiniseina uurides. Sein on lõpmatult pikk, aga osta pole ikka midagi,” ütleb Veiniekspressi üks asutaja Martin Pärn. Igakordne kümneeuronevein-peab-olema-hea-loogika ei garanteeri siiski head veini.

Ühistellimine on veinikool

Nii hakkasimegi välismaalt endale ise veine tellima – olime mitmes piirkonnas juba käinud ning teadsime veinidest üht-teist. „Tegime haritud

JUHAN-MARKUS LAATS Veiniekspressi üks asutaja

valiku ning tulemus oli palju parem ja märgatavalt soodsam,” ütleb Martin. Ettevõtmisest said sõbradki haisu ninna ja liitusid ühise tellimisega. „Kui juba tuttava tuttavad helistama hakkasid, oli selge, et veinitellimine tuleb suuremalt ette võtta,” muheleb Martin. Esimesena keskendusime Portugali veinidele, sest neid veine tundsime

Juhan-Markus Laatsi (vasakul) ja Martin Pärna huvi heade veinide vastu viis Veiniekspressi asutamiseni. Foto: erakogu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KAS TEADSID? h 300 viinamarja on vaja ühe pudeli veini valmistamiseks

h 750 ml veinipudeli suurus tuleneb keskmise prantsuse pudelipuhuja kopsumahust h 10 000 on viinamarjasorte, millest valmistatakse veine h 23 Eesti linna või valda on Veiniekspress veine viinud h 11 kuud on tegutsenud Veiniekspress

UUED LIIKMED HARJUMAA

SAUNUM GROUP AS

kõige enam. „Mugavus polnud siiski kunagi meie eesmärk,“ kinnitab Martin. „Oleme seni Portugalist küll kõige enam tellinud, kuid ridamisi on tulnud teised piirkonnad: Rhône’i org Prantsusmaal, La Manchuela ja Rioja Hispaanias, Veneto Itaalias ning praegu on käimas Villány veinide ühistellimine Ungarist.“ Iga ühistellimine on justkui hariv virtuaalne reis – iga kuu on valikus uus piirkond ja selle piirkonna erakordsed veinid. „Õpime ise juurde ning tutvustame piirkonda ja veine teistele. Veebruari alguses korraldasime esimest korda avaliku degusteerimise ja veinikoolituse, valikus olid tummised Lõuna-Ungari veinid, mida Eestis ei leia ka tikutulega,“ ütleb Martin.

A-WINES EU OÜ Toidukaupade ja jookide vahendamine.

IDA-VIRUMAA

BALTIC TRANS GAS OÜ

kaubavedu ja logistika.

Maksa ainult veini eest

ESTIA OÜ Tööstuslike masinate ja

„Teadsime algusest peale, et ei taha tavaliseks veinipoeks muutuda – tahame minna mööda oma rada,“ ütleb Martin. Oma rada kulgeb mööda Eestis vähelevinud hulgiostmise mudelit – ühistellimist. Veiniekspress kogub huvilised kokku ja tellib ühiselt veinid otse veiniaiast ilma lisakulutusteta. Eriliseks teeb veiniostu asjaolu, et saab osta vaid kasti kaupa, et hoida kokku

Teadsime algusest peale, et ei taha tavaliseks veinipoeks muutuda – tahame minna mööda oma rada. Martin Pärn

AIREST AS Kauba õhutransport. ALFA KVADRA INVEST OÜ Tööjõurent.

ARTONIS OÜ Mööbli ja

valgustitarvete jaemüük.

Maanteetranspordi korraldamine, mere- ja raudteetransport.

CSD SOFTWARE OÜ Programmeerimine.

EM INFRA OÜ

Pinnase stabiliseerimise ja tugevdamise lahendused. seadmete paigaldus, seadistamine ning koolitus.

GLASSMET OÜ Alumiiniumist,

terasest ja roostevabast terasest piirete, treppide, avatäidete valmistamine.

SCS ESTONIA OÜ

Transport ja logistika.

SMARTECON OÜ

Päikeseparkide rajamine.

QUATTROFIX OÜ Rahvusvaheline

JÄRVAMAA WIHURI OÜ Põllumajandusmasinate, -seadmete ja lisaseadmete hulgimüük.

RAPLAMAA AIAMAA PÕLLUD OÜ Teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus.

TALLINNA ELEKTER OÜ

Elektrimaterjalide müük ja paigaldus.

HIGH VOLTAGE OÜ

SIIM EHITUS OÜ Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

HIGHWEB EUROPE OPERATIONS OÜ

TARTUMAA

Lavakunsti abitegevused. Programmeerimine.

COOLMANN OÜ

ISEKALLUR OÜ Eesti esimene

Ehitus- ja metallitööd.

JANE KAERAJOOK OÜ

DIESELLAND OÜ Metallitöötlemine, freesimine, keevitamine, treimine, seadmete komplekteerimine, projekteerimine, tootmine.

maavarade e-pood. Kallurveod, rasketehnika rent ja müük, maavarade ja täitematerjalide müük. Taimse joogi tootmine ja turustamine.

KURSEN OÜ Valtsmetalli hulgi- ja jaemüük, metallitöötlus.

LAVIVIO OÜ Hispaania brändi La

Chinata kosmeetikatoodete import.

MEDICUM TERVISHOIUTEENUSED AS Eriarstiabi osutamine.

ümberpakendamisele kuluvat aega ja töötunde. Sedasi pole vaja laoruume, müügipinda ja palju töötajaid. Kõik need tegurid mõjutavad veini lõpphinda üpris palju. Eestist saab küll head veini, kuid pead lihtsalt palju teadma ja peaaegu alati ka palju maksma. Suure toidupoe veinimüürile on samuti alternatiive – Eestis on küllalt palju veinipoode, kuhu astud sisse, suhtled asjatundliku inimesega ning kulutad 20–30 eurot ühe pudeli kohta. „Selline plaan meid ei erutanud,” ütleb Martin. Miks liitusime kaubandus-tööstuskojaga? Alustavad ettevõtjad tahavad kõikidele oma tegemisi tutvustada. Kojaga oli vastupidi – mitu meie klienti soovitasid liituda, öeldi, et seal on palju veinihuvilisi, nii peakontoris kui ka liikmete hulgas. Tegime ka sooduskoodi „koda”, mis soojalt vastu võeti.

Elektriseadmete tootmine.

MEDIHUB OÜ Tööfüsioterapeutide

ENERBRAIN NORDICS OÜ Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine (küte, ventilatsioon, jahutus ja nende automaatika). ESTHUS OÜ Ristkiht naelpuidust seinakonstruktsioonidega majade ja puitkarkassmajade tootmine. HEST FENCING OÜ

3D-piirdeaedade tootja.

tegevus, töötervishoiualane teraapia, tööpsühholoogide tegevus.

NORDLUM OÜ

MOE OÜ Kange alkoholi destilleerimine, rektifitseerimine ja segamine.

ROVITA OÜ Pagariseadmete müük.

Saematerjali töötlemine.

TESKA OÜ Mööbli ja valgustite jaemüük.

NATURAL ASSETS OÜ

Metsavarade haldamine, hindamine, sertifitseerimine, CO2 kvootide müük.

NCG IMPORT BALTICS OÜ

Sõiduautode ja väikebusside müük.

REEDE13 OÜ Raamatupidamine ja finantsjuhtimine. RESTARTUM OÜ Laevade ja paatide remont ja hooldus.

RESYS OÜ Avatud lähtekoodiga

VALGAMAA DELIVERSE SOLUTIONS OÜ

Tööpinkide hulgimüük.

VÕRUMAA ART ML OÜ Rasketehnika kapitaalremont ja projektipõhine metallkonstruktsioonide tootmine projekteerimisest valmistoodeteni.

B2B-lahendused.

RICKMAN TRADE OÜ Blendteci

blenderite ja JURA kohvimasinate ainumaaletooja Balti riikides ja Valgevenes.

Täielikku loetelu detsembris ja jaanuaris lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KASULIKKU

Suur ülevaade 1. jaanuaril jõustunud õigusaktidest Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisemast seadusemuudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2022. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval üle 200 õigusakti.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

Miinimumpalk tõusis 70 euro võrra

Uuest aastast suurenes miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 584 eurolt 654 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 3,86 eurot (varem 3,48 eurot). Miinimumpalga tõus mõjutab umbes 40 000 töötajat.

Jätkub praegune haiguspäevade hüvitamine

Kuni 2022. aasta lõpuni jätkub süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus,

tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning haigekassa vastutus tekib alates kuuendast haigestumise päevast. Muudatuse eesmärk on võimaldada inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekus. Algselt pidi selline haiguspäevade hüvitamise skeem kehtima kuni 2021. aasta lõpuni, kuid riik otsustas seda siiski pikendada tänavuse aasta lõpuni.

KASULIKKU Konkurentsiamet uurib maksejõuetuse põhjuseid

Konkurentsiameti juures alustas tegevust maksejõuetuse teenistus, mille peamine eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste põhjuseid ja suurendada oma tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid. Kui järelevalve käigus ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteotunnustega teo, teatab maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile. Lisaks võib teenistus taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist. Maksejõuetuse teenistus hakkab koosnema vähemalt kolmest ametnikust, kes võivad kaasata ka sõltumatuid eksperte või tellida sõltumatuid ekspertiise.

Ettevõtete asutamine kallines

Kui soovite osaühingut või aktsiaseltsi asutada e-äriregistri portaali kaudu, siis on riigilõiv 190 euro ase-

mel 265 eurot. Kui loote osaühingu või aktsiaseltsi notari kaudu, siis on riigilõiv 145 euro asemel 200 eurot. Äriregistri kande muutmise riigilõiv tõusis osaühingu ja aktsiaseltsi puhul 18 eurolt 25 euroni.

Sisserände kvoot vähenes

2022. aasta sisserände piirarv on 1311, mis on nelja võrra väiksem kui eelmisel aastal. See on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab praegu kehtestada. Sisserände piirarvust on broneeritud tööstusele 300; ehitusele 200; veondusele ja laondusele 100; sportlastele, treeneritele, kohtunikele ja sporditöötajatele 26; loomingulistele töötajatele 23; ettevõtluseks 20 ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele 5 elamisluba. Vabalt jaotamiseks mõeldud kvoodi suurus on 637 elamisluba. Kui valdkondadepõhised piirmäärad ei ole 30. septembriks 2022 täitunud, siis kuulub järelejäänud osa piirmääradest sisserände piirarvu raames vabalt jaotamiseks.

265 euroni kallines

osaühingu või aktsiaseltsi asutamine e-äriregistri portaali kaudu. Maksuintressi määr on taas 0,06% päevas

Ka sel aastal saavad töötajad haigestumise puhul hüvitist alates teisest haiguspäevast. Foto: Madis Veltman / Scanpix

Eriolukorra lõppemisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini oli maksuintressi määr 0,03% päevas. Alates 1. jaanuarist on maksuintress taas 0,06%. Lisaks kadus uuest aastast ajutine erisus, et maksuhaldur võib vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära nullini. Kehtima jäi aga põhimõte, et maksuhalduril on õigus vähendada intressimäära kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Tõendamiskohustus tarbija jaoks soodsamaks

Kui tarbijale müüdud asjal ilmneb puudus esimese kuue kuu jooksul alates asja müümisest, siis eeldas seadus, et puudus oli olemas asja müümisel ja müüja vastutab asja puuduse kõrvaldamise eest, kui ta ei tõenda, et

puudus oli tingitud muust asjaolust. Uuest aastast pikenes see tähtaeg kuuelt kuult ühe aastani. Seega kui puudus ilmneb ühe aasta jooksul asja tarbijale üleandmisest, siis eeldab seadus edaspidi, et see puudus oli juba olemas asja üleandmise ajal, kui müüja ei tõenda vastupidist.

Avalik sektor korraldagu keskkonnahoidlikke hankeid 1. jaanuaril jõustus määrus, mis kehtestab keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete ning koopia- ja joonestuspaberi kohta. See tähendab, et eelnevalt nimetatud toodete ja teenuste puhul peab avaliku sektori hankija lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest.

Muudatused digisisu ja teenuste müümisel

Uuest aastast kehtivad võlaõigusseaduses detailsed reeglid digitaalse sisu üleandmise ja digitaalse teenuse osutamise lepingu kohta. Digitaalne sisu on näiteks e-raamatud, video- ja muusikafailid, arvutiprogrammid ja nutitelefoni rakendused. Digitaalne teenus on näiteks pilveteenus või voogedastusteenus. Uued reeglid kohalduvad olukorras, kus ettevõtja müüb digitaalset sisu või pakub digitaalset teenust tarbijale. Võlaõigusseadus paneb paika kriteeriumid, millele peab digitaalne sisu või teenus vastama. Näiteks peab see sobima tavapäraseks otstarbeks, olema viimases kättesaadavas versioonis ja jooksvalt uuendatud. Pooled võivad neist kriteeriumitest kõrvale kalduda, aga siis peab tarbija lepingu sõlmimise ajal sellise kõrvalekaldumisega eraldi nõustuma.

Monopoolsed ettevõtted maksavad järelevalvetasu

1. jaanuaril jõustusid konkurentsiseaduse muudatused, mille kohaselt peavad teatud monopoolsed ettevõtjad maksma kord aastas konkurentsiametile järelevalvetasu. Kaugkütte, elektri, gaasi, vee ja posti järelevalvetasu on aastas 0,2% reguleeritud teenuse müügitulust ning lennujaama haldaja ja sadamate pidajate järelevalvetasu on 0,02% reguleeritud teenuse müügitulust. Monopoolsetel ettevõtjatel on lubatud järelevalvetasu lülitada lõpptarbijale osutatavate teenuste hinda. Küsimustega uuel aastal jõustunud õigusaktide kohta saad pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

SIHTTURG

Ukraina ja Eesti ärisuhetel on tublisti kasvupotentsiaali

LEONID GILEVICH õigusbüroo Ilyashev & Partnerid nõunik

kraina alustas reformidega hiljem ja need jätkuvad ikka veel. Siiski on tulemusi juba näha. Üha rohkem välismaiseid investoreid peab Ukrainat investeerimise jaoks atraktiivseks riigiks. Ukraina ja Eesti diplomaatilised suhted kehtestati 1992. aastal. Sellest ajast on need riigid kirjutanud alla rohkem kui 50 kahepoolsele dokumendile, sealhulgas 1996. aasta topeltmaksustamise vältimise lepingule. Ukraina riikliku statistikaameti andmetel moodustas Ukraina ja Eesti vaheline kaubakäive 2020. aastal 286,71 miljonit USA dollarit, mis ületas 2019. aasta näitajad. Sealjuures oli sel perioodil kaupade ja teenustega kauplemise saldo 67,213 miljonit USA dollarit Eesti kasuks. Eestist Ukrainasse imporditavate kaupade seas domineerivad katlad, masinad, maismaatransport, vatt, samuti kala ja vähilised. Teenuste

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

Enamikule Ukraina ametnikest on Eesti eduka tulevikumajanduse ülesehitamise eeskuju. Eesti reformid ja areng on tõestanud, et endise NSV Liidu maad võivad edukalt integreeruda Euroopa struktuuridesse ja turule. impordis on ülekaalus transporditeenused, telekommunikatsiooni-, äri- ja reisiteenused. Siiski ei ole kõik Eesti investorid jäänud ühel või teisel põhjusel tööga Ukrainas rahule. Nii on teada vaidlus seoses investeeringutega kaubandusja meelelahutuskeskusesse Sky Mall Kiievis ning konfliktolukord seoses Eesti investori eestvõtmisel kaldapealse ehitamisega Odessa oblastis Zatoka asulas.

Eesti firmade edulood Ukrainas

Samal ajal on näiteid Eesti äride eduka töö kohta Ukrainas märksa rohkem. Ukrainas on edukalt esindatud Bolt, BLRT Group, Baltika Group ja teised. Eraldi peaks esile tõstma Bolti tegevust. Uuringute kohaselt on just see firma praegu Ukraina taksoturu liider, kuid selle teenuste hulka kuuluvad ka toidu ja toiduainete kohaletoimetamine ning elektritõukerataste rent.

Ukraina ja Eesti koostöö praegune tase ei ole kaugeltki piir. Sellel on olulist kasvupotentsiaali. Ukrainasse investeerimisest on huvitatud paljud firmad, sealhulgas Eesti omad. Ukraina peamised majandussektorid on IT, põllumajandus, mustad ja värvilised metallid, masinad ja transpordiseadmed, keemia- ja farmaatsiatööstus. Ukraina on riik, mille nominaalne SKT on 164,5 miljardit USA dollarit (57. koht maailmas). Selle prognoositav kasv on 2022. aastal 3,5%. Ukrainal on kõrge inimarengu indeks (0,779). Samuti on riigis üks kõige kõrgemaid globaalse vabaduse tasemeid endise NSV Liidu liiduvabariikide hulgas. Vastavalt Doing Businessi 2020. aasta andmetele oli Ukraina äritegevuse lihtsuselt maailmas 64. kohal (määratleti kui „lihtsat“).

Ukraina õigussüsteem läheneb Euroopale

Nii nagu enamikus Euroopa maades, on Ukraina õigussüsteem tsiviilõiguslik. Ukraina strateegiline kurss ühinemisele

SIHTTURG Ukrainas on üks tuntumaid eestlaste ettevõtteid Bolt, kellest on saanud sealse taksoturu liider. Fotol Bolti takso Kiievis mullu suvel. Foto: Yuriy Vlasenko, Shutterstock

Ukrainlasi huvitab koostöö tehnoloogia ja logistika vallas MARGUS ILMJÄRV kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja

Suhted Eesti ja Ukraina vahel on head ja tihedat koostööd tehakse mitmes valdkonnas. Mõlema riigi ettevõtete vahelise koostöö edendamiseks korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda möödunud aasta oktoobris reisi Kiievisse. Reisi tulemuste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtteid huvitas äripartnerite leidmine ennekõike masinaehituse, tehnoloogiasiirde, logistika ning ehitusmaterjalide ja toiduainete tootmise valdkondadest. Ukraina ettevõtted on huvitatud Euroopa Liidu turule jõudmisest, koostööst tehnoloogia ja logistika valdkonnas ning stabiilsetest tellimustest oma toodetele ja teenustele. Praegu on mõlema riigi ärikliimas veel olulisi erinevusi, kuid nagu kirjutab õigusbüroo Ilyashev & Partners nõunik Leonid Gilevich, muutub ettevõtluskeskkond Ukrainas järjest paremaks ja probleemidega tegeletakse.

Eesti KaubandusTööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv (vasakul) ja Ukraina KaubandusTööstuskoja president Gennadiy Chyzhykov vastavad ärifoorumil osalejate küsimustele.

Euroopa Liidu ja NATO-ga on kinnitatud riigi põhiseaduses. 2017. aastal aga jõustus Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonilepe, mistõttu tuleb paljud Ukraina seadusandlikud aktid viia vastavusse Euroopa omadega. Ukraina õigussüsteemile on iseloomulik h äritegevuse lihtne registreerimine – äritegevuse kõige levinum vorm on piiratud vastutusega äriühing (selle võib registreerida ühe päeva jooksul); h selgelt struktureeritud ja arusaadav maksusüsteem nii riiklikul kui ka kohalikul tasemel (näiteks on ettevõtete kasumi maksumäär 18%); h progressiivne valuutaregulatsioon põhimõttel „lubatud on kõik, mis ei ole seadusega otseselt keelatud“. Peab märkima, et teatud investeerimisprojektid on kuni 2035. aastani vabastatud mitmest maksust: näiteks lisandväärtusmaksust kaupade impordile, tulumaksust (viie aasta jooksul) ja seadmete impordilõivust. Samuti on neile antud muid privileege. Tänu Ukraina hiljutistele seadusereformidele võivad potentsiaalseid investoreid huvitada mitmed suunad: h põllumajandusmaa turg, mis avaneb järk-järgult potentsiaalsetele investoritele (siiani kehtis niisuguse maa suhtes ostu- ja müügimoratoorium); h sadamate erastamine ja kontsessioon. Kuni 2030. aastani on kavas erastada või anda kontsessioonile kõik Ukraina sadamad; h Ukraina siseveetranspordi arendamine, sealhulgas seoses asjaoluga, et 2022. aastal jõustub uus seadus, mis peaks seda majandusharu stimuleerima; h riigi ja eraomanduse partnerlus seoses tee-ehitusprojektidega; h Dia City režiim IT valdkonnas (olulised eelised ja maksusoodustused IT-firmadele). Ukraina seadused näevad ette eri viise investorite õiguste kaitsmiseks – alates õiguste kaitsest kohtus kuni õiguskaitseorganite poole pöördumiseni. Samuti on võimalus arutada vaidlusi arbitraaži korras ja tunnustada välisriikide kohtute või arbitraažiasutuste otsuseid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

GALERII

Araabias Eesti ettevõtjaid tutvustamas

aanuaris toimus välisminister Eva-Maria Liimetsa visiit koos koja äridelegatsiooniga Araabia Ühendemiraatidesse. Viimati külastas Eesti välisminister AÜE-d 11 aastat tagasi. Neli päeva kestnud visiidi käigus pandi rõhku meie ettevõtete toetamisele ja majanduskoostöö võimendamisele, samuti külastati Dubais EXPO maailmanäitusel Eesti esindust. Majandusarengu teemad olid loomulikult julgeoleku ja maailmapoliitika kõrval jutuks ka kokkusaamistel AÜE välisministri Sheikh Abdullah bin Zayed Al Nahyani ning AÜE parlamendi esimehe Saqr Ghobashiga. Lisaks rääkis EvaMaria Liimets EXPO Global Goalsi nädala raames toimunud vestlusringis digitaalse arengu kasust Eestile ja maailmale. Äridelegatsioon eesotsas ministriga avas Eesti ja AÜE äriseminari ning kohtus Ash-Shāriqah’ emiraadi kaubandus-tööstuskoja presidendi Abdallah Sultan Al Owaisiga.

Äridelegatsioon koos välisministriga osalemas äriseminaril, mis olude sunnil oli üle viidud virtuaalsele platvormile. Fotod: äridelegatsiooni liikmed

Äridelegatsioon külastas EXPO maailmanäitust ja võttis osa Global Goals Weeki üritustest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

GALERII Al Foah' farmis tutvustati Eesti ettevõtjatele kohalikku köögiviljakasvatust ja anti proovida värskeid köögivilju otse kasvuhoonest.

Vaarikatelt saagi saamiseks imporditakse taimed külmemast kliimast, samuti tuuakse kasvuhoonetesse mesilastarud, et toimuks taimede loomulik tolmendamine.

Välisminister Eva-Maria Liimets sisenemas Sharjah' kaubandustööstuskotta. Väikeste filmilõikude tegemine külalistega on seal tavapärane komme. Eesti EXPO paviljonis toimunud vastuvõtul said äridelegatsiooni liikmed võimaluse välisminister Eva-Maria Liimetsale tutvustada oma ettevõtet ja huvisid AÜE-s. Pildil välisminister koos Skeleton Technologiesi esindaja Arnaud Castaignet'ga.

Kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator Liisi Kirschenberg toetamas Eesti ettevõtteid kontaktide loomisel AÜE-s.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KODA PAKUB

Kas teadsid? Arbitraažimenetluse eelised

h Menetluse kiirus

See lubab pooltel keskenduda oma ettevõtte põhitegevusele, mitte vaidlusele.

h Konfidentsiaalsus

Vaidluse asjaolud avaldamisele ei kuulu ja otsused pole internetist kättesaadavad.

h Väiksem arbitraažimaks

Kiirmenetluses on arbitraažimaks 25% võrra väiksem kui tavamenetluses.

h Tõhusus

Arbitraažikohtu lahend kuulub täitmisele rohkem kui 160 riigis (2020. aasta novembri seisuga on New Yorgi 1958. aasta konventsiooni ratifitseerinud 166 riiki).

KIIRMENETLUS KAUBANDUSKOJA

arbitraažikohtus

Iga autor soovib artiklit kirjutades teha seda lugejate jaoks võimalikult atraktiivselt, kuid arbitraažimenetluse olemus piirab oluliselt autori fantaasialendu. Samas loodan, et sellele vaatamata on allpool toodud info kasulik ja huvipakkuv.

ANASTASIA NEZGOVOROVA arbitraažikohtu sekretär

õiste „kiirmenetlus“ peaks olema tuttav igale lugejale. See sõna tuletab arvatavasti meelde maksekäsu kiirmenetlust, kus lahendi kättesaamine võtab tavaliselt viis-kuus kuud aega. Arbitraažikohtu kiirmenetluse otsus tehakse kolme kuu jooksul arvates hagiavalduse üleandmisest asja menetlemiseks moodustatud arbitraažikohtule. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu reglemendi § 28 kohaselt võib poolte nõusolekul või arbitraažikohtus sõlmitud kokkuleppe alusel lahendada asja kiirmenetluses. Seega on kiirmenetluse kohaldamiseks soovitatav ette näha vastav punkt koostöölepingus. Vaidluse korral on poolte kokkulepe kiirmenetluse asjus samuti lubatud, kuid selle kokkuleppe saavutamine vaidluse käigus on oluliselt keerulisem. Kiirmenetluse korral esitab hageja hagiavalduse (tavamenetluse korras võib esitada ka arbitraažimenetluse

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

alustamise taotluse). Seejärel määrab arbitraažikohtu nõukogu ühe arbiteri või mitu (paaritu arv) poolte arvamust küsimata. See tingimus lubab asja menetlemist oluliselt kiirendada. Tavamenetluses kooskõlastab moodustatud arbitraažikohus pooltega ajagraafiku. Kiirmenetluse korral kinnitab vaidlust lahendav arbitraažikohus ajagraafiku poolte arvamust küsimata. Kiirmenetluses piiratakse ka menetlusdokumentide arvu. Nimelt on kummalgi poolel õigus esitada lisaks hagile ja hagivastusele täiendav menetlusdokument (sh seoses tõenditega) maksimaalselt ühel korral 14 päeva jooksul arvates poole informeerimisest. Üldjuhul lahendatakse vaidlus kirjalikus menetluses, välja arvatud juhul, kui vaidlust lahendav arbitraažikohus peab istungi korraldamist vajalikuks. Otsuse ettevalmistamine on arbiteride jaoks lihtsustatud, see asjaolu muudab samuti menetluse aja kiiremaks. Tehtav otsus koosneb ainult resolutiivosast. Erandiks on see, kui pool taotleb kirjeldava ja põhjendava osa esitamist. Sellekohane taotlus tuleb teha hiljemalt viimasel istungil või kirjaliku menetluse korral hiljemalt 14 päeva enne arbitraažikohtu otsuse tegemise päeva.

KODA KUTSUB OSALEMA Kuhu jõuab NFT tehnoloogia 2022. aastal ja kuidas seda juba praegu kasutada? 16. veebruar 2022 Mis on NFT? NFT ehk non fungible token on omandiõigusega kaitstud digitaalne fail. See võib olla joonistus, foto, muusikapala, raamat, leping, Twitteri säuts – ükskõik milline digitaalne objekt, mille omandiõigus ja olulised parameetrid on kirjutatud plokiahelasse. Kas tunned, et sa ei tea NFT kohta piisavalt? Nüüd on aeg see lünk teadmistes täita!

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 49 € + km, mitteliikmele 99 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Digikanalid: kuidas leida vajalikku infot uutele turgudele sisenemiseks? 17. veebruar 2022 Kliendi ja tema äri tundmine ning probleemkohtade mõistmine on kaasahaaravate turunduskampaaniate loomise ja sisu alus. See toob klientidele väärtust ja pakub häid müügiargumente. Olemas on palju infoallikaid ja meetodeid, mis aitavad seda analüüsida ja koguda, et paremini turule siseneda. Kahetunnine töötuba hõlmab testitud ja töötavaid meetodeid, kuidas infot otsida, mida täpselt otsida ning kuidas müügija turundusmeeskonnad saavad neid teadmisi ära kasutada.

Hongkong kui e-kaubanduse keskus 15. märts 2022 Hongkong on tuntud kui rahvusvaheline finants-, transpordija kaubanduskeskus. Kõik see tagab suurepärased võimalused e-kaubanduse arendamiseks Aasias. Seminaril räägime Hongkongi e-kaubanduse edulugudest ja võimalustest, juriidilisest raamistikust ning sellest, kuidas Hongkongi välismaiste otseinvesteeringute edendaja InvestHK saab Eesti ettevõtteid aidata.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: tasuta Info: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0084

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 99 € + km, mitteliikmele 199 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Töötuba: kuidas kirjutada ja esitada veenvat müügikõnet?

Juhi vaimse tugevuse kujundamine: kuidas normaalsed inimesed ebanormaalsetes tingimustes tulemusi saavutavad?

Kahepäevane interaktiivne töötuba aitab lihvida müügikõne kirjutamise ja esitamise oskusi. Avasta oma ettevõtte põhisõnumid, loo neile struktuur ning õpi kõike seda haaravalt ja veenvalt esitama.

22. veebruar, 1. ja 22. märts 2022 Koolitussari on suunatud neile, kes tahavad oma töös parimaid tulemusi, kuid hindavad ka enda ja töökaaslaste tervist. Koolituse käigus õpid mõistma nii soorituse kui ka stressi tagamaid ning isiklikke proovikive.

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 199 € + km, mitteliikmele 399 € + km Info: Liina Helstein, liina.helstein@koda.ee, 744 2196

Igale üritusele tuleb eelnevalt registreeruda! Vaata kõiki järgmisi üritusi www.koda.ee/sundmused.

24. ja 31. märts 2022

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: liikmele 149 € + km, mitteliikmele 299 € + km Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Finantskoolitus firma võtmeisikutele, I osa 29. märts, 5. ja 21. aprill 2022 Pakume ka sel aastal kaubanduskoja liikmetele soodsat võimalust osaleda Margus Tinitsa kõrgelt hinnatud finantskoolitustel. Kevadel toimuva koolitustsükli esimeses osas antakse rakenduslikke teadmisi raamatupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks.

Koht: Zoomi keskkond Hind: liikmele 285 € + km, mitteliikmele 570 € + km Info: Riinu Ott, riinu@koda.ee, 744 2196

KOGEMUS

Rihm jookseb maha? Väljakutsed on elus normaalsed. Mida enam soovib juht iseennast ja oma meeskonda arendada ning uutele tasemetele jõuda, seda rohkem paneb ta end ja oma inimesi proovile. Proovile, kus tulemuseks võib olla ka läbikukkumine.

LIISI TOOM performance coach

pordi- ja militaarmaailmas õpitakse eelkõige võitma. Oma osa on aga ka varakult kaotustega leppimisel. Mõlema puhul mängib rolli vaimse vastupidavuse kujundamine – oma emotsioonide reguleerimisest

motivatsioonihoidmise oskuseni. See tagab, et inimene suudaks ka ootamatutes olukordades säilitada rahu ja tegutsemisvõime ning isegi südikalt areneda. Mida ärijuhid võiksid vaimse tugevuse treenimisest õppida? Kuidas pingelised olukorrad mõjutavad vastutaval ametikohal töötava inimese vaimset tervist? Vastutavaks isikuks olemine on juba oma olemuselt pingeline: sinu valikutest ja otsustest sõltub teiste heaolu, tihtipeale ka nende võimalus

head sooritust teha. Näiteks kui juht suurest stressist tunneb, et ta ei jõua enam rahulikult infot edasi anda („Lihtsalt tehke asjad ära!”), siis ei saa meeskond õigel ajal piisavalt infot, lisaks saavad nad negatiivseid emotsioone, mis ei aita olla efektiivsed. Kui kaalul on paljude inimeste homne palk, karjäär või elu, siis mida ohtlikuma ja riskantsemana tajub juht oma samme ja otsuseid, seda suurem pinge tal tekib. Pidevalt pingelistes ja kiireid otsuseid nõudvates ametites, sh militaar- ja

Vaimsete pingetega toimetulek on tähtis ka spordimaailmas. Tipptennisist Anett Kontaveit on intervjuudes rõhutanud vaimse töö tähtsust ja selle kasu sporditulemustele. Fotol Anett Kontaveit tänavu jaanuaris Melbourne'is toimunud Austraalia lahtistel meistrivõistlustel. Foto: Andy Brownbill / AP Photo / Scanpix

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KOGEMUS spordimaailmas töötavad edukad juhid õpivad märkama ja reguleerima oma reaktsiooni väljakutsete rohketes olukordades. Nii saab minimeerida kahjusid vaimsele tervisele, teha võimalikult hea sooritus ja isegi kasvatada vastupidavust. Kuidas tavaliselt inimene ise märkab (kui üldse) oma vaimse tervise halvenemist? Läbipõlemise puhul tuleb märkamine tihti liiga hilja. Stressi puhul tajume seda vahel näiteks nõudmiste kiirusena: st otsuseid tuleb nüüd ja kohe tegema hakata. Märkad, kuidas sa kas hakkadki kiiremaid otsuseid tegema või vastupidi, lased kõikidel tähtaegadel lennata ja peidad end teki alla (seda kõige heatahtlikumalt öeldes, me kõik oleme seda teinud). Meie tähelepanu muutub tihtipeale väga kitsaks ja mõtted on kogu aeg mingi kriitilise ülesande või sellega seotud mõjude juures, ilma et suudaksime lahendusi leida. Kõik tundub liiga raske ja puhkamine paistab kalenderplaanist täiesti väljas olevat. Kuidas kõrvalseisjad saaksid olukorrale tähelepanu juhtida? Alustada märkamisest ja mõista püüdmisest. Ära eelda, et sa tead, mida teine tunneb ja läbi elab. Stressirikkad olukorrad on igaühel erinevad. Hea kaaslase ja juhina saame teise inimese probleemi lahendamise asemel aidata tal oma vastupidavust kujundada: sinu parim võimalus juhina, meeskonnakaaslasena, aga ka sõbrana saab olla aidata inimesel iseennast aidata. Asju teiste eest lahendades teeme nad sageli nõrgemaks. Alusta kuulamisest, küsi avatud küsimusi ning aita inimesel märgata olemasolevaid sisemisi ja väliseid ressursse. Muidugi kui olukord on liiga kaugele arenenud, tuleb sekkuda, luua puhkuse või kasvõi mikropuhkehetkede võimalusi. Väsinud inimesega rünnakule minna on riskantne, seega puhkusevõtmist tuleks julgustada, kuni see võimalik on. Millele peab juht ebanormaalsetes tingimustes erilist tähelepanu pöörama? Esmalt tuleks mõista, et ebanormaalsed tingimused on osa elust. Need on normaalsed. Sportlase jaoks on võistlushetk äärmiselt suur pingeallikas, kus kaalul väga palju. Sellele mõtlemine (kui pingeline see ikka on!) ei aita ja seetõttu treenivad sportlased väga palju oma

vaimset tugevust, et võistlushetkel keskenduda tegevustele, mis päriselt aitavad. Kui lisaks juhtub, et sportlase varustus on reisimisel ära kadunud ja ta peab kohanema uue varustusega, siis mida kiiremini ta tabab, et see on talle uus olukord, seda kiiremini saab lahendusi leida. Kui eemaldume küsimusest, miks see ebameeldivus juhtus ja kes vastutab (süüdistamise mõttes), siis on ajus ruumi valikute ja võimaluste nägemiseks. Siin tulevadki appi vaimsed oskused, mis aitavad meil märgata ja hingetõmbehetke tekitada ka väga kiires ja pingelises olukorras.

Kui elame viisil, kus iga päev tundub aja raiskamisena ilma arenguta, siis see on samahästi kui elust loobumine. Mida oleks meie juhtidel kasulik üle võtta spordi- ja militaarmaailmast? Need kaks maailma on mõnes mõttes tõesti eripäradega. Sportlased on teinud teadliku valiku pidevalt võisteldes end arendada ja võimaliku kaotuse ette panna. Võistlustel saab olla vaid üks võitja. Mõneks sekundiks treenitakse aastaid. Ühe treeningu ärajätmine võib kogu karjääri uppi lüüa, samuti võib vigastus muuta totaalselt võistlushooaega. See omakorda mõjutab sponsorrahasid, treeninguid jne. Sportlased on kogu aeg ebastabiilses olukorras. Treeningud on sportlaste võti vaimselt ja füüsiliselt tervesse pikaajalisse spordikarjääri, mida ka mittesportlased eeskujuks võiks võtta. Kui suudad nautida rutiinseid, minimaalseid arengusamme ning suudad võtta kogu treeningperioodi nauditavana, on ka kaotus, vigastusest tingitud kõrvalejäämine ja võistlus meeldivam ega murra sind maha. Pead oskama ka kaotada. Militaarmaailmas võetakse kaotust tihti väga otseselt: sa sured. Selleks treenida on aga väga raske, sest me ei pane kunagi inimesi treeningus sellisesse olukorda. Siin on kõige olulisem õppida tähenduslikkust: miks ma peaks olema valmis surema? Kui ma seisan selle valiku ees, kas mul on ikka piisavalt

motivatsiooni panna oma elu millegi nimel mängu? Ning mille nimel ja kuidas ma indiviidina kogu oma meeskonnaga usaldust loon, et tahan teistega koos võitlema minna? Ka elus ja töös tekib hetki, kus me pole päris kindlad, kas selle palga või nende väärtuste nimel on mõtet kaheksa ja rohkemgi tundi päevas oma aega kinni panna. Kas need inimesed inspireerivad mind või vastupidi, ma saaks teises meeskonnas edukam olla? Me ei saa paralleele tuua päriselt eluga riskimisega sõjas, kuid emotsionaalsel tasandil on ju enda elu, enda aja kasutamine siiski kõige tähtsam. Kui elame viisil, kus iga päev tundub aja raiskamisena ilma arenguta, siis see on samahästi kui elust loobumine. Elamine aga on risk, sest kasvõi uusi oskusi omandades riskime, et me ei ole ideaalsed, meil ei tule kohe välja, saame häbistatud. Mida rohkem elame, seda rohkem riske on. Mida rohkem riske, seda rohkem võimalust end treenida. Treenida oma valmisolekut pingutada, areneda ja taluda kogu emotsionaalset fooni, oma mõtteid, teiste hinnanguid, oskust jääda endale kindlaks ja motiveerida end ka siis, kui lõppu ei paista – see on väljakutse.

Kas teadsid? Liisi Toom on sportlaste vaimsete oskuste konsultant ja performance coach ettevõttes 4AM OÜ. Samuti on ta psühholoogia lektor kaitseväe akadeemias.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KASULIKKU

Andmete väärindamine PAKUB TRILJONEID VÄÄRT VÕIMALUSI

Meeldiv on lugeda Eesti digiühiskonna arengukava ja Euroopa Liidu digistrateegiat, mille põhisuunad on ühiskondlikult juba rakendumas või on areng peagi algamas. Sellised võimalused nagu digitaliseerimine, automatiseerimine, masinõpe, tehisintellekt jne säravad peavoolu kanalites üle maailma. Häid näiteid on arengu sütitamiseks ja tegevuste elluviimiseks palju. Info vähesuse üle ei saa kindlasti kurta, pigem vastupidi.

REMI PRUAL Eesti Kvaliteediühingu juhatuse liige

üvenedes müra taandub ja saab selgeks, et kõikide digitaalsete edulugude läbivaks baasvõimaldajaks on andmed ja nende kvaliteedi teadlik tagamine. See ei ole üllatav, kui mõelda infotehnoloogia mõistele. Küll aga üllatab kasutamata võimaluste maht. Näiteks McKinsey ülevaadetes hinnatakse andmete väärindamise võimalusi triljonites dollarites aasta kohta. Järgnevatest mõtetest võiks eestvedajatel abi olla digiarengu planeerimisel, sh andmete kvaliteedi tagamisel ja andmete väärindamisel.

Esmatähtis on (uuringute abil) mõista kliente ja teisi väliseid huvipooli ning tagada ootustele vastav kogemus ja rahulolu. Vajaliku info- ja andmekirjaoskusega töötajad saavad seejärel panustada protsessidele, rollidele, meetoditele ja juhistele. Protsesside käigus tekivad ja kogunevad töödeldud andmed, mida tasub süsteemselt kasutada nii seatud eesmärkide, aga ka saavutamiseks vajalike tegevuste

Süsteemne digiareng

Kõigepealt tuleks teadvustada praegune olukord ning selle põhjal planeerida arengusuunad ja vajalikud võimekused. Andmehuviga nullist startides tasub esmalt katsetada, võtta ette mõni probleem ja testida andmeid lahenduste leidmiseks. Organisatsioonides, kus andmevaldkonnas on üht-teist tehtud, tuleks mõista, millised andmed on juba väärindamisel ja kuidas seda tehakse. Mõlema näite puhul on soovitatav praeguse seisu tuvastamisel kasutada andmete väärindamise küpsusmudeleid, mis ühtlasi annavad vihjeid võimalike arengusuundade kohta. Peamiseks eesmärgiks võiks strateegiliselt seada andmehalduse süsteemse rakendamise (kogu andmete elutsükli ulatuses) ja seeläbi teadlikult kõikide andmete väärindamise. Andmehalduse eduka rakendamise eelduseks on võimekused.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

Kõikide digitaalsete edulugude vundament põhineb andmetel ja nende kvaliteedi tagamisel. Foto: Shutterstock

elluviimise mõõtmiseks. Seda kõike toetavad läbimõeldud IT-rakendused ja platvormid, süsteemi arhitektuur ja juhtimine, mis seostab eeltoodud võimekused, tekitab sünergia ja aitab luua väärtust. Toimiv juhtimissüsteem tagab kooskõla, sujuvuse, paindlikkuse ja tõhususe ning väldib asümmeetriat võimekuste vahel nii organisatsioonis kui ka seda ümbritsevas ökosüsteemis, samuti eri ökosüsteemide vahel. Kvaliteetsete

KASULIKKU andmete tagamine on sealjuures vältimatu.

Andmete kvaliteet

Kõikide andmete puhul on esmatähtis tagada asjakohasus. Abiks on andmekataloogi loomine, mis sisaldab metaandmeid ehk andmeid andmete kohta. Andmekataloog tagab kooskõla standardite ja klassifikaatoritega, võimaldab taaskasutust ja aitab vältida topelttööd. Ajalooliselt on andmete kvaliteedi kõige tuntumaks kriteeriumiks kujunenud täpsus ehk väärtuse vastavus tegelikkusele. Täpsust täiendavad ajakohasus, sidusus, võrreldavus, selgus, samuti kättesaadavus ja täielikkus. Ajakohasuse puhul on eeskujuks reaalajas andmed. Sidusus, võrreldavus ja selgus on tagatud metaandmete, standardite ja klassifikaatorite ehk sisuka andmekataloogi abil. Andmete käideldavusel ja kättesaadavusel on suur mõju IT-lahendustel.

Väärindamine on vältimatu

Andmete väärindamisega seotud konverentsidel, arendusprojektides ja

muudes kooslustes on näha, et eeskujulikud organisatsioonid on andmete olulisust mõistnud. Aina tehnoloogilisemas konkurentsis on andmed ja andmete kvaliteet muutunud vältimatuks eelduseks uute väärtuste loomisel. Eestvedajatel tasub siinkohal astuda kindlal sammul edasi ja olla arenguvõimalusteks süsteemselt, teadlikult ja aegsalt valmis, mitte jääda riigi- ja muude kesksete süsteemide arengu ootele. Vajaduse korral tasub kaasata eksperte, kes suudavad oma teadmiste ja kogemustega toetada organisatsioonide digitaalseid arenguhüppeid ning kvaliteetsete tulemuste saavutamist.

Aina tehnoloogilisemas konkurentsis on andmed ja andmete kvaliteet muutunud vältimatuks eelduseks uute väärtuste loomisel.

Andmed räägivad Andmehalduse praktilisi näiteid jagati Eesti Kvaliteediühingu (EKÜ) iga-aastasel juhtimiskonverentsil, mis 2022. aastal kandis pealkirja „Andmed räägivad“. Andmete kvaliteedist rääkides said tähelepanu turvalisus ja privaatsuse tagamine, metaandmete kirjeldamine ja kooskõla saavutamine standardite abil, samuti infomüra vältimine ja tähelepanu suunamine väärtuslikule. Juhtimiskvaliteedi puhul tõstatusid andmete abil kvaliteedi mõõtmine, protsesside analüüs ja parendamine, faktipõhiste juhtimisotsuste tegemine, töötajate arendamine, organisatsiooni arengutest ülevaadete loomine ja kokkuvõtete jagamine. Oluline on ka andmete abil ühiskonna suunamine, sh sellistel teemadel nagu tervis, haridus, turvalisus, sotsiaalabi, keskkond ja kliima, samuti elujõulisus ning elu ja elamise kvaliteet. Uute väärtuste loomise kiirenditena olid kõne all avaandmed ja superarvutite abil tuleviku arvutamine. Täpsem ülevaade konverentsist on kvaliteediühingu kodulehel eaq.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KOGEMUS

Kliendikeskselt toimiv ettevõte

LOOB TUGEVAID SUHTEID Deloitte on välja toonud, et kliendikesksed ettevõtted on 60% kasumlikumad kui ettevõtted, kes oma tegevustes klientidest ei lähtu. Uuringud on näidanud, et kliendikeskselt toimivad ettevõtted saavad paremini hakkama keerulistel aegadel ja nii oli see ka viimase kahe aasta katsumuste keeristes. Ettevõtted, kes olid loonud tugevad suhted oma klientide ja töötajatega, püsisid paremini jalgadel.

KATRI ROHESALU Kliendikesksuse arendus OÜ asutaja ja konsultant

Hea teeninduse üks osa on ka naeratus. Seejuures tajume vestluspartneri naeratust ka siis, kui me teda ei näe, näiteks telefoniga rääkides. Foto: Shutterstock

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KOGEMUS

liendikesksus kui termin on üldiselt kõigile tuttav. Kõikidel ettevõtetel on kliendid. Mida aga kliendikesksus täpselt tähendab ja milles see väljendub, on juba iseküsimus. Viimase nelja aasta jooksul olen teinud eri ettevõtete kliendikesksuse hindamisi ja küsinud pea saja ettevõtte esindajalt ettevõtte kliendikesksusele hinnangut. Vaid 16% vastanutest hindavad oma ettevõtet väga kliendikeskselt toimivaks (0–10 palli skaalal hinnangud 9 ja 10).

Mis on passiivne kliendikesksus?

Kui püüda aru saada, miks on maksimumhinnanguid suhteliselt vähe, võib ühe põhjusena välja tuua passiivse kliendikesksuse. Väliste klientide teema on pahatihti vaid eesliini üksuste vastutada ning tundub, et väga paljusid teisi töötajaid ja juhte ettevõtte välised kliendid ja kliendikesksuse teema laiemalt eriti ei puuduta. Seega, osa ettevõttest viljeleb passiivset kliendikesksust, kus sõnades väljendatakse kliendile suunatust ja kliendikesksuse olulisust, kuid üksikisiku tasandil ei tunnetata enda vastutust, panuse olulisust ega enda tegevuste mõju klientidele. Taolises ettevõttes ei saa rääkida sisulisest kliendikesksusest ning hästi toetatud ja juhitud suhetest. Kliendikesksus on ettevõtte mõtestatud toimimise viis, mis annab raami ja sisu kogu ettevõtte toimimisele. Sisuliselt kliendikeskselt toimiv ettevõte on enda jaoks lahti mõtestanud kliendikesksuse mõiste, on teinud selle ettevõtte kultuuri osaks ning seeläbi andnud sellele tegevusliku väljenduse iga töötaja vaates. Tuvastamaks, kas ja kui hästi on loodud ettevõttes tingimused sisulise kliendikesksuse loomiseks, tuleks vaadelda kolme valdkonda: strateegilist juhtimist, töötaja- ja kliendikogemuse olulisust ja valdkondades tehtavaid tegevusi. 1. Strateegilise juhtimise seisukohast saab oluliseks, millised on ettevõtte eesmärgid ja indikaatorid. Need annavad pildi, millele ettevõtte juhid strateegiliselt keskenduvad. Kui ettevõttel laiemalt või üksuste tasandil puuduvad eesmärgid ja indikaatorid, mis peegeldavad kliendi- ja töötajakogemust, on põhjust arvata, et sisulist kliendikeskselt tegutsemist ei pruugi selles ettevõttes olla. Teame ju kõik ütlust „Mida mõõdad, seda saad“. Oluline on, et finantseesmärkide kõrval oleks pildil

Kliendi heameel on võimsam eesmärk kui aktsiaväärtus. Kui hoolitsed kliendi eest, tuleb aktsionäride heaolu iseenesest. Vastupidine ei pea lihtsalt paika – kui püüad hoolitseda aktsionäride eest, ei saa kliendid sellest kasu ja irooniline on see, et ka aktsionäridel ei ole siis pikka pidu. ROGER MARTIN professor, äriraamatute autor, mõtleja

Roger Martin

ka suhteid peegeldavad mõõdikud, tagamaks juhtide tähelepanu ja arendustegevuste olemasolu ka neis. 2. Organisatsioon koosneb inimestest ning töö- ja kliendisuhted luuakse töötajate abil. Seetõttu on kliendikesksuse seisukohast kõige olulisemad just ettevõtte töötajad, nende mõtteviis ja tegevused. Töötajakogemus ja töötajate töö mõtestatus läbi kliendikesksuse ning kliendikogemuse loomise prisma loob erisuse nii töötajate kui ka klientide jaoks. Inglise filosoof Alan Ryan on toonud välja, et inimesed ei tööta lihtsalt selleks, et teenida sissetulekut, vaid nad soovivad leida tähendust. Kui iga töötaja ei mõista oma rolli ega tähtsust ettevõtte ja kliendikogemuse loomise tervikus ja pole saanud selgeks, et igal töötajal ettevõttes on oma klient isegi siis, kui ta ei puutu kokku ettevõtte väliste klientidega, on keeruline üles ehitada kliendikeskselt toimivat organisatsiooni ja kliendikeskset kultuuri. Suure tõenäosusega esineb selles ettevõttes ka passiivset kliendikesksust. Töötajakogemust tuleb kujundada samal moel kui kliendikogemust – mõistes ootusi, arendades, mõtestades

tegevusi, kogudes tagasisidet, analüüsides jne. Iga juht peaks mõistma, et tema esmane klient on tema oma töötaja. Juht loob kliendikogemust, kujundades oma meeskonnaliikmete töötajakogemust ja võimaldades neil oma klientidele head kliendikogemust luua. 3. Kliendid annavad ettevõtte tegevustele eesmärgi ja mõtte. Millest lähtuvalt ja kui teadlikult luuakse ettevõttes kliendikogemust? Kui ettevõtte iga töötaja ei ole teadlik oma klientide ootustest ja nende teekondadest, kui ettevõttes pole tasakaalustatud kogemuste ja kvaliteedi mõõtmissüsteemi, kui puudub arusaam klientide käitumisest või puudub sisuline analüüs ja süsteemne arendustegevuste praktika, on jällegi küsitav, kui kliendikeskselt saab ettevõte toimida? Kui ettevõttes ei ole kliendikohast sisendit, siis ilmselt on klientide ja seeläbi äri toimimise mõistmine nõrk ning sisulist kliendikogemuse juhtimist seal ei toimu.

Kliendikesksus väljendub rahulolus ja lojaalsuses

Ettevõtte klientide ja töötajate jaoks väljendubki ettevõtte kliendikeskne toimimine saadud kogemuses, mis võetakse kokku rahulolu ning käitumusliku lojaalsusena. Kliendikogemus ja töötajakogemus on omavahel väga tugevalt seotud. Ettevõttel ei saa olla õnnelikke ja rahulolevaid kliente ilma rahulolevate ja pühendunud töötajateta. Öeldakse, et armastus on tegu. Sarnaselt võib öelda ka kliendikesksuse kohta: ettevõtte kliendikesksus väljendub juhtide ja meeskondade mõtestatud ning suhteid tugevdavates tegevustes. Nii saab hoida eemale passiivsest kliendikesksusest ja luua väärtust töötajatele, klientidele ja seeläbi ka omanikele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

IDEE

Hommikuseminar inspireerivast õpikeskkonnast Oma kogemust jagavad valdkonna tipptegijad: Ülle Pind (Swedbank), Indrek Sarjas (G4S), Kati Tikenberg (Aeternum). 15. veebruaril kella 10.00–11.30 veebikeskkonnas Zoom

Tahad kaasa lüüa? Teeme kevadel REGROW projekti raames koolituse, kus testime eri õppemetoodikaid ettevõtetes, kus personalijuhti palgal pole. Kas oled huvitatud osalemisest? Võta ühendust merit@koda.ee.

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Kuidas luua inspireerivat õpikeskkonda? See on küsimus, millega tegelevad praegu nii andragoogid kui ka paljud teised, näiteks personalitöötajad, neuroteadlased ja juhid. Eesmärk on kõigil üks – saada õppimisele panustatud aja ning raha eest parim tulemus.

meerika Ühendriikide tunnustatud neuroteadlase ja kootsi Britt Andreatta sõnum on lihtne. Õppimise planeerimisel lähtuge rusikareeglist: iga 20 minuti tagant aju väsib ja tuleb muuta õppemetoodikat. Mida see õppimise kontekstis

tähendab?

Tuleb õppida õigesti õppima

Seda, et kui tunned end pärast kahetunnist veebiloengut kurnatuna, siis täpselt nii ongi. Aju lihtsalt väsib. Teiseks ajal, mil ligipääs mitmekülgsetele õppematerjalidele on kättesaadavam kui eales varem, on veelgi olulisem õpetada inimesi õigesti õppima. Kas mäletate, kui kaks aastat tagasi hakati seoses esimese eriolukorraga rääkima ennastjuhtivast õpilasest? Tegelikult peaksid ja võiksid olla ka kõik töötajad ennastjuhtivad, kuid kas neil on selleks vajalikud oskused? Lapsi tuleb aidata. See oli üks peamisi sõnumeid. Kui aga peres lapsi pole, kuidas siis iseseisvale õppimisele abiks olla? Organisatsioonidel on siin palju võimalusi. Carol Dweck on pikaajalisele uurimistööle toetudes toonud raamatus „Mõtteviis“ välja, et inimesed jagunevad kaheks. Ühed, kes usuvad, et neile on kaasa antud teatud oskused ja nende arendamine pole võimalik. Teised omakorda on kindlad, et kõik on võimalik, s.o arendatav. Dweck kasutab väljendeid „fikseeritud“ (fixed) ja „kasvule suunatud“ (growth). Tähelepanuväärne on nüanss, et eri eluvaldkondades võib ühel ja samal inimesel olla eri mõtteviis. Näiteks töös on see muutumatuna püsiv veendumus, et olles ülikooli läbinud, ei peagi enam juurde õppima. Küll aga on inimene eraelus arengule suunatud ja osaleb aktiivselt esoteerilistes õpitegevustes. Dwecki sõnum on üks – teades oma mõtteviisi kalduvusi, on võimalik neid

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

teadlikumalt kasutada. Sama kehtib ka organisatsioonide kohta – teades oma töötajate hoiakuid õppimise ja arengu suhtes, on neile sobivate metoodikate ja lähenemiste valik märksa lihtsam.

Õpihimu on organisatsioonile kasulik

Inspireeriv õpikeskkond on oluline (või vähemasti võiks olla) ka seetõttu, et organisatsioonid püüdlevad kõikide oma tegevuste hindamisel mõõdetud tulemuste poole. Kuidas aga aru saada, kui palju võidab ettevõte, kui inimene veedab kaheksa tundi nädalas koolitusel? Mõni võib praeguseks juba mõttes küsida: aga miks üldse organisatsioonid inimeste arendamisse panustama peaksid? Kindlasti jagub kuhjaga neid ettevõtteid, kus seda ei tehtagi. Paraku. Miks nii? Sest just noore põlvkonna puhul on arenguvõimalused saanud ülioluliseks. Z-põlvkonna esindajatel on ootus, et tööandja pakuks mitmekülgseid arenguvõimalusi. Pole siis imestada, et ka Eestis on suuremates ettevõtetes tööl sisekootsid ja/või täidab seda ülesannet oma tööajast näiteks personalivaldkonna spetsialist. Samas on juuniortasemel alustavate noorte puhul igati õigustatud ootus, et töökoht pakuks õppimisvõimalusi. Kuigi aastaid on räägitud, et õppeasutused peaksid pakkuma töökohal hakkamasaamist tagavate oskustega noori, siis paraku muutub päriselu kiiremini, kui ainekavad neid muutusi suudavad peegeldada. Teisalt dikteerib kõike ka keskkond meie ümber. Kõik areneb ja muutub ülikiiresti. Ilmselgelt on suurorganisatsioonidel siin eelis väiksemate ja mikroettevõtete ees. Samas praegusi võimalusi arvestades on kõigil nii võimalus kui ka kohustus oma töötajate õpikeskkonna loomist vähemasti mõtestada.

SIHTTURG

GRUUSIA TÕUSUTEEL MAJANDUS AITAB KAASA MAJANDUSKOOSTÖÖLE EESTIGA ARCHIL KARAULASHVILI Gruusia suursaadik Eestis

Gruusia ja Eesti rahva sügavalt juurdunud sõprus annab ettevõtetele palju kasulikke võimalusi kaubanduseks ja investeeringuteks. Kahe riigi koostöö on positiivne ja viljakas peaaegu kõigis majandusharudes ja paljudes tegevusvaldkondades, kuid potentsiaal on palju suurem.

Gruusia saavutused kajastuvad rahvusvahelistes edetabelites h

h h

Gruusia on üks juhtivaid riike maailmas nii seoses ettevõtete asutamisega ja bürokraatia vähendamisega kui ka ettevõtte käivitamiseks ja tegutsemiseks vajalike menetluste arvu poolest (7. koht Maailmapanga edetabelis,,Doing business“). Enamik Gruusia reforme on suunatud vaba, avatud ja läbipaistva erasektori juhitud turumajanduse arendamisele (12. koht Heritage Foundationi andmetel ja 7. koht Euroopa 44 riigi arvestuses). Gruusia on oma piirkonnas liider korruptsioonivastases võitluses. Korruptsiooniindeks on madalam kui mitmes EL-i liikmesriigis (45. positsioon Transparency Internationali kohaselt).

una koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangud on leevenemas ning rahvusvaheline transport ja logistika arenevad jõulisemalt, mida toetavad uued kokkulepped, kolme mere algatus (Three Seas Initiative) ja teised, on praegu õige aeg kaaluda kahe riigi vaheliste uute ühenduste ja algatuste loomist. Gruusia majanduskasv on jätkusuutlik ja see on piirkonna üks suurimaid. Usaldusväärse makromajanduspoliitika ja struktuurireformide tulemusena oli majanduskasv 2020. aastal stabiilne, umbes 4,4% aastas. Kahjuks pööras pandeemia Gruusia mõningad edusammud tagasi: sisemajanduse kogutoodang langes 2020. aastal 6,2%. 2021. aasta jaanuarist novembrini oli SKT reaalkasv aga 10,7%. Rahvusvahelise rekonstruktsioonija arengupanga maailmamajanduse väljavaateid käsitleva aruande kohaselt prognoositakse riigi SKT kasvuks 2021. aastal 10,5%, 2022. aastal 5,5% ja 2023. aastal 5%. Oma geograafilise asukoha poolest on Gruusia kahesuunaline transiidivärav Kesk-Aasiasse ja Euroopasse ning Kaukaasia põhja- ja lõunapoolsetesse riikidesse. Gruusia osaleb mitmes olulises regionaalses projektis ning jätkab jõupingutusi logistikataristu arendamise edendamiseks riigis. Loodame, et paranenud ühendused Musta mere kaudu, mille suunas koos Euroopa Liiduga töötame, ning käimasolevad torujuhtme-, raudtee- ja maanteede ehitusprojektid suurendavad veelgi riigi transpordipotentsiaali. Tänu liberaalsele kaubanduspoliitikale saavad ettevõtted Gruusia turu kaudu juurdepääsu palju laiemale piirkonnale. Lisaks vabakaubandusele EL-iga on Gruusial juba vabakaubanduslepingud Ühendkuningriigi, Türgi, Ukraina, SRÜ riikide, EFTA riikide ja Hiinaga. Gruusia kasutab üldist soodustuste süsteemi kaubavahetuses ka USA, Kanada ja Jaapaniga.

Vaade Kura jõe kaldalt Gruusia presidendipaleele Thbilisis. Foto: Shutterstock

Investorid võiksid ära kasutada Gruusia majanduspoliitika suurt prognoositavust, mille reformid põhinevad peamiselt EL-i ning Gruusia assotsiatsioonilepingust tulenevatel kohustustel. Liberaalne maksusüsteem ning lihtsustatud kaubandusja investeerimismenetlused annavad rahvusvahelistele ettevõtetele Gruusias palju eeliseid. Lisaks on Gruusias 4 FIZ, omamoodi vabatsoon koos täiendavate maksusoodustustega, et meelitada investeeringuid ja suurendada kaubavahetust, edendades eksporti ja väärtusahelaga seotud tegevust. Vastuseks COVID-19 pandeemiale võttis Gruusia kasutusele mitu edukat leevendusmeedet – kriisivastase majanduskava, et võidelda pandeemiaga, sealhulgas sotsiaalsed ja ettevõtetele antavad toetused. Kõige olulisem on see, et 2021. aasta juulis esitas valitsus kümneaastase majandusarengu strateegia „Majandus 2030“, mis hõlmab 12 valdkonda, alates väikeettevõtete mõjuvõimu suurendamisest, investeeringute soodustamisest kuni konkreetse arengupoliitika ja kvantitatiivsete näitajateni. Rahvusvaheline toetus ja kogemuste jagamine mängivad Gruusia saavutustes suurt rolli ning Eesti on Gruusia üks usaldusväärsemaid ja tõhusamaid partnereid. Oleme tänulikud Eesti-Gruusia riigistrateegia eest aastateks 2021–2024, mille oluline tugisammas on ettevõtluse ja erasektori arengu toetamine. Gruusia on väga huvitatud koostöö laiendamisest ja Eesti jagatavatest kogemustest eelkõige IKT, innovatsiooni ja idufirmade vallas – valdkondades, kus Eesti on üks maailma juhtivaid riike. Teine tähtis teema, mida strateegias kajastatakse, on naiste majanduslik mõju. Sellega seoses tervitame Eesti valitsuse toetatud projekti „Naisettevõtluse arendamise programm Gruusias“. Gruusia majanduspoliitika on suunatud kaasavale ja säästvale arengule. Kasutan võimalust julgustada rohkem naiste juhitud ettevõtlusalgatusi nii Gruusias kui ka Eestis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KOGEMUS

Kuidas öelda „ei’’? Just sellele küsimusele otsisid naisjuhid vastust aasta esimeses Naisjuhtide Klubis. Nii huvitav kui see ka pole, kuid läbivalt kerkisid esile samad märksõnad ja murekohad, sõltumata organisatsiooni suurusest või sektorist, kus igapäevaselt tegutsetakse.

ahendan mõne olulise näpunäite, mida jagasid seekordsed külalised Diana Poudel ja Kadri Haufe.

Eesmärgipärane kalkuleerimine

Klubi algas intriigiga, sest Kadri Haufe esitas põneva teesi, et ei peaks sugugi keskenduma „ei“ ütlemisele. Miks nii? Palju parem on öelda „jah“, kui see on mõtestatud, eesmärkidega kooskõlas ja isiklikult paeluv. Samas, iga kord, kui sa ütled millelegi „jah“, ütled samal ajal mõnele alternatiivile „ei“. See on hea meenutus just neil hetkedel, mil vaimustunult tahaks uue algatuse või kolleegi poolt õhku visatud ideega kaasa minna. Kadri Haufe on suure osa oma täiskasvanuelust veetnud Taanis. Esmalt õppides ja seejärel töötades. Ta ütles, et Taani töökultuur on märksa enam argumenteerimisele ja arutlemisele üles ehitatud kui Eestis. Samas, ettevõtted on (rohkem!?) eesmärgistatud ja neid juhitakse

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

süsteemsemalt. Pärast Eestisse tagasi kolimist on Kadri panustanud mitme organisatsiooni töösse, seejuures tihti ka n-ö pidurit tõmmates, öeldes, et ettevõtte seisukohast on igal juhul mõistlik, kui prioriteete on pigem vähem kui rohkem. Kuidas ta ise tagab, et oleks aega ja energiat põnevate ning eesmärgipäraste projektidega tegelemiseks? Esmalt, ta on hea planeerija. Hea näide, mis küllap nii mõnelegi tuttav – turutrende on võimalik uurida nii kuus kuud järjest kui ka teha kiire sissevaade 30 minutiga. See on isiklik otsus, kui palju aega panustada. Teiseks, planeerimine ei tähenda sugugi seda, et kõik plaani järgi läheks. Pigem seda, et hoiad sihti silme ees. Kolmandaks paindlikkus. Sõna, millest kiiresti muutuvates oludes ei saa üle ega ümber.

Ettevõtte juhtidele on Kadril kindel soovitus: esmalt pane eesmärgid paika, seejärel kaalu „jah“- või „ei“-vastust iga eesmärgi kohta.

Mis on suured ja väikesed „ei“-d?

Sellise küsimuse viskas õhku Diana Poudel, kes on praegu vabakutseline koolitaja ja õpetaja ning on varem töötanud juhina nii horeca-valdkonnas kui ka kolmandas sektoris. Diana märkis, et kui otsus, kas osaleda näiteks üritusel, ei pruugi su eluolu väga muuta (kuigi võib), siis on hulk otsuseid, mis seda teevad. Näiteks karjääri ja õppimise valikud, projektiga jätkamise või lõpetamise otsus jmt. Diana tõi näite, et omal ajal Pere24 portaali käivitades oli tema jaoks suurim motivatsioonitegur võimalus panustada ühiskondliku kitsaskoha lahendamisse. Samas Ajujahi konkursil osaledes tundis ta tugevat survet platvormi skaleerida ja jõuliselt välisturgudele laieneda. Kuna see stsenaarium ei olnud enam nii motiveeriv, siis paratamatult tuli nii mõnelegi ideele „ei“ öelda ning

KOGEMUS

lahenduseks sai Pere24 portaali müük ettevõttele, mis püüabki teenust pakkuda eri riikides. Ühe nipina pakkus Diana välja ka selle, et kui pole soovi otse „ei“ öelda, siis saab motivatsioonipuuduse ja muud takistavad faktorid hinnapakkumisse lisada ning seeläbi pääseda mõnest projektist, mida tegelikult ei soovi väga teha. Diana sõnul ei tohiks „ei“ ütlemist võtta kui konflikti, vaid kui valikut. Ressurss meie elus on piiratud, järelikult saame vastu võtta piiratud hulga ülesandeid.

Kuidas toetada meeskonda valikute tegemisel?

Ka selle teema tõstatasid paljud osalejad. Ega ühest retsepti ja võluvitsa pole. Pigem taandub lahendus ettevõtte strateegilistele valikutele. Kadri Haufe tõi välja, et ettevõtet korraga kolmes suunas positsioneerida pole võimalik – samal ajal ei saa olla parima klienditeenindusega, kõige kulusäästlikum ning superkvaliteediga toote pakkuja. Või kui keegi taolist toodet teab – andku märku!

Kui pole soovi otse „ei“ öelda, saab motivatsioonipuuduse ja muud takistavad faktorid hinnapakkumisse lisada ning seeläbi pääseda projektist, mida ei soovi väga teha. Diana Poudel End saab ja peabki positsioneerima ühes valdkonnas. Juhtidel on keerulistel aegadel alati oluline roll, ka isikliku eeskuju näitamisel. Nii et kui juht oma valikuid ilusasti põhjendab, siis annab ta seda kultuuri edasi ka oma meeskonnaliikmetele (kes on omakorda kellegi juhid). Küsimus on tasakaalus ja avatud kommunikatsioonis.

Üks osalejatest tõi välja ka selle, et sugugi ei tasu alahinnata inimestevahelist sünergiat (või selle puudumist). Arvestades, kui palju aega veedame töökohal, siis on enam kui oluline, et kolleegide vahel oleks hea energeetiline läbisaamine. Enda energia juhtimine on meil fookuses veebruarikuises Juhtide Klubis – on ju juhtimises kõik teemad omavahel seotud.

Kohtumiseni Naisjuhtide Klubis! 11. veebruaril keskendutakse emotsioonide teemale, esinevad Enter Training OÜ juht Tiina-Katrina Kaber ja KPMG personalijuht Epp Sillaste. Kalendris täieneb tulevaste sündmuste nimistu jooksvalt. Vaata www.koda.ee/sundmused.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KASULIKKU

Krüptoraha võimalused ja

TEENUSEPAKKUMISE OHUD Oma esimesel tegevusaastal eraldiseisva valitsusasutusena tuli rahapesu andmebürool (RAB) võtta litsents virtuaalvääringu teenusepakkujalt, kes Ameerika Ühendriikide ametivõimude analüüsi kohaselt oli edastanud kuritegelikul teel omandatud vara, mis oli saadud lunarahanõuetest Ameerika energia- ja toiduainesektori vastu.

iskid, et nii Eesti virtuaalvääringu kui ka äriühingu teenusepakkujaid võidakse ära kasutada kuritegelikel eesmärkidel, on suured ning need realiseeruvad täna ja praegu. Ent riigi ja vastutustundlike Eesti ettevõtete koostöös on võimalik olukorda päästa ja kahju minimeerida. Plokiahela tehnoloogiat ja sellega seonduvaid arenguid on kutsutud „uueks internetiks“. Krüptovaluuta ja sellega seotud plokiahela tehnoloogia on selleks, et jääda, ja selles ei ole midagi halba. Vastupidi, Eesti riigil tuleb sellesse panustada, toetades digitiigrina innovatsiooni ning kutsudes siia ettevõtlikke inimesi ja tehnoloogiaentusiaste. Aga ainult neid, kellel on tõsiseltvõetavad ja head kavatsused. Mõningatest riikidest on kuulda hoopis skeptilisemaid noote kuni krüptoraha keelustamiseni Hiinas ja Venemaal või energiamahukuse tõttu selle kaevandamise keelamisest näiteks Rootsis ja Kosovos.

Eesti, erand maailmas

Virtuaalvääringu teenusepakkumiseks väljastatud litsentside seas on aga pilt tunduvalt ühtlasem – kogu maailmas hoitakse teadaolevalt konservatiivset joont, seda ühe erandiga. Selleks on Eesti. Keskendungi artiklis just virtuaalvääringu teenusepakkujatele, mitte niivõrd tehnoloogiale või sellega seonduvale (sh DAO, NFT, DeFI). Virtuaalvääringu teenusepakkujad on isikud, kes pakuvad virtuaalvääringu rahakotiteenust ja virtuaalvääringu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

vahetamise teenust. Uus seadusandlus, mis loodetavasti õige pea parlamendis vastu võetakse, reguleerib ka virtuaalvääringute edastamist ja emiteerimist avalikkusele. Selliseid tegevuslube virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks on maailma finantskeskuses Singapuris väljastatud vaid üksikuid. Ühendkuningriik ja Malta, kes on olnud avatud uutele tehnoloogiatele Euroopas, on litsentse andnud paarikümnele ettevõttele. Ühendkuningriik on korduvalt lükanud edasi tähtaega, mille jooksul nad teevad otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta. Praeguseks on see pikenenud juba pooleteise aastani. Samuti on Euroopa suurriigid, kel aastatepikkune järelevalve kogemus ja võimekus, võtnud aja ja kaalunud põhjalikult virtuaalvääringute teenusepakkujate litsentseerimist, et saada lõpuni aru sellest, milliste riskidega nad hakkaksid kokku puutuma. Neil on oluliselt pikaaegsem kogemus finantskuritegevuse riskidega tegelemisel, samuti on osal riiklik poliitika uusi tehnoloogiaid esmajärjekorras reguleerida, kuid sellele vaatamata suhtutakse sellesse valdkonda täie tõsidusega. Virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks on Eestis väljastatud umbes 450 luba, millest 381 võimaldas 2021. aasta lõpu seisuga aktiivselt teenust pakkuda. Ülejäänud on tegevusloast ajutiselt loobunud, oodates tegevuse alustamiseks õiget hetke. Tõele au andes ootavad paljud ajutiselt loobunud ettevõtted edasimüümist, sest neil pole tegelikult kavatsust teenust pakkuma hakata.

MATIS MÄEKER rahapesu andmebüroo juht

KASULIKKU Eesti tegevusloaga ettevõtete hulgas on palju neid, kes riskantseid tehinguid ei tee või kelle kontrollisüsteemid on riskide juhtimiseks piisavad. Enamuse kohta seda aga öelda ei saa ega saa öelda sedagi, et nad Eestiga üldse seotud oleks.

Montenegrosse, Serbiasse ja Belize’i. Klientide vara oli seejuures peaasjalikult pärit Venemaalt, Jaapanist, Šveitsist ja nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikast. Samas ei ole suur osa neist, vastupidiselt oodatule, esitanud RAB-ile 2021. aastal ühtegi teadet rahapesu või

Ligi viiekordne käibekasv

Värske RAB-i virtuaalvääringute teenusepakkujate uuringu kohaselt on Eestis välja antud tegevusloaga virtuaalvääringu teenusepakkujatel 4,8 miljonit klienti, mis on ligi 4,5 korda rohkem kui 2019. aastal. Nende teenusepakkujate käive oli kokku 20,3 miljardit eurot (juulist 2020 juulini 2021), millest enam kui 85% andsid 15 teenusepakkujat. Nende puhul tuvastasime üldjoontes ebaproportsionaalselt suurt vara edastamist Luxembourgi, Süüriasse, Pakistani,

Eesti teenusepakkujate juurest käib läbi ka pettuste ja kelmuste, narkokuritegevuse, püramiidskeemi, lapsporno jms kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara.

terrorismi rahastamise kahtluse kohta. Selline madal teavitamise tase ei lähe kokku riskidega, millega nad tegelikkuses kokku puutuvad ja mille realiseerumist RAB-is iga päev näeme. Lisaks lunarahanõude alusel liikuvale rahale käib Eesti teenusepakkujate juurest läbi ka pettuste ja kelmuste, narkokuritegevuse, püramiidskeemi, lapsporno jms kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara. See info tugineb tehingutele, mis toimusid paari aasta eest ja kus tol ajal tehtud kõikide tehingute maht oli kaheksa korda väiksem kui praegu. Seda arvestades võime oodata, et hüppeliselt on kasvanud ka meie teenusepakkujate kaudu liikuv kuritegevus. Sellest saame RAB-is teada mõne aasta pärast, kuid avalikkus alles tavapäraselt viis ja enam aastat pärast nende sündmuste toimumist.

Seadused riskidele vastavaks Mida Eesti riik koostöös ettevõtjatega saaks teha, et riskide realiseerumist vältida? Esimest korda tutvustas RAB riske virtuaalvääringute valdkonnas 2018. aasta aastaraamatus. 2019. aasta detsembris tegi Riigikogu muudatused vajalikes seadustes, karmistades tingimusi virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Need võimaldasid RAB-il 2020. aastal valdkonda märkimisväärselt korrastada, kuid sama aasta septembris kinnitas andmebüroo riskihinnang, et tehtud muudatused ei olnud kiirelt kasvavate riskide maandamiseks piisavad. Riskide jätkuvat suurenemist kinnitasid ka 2021. aasta riiklik riskihinnang ja hiljutine RAB-i uuring. Väike osa teenusepakkujaid, kes on päriselt Eestiga seotud ja täidavad hoolsusmeetmeid, seda riski paraku ei vähenda. Nii on Riigikogu menetlusse jõudnud seaduseelnõu, mis karmistab turule sisenemise ja ka teenuse pakkumise tingimusi. Näiteks oodatakse Eestis tegevusloa taotlejatelt sisulist seotust Eestiga, mis võimaldab teha vajalikul määral järelevalvet ehk riigil oluliselt paremini kontrollida seda, mis teenusepakkujate seas toimub ning kas nad on võimelised riske ka tegelikult juhtima. Kuna kohtud tõlgendavad praegu kehtivat seadust järjest sagedamini pigem väga kitsalt ja formaalselt, annab uus seadusandlus selge signaali, et ei minevikus ega ka tulevikus ole turule saamine formaalsus, vaid turuosalised peavad näitama sisuliselt oma soove ja kontrollisüsteeme. Riskide realiseerumisega kaasneb Eestile mainerisk, mille esimesi ilminguid on rahvusvahelises meedias ja foorumites näha. Näiteks on veebilehti, mis hoiatavad Eesti teenusepakkujate eest, sest nende kaudu pannakse toime kuritegusid. See on ähvardav signaal, sest ühe või mitme teenusepakkuja läbikukkumine mõjutab kogu siinse sektori mainet. Turu korrastamisest on võita nii igal ausal ettevõtjal kui ka riigil tervikuna. Kui minimeerida riskid, mis seonduvad teise riigi kurjategijate raha pesemisega, väheneb mainekahju risk riigile. See on omakorda kvaliteedimärk kõikidele siin tegutsevatele ettevõtjatele. Ettevõtjate endi teadlik riskijuhtimine annab aga hea une teenusepakkujatele ning kindlustunde klientidele, et teenusepakkuja kasutamine ei ole seotud riskiga varast ilma jääda või olla osa rahvusvahelisest skeemist. Seadusandja valitud tee on seega õige. Teeme kõigepealt keskkonna põhialused korda ning seejärel saame olla atraktiivne keskkond välisinvestoritele ja välistele teenusepakkujatele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KASULIKKU

ASJA, MIDA ÕPPISIN KOJAS PRAKTIKANDINA CHIARA PONTIN Ca’ Foscari ülikool Veneetsias

Minu Erasmus+ praktika kaubandus-tööstuskojas hakkab lõppema ja seega on aeg teha kokkuvõtteid! Allpool on minu viis õppetundi sellest kogemusest.

1. Arenemissoov

Kuigi see ei pruugi nii tunduda, möödub kolm kuud väga kiiresti, seega tuleks kasutada iga võimalust oma tööalaste ja isiklike oskuste arendamiseks. Ära lase ebakindlusel või väikesel laiskusel takistada sul seda kogemust maksimaalselt ära kasutamast, vaata iga ülesannet kui võimalust ennast proovile panna ja midagi õppida.

2. Ka vaadates ja kuulates saab palju õppida

Isegi kui sa ei ole mõne tegevusega otseselt seotud, olgu selleks siis üritus, veebiseminar, koolitus, koosolek, ära istu niisama, kulutades aega muudele tegevustele, vaid jälgi ja kuula aktiivselt enda ümber toimuvat. Sa ei õpi mitte ainult oma kätega, vaid õpid palju ka vaadates ja kuulates.

3. Inimestega vestlemine rikastab sind

Vestlemine, olgu see siis kolleegide, huvirühmade või äriinimestega, võib sind rikastada mitmel viisil: pead arendama oma suhtlemisoskust ning rääkima eri keeli (isegi neid, mis on veidi roostes!), kuid sul on ka võimalus avastada uusi kultuure ja laiendada oma võrgustikku.

4. Töösõbrad on tähtsad

Kui töökaaslaste meeskonnal on side, mis toimib ka pärast tööpäeva lõppu, tunned suuremat motivatsiooni minna kontorisse oma tööd tegema. See parandab tuju ning suurendab produktiivsust ja loovust. Kui tunned end mugavalt ja enesekindlalt, siis usaldad rohkem oma võimeid ja tunned end ideid väljendades vabamalt. Positiivset energiat täis töökoht lisab kogemusele alati väärtust.

5. Mida sa ei oska teha, seda õpid tehes

Oled noor inimene, kes teeb oma esimesi samme töömaailmas, seega on täiesti normaalne tunda end mõnikord ebakindlalt. Isegi kogenud professionaalid ei tea kõigest kõike! Sul võib tulla ette ülesandeid, mis tunduvad üle sinu võimete, kuid peamine on säilitada avatud, positiivne suhtumine ja valmisolek õppida. Ära unusta, et võid alati küsida abi oma kogenud kolleegidelt.

Kui ma seda teekonda alustasin, ei teadnud ma täpselt, mida oodata, kuid teadsin, et tahan saada arendavat kogemust enne, kui hakkan tööd otsima. Arendava kogemuse ma tõepoolest sain. Artiklis kirjeldasin vaid viit õppetundi paljudest, mille praktikalt koju viin. Millised saavad olema sinu omad?

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KASULIKKU

Kuidas osaleda välisriikide riigihangetel? Osalemine rahvusvahelistel hangetel on keeruline isegi Euroopa Liidu siseturul, rääkimata kolmandatest riikidest. Õige ettevalmistusega pole see siiski võimatu.

Enne hankel osalemist mõelge läbi: 1. 2. 3. 4. 5. 6.

Kas teil on eelmistelt klientidelt häid soovitusi? Kas olete kursis sihtriigi õigussüsteemi ja regulatsioonidega? Kas eeldate, et hankelepingu sõlmimise otsus tehakse kiiresti? Kui hästi oskate hankepakkumises kirjeldada oma töömetoodikat? Kas olete valmis reisima sihtturule? Kas olete enne võitu valmis ka kaotama?

Mida hankepakkumise koostamisel arvesse võtta? h Juhtumiuuringud on hea viis näidata, kuidas olete

h h h h h h h

edukalt eelnevate projektidega hakkama saanud. Need peaksid hõlmama järgmist: kliendi andmed, kokkuvõte projektist, projekti suurus ja maksumus, mida teie meeskond kliendi heaks tegi, kes vastutas projekti õnnestumise eest, kuidas saite hakkama tarneprobleemidega, kas tegite projekti õigeaegselt ja eelarve piires, kas klient jäi rahule. Pakkumise kirjutamise kõige aeganõudvam osa on metoodika kirjutamine. Selgitage üksikasjalikult, miks olete oma valdkonnas parim. Koostöös peitub edu võti. Tehke meeskonnas ajurünnak. Projekti elluviimise metoodika peaks olema teie arutelu keskpunkt. Ärge kunagi suunake hindajat lisateabe saamiseks veebisaiti või lisa vaatama. Hinnake, kuhu panna rõhk. Üldjuhul pange see pakkumise sellele osale, mis annab pakkumise hindamisel enim punkte. Vastake igale küsimusele, isegi kui see tähendab, et peate kordama varem esitatud teavet. Laske kellelgi teisel pakkumus enne esitamist üle lugeda. Pidage meeles, et teie pakkumus räägib hindajale teie lugu, tehke see kaasahaaravaks, et hindaja tahaks valida just teid, sest olete parim ja sobivaim.

Kas välisriikide hanked pakuvad huvi? Siinkohal saab appi tulla uus projekt GOOSE. h Sihtriigid, mille hangetel aitame osaleda: Norra, Tšiili, Colombia, Serbia, Jaapan ja Vietnam. h Sektorid: rohemajandus, IKT, tark linn ja tervishoid Kas pakkus huvi ning sooviksid infot ja teateid riigihangete kohta? Vaata lähemalt portaalist projectgoose.eu. Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

EUROOPA UUDIS Täiskasvanueas õppijate osakaal elanikkonnast tahetakse lisada SKT arvutamise valemisse. Eesti oleks siis heas valguses, sest meil on täiskasvanud õppijaid rohkem kui Euroopas keskmiselt. Foto: Shutterstock

Heaolu mõõtmisest. Miks? Kuidas? Esimesele küsimusele on suhteliselt lihtne vastata. Euroopa Komisjon on oma poliitikadokumentides järjest enam hakanud kasutama mõistet „heaolumajandus“ kui midagi, mille poole Euroopa Liidus püüelda. Heaolumajandusest peaks saama majandustegevuse eesmärk. 44

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

h tagab, et need võimalused toovad REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

aadates, mis see heaolumajandus siis on, näeme, et OECD määratleb heaolumajandust kui majandust, mis h laiendab inimeste võimalusi sotsiaalseks ülesliikuvuseks ja oma elu parandamiseks nende jaoks kõige tähtsamates aspektides;

heaoluga seotud tulemusi kaasa kõikide elanikkonnarühmade jaoks, kaasa arvatud skaala alumises osas; h vähendab ebavõrdsust; h edendab keskkonnaalast ja sotsiaalset kestlikkust. Kuidas aga heaolumajandust mõõta? Tõenäoliselt tavapärasest majanduskasvu mõõdikust SKT-st ei piisa. SKT on endiselt peamine makromajanduslik näitaja, mida kasutatakse kogu maailmas majandustegevuse kvantifitseerimiseks. Järjest enam aga levib arvamus, mille kohaselt ei kajasta SKT ühiskonna

EUROOPA UUDIS SKT-d täiendavate indikaatorite ettepanek Euroopa sotsiaalpartneritelt ja teistelt osapooltelt

tegelikku heaolu- ja arengutaset ega ka teatavate majandustegevuste negatiivset mõju keskkonnale. Järelikult on vaja asjakohaseid näitajaid.

Kelle jaoks läheb elu paremaks?

Nii OECD kui ka mitu mõttekoda on öelnud, et tasakaalustatud ülevaate saamiseks heaolu kohta on vaja kõikehõlmavaid statistikakokkuvõtteid, mis kajastavad mitmesuguseid inimeste jaoks olulisi aspekte: näiteks sissetulek, tervishoid, sotsiaalsed sidemed, ohutus ja keskkond. Tuleb vaadata riiklikest keskmistest kaugemale, et lisaks teadmisele sellest, kas elu läheb paremaks, oleks võimalik ka teada saada, kelle jaoks see paremaks läheb. Samuti tuleb lisaks praeguse heaolu mõõtmisele mõõta ka ressursse, mis saavad seda tulevikus toetada. Ühesõnaga on vaja välja töötada näitajad, mis võimaldavad kujundada ja rakendada poliitikat, mille eesmärk on arendada kestliku majanduse globaalset mudelit. Praegust majandusmudelit,

Sotsiaalvaldkond

Majandus

Ebavõrdsus (GINI indeks või AROPE)

Täiskasvanute osalemine Taastuvenergia osakaal õppes (protsent elanikkonnast elektritootmises [IAE] vanuses 20–64) [EUROSTAT]

NEET-s (Eurostat)

Põhiinfrastruktuuride tulemusnäitajad, st materiaalsete elamistingimustega (eluasemepuuduse määr jne), tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja tervisliku seisundi ning hariduse kvaliteediga (nt haridustase) seotud elukvaliteedi näitajad.

[EUROSTAT]

Kasvuhoonegaaside emissioon [EUROSTAT]

Tervena elatud aastad (kas sünnist või alates 65. eluaastast)

Ülemaailmne ettevõtlusindeks [GEDI]

Õhu saasteained [EUROSTAT]

Tööjõuturu lõtk (Labour market slack) (EUROSTAT)

Netoinvesteeringud mittefinantsvaradesse (EUROSTAT)

Bioloogiline mitmekesisus [EL-i bioloogilise mitmekesisuse näitajad – SEBI]

Kollektiivlepingutega kaetuse protsent (OECD või EUROFOUND)

Piirkondlikud rahvamajanduse kogutulu erinevused (nii riigisiseselt piirkondade kui ka riikide vahel)

Tuleb vaadata riiklikest keskmistest kaugemale, et lisaks teadmisele sellest, kas elu läheb paremaks, oleks võimalik ka teada saada, kelle jaoks see paremaks läheb. mis põhineb pideval majanduskasvul ja mida peetakse süsteemi stabiilsuse peamiseks liikumapanevaks jõuks, ei suuda piiratud ressurssidega maakera enam toetada. Järelikult on vaja täiendada SKT-d. Arutelu SKT täiendamise üle on langenud viljakale pinnasele. Nõnda on OECD, ÜRO, Euroopa Komisjon ja Eurostat esitanud ettepanekuid näitajate kohta, mis võimaldaksid paremini mõõta heaolu ja jõukust individuaalsel, kollektiivsel või riiklikul tasandil. ÜRO võttis 2015. aastal vastu kestliku arengu eesmärgid, mille jaoks määratles ta 169 eesmärki ja 200 näitajat. 2018. aastal avaldas OECD kõrgetasemeline eksperdirühm kaks aruannet („Going beyond GDP: Measuring what counts for economic and social performance“; „For Good Measure: Advancing Research on Well-Being Metrics Beyond GDP“), milles

Keskkond

soovitatakse heaolu tõhusamalt mõõta seniste näitajate parandamise või uute näitajate kasutuselevõtu kaudu.

SKT vajab täiendavaid näitajaid

Hiljuti allkirjastasid Euroopa sotsiaalpartnerid (BusinessEurope, Euroopa Ametiühingute Keskliit ETUC, Euroopa üldhuviteenuste ühendus SGI Europe, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit UEAPME) ühisdokumendi, milles soovitatakse kasutada SKT-d täiendavate näitajate kogumit sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonnas (vt tabelit). Ka Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) on nõustunud Euroopa sotsiaalpartnerite arvamusega, et kavandatud 14 näitajaga saab moodustada SKT-d täiendava tulemustabeli, mida saab kasutada kestliku majanduskasvu mudelit toetava poliitika kujundamisel. Kuna kaubanduskodade Euroopa katusorganisatsioon Eurochambers ei kuulu Euroopa sotsiaalpartnerite hulka, siis kaubanduskodade esindajad (sh meie) selle väljatöötamises ei osalenud. Euroopa sotsiaalpartnerite ja teiste osaliste väljapakutud süsteem pole aga kaugeltki ainus. Mitu mõttekoda ja instituuti presenteerivad aktiivselt omi mudeleid. Praegu ei ole EL-is midagi veel kindlaks määratud ega otsustatud. Karta on, et ükskõik millise SKT-d täiendavate mõõdikute valiku kasuks otsustatakse, kasvab seetõttu andmevajadus ja ettevõtjate halduskoormus suureneb.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

PALJU ÕNNE! 30

AIREL AS AKONE OÜ ALFONS HAKANS AS ANTALIS AS ARSIS OÜ ATLEX OÜ CARGOBUS OÜ COOP PANK AS E-BETOONELEMENT OÜ ECOMATIC AS ESTANC AS HARMET OÜ HEKOTEK AS JAKARI MARINE OÜ JAPS AS JUURA OÜ KARDIS OÜ KOSE ÄRITEENINDUSE OÜ KPMG BALTICS OÜ LIIMPUIT AS ORGITA PÕLD OÜ PSS SERVICE OÜ PUREVA OÜ RAKTOOM AS REVEKOR AS ROI OÜ SAME OÜ SCHENKER AS

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

SIENT OÜ STANDEL AS TÜRI BEL-EST OÜ VALIO EESTI AS VÄNDRA TARE AS

ADVOKAADIBÜROO COBALT OÜ AGENDA PRO OÜ BAUROC AS BRUSTER OÜ CF&S ESTONIA AS EKSFISK OÜ ERAA SERVICE OÜ GMP INVESTEERINGUD OÜ HHLA TK ESTONIA AS INSPECTORATE ESTONIA AS JALAJÄLG AS KOMERK AS LEGART GRUPP OÜ LESVEN OÜ MOLLER AUTO TALLINN OÜ MS BALTI TRAFO OÜ PAKENDIKESKUS AS PARME TRANS OÜ REYKTAL AS TELVE & LAAR OÜ UDDE-TOOLING OÜ

Tasuta tugi ja uus toetusfond intellektuaalomandi kaitsmiseks Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu intellektuaalomandi amet (EUIPO) käivitasid selle aasta algul uue väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) mõeldud fondi. 47 miljoni euro suurune fond pakub VKE-dele vautšereid, et aidata neil kaitsta oma intellektuaalomandit.

ondi abil toetatakse VKE-sid järgmise kolme aasta jooksul COVID-19 kriisist taastumisel ning rohe- ja digipöörde elluviimisel.

Toetust saab järgmisel otstarbel: h Hüvitatakse 75% ulatuses tasu, mida intellektuaalomandi ametid (sh riiklikud intellektuaalomandi ametid, EUIPO ja Beneluxi intellektuaalomandi amet) võtavad kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimise eest. h Hüvitatakse 50% ulatuses tasu, mida maailma intellektuaalse omandi organisatsioon (WIPO) võtab kaubamärgi ja disainilahenduse rahvusvahelise kaitse andmise eest. h Hüvitatakse 50% tasudest, mida riiklikud patendiametid 2022. aastal patentide registreerimise eest võtavad. h Alates 2023. aastast võib fondist hüvitada ka muid patendi taotlemisega seotud kulusid. Hüvitise suurus on olenevalt toetuse otstarbest 750–1500 eurot. Mis on uus võrreldes eelmise aastaga? h Kindlalt fikseeritud taotlusperioodide asemel saab nüüd toetustaotlusi esitada aasta läbi, täpsemalt 10. jaanuarist 16. detsembrini 2022. h Toetatavate tegevuste hulka kuulub nüüd ka patendi taotlemine.

LEA AASAMAA Enterprise Europe Networki koordinaator

h Põhilõivude kõrvale on lisandunud teisigi lõive, mida hüvitatakse.

h Laienenud on geograafiline ulatus ning nüüd saab taotleda hüvitist ka kaubamärgi ja disaini kaitsmisel väljaspool Euroopa Liitu. VKE-de taotlusi haldab EUIPO. Taotlusi saab esitada nende kodulehel https://euipo.europa.eu/ohimportal/et/ online-services/sme-fund. Taotlused vaadatakse läbi ja neid hinnatakse lihtjärjekorra alusel. Lisaks pakub EUIPO tasuta personaliseeritud intellektuaalomandialast tuge. Selleks tuleb täita avaldus nende kodulehel https://euipo.europa.eu/ohimportal/et/online-services/ip-support. Pärast avalduse täitmist võetakse teiega ühendust. Näiteks saab abi küsida intellektuaalomandialaste vaidluste lahendamiseks. Selleks pakub EUIPO EDR-teenust. EDR tähendab vaidluste lahendamist võimalikult tõhusa alternatiivse mehhanismi abil ning hõlmab vahendamist, lepitamist, abi läbirääkimiste pidamisel ja ekspertide otsuseid. Välja pakutakse just teile sobiv lahendus. Abi saab ka teistes küsimustes, mispeale EUIPO võib teid kokku viia tasuta intellektuaalomandi nõustamist pakkuvate teenuseosutajatega. Tasuta intellektuaalomandialast nõu saab küsida ka EU IP Helpdeskilt https://www.iprhelpdesk.eu. Veebilehelt leiab palju kasulikku intellektuaalomandialast infomaterjali, samuti korraldatakse veebiseminare.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

Meie inimesed Merit Fimberg-Espuch on Enterprise Europe Networki ja kaubanduskoja projektijuht. Ta aitab Eesti ettevõtetel leida partnereid välismaalt ja välismaa ettevõtetel siseneda Eesti turule, nii individuaalse partnerotsingu ja nõustamise kui ka reiside abil. Meritile meeldib multikultuurne ja rahvusvaheline keskkond ning ta usub, et koos jõuab kaugemale – koostöös peitub edu võti. Kui ta ka kohe ei tea vastust kõigile küsimustele, siis oma laia kontaktvõrgustiku kaudu üle maailma üritab ta lahendada esmapilgul võimatuna tunduvaid ülesandeid. Ta on juhtinud rahvusvahelisi projekte üle viie aasta, alates ekspordi edendamisest, koolituste korraldamisest kuni riigihangete ja personaliteemadeni. Merit on ka Euroopa IP Helpdeski saadik Eestis, aidates suurendada teadlikkust intellektuaalomandist ja nõustades sel alal ettevõtteid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

KOOSTÖÖPAKKUMISED TOIDUTÖÖSTUS h Bulgaaria VKE, kes impordib ja turustab tarbekaupu, nt maiustused, šokolaad, suupisted, otsib pikaajaliseks koostööks kondiitritoodete tootjaid. KOOD: BRBG20211115001 h Leedu hommikusöögihelveste tootja otsib maisimanna tarnijaid. KOOD: BRLT20220110001 h Poola röstitud kohvi tootja otsib röstimata kohviubade tarnijaid. KOOD: BRPL20211125002

PUIT JA MÖÖBEL h Bulgaaria mööblitarvikute tootja otsib tamme ja pöögi ümarpuidu tarnijaid. Nõudmised materjalile: pikkus 2–6 m, paksus 100–500 mm. KOOD: BRBG20211207001 h Kreeka mööblikomponentide ja puitpinnamaterjalide tootja otsib puitlaastplaadi, vineeri ja kolmekihilise põrandakatte tarnijat. KOOD: BRGR20211210001 h Prantsusmaa ettevõte, kes toodab eeterlike õlide jaoks difuusereid, otsib puidutööstuse ettevõtet väiksemate puidust esemete (difuuseri osade) tootmiseks. Tulevane tootmispartner peab ise tarnima toormaterjali (puitu). KOOD: BRFR20211202001 h Hollandi kontori- ja tellimusmööbli hulgimüügiettevõte otsib lauaplaatide ja kontorimööbli tootjat. Kontori- ja söögilaudade lauaplaatide mõõtmed võivad olla erinevad, nt 1100 × 3000 mm. Ettevõte on huvitatud ka koostööst mööblitootjatega, kellel on kontorimööbli kollektsioon (kontoritoolid, lauad, kapid). KOOD: BRNL20211202001

ELEKTROTEHNIKA JA ELEKTROONIKA h Poola elektrotehnikatööstuses tegutsev ettevõte pakub alltöövõttu vaselinte galvaniseerivatele ettevõtetele. Vaselindi alusmaterjal peab olema

CU ETP R240 (Z4) vask ja lõpptoote paksus 0,20 mm, laius 84 mm. KOOD: BRPL20211125001 h Prantsuse palgilintsae tootmisega tegelev ettevõte otsib saagide jaoks elektrimootorite tarnijat. KOOD: BRFR20211110001 h Itaalia elektrikomponentide tootja otsib kvaliteetsete LED-draiverite tootjat. KOOD: BRIT20211210001

MASINAEHITUS JA MASINATÖÖSTUS h Sloveenia põllumajandus- ja aiahooldusseadmete ning -masinate müügiga tegelev ettevõte otsib muruniidukite ja põllumajandustehnika varuosade tootjaid (nt amortisaatorid, kolvid, silindrid, elektrimootorid, filtrid, rihmarattad, sidurid ja siduriosad, starterid, tihendid, laagrid jne. KOOD: BRSI20211213004 h Hiina ettevõte otsib mittekõrgsurve vesiniku ladustamisja transpordisüsteemi, mis sobib suuremahuliseks ja hooajaliseks ladustamiseks (nii orgaanilise vedel- kui ka tahke vesiniku säilitamiseks). Ladustamisja transpordisüsteemil peab olema hea ohutus, pööratav tsirkulatsioon ja vesiniku säilitamise tihedus ei tohi olla väiksem kui viis massiprotsenti. KOOD: BRCN20211126001 h Soome maastikurataste projekteerimise ja toomisega tegelev ettevõte otsib Euroopast terasest, titaanist ja alumiiniumist maastikurattaraamide tootjat. KOOD: BRFI20211203001 h Sloveenia ettevõte pakub turustamise teenuseid Sloveenias põllumajandustehnika (mullaharimismasinate ja ruloonpresside) tootjatele. KOOD: BRSI20211213002 h Ukraina põllumajandusmasinate ja varuosade tarnija otsib külvi-, istutusseadmete ja frontaallaadurite tarnijaid. KOOD: BRUA20211213002

h Poola autoosade kauplemisega tegelev ettevõte otsib uusi tarnijaid – tootjad ja/või edasimüüjad. Ettevõte ostab kokku nii uusi kui ka kasutatud autoosi, mis vastavad toodete tehnilistele standarditele. KOOD: BRPL20211117001 h Sloveenia põllumajandusmasinate tootja otsib traktoritele käigukasti hüdrosilindrite ja hammasrataste tootjaid. KOOD: BRSI20211213003 h Ukraina looma- ja linnukasvatusmasinate põllumajandustehnoloogiate müügiga tegelev ettevõte pakub veisefarmi ja linnufarmi seadmete ning seafarmi varustuse tootjatele müügiesindaja teenuseid. KOOD: BRUA20211213001

TEKSTIILITÖÖSTUS h Taani VKE otsib päästevestide prototüüpide ja päästevestide tootjat. Toode peab vastama ettevõtte kontseptuaalsele ja visuaalsele mudelile ehk päästevest peab olema väiksem kui tavaliselt (paiknema rinna ülaosas); toodetud painduvast kangast, taaskasutatud tekstiil ookeaniplastist (nt 80% polüamiid ja 20% elastaan); käsitsi täispuhutav, nt Halkey Roberts 840 või analoog. KOOD: BRDK20211220001 h Austria ettevõtte, kes muudab autod ja transpordivahendid hubasteks matkaautodeks ning müüb matkavarustust, otsib matkaautode jaoks madratsite tootjat. KOOD: BRAT20211129001 h Itaalia tekstiilitööstuse sektori ettevõte, kes tegeleb taaskasutuse ja ringmajandusega, otsib uusi tarnijaid nii tekstiilitööstuse tarvikutele (nt tõmblukud, vööd, aasad, D-rõngad jne) kui ka ökoloogilistehnilistele kangastele ning nende jääke (tootmisjäägid, töötlemisjäätmed ja/või kasutatud materjalid, mida taaskasutada). Lisaks otsib ettevõte õue- ja PVC-kangaid ning kasutatud purjeid või purjesepa väljalõikeid. KOOD: BRIT20211203001

Huvi korral palun otsi täiendavaid koostööpakkumisi aadressil www.enterprise-europe.ee, lisades lehe keskel asetsevasse koostööpakkumiste andmebaasi huvipakkuvaid filtreid. Valik koostööpakkumisi on ka kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee/et/teenused/koostoopakkumised. Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch, e-post: merit.fimberg-espuch@koda.ee ja Aleksandra Kriventsova, e-post: aleksandra@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

MESSID PAKEND h Hollandi ettevõte, kes tegeleb betoonitootmisega, otsib jätkusuutlikku alternatiivi polüetüleenvahule betoonplaatide kaitseks. KOOD: BRNL20220110002 h Rumeenia ettevõte otsib Euroopast pakkelindi tootjaid (pakkelint, isekleepuv teip, kleeplint). KOOD: BRRO20211217001 h Suurbritannia äädika- ja õunhappe alusel kosmeetiliste geelide tootja otsib keskkonnasõbralikku pakenditarnijat. KOOD: BRUK20211126001

MUU h Ukraina ettevõte, kes tegutseb farmaatsiaja veterinaariavaldkonnas, pakub turustamiseteenuseid veterinaarmeditsiini-, kosmetoloogia- ja apteegitoodete tootjatele, kes soovivad siseneda Ukraina turule. KOOD: BRUA20211103001 h Sloveenia automatiseerimistarkvara ja riistvara turustaja pakub kaubandusagendi teenuseid tööstusautomaatika tarkvara- ja riistvaralahenduste arendajatele (Industry 4.0, Smart Factory, Smart Grid, Smart City, IoT, IIoT ja Energy Data Management), kes on huvitud LääneBalkani piirkonnast (Sloveenia, Horvaatia, Serbia, Makedoonia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro). KOOD: BRSI20211109001 h Belgia 3D-modelleerimise alusel kujude tootmisega tegelev ettevõte pakub allhanget Powder Bed Fusion 3D-printimistehnoloogia ettevõttele, kes töötavad ProJet460 Plus või ProJet660 seadmetega. KOOD: BRBE20211216001 h Prantsusmaa ettevõte soovib suurendada oma tooteportfelli kategooriates kodu, lapsed, sport, aed ning pakub turustusvõi kaubandusagendi lepingut uuenduslike toodete tootjatele, kes soovivad siseneda Prantsusmaa turule. Eelkõige huvitavad tooted, mis keskenduvad ökoloogiale ja ei kahjusta oma materjalide ja/või nende allikatega keskkonda. KOOD: BRFR20211118001 h Hiina kontserni tütarettevõte, mis tegeleb rongide tootmisega, otsib rongide joogiveepaakide ja äravoolupaakide sisepindade jaoks korrosioonivastaseid pinnakattevahendeid ehk korrosioonivastast pinnakattetootjat, kes saab pakkuda lahendusi, mis vastavad Hiina ettevõtte nõudmistele. KOOD: BRCN20211125001

KATARI JA RAHVUSVAHELISTE ETTEVÕTETE VIRTUAALSED KOHTUMISED JA NÄITUS 22.–24. veebruaril 2022 veebis Alates selle loomisest 2020. aastal on Katari Arengupanga virtuaalsed sündmused meelitanud ligi rohkem kui 2500 osalejat enam kui paari tuhande B2B-kohtumisega 50 riigist üle maailma. Virtuaalne üritus keskendub teadlikkuse suurendamisele Katari tootmisvõimaluste kohta ja avab rahvusvahelistele ettevõtetele võimalusi koostööks Katari juhtivate tootjatega või omavahel. Osalema on oodatud maaletoojaid, hulgimüüjaid, turustajaid jt ettevõtteid, kes tegutsevad järgmistes sektorites: h ehitus, ehitusmaterjalid, kemikaalid ja elektriseadmed h plastid ja pakendid h keemiatooted h paberitooted h kiiresti liikuvad tarbekaubad h toit ja jook h IKT-teenused h farmaatsia, tervishoid ja meditsiiniseadmed Registreerimine on avatud kuni 23. veebruarini 2022 aadressil https://matchmaking.qdb.qa.

IPEC 2022: TEHISINTELLEKTI JA JÄTKUSUUTLIKKUSE KONVERENTS JA KOHTUMISED 8.–9. märtsil 2022 veebis (Saksamaa) Rahvusvaheline tootmiskeskkonna parendajate kogukond jätkab Euroopas tehisintellekti ja jätkusuutlikkuse alaste ideede, parimate tavade, projektide ja tehnoloogiasuundade vahetamist. Viidates ÜRO säästva arengu eesmärkidele, soovitakse intensiivistada dialoogi, et anda arukate lahenduste kaudu oma panus konkurentsivõimelisema ja jätkusuutlikuma tööstuse loomisesse. IPEC 2022 eesmärk on edendada uute kontaktide ja võrgustike loomist, teadmiste vahetamist ettevõtete, idufirmade ja teadusasutuste vahel. Peamised teemad: h ringmajandus ja ringlussevõtu tehnoloogiad h energia ja CO2 säästmine h digitaalsed ja jätkusuutlikud ärimudelid h tehisintellekt ja plokiahel h vastupidavus ja uuendatavus Registreerimine on avatud kuni 9. märtsini 2022 aadressil https://ipec2022.b2match.io. Üritus on tasuta.

GET READY FOR JAPAN. KAHENÄDALANE VIRTUAALNE KOOLITUSPROGRAMM 16.–27. mail 2022 Kahenädalane koolitus pakub juhtidele ainulaadset võimalust kogeda ja mõista nii kultuurilisi kui ka majanduslikke elemente, mis selgitavad Jaapani äri- ja tehnoloogiasaavutusi. Koolitus keskendub ärijuhtimisele ning koosneb loengutest, juhtumiuuringutest, läbirääkimiste rollimängudest Jaapani juhtidega ja virtuaalvisiitidest ettevõtetesse. Koolituse eesmärk: h omandada arusaam Jaapani ärikeskkonnast, äritavadest ja Jaapani stiilis isiklikust suhtlusest, et leida viise edukaks äritegevuseks; h saada teadlikuks Jaapani ettevõtete otsustusprotsessist ning seeläbi paremini mõista nende läbirääkimisstiili ja hierarhiat; h anda võimalus tugevdada suhteid praeguste Jaapani klientidega ja hõlbustada kontaktide loomist tulevaste klientidega ettevõtte individuaalsete online B2B-kohtumiste käigus. Koolitusel osalejate maksimaalne arv on 14. Valik tehakse kõigi laekunud avalduste vahel. Osalemine on tasuta, kuid igal veebiseansil osalemine on kohustuslik. Kandideerimise tähtaeg: 10. märts 2022 Lisainfo ja taotlusvorm: https://www.eu-japan.eu/events/get-ready-for-japan-training-programme. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

RIIGIHANKED

h Lätis hangitakse mineraalväetisi. Tähtaeg 28.02.2022. Kood 054215 h Rootsis hangitakse sepakaupu (harukarbid, eriehitus- ja konstruktsioonitööd, keevitamine). Tähtaeg 03.03.2022. Kood 054181 h Norras hangitakse lastekodusse mööblit. Tähtaeg 03.03.2022. Kood 056253 h Norras hangitakse akvalangiga sukeldumise ja snorgeldamise varustust. Tähtaeg 07.03.2022. Kood 056260 h Norras hangitakse omavalitsusele digitaalse platvormi tarvis erinevat tarkvara. Tähtaeg 08.03.2022. Kood 56274 h Norras hangitakse sülearvuteid, kuvareid, printereid. Tähtaeg 03.03.2022. Kood 059183 h Soomes hangitakse metsaraieteenuseid elektrivõrkude ääres. Tähtaeg 17.02.2022. Kood 59019 h Leedus hangitakse prügikogumislaev. Tähtaeg 07.03.2022. Kood 58931

h Rootsis hangitakse laevaremonditeenuseid (meremõõtmislaeva jõuülekande vahetamiseks). Tähtaeg 06.04.2022. Kood 057930 h Rootsis hangitakse päästetööd jõe põhjas oleva laeva liigutamiseks muldkehasse. Tähtaeg 03.03.2022. Kood 057880 h Soomes hangitakse kolmeaastase raamhankena kanalisatsioonikaevude puhastamise ja tühjendamise teenused. Tähtaeg 28.02.2022. Kood 057761 h Soomes hangitakse haridusvaldkonna tunnistuste kujundamine, trükkimine ja säilitamine. Tähtaeg 03.03.2022. Kood 57830 h Leedus hangitakse elektrokirurgiline seade. Tähtaeg 09.03.2022. Kood 56977 h Rootsis toimub kalavarude kaitsemeetmete hange (nt biotoopide kaitse, vooluveekogude ja märgalade taastamine, ümbersõitude rajamine, takistuste kõrvaldamine ja infotahvlite püstitamine). Tähtaeg 04.03.2022. Kood 057753

h Rootsis hangitakse mitme veebilehe haldamisteenused (nbsp, CMS SiteVision). Tähtaeg 28.02.2022. Kood 057757 h Rootsis hangitakse jahutusja ventilatsiooniseadmed (kaugjahutuseks koostootmisjaama). Tähtaeg 27.02.2022. Kood 056933 h Rootsis hangitakse lasteasutuse paviljon (kokkupandav või moodulehitis) rendiks. Tähtaeg 02.03.2022. Kood 056936 h Leedus hangitakse eriotstarbelisi mootorsõidukeid (sh rataslaadurid, haagised, mootorrattad). Tähtaeg 07.03.2022. Kood 56976 h Iirimaal hangitakse koolile heina (loomasööt; maht 250 000 eurot). Tähtaeg 11.03.2022. Kood 56946 h Eestis hangitakse küttepuid, saematerjali ja ümarpalki. Tähtaeg 28.02.2022. Kood 056837

LISAINFO: Vaata lisainfot: https://www.koda.ee/et/teenused/riigihanketeated või https://ted.europa.eu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2022

Keskmine kütusekulu 7-8,1 l/100 km ja keskmine CO2-emissioon 184-212 g/km.

V-klass vaimustab! Ahvatleva kuumaksega alates 575 eurost.* Nüüd on õige aeg plaanida oma pere-, äri- või hobisõidud, sest Vehost leiad parimad kampaaniapakkumised V-klassi AVANTGARDE ja EXCLUSIVE mudelitele. Luksuslikku varustusnimekirja mahub AMG-pakett 19-tolliste valuvelgedega, 9-käiguline automaatkast, aktiivne pikivaheabi DISTRONIC, automaatne kliimaseade, 20,6 cm puutetundlik ekraan, intelligentne LED esitulede süsteem, nahksisu jpm. Sõidukile kehtib 3-aastane garantii läbisõidupiiranguga 450 000 km. Vaata näidispakette ja erihindu www.mercedes-benz.ee/kaubikud.

* Ärikliendi pakkumine. Finantseerimisteenuse pakkuja on Luminor Liising AS. Kuumakse 575 € arvutamisel on aluseks võetud vara hind 72 602.16 €, sissemakse 20%, liisinguperiood 60 kuud, intressimäär aastas 2.49% (muutuv intress, mis on seotud kolme kuu euriboriga), jääkväärtus 40%, aastane läbisõidupiirang 24 000 km. Selles määras ei ole arvestatud kindlustusmakseid ja sõiduki registreerimise riigilõivu. Sõlmida tuleb liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse lepingud. Esitatud näidispakkumine on informatiivne ja võib erineda Teile pakutavatest tingimustest.

Vankumatu Töölaud Solid

Vastupidav metallist töötasapindpind

Aeg-ajalt paneme sisustuse oma töökohal tõsiselt proovile. Kuid see on täiesti okei, kui tegu on toodetega, mis on loodud igapäevaseks kasutamiseks. Kvaliteetsed sisustustooted leiad ajtooted.ee – nüüd 7-aastase garantiiga.

Jüri Ross: Pere mõistab kõige paremini｜Teataja 1/2022

Articles inside

Uus toetusfond intellektuaalomandi kaitsmiseks

Kuidas ja miks mõõta heaolu?

Palju õnne

Krüptoraha võimalused ja teenusepakkumise ohud

Viis nõuannet: mida õppisin praktikal olles?

Soovitusi välisriikide riigihangetel osalemiseks

Kuidas öelda „ei“?

Andmete väärindamine pakub triljoneid väärt võimalusi

Aeg tugevdada Gruusia ja Eesti suhteid

Rihm jookseb maha?

Kuidas luua inspireerivat õpikeskkonda?

Kliendikeskseid ettevõtteid premeeritakse suurema kasumiga

Koda kutsub üritustele

Kiirmenetlus kaubanduskoja arbitraažikohtus

Büroomaailm jätkab Eestis laienemist

Uus liige: Veiniekspress

Küsime ettevõtjalt

Tulevik pole paramatus, kui talle sügavalt silma vaadata

Aruanne liikmetele: töövõidud aastal 2021

Ukraina ja Eesti ärisuhetel jagub kasvupotentsiaali

Lühidalt

Galerii: Eesti ettevõtjate visiit Araabiasse