KOGEMUS
Kuidas saada paremaks juhiks PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor
Möödunud aasta lõpus võis lugeda palju tagasivaateid erakordsele aastale, kus toodi välja, et 366 päevaga on inimeste empaatiavõime märkimisväärselt kasvanud. Kuigi julgen selles igapäevase jalakäijana kahelda, olen sama meelt nendega, kes ütlevad, et empaatiline juhtimine on üha enam ja enam päevakorral.
K
im Scott, endine Google’i ja Apple’i töötaja, on aga maailmas kaasa toonud suisa pisikese murrangu, sest järsku räägivad kõik empaatilisest ja kehtestavast juhtimisest. Raamat, mille pealkiri inglise keeles „Radical Candor“, on sõna otseses mõttes leidnud järgijaid nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani. Milles seisneb ühe juhtimisraamatu fenomen?
Kui empaatiat või kehtestavust jääb väheks
Põhjus, miks raamat laineid lööb, on minu hinnangul lihtne. See on lihtsalt mõistetav ja vürtsitatud rohkete näidetega autori isiklikust karjäärist. Lisaks ülimalt praktiline. Üle poole raamatust keskendub sellele, kuidas päriselt olla hooliv ja väljakutseid esitav juht. Alustame algusest. Mis juhtub siis, kui juht on empaatiline, aga ei esita otseseid väljakutseid? Sel juhul on tegemist ruineeriva empaatiaga. Lühidalt öeldes ei aita see meeskonnakaaslasel end kuidagi parandada. Halvimal juhul see inimene ei teagi, et tema sooritus ei vasta ootustele. Miks? Sest juht lihtsalt ei pea õigeks anda töötajale negatiivset tagasisidet.
24
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2021
Kui vaadata kasvõi hiljutisi uue valitsuse läbirääkimisi, siis Kaja Kallas sai sugeda, sest kord peeti teda liiga järeleandlikuks ning teinekord jällegi liiga vähe kehtestavaks. Mis juhtub siis, kui juht esitab otseseid väljakutseid, kuid suhtluses meeskonnaliikmetega puudub igasugune empaatia? Sel juhul on tegemist obstruktiivse agressiooniga. Teisisõnu, töötajad tunnevad end alandatuna ega suudagi häid tulemusi tuua. Juhul kui suhtlusest puudub nii empaatia kui ka väljakutsete esitamine, on tegemist manipuleeriva ebaaususega. Küllap on seda kogenud inimesed, kes töötavad suuremates organisatsioonides, kus ametikohtadel liikumiseks on vaja võita teatud inimeste poolehoid. Kim Scotti sõnul on tulemuslike meeskondade juht selline, kes esitab meeskonnaliikmetele otseseid väljakutseid, olles seejuures empaatiline ja tulemuslik. Tegu on ideaalina näiva
pildiga, kus organisatsioon töötab ühise eesmärgi nimel ning samal ajal on kõigil töötajatel võimalus olla nemad ise ning toimetada oma parima äranägemise järgi. Kõlab liiga hea, et olla tõsi? Olles ise viljelenud just samasugust juhtimisstiili rohkem kui kümme aastat, siis ütlen, et see tegelikult töötab. Just nii saabki meeskonnad tulemuslikult käima.
Eesti naisjuhtide hinnang kehtestavale juhtimisele
Kim on pühendanud raamatus eraldi osa spetsiaalselt naisjuhtidele. USA-s viidatakse otsekohestele, nõudlikele naistele omadussõnaga abrasive (ing k ’abrasiivne’). Eestis pole see väljend laialdaselt kasutusel. Sõna, mida ehk kohalikud kasutavad, on inglise keeles lihtsalt
