Oliver Jakobson: haridus vajab laiemat pilku｜Teataja 4/2022

TEATAJA Jakobson:Oliver haridus vajab laiemat pilku IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 4 / 2022 KAS ANDMETE PILVES HOIDMINE UUEDTÖÖTAJATETÖÖANDJATELKAGU-AASIAATRAKTIIVNEKASVAVENERGIASÄÄSTU?ANNABJATURGEESNÜÜDKOHUSTUSED

Sievi Cobra tooted – mugavaks tööohutuseks: TractionPro lamelltald – parim libisemiskindlus FlexEnergy – põrutust vähendav pehmendus Boa rullik – lihtne sobivuse reguleerimine

A

KITT

uuelt

18 Kolm

14

astaid on räägitud rohepöördest kui abst raktsest ja kallist läänemaailma hobist. Ka täna kohtab väiteid, et rohepööre on süüdi kõrgetes energiahindades. Viimane aasta on aga tõestanud, et tarbijate rahakotti löövad just imporditud fossiilkütused. Odav Vene maagaas hoidis kogu Euroopa energeetikasektorit pikka aega pantvangis. Innovatsiooni ja suuri investeeringuid lükati edasi, sest näis, et nende tasuvus aeg on liiga pikk. Utilitas on alates 2008. aastast inves teerinud üle 400 miljoni euro ja vähendanud imporditava maagaasi kasutamist sajalt protsendilt kolmandikuni kütuseportfellist. Kuid energiasõltumatuse saavutamiseks tuleb jõuda vähesest nulli. Sisulist pööret energeetikas – ega ka rohepööret laiemalt – ei tee keegi meist üksi ära. Igaüks peab leidma mooduse, kuidas anda enda panus. Olgu selleks uute taastuvate energiavõimsuste rajamine, tootmises kasuta tava kütuseliigi või hoone kütteliigi vahetamine, ringma janduse arendamine, regulatsioonide kohandamine uutele asjaoludele, loodussõbralikumate materjalide kasutamine või veel midagi nutikamat. Me kõik peame muret tundma, kuidas saavutada energia kättesaadavus ja taskukohasus, ning kiiremas tempos tegutsema hakkama. Kütusepööre fossiilsetelt kütustelt taastuvatele või kütusevabadele allikatele on proovikivi kogu majandusele. Uued tootmisseadmed ja uued investeeringud on kulukad, kuid nende tegematajätmine on veelgi kulukam.ROBERT

EESTI TRÜKKE-post:Tel:Reklaam:MenuMAKETTE-post:Tel:EvelinTEATAJAE-postFaks:Tel:Toom-KooliKAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA17,10130Tallinn60400606040061javeeb:koda@koda.ee,www.koda.eeTOIMETUSVahtra6040065evelin.vahtra@koda.eeJAKUJUNDUSMeediaKüllikeOrmus5287418kyllike@menuk.eeKroonpress TEATAJA Jakobson:Oliver haridus vajab laiemat pilku TÖÖANDJATEL SvenKAANEFOTOTupits ÕIGE AEG ON KOHE!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige Sisulist pööret energeetikas – ega ka rohepööret laiemalt –ei tee keegi meist üksi ära. Igaüks peab leidma mooduse, kuidas anda enda panus. tahaks tuua uusi tuuli! aitab osaleda kolmandate riikide hangetel Talvel gaasiga või gaasita? Mida ootate ärihooajalt? töötajate õpinguid? seaduse muudatused tõid tööandjatele uusi kohustusi põhjust, miks osaleda naisjuhtide väljasõidul liige: Polar-Deko toob sambliku seintele Komisjoni ettepanek ohustab

8 Koda

4Sisukord Oliver Jakobson:

9 Lühidalt 10

16 Töölepingu

20 Uus

15 Kuidas toetada oma

väikeettevõtteid 23 Koda kutsub osalema 24 Eestis kohtus Euroopa õpilasfirmade koorekiht 26 Galerii: vaata, kes mängisid golfi, tennist ja kettagolfi! 28 Pilguheit Kagu-Aasiasse 30 Eesti ja Gruusia naisettevõtjad vahetavad kogemusi 32 Riik plaanib täpsustada kaugtööga seotud tööandja kohustusi 34 Ärivaidlusi saab lahendada arbitraažikohtus 36 Eestlased Ladina-Ameerika küberturvalisuse eest väljas 38 Uue tarkvara juurutamise üheksa käsku 40 Kas andmete pilves hoidmine täidaks kliimaeesmärke? 42 Digitaliseerimine, ettevõtte kasvumootor 44 Kui hea on meie ühine turg? 46 Palju õnne! 47 Enterprise Europe Network JUHTKIRI

22 Euroopa

Oliver

PERSOON EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 20224

Fotod:üksteisemõistmist.arvestamistüksteisegaeelkooliaastasoovibJakobsonalgavakoolirahu,jaSvenTupits

Tahaks tuua uusi tuuli!

Tallinnas Lasnamäel asuva Kuristiku gümnaasiumi direktoril Oliver Jakobsonil algab sel sügisel direktoriametis teine õppeaasta. Tema tähtsaim eesmärk on muuta kool veelgi enam õppimiskeskseks, nii et iga koolipere liige tunnetaks oma igapäevast arengut ja kolleegide toetust.

Meie kooli esimene eesmärk on arendada koolikeskkonda selliselt, et igaüks – nii õpilane, õpetaja kui ka koolijuht – tunneks, et ta areneb ja tema arengut toetatakse tõendus põhiselt. Õpetajate täiendkoolitus on oluline, et nad saaksid lisaks prakti kale uusi teoreetilisi teadmisi. Õnneks on koolitusi palju, ka riigi pakutavaid tasuta koolitusi, aga küsimus on, kui das koolitada nii, et samal ajal saaksid ka tunnid peetud ja õpetaja piisavalt puhata. Koormus on lihtsalt nii suur, pärast sellist maratoni ei jaksa midagi juurde õppida. See on nõiaring. Areng peab olema meeskondlik, üksikisikul on keeruline uusi värskeid ideid ellu viia. Väiksemas koolis on ehk uute ideedega lihtsam, mõtted liiguvad teisteni kiiremini. Lisaks kooliperele tuleb arvestada ka lapsevanematega, sest kooli ja kodu koostöö on väga oluline. Mida suurem kool, seda keerulisem see on – kui sajale inimesele saad oma tõde kuulutada, siis tuhandesse koju jõuda on juba palju keerulisem. Mida saaks populariseerimiseksõpetajaametiära teha? Esiteks on palgaküsimus. Õpetaja on magistrikraadiga, viis aastat ülikoolis käinud eriala-, aine- ja pedagoogikaspetsialist – sellisel juhul ei saa rääkida 1412 eurost. See ei vasta väljaõppele ega ole motiveeriv. Aastatega lisandub pädevust ja koge must, ka palga suurus võiks sellega koosTeinekasvada.asion töökoormus. Me võime õpetajale külge panna ükskõik mis mõõdikud, aga me ei suuda mõõta tegelikku töökoormust. On kontakttun dide andmine, aga lisaks veel hinda mine, tundide ettevalmistamine, ise enda arendamine. Seaduse järgi peab õpetaja töötama 35 tundi nädalas, aga tegelikult on see 24/7 amet. Õnneks on pikk suvepuhkus, see on oluline ja motiveeriv, aitab välja puhata. Kolmandaks hea ja mõnus töökeskkond. Haridusmaastik tuleb ümber mõtestada, et inimesed tahaksid rohkem kaasa rääkida. Meie

Kuristiku gümnaasium on suur kool. Kui suur täpsemalt? Kooliperes oli eelmise kooliaasta lõpus ligikaudu 970 õpilast ja 96 töötajat, neist õpetajaid üle 80. Sel sügisel võime ületada 1000 õpilase piiri, aga see ei ole enam soodne õppekeskond. Koolimaja on natuke üle kümne aasta tagasi renoveeritud, aga ruumipuudus kimbutab ikkagi. Millisest rahvusest lapsed Kuristiku gümnaasiumis käivad? Väga erinevatest rahvustest, meil on väga kirev seltskond. Tõsi, viimastel aastatel on tendents, et ligi pooled uued õpilased on muukeelsest või kakskeelsest perekonnast pärit. Mis seal salata, kooli vahetatakse, tahetakse tulla eesti keele õppekee lega kooli ja see, et nüüd on välja kuulutatud eestikeelsele haridusele üleminek, paneb muu koduse keelega peresid veelgi enam kooli vahetama. Samas kui vene koolidest tahavad tulla õpilased meie kooli, siis see ei näita vene koolide halba taset või tegematajätmisi, seal tehakse samuti südamegaUkrainlasitööd.oli meil eelmise aasta lõpus 24, osa neist olid tavapäraste klasside juures ja vanematel õpilastel oli oma õpperühm. See oli eksprompt lahendus, praegu veel ei tea, milliseks olukord kujuneb ja kui palju ukraina lapsi meile sügisel tuleb. Neil on keeruline, meie eesmärk on ju hakata eesti keelt õpetama, aga kui ukrainlane soovib, et ta saaks võimalikult kiiresti tagasi kodumaale, siis mida ta teeb eesti keelega? See ei ole selline keel, mis teeb igal pool uksed lahti. Õpetajate puudus on igal pool. Mida Kuristiku gümnaasiumis tehakse, et hoida neid õpetajaid, kes teil töötavad? Hea küsimus. Erasektoris on ju lihtne – sporditoetused, lõunad, kodukon tori võimalus. Meil seda pole. Koolis ollakse, sest kolleegid on head ja meeldib töö õpilastega. Kui midagi töökohal kinni hoiab, siis inimesed. Kui inimestega tööd peljata, siis ei ole mõtet kooli üldse tulla. Selle valiku on inimene ise teinud, kui ta tahab õpetajaks minna.

EVELIN VAHTRA juhtkommunikatsiooni-kaubanduskoja Paraku elame aasta kaupa, pikka mõtlemiststrateegilistonvähe.

PERSOON EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 5

PERSOON EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 20226

õpetajatel on näiliselt palju vabadusi, aga me ei oska seda olukorda ära kasutada, ikka tundub, et riik, omava litsus, juhtkondki tahab kõike kontrol lida, ent nende roll peab olema õpetaja toetamine. Eks see on paljuski ka kommunikatsiooniküsimus – tunne tada vabadust vabadusena, mitte uute, täiendavate kohustustena. Millised võimalused on õpetajaskonnal mõjutada Eesti koolielus tehtavaid otsuseid – kas streikides või pidevalt selgitades ja hariduse olulisust meelde tuletades? Streik on äärmuslik meede, aga kui me räägime õpetajate palgast, siis on vaja enda eest seista. Elustandard sõltub palga suurusest, paraku sõi inflatsioon ära kogu viimatise õpeta jate palgatõusu. Tahaks õpetajatele näidata, et nad ei pea virelema. See eeldab aga teistsugust mõtestatust. Paraku elame aasta kaupa, pikka strateegilist mõtlemist on vähe. Tihti arvatakse, et noor on nutitelefonis ja enam ei oska midagi muud teha. Kas ja kuidas seda müüti purustada? Või äkki see ei olegi müüt? Natuke on müüt. Jah, nad istuvad palju nutiseadmetes, näiteks kui on vahetund, siis see peaks olema ajule puhkamiseks, aga nad ei puhka ega kasuta pause. Minu kooliajal käisid kõik lapsed trennis, vaatasid telekat, viibisid õues – tegime ühesuguseid asju, olime n-ö keskmised lapsed. Praegu on äärmusi palju rohkem –kui oled auku vajunud või sõltuvuses, siis oledki seal. Keskmine tase on sama nagu meie ajal, ent lapsed on palju enam jagunenud äärmustesse – on neid, kes laulavad, tantsivad ja käivad spordiringis, õpivad ja käitu vad hästi, ning siis on hulk neidki, keda tuleb järele vedada. Mida arvad põhikooli eksamite lävendite kaotamisest? Võime rääkida, kas eksami kaotamine on hea või halb, aga see ei ole Eesti hariduses kõige põletavam küsimus.

Tegeleme kõigepealt sellega, kuidas inimesed tahaksid kooli tööle tulla, kuidas õpetajaametit populariseerida, et nad jääksid siia püsima. Kui eksameid pole, ei tähenda see hoopi Eesti haridusele. Ei maksa unustada, et meie õpilased on harju nud eksameid tegema, see on nende tugevus. Ühest küljest on eksam tagasiside õpilasele, sest kui eksa mid kaovad, peame mõtlema, kuidas õpilane ja lapsevanem saavad aru, kuidas lapsel on koolis läinud. Eksami hinde pärast tegemine ei anna tagasisidet. Selleks, et tagasi side oleks edasiviiv ja väärtuslik, on õpetajatele vaja korralikku tugimees konda: õppejuhte, haridustehnolooge, kes oskavad tegeleda andmetega. Neil peab olema ka aega andmetega tege leda ning koos õpetajaga analüüsida ja tagasisidestada. Tagasiside peab olema järjepidev. Kuidas saaks noortes reaalainete vastu huvi suurendada? Mida saaksid teha ettevõtjad? Me eeldame, et õpilane peab juba varakult teadma, mis on tema suund. Justkui paneme nad purki, surve alla, sest midagi peab ju valima. Siis valitak segi see, mida igapäevaelus esiplaanile tõstetakse, mille kohta arvatakse, et see on põnev ja glamuurne. Me võime tuua suure palgaga külalislektoreid, aga lapsed ei mõtle selles kategoorias, et tulevikus on oma maja, kaks autot ja palk 6000 eurot. Üheksanda klassi lõpetaja on ju laps. Lahendus on see, et kõiki aineid tuleb populariseerida, kõik ained on ühtemoodi tähtsad. Koolis peabki olema raske, see arendab. Milline võiks olla ettevõtte ja kooli koostöö, et mõlemal oleks sellest kasu? Kuidas ettevõtja peaks esimese sammu tegema?

Me võime õpetajale külge panna ükskõik mis mõõdikud, aga me ei suuda mõõtatöökoormust.tegelikku Oliver Jakobson on veendunud, et koolidirektori töö juures ei tohi ära unustada last enda sees.

h Kuristiku gümnaasium kuulub liikuma kutsuvate koolide võrgustikku, kus oli selle aasta alguses 176 liiget. Võrgustiku eesmärk on innustada lapsi ja õpetajaid liikuma – iga koolipäev peaks pakkuma liikumisrõõmu. Oliver Jakobson tahaks rohkem aega pühendada strateegilisele planeerimisele.

Olgem ausad, kui mul homme seisaks mõni ettevõtja kabinetis, ega ma kohe küll ei oskaks öelda, mil moel me koostööd tegema peaks hakkama. Õpetajaks võivad nad alati tulla, andku kasvõi ühel päeval nädalas tunde. Nii saadakse teada, mis koolis toimub, ja tutvutakse õpilastega, samal ajal oma teadmisi edasi andes, oma ettevõttest rääkides – see oleks lõimitud õpe. Ette võtja saab suunata, et kool ja tööturg käiksid sama jalga. Meie eeldame, et ettevõtjad vajavad üht, aga nemad vajavad hoopis midagi muud. Meil on olemas auditoorium, inimesed, kes tahavad õppida ja tahavad kuulata, neid on võimalik erialaselt nügida. Koostöö ettevõtjatega peaks olema rohkem ühiskondlikul tasandil. Kaa same ettevõtjaid näiteks uue õppekava loomisprotsessi, sest nad vaatavad haridusele teise pilguga. Ühtlasi võiks haridust vaadata laiema pilguga: kas peab õppima samamoodi, nagu seda seni on tehtud, või võiks siduda näiteks muusika ja matemaatika tunni. Oled enne koolidirektoriks saamist töötanud ajakirja Sporditäht tegevtoi metajana, olnud Eesti konsul Moskvas, ajalooõpetaja, õpilasmaleva juht – mis tõi sind 2021. aastal kooli juhtima? Küsin seda ka enda käest. Midagi tõmbab siia, ilmselt uudishimu. Uskusin naiivselt, et see on palju lihtsam, aga tegelikult ei ole töö päris selline, nagu ette kujutasin. Tahaks aidata ja mõtestada, tahaks teha koolis asju eesmärgipäraselt ja pikalt ette vaatava strateegiaga. Tahan näidata, et saab ka teistmoodi, tahaks tuua uusi tuuli, värskust. Tahaks ka öelda, et soovin lastega töötada, aga tihti koolijuht ei tööta lastega. Siiski tähendab töö koolis tööd inimestega, eelkõige just mõjutatavas ja õrnas eas inimestega. Mis tuli koolijuhi ametisse asudes üllatusena? Ma alles õpin, esimene aasta on olnud sisseelamise aeg. Üllatusena tuli, et kool on liiga suur, seda on raske hoo mata ja hallata. Igapäevast administ ratiivset tegevust on ääretult palju. Ma ei saa olla nii strateegiline kui tahaks, tahan seada sihte, eesmär gistada. Aega ja võimalust on raske leida. Teine tõsiasi, millega on kohati raske leppida, on see, et muudatusi saab ellu viia järk-järgult. Mõni muudatus võtab neli aastat aega, aga selle ajaga lõpetab juba neli lendu õpilasi, nemad ei saa ju uuendusest osa. Südame ja mõistuse tasakaalu on raske leida, tahaks kohe kõike teha, aga ei saa. Oletame, et sul on võimalus esitada kuldkalakesele kolm soovi Eesti hariduselu kohta. Mida sooviksid? Koolirahu, üksteisega arvestamist ja üksteisemõistmist, et kõik kooli sihtgrupid mõistaksid ja arvestaksid üksteisega – nii õpilased, õpetajad, lapsevanemad, juhtkond kui ka ametnikud.

h Kuristiku gümnaasiumile anti tänavu kolmandat korda õigus kanda järgmised kaks aastat rohelise lipu ökomärgist. Rohelise kooli programm on tuntuim huvikooliliitunudroheliseEco-Schoolsingliskeelneõppeasutustele,keskkonnaharidusprogrammüleilmnemillenimetusonGlobal.Eestisonkooliprogrammigapeaaegu180kooli,jalasteaeda.

PERSOON EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 7

Kas teadsid?

3. Praktilised seminarid sihtriikide ja sektorite kohta: mitmed järelevaadatavad sihtturuseminarid, peagi tulekul ka Serbia hanketurgu tutvustav seminar 21. septembril ja sektoripõhised veebiseminarid.

Millist kasu saab projektist Eesti ettevõtja ja mis on lähiajal plaanis?

1. Info kolmandate riikide hangete kohta – registreeri portaalis kasutajaks ja saad tellida hanketeateid meilile.

Kas sulle pakuvad huvi riigihanked? Kas see võiks olla üks viis, kuidas vallutada uusi rahvusvahelisi turge? Siinkohal saab sulle appi tulla projekt GOOSE. Projekt on Eesti ettevõtetele igati kasulik, sest aitab jõuda ka kaugematele turgudele ja osaleda hangetel kolmandatest riikidest. Väljaspool Euroopa Liitu ei ole hangetel osalemine lihtne, kuid hea ettevalmistusega on kõik võimalik. FIMBERG-ESPUCHMERIT projektijuhtkaubanduskoja h Sihtriigid, mille hangetel aitame osaleda: Norra, Tšiili, Colombia, Serbia, Jaapan ja Vietnam. h Sektorid, millele keskendume: rohemajandus, IKT, tark linn ja tervishoid.

6. Jagame infot sihtturu konsultantide kohta, kes saavad abiks olla hankepakkumiste koostamisel, kontaktide otsimisel jms. Pakkus huvi? Tule vaata kõike lähemalt portaalist projectgoose.eu. Registreeri end kasutajaks ja saad enda eelistuste (riik ja sektor) põhjal valitud hanke teated ja uudised otse postkasti. Seda kõike tasuta! Nii oled õigeaegselt kursis uute hangetega ja jääb aega Projektiettevalmistuseks.tegevusiviivad ellu neli organisatsiooni: Agència per a la Competitivitat de l’Empresa (ACCIÓ), Hispaania; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; Flanders Invest & Trade (FIT), Belgia; Horvaatia Tööandjate Liit.

Aitame osaleda kolmandate riikide riigihangetel!

4. Viime kokku sihtriikide ettevõtetega, et esitada vajadusel ühispakkumisi.

5. Korraldame reise sihtriikidesse, et lähemalt tut vuda hankijate ja võimalike koostööpartneritega.

2. Portaalist leiad praktilist nõu ja abi hangetel osale miseks, sealhulgas olulist infot sihtturu kohta.

Teavitamiskohustus töölepingu seaduses Alates 1. augustist sõlmitavate töölepingute puhul peavad tööandjad andma kirjalikus dokumendis töötajatele senisest rohkem teavet töötingimuste kohta. Kui tööleping on sõlmitud enne 1. augustit, siis on tööandjal kohustus esitada tööta jale täiendav teave töötingimuste kohta üksnes juhul, kui töötaja seda nõuab.

Ülevaade 1. augustil jõustunud muudatustestseaduseKokku jõustus augusti esimesel päeval ligi 20 õigusakti. Ettevõtete jaoks on neist kõige olulisemad järgmised.

liikmeteleliikmetelevenekeelsedpõhjadtasuta.meieniiuuenduskuurilepinguAugustitöölepinguteleiabKojanudmahust.tissenoriSwedbanktisseLHV,varadestmiljonitinvesteeritudmiljonieuroga.Swedbankimassidkvartaliskasvutrendis,fondidekvartalisnagudustadesItisseeelmiseslanguseditpensionifondideselleeurot,fondidTänavumahtPensionifondidevähenesIIkvartalilõpuksolidpensioniEestisseinvesteerinud645miljonitmison10miljoniteurotvähemkuiaastaIkvartalis.IIkvartalilõpusolikogumaht3,96miljareurotjasedaonväärtpaberiturgudetõttu420miljonivõrravähemkuikvartalis.IIkvartalistõusispensionifondideEesinvesteeritudvarademahtvõrdluseskvartaliga1,36protsendipunkti,moo16,35%fondidekogumahust.Niiesimeseskvartalis,jätkuskateisesEestisseinvesteerivatepensioniosakaaluprotsentuaalnekasv.KuigivarademahtonprotsentuaalseltpöörasreaalvarademahtIIlangusesse.KõigerohkemkaotaväärtustLHVpensionifondid,kogusum5,9miljoniteurot,LHV-lejärgnesidpensionifondid3,2miljoniSEBfondideväärtusvähenes0,2eurovõrra.KokkulangesidEestissepensionifondidevarad9,5eurot.JätkuvaltonEestissepensionifondideinvesteerinudkõigerohkemkellekoguinvesteeringutestonEespaigutatud27,7%.Järgnevad13,9%jaSEB13,6%-ga.LumipensionifondideinvesteeringudEesmoodustavad5,7%pensionifondideEestisseeiolejätkuvaltinvesteeriTulevaMaailmapensionifondid.e-poestuuendatudpõhjadesimeselpäevaljõustunudtöö-seadusemuudatustetõttuläbisidkakõikmeietöölepingudeesti,venekuikainglisekeeles.Eestikeelsedtöölepingutepõhjadonliikmetelee-poeskättesaadavadMitteliikmetelemaksavadlepingu-15eurot+käibemaks.Inglis-jatöölepingudmaksavadkoja50eurot+käibemaksjamitte100eurot+käibemaks.Kuisoovid,etkojajuristidkohendak-sidtöölepingupõhjajustsinuettevõttevajadustelesobivaks,siisannameileomasoovistteada,kirjutadesaadres sil juristid@koda.ee. Tuletame meelde, et kõigile kaubanduskoja liikmetele on igal aastal ühe tunni ulatuses juriidiline konsultatsioon tasuta. Meie poole võid pöörduda ka muude töölepingutega seonduvate küsimuste korral.

Töötajale lisandub uus kohustus tööohutuse tagamiseks Töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse lisandus töötajale kohustus tagada, et kui ta töötab mitme tööandja juures või osutab lisaks teenuseid võlaõigusliku lepingu alusel, siis ei tohi mitmel töökohal töötamine ohustada tema või teiste inimeste elu ja tervist. Kui töötaja rikub seda kohustust ja tööandja leiab, et töötaja tervis ei võimalda ohutult töö tegemist, siis võib tööandja esitada töötajale hoiatuse või teatud eelduste täitmisel töölepingu üles öelda.

LÜHIDALT EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 9

Teavitamiskohustus seoses Eestisse lähetatud töötajaga Tööandja peab teavitama Eestisse lähetatud töötajat teatud teabest kirjalikult, kui töötaja lähetus kestab kauem kui üks kuu. Edaspidi peab lähetatud töötaja tööandja töötajat kirjalikult teavitama näiteks lähetusperioodi kestusest Eestis, töötasu suuruse ja tasu maksmise vääringust, lähetusega seotud hüvedest, reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise korrast ning riigist tagasipöördumise tingimustest (riigist lahkumise kuupäev, transport).

Inimene tohib küll mitmel töökohal töötada, kuid seadusemuudatuse järgi ei tohi see ohustada tema või teiste inimeste elu ja tervist. Üleväsinud töötaja puhul see oht paraku tekib. Foto: Shutterstock

Ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär väheneb Kui enne oli ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär 9%, siis alates 1. augustist vähenes see 5%-le. Muudatus puudutab nii paberil kui ka elektroonilisi ajakirjandusväljaandeid, v.a peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldavaid või peamiselt erooti lise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaandeid. Lähemalt saab lugeda www.koda.ee.

Talv ebakindeltuleb FOOKUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202210

Inčukalnsi maagaasihoidlat, mille kaudu varustatakse Eestit talvel. Meil on peamised maagaasi kasutajad tööstus ja kaugküte. 2020. aasta seisuga on maagaasi tarbijaid Eesti jaeturul 57 493, kellest 44 536 on kodutarbijad. Suvel on meie gaasivarustatus toimi nud hästi, kuigi Venemaalt ei saa gaasi Balti riigid ega Soome. Samuti varutakse praegu gaasihoidlatesse aktiivselt gaasi – seni on näiteks Läti Inčulkansi hoidlasse kogutud umbes 10 TWh jagu, mis on pool hoidla mahust. Seejuures moodustab gaas Eesti energiabilansist 7% ehk umbes 5 TWh. Kui vaadata tule KAUR ORGUSAAR turundusjuhtkaubanduskoja EVELIN VAHTRA juhtkommunikatsiooni-kaubanduskoja

Tavapäraselt tuleb Eestis tarbitav gaas Venemaalt ja Leedust ning Eesti on ühendatud gaasivõrku läbi Venemaa, Soome ja Läti. Suvel täidetakse Vene gaasiga ka Läti

Eesti riiklik gaasivaru on augusti seisuga 1 TWh ja riik korraldab hankeid, et suurendada gaasivaru. Riik praegu gaasivaru kasutamise vajadust ei näe ning nimetab seda pigem varuplaaniks, millele eelnevad nii LNG terminali ehitus, mis peaks valmima novembriks, kui ka kaugkütjate plaan vahetada kütuseliike. Gaasisüsteemis on esimene kriisitase Elering koondab bilansihalduritelt infot, et mõista, kui palju on turul talveks gaasi ja kui palju võib puudu jääda. Kui olukord muutub praegusest hullemaks,

Veebruaris alanud täiemahuline sõda Ukrainas muutis Euroopas aktuaalseks energiaturvalisuse, kuigi võimalikest ohtudest ja stsenaariumitest oleme Eestis rääkinud aastakümneid. Sellest hoolimata on tekkinud olukord, kus gaasi tarnevõimalused on eeloleval talvel muutunud märksa vähem ettearvatavaks. Ühtlasi mõjutab gaasi ja teiste energiakandjate hinnatõus nii elanikkonda kui ka meie konkurentsivõimet.vikku,siismeiepiirkonna gaasivarusta tuse tagamisele aitavad talvel kaasa ka Norrat ja Poolat ühendava gaasijuhtme Baltic Pipe käikulaskmine oktoobris ning Paldiski LNG terminali valmimine.

siis liigutakse häireolukorda ja edasi juba ka hädaolukorda, mil piiratakse tar bimist. Üldiselt on gaasitarbimine Eestis vähenemas ja lisaks soovib Euroopa Liit kehtestada 15% gaasitarbimise vabatahtliku eesmärgi. Eesti on kokkuleppega liitunud ja valitsusjuhid on öelnud, et juba praeguseks on gaasitarbimine vähenenud viielt teravatttunnilt neljani. See tähendab, et praegu on eeldus saavutada kokkuleppes öeldu ka kokkuhoiumeetmeid rakendamata.  Suurim probleem on taristu puudus  Gaasitarnete puudumisel on kõige halvemas olukorras riigid, kes sõltuvad suurel määral Venemaa impordist ja kellel puudub LNG võimekus. Üks selline on Saksamaa, kellel on küll Venemaaga toruühendus, kuid gaas sealtkaudu enam ei liigu. Saksamaal ei ole ka LNG võimekust. Sarnases olukorras on ka Soome ja Baltimaad. Regiooni suurim terminal asub Klaipedas, mis suudab taasgaasistada 30–40 TWh LNG-d, kuid nõudlus ületab seda mahtu ligi kaks korda. Olukorra lahendamiseks ehitatakse LNG terminale nii Paldiskisse kui ka Soome Inkoosse. Prioriteetsed tarbijad hädaolukorras: h transpordisektor (ühistransport) h toiduainetööstus h põllumajandus, mis teenindab toiduainetööstust

Lisaks ettevõtete panusele vajame riiklikul tasemel otsuseid SIIRI LAHE Estonian Celli juhatuse liige Nord Stream 1 (Venemaalt Saksamaale) Mallnow (Poolast Saksamaale) Velke Kapusany (Ukrainast Slovakkiasse) Vene gaasivood Euroopasse on praegu vaid umbes kolmandik maksimumvõimsusest. Allikas: www.gaas.ee 1000150020005000-500 01.01.2022 01.02.2022 01.03.2022 01.04.2022 01.05.2022 01.06.2022 päevasGWhgaas,liikuvEuroopasse FOOKUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 11

Estonian Celli tehas töötab täisvõimsusel 24/7 ja gaas on lühiajaliselt hädavajalik sisend tootmisprotsesside toimimiseks.

Praegu töötame lokaalse LNG lahendusega, mis võimaldaks piirkonnas LNG olemasolul tootmist jätkata. Gaasipuuduse tõttu jääks eeloleval aastal tehas seisma. Seetõttu vaatame talvele vastu mureliku pilguga. Juba enam kui kümme aastat on Estonian Cell pidevalt tegelenud energiakasutuse vähendamisega. Tänu hiljutistele investeeringutele vähenes meie energiatarbimine nii 2020. aastal kui ka 2021. aastal enam kui 10 GWh võrra aastas. Meie seni märkimisväärseim roheenergiainvesteering on olnud 2014. aas tal käivitatud biogaasi tootmise kompleks, mille tulemusel saime Eesti suurimaks biogaasi tootjaks (aastatoodang 50 GWh). Tehase seiskudes ei saaks me toota kõrvalproduktina tekkivat biogaasi, mida kasutatakse suuremate linnade bussitranspordi kütusena.

Majanduse ja tööstuse toimima jäämise tagamisel on lisaks ettevõtete panusele suur roll riigi otsustel. Valitsus ei tohiks energiaturu reformide käigus tööstuse kestlikkust ega konkurentsivõimet ära unustada. Nii elektri kui ka gaasi puhul on oluline leida turumoonutustena ülikõrgeks kerkinud hindadele tasakaalustatud lahendus, mida on Euroopa Liidu suunistes soovitatud rakendada ka tööstustarbijatele. Gaasi puhul on tarnekindluse toetamine kriitilise tähtsusega neile, kelle protsessid ei võimalda kiirete lahendustega alternatiiv seid tarneallikaid tagada. Kiirendatud korras tuleks paralleelselt LNG lahenduste arendamisega tagada alternatiivsete kütuste kasutamise regulatiivne võimekus kõigile neile, kes suudaksid maagaasi asendada muu kütuseliigiga, ning seejärel kriisiolukorras nõuda esmajärjekorras alternatiivsete kütuste kasutamist. Kokkuvõttes pole ettevõtte enda sammud energiatarbimise vähendamise ega alternatiivsete lahenduste leidmisel lühiaja liselt piisavad. Riiklikul tasemel otsuseid tehes tuleb meeles pidada, et tööstus on investeeringutemahukas ja pikaajalist väärtust loov majandusharu.

Venemaa agressioonile järgnenud gaasisõda paneb nii Euroopa kui ka Eesti tööstused keeruliste ja kallite valikute ette. Ellu jäävad need, kelle tehnoloogilised protsessid võimal davad kiireid muudatusi sisendite kasutuses või kes suudavad kõvemat häält teha.

Praegu on igal gaasitarbijal mõistlik uurida gaasimüüjalt, kas tarbijale on gaas lepingutega tagatud, otsida tarnelepinguid kõigi müüjate juurest ja vajaduse korral uurida võimalusi muuleüleminekuks.kütteliigile

Energiast on saanud meil ja mujal kuum kõneaine. Milline kütus on soodsam, kuidas energiat säästa, kuhu investeerida? Kas gaasi jagub, milline on tarnekindlus ning hind lühikeses ja pikas perspek tiivis?Eesti Gaasi kliendid tarnekindluse pärast muretsema ei pea. Täna ja nähtavas tulevikus on gaasi torudes piisavalt ja tarned toimuvad. Sõda Ukrainas on energiamaailma põhjalikult raputa nud ja ebakindlust toonud, kuid meie kogemus näitab, et üleminek veeldatud maagaasi (LNG) tarnetele on võimalik ja teostatav. Eesti Gaas on aktiivselt tegelenud uute tarneahelate loomi sega ning hankinud alates sõjategevuse algusest veebruaris kolm suurt tarnet Ameerika Ühendriikide ja Norra päritolu LNG-d Klaipeda terminali. Juuli keskel sõlmisime lepingu Norra riigi osalusega energiakontserniga Equinor 2 TWh LNG ostuks, mis katab meie klientide gaasivarustuse eeloleval küttehooajal. Edasi tegeleme järgmiste koguste hankimisega uueks aastaks. Ühtlasi ootame pikisilmi Paldiski LNG termi nali. Selle tööle hakkamine parandab terve Soome ja Balti piirkonna gaasi varustuskindlust. Gaasi on piisavalt MARGUS KAASIK Eesti Gaasi juhatuse esimees

Euroopas kasvavad gaasivarud kiiresti Euroopa Parlament kohustas kõiki liikmesriike täitma gaasimahutid 1. novembriks 80% ulatuses. Varude kogumaht oli II kvartali lõpuks 640 TWh, mis on jõudnud järele eelmise viie aasta keskmisele ja moodustab 58% täisvõimsusest. Varude kogumise tempo on II kvartalis olnud tavalisest kiirem rekordiliselt suure LNG sissevoolu ja Venemaa gaasivoogude valdavalt tavapärase jätkumise tõttu. Kuna aga Venemaa tarned kvartali lõpuks suuresti vähenesid, on ka gaasimahutite täitmise kiirus kahanenud.

2017–2021 keskmine 2022 100012008006004002000 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets TWh FOOKUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202212

Häid uudiseid gaasi hinna kohta paraku oodata ei ole, hind on kõrge ja võib veelgi tõusta. See pole katsumus ainult gaasitarbijatele, vaid ka müüjatele, kel tuleb varasemast suuremates kogustes ja kal lima hinnaga gaasi ette osta. Keerulises olukorras suudavad suuremad ja võimekamad gaasimüüjad, nagu Eesti Gaas, väiksematega võrreldes ker gemini uute tarnijatega läbirääkimiste laua taha pääseda. See omakorda võimaldab klientide huvide eest paremini seista. Mida Eesti gaasiklientidele soovitada? Esimese asjana tuleks analüüsida kõiki võimalusi energiatarbimise optimeerimiseks, ka väikestest harjumuste muudatustest on kasu. Teiseks tasub teha sõltuvalt igaühe spetsiifilistest kütteja tootmisseadmetest tasuvusanalüüsid ja mõistlikud investee ringud eri energiaallikate kombineerimiseks. Energiaarved saavad eeloleval talvel olema kardetavasti kõrged, kuid usume, et LNG-le üleminek ja uute tarneahelate paikasaamine toob natuke kaugemale ettepoole vaadates gaasiturule taas rahu ning viib hinnad senisest allapoole ja püsivamaks. EL näeb gaasi rohepöörde olulise komponendina ehk üleminekukütusena taastuvenergiale. Gaasikogus Euroopa mahutites jõudis suvel peaaegu tavapärasele tasemele. Allikas: www.gaas.ee

LNG terminali kai õigeksoludevalmibkiusteajaks

MARTI HÄÄL Alexela grupi juhatuse liige MARTTI TALGRE Infortari tegevjuht Gaas on kallis ja nõutud. Kui täispööre Vene gaasilt Lääne omale õnnestub ja uued tarneteed paika loksuvad, lah kub ka hirm ja ebakindlus gaasi hinna seest ning gaas tõuseb taas esmava likute sekka. Lähikümnendite võti on vaieldamatult gaasilistes kütustes. Nii on paika pannud Euroopa Liit, kes näeb rohepöördes gaasi taastuva sõbrana. Eesti ja siinne tööstus ei saa neid suundumusi eirata, vastasel kor ral kaotame oma konkurentsivõimes. Üks tingimus gaasirahu saavuta misel on siiski veel – igal piirkonnal peab olema LNG vastuvõtu võimekus.

Leedu Klaipeda läbilaskevõimsus test ei piisa regiooni gaasinõudluse rahuldamiseks. Just neil kaalutlustel otsustasid kaks kodumaist kontserni Alexela ja Infortar seljad kokku panna, oma energeetika, merenduse ja LNG kogemused liita ning terminali projektile elu sisse puhuda. Sisuliselt sõja esimesel päeval hakkasime selle ehituseks ettevalmistusi tegema. Aprilli alguses võtsid valitsuse liikmed vastu põhimõttelise otsuse loobuda Vene gaasi impordist, selle eelduseks seati Paldiskisse veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekuse loomine sügiseks ja 1 TWh ulatuses riikliku gaasivaruPaldiskiolemasolu.LNGterminal koosneb kolmest osast: kaist, torust ja laevast. Alexela ja Infortar vastutavad ainult esimese osa ehk haalamiskai ehituse eest. Meie tööd on graafikus – nagu lubatud, annavad Alexela ja Infortar haalamiskai platvormi üle Eleringi ühendustööde tarbeks 1. septembril ja ülejäänud sadamarajatised 30. oktoobril. Töödtoimuvad avamerel, vastu töötavate loodusjõudude meelevallas, ning seda maailmarekordi tempos, samaaegselt projekteerides ja ehitades, nii maal kui ka merel, 24/7. Sealjuures on osa töid Eesti mõistes unikaalsed ja vajavad eritehnika rentimist välismaalt, oskustest rääkimata. Praeguseks on kai põhiplatvorm juba valmis. Edasi läheb tööjärg Eleringile.

Venemaalt Eestisse gaasi ei tule: riikidevahelised gaasivood 15. augustil 2022. Allikas

Augustiwww.elering.eealguseskäisidEesti ja Läti majandusministrid Paldiskis LNG terminali ehitust vaatamas. Marti Hääl tutvustab majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile tööde käiku. Foto : Raul Mee

FOOKUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 13

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202214 KÜSIME ETTEVÕTJALT

EVELI REITELMANN Eesti koolitus- ja konverentsikeskuse sündmuste produtsent T urismisektoris käib ärihooaeg täistuuridel ja koroonajärgne taastumine on olnud õnneks pigem kiire. Kuna hooajalisus on hotellisek toris hägustumas ja liigub rohkem ürituste põhiseks, siis Tartu jaoks on selles vallas puhunud soodsad tuuled. Kui aga vaadata praegust olukorda, siis tekivad kahetised tunded. Pidevalt räägitakse üha keerulise mast majandusolukorrast, kuid tarbimine on seni olnud suunaga ülespoole. Seda näeme ka hotellinduses. Kas põhjuseks on inimeste hirm, et tervishoiukriisi tõttu ei saa sügisel enam heaoluteenuseid endisel moel tarbida, või eestlaste suurenenud sissetulek, seda me külalistelt ei küsi. Tunneme lihtsalt heameelt, et pärast suurt ja sügavat kriisi turismisektoris on meil võimalus pakkuda tipptasemel majutus- ja toitlustuselamusi. Loomulikult on tõrv meepotis suurenenud kulud, mis pole tingitud pelgalt suuremast täituvusest, vaid pea iga sisseostetava toote ja teenuse hinnatõusust. Lisanduvad ka tööjõupuudus, personalikulude tõus, mis panevad sügisesse vaatama ettevaatlikkusega. Praegune teenuste tarbimise kasv ei lapi pelgalt koroonaaegset miinust, vaid peab ka koguma puhvrit sügiseks-talveks. Riiklik sekku mine ja energiahindade kompenseerimine avaldaks posi tiivset mõju nii era- kui ka ärikliendile. Anname endale aga aru, et ainult riigi peale loota ei saa ning endal tuleb teha kõvasti tööd, et järjekordsest kriisist võitjana välja tulla. Seda kavatseme Lydias ka teha.

E esti koolitus- ja konverentsikeskusel on mitu suurt eesmärki. Jätkuvalt soovime pakkuda oma klientidele mitmekülgseid koolitusi, aren guprogramme ja konverentse. Koroonakriis pani meidki proovile, kuid selle tulemusel pakume nüüd sündmustel osalemist nii saali-, veebi- kui ka hübriidkoolitustena. See võimaldab koolitustest osa saada ka kaugematest piirkondadest pärit inimestel nii reaalajas kui ka järelevaatamisena. Algava ärihooaja prioriteet on pakkuda aktuaalseid ja sisukaid lühikoolitusi, taset tõstvaid arenguprogramme ning meeleolukaid ja harivaid konverentse kõikide valdkondade esindajatele. Veel tähendab uus hooaeg meile põhjalikku veebiaren dust, mis muudab meie klientidele sündmustel osalemise veelgi interaktiivsemaks ja mugavamaks. Ettevalmistav töö algas juba talvel, kuid nüüd hooaja algusega kaasneb projekti sisuline elluviimine. Pärast kolmeaastast pausi ootame põnevusega Eesti ettevõtete jõulupidu, mida korraldame tänavu Tartus ja Tallinnas ning mis toob kokku Eesti edukaimad ettevõt ted ning säravaimad artistid. Usume, et Eesti ettevõtted suudavad vastu pidada maailmamajanduse pingelisele seisule ja sõjast põh justatud raskustele ning leiavad seejuures jätkuvalt võimalusi oma töötajate arendamiseks koolituste ja arenguprogrammide kaudu. Eesti riigilt ootame ettevõt lust soodustava keskkonna loomist ja hoidmist, arendus tegevuste toetamist ja stabiilsust.

DIANA TIMBERG Lydia hotelli tegevjuht

Mida ootate uuelt ärihooajalt?

Koostöö koolidega Põhjust, miks ettevõte oma töötajate õppimist ja arengut toetab, ei pea kau gelt otsima. Ei ole saladus, et tööjõuturul vajalikku kompetentsi ülemäära pole ja mida spetsiifilisem on ametikoht, seda keerulisem on spetsialisti leida. Seetõttu on töötaja arendamine ja koolitamine võimalus need ametikohad täita. Koolitamisel on Incap kombineerinud majasiseseid koolitusi ülikoolides ja ametikoolides pakutavaga. Incap ei eelda, et koolidest tuleb vajaliku ettevalmistusega tööjõud –panustame ka ise inimeste koolitamisse. Lisaks teeme koostööd koolidega ja anname sisendit nende õppekavadele. Meie uksed on alati avatud nii praktikan tidele kui ka õppejõududele, kes soovi vad oma oskusi täiendada või teoreetilisi teadmisi praktikas katsetada. Õpihimulisi toetatakse On rõõm näha, et initsiatiiv tuleb ka töötajatelt. Nad soovivad karjääri teha, ettevõttes edasi liikuda ja sel moel oma sissetulekut kasvatada. Seetõttu on oluline näidata, mis võimalused selleks on ja mis eeldused peaksid edasiliikumiseks täidetud olema. Näiteks meie valdkonnajuhid on pakkunud töötajatele spetsialiseeru miseks sobilikke erialasid. Incap toe 6 nõuannet Soovitused, mida Incapis oma töötajate arengu ja õppimise toetamiseks teeme ja mis võivad ka teistes ettevõtetes kasuks tulla. h Alusta ettevõtte arenguva jaduste väljaselgitamisest –millist kompetentsi on puudu? h Leia viise, kuidas motiveerida seniseid töötajaid täitma kohapealseid vakantseid ame tikohti – kui võimalik, leppige kokku täiendõppe võimalused. h Tunnusta töötajaid, kes on val mis end arendama ja toetavad seeläbi ettevõtte arengut. h Paku suurema vastutuse võtmist nendele töötajatele, kes on näidanud üles soovi võtta rohkem vastutust. h Mõista, et kõik töötajad ei pruugi tahta edasi õppida, kuid paku neile selleks alati võimalusi – võimalik, et nende soovid aja jooksul muutuvad. h Jaga edulugusid ja näiteid tublidest töötajatest – neile on see tunnustus ja teistele motivatsioon! tab õppima asujaid õppesessioonidel, pakub võimalust teha ettevõttes oma praktikaarvestusi ning katab sõidu- ja majutuskulud.Seesugunetäiendusõpe ei pea aga alati tähendama täiskohaga mitme aasta pikkust koolis käimist. Teeme Kuressaare tehases palju koolitusi nii väliste kui ka sisekoolitajatega. Näiteks meie tegevuse ühe alustala ehk IPC standardite jaoks on meil majasisene koolitaja, kelle pideval juhendamisel saame kindlad olla, et see pädevus on meil väga tugev. Incap vajab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, sest töötajad peavad oskama valmistada uusima tehnoloogia abil elektroonikaseadmete lahendusi. Foto: Incap

Töötajate õppimine ja areng on tootmisettevõttele ülioluline, sest tehnoloogia areneb, seadmed muutuvad ja üha enam on tarvis kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, kes oskaks nendes tingimustes väärtust luua. Samuti kasvab töötajate soov tööalaselt areneda ja karjääri teha.

ÕPINGUID?

I ncapi elektroonikat võib leida näiteks

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 15 KOGEMUS

HELENA LEE Incap personalijuhtEstonia KUIDAS TOETADA OMA

TÖÖTAJATE

KuudkagalendabVirtsu-Kuivastuesimeneakupankadeliftitootjamoodsaimatestnutikatestliikuritest,test,kaugloetavatestmeditsiiniseadmetest,elektriarvestitänavatelsõitvatestkergEestieripiirkondadetänavavalgustitestkuikalaevadestvõituntuimasüsteemidest.IncapistoodetudabilveabnäiteksEestihübriidreisilaevTõllreisijaidliinilningüsnapeaKuressaarestoodetudelektroonikaameraNASAprogrammiraamesuurima.

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202216

Tänavu 1. augustil jõustusid mitu olulist muudatust töölepingu seaduses (TLS). Muu hulgas puudutavad muudatused töötaja teavitamist töötingimustest, nagu tööandja pakutavad koolitused, maksude tasumine ja tasustatud puhkused, ning lisaks pikeneb katseaeg töötaja haigus- või puhkusepäevade võrra.

Töölepingu kohustusitõidmuudatusedseadusetööandjatelejuurde

K ui seni pidi töötajat teavitama näiteks tööandja andmetest, tööle asumise ajast, töötasust,tööülesannetest,palgapäevast, töö tegemise kohast ja puhkuse kestusest (TLS § 5), siis alates 1. augustist peab tööandja töötajale töötingimuste kohta rohkem infot andma. Muu hulgas peab töötajat teavi tama, kui tööandja pakub koolituste võimalust. Infot selle kohta, et tööle asudes tuleb töötajal läbida näiteks infoturbekoolitus, ning millised on teised tööandja pakutavad koolitused, jagatakse e-kirja teel. Samuti peab andma infot tööandja poolt tasustatud puhkusest. Infot on vaja nii puhkuse pikkuse, tasustamise korra kui ka selle kohta, millistel tin gimustel on töötajal õigus puhkusele. Seega võib töölepingus näiteks välja tuua, et iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, mis hüvitatakse vas tavalt TLS-is sätestatud korrale, ning tööandja pakutav kolm kalendripäeva lisapuhkust hüvitatakse keskmise töötasu järgi. Teised puhkused, mida töötajal on võimalik kasutada, on toodudTööandjaTLS-is.peab hakkama töötajale esitama teavet ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korra kohta. Töölepingus võib näiteks märkida, et ületunnitöö tegemises võivad pooled kokku leppida

ANN RAUN juristkaubanduskoja

ning I ja II samba pensioni. Kuid tööle pingus on ka võimalik viidata vastavate seadusteEelkirjeldatudparagrahvidele.toiminguid peavad tööandjad tegema uute töötajate puhul, kes asuvad tööle alates 1. augustist 2022. See tähendab, et tööandja ei pea enne 1. augustit juba ettevõttes tööta vate töötajate töölepinguid muutma, aga uute töötajate töölepingud peavad olema kooskõlas TLS-i muudatustega. Juhul, kui pikemat aega tööl olnud töötaja (enne 1. augustit tööle asunud) palub

Kui seni pidi töölepingus katseaja välja tooma üksnes juhul, kui katseaeg on lühem kui neli kuud, siis muudatuste kohaselt tuleb edaspidi töötajat alati tea vitada katseaja kestusest. See tähendab, et kui töötaja asub tööle näiteks neljakuu lise katseajaga, siis tuleb see töölepingus ära märkida. Soovituslik on ära märkida ka katseaja alguse- ja lõpukuupäevad. Edaspidi pikeneb töötaja katseaeg töölt eemal viibitud aja võrra. Seega, kui katseajal oleva töötaja tööülesannete täitmine on takistatud, sest ta on näiteks kaheksa päeva gripi tõttu töövõimetus lehel või nädala puhkusel, siis nende kaheksa haiguspäeva või seitsme puhkusepäeva võrra pikeneb katseaeg. Alates 1. augustist ei kohaldata katseaega, kui töötaja ja tööandja piken davad tähtajalist töölepingut. Samuti ei kohaldata katseaega juhul, kui pooled sõlmivad tähtajalise lepingu järjestikku (ühe töölepingu lõppemise ja teise sõl mimise vahe ei ole pikem kui kaks kuud) kas identse või eelmise tööga sarnase töö tegemiseks. Töötaja õigus taotleda sobivaid töötingimusi Alates 1. augustist võib töötaja taotleda osalise tööaja asemel täistööaega või tähtajalise töölepingu vormistamist tähtajatuks. Samas ei ole tööandjal kohustust töötajale sobivaid töötingimusi võimaldada.

Töölepingud muutuvad pikemaks ja põhjalikumaks, sest alates 1. augustist tööle asuvate tööandjadtöölepinguisseinimestepeavadsenisestenam infot kirjutama. Foto: Shutterstock

TASUB TEADA Kaubanduskoja e-poes on saadaval töölepingu seaduse muudatuste kohaselt uuendatud töölepingute (tähtajaline, täht ajatu) eesti-, vene- ja ingliskeel sedKuipõhjad.teiltekib täiendavaid küsi musi, siis võtke ühendust kau banduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee. ning ületunnitöö hüvitatakse töötajale vaba aja andmisega. Kui varem kehtinud töölepingu seaduse kohaselt pidi tööandja töötajat teavitama töölepingu ülesütlemise tähtaegadest, siis muudatuste kohaselt tuleb töötajat teavitada töösuhte ülesütlemise vorminõuetest ja põhjendamiskohustusest. See tähendab, et töö andja peab edaspidi välja tooma, et ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga) ja seda tuleb põhjendada, v.a juhul, kui töötaja ütleb töölepingu üles korraliselt. Lisaks peab tööandja edaspidi esitama töötajale teabe selle kohta, mis asutustele makse ja makseid tasutakse ning milline kaitse töötajale nende tasumisega kaasneb. Seda võib teha mitut moodi. Näiteks saab töölepin gusse kirjutada, et sotsiaalmaks tasu takse maksu- ja tolliametile, millest rahastatakse töötaja ravikindlustust

Alates 1. augustist ei kohaldata katseaega, kui töötaja ja tööandja pikendavadtöölepingut.tähtajalist

Tööandja peab töötaja taotlusele vas tama 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest ning kui töötaja esitab rohkem kui ühe taotluse neljakuulise perioodi jooksul, võib tööandja vastata neist vaid ühele. Lisaks peab tööandja taotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põh jendama nii, et sellest selguks, miks ei ole taotluse rahuldamine töökorraldusest tulenevalt võimalik. Näiteks kui töötaja taotleb tööandjalt tähtajalise töölepingu vormistamist tähtajatuks, aga tööandja ei saa tööd sel viisil ümber korraldada, siis peab tööandja töötajale seda e-kirja teel selgitama. Puhkusetasu väljamaksmise muudatus Enne 1. augustit kehtinud TLS-i kohaselt tasuti töötajale puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Nüüd tuleb puhkusetasu välja maksta eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust. Kalen daarne tööpäev tähendab kalendripäeva ajavahemikus esmaspäevast reedeni. Näiteks kui töötaja puhkuse esimene päev on teisipäeval, siis tuleb puhkuse tasu välja maksta eelneva nädala reedel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Töötingimustega seotud teabe säilitamine TLS-i muudatustega tekib tööandjal kohustus säilitada lisaks töötingimuste dokumendile ka teave töötingimuste info edastamise või vastuvõtmise kohta töö lepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat lepingu lõppemisest. Selline tõend tuleb säilitada kõigi töötajate puhul, kaasa arvatud enne 1. augustit tööle asunud töötajad, kes paluvad uue teabe esitamist. Siiski on tööandjal võimalik valida, kas säilitada tõend andmete edastamise või vastuvõtmise või ka mõlema kohta. See tähendab, et kui tööandja säilitab andmete edastamise teavet, siis näiteks töötajale teabe e-kirja teel saatmisel tuleb selle e-kirja koopia säilitada.

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 17

end uutest nõuetest teavitada, siis peab tööandja vastava info töötajale esitama. Katseajaga muudatusedseotud

Väljasõidu esimesel päeval külastasime Salvestit, Samelini ja Kroonpressi. Kõik kolm ettevõtet on teinud investee ringuid, mis panustavad pikaajalisse konkurentsivõimesse.Arvamus,etettevõtjad mugavustsoonis mõnusasti jalgu sirutavad, on müüt, mida avalik sektor aastaid kasutanud. See müüt sai kummutatud, kui ettevõtetes värskelt avatud liine, tootmistsehhe ja kontorit nägime. Vau, lisaks pandeemiale, sõjale ja katkenud tarneahelatele on teil aega kõige selle jaoks!? Nii jõudsin mõelda, kui Salvesti, Samelini ja Kroonpressi tööde-tegemis tegaSalvestitutvusime.juht Triin Kõrgmaa ütles, et vahetult pärast pandeemia puhkemist tegid nad strateegilise otsuse kesken duda märksa vähem kampaaniatele kettides, et tagada toiduga varusta tus. Selle otsuse põhjustas asjaolu, et müügimahud kasvasid hüppeliselt ja polnud teada, kui kättesaadavaks jäävad tooraine ja pakendid. Oluline oli tagada toodete saadavus ja töötajate igapäeva sedSeetöökohad.tõiküll kaasa käibe lühiajalise kukkumise, kuid Kõrgmaa on veendu nud, et pikaajaliselt on see strateegia kestlikkuseKroonpressisalustala.üllatati meid uue pakendile keskenduva tootmisüksusega. Tegemist on peaasjalikult toidupakendi tega, millele kehtivad märksa kõrgemad nõuded kui mistahes muudele teistele pakenditele. Loomulikult oli põnev näha, kuidas ajalehti trükitakse. 28 000 tükki tunnis, näitas tabloo tootmistsehhis.

eestKonkurentsivõimelisuseväljas

KOGEMUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202218

NAISJUHTIDE VÄLJASÕIDUD –miks küll!?

J a mitte ainult! Kui programmi koostama hakkasin, tuli silme ette palju mitmekülgseid ja fantastilisi naisjuhte, kes ülikoolilinnas tegutsevad. Nii polnudki sihtkohas kahtlust – Tartusse! See, mida nägime ja kogesime, oli nii intensiivne, et kahele leheküljele kõike mahutada näib võimatu. Aga annan endast parima.

Miks osaleda väljasõidul? Esiteks, meil on nii palju ägedaid naisjuhte, kellest sa pole suure tõenäosusega meedia vahendusel kuulnud. Teiseks, koos saab minna külla ettevõtetele-organisatsioonidele, kuhu üksinda suure tõenäosusega ei satu. Kolmandaks saad teistega jagada parimaid kogemusi, mõtteid ja juhtimisvõtteid.

PIRET POTISEPP teenustekaubanduskojadirektor Märgi kalendrisse Naisjuhtide väljasõit Berliini 10.–13. novembril 2022 Kui novembrit iseloomustab üks sõna ja selleks on tume, siis tuleb minna kuhugi, kus oleks inspiratsiooni see aeg üle elada. Berliinist saab häid mõtteid 2023. aasta tegevuste planee rimiseks ning energialaengu, mis kannab sind hoogsalt uude aastasse! Lisainfo tuleb peagi.

PotiseppFotod:andmas.ülevaadetkäekäigustettevõtteKõrgmaajuhtSalvestiTriinPiret

KOGEMUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 19

Sama põnev oli näha, kuidas Samelinis valmivad maailmatasemel kaitsejalatsid. Eri organisatsioonid ja juhtimispraktikad Nii võiks kokku võtta väljasõidu teise päeva. Tegelikult oli sisu nii palju, et võiks suisa eraldi raamatu välja anda. Antoniuse õues nägime ja kuulsime, kuidas toimetavad oma ala vaieldamatud fanaatikud: köösnerid, nahakunstnikud, õmblejad, keraamikud. Õhinat on palju. Sama palju kui mitte rohkemgi kohta sime mõtlemist ka sellele, mis on kestlik ja planeedile hea ning mis seda kohe kindlasti pole. Eesti teadusagentuuri ülesleidmine oli omaette katsumus, sest Soola 8 ei ütle mittekohalikule midagi, Plasku nimi aga küll. Karin Jaansonil juhtimistõdesid jagus, sest ta on töötanud mitmesugustes organisatsioonides, alustades Tartu linnavalitsusest ja lõpetades teadusagentuuriga.Ettevõtluskülla sisenemine oli ka logistiline katsumus, aga kellele siis väljakutsed ei meeldiks! Ettevõtlusküla tegevjuht ja kaasasutaja Evelin Rätsep rääkis oma loo, kuidas ta ühel hetkel jõudis punkti, kus enam ei suutnud kes kenduda ega meeskonda juhtida. Õnneks oli tal meiega jagada ka kogemus, kuidas enesetunne paranema hakkas ja ta tervenes. Evelini aitas väga elutruu ja -terve lähenemine, mis põhineb intuit sioonil ja isiklikul tunnetusel. Ta julgustas kõiki intuitsiooni rohkem usaldama ning käituma oma südamehääle järgi. Vanemuise teatriga seoses võib kind lasti rääkida Kristiina Alliksaare fenome nist. Kui uus juht teatrisse tuli, siis oli sel kahjumit omajagu. Nüüd, mil selja taga kaks rasket koroonapandeemia-aastat, on majandustulemused kerges plussis. Mis aga peamine – saalid on rahvast täis, lavastused menukad ja tagasiside üli positiivne. Kuidas on aga juhtida teatrit, kus saavad kokku kolm žanrit: sõna-, tantsu- ja muusikateater? Ega kerge ei ole, juba logistika tõttu, sest žanrite vajadused on väga erinevad. Kuid kes on öelnud, et juhtimine peaks kerge olema? Kristiinal on kõige selle kõrvalt veel jaksu teha magistrikraadi (teist) Tartu ülikoolis ja juhtida etendusasutuste liitu. Inspiree riv igal juhul! Just seetõttu Vanemuises väljasõidu lõpetasimegi. Kellele ei oleks praegu häid mõtteid ja positiivsust vaja? See on väljasõidul aga täielikult garan teeritud!Kõigile osalejatele olid üllatused Joikilt ja ajakirjalt Säde ning maitseelamusi pakkusid kohalikud toitlustajad. Werneris õhtust süües saime kuulda ka Gustavi kondiitrimaailma personaliteemadest –täname sind, Merelle Zeiger!

Kroonpressi uues pakenditootmises. Samelini juht Leida Kikka naisjuhte tervitamas.

UUS LIIGE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202220

KAIRIT KÕIV Polar-Deko OÜ juhatuse liige Polar-Deko värvitud samblikust seinapaneelide püsikliendid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal, kuid kundesid leidub ka Dubais, Jaapanis, Austraalias ja USA-s. Fotod: Polar-Deko

Mida tead sina Cladonia stellaris’est? Või siis rahvakeeli alpi põdrasamblikust?

Lubage tutvustada, see taim on samblik, mida võib enim leida Põhja-Soomest ja Venemaalt, väiksemates kogustes ka Eestist. Räpinas asuv ettevõte Polar-Deko OÜ on juba üle 20 aasta tegelenud alpi põdrasamblikust dekoratiivpaneelide tootmisega. M

Samblik seinale ja autosse!

eie partnerettevõte on Soomes asuv Polarmoss Ltd, mille omanikel on samb liku korjamise ja töötlemisega kogemusi juba üle nelja põlvkonna. Kui Soome ettevõtte suurim müügiartikkel ongi värvitud samblik, siis Polar-Deko tegeleb nimetatud tooraine väärindamisega ja kliendile kasutus kõlblikuks muutmisega. Tootevalikust leiab eri kuju, suuruse ja värviga seinapaneele. Kui seinapaneelide ostmise põhiargumendiks võib pidada nende kaunist välimust, siis lisaks on paneeli del ka akustilisi omadusi. Tulevikku vaatavalt võib välja tuua kaks arengusuunda. Üks neist on samb likupaneeli paigaldamine elektriauto (Sono Motors) armatuurlauda, esimesed selliste paneelidega prototüübid on juba aastaid liikvel olnud ning praeguste plaanide kohaselt algab seeriatootmine 2023. aasta suvel. Teine võimalik arengusuund on tootmisjääkide kasutamine uue struktuuriga paneelide tootmiseks. Polar-Deko on alati oluliseks pidanud võimalikult väikest ökoloogilist jalajälge ning seetõttu on tähtis, et võimalikult suur osa korjatud samblikust saaksPolar-Dekokasutatud.kohta võib öelda, et ette võte on oma kodukandis tundmatu, kuid kliendid üle maailma on meid leidnud. Seega läheb enamik meie toodetest ekspordiks: oleme müünud paneele Dubaisse, Jaapanisse, Austraaliasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Püsivaimad kliendid on siiski Euroopas: Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Siiski leiame, et tulevikus võiksid meie paneelid tooni anda ka eestlaste kodudes.

HARJUMAA GLIMSTEDTADVOKAADIBÜROOESTONIA OÜ Õigusteenuste osutamine. AQUA-WORK EUROPE OÜ Aqua Worki veejahutite edasimüüja Euroopas. BALTRAWED OÜ Aafrikast eksporditavate kakaoubade transport ja tollivormistus.

Tulevikku vaatavalt võib välja tuua samblikupaneeliarengusuunda.kaksÜksneistonpaigaldamineelektriautoarmatuurlauda.

IDA-VIRUMAA STYLE EXPERT OÜ Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

PROJECTA BALTI OÜ Tööpinkide hulgimüük. PUUVILL TEKSTIILIMPEX OÜ Tekstiili, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete Usbekistanist.vahendamine

R3 AUTOMOTIVE OÜ Autoosade hulgimüük. Mootorpaatide, ujuvpaatide ja ettevalmistatud konteinerite hulgimüük.

KAMPARIOL OÜ Rõivaste jaemüük. KUKU TRADING OÜ Õnnitluskaartide, kinkekottide ja -karpide müük internetis.

UUED LIIKMED EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 21

CITY MOTORS AS Sõiduautode ja väikebusside müük, hooldus ja remont, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük.

NOBEL PEOPLE OÜ Coach’ing ja koolitused. NOBEL TECH OÜ Digiplatvormide müümine, mitmesugused digireklaamid ettevõtetele.

SW ENERGIA OÜ Soojusenergia terviklahendused. TOOTSI AIAND OÜ Suvelillede, amplite, püsilillede, rooside kasvatamine ning jae- ja hulgimüük. VALGUSEKSPERT OÜ Valgustite projekti- ja hulgimüük.

TARTUMAA AIDA TALU OÜ Metsa- ja põllumajandus. BALTIC ELEMENT OÜ Puitehitiste ja puitmajade detailide tootmine. PÜHASTE PRUULIKODA OÜ Õlletootmine. Q-ROU OÜ Kvaliteedi- ja töökeskkonna spetsialisti teenuse pakkumine, organisatsioonide sisekoolituste väljatöötamine.

METAL-DISAIN OÜ Eri metallrestide (sh roostevabast terasest), perforeeritud lehtede, keevis-, põimitud ja venitatud metallvõrkude tootmine ja müük.

Kui nüüd loodussõbrad pahandavad, et korjame ära põhjapõtrade toidu, siis nii see siiski pole. Samblikku korjatakse metsast valikuliselt ja aasta pärast ei märka keegi, et sealt oleks samblikku puudu. Samasse metsa minnakse uuesti korjama alles viie-kuue aasta pärast. Paljud metsaomanikud annavad loa just meile samblikku koguda, kuna peale meie sealviibimist ei jää järele must maa, vaid kaunis metsaalune. Miks liitusime kaubandus-tööstusko jaga? Usume, et koja liikmena on meil veel paremad võimalused tutvustada ja turundada oma tooteid, olla kursis kõige uuemate seadustega ja saada nõu seal, kus vaja.

INDEQ CORP OÜ Uurimistööks vajalike seadmete ja tahkete ainete, mineraalide ja tarbekaupade hulgimüük.

LIGHTSTREAM OÜ Valguslahendused laseritega, laser-show’de tegemine.

MONOTAL AS Alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide import, hulgi- ja jaemüük.

VILJANDIMAA AB RENT OÜ Tööjõu rent. Moodul- ja elementmajadeTäielikkuehitus.loetelu juunis ja juulis lisandunud liikmetest näeb www.koda.ee.

LÄÄNEMAA LINNUTEE CREMO OÜ Loomade krematoorium.

NANOBOT OÜ Visuaalsete meedialahenduste loomine meditsiinifarmaatsiatoodetele.ja NOBEL DIGITAL OÜ Ettevõtetele brändingu loomine, eri reklaamivõimalused meedias, digiplatvormide müümine.

PÄRNUMAA CLOUGRUPP OÜ Elektri- ja sidevõrkude ehitus. Elektriinstallatsioonid. GRUNDAR SAEVESKI OÜ Saematerjali tootmine. SAVIREHVID OÜ Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük.

FEELINGSTREAM OÜ Tehisintellektil arendaja.kliendivestlustepõhinevaanalüüsitarkvara

TRACERT OÜ Veebiplatvorm arhiveerimiseks.digitaalseks URSUM OÜ Kosmeetika ja toidulisandite jae- ja hulgimüük.

DAFU TRANS OÜ Autopesu jms teenindus.

Oma arvamuses väljendasime tugevat vastuseisu komisjoni plaanile kehtestada intresside mahaarvamise piirang, kuna see võib seada väga raskesse majanduslikku olukorda paljud ettevõtted. Eriti suurt mõju avaldaks komisjoni plaan väikeettevõtetele.

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202222

Koda avaldas juulis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile arvamust Euroopa Komisjoni direktiivi ettepaneku kohta, millega tahetakse piirata laenu abil tehtavate finantseeringute soodustamist ja eelistatakse omakapitali kasutamist.

KASPAR KEERUP juristkaubanduskoja

Euroopa ettepanekKomisjoniohustabväikeettevõtteid

Intresside mahaarvamise piirang on äärmiselt halb mõte Kui praegu on ettevõtjal võimalik tulumaksu maksubaasi arvutamisel võla intressimaksed maha arvata ja seeläbi tulumaksukohustust vähendada, siis Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt saab seda edaspidi teha üksnes 85% ulatuses. Komisjon põhjendab sellist plaani sooviga kaotada olukord, kus ettevõtjad võtavad oma tegevuse rahastamiseks laenu, mitte ei kasuta omakapitali, kuna laenumaksetelt on tulumaksu võimalik maha arvata, omakapitalilt aga mitte. Kaubanduskoja hinnangul avaldab intresside mahaarvamise piirang ettevõtetele ja kogu majandusele kahjulikku mõju, sest muudab laenukapitali kaasamise vähem soodsaks. Seetõttu võib väheneda kapitali kättesaadavus ja likviidsus ning osa ettevõtete jaoks võib suureneda maksejõuetuse risk. Muudatuse tulemusena võib väheneda ka ettevõtete võimekus teha investeeringuid, näiteks investeerida rohe- ja digipöördesse. Lisaks juhtisime tähelepanu sellele, et praegu seisa vad ettevõtjad silmitsi ebatavaliselt kõrgete energiahindadega, laenuintressimäärad on tõusmas ja tõusevad lähiajal veelgi, sanktsioonid on avaldanud ettevõtjatele mõju ning lisaks esineb jätkuvalt probleeme tarneahelates. Selle kõige tõttu ei ole praegu mõistlik kehtestada Euroopa Liidus ettevõtetele uusi piiranguid. Omakapitali kompensatsioon aitaks väikeettevõtteid Komisjoni plaani teine osa võimaldaks ettevõtjatel teatud ulatu ses vähendada tulumaksukohustust omakapitali kaudu rahasta misega seotud kulude arvelt. Maha arvatav summa arvutataks komisjoni plaani järgi nii: eelmise majandusaasta omakapitali aastakasvu summale liidetakse sellele eelnenud üheksa aasta omakapitali aastakasvu kogusumma ning saadud tulemus korrutatakse kümneaastase keskmise intressimääraga. Saadud tulemusele lisatakse riskipreemia, mis moodustaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul 1,5% ning suuremate ettevõtete puhul 1% ettevõtte aastasest omakapitali kasvust. Kaubanduskoda väljendas sellele ettepanekule toetust, sest ettepanek vähendaks ettevõtete maksukoormust ning samuti aitaks vähendada maksukoormust eeskätt väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, kellele praegused majanduslikud problee mid kõige suuremat mõju avaldavad. Muudatus aitab ka kaasa komisjoni plaanile võrdsustada omakapitali ja laenukapitali kasutamist ning soodustaks investeeringute tegemist.

Personalijuhtide inspiratsioonireis Barcelonasse 29.–30. september 2022 Barcelona on Kataloonia pealinn ja Hispaania majandus keskus. Ühtlasi on tegu Hispaania start-up’ide keskusega. Personalijuhtide inspiratsioonireisil saad ülevaate sealsest ärikultuurist, praeguse aja väljakutsetest ja kuuled kiirelt arenevatest start-up’idest, mis tegutsevad personalitöö valdkonnas. Lisaks saad ülevaate Eesti ettevõtetest, kel Lõuna-Euroopas kontorid.

Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

KODA KUTSUB OSALEMA

Naisjuhtide Klubi: kuidas mõjutab lapsepõlves kogetu juhi igapäevatööd? 9. september 2022 Telliskivi loomelinnakus on viis aastat tegutsenud Juhan Kuusi dokfoto keskus. See on entusiastidest alguse saanud inspireeriv kohtumispaik. Septembrikuine Naisjuhtide Klubi on tõuke saanud praegu avatud näitusest „Lootus – lapse põlv Eesti kaasaegses dokumentaalfotograafias”. Räägime õppetundidest, mis on lapsepõlvest kaasa võetud ning ka juhitöös igati kasulikud, samuti helgematest ja valusamatest lapsepõlvemälestustest ning sellest, milliseid lapsepõlves juurdunud harjumusi juhina igapäevatöös kasutada ning milliseid mitte.

Majanduskeskkond ja klientide vajadused on muutunud. Palju on segadust tekitavat, aga on ka palju võimalusi. Üks võimalus on panna end äriarenduses kliendi asemele ning arendada kliendikeskset mõtteviisi ja kliendikogemust. Juh tide Klubis arutlevad Maire Milder ja Mari Arnover selle üle, miks on sinu äris oluline kliendikeskse kogemuse arenda mine. Tule ja mõtle kaasa!

Koht: kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: tasuta

Juhtide tulevikumõtlemiseKlubi: tööriist 13. september 2022

Personalijuhtimise ABC 18.–19. oktoober 2022 Paljudes väikeettevõtetes ei ole eraldi personaliosakonda ega personaliga tegelevat inimest. Samas on töötajad iga ettevõtte üks suuremaid varasid ning personalijuhtimine aitab tagada organisatsiooni tõhusama ja tulemusliku juhtimise. Oleme kokku pannud koolitusprogrammi, mis õpetab personali juhtimise olulisemaid tahke ka neile, kelle jaoks see pole igapäevatöö. Töötajate värbamine, abi sisseelamisel, töötajate rahulolu ja motivatsioon, vaimne tervis, organisatsiooni kultuur ja tööõigus – kõik need teemad saavad kahe päeva jooksul kaetud.

Koht: kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: liikmele 19 € + km, mitteliikmele 39 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Info: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0084

Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0066

Hongkong kui e-kaubanduse keskus 15. september 2022 Hongkong on tuntud kui rahvusvaheline finants-, transpordija kaubanduskeskus. See tagab suurepärased võimalused e-kaubanduse arendamiseks Aasias ja moodused oma äri kasvatamiseks on väga mitmekesised. Seminaril räägime Hongkongi e-kaubanduse edulugudest ja võimalustest, jurii dilisest raamistikust ning sellest, kuidas InvestHK saab Eesti ettevõtteid aidata.

Koht: Juhan Kuusi dokfoto keskus (Telliskivi 60a, Tallinn) Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Koht: kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: tasuta, osalejad katavad toitlustuskulu

Koht: Barcelona, Hispaania Hind: liikmele 349 € + km, mitteliikmele 699 € + km

Juniortoodet.Achievement

JA start-up-programmi kasutavad umbes pooled JA riigid. Tudengifir made puhul hinnatakse enim inno vaatilist probleemilahendust ja idee potentsiaali. Teostuse poolest jõuavad üliõpilased enamasti prototüübini ja on parimal juhul jõudnud seda ka klientide peal testida. Viimastel aasta tel on osa riike õpilasfirma program miga liikunud rohkem start-up-mudeli poole ja mõnikord ei jõua õpilasfirmad oma toodete teostuse ja müügini. Inno vaatiliste lahenduste esiletõstmiseks antakse õpilasfirmade võistlusel välja ka innovatsioonipreemia Mida ja kuidas võistlusel hinnatakse? Eelkõige vaatab žürii aasta jooksul tehtut ja saavutatut – kuidas on raskusi ületatud, mida on õpitud, kas on kasu tatud kõiki pakutud võimalusi ja ka ise uusi otsitud. Loomulikult hinnatakse ka tugevat ideed, mis päriselt mõnd probleemi lahendab.

J unior Achievement Eesti võõrustas 12.–15. juulini Tallinnas 40 riigist roh kem kui 700 väliskülalist, kes võtsid osa Euroopa suurimast ettevõtlusharidussünd musest GEN-E 2022. Suursündmuse keskmes oli kaks üleeuroopalist võistlust: Junior Achievementi (JA) Euroopa õpilasfirmade võistlus, kus osales 41 oma riigi parimat õpilas firmat, ning JA Euroopa üliõpilasfir made võistlus üliõpilaste loodud 21 start-up ’iga. Õpilasfirma programm on üle Euroopa kasutusel 43 riigis. Kuigi programm erineb riigiti, on kokku lepitud põhilises: õpilasfirma asutavad gümnaasiumi või kutsekooli õpilased, kes mõtlevad välja äriidee (lahenduse mõnele probleemile), teostavad selle ja pakuvad õppeaasta jooksul toodet või teenust, turundavad ja müüvad ning lõpetavad aasta finants- ja sisulise kokkuvõttega. Õpilasfirma puhul ongi oluline, et käiakse läbi kogu ettevõt lusprotsess ning müüakse klientidele reaalset

KOGEMUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202224

Euroopa parimad

ETTEVÕTJAD VÕISTLESID

Eesti võõrustas 12.–15. juulini Tallinnas 40 riigist rohkem kui 700 väliskülalist, kes võtsid osa Euroopa suurimast ettevõtlusharidussündmusest GEN-E 2022. Suursündmuse keskmes oli kaks üleeuroopalist võistlust: Junior Achievementi (JA) Euroopa õpilasfirmade võistlus, kus osales 41 oma riigi parimat õpilasfirmat, ning JA Euroopa üliõpilasfirmade võistlus üliõpilaste loodud 21 start-up’iga. KERSTI LOOR EestiAchievementJuniortegevjuht noored TALLINNAS

Mõlemad võistlused koosnesid neljast osast. Esmalt esitasid võistlejad žüriile hindamiseks oma tegevusaruande (tudengid tegid lühitutvustuse), seejärel toimus virtuaalne vestlus žüriiga. Tallin nas tutvustati oma ideed neljaminutilise esitlusega ning demonstreeriti oma toodet või prototüüpi EXPO-l Vabaduse väljakul. Žüriis oli rahvusvaheline seltskond ettevõtjatest ja äriekspertidest. Õpilasfirmade žüriid juhtis meie õpilas firma vilistlane ja ettevõtja Karl-Juhan Paadam ning üliõpilaste võistluse peakohtunik oli samuti õpilasfirma vilistlane ja praegune ükssarvik, Zego asutaja ja juht Sten Saar.

Euroopa noorte ideedega said tutvuda kõik huvilised. Soovi korral sai tulla kuulama esitlusi Eesti muusika- ja teatriakadeemiasse, aga nendest oli ka otse ülekanne, mida sai kodust jälgida. Kõigile oli avatud Vabaduse väljakul toimunud Expo, kus sai võistlejate tooteid näha ja osta ning noorte ettevõtjatega suhelda. Tavakülastajate ja žürii kõrval külastas Eesti parim õpilasfirma Drycycle tutvustab end president Alar Karisele.

Foto: Madli Viigimaa

Hollandi start-uptiimi ZandZwifferi väga praktiline seade aitab betooniseguehitajatelpõrandalküürutamiseasemelpüstiseistesjasirgeseljagasiluda.

Mitu firmat pakkus hambapesu tablette või -pulbrit, mis hoiavad ära vajaduse kasutada plastist hambapasta tuube ning asendavad need taaskasuta tava klaasiga. Ka Eesti noored mõtlevad roheliselt – Eestit esindanud meie parim õpilasfirma Drycycle propageerib jalgrat tasõitu ning toodab taaskasutatavatest materjalidest veekindlaid sadulakatteid ja -kotte. Vahvaid probleemilahendusi oli ka teistel õpilasfirmadel – haridus- ja noorteameti nutika probleemilahenduse preemia võitis Hispaania õpilasfirma HelpUp, kes on välja töötanud platvormi, mis viib kokku noored vabatahtlikud ning nende abi vajavad mittetulundus ühingud. Ukrainat esindas võistlusel õpilasfirma UA n’d we, mis loodi Eestis siia jõudnud Ukraina sõjapõgenikest. Aprilli viimastel päevadel panid noored kokku oma tiimi ja otsustasid hakata tegema Ukraina toite, eelkõige vareenikuid ja borši. Just viimasega on õpilasfirmal olnud suur edu: nad müüsid seda suvel pea igal nädala vahetusel mitmesugustel laatadel, lisaks pakkusid nad purgis borši ka ettevõtetes. Võistluse EXPO-l oli Ukraina õpilasfirma borš üks enim müünud tooteid. Üliõpilaste seas jäid Eesti Edu ja Tegu programmi žüriile silma Hollandi startup-tiim ZandZwiffer, kelle väga praktiline seade aitab ehitajatel betoonisegu põran dal küürutamise asemel püsti seistes ja sirge seljaga siluda. Euroopa parimana tuli võistluselt välja Suurbritannia. Briti üliõpilased on loonud maailma esimesed biolagunevast materjalist mürasummu tavad kõrvakaitsmed. Teiseks jäi Flaami Belgia üliõpilasfirma ARKAI, mis toodab plastpudelitest valmistatud reguleeri tavaid rinnahoidjaid. Üliõpilasfirmade kolmanda koha noppisid kreeklased aeguvate ravimite jagamisplatvormiga Drug n Drop. Igal aastal jõuab prügikasti viie miljardi dollari väärtuses ravimeid, mida saaks Kreeka üliõpilaste rakenduse abil suunata neid vajavatele inimestele.

Eestit esindas üliõpilasvõistlusel EBS-i tudengifirma ScanMe mobiilirakendusega FindYourShade, mis skaneerib tehisin tellekti toel inimese nägu ja aitab valida nahatoonile sobivas toonis jumestus kreemi.

laata ka Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes noorte tegemiste kohta uuris ning endale päris arvestatava hulga tooteid soetas. Millega noorettevõtjad huvilisi rõõmustasid? Eelkõige muidugi oma rohelise ilma vaatega. Kas pole raiskav, kui iga kord vedelseepi ostes saad sellega kaasa ka uue pumppudeli? Miks mitte asendada vedelseep seebitablettidega, mida saab lahustada kraanivees ja pudeli taas ära täita? Sellise lahenduse pakkusid välja Isle of Mani noored õpilasfirmast Atlas, kes jäid mitmele erižüriile silma nii oma rohelise ideega (SEB Panga eripreemia keskkonnaalase jätkusuutlikkuse eest) kui ka suurepärase müügiga (Tallinna linnaAastamüügipreemia).innovatsioonipreemia

Võistlesid ka juhendajad, kes lahendasid Rakett 69 teadusülesannet, ehitades ümber toore muna kukkumiskindlat seadeldist. Foto: Kretel Kuusk Mani saare õpilasfirma Atlas liikmed olid laada parimad müüjad. Foto: Madli Viigimaa

Euroopa õpilasfirmade võistluse võit jafirma Microgreens Kreekast arendas vanadest arvutikastidest minikasvuhoo ned maitserohelise kasvatamiseks. Teise koha sai Austria õpilasfirma Drinkhalm joogipulbri pakendamisega papist joogikõrtesse ning kolmanda koha Saksamaa õpilasfirma Carducation, kes on loonud ökoteemalise kaardimängu, et harida nii õpilasi kui ka täiskasvanuid roheteemadel.

pälvis Rootsi tiim Noll Deponi, kes suutis välja töötada ning ka tööle panna seadme, mis eemaldab akna- ja ukseraamidest nen des kasutatava klaasi. Selle seadme abil saab nii kasutatud puitu kui ka klaasi ümber töödelda ja taaskasutada, koos läheksid uksed-aknad lihtsalt prügimäele.

KOGEMUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 25

Kas teadsid? GEN-E tähendab põlvkonda, keda Junior Achievement kogu Euroopas ja maailmas kasvatab ning toetab, kes on ettevõtlik, usub haridusse ja keda tööandjad soovivad palgata. Inglise keeles tähistab E kolme sõna: entrepreneurship, education, employment. 43 Euroopakasutatakseriigis õpilasfirmade programmi.

LIIKMED TEEVAD EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202226

Avatud klassi esikolmik (vasakult paremale): II koha saavutasid Mikk Pihkva ja Kevin Lehtjõe, I koha võitsid Richard Kerde ja Ivar Käsper ning III kohale tulid Joosep Orav ja Markus Tepp. Fotod: Diana Jesin Gerlika

Kettaid lennutamas

poodiumileMetallistOskarKeskendunudhetkSmarteconistReeenneviset.viskedKilkiTormseekordeiaidanud.

Tänavu panime aluse uuele traditsioonile: 20. mail toimus kaubanduskoja esimene discgolf’i-turniir. Äsjaavatud Annikoru discgolf’i-rajal võtsid omava hel mõõtu meie liikmesettevõtete mängijad. Hoolimata vihmasest ja jahedavõitu ilmast olid osalejad rõõmsad ja pidasid pika päeva vapralt vastu. Pärast võistlust sai end kosutada kohvi, tee ja mõnusa poké-kausiga ning kuulata Inga Lunge humoorikaid lugusid avaliku esinemise teemal. Turniiri toetasid Terminal Oil, DGDisain, AnnAmi Confi serie, Latitude 64, Värska Originaal, Stebby, Borealis Eesti, A. Le Coq. Võistluse ISegapaaridetulemused:arvestuskohtMailiSuurekivi ja Eenok Pajanen (Floorin) II koht Anu Normak ja Sven Normak (Wienerberger) III koht Kersti Laas ja Kristjan Tero (Doordec) Avatud klass I koht Ivar Käsper ja Richard Kerde (Eckerö Line AB Eesti filiaal) II koht Mikk Pihkva ja Kevin Lehtjõe (Koopia Niini & Rauam) III koht Joosep Orav ja Markus Tepp (Huum)

Segapaarismängus olid võidukad (vasakult paremale) Sven Normak, Anu Normak (II koht), Maili Suurekivi, Eenok Pajanen (I koht), Kristjan Tero, Kersti Laas (III koht).

Foto:ettevõtetSild,Simson,Spongolts,Aguraiuja,paremale)(vasakultReneKristjanJaanusJannokesesindasidSolar4you.KadriPalta

Pärnus peeti 28. mail kaubandus koja ja Harmeti tenniseturniir. Heitliku ilma tõttu toimus võistlus seekord Pärnu tennisekeskuse sisehallis.Turniirist võttis osa 40 mängijat, kes kohapeal paaridesse loositi. Rõõm oli näha nii staažikaid osa lejaid kui ka uusi tulijaid. Esmalt toimusid põhiturniiri mängud ja sealt väljalangenud said ennast proovile panna lohutusturniiril. Turniiri toetasid Harmet, Turkish Airlines, Mercedes-Benz Eesti, Estonia Resort Hotel & Spa, Borealis Eesti, Dermosil Eesti, Stillabunt, Euronics Eesti, Saku Õlletehas, Taktikalise Laskmise Keskus. Tennisevõistlusel võitsid lohutusturniiri (vasakult paremale) Sven Vismann (Telia Eesti) ja Alice Salumets (Rödl & Partner). Põhiturniiril said esikoha Meelis Seppam (TREV-2 Grupp) ja Paul Latserus (Ernst & Young Baltic), kolmandale kohale tulid Janar Kalmus (IPF Digital) ja Merilyn Orm (Tori Timber). Teisele kohale jäid Kadi Miilits (Tori Timber) ja Ain Lausmaa (Menu Meedia).

Tenniseturniiril mõõtu võtmas

Profid ja algajad golfiväljakul

LIIKMED TEEVAD EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 27

Estonian Golf & Country Clubis toimus 8. juunil juba kuuen dat korda kaubanduskoja ja Mateki golfiturniir. Algajatele tehti demo, mille käigus saadi esimene tutvus golfiga. Seejärel said demolised osa võtta meeleolukast alkoholivabade kokteilide valmistamise koolitusest. Päeva jooksul oli võimalik tutvuda ning proovisõitu teha Veho täiselektriliste Mercedes-EQ mudelitega – väljas olid kõige luksuslikum ja kõrgtehnoloogilisem Mercedes-EQ tippmudel EQS ja uus elektriline ärisedaan EQE. Samuti sai pärast pikka golfimängu lõõgastuda Borealise massaažitoolides ja proovida eri massaažiseadmeid. Kõigi turniiril ja demol osalejate vahel loosisime välja Turkish Airlinesi välja pandud lennupiletid. Fortuuna naera tas Fresh-Est OÜ esindajale Mark Mihhailenkole. Golfiturniiri toimumist toetasid Matek, Turkish Airlines, Veho, Schmidt, Bottengarn, Borealis Eesti, Saku, Dermosil Eesti, Stillabunt, Taktikalise Laskmise Keskus ja Chocolala.

Foto: kaubanduskoda

Võistluse tulemused: I koht Rene Aguraiuja, Kristjan Spongolts, Jaanus Sim son, Janno Sild (Solar4you) II koht Hannes Jennsen, Kaur Andresson, Eva-Liisa Andresson ja Maido Rõivas (Enics Eesti) III koht Kadri Veskimeister, Kerli Mätas, Mark Mihhai lenko, Norman Veskimeister (Fresh-Est) Kaubanduskoja ja Mateki golfiturniiri võitsid

K agu-Aasia majandus kasv on käinud vahelistesOsaletakserahvusvahelistumisega.käsikäessuurtesrahvuskokkulepetes ja organisatsioonides, sh ASEAN-is, RCEP-is ja CPTTP-s. ASEAN, KaguAasia maade assotsiatsioon, on piirkonna kümnest riigist (Brunei, Kambodža, Indoneesia, Laos, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam) koosnev rühm, mille eesmärk on parandada ühiseid poliitilisi- ja majandussidemeid ning moodustada tugevam, integreeritum ja suurem turg. Need kümme majandust kokku esindavad enam kui 660 mil jonit inimest, kolme triljoni USA dollari suurust SKP-d ja on viimase kümne aasta jooksul saavutanud keskmiselt 5% majanduskasvu aastas.

SIHTTURG EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202228

7% aastas on olnud Vietnami SKP keskmine kasv aastail 2010–2020. Indoneesia Laos Tai KambodžaVietnam Filipiinid Brunei Myanmar Malaisia Singapur

Kagu-Aasia on üks dünaamilisemaid piirkondi maailmas – see troopiline paik on koduks mitmele arenevale turule, teiste hulgas Vietnamile, Filipiinidele, Taile, Malaisiale ja Indoneesiale, mistõttu peetakse piirkonda maailmamajanduse kasvu oluliseks mõjutajaks.

Pilguheit

Kagu-Aasiasse

Piirangute leevenedes ning riikidevaheliste piiride avanedes tekib ka Eesti ettevõtetel üha rohkem võimalusi ekspordiks ja laienemiseks piirkonna turgudele.

GONZALEZANDREA turundusfirma Eibens projektijuhtVietnami Seega võib seda turgu vägagi atraktiiv seksPiirkondpidada.saab kasu ka ASEAN-i vaba kaubanduslepingust (AFTA). Sellega on liikmed võtnud endale kohustuse muuta regioon atraktiivseks kaubanduspiirkon naks. Samuti on Kagu-Aasia piirkond liku laiaulatusliku majanduspartnerluse (RCEP) kaudu seotud Aasia suurimate majandusriikidega, sh Hiina, Jaapani ja Lõuna-Koreaga. Lisaks on mõned sealsed riigid, näiteks Vietnam, sõlmi nud laiaulatusliku Vaikse ookeani ülese partnerluse lepingu (CPTPP). Piirkond pakub häid võimalusi nii B2C- kui ka B2B-valdkonnas ning Eesti ettevõtted võivad saada kasu tänu laie nevale tootmistegevusele ja arenevale noorele keskklassile.

Tule ja saa osa!

• Teiseks, väljasõit on suurepärane võimalus saada kahe tööpäeva jooksul kiirülevaade personalivaldkonna trendidest Euroopas.

Miks osaleda personalijuhtide inspiratsioonireisil?

OSALUSTASU Registreerimisel enne 26. augustit: Kaubanduskoja liikmele 349 € + KM Mitteliikmele 689 € + KM Registreerimisel alates 26. augustist: Kaubanduskoja liikmele 399 € + KM Mitteliikmele 798 € + KM

Hinnas sisaldub: 2-päevane programm Barcelonas, 2 lõuna- ja 1 õhtusöök, kohapealne transport, väljasõidu eel- ja järelkohtumine Tallinnas Hinnas ei sisaldu: majutus, lennupiletid, reisikindlustus.

• Esiteks, grupiga on võimalik külastada ettevõtteid, kuhu üksi ei pääseks.

Koostööpartner: INSTAR EBC Loe lisaks ning http://www.koda.ee/sundmused/HRBarcelonasregistreeru: huvituvadVietnamlasedaina importkaupadestenam

• Kolmandaks, personalijuhtide võrgustumine ning omavaheline kogemuste jagamine on märksa lihtsam näost näkku kui ekraani kaudu.

Toome välja kolm head põhjust.

INSPIRATSIOONIREISPERSONALIJUHTIDEBARCELONASSE29.30.SEPTEMBER2022

Kagu-Aasia riikide seas on Vietnam suuruselt kolmas välismaiste otseinvesteeringute saaja, kes on palju kasu lõiganud viimasel ajal maailmas esinevatest kaubanduspingetest, mille tulemusel paljud ettevõtted Hiinast Vietnamisse kolivad. Riigil on aktiivne tootmissektor, sh elektroonika-, mööbli-, masina-, põllumajandustootmine, aga ka kasvav noor ja linnastunud rahvastik, kelle puhul on märgata üha suurenevat nõudlust imporditud tarbekaupade, sh mitmesuguste toiduainete ja jookide järele. Vietnam on dünaamilise ja kiiresti kasvava majandusega riik. Seal on kehtestatud arengustrateegia, mis põhineb mitmekesistamisel, mis omakorda pakub Eesti ettevõtetele võimalusi, seda eriti pärast Euroopa Liidu ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu jõustumist 2020. aastal. See annab EL-i ettevõtetele eelise sellel enam kui 98 miljoni tarbija ning 362 miljardi USD suuruse SKP-ga turul, kus aastatel 2010–2020 registreeriti keskmiseks SKP kasvuks pea 7%1 Vietnami toidu- ja joogiturg on üks atraktiivsemaid turgu sid Aasias. Toidu- ja joogikaupade müük moodustas 2020. aastal 41 miljardit eurot ja näitas 3,8% kasvu ka hoolimata COVID-19 mÕjust. Toidu- ja joogikaupade turu osas prog noositakse, et 2030. aastaks saab Vietnamist tarbijate arvu poolest suuruselt kolmas turg ning kulutamise kogusumma mõttes suuruselt viies turg Kagu-Aasias. Sektori kiire kasv loob Eesti toidukaupade ja jookide eksportijatele võimalusi, sest Vietnami rahvaarv kasvab, sissetulekud suurenevad ning tarbijad on huvitatud uutest välismaa toodetest. Vietnam on hea võimalus tarneahelat Aasias mitmekesistada, sest riigis on konkurentsivõimelised tööjõukulud, suur töötajate arv, soodne poliitiline keskkond, vabakaubandusleping ja võimalus piirkondlikuks integratsiooniks täiendavate piirkondlike lepingute kaudu. 1 Maailmapanga riikide andmed ning OECD National Accountsi andmefailid.

ARENGUKOOSTÖÖ EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202230

GruusiasMentorprogramm–inspireeriv Eesti ja onvõtlusetoetatavkoostöörahvusvahelisekoostööskaubandus-tööstuskodadeGruusiatoimuvningEestiarengukeskuse(EstDev)Gruusianaisettearenguprogrammlõpusirgel.

NII MENTORITELE KUI KA MENTIIDELE

KIRSCHENBERGLIISI koordinaatoreksporditeenustekaubanduskoja

Viimase poole aasta jooksul on mentorid Eestist kohtu nud Gruusia naisettevõtja tega nii tavapäraselt ühes ruumis kui ka elektroo nilisi suhtluskanaleid kasutades, et üheskoos arutleda arenguvõimaluste üle, analüüsida ettevõtte seisukorda, mõelda läbi võimalikud tulevikuplaanid ning jagada oma muresid ja rõõme, mis ettevõtlusega paratama tult kaasas käivad. Eestist oli kaasatud nii kogemus tega mentoreid kui ka ettevõtjaid, kelle jaoks oli mentoriks olemine esmakordne. Hoolimata pandeemiast õnnestus enamikul mentori-mentii paaridel kohtuda ka näost näkku –veebruari alguses, kui Gruusia naised käisid Eestis õppereisil, ning juunis, kui mentorid külastasid Gruusiat. Nii mentorid kui ka mentiid on kiitnud võimalust omavahel suhelda, saada inspiratsiooni, mõelda tavapärastest piiridest väljapoole ning laiendada oma ärivõrgustikku – seda nii Gruu sias kui ka Eestis.

Projektis osalenud mentor Kaidi Peets Thbilisis turul, kus müüakse tema mentii Tamar Kvaratskhelia toodetud mett. Fotod: kaubanduskoda AILI NURMEOTS tulemuslikkuse võimendaja, projekti mentor Gruusia-Eesti naisjuhtide programm oli vahva projekt nii mentoritele kui ka mentiidele. Minu mentii oli Nina ettevõttest Altersocks (https://altersocks.com), kes toodab atraktiivse kujundusega sokke, mis kannavad nii päevakajalisi kui ka poliitilisi sõnumeid. Näiteks toodavad nad sokke sõnumiga Fuck Corona ja Slava Ukraini. Altersocks on pereettevõte ning mentorlusprogrammis osales Nina sooviga arendada e-kanalite müüki ja eksporti. Programmi käigus analüüsiti mitmeid e-kanalite arendamise võimalusi ning koostöö tulemusel alustas Alter socks koostööd Etsy e-kaupluse ja Amazoniga.

Euroopa e-kaubanduse kettidega koostöö alustamiseks oli aga vaja astuda samme, mis arendasid ka mind ennast mentorina. Põnev oli aru saada proovikividest, millega põrkuvad riigid, kes ei kuulu Euroopa Liitu, aga soovivad liikmesriikidega koostööd teha. Neil tuleb oma tooted EL-is müügikõlbulikuks teha, alustades liidu kaubakoodist ning lõpetades maksuresidentsusega. Samuti oli minu jaoks põnev puutuda kokku teise riigi ärikultuuriga. Gruusia visiidist jäid eredalt meelde külaskäigud Meama kohvitehasesse ning Gruusia innovatsiooni ja tehnoloogia agentuuri. Loomulikult ka Gruusia-Eesti naisjuhtide ärifoorum ja tore näost näkku taaskohtumine oma mentiiga. Jäin programmis osalemisega väga rahule – olen suure kogemuse võrra rikkam ja usun, et soe kontakt säilib ka pärast programmi lõppu. Olen kindel, et taolised mentorlusprogrammid aitavad avardada nii mentorite kui ka mentiide mõttemaailma ning edaspidi suudavad nad seeläbi luua suuremat väärtust nii oma kliendile kui ka ärile.

JELENA ŽOVNIKOVA äri- ja finantsnõustaja, projekti mentor Projekt andis mulle suurepärase võimaluse olla pikka aega mentoriks noorele Gruusia naisettevõtjale ning aidata tal analüüsida oma tegevuse efektiivsust ja ärimudeli jätku suutlikkust. Lisaks sain tuttavaks mitme teise mentii ja nende äridega ning Gruusia visiidi ajal käisin huvitavatel ekskursioonidel, sh Thbilisi tehnopargis, MEAMA kohvikaps lite tootmisettevõttes, Schuchmanni veinitehases. Arvan, et sellised koostööprogrammid rikastavad nii mentoreid kui ka mentiisid, avavad uusi horisonte ja soodustavad kogemuste vahetust. Loodan, et sellised programmid jätkuvad tulevikus ja saan neis osaleda.

Olen väga tänulik, et sain tõesti väga hea praktilise mentoriks olemise koolituse. Esimest korda Tallinnas oma mentiiga kohtudes olin ilmselt rohkem pabinas kui tema, kuid mulle sattus väga tugevalt motiveeritud sõbralik ja tore inimene, kel oli palju mõtteid ja plaane, mida arutada. Esi mese kohtumise järel sain teha kokkuvõtte mitmesugustest teemadest, mida saaksime koos arutada. Loomulikult iga kord me ei rääkinud väljavalitud teemal, vaid ka spontaanselt neist asjust, mis hingel ja mõttes. Kõige rohkem oli minust mentiile kasu, kui julgustasin ja elasin talle kaasa. Mõnikord sain enda kogemuslugude kaudu pakkuda ehk teistmoodi vaadet või mõtteid. Ta ütles mulle, et mõni lugu ja mõte pani teda teistmoodi mõtlema eesseisvatest töödest ning ka mõne ellu viidud tegevuse kohta ütles, et proovis minu loole tuginedes ka ise teist võimalust. Enda kohta aga märkasin, et hakkasin hoolima inimesest, kellega olin just kohtunud, ning kaasa elama tema ettevõttele ja plaanidele. Soovisin, et ta saaks edukaks ning kõik oma suuremad ja väiksemad plaanid ja unistused ellu viidud. Kindlasti arendasid need kohtumised ka mind ennast vestluse moderaatorina ja mentorina ning panid mõtlema oma ettevõtte eesmärkidele. Tundub, et Gruusias on naisettevõtja olla veidi keerulisem kui Eestis, kuna meil on individualism ja ettevõtlus rohkem soositud olenemata soost.EESTI

TAMAR KVARATSKHELIA meetootja, projekti mentii Mentorlusporgrammi esimesest päevast alates avastasin, et leidsin inimese, kes mõtleb sama moodi nagu mina. See programm aitas mul leida sõbra, kes on minu moodi. Kui ma oma mentor Kaidiga räägin, siis tunnen, nagu oleksime lapse põlvest saadik sõbrad olnud. Ta puudutas sügavalt mu hinge ning aitas mul luua Tako teise külje. Kui ma ütlesin Kaidile, et mul on ainult kuus töötajat, siis ta ütles, et mul on tegelikult miljoneid töötajaid. Kui täna keegi küsib, kui palju mul töötajaid on, siis ma ütlengi, et mul on miljoneid töötajaid. Tõesti, mu mesilas on miljoneid mesilasi. Sellest sai mu mõtteviis. Kaidi aitas mul paremaks saada ning ma tegin oma ettevõttes suuri muudatusi. Ma alustasin brändingust ja leidsin uusi võimalusi, kuidas oma ettevõtet juhtida. Mul on tõeliselt hea meel, et ma temaga kohtusin.

Mentorid (vasakult) Kerly Hendrikson, Aide Tõnts ja Terje Ennomäe tutvumas projektis osalenud mentii lasteriiete tootmisega.

LIIS SOOME Viilup Uuringud OÜ asutaja ja tegevjuht, projekti mentor Gruusia naisettevõtluse mentorlusprogramm andis mulle võimaluse olla esimest korda mentor. Olin varem olnud ettevõtluses mentii rollis ning ka ettevõtluskootsingus olin juhendatav. Seetõttu soovisin lisaks oma teadmistele pakkuda teistele naisettevõtjatele just motivatsiooni ja indu. Mind julgustas osalema projektijuhi sõnum, et programm algab mentorite väljaõpetamisega ning oluline on reaalne ettevõtluskogemus.

KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 31 ARENGUKOOSTÖÖ

KAIDI PEETS superviisor, coach ja projekti mentor Gruusia mentorlusprogrammis armusin ma Gruusia kööki, mis oma rikkuses kirjeldab metafoo riliselt hästi kogu mentorprogrammi. Ma sain palju inspiratsiooni oma mentiilt ja mõttepartnerilt Tamar Kvaratskhelialt (Tako), kelle ettevõte Rukhi Queen toodab auhinnaga pärjatud mett, mida ekspordi takse ka Katari ja Saudi Araabiasse. Tako julgus ja sihikindlus oma unistuste poole liikumisel ning lahkus ja kasvule suunatud mõtteviis teevad temast suurepärase liidri ja ettevõtja. Lisaks innustavatele vestlustele Takoga olen eriti tänulik Gruusia visiidi eest, mis aitas luua uusi suhteid teiste Eesti ja Gruusia ettevõtjatega ning külvas minu jaoks seem neid uute rahvusvaheliste koostööprojektide jaoks.

MARKO UDRAS juhatajajakujundamisepoliitika-kaubanduskojaõigusosakonna KAUGTÖÖGA SEOTUD TÖÖANDJA KOHUSTUSI

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202232

S otsiaalministeerium on probleemist aru saanud ning töötanud välja töö tervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlus on jõudnud riigikogu sotsiaalkomisjoni. Koda peab väga positiivseks, et eelnõu näeb ette erisused kaugtöö jaoks ja toob senisest selgemalt välja tööandja kohustused kaugtöö korral. Samas näeme mureko hana, et osa muudatusi võivad kaasa tuua ülereguleerimise. Seetõttu oleme esitanud sotsiaalkomisjonile ettepane kud eelnõu muutmiseks. Kaugtöö riskide hindamine ja vähendamine Eelnõu kohaselt on tööandjal kaugtöö korral seitse peamist kohustust. Esiteks peab tööandja kajastama kaugtööga seonduvad võimalikud riskid töökesk konna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades võtma kasutusele abinõusid töötaja terviseriskide vältimi seks või vähendamiseks. Koja hinnangul on selline kohustus igati vajalik. Samas ei ole mõistlik tööandjalt nõuda, et ta hindaks riske iga töötaja ja iga kaugtöö tegemise koha lõi kes eraldi. Näiteks kui töötaja teeb ühel päeval kaugtööd kodus, teisel päeval suvilas, kolmandal päeval toitlustusette võttes ja neljandal päeval ühistranspor dis, siis ei ole tööandjal võimalik hinnata iga konkreetse töö tegemise koha riske. Kuna kaugtöö tegemise kohad ei ole tööandja kontrolli all, siis tegime riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku

Oleme viimastel aastatel andnud sotsiaalministeeriumile korduvalt teada, et kaugtööga seotud töökeskkonna nõudeid tuleb muuta paindlikumaks. Kuna kaugtöökoha tingimused pole enamasti tööandja kontrolli all, siis ei ole mõistlik tööandjalt nõuda, et kaugtöö korral tuleb täita samasuguseid reegleid nagu töökohal töötamisel.

Riik plaanib täpsustada

muuta eelnõu sõnastust selliselt, et tööandjal on lubatud kaugtööga seotud riskid kajastada riskianalüüsis üldis tatud kujul. See tähendab, et tööandja ei peaks hindama riske iga kaugtöö tegemise koha ja iga töötaja lõikes, vaid tööandja saaks välja tuua kaugtööga kaasnevad üldised riskid, näiteks halb valgustus, vale tööasend, ning võtta kasutusele meetmeid selliste üldiste riskide maandamiseks. Töötaja regulaarne juhendamine  Teise kohustusena näeb eelnõu ette, et tööandja peab enne töötaja kaugtööle lubamist teda juhendama. Kaugtöö iseloomust lähtuvalt võib olla vaja töötajat juhendada näiteks tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuete või ergonoomiliselt õigete tööasendite ja -võtete asjus. Eelnõu kohaselt tuleb töötajat juhendada regulaarselt. See tähendab, et vajaduse korral peab tööandja juhendamist kordama, näiteks juhul, kui kaugtöö tegemise kohas on toimunud olulised muudatused.

oma ruumides töötajale sobivad töötin gimused, kuid töötaja eelistab teha tööd vähemalt osaliselt kaugtööna. Sellistes olukordades ei peaks seadusest tulenema miinimumnõuet, et tööandja peab sisus tama ühe töötaja jaoks kaks töökohta. Koja hinnangul on kaugtöö töökoha sisustamisega seotud kohustuse lisamine seadusesse ülereguleerimine ja tekitab segadust. Näiteks jääb ebaselgeks, mida tähendab töökoha kujundamine ja sisustamine. Kas tööandja peab andma töötajale laua ja tooli või ka kardinad ja kööginurga ning looma pesemisvõima luse?Tööandja ja töötaja suudavad ka ilma seadusemuudatuseta töökoha sisusta mise suhtes kokkuleppele jõuda ning meile teadaolevalt ei ole selles vallas suuri vaidlusi poolte vahel esinenud. Seega puudub vajadus täiendava regulatsiooni järele ning tegime riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku jätta kaugtöö töökoha sisustamisega seotud punkt eelnõust välja.

Tervisekontroll, tööõnnetus ja haigushüvitis Endiselt jääb kaugtöö korral kehtima põhimõte, et tööandja peab korraldama kaugtööd tegevale töötajale tervise kontrolli sarnaselt tööandja asukohas kohapeal töötavate töötajatega. Lisaks tuleb eelnõu kohaselt tööandjal ka edaspidi uurida kaugtöö korral tööõn netusi ja kutsehaigestumise juhtumeid. Näiteks kui töötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu, siis on tegemist tööõnnetusega. Tööajal kodus majapidamistöid tehes juhtunud õnnetus aga tööõnnetuseks ei kvalifitseeru. Eelnõu kohaselt jääb alles ka põhimõte, et tööandja peab töötaja haigestumise korral maksma töötajale haigushüvitist. Muud tööandja kohustused seoses kaugtööga Tööandja peab eelnõu kohaselt täitma muid eelnevalt nimetamata töötervis hoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi ainult siis, kui see on kaugtöö eripä rasid arvestades võimalik. Kehtivast seadusest puudub selline põhimõte. Näiteks on tööandjal kohustus tagada esmaabiandja ja esmaabivahendid töö kohal, kuid kaugtöö korral ei ole tööand jal võimalik esmaabiandja olemasolu tagada. Samas on tööandjal võimalik töötajat juhendada, kuidas käituda õnnetuse korral, ja vajaduse korral anda esmaabivahendeid.Kaugtöögaseotud seadusemuu datuste arutelu on praegu riigikogu sotsiaalkomisjonis pooleli. Seetõttu ei ole praegu teada, kas, millal ja millisel kujul võtab riigikogu kaugtööga seotud seaduseelnõu vastu.

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 33

Kaugtöökoha kujundamine ja sisustamine  Tööandja on kohustatud kaugtöö korral tagama töötajale tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid. Lisaks peab tööandja eelnõu kohaselt kujun dama ja sisustama kaugtöö töökoha. Samas lubab eelnõu tööandjal ja töötajal kokku leppida, et kui töötajal on olemas kaugtöö tegemiseks sobiv töökoht, näiteks kodus või suvilas, või töötaja on valmis ise selle tagama, siis ei pea tööandja eraldi kaugtöö tegemise kohta kujundama.Eelnõussisalduv kohustus on mõist lik olukordades, kus tööandja ei paku töötajale kindlat töö tegemise kohta ning töötaja teeb üksnes kaugtööd. Samas enamikul juhtudel kasutatakse kaug tööd olukorras, kus tööandja on loonud

E esti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtus on võimalik sooritada lepitusmenetlus, kui lepingu pooled ei ole ühe või teise küsimuse suhtes suutnud üksmeelt saavutada. Toon sellise näite. Oletame, et ettevõtted on sõlminud tarnelepingu, aga lepingu täitmisel selgub, et lepinguga ettenähtud tarnekoht on ajutiselt suletud ja tarne pole võimalik lepingus ettenähtud korras. Ostja pakub välja tarnekoha muutmise, välismaa äripartner, s.o tarnija, on aga seisukohal, et ta jätkab tarnimist määratud kohta, kust ostja võib tellitud kauba ise ära viia. Tarnija jaoks on kunatäiendavadmislepingumuutminetarnekohaolulinemuutmine,tookskaasakulud,uustarne koht asub 250 km kaugusel. Selle olukorra lahenda miseks partneridpöörduvadkojapoole lepitusmenetluse algatamiseks. Nende ühiselt valitud lepitaja pakub välja uue tarnekoha, mis sobib mõlemale. Pooled sõlmivad kokkuleppe ja jätkavad partnerlust. Teine näide. Kaubaveo käigus on juhtunud liiklusõnnetus ja kaup on osa liselt hävinud. Saatja on seisukohal, et tekitatud kahju on 35 000 eurot. Vedaja ei ole selle kahjunõude summaga nõus, kuna lepingus on kogu kauba maksumuseks märgitud 35 000 eurot ja praegusel juhul on tegemist kauba osalise hävimisega. Pooled otsustavad alustada lepitusmenetlust. Lepitusme netluse käigus tellitakse ekspertiis, mis tuvastab, et kauba hävimisest saadud reaalne kahju on 28 500 eurot. Pooled lepivad kokku, et vedaja hüvitab saatjale 29 000 eurot osade kaupa, ja pooled sõlmivad uue tarnelepingu pikemaks perioodiks. Lepitusmenetlusega seotud kulud jagavad pooled omavahel võrdselt. Lepitaja saab ise valida Kaubanduskoja poolt korraldavad lepitusmenetluse koja arbitraažikohus ja arbitraažikohtu nõukogu. Lepingupool kas valib ise või määrab koda neutraalse kolmanda isiku, lepitaja, kes peab aitama lepingupooltel lahendada nende vahel tekkinud vaidluse. Tähtis on teada, et

Foto:aitabarbitraažikohtusse,kaubandus-tööstuskojapöördudakuslepitajapooltelkokkuleppelejõuda.Shutterstock Ärisuhetes tuleb vahel ette erimeelsusi, mille lahendamiseni omavahelise suhtluse käigus paraku ei jõuta. Kuna kohtumenetlus võtab palju aega ja raha, võiks proovida lahenduseni jõuda kohtuväliselt. Üks võimalus selleks on arbitraažikohus. 6 kuud on arbitraažikohtul aega otsust teha. Seega on tavakohtumenetlusestmenetluskiirem.

lepitamisprotseduurirakendatakseseljuhul,kuilepingupooledonsellesennevõipärastlepitajavalimistvõimääramistkokkuleppinud.Seetähendab,etmõlemadlepingu-pooledpeavadavaldamasoovikorraldadalepitusmenetlus. Selleks saadab lepingupool või lepingupooled arbitraažikohtule vastavasisulise kirjaliku teate lepitus menetluse algatamise kohta. Lepingupooled võivad vastastikusel kokkuleppel valida rohkem kui ühe lepitaja või taotleda, et koja arbitraaži kohtu nõukogu nimetaks vastavalt reglemendile ametisse rohkem kui ühe lepitaja. Lepitaja võidakse valida koja Kohtusse minekule leidub alternatiiv

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202234

NEZGOVOROVAANASTASIA arbitraažikohtu sekretär Ettevõtjatel on võimalik vaidluste lahendamiseks

Pärast lepitusmenetluse algatamise kohta teate saamist teeb arbitraažikohtu nõukogu, lähtudes lepitusmenetluse reglemendile lisatud instruktsioonis ette nähtud tariifidest, lepingupooltele ettepaneku maksta lepitusmaksu võrdsetes osades koja arbitraažikohtu nõukogu määratud tähtajaks, kui üks pool ei ole avaldanud soovi tasuda kogu määratud lepitusmaksu.Lepitajajalepingupooled arutavad viivitamatult läbi lepitusmenetluse korra ning lepivad selle suhtes kokku. Kui kokkulepet ei saavutata, kohal dab lepitaja lepitusmenetluse üldtunnustatud põhimõtteid ning korraldab menetluse nii, nagu peab vajalikuks. Lepitusmenetluses juhindub lepitaja poolte soovidest ning kohtleb neid õiglaselt ja erapooletult. Lepitusmenetluse koht ja keel määratakse lepingupoolte kokkuleppel. Kui nad nende suhtes üksmeelt ei saavuta, määrab lepitusmenetluse toimumiskoha ja keele lepitaja.

arbitraažikohtu arbiitrite nimekirjast, kusjuures lepitaja ei saa olla see arbiiter, kes oli arbiitriks vaidluses, milles vähemalt üks lepingupooltest oli lepitusmenetluse osapool. Lepitusmaks sõltub vaidluse maksumusest Lepitusmenetluse tasu koosneb registreerimismaksust ja lepitusmak sust. Lepitusmenetluse registreerimismaks on 250 eurot. Lepitusmaksu suurus sõltub vaidluse maksumusest (vaidluse aluseks oleva asjaolu rahalisest väärtusest / vaidluseseme väärtusest).

Kui lepingupooled ei jõua lepituskohtumise käigus üksmeelele, võib lepitaja teha lepingupooltele ettepaneku leppimiseks, kui tema hinnangu kohaselt on see mõistlik, pidades silmas vaidluse asjaolusid.

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 35

Arbitraažikohtu otsust tuleb täita Lepitaja kinnitatud kokkulepe on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning see tuleb täita 30 päeva jooksul pärast lepingupoolele kättetoi metamist. Kokkuleppe mittetäitmise korral võib pool esitada kohtule avalduse lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnis tamiseks vastavalt seadusele. Kokkuleppe täidetavaks tunnistamisega omandab see täitedokumendi staatuse. Eestis tehtud arbitraažikohtu otsust on kerge täita ka välisriikides, sest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu otsus on täidetav kõikides riikides, kes on ühinenud 1958. aasta New Yorgi konventsiooniga – neid riike on 170. Juhul kui lepitusmenetluse lõppedes kokkulepet ei saavutatud, on lepingupoolel õigus pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtu või mõne teise arbitraažikohtu poole. Kas teadsid? h Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus tegutseb alates 1992. aastast, keskmiselt laekub aastas 12–16 hagiavaldust. h Koja arbitraažikohtusse pöördumiseks ei pea hageja olema kaubanduskoja liige, vaidlusi saavad lahendada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. h Koja arbitraažikohtus lahendatakse lepingu- ja teistest tsiviilõigus likest suhetest, sh väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi h Arbitraažimenetlus on tavakohtumenetlusest üldjuhul odavam ja kiirem. Arbitraažikohtu koosseis peab tegema otsuse kuue kuu jooksul pärast hagiasja materjalide laekumist.

KOOSTÖÖ EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202236

Eesti aitab Ladina-Ameerikatõsta KÜBERTURVALISUSE TASET

Mais avas Eesti riigi infosüsteemi ameti (RIA) juhitav rahvusvaheline projekt EU CyberNet Kariibidel küberkompetentsi keskuse. Juba terve aasta on Euroopa Liidu eksperdid koolitanud Kariibide kübereksperte ning aidanud piirkonna riike eri moel, näiteks küberkriisiks valmistumisel, õppuste korraldamisel ja küberstrateegiate elluviimisel. Avakonverentsil peeti kolm paneeldiskussiooni, kus osalesid eksperdid üle maailma, jagades teadmisi küberjulgeolekualase teadlikkuse ja koolituse vajadusest ning töötajate arendamise ja küberturvalisuse vallas küpsuse saavutamise toetamise võimalustest Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas. Fotod: Seiko Kuik, RIA K überkompetentsi kes kus kannab nime Latin America and Caribbean Cyber Competence Center ehk lühidalt LAC4 ja see asub Dominikaani vabariigis Santo Domingos. 26. mail toimunud kes kuse avakonverentsi aitas korraldada kaubanduskoda. Visiidi käigus kohtuti ka kohaliku kaubanduskojaga Santo Domingos, et arutada võimalikku koos tööd Eesti ja Dominikaani ettevõtete vahel. Dominikaan on Eesti ettevõtetele veel üsna tundmatu sihtturg, kuid piir konna vastu on ettevõtete huvi viimastel aastatel kasvanud. RIA peadirektori Margus Noormaa sõnul on küberruumis kõik riigid üksteise naabrid: „Globaalses digikülas on elanikel turvaline siis, kui ka tema üleaedne on kaitstud. LAC4 ja laiemalt EU CyberNeti eesmärk on tõsta siinsete riikide küberturvalisuse taset. Alati ei pea õppima oma vigadest. Eriti siis, kui

FIMBERG-ESPUCHMERIT projektijuhtkaubanduskoja väga paljud riigid ja eksperdid on ise kibuvitsapõõsastest läbi käinud. Mul on väga hea meel, et Eesti saab panus tada Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide digiarengusse. Eks see ole ka tunnustus Eesti inimestele ja riigile – oleme kasvanud abivajajast abipakkujaks.“Avakonverentsil ütles videoter vitussõnad ka president Alar Karis: „Geograafiliselt oleme üksteisest kaugel, kuid küberruumis on kõik naabrid.

Teadmiste ja kogemuste jagamine on rahvusvaheliselt kriitilise tähtsusega. Eesti on valmis aitama teisi digitaalse vastupanuvõime ülesehitamisel, seal hulgas EL CyberNeti projekti kaudu.“ Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell tõstis oma videosõnumis esile Euroopa Liidu tihenenud digikoos tööd Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega. „LAC4 on tõend EL-i pühendu musest teha koostööd ja tugevdada part nerlust siinsete riikidega, lähtudes meie ühistest väärtustest. Tuleviku lahingud peetakse küberruumis. Seetõttu peab küberturvalisus olema iga tegevuskava võtmekomponent, koostööd tehes oleme kaitstumad,“ märkis Josep Borrell. LAC4 keskus avati ametlikult lindi läbilõikamisega. Paremal RIA peadirektor Margus Noormaa. Konverentsi lõpusõnad ütles Liina Areng, kes juhib projekti tegevust Kariibide ja Ladina-Ameerika piirkonnas. Eesti kaubandus-tööstuskoja esindaja Merit Fimberg-Espuch kohtumas Santo Domingo kojaga, keskel Santo Domingo koja asepresident Antonio Ramos. Foto: kaubanduskoda Mis on EU CyberNet? EU CyberNet (https://www.eucybernet.eu/et/) on Euroopa Liidu uus algatus. Maailma suurima arenguabi andjana on EL võtnud sihiks suunata kolmandatele riikidele antavat abi senisest rohkem digiteerimise ja küberkaitse valdkonda, arendada liikmesriikide küberekspertide koostööd ja nende professionaalseid oskuseid. Projekti tulemusel luuakse liiduülene küberturvalisuse ekspertvõr gustik, mida liikmesriigid ja EL-i institutsioonid saavad kasutada küberturvalisu sega seotud abikäeprojektide elluviimiseks kolmandates riikides. Miks on selliste projektide edukus EL-i jaoks oluline? Sest Euroopa küberturvali sus algab nii iga eurooplase teadlikkusest kui ka meie koostöövõimest küber turbeekspertidega väljaspool Euroopat. EU CyberNet projekti muudab nii RIA kui laiemalt ka Eesti jaoks märkimisväärseks muu hulgas ka see, et RIA on selle projekti elluviimisel juhtrollis.

KOOSTÖÖ EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 37

L everUP-i äriarendusjuht Märt Jõesaar selgitab, miks on protsess,juurutaminekliendihaldustarkvaraniivalulikningannab üheksa soovitust, kuidas see libeda malt„Tihtiläheks.oninimesed hõivatud oma igapäevaste tegemistega ning aega on keeruline leida. Tulemuseks on lahendus, mis ei kata vajadusi ega ole suunatud äriliste eesmärkide saavutamisele,“ teab Jõesaar. Seepärast takerdub enamik suuri platvormiuuendusi juba raken damise esimesel aastal.  Sellise olukorra vältimiseks on oluline kaa sata tugev partner. „Ükskõik millise suurema tarkvara juurutamine ilma partnerita ebaõnnestub keskmiselt 75% juhtudest,“ kinnitab Jõesaar.  Tarkvaraanalüüsi ja juurutamise partner juhib ettevõtte takistustest mööda, selgitab, miks ja mida on vaja teha ning kuidas see tulemust mõjutab. „Mägimatkale minnes ei jaluta ju nõlvale, kaks kätt taskus, vaid võtad kaasa giidi, kes oskab ohtudest hoiduda ja teab, kuidas saada parim elamus,“ toob Jõesaar näite, miks on ka tarkvara juuruta misel usaldusväärset partnerit vaja.

Kui ettevõttel ebaõnnestub uue tarkvara kasutusele võtmine, juhtub see ühel või mitmel üheksast põhjusest.

Võimatu missioon 9: KUIDAS JUURUTADA UUT TARKVARA NII, ET KÕIK JÄÄKS ELLU? 1 HEIDI OJAMAA turundusjuhtLeverUp-i 2 Ükskõik millise suuremakeskmiseltilmajuurutaminetarkvarapartneritaebaõnnestub75%juhtudest. Märt Jõesaar KOGEMUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202238

Vale lähteülesanne Lähteülesanne on kõige olulisem dokument ning peab vastama küsimusele, miks ja mida me teeme. Peamiselt koosneb lähteülesanne kolmest osast: senise lahenduse kirjeldusest, tulevikuoo tustest ning tehnilistest tingimustest. Ootused on ettevõtte sees eri osapool tel ja juhtimistasemetel väga erine vad. Juhtimistasandil on selge äriline ootus, keskastmejuhtidel proovikivid inimeste ja protsesside juhtimisega ning spetsialistid tahavad, et tarkvara oleks abiline töö tegemisel. Nende vaadete defineerimine ja kokkutoo mine on väga keeruline.  Mida teha? Potentsiaalsed kasu tajad peaksid enne platvormi juuru tamist kindlaks tegema, miks neil seda vaja on – millised ootused neil tarkvarale on ning seda väga erine vatel tasanditel. Parim meetod on selleks tavaline vestlus. Projektijuht teeb intervjuud kõikide osalistega ning toob ootused n-ö ühele pildile. väljajätmineKasutajate otsuste tegemisest Uuele tarkvarale üleminek vajab eel kõige muutusi töötajate mõtteviisis. Lisaks muudab tarkvara juurutamine üldjuhul ettevõtte äriprotsesse ning mõjutab ka sisekultuuri. Õige tarkvara aitab ettevõttel saavutada täit potentsiaali ja pakkuda klientidele paremat teenust. Miks on aga nii, et uuele tarkvarale üleminek pahatihti poole tee peal soiku jääb?

Mida teha? Juhtkond peaks koos teiste protsessis osalejatega koos tama rakenduseelarved, mis vasta vad eesmärkide suurusele.

Kiirustamine Arvestades protses side keerukust, ei saa vajaduste analüüsi, kasutajate koolitamist ja platvormi aktiveeri mist lihtsalt korraga teha. Edukad organisatsioonid valivad aeglasema ja tõhusama lähenemisviisi, mis hõlmab järkjärgulist rakendamist. Mida teha? Juurutage platvormi sammhaaval. Rakendusprotsessi iga samm on oluline. Muutuste alahindaminejuhtimise Iga platvormi juurutamine peaks sisaldama muudatuste juh timise elementi. Kõik sidusrühmad peavad suutma toime tulla väljakut setega, mida muutused toovad. Mida teha? Protsesside täiusta miseks lihtsalt tehnoloogiale kes kendumisest ei piisa – samuti tuleks kaaluda inimressursse ja strateegilist planeerimist. Liigne keskendumine funktsioonideletööriistaMuidugi ei tohiks kunagi tähelepanuta jätta platvormi ressursside tähtsust, kuid muu hulgas tuleb arvestada ka platvormi ajaloo, paindlikkuse ja või Märt Jõesaar tutvustab LeverUP-i kontoris turundajate liidule Salesforce’i tarkvara. Foto: Kateriine Krigul mega integreeruda teiste süsteemidega. Mida teha? Enne otsuse tegemist võtke aega, et hinnata iga potentsiaalse platvormi võimalusi. ülekandmineAndmete Informatsiooni sisestamine ja/või ülekandmine uude keskkonda on oluline etapp. Selles etapis tasub tähelepanu pöörata juba kasutusel oleva süsteemi või tarkvara andmete kättesaadavusele. Selgeks tuleb teha, kas üldse ja millistel tingimustel on võimalik andmeid eksportida.  Mida teha? Enne kui kannad informatsiooni üle, peaksid selle üle vaatama. Mida korrektsemad on läh teandmed, seda täpsem ja terviklikum saab platvorm olema. Vähene eeltöö Esimese sammuna peaks konsulteerima valdkonna eksperdiga, kes suudab esmase konsultatsiooni käigus anda vastused küsimustele ning näitab kätte konk reetsema suuna edasiliikumiseks. Tähelepanu tasub pöörata sellele, et juurutamine on järjepidev töö, mis suure tõenäosusega ei lõppe kunagi. Ettevõttel tekib vajadus uute funkt sionaalsuste järele, mis tähendab omakorda uusi arendusi tarkvaras. Mida teha? Vali partner, kes suudab pakkuda kiiret hooldust ja paindlikku arendust vastavalt ette võtte vajadustele.

Mida teha? Muutused võtavad aega, mistõttu peab kõiki osalisi algusest peale kaasas kandma. Kui esmane kaardistamine on tehtud, peab hakkama juba tutvustama tulemusi, et kõik osapooled saaksid aru, kuidas tarkvara mõjutab teisi osapooli. Vähene koolitamine Selleks, et uuest platvor mist maksimumi võtta, peavad kõik töötajad oskama seda kasutada. Töötajate koolitamiseks on hulk viise: telli koolitus tarkvarapakkujalt, palka ekspertide tiim kohapeale või läbi koolitusi koos oma meeskonnaga e-keskkonnas. Mida teha? Alusta koolitamist juba juurutamise käigus. Parim viis töötajale uue tarkvara kasutamist mugavaks teha on väikeste sammu dega. Vali uue tarkvara rakendami seks partner, kes peab oluliseks ka töötajate õpetamist ning oskab neid kaasata algusest peale.  eelarvedebapiisavadIT-osakonna Edukas juurutamine nõuab res sursse. Piiratud rakenduseelarved võivad tuua kaasa projekti ebaõnnes tumise. Suured rakendusprojektid on ajamahukad ja võivad vajada ka eraldi inimest, kes kaasab inimesi ning vastutab projekti koordineeri mise eest.

43 765 98 KOGEMUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 39

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202240

Mida järeldada stsenaariumitest?neist

Selle energia tootmise käigus paisa takse atmosfääri hinnanguliselt sama palju süsihappegaasi, kui seda teeb globaalne lennundussektor kokku. Arutleme korra, mida me ise saaks ära teha, et andmete – tänase kulla – salvestamine kulutaks võimalikult väheMisenergiat.vaheon

ettevõtte andmete varundamisel ettevõtte enda kontrolli all olevasse serverisse ning „kõikjal ja ei kuskil” asuvasse teenusepakkuja kontrolli all olevasse andmepilve? Varundamine on riskide maandamise seisukohalt väga õige tegevus. Samas pööravad ettevõtted andmete salvesta misel seni veel liiga vähe tähelepanu keskkonnaaspektidele ja energiatõ hususele. Võrdleme kahe eri stse naariumi korral sama hulga andmete salvestamise energiakulu aastas.

Kahe ülaltoodud stsenaariumi võrdlemiseks võtame näiteks väiksema ettevõtte, kellel on kokku 8 TB andmeid: dokumendid, pildid, videod, varukoopiad, joonised jne. Sellisel juhul on oma seadmes andmete hoiustamisel aastane energiakulu 233 kWh võrreldes 52 kWh tüüpilise pilvesalvestuse korral. Vahe mõistmiseks võib tuua sellise näite, et kokku hoitava ener giaga saaks kaks 55-tollist LED-telerit töötada tavalise kasutamise korral terve aasta (iga päev neli tundi vaatamist ja ülejäänud aeg ooterežiimis, kummagi teleri aastane energiakulu 92 kWh). Samuti saaks Mitmesuguste uuringute kohaselt sestenergiaserverikeskustemoodustabtarbitav1–2%globaalenergiatarbimisest.

MARGUS DANIL äriarenduseStoradera juht

Kas andmete pilves hoidmine kliimaeesmärke?täidaks

Tüüpiline stsenaariumväikeettevõtte IT-nõustajana tean, et enamasti on väikeettevõttel mõned serverid või täidab nende eesmärki isegi mõne töötaja arvuti. Kui ettevõttes ollakse piisavalt riskiteadlik, siis tehakse and mete varukoopia tavaliselt väiksemat sorti NAS (Network Attached Storage, ’võrgumälu’) seadmesse, mis asub ettevõtte ruumides. Jätame siinkohal kõrvale selle stsenaariumiga seotud riskid, nagu vargus või tulekahju, mis võivad hävitada nii algandmed kui ka varukoopia, ja keskendume ainult energiatõhususele.Üsnasagelionandmete hoidmi seks vajalik Synology või mõne muu tootja kahe kõvakettaga seade, kus mõlemal kettal on samad andmed, et oleks tagatud andmete säilimine ühe ketta rikke korral. Olenevalt seadmest tarbib see ligi 15 W elektrit töörežiimis ja 5 W jõuderežiimis. Oletame, et seadmes on näiteks kaks Seagate Exose 8 TB mahutavu sega kõvaketast, mis mõlemad tarbi vad töötamise ajal 11 W ja jõudeolekus 8 W energiat. Oletame ka, et seade on jõudeolekus poole ajast. Lihtne arvutus näitab, et aastane energiatarbimine 1 TB salvestatud andmete kohta on umbes 21 kWh. Siia tuleb omakorda lisada seadme töös hoidmiseks vajalikud ruumide kütte ja jahutuse, samuti valgustuse kulud suurusjärgus 40% eelmainitud energiatarbimisest. Seega tuleb aastane energiakulu sama koguse andmete salvestamiseks juba 29,1 kWh. Loomulikult on TCO (Total Cost of Ownership, ’kogu omamiskulu’)

Mida tähendab andmete pilves hoidmine? Üldjuhul tähendab see, et andmed asuvad füüsiliselt mõne suure serverikeskuse serverites ja andmesalvestusseadmetes. Kuna serverikeskused on neid seadmeid tihedalt täis, siis kulub keskuste töös hoidmiseks väga palju energiat.

Toon näiteks suure tihedusega salvestusseadmed koos 18 TB kõvaketastega. Arvestades kogu taristut, sealhulgas võrguseadmeid ja andmekeskuse energiatõhusust, on 1 TB andmete salvestamise aastane energiatarve umbes 6,5 kWh. Võrreldes tüüpilise väikeettevõtte stsenaariumi 29,1 kWh ja pilvestse naariumi 6,5 kWh energiatarvet, on lihtne märgata, et erinevus on ligi viiekordne! Mõelge korraks – sama andmemahu salvestamine võib kulutada viis korda vähem energiat! See on saavutatud peamiselt tänu skaleerimisefektile – suured salves tusseadmed on just nii palju kordi efektiivsemad. Muidugi võib väita, et üle interneti andmete transportimisel pilveteenuse pakkuja juurde kaasneb samuti energiakulu, konkreetsed seadmed võivad olla vähem või rohkem efektiivsed, ning arvestada ka seda, milline on kulude arves tamise metoodika. Kuid mistahes muutujaid arvesse võttes on pilvesalvestus energiatõhususe seisu kohast tõenäoliselt efektiivsem ja väiksema keskkonna jalajäljega.

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 41

seisukohast olulised ka seadme ostuja ülalpidamiskulud, kuid kesken dume siin ainult keskkonnamõjule ja energiasäästule. Pilvestsenaarium Loomulikult on igal teenusepakkujal oma spetsiifika, kuid lähtun siinko hal avaliku projekti Cloud Carbon Footprinti kasutatud metoodikast. Suure tõenäosusega on suurusjärgud enamiku teenusepakkujate korral sar nased. Erinevused tulenevad peami selt sellest, kui tõhusalt on IT- taristu üles ehitatud, kui tõhusaid andmete salvestamise algoritme kasutatakse ning kui energiasäästlikud on andme keskused, milles opereeritakse.

terve aasta kasutada kahte tüüpilist sülearvutit neli tundi ööpäevas või hoida töös D-energiaklassi külmikut! Järeldus: kui keskkonnasäästlikkus on sulle või sinu ettevõttele oluline, on pilve kasuks otsustamine kindla peale minek. Eriti olukorras, kui see on ka kulude mõttes parem alternatiiv salvestusseadmete omamisele. Hoia oma andmeid seal, kus need on turvaliselt ja soodsalt hoitud ning lisaks on tagatud maksimaalne energiatõhu sus. Pilveteenuse pakkuja valikul uuri, millises mahus kasutatakse taastuvenergiat ja kas teenusepakkuja toodab ka ise energiat, näiteks on püstitatud päikesepaneelide park. Ainult sel juhul on tegemist keskkonna teadliku valikuga.

DIGITALISEERIMINE – MOODNE SÕNAKÕLKS VÕI REAALNE

KOOSTÖÖ EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TIINA NUUM ajakirjanikvabakutseline Mugavus ja digitaalsus pole enam lisaboonused. Nii kliendid kui ka töötajad soovivad, et neile vajalik info oleks hõlpsalt kättesaadav ning toimingud kiired ja mugavad. D igitaliseerimine on küll vii maste aastate üks kuume maid teemasid, kuid palju del ettevõtetel on keeruline seda enda igapäevatöö konteksti panna. Mõnikord ei mõisteta täpselt, millist kasu digimuudatused ja e-kanalid võiksid tuua. Mõnikord ollakse liialt kinni senises süsteemis, millest kardetakse lahti lasta. Vahel ka lihtsalt ei teata, kust Enamikualustada.ettevõtete jaoks tähendab digitransformatsioon uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Acty e-kaubanduse ja digimuutuste strateeg Aldar Reinberk leidis, et mõista digitaliseerimist või innovatsiooni ainult tänapäevaste tehnoloogiatena ei ole päris õige. „Kuna IT-turg on keeruline, kus on segunenud vanemad ja uuemad tehnoloogiad, siis on digimuutusi planeerides väga oluline arvestada ka tehnoloogiate ja raken dusalade omavahelisi koostoimeid. Innovatsioon ei ole alati uusim tehno loogia, uusim vidin, uusim metoodika, vaid muutuse integreerimine olemas olevasse keskkonda selliselt, et see loob lisaväärtust ja uusi võimalusi ettevõtte jaoks,“ rõhutas Reinberk. „Me oskame oma kogemuse põhjal näha potentsiaali, mida digitaalsete

lahenduste abil ära kasutada. Osa neist on varasemate lahenduste mugandused, aga mõnikord tuleb ka täiesti puhtalt lehelt looma hakata,“ lisas Reinberk. Organisatsiooni valmisolekust oleneb palju Digimuutuste strateeg aitab ettevõttel sihipäraselt kaardistada oma protsesse ja toetada neid uuenduste elluviimisel lisandväärtust looval viisil. Samal ajal peab organisatsioonis ka muutusi juhtima. Tehniline ja organisatsiooniline arusaam muutusest ning nende juurutamise, kommunikatsiooni- ja väljaõppetegevused peavad optimaalselt kokku mängima.Digitaalsete lahenduste loomisel on väga tähtis mõtestada selle vajalikkust ettevõtte seisukohalt – see peab tooma reaalset väärtust, parendama või lihtsus tama protsesse. Näitena toob Reinberk projekti koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga (EELK).

ETTEVÕTTE KASVUMOOTOR?

TEATAJA I 4 / 202242

Ramirent soovis luua digitaalse lahen duse, mis säästaks platsitöötajate tööaega ja parendaks kiirema teeninduse abil kliendikogemust. „Ramirendi puhul kasutasimegi PWA tehnoloogiat ja lõime mobiilirakenduse, mille abil saab platsitöötaja QR-koodi skaneerides vaadata infot rendiseadme kohta, leida kliendi info süsteemist ja sõlmida rendilepingu. Neile tegime ka ärikliendi tellimuskeskkonna, kus saab sõlmida kliendilepinguid ja rendilepin guid, esitada renditellimusi ja hallata kasutajaid,“ rääkis Aldar Reinberk. QR-kood ei ole eilne päev Koroonaviiruse tõttu on QR-koodid muu tunud eriti populaarseks, kuna aitavad tagada kontaktivaba lahenduse. Neid saab kasutada näiteks läbipääsusüstee mides uksekaardi asemel või mitmesu gustes„Aastalmaksesüsteemides.2019aitasimeTallinna lennu jaamal viia äriklassi lounge’i ja julgestus kontrolli ekspressvärava ostuprotsessid veebikeskkonda. Tegime veebi piletiostu lahenduse ja API liidestuse, mis loob QR-koodi, millega saab turvaväravatest läbi,“ tõi Acty juht veel ühe näite.

„Soovitan anda arenduspartneritele rohkem katsetamise ja uute lähenemisviiside proovimise võimalusi, sest areng toimub ainult mugavustsoonist väljaspool,“ leidis Reinberk. Peamine erinevus erakliendi e-poe ja ärikliendi e-poe lahendustes on seotud käibemaksuga. Lisaks võivad äriklien tidel ettevõtete lõikes olla erinevad soodustused. Samuti soovitakse sageli protsesse automatiseerida, et vähendada klienditeeninduse koormust ja et klient saaks ka väljaspool klienditeeninduse tööaega mugavalt tellimusi esitada.

KOOSTÖÖ EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 43

Kaubanduse trendid: B2B e-poed B2B-kaubanduse digitaliseerimine on tublisti kasvanud, sest kaupmehed on aru saanud, et uus põlvkond otsustajaid ei taha Exceli tabelite abil kaupu tellida. B2B-klient ootab vähemalt samaväärset ostumugavust kui B2C-klient. Seega tuleb tähelepanu hoida kliendil ja tema muutuvatel vajadustel. Mida nad tahavad? Kuidas nendega suhelda ja neid lojaalsena hoida? Märksõna on kohanemine. Kindlasti on tähtis ka regulaarselt tulevikule mõelda. Alati ei peagi iga mõtte ajel tegutsema, aga tulevikustsenaa riume tasub kaardistada. Tasub läbi mõelda, kuidas tulla toime kaardistamata turgude ja uute tehnoloogiatega ning kust leida uusi viise, mis muudab just nimelt teid ja teie äri konkurentidest edukamaks. Kui see mõttemäng muutub harjumu seks, saab võimaluste avanedes kiiremalt tegutseda.

„Meil oli hea koostöö EELK-ga, kellele tegime raportite halduse infosüsteemi. Peamine ülesanne oli lihtsustada aru annetest päringute tegemist ja vajaliku informatsiooni väljavõtmist. Teine üles anne oli võimaldada infole ligipääs eri kasutajate puhul, kes saaksid süsteemist endale vajalikke päringuid teha endale sobival ajal,“ kirjeldas Reinberk.

Acty loodud raportite halduse infosüs teemis on administraatoritel võimalik eelnevalt luua raportite struktuur ning seejärel saavad kogudused ja praostkon nad esitada veebis aruandeid, selleks on struktureeritud vormid. Uuendatud süsteemis on võimalik koostada küsi mustikke ja eri organisatsioonide antud vastused kajastuvad statistikas. Lisaks loodi funktsionaalsusi, mis on lihtsus tanud tööprotsesse. Kokkuvõttes toetab raportite halduse infosüsteem EELK pidevat arendustegevust ning protses side parendamist ja lihtsustamist. EELK asekantsler Ülle Keel rõhutab: „Meile on tähtis pidevalt lahendusi leida, kuidas protsesse automatisee rida, halduskoormust vähendada ning tööprotsesse lihtsamaks ja mugavamaks muuta. Kõik see annab aega juurde ja muudab töö lihtsamaks.”

Digitoodete arendus kiirem ja soodsam „Alati ei pea tegema innovatsiooni suure revolutsioonina ja suuri riske võttes. Meie kogemus näitab, et enamik inves teeringuid tasub ära vaid mõne kuuga. Tehnoloogiad on muutunud oluliselt kättesaadavamaks, praegu saab sama raha eest märksa rohkem kui mõni aasta tagasi,“ ütles Aldar Reinberk. Olgu tegemist infosüsteemi, veebi lehe, POS-tarkvara või mobiilirakendu sega – MVP ehk minimaalse elujõulise toote ehitamine on kiire ja paindlik ning võib pakkuda suurt konkurentsieelist. Tänu PWA (Progressive Web Application) tehnoloogiale on mobiiliäppide loomine muutunud võrreldes native-mobiilira kendusega märksa kiiremaks ja seeläbi ka soodsamaks.Ehitusseadmete ja tööriistade rentija

„Kaubanduses on e-pood suurim mainekujundaja. Sellest loevad kliendid alateadlikult välja, kui palju sa neist hoo lid. Kui ka B2B-ettevõtted seda taipavad, siis toimub valdkonnas suur muutus. Oma klientidele aja võitmisest saab tugev konkurentsieelis. Kui ärikliendi regulaarsed ostutellimused on automatiseeritud, siis ei tule ostujuhil teha muud, kui automaatkirjaga saabunud kaubakogused korrigeerida ja tellimus kerge vaevaga kinnitada,“ juhendas Aldar Reinberk. Kindlasti tuleks e-kanalite arendust vaadata kui investeeringut, mitte kui kulurida. Põhjuseid, miks pühendada aega ja vahendeid korraliku e-kanali arendamisse, on palju. Odavalt saadud e-pood võib tuua ettevõttele pigem ärikahju kui -kasu. Kaubanduses on e-pood suurim mainekujundaja. Sellest loevad kliendid alateadlikult välja, kui palju sa neist hoo lid. Lisaks mainekahjule tuleks arvestada saamata jäänud tulu ja konkurendile kaotatud turuosa. Innovatsioon ei ole alati uusim tehnoloogia, uusim vidin, uusim metoodika, vaid muutuse integreerimine olemasolevasse keskkonda selliselt, et see loob lisaväärtust ja uusi võimalusi ettevõtte jaoks. Aldar Reinberk

Tarnepiirangud Probleemiks võivad olla ka territoriaalsed tarnepiirangud. 2018. aasta asukohapõhist tõkestust käsitlevad õigusaktid on aidanud edendada kaubandust EL-is, kuid osa Sageli mõjuvõimalikregulatsiooniriigisisesejäetaksepuhularvestamatasellenegatiivneühtseleturule.

Euroopa Liidu ühe nurgakivi – ühtse turu – algusest on täitunud 30 aastat. Ühtne turg ehk kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EL-i piires on ühtlasi üks EL-i suuremaid eeliseid ja tugevusi. Jätkuvalt aga on õhus küsimus, kas ühtne turg ja vaba liikumine on ikka piisavalt vaba ja kui ei, siis millised on tõrked ja kus need peituvad?

Üks selline näide on EL-i ringmajanduse poliitika, kus Euroopa strateegiliste ökosüsteemide küsimuses on ülekaalus riiklikud huvid.

Majanduskahju Ühtse turu piirangute ja tõrgetega kaasnevad ka majanduskulud, eelkõige saamata jäänud tulu. Euroopa Parla mendi jaoks koostatud RAND Europe’i uuringus analüüsiti kaubandustõkete vähenemisest tingitud majandusmõju ühtsele turule. Uuringu kohaselt tooks kaubandustõkete vähenemisest tingitud paranenud kaubavoogude, majanduskasvu ja töökohtade loomi sega seotud mõju majanduslikku kasu 183–269 miljardit eurot aastas. Saamata jäänud võimalikku tulu on hinnanud ka Euroopa Komisjon. Komisjoni hinnangul edendaks täielikult integreeritud EL-i digitaalne ühtne turg innovatsiooni, panustaks igal aastal EL-i majandusse 415 miljardit eurot ja looks sadu tuhan deid uusi Järeldustöökohti.–terviklikum ühtne turg tooks kaasa märkimisväärse majandus likuSellekasu.realiseerimiseks tuleb tegeleda piirangute vähendamise või kaota misega. Piiranguid aga on mitmes valdkonnas, näiteks reguleerimis-, riigisisese õiguse, maksu-, logistika- ja tarneküsimustes. Kõik see muudab kaubanduse kogu euroliidus jätkuvalt keerukaks. Teenused Piirangud pärsivad ka sellist olulist majandussektorit nagu teenuste sektor, mis on riikide lõikes endiselt killustu nud. Selle põhjustena võib esile tuua ajalooliselt väljakujunenud piiravaid riigisiseseid eeskirju, samuti teenuste direktiivi puudulikku rakendamist, mis takistab ettevõtte asutamisvabadust, tee nuste vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust.Niikaupade kui ka nendega seotud teenuste vaba liikumist võivad takistada riigisiseseid tehnilised nõuded. Sageli ei teata liikmesriigid uutest riiklikest tehnilistest nõuetest vastavalt direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud korrale ega rakenda vastastikuse tunnustamise põhimõtet ühtlustamata meetmete korral, nagu näiteks ülereguleerimine teatud direktiivide rakendamise puhul jne.

EUROOPA UUDIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202244

Rikkumismenetlused on aga pikad, kulukad ja ebaselge tulemusega. Ettevõt jate jaoks on see lihtsalt liiga kallis ja see takistab neil oma äritegevust laiendada või investeerida mujale EL-is.

Tooted Umbes 82% ühisel turul kaubeldavatest toodetest kuulub ühtlustatud eeskir jade alla ja umbes 18% liidusisesest kaubavahetusest kuulub vastastikuse tunnustamise alla. Kuid ikka ja jälle on uusi juhtumeid, kus riiklikud tehnilised eeskirjad näivad olevat vastuolus liidu õigusega. Lisaks on paljudes liikmesriiki des hiljuti järsult suurenenud toiduainete ja jookide riiklikud märgistamisnõuded, mida põhjendatakse tarbijakaitse- ja kesk konnanõuetega. Samal ajal ei toimi vas tastikuse tunnustamise põhimõte sujuvalt.

Seda tõendab asjaolu, et 71% väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes taotlesid ühtlustamata kaupade vastas tikuse tunnustamise senisesse süsteemi vastuvõtmist, ei antud turulepääsu luba.

REET TEDER sotsiaalkomiteesmajandus-esindajakaubanduskojaEuroopaja

Ühtse turu toimimise taga mine on EL-i ja liikmes riikide jagatud vastutus. Siiski võib tõdeda, et liikmesriikides on olukord erinev ning EL-i õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel on endiselt palju lahkne vusi. Objektiivselt vaadeldes võib leida liikmesriikide vahelistele lahknevustele olulisi põhjuseid, kuid sageli jäetakse riigisisese regulatsiooni puhul arves tamata selle võimalik negatiivne mõju ühtsele turule. Seetõttu on EL-is endiselt palju regulatiivseid ja mitteregulatiiv seid tõkkeid, mille tagajärjel on ühtne turg mittetäielik ja killustunud. Sellised tõkked on näiteks h riigisisesed õigusaktid, mille põh jenduseks on väide, et kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet; h eeldatava vastastikuse tunnusta mise põhimõtte mittejärgimine; h EL-i tasandil kokku lepitud EL-i õigusaktide ülevõtmise korral rii kide valitsuste ja parlamentide poolt ülemääraste nõuete kehtestamine (st ülereguleerimine) ja mittevastav ülevõtmine riigisisesesse õigusesse. h peatselt kehtestatavatele Euroopa meetmetele sarnaste meetmete rakendamine riiklikul tasandil, et prognoosida EL-i poliitika raken damist, kuid seades riiklikud huvid esikohale olenemata sellest, et EL-i poliitikameetmed on veel komisjo nis väljatöötamisel.

Kui hea on meie ühtne turg?

Tööjõud Endiselt on kogu EL-is probleem ka töötajate ja spetsialistide piiriülese liiku vusega. See piirab pakkumist ja põhjustab ebakõlasid eelkõige IT- ja kõrgtehnoloogia sektoris. Diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamine, mis on oluline vabade töökohtade täitmiseks seal, kus püsib tööjõupuudus, on jätkuvalt kogu EL-i hõl mav probleem. Praegune süsteem toetub endiselt liiga palju eri riikide riigisisesele õigusele. Komisjon peaks tagama, et liikmesriikides kohaldatakse diplomite ja muude kvalifikatsioonide tunnustamisel ühtlustatumat lähenemisviisi. Artikkel tugineb Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamusele „Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud – ühtse turu eelised“. Sellest pärinevad ka järeldused ja soovitused.

Lahendus on ühtse turu piirangute kaotamine

Euroopa tarbijate suhtes rakendatakse endiselt kaupade ja teenuste asukoha põhist tõkestust. Näiteks eksisteerivad püsivad territoriaalsed tarnepiirangud, mida viiakse ellu mitmesuguste võtetega, sh tarnimisest keeldumine või konk reetselt turustajalt tarnimise lõpetamise ähvardamine, liikmesriikidele müüdavate kaubakoguste piiramine, seletamatud erinevused tootevalikus ja -hindades eri liikmesriikides või toote pakendil kasuta tava keelevaliku piiramine.

Kui euroliidu sisesed kaubandustõkked väheneksid, saaksime paranenud kauba voogude, majanduskasvu ja töökohtade loomisega seotud positiivse mõju tulemu sel majanduslikku kasu 183–269 miljardit eurot aastas. Foto: Shutterstock

See aga eeldab palju tugevamat poliitilist tahet. Näiteks soovib Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee näha konkurentsipoliitikat, mis on eelkõige suunatud EL-i algatatud üleminekute elluviimisele.

Need aga nõuavad suuri avaliku ja erasektori investeeringuid, innovatsiooni, täiendavaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid arenguid. Kõike seda tuleb toetada õigus- ja finantsraamistikuga, mis tagab turul võrdsed tingimused kõikidele sidusrühmadele, piirkondadele ja kodanikele kogu EL-is. Peamine on tagada, et ühtne turg oleks terviklik ja mitte killustunud. Ei tohi lubada mis tahes kaubanduslikku, sotsiaalset, regulatiivset, maksu- ja keskkonnaalast dumpingut. Seda peavad järgima kõik liikmesriigid, samuti nõudma, et EL-i välispartnerid austaksid EL-i põhiväärtusi ja -õigusi, olgu tegemist sotsiaal-, ettevõtlus- või keskkonnavaldkonnaga.

EUROOPA UUDIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 45

PALJU ÕNNE! 110 BLRT GRUPP AS 75 RAKVERE METSAMAJAND AS 55 ALEXELA AS 30 ACE LOGISTICS ESTONIA AS ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID OÜ AGROVARU AS ALSO EESTI OÜ AR PACKAGING ESTONIA AS ARGONIC EAST AS AUTOHALLE AS A.TAMMEL AS BIGBANK HESVEKADIMEDIUMASAS&CO AS KANSTET OÜ KEHTNA KEK OÜ KIVISILLA OÜ KUREMAA ENVEKO OÜ KUUSAKOSKI AS K & M PROJEKTBÜROO OÜ LAHEOTSA OÜ MAMETA H OÜ MOODNE VALGUSTUS AS MOODUL AS MS AUTO OÜ NO REST INTERNATIONAL OÜ POLÜMARK OÜ RAIKKÜLA FARMER OÜ RAIN TRANSPORT AS SAPLING CAPITAL OÜ TSEETAN-GOLD OÜ TVS PARTNERID OÜ VERDON AGRI OÜ VESTRA EX OÜ VÄO PAAS OÜ WELMET OÜ 25 AA-SAT PROFESSIONAL OÜ AGROSILVA KAUBANDUS OÜ ALUOJA BUDOPUNKTANTOMINOÜAS OÜ CV-ONLINE ESTONIA OÜ EESTI TURVAETTEVÕTETE LIIT MTÜ EKSFRE OÜ FLEIBEL GROUP OÜ FUJITSU ESTONIA AS GIGA AS GT TARKVARA OÜ JTH EESTI OÜ KAPITEL AS KBM PHARMA OÜ KLIIMASEADE OÜ MAIDIGA PROPEDROBEATNEEDLESMÕTTEJÕUDMIRIDONMIKROVAIMARTVALOÜOÜOÜOÜOÜOÜASKAPITALGRUPP AS RENOVAAR OÜ SANGASTE LINNAS AS SANINTER OÜSTADET OÜ TAMMURU PUIT OÜ TARTU HANSAKESKUS OÜ TARTU TEADUSPARK SA THERMORY AS UTU POWEL OÜ VÄRSKA ORIGINAAL AS ÕIGUSBÜROO RATTUS OÜ EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202246

TEATAJA I 4 / 2022 47

LEA AASAMAA kontaktisikvõrgustikunõunik,kaubanduskojaEEN-iEestis Eestis jätkavad teenuste pakkumist klientidele kaubanduskoda, Tallinna teaduspark Tehnopol, Tartu teaduspark, Baltic Innovation Agency, Invent Baltics ning uue partnerina ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EAS). Meie eesmärk on jätkuvalt aidata ambitsioonikatel ettevõtetel kasvada ja laieneda, vajaduse korral saame partnerite või teabe suhtes toetuda meie rahvusvahelis tele koostööpartneritele sihtriikides. Samal ajal pakume infot ja tuge jooksvatele küsimustele ja probleemidele lahenduste leidmisel – olgu selleks sihtriigis kontaktide/ teabe leidmine, koroonakriisist põhjustatud takistused või Ukraina sõja mõjud. Samuti hoiame fookuses ja toetame ettevõtete digi- ja rohepööret ning jätkusuutlikkuse tee madega tegelemist. Uuel perioodil on Euroopa Komisjoni kaasrahastatud võrgustikul käimas hulk IT-platvormide uuendusi, mistõttu mõned vanad ja tuntud teenused pole veel korralikud tööle hakanud – näiteks koostööpakku miste andmebaas töötab aasta algusest ainult offline ehk pakkumisi saab otsida ainult EEN-i töötajate toel. Ehkki EEN-i võrgustiku põhifookus on ettevõtete uuenduslikkuse, rahvusvahelistumise ja kasvu toetamine, on pakutavad teenused (põhiosas tasuta) individuaalse vajaduse põhised. enterprise-europe.eeeen.ec.europa.eu

Selle aasta alguses uuendas Euroopa Komisjon järgmisteks aastateks oma koostöölepinguid ettevõtlusorganisatsioonidega, et jätkuvalt pakkuda Enterprise Europe Networki (EEN) võrgustiku nime all enam kui 60 riigis üle maailma ettevõtja emakeeles rahvusvahelistumist, uuenduslikkust ja ettevõtte arengut toetavaid teenuseid. Info ja ettevõtteleambitsioonikaletugiteenused

Kust leida lisainfot? h EEN-i peamiselt veebilehelt, mida haldab Euroopa Komisjon ja mis sisaldab infot, B2B-üritusi, koostööpakkumised https://een.ec.europa.eu. h EEN-i Eesti alamlehelt, kust saab ülevaatlikku teavet ja Eesti kontaktid https://enterprise-europe.ee. h Toormaterjali või allhanke partnerite leidmiseks sobib tarneahelate tugevdamise veebiplatvorm (üle 800 koostööpakkumise kogu Euroopas – lisa enda pakkumine või tutvu olemasolevatega) https://supply-chain-resilience-platform.b2match.io. h Ukraina info ja viited (transiit, ekspordipiirangud, koostöö Ukraina-suunalisedhttps://een.ec.europa.eu/content/eu-and-enterprise-europe-network-support-ukraine.jne)koostööpakkumisedhttps://clustercollaboration.eu/content/eu-clusters-supporting-ukraine.EESTIKAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

KOOD: BRLT20220808010 h Sloveenia ettevõte otsib eri suuru sega sulguritega (minigrip / zip-lock) kilekottide edasimüüjaid või tootjaid.

KOOD: BRBG20220801015 h Itaalia külmutatud toodete turus tamisega tegelev ettevõte pakub külmutatud tooteid pakkuvatele toi duainetööstuse ettevõtetele võima lust siseneda Itaalia jaemüügiturule.

KOOD: BRPL20220808011 h Energiatõhususe valdkonnas tegutsev Itaalia ettevõte pakub koostööd samas sektoris tegutse vatele ettevõtjatele, kes toodavad kvaliteetseid keskkonnasäästlikke tooteid (nt fotogalvaanilised tooted, päikesesüsteemid) turustus- ja kommertsteenuslepingute alusel.

KOOD: BRSE20220613008 h Rootsi mööblitööstusettevõte, kes toodab oma tooteid peamiselt nahast, vinüülist ja kangast, pakub allhanget polsterdajatele.

TOIT h Bulgaaria ettevõte, kes toodab külmpressitud meetodil rafineeri mata õlisid, otsib maheseemnete ja pähklite edasimüüjaid või tootjaid.

Poola ettevõttega.leidnud,kespakubtootjateleajaomapakkumisegakaubavahendusteenustetegelevVKEpakubteenuseidtervislikutoidu,vabarõivasteningspordivarustusejahulgimüüjatele.Lisaksomateenuseidettevõttele,eiolesobivatteenustvõitoodetviiesnadkokkusobiva

KOOD: BRNL20220725006 h Kreeka tee-ehitussektoris tegutsev ettevõte otsib betoonist õhutuspii rete tootjat. Nõutav on CE-sertifikaat ja EN 1317 testimine.

KOOD: BRES20220713006 TEKSTIIL h Rumeenia ujumisrõivaste ja naistepesu tootja otsib tekstiilitarvikute tarnijaid (nt tikandid, ribad) ning aluspesule ja otsibaksessuaarideujumistrikoodelevalmistajat.Samutitekstiilitootjateltjärgmiseid valmistooteid: sukad, pidžaamad, hommikumantlid. KOOD: BRRO20220705006 h Hispaania ettevõtte otsib laste ujumistrikoode tootjat. KOOD: BRES20220527009 MUU h Hollandi ettevõte pakub allhanget 3D-modelleeritud vibudele, mida lõigata ja vormida CNC abil lõplike mõõtmeteni. KOOD: BRNL20220725010 h

KOOD: BRDE20220608005

KOOD: BRSI20220726004 h Rumeenia plastkottide tootja otsib vahtpolüstüreenist (EPS-50) hel meste tarnijaid. KOOD: BRRO20220715006 h Hispaania ettevõte otsib suures kogu ses papist, jõupaberist ja polüetülee nist paberist toidukarpide tootjat nt nuudlikarpide, hamburgerile mõeldud paberite, salatikarpide tootmiseks.

KOOD: BRGR20220719019 h Rootsi spordi- ja vabaajatoodete edasimüüja otsib discgolf’i-korvide tootjaid. h KOOD: BRSE20220613011 h Poola IOT-le, CBR-ile ja telekommunikatsioonile spetsialiseerunud ettevõte pakub allhanget ja/või alltöövõttu väikestele IT-ettevõtetele ja vabakutselistele IT-spetsialistide, kes valdavad C# keele programmeerimist ja tunnevad .NET Core’i süsteemi. KOOD: BRPL20220707018 LISAINFO: merit.fimberg-espuch@koda.eevõialeksandra@koda.ee.

KOOD: BRSE20220621014 h Rootsi VKE otsib puitkomponentide tootjat, kes suudaks toota ettevõtte poolt väljatöötatud kokkupanemise funktsiooniga riidepuid, mis peaks olema luksususlikest puitmaterja lidest ning eelistatavalt toodetud puidujäätmetest.

KOOD: BRAT20220720002 h Saksamaa autotööstuse agentuur, kes esindab orginaalvaruosade ning 1. ja 2. astme tarnijaid, pakub esindamise teenuseid autotööstusettevõtetele, kes toodavad autoistme konstruktsioone, valmistavad metallist ja plastist suuri surve valudetaile, toodavad sünteetilisi määrdeid või järgmisi tooteid: komposiidid, akud, elektrimootorid, aknareguleerimis- ja kerimismootorid, kaamerad, navigatsioonisüsteemid, andurid ja elektrisüs teemid. h KOOD: BRDE20220706011 h Saksamaa ettevõtja, kes müüb põllumajandussektori masinaid ja seadmeid, otsib metallist põllumajandusmasinate osade tootjat.

KOOD: BRIT20220804017 h Hollandi ettevõte, kes tarnib Euroopas oma e-poe põllumajandustooteid,kaudupakub nii põllumajandustoodete toojatele kui ka tarnijatele koostööd kaubanduslepingu alusel (väetis, kütus, määrdeained, sööt, seemned, silomaterja lid, käsitööriistad). Samuti pakub teenuseid, nagu päikesepaneelide puhastamine ja jäätmete kogumine.

KOOD: BRSE20220530020 PLAST JA PAKEND h Leedu plastijäätmete ringlusse võtja pakub koostööd plastitööstusettevõttele, kellel puudub võimalus taaskasutada ja/või sorteerida segaplastijäätmeid.

PUIT JA MÖÖBEL h Hollandi meretööstusettevõte otsib puitmööbli ja -tarvikute tootjaid. KOOD: BRNL20220624005 h Slovakkia mööblitootja otsib Euroopa Liidust vineeri tootjat või tarnijat. KOOD: BRSK20220712007 h Rootsi ettevõte, kes tegeleb lastele ja noortele mõeldud spordi- ja vabaaja toodete turustamisega, otsib puidust õuemängude tootjaid.

KOOSTÖÖPAKKUMISED EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202248

KOOD: BRIT20220628017

AUTO JA MASINATÖÖSTUS h Austria VKE soovib toota veganitele mõeldud energiapalle pähklitest ja datlitest ning otsib vastava seadme hankimiseks koostööd kas toiduainetööstuse masinate tootjaga või vastavate kvaliteetsete seadmete müüjaga.

alusel https://ted.europa.eu/TED/search/search.do

h Eestis hangitakse elektriliinikoridoride hooldustöid (raie). Tähtaeg 08.09. KOOD 445938-2022 h Iirimaal hangitakse lootsipaat (1 mln €). Tähtaeg 16.09. KOOD 445680-2022 h Leedus hangitakse puidugraanuleid. Tähtaeg 12.09. KOOD 440938-2022 h Rootsis ostetakse ja hangitakse paigaldamiseks sõidukite sisustust (kaubikutele teenindustarvikud, nagu kapid, riiulid jms). Tähtaeg 14.09. KOOD 440903-2022 h Iirimaal hangitakse raamatukogu mööblit (maht 250 000 eurot) Tähtaeg 09.09. KOOD 440878-2022 h Leedus hangitakse lampe ja tarvikuid. Tähtaeg 16.09. KOOD 440930-2022 h Leedus hangitakse kuivi veeülikondi AES-Mod1. Tähtaeg 19.09. KOOD 440867-2022 h Tšehhis hangitakse arvutusservereid, PDU-d ja tarvikuid, aktiivseid võrguelemente. Tähtaeg 12.09. KOOD 440860-2022 h Tšehhis hangitakse fotogalvaanilisi päikesemooduleid, sh akusid, primaarelemente, primaarpatareisid, paigaldust. Tähtaeg 12.09. KOOD 440679-2022 h Rootsis hangitakse tööriideid. Tähtaeg 12.09. KOOD 440572-2022 h Soomes hangitakse kaitseväele jakke, pükse, lühikesi pükse. Tähtaeg 27.09. KOOD 440664-2022 h Tšehhis hangitakse ühe bariaatrilise transpordivoodi tarnimine haigla kirurgiaosakonnale, koos tarvikutega. Tähtaeg 14.09. KOOD 440652-2022 h Leedus hangitakse M1 klassi sõiduautode kasutusrent (23 manuaalkäigukastiga, 12 automaatkäigukastiga). Tähtaeg 12.09. KOOD 440564-2022 h Rootsis hangitakse tööstusliku tarkvara pakette (kliendihaldustarkvarapakett, infosüsteemid, arendusteenused). Tähtaeg 11.09. KOOD 440533-2022 h Hollandis hangitakse tänavavalgustusseadmeid. Tähtaeg 19.09. KOOD 440504-2022 h Leedus hangitakse katseklaase ja tarvikuid (kapillaarvere ja venoosse vere kogumise süsteemid). Tähtaeg 14.09. KOOD 440549-2022 h Hollandis hangitakse suuremahuline puude asendamine (u 140 puud aastas), pinnasetööd, järelhooldus. Tähtaeg 11.10 KOOD 440513-2022 h Leedus hangitakse tahvelarvuteid (pliiatsitega). Tähtaeg 12.09. KOOD 440538-2022 h Soomes hangitakse meretranspordile kütust (2022–2024/2026). Tähtaeg 12.09. KOOD 440443-2022 h Leedus hangitakse kliimaseadmeid. Tähtaeg 19.09. KOOD 440234 Vaata lisainfot koodi või kasuta hanketeadete riigihangete monitooring → riigihangete teated.

RIIGIHANKED EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2022 49

otselinke kaubanduskoja kodulehel: teenused →

BALTTECHNIKA 2022: MASINAEHITUSE JA TEHNOLOOGIA MESS 20. oktoobril 2022 Vilniuses

Põhjamaade innovatsioonimess on parim koht investoritele ja ettevõtetele, et tutvuda uute teaduspõhiste tehnoloogiatega ja valdkonnas töötavate teadlastega. Osalejad saavad registreeruda järgmistes kategooriates: ettevõte/tööstus, investor, teenusepakkujad ja konsultandid, akadeemilised asutused või muu (nt inkubaator, assotsiatsioon, valitsus). Põhjamaade innovatsioonimessil tutvustatakse umbes 120 ärivõimalust, kus Põhjamaade ülikoolide teadlased ja ettevõtted esitlevad oma leiutisi, et leida ärivõimalusi litsentsimiseks, ühisarenduseks, teaduskoostööks, rahastamiseks ja/või investeeringuteks. Ürituse märksõnad: h automaatika ja robootika juhtimissüsteemid h farmaatsia h meditsiin, inimtervis h farmaatsiatooted ja ravimid h bioloogia ja biotehnoloogia h bioloogiateadustega seotud mikro- ja nanotehnoloogia h e-tervis h tööstuslik biotehnoloogia Lisainfo ja registreerumine: kuni 26. septembrini aadressil https://nordic-innovation-fair-2022.b2match.io.

NUTIKA TOOTMISE JA TÖÖSTUS 4.0 17.–18.VEEBIKOHTUMINEnovembrini2022 veebis

Riia toidumess on traditsiooniline valdkonna tippude kohtumispaik. Tänavu saab messil uudistada uusimaid suundumusi, tooteid ja tehnoloogiaid ning tutvuda võimalike koostööpartneritega virtuaalkohtumiste platvormi vahendusel. Oodatud on tootmispartnereid otsivad ettevõtted, toidutootjad, teenusepakkujad ja Lisainfotarnijad.ja registreerimine: kuni 9. septembrini aadressil https://rf2022.b2match.io. NORDIC INNOVATION FAIR 2022 26.–27. septembrini 2022 Kopenhaagenis

Olete oodatud osalema veebikohtumisel „@Smart Manufacturing Matchmaking 2022“, mis pakub ainulaadset võimalust kohtuda ettevõtete, uurimiskeskuste ja riigiasutustega, kes töötavad nutika tootmise ja tööstus 4.0 valdkonnas. Samuti on see hea võimalus olla kursis uusimate kõrgtehnoloogiatega, asutuste ja linnade innovatsiooninõudluse, ettevõtete uute rakenduste ja tehniliste väljakutsetega. Ürituse märksõnad: h täiustatud tootmislahendused: automaatsed materjalikäitlussüsteemid, robotid h lisandite tootmine h põllumajandus 4.0 h AI ja masinõpe tööstuslikeks rakendusteks h rakendused sotsiaalmeedia andmete haldamiseks h virtuaalse, liitreaalsuse ja segareaalsuse rakendused tööstuses h autonoomne tootmine h autonoomne robot h suurandmete analüüs h küberfüüsikalised süsteemid h küberturvalisus h pilvetehnoloogiad h digital twin h keskkonnasäästlikkus h horisontaalne ja vertikaalne integratsioon h tööstuslik asjade internet h avaandmed ja avalik innovatsioon h simulatsioon omavahel ühendatud masinate vahel h süsteemi integreerimine Lisainfo ja registreerumine: kuni 16. novembrini aadressil https://smm2022.b2match.io.

MESSID EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 202250

Olete oodatud osalema messil ja B2B-kohtumisüritusel, mis toob kokku kohalikud ja välismaised tootjad ja teised ettevõtted, teadus- ja arendusasutused, idufirmad, klastrid jt organisatsioonid, et anda osalejatele võimalus kohtuda potentsiaalsete ostjate ja tarnijatega, teha rahvusvahelist ärikoostööd või projekte. Fookuses on uued tootmistehnoloogiad ja IT-lahendused. Ürituse märksõnad: h plastid ja kumm h metallitöötlemine ja masinad h elektrikomponendid ja -seadmed, elektroonika jne h täiustatud tootmistehnoloogiad h digitaalse tööstuse ümberkujundamine h automatiseerimine, robootika, digitaliseerimine h IT-lahendused tööstusele h tööstuse tõhusus h tehnoloogiasiire h tööstuse uuendused Lisainfo ja registreerimine: 12. oktoobrini https://matchmaking-industry-40-2022-edition.b2match.io.aadressil

RIGA FOOD 2022 – TOIDUMESS JA 7.–9.HÜBRIIDKOHTUMISEDseptembriniRiiasjaveebis

Uue põlvkonna Mercedes-AMG SL on kohal.

TÄHT ON UUESTI SÜNDINUD

CO2-emissioon sõltuvalt tüübist 278-294 g/km ja keskmine kütusekulu 12,3-13,0 l/100 km. Mercedes-AMG SL viib disaini, mugavuse ja sportlikkuse täiesti uuele tasemele. Esmaklassiline luksus, kompromissitu jõudlus.

2022ETTEVÕTJANOOR Otsime noort, edukat ja Kandideeri5000kedaEestitulevikunägemusegaettevõtjat,premeerida€jakuulsusega koda.ee