Arto Aas püüab näha suurt pilti ja sõnastada eesmärke
Raul Kütt: me ei ole vaid IT-imeriik, aga ka tugev tööstusriik!
Analüüs: Eestis on tuumajaama rajamiseks
sobilikke kohti
Kuidas lahendada inseneride kriis
Puidutööstus aitab hoida elu maapiirkondades
Suvi 2023
Inseneride puudus on üks Eesti tööstuse teravamaid probleeme vaatamata sellele, et palganumbrid on sektoris keskmisest kõrgemad. Lahenduste leidmises on suur roll ka riigil – nii haridus- kui ka tööjõupoliitika kujundamisel. Niisiis kumabki mitmest seekordse ajakirja loost läbi mõte, et Eesti tööstuse tööjõuprobleemide lahendamiseks tuleb fookus seada just Eesti enda inseneride ning tehniliste tippspetsialistide koolitamisele. Heade töötajate hoidmine toob lõppeks kasu nii ettevõtjatele kui ka riigile, mistõttu tuleb üheskoos otsida lahendusi, kuidas teravad tööjõuprobleemid lõpuks seljatatud saaksid.
Samas on hea meel tõdeda, et ettevõtted on nii meil kui ka võõrsil edukad ja innovaatilised ning vaatavad tulevikku pigem positiivse meelestatusega. Tõendeid selle kohta on mitmeid – meeletud investeeringud tootearendusse, hoonetesse ja tehnoloogiasse, aga ka kiiresti arenev ja üha igapäevasemalt elu lihtsustav robotite maailm. Kõigist nimetatud teemadest saab seekordsest Eesti Tööstuse väljaandest ka pikemalt lugeda.
Tähelepanu väärib seegi, et siinsed ettevõtjad ajavad oma asja hingega, seistes hea selle eest, et tööstuse kuvand oleks silmapaistev ja sektoril tervikuna läheks hästi. Nii kuulutati märtsi keskpaigas välja konkursi „Aasta tehas 2023“ võitjad, kusjuures oma kandidatuuri esitasid konkursile lausa kaheksa tööstusettevõtet. Konkursi žürii hinnangul jäid tiitlit püüdvad ettevõtted meelde eelkõige juhtide ambitsioonidega uute turgude vallutamisel ning orienteeritusega ekspordile. Uurisime ajakirja tarbeks võitjatelt endilt, mis seisneb nende edu taga ja kuidas näevad nemad tööstuse rolli Eesti majanduses.
Sigrid Aunap
Ajakirja Eesti Tööstus pani kokku ajakirjanik Anne-Mari Alver (15.12.1973–8.5.2023), jääme teda mälestama.
REKLAAM
MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee
7 Aasta tehase võistlus oli pingeline
12 Arto Aas püüab näha suurt pilti ja sõnastada eesmärke
17 2023: viis olulist tehnoloogilist suunamuutust
18 Tööstusinvesteeringute uudised
22 Pangad hindavad tööstuse olukorra jätkuvalt keeruliseks
26 Analüüs: Eestis on tuumajaama rajamiseks sobilikke kohti
31 Homsete edulugude taga on pikk eeltöö
34 Tööstusinvesteeringud koonduvad Ida-Virumaale
38 Puidutööstus aitab hoida elu maapiirkondades
45 Kuusakoski kogub alumiiniumit ümbertöötlemiseks
46 Toiduainetööstus seisab silmitsi kõrgema nõudlikkuse ja säästlikuma tarbimisega
51 Raul Kütt: me ei ole vaid IT-imeriik, aga ka tugev tööstusriik!
54 Ettevõtjate appihüüd ehk kuidas lahendada inseneride kriis
61 Tekstiilijäätmetest valmivad uued tooted
66 Köögitöö võib usaldada ka robotile
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: ANNE-MARI ALVER
Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja: KAIRE PUUMETS-SÕBER kaire.puumets-sober@delfi.ee
TRÜKK PRINTALL
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
KERLY VAHUR kerly.vahur@delfi.ee
JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
73 Tööstuse võlud ja valud
80 Estonian Cell kasutab seisakuid arukalt
81 Tehnikaülikoolis on uued tööstuskavad
82 Saku Õlletehas suurendab energiakindlust
Aasta tehas 2023 suurettevõtete kategoorias on ETS NORD AS ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias ElectroAir OÜ. Lugejate lemmik on Estiko-Plastar AS.
Detsembris väljakuulutatud konkursile „Aasta tehas 2023“ esitasid oma kandidatuuri kokku kaheksa tööstusettevõtet. Võitja kuulutati välja 16. märtsil konverentsi ja messi „Tark tööstus 2023“ raames.
Aasta tehas 2023 konkursil osalemiseks tuli kandidaatidel täita spetsiaalne
ankeet, mida hindas konkursi žürii. Žürii langetas ankeetide põhjal otsuse, kes pääsevad järgmisse vooru ehk millistesse tehastesse korraldatakse žürii visiit, et kandidaattehaste ja sealsete lahendustega ka kohapeal tutvuda. Külastused toimusid veebruaris.
Aasta tehase valis ankeetide ja külastuste põhjal välja professionaalne tööstusekspertidest koosnev žürii, kuhu kuulusid Lean Digitali partner Aleksandr Miina, Saksa Automaatika juht Ats Alupere, Tallinna tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Tauno Otto ning Leanesti juht Marko Saviauk.
Aasta tehase konkursil osales tänavu kokku kaheksa tehast: HANZA Mechanics Tartu, ETS NORD, Respo Haagised, Nefab Packaging, Estiko-Plastar, Incap Estonia, Saku Metall Allhanke Tehas ja Electroair.
Professor Tauno Otto kommenteeris pärast tehaste külastamist, et tiitlit püüdvad ettevõtted jäid meelde eelkõige juhtide ambitsioonidega uute turgude vallutamiseks ja orienteeritusega ekspordile. „Tehtud digimuutustel oli selge äriline põhjendus ja need olid võimaldanud luua uusi ärimudeleid,“ ütles Tauno Otto ja lisas, et ettevõtetes oli näha ka jätkusuutlikkuse väärtustamist ja rohelist mõtteviisi. „Paljud olid paigaldanud tehase katusele päikesepaneelid ja osaletakse ka Rohetiigri programmis,“ sõnas ta.
ETS NORD AS juhatuse esimees ja tegevjuht Urmas Hiie räägib, et ettevõte on Eesti suurim ventilatsioonilahenduste arendaja ja tootja. „Kuna me veedame ligi 90% ajast siseruumides, siis oleme
• Virnastajad
• Aluseteisaldajad
• Komplekteerijad
• VNA tõstukid
• Vedukid
seadnud endale eesmärgi luua tooteid, mis tagavad hoonetes tervislikuma sisekliima ja seeläbi ka parema enesetunde,“ märgib ta.
ETS Nord tootmisüksused asuvad lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis ja Araabia Ühendemiraatides, neis töötab kokku 475 inimest. Oma 25 tegevusaasta jooksul on ETS NORD grupi käive pidevalt kasvanud ja ulatus eelmisel aastal 70 miljoni euroni.
Urmas Hiie sõnul on ETS NORD ambitsioonikas ettevõte, kus on alati vaadatud tulevikku.
Kui teed plaane aastaks, külva riisi. Kui teed plaane kümneks aastaks, istuta puid. Kui teed plaane sajaks aastaks, õpeta inimesi.
„Oleme seadnud oma eesmärgid nii, et meie ettevõte oleks edukas nii praegu kui ka 30 aasta pärast. Me pole kunagi loorberitele puhkama jäänud, vaid areneme pidevalt edasi – laieneme uutele turgudele, tegeleme innovatsiooniga, investeerime uutesse tehnoloogiatesse ja digilahendustesse,“ räägib Hiie ning jätkab Konfutsiuse mõtteteraga: „Kui teed plaane aastaks, külva riisi. Kui teed plaane kümneks aastaks, istuta puid. Kui teed plaane sajaks aastaks, õpeta inimesi. Kõlab nagu klišee, aga meie kõige tähtsam vara on meie töötajad, nende teadmised, oskused ja tahe töötada ühtse tiimina ühise eesmärgi nimel. Praegu on üks meie eesmärkidest muuta oma tegevus keskkonnale vähem koormavaks. Arendame energiasäästlikke tooteid, rakendame jätkusuutlikku mõtteviisi ja vähendame mõttetut tarbimist, et ka tulevastel põlvedel oleks koht, kus elada ja töötada.“
„Meil pole punast joont, millest ühel pool on juhid ja teisel pool töötajad. Oleme suutnud luua sõbraliku ja üksteist toetava töökeskkonna ning tegutsenud selle nimel, et inimesed tahaksid iga päev rõõmuga tööle tulla. Ja ei saa mainimata jätta ka seda, et aasta
tehase tiitel aitab samuti kaasa meie kui atraktiivse tööandja renomeele,“ kirjeldab Hiie.
Kõrge palk mõjutab ka tootlikkust
ElectroAir OÜ juhatuse liige Aleksei Snitsarenko räägib, et ettevõte on juba üle 15 aasta arendanud ja tootnud elektriseadmeid, mis pakuvad maapealset tuge igat tüüpi õhusõidukitele ja helikopteritele.
„Mitu aastat tagasi töötas meie meeskond välja turul olevate elektrisõidukite laadimisjaamad. Eestis toodetud unikaalseid seadmeid on tarnitud enam kui 100 riiki üle maailma.
Snitsarenko sõnul on Electroair suurepärane töökoht, millel on mitmeid eeliseid.
Ta toob välja tootliku ja loomingulise keskkonna: ElectroAiris töötab üle 100 inimese, sealhulgas kõrgelt kvalifitseeritud insenerid, disainerid, elektriskeemide projekteerijad ja programmeerijad.
„Siin töötavad inimesed enam kui 20 eri riigist, mis loob ainulaadse õhkkonna, kus kõigil on võimalus end väljendada ja anda oma panus üldisele edule. See aitab kaasa iga töötaja kasvule ja arengule ning võimaldab leida probleemidele ka ebakonventsionaalseid lahendusi. Töötamine sellises meeskonnas pakub suurepäraseid võimalusi enesearenguks ja professionaalseks arenguks kogemuste ja teadmiste vahetamise kaudu, samuti osalemist uute tehnoloogiate arendamises,“ kirjeldab ta. 2013. aastal ehitati uus tehas ja juba 2016. aastal otsustati seda laiendada. 2022. aastal ehitati uus kompleks, mis võimaldab ettevõttel oma tootmisvõimsust edasi arendada ja suurendada. Aastateks 2023–2024 on kavas veel üks suur laienemine, mis kahekordistab tootmisvõimsust. Need muudatused on võimaldanud meil tegutseda mugavatel tingimustel. Tehase ja kompleksi laiendamisel on kasutusele võetud uusimad edusammud digitaliseerimise ja tootmisseadmete täiustamise vallas.
Hooliva tööandja roll
ElectroAiris on Aleksei Snitsarenko sõnul suurepärased töötingimused: ettevõte pakub oma töötajatele kaasaegset infrastruktuuri, vajalikku professionaalset varustust ja erinevaid IT-lahendusi, mis võimaldab töötada kõrgel tõhususe tasemel.
Olulised on ka koolitus- ja erialase arengu võimalused: töötajate kutseoskuste ja kvalifikatsiooni arendamiseks korraldab ettevõte erinevaid ettevõttesiseseid kursusi ja pakub võimalusi osaleda spetsialiseeritud keskustes.
„Electroair soodustab meeskonnatööd ja loob meeskonnas sõbraliku õhkkonna, mis tugevdab töötajatevahelisi suhteid.
Töötajate keskmine palk on kõrgem kui piirkondlik keskmine, mis näitab, et ettevõte hoolib oma töötajatest ja tunnustab nende tööd. Kõrge palk ei ole mitte ainult oluline motivatsioonitegur, vaid võimaldab töötajatel end igapäevaelus mugavamalt tunda, mis mõjutab positiivselt nende töövõimet ja tootlikkust.
Töötajate keskmine palk on kõrgem kui piirkondlik keskmine, mis näitab, et ettevõte hoolib oma töötajatest ja tunnustab nende tööd.
ElectroAir korraldab iga kuu töötajatega arenguvestlusi, mille käigus leitakse mitmeid lahendusi töökeskkonna parandamiseks. Igal töötajal on võimalus teha ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks,“ kirjeldab Aleksei Snitsarenko.
Ettevõtte esindajad rõhutavad positiivse töökeskkonna olulisust ettevõtte igapäevase tegevuse jaoks. Seejuures juhitakse tähelepanu sellele, et tootmises kasutatakse uusimaid uuenduslikke lahendusi ning asukoht ja rajatised vastavad nii ergonoomilistele teguritele kui ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuete-
Estiko-Plastar kirjutab konkursile saadetud ankeedis, et on oma 104-aastase ajalooga tuntud ja kõrgelt hinnatud pakenditootja nii Skandinaavias kui ka mujal Euroopas. Seejuures on ettevõtte edule ja klientide usalduse võitmisele aidanud tugevalt kaasa ka põhiväärtus, milleks on uuendusmeelsus ning proaktiivsus süsteemide digitaliseerimisel ja andmevahetuse tõhustamisel. Tänu juurutatud lahendustele suudab ettevõte juba täna pakendite tootmist paremini planeerida ja efektiivsemalt toota, mis suurendab ka konkurentsieelist teiste tootjate ees. Estiko-Plastar on oma tehases automatiseerinud näiteks pakkimist ja tootmises kasutatavate graanulite suurtesse silodesse laadimist.
le. Samuti ajakohastab ja täiustab ettevõte pidevalt oma tarkvara, et tagada tõhus ja järjepidev töö.
Electroair pöörab suurt tähelepanu oma töötajate ohutusele ja tervisele, tagades ohutu töökeskkonna ja koolitades oma töötajaid tööohutuse alal. Ettevõte pole pühendunud mitte ainult oma töötajate tööle, vaid ka nende tervisele ja heaolule. Selleks korraldatakse meeskonnasporti ning suviseid ja talviseid tegevusi, et töötajad saaksid lõõgastuda ning oma füüsilist tervist säilitada.
„Kuid see ei ole ainus asi, mis teeb ElectroAiri eriliseks: ettevõte hoolitseb ka oma töötajate eraelu eest ega jäta tähelepanuta selliseid olulisi sündmusi nagu lapse sünd, ülikooli lõpetamine või pulmad, luues meeskonnas austuse ja vastastikuse mõistmise õhkkonna.
Kõik need meetmed teevad ElectroAirist mitte ainult suurepärase töökoha, vaid ka hooliva tööandja, kes püüab pakkuda oma töötajatele kõike, mida nad vajavad oma tööalaseks ja isiklikuks arenguks,“ räägib Aleksei Snitsarenko.
Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas hindab tööstuse rolli Eesti majanduses ja regionaalarengus ülioluliseks.
Milline on Tööandjate Keskliidu roll tööstussektoris?
Ise usume, et päris suur. Alates juba ajaloolisest taustast – meie eelkäija, 1917. aastal loodud Eesti Vabrikantide Ühisus kandis sünnihetkest peale tööstuse DNA-d, sinna kuulus erinevatel aastatel 40–60 suurtööstuse esindajat mitmelt poolt Eestist.
Praegu on Tööandjate Keskliit eestkõnelejaks nii otse kui ka haruliitude kaudu enam kui 2000 ettevõttele, kes annavad tööd enam kui 250 000 Eesti inimesele. Pool meie liikmeskonna ettevõtetest ja erialaliitudest on seotud tööstusega – tööstussektor on ka Eesti suurim tööandja.
Mida peate iseenda olulisemateks saavutusteks Tööandjate Keskliidu juhina? Vara öelda, olen seda tööd teinud alles neli aastat. Pigem peaksid teised seda hindama.
Oleme meeskonnamängijad ja pingutame selle nimel, et olla Eesti parim ettevõtjate esindusorganisatsioon, millel on pikk ajalugu ja veel pikem tulevik. Kui vaadata Skandinaavia riike, siis seal on ettevõtlusorganisatsioonidel veel väärikam ajalugu ja nende hääl on poliitikas paremini kuulda. See peaks olema ka Eesti tee, et üha rohkem ettevõtteid kuulub katusorganisatsioonidesse. Sinna on veel pikk tee minna, aga organisatsioonidesse kuulumine suurendab ka ettevõtja usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust.
Täna, mil oodatakse, et ettevõtted panustaksid üha enam ühiskonda tagasi, on hea olla katusorganisatsiooni kaudu kaasatud. See annab läbi võrgustumise ja informeerituse kindlasti ka teatud konkurentsieelise.
Rõhutan, et Tööandjate Keskliit pole tavaline lobiorganisatsioon, vaid kindlate reeglite, tavade ja läbipaistvate seisukohtadega institutsioon.
Oleme riigi poolt tunnustatud sotsiaalpartner, esindatud kümnetes töörühmades ja nõukogudes, mis puudutavad näiteks ka EAS-i, tervisekassat ja töötukassat. Meie roll on ka alampalga kokkuleppe sõlmimine ametühingutega.
Kas erinevad tööd, mida olete teinud – olgu poliitikas või mittetulundussektoris – mahuvad mingitpidi ühise nimetaja alla?
Paarikümne tööaasta jooksul olen töötanud väga erinevatel positsioonidel. Kuidagi on õnnestunud olla suurte ja oluliste protsesside juures. Peaministri büroos tegelesime eurole üleminekuga, energiaturu avanemisega toimetasin Riigikogus, riigihalduse ministrina sai tehtud haldusreform. Tagasi vaadates on hea tunne. On olnud mitmeid ebapopulaarseid ja raskeid otsuseid, mille kasutegur ilmnebki alles viie kuni kümne aasta pärast.
Oma kodulehel kasutate lauset „Mul on coach'ina kasutada isiklik kogemus, kuidas lihtsast tehasetöölisest tõusta ministriks ja riigikogu liikmeks.“ Palun jagage seda kogemust.
Olen pärit lihtsast ja suhteliselt kasinate elutingimustega perest. Kandikul pole
midagi kätte toodud, olen ise pidanud pingutama.
Põhikooli lõpus käisin vineeritehases tööl, töötasin nii taburettide pakkijana kui ka tisleri abina. Tööpäevad algasid pool seitse hommikul. Olen töötanud ka farmis, metsakasvataja ja rannavalvurina. Tegelesin nooruses ka kõvasti ujumisega.
Mainitud tööd olid kõik kooliaegsed, ülikooli ajal sattusin poliitikasse, siis oli mul rohkem juba kabinetitöid.
Aga kogemuse mõttes on mu kooliaegsed tööd asendamatud. Sain aru, mida mulle meeldib teha, mida pigem mitte. Rutiin mulle väga ei sobi, vajan vaheldust ja väljakutseid.
Ütleksin nii, et musta masendust pole, aga nähtavus on halb.
Kuidas hindate praegu Eesti tööstuse olukorda?
Viimane poolaasta oli Eesti tööstusele raske, aasta lõpp oli eriti keeruline just energiamahukatel tootjatel. Energiahinna tõus oli ettevõtjate jaoks valus ja ebavõrdsete toetusskeemide tingimustes kannatas paljude Eesti ettevõtete konkurentsivõime eksportturgudel. Tahaksin olla mõõdukalt optimistlik ja loota, et selle aasta teine pool kujuneb kergemaks.
Suure surve all on eksportiv tööstus, sest sisendhinnad on tugevalt tõusnud. Palgad on kasvanud tootlikkusest kiiremini, aga headest spetsialistidest on ikka tugev puudus. Samas on ka ettevõtteid, kes on kriisidega kiirelt kohanenud.
Ütleksin nii, et musta masendust pole, aga nähtavus on halb. Keegi ei tea täpselt, mis tuleb. Odavale tööjõule enam loota ei saa. Kergem on ettevõtetes, kus on suurem automatiseeritus ja riskid rohkem hajutatud.
Mis saaks olla paremini ja mida oleks vaja, et see nii oleks? Nimekiri on pikk. Põhjalikumalt saab sellest lugeda tööandjate manifestist – aga lühidalt on vaja tagada kvalifitseeritud
tööjõu, sealhulgas välistööjõu kättesaadavus. Eesti elanikkond vananeb ja meil on puudu tuhandeid inimesi, eriti kurb trend on inseneride järelkasvuga. Kõrgja kutseharidus peaksid olema rohkem seda nägu, mida majandus vajab. Peame tegelema nii innovatsiooni- kui ka rohepöördega, aga selleks on vaja õigete oskustega inimesi ja investeerimiseks soodsat ning stabiilset keskkonda.
Poliitikutelt ootaks, et nad arvestaksid rohkem majandusega. Uues koalitsioonileppes on palju juttu maksudest, aga mitte ettevõtlusest. Liiga palju on näilist kaasamist, sisulist ärakuulamist on palju vähem.
Kui võrdlete erinevaid tööstusalasid, kus läheb praegu paremini ja kus on rohkem probleeme?
Kõige raskem on seal, kus vajatakse palju tööjõudu, on suuremad energiakulud või madal kasumimarginaal. Nende sektorite konkurentsivõime on väga tugeva surve all.
Viimasel poolaastal sattusid eriti keerulisse olukorda need, kes ekspordivad riikidesse, mille valitsus maksab kohalikele ettevõtetele lopsakaid subsiidiume.
See on olnud pikk debatt riigiga – on selge, et toetustega ei hoia ettevõtteid pikalt üleval, aga eksportijatel on väga raske konkureerida riikides, kus neid makstakse.
Sama teema mõjutab ka neid, kes toodavad koduturule. Kui importkaup on soodsam, ostetakse rohkem seda –see tendents kehtib näiteks toidu ja ehitusmaterjalide puhul. Euroopa ühisturul peaksid aga kehtima võrdsed tingimused.
Kuidas hindate tööstusettevõtete rolli Eesti regionaalarengus?
Tööstusel on regionaalpoliitikas ülioluline roll. See on punkt, mida poliitikud pole senimaani väga mõistnud, eriti aladel, mis jäävad väljapoole Harjumaad. Ida-Virumaal on sellest õnneks aru saadud. Aga näiteks Otepääst räägime kui spordipealinnast, ehkki suurim tööandja on seal metsatööstus. Metsa- ja puidutööstus on üldse väga oluline tööandja maapiirkondades. Tööstust on ka suursaartel, Saaremaal ja Hiiumaal.
Tallinnas ja Harjus on rohkem ka teenusmajandust, aga mujal on tööstuse roll eriti oluline. Pole mõeldav, et te-
Kõige olulisem on muutuste juhtimine, liikumine kindlate eesmärkide suunas.
haste sulgemisel saaks töötajatest üleöö koodikirjutajad, disainerid või arhitektid. Jõukamate Euroopa riikide jõukuse selgroog on tööstus ja seda peab ka Eestis teadvustama.
Mida inimesed teevad, kui tööd pole? Kolivad Tallinna. Kui tahame, et meil oleks regionaalpoliitika, vajame tööstust, sh metsade majandamist.
Samas pole mitte kõik omavalitsused uute tootmisvõimaluste rajamise poolt –olgu tegu tselluloositehase või kanalaga. Tihti piisab negatiivseks suhtumiseks, mis varjutab uue ettevõtte pikaajalise kasuliku mõju, väikesest häälekast aktivistide grupist.
Lisaks töökohtade tagamisele rajavad ettevõtjad spordiplatse ja mänguväljakuid ning toetavad kohalikku kogukonda.
Kuidas jõudsite selleni, et hakkasite pakkuma coaching'ut ja juhtimiskoolitusi?
Kui aastaid tagasi tekkis pärast pingelist tööd valitsuses järelemõtlemisaega, läk-
sin EBS-i lühikesele coaching'u-koolitusele. Hakkas meeldima – mul oli selleks aega, energiat ja näljatunnet. Õppisin edasi ja hakkasin ka teenust pakkuma.
Praegu on mul põhitööga aga nii palju tegemist, et coaching'uks enam aega ei jää. Aga see on tore tunne, kui saab kellegi elu paremuse poole nügida.
Coaching'ust räägitakse tihti vormis, mida ta ei ole – aga palun öelge, mis ta on.
Coaching ja mentorlus on sarnased, aga coach ei ole õpetaja. Ta on pigem vestluspartner, kes ei tohiks võtta juhtivat rolli ega vastutust valikute langetamisel.
Tihti öeldakse, et juht on üksi, tipus ulub tuul … Coach'i roll on kuulata ja õigete küsimustega toetada, aga suurema osa tööst peab klient ise ära tegema. Arenguruumi on alati ja näiteks USA-s, kust coaching pärineb, on vist küll igal tippjuhil oma coach
Mida peate juhi töös kõige olulisemaks? Kõige olulisem on muutuste juhtimine, liikumine kindlate eesmärkide suunas. Ideaalne, kui need eesmärgid on selgelt sõnastatud ja mõõdetavad. Selleks aga, et eesmärke saavutada, on kõige olulisem meeskond ja inimeste juhtimine.
Mis on teie isiklikud tugevused juhina? Sellisele küsimusele on eestlasel ebamugav vastata – kuidas sa ikka ennast ise kiidad. Aga mulle on siiski öeldud, et mul on olemas mitmed juhtimiseks vajalikud omadused: kiire õppimis- ja kohanemisvõime, emotsionaalne intelligentsus ning suure pildi nägemise oskus.
Kui oluliseks peate oma arenguteel sporti?
Väga oluliseks. See kumab läbi igast mu elus olulisest teemast. Noorena tahtsingi tippsportlane olla ja läksin reaalkooli spordiklassi. Tegin kümme korda nädalas ujumistrenni, kuni sain aru, et ma pole kuigi andekas ujuja, ning ülikoolis keskendusin juba õppimisele.
Spordikogemus on siiski väga kasulik, see õpetab pühendumust ja töökust, taluma pingeid ja valu – kõik see käib arenemise juurde ka hilisemas elus.
Mida praegu vabal ajal teha armastate?
Üritan ikka nii palju sportida kui võimalik. Ühelgi alal suurt arenguhüpet oodata pole, seega tegelen võimalikult erinevate aladega: suusatan, mängin tennist ja golfi, sõidan rattaga. Püüan olla hea isa ja tegeleda aladega, mida saan harrastada koos oma lapsega. Lugeda ja ennast koolitada meeldib ka väga.
• Hoiam e S in d kur sis et te v õtlus v al dkonn a s e a dus an dlus e ga ja v õi tlem e b ür ok r aatia ga
• To om e S inuni k a sul ik ke ko ol i t usi ja s emin ar e
• Seisame jätkusuutliku ettevõtluskeskkonna eest
• Toetame Sinu ettevõtet ekspordi arendamisel
• Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku
Kuu l u d e s k a u b a n d u s ko t t a , o l e d o s a
m õj u s ai m a s t e t te võ tj a te võ r g u s t i k u s t .
Tarkvarafirma Flowit arendusjuht ja partner Juhan-Madis
Pukk kirjeldab viit olulist tehnoloogilist arengusuunda, millega peavad Eesti tööstusettevõtted tänavu arvestama, et tulla kriisidega paremini toime ning säilitada konkurentsivõime.
Digitaalse ökosüsteemi tervikuks sidumine
Suurem osa tööstusettevõtteid on siiani soetanud erinevate tööprotsesside jaoks erinevaid tarkvarasid, mis omavahel ei suhtle. Iga üksus töötab oma digitaalses mullis ega vaheta teistega vajalikke andmeid. Sageli käib infovahetus paberil ja e-kirjade kaudu ning raamatupidamine, müügimeeskond, tootmine ja ladu toimetavad erinevates Exceli rägastikes. Selline süsteem enam ei tööta.
Tööprotsesside automatiseerimine paneb ettevõtteid kriitilise pilguga üle vaatama aastatega kogunenud digitaalset taaka ja viima vastavusse tegelike tööprotsessidega. Selle tulemusel liidestatakse tarkvarad toimivaks tervikuks.
Ettevõtted vajavad tarnete planeerimiseks, tootmismahtude optimeerimiseks ja kavandamiseks andmeid reaalajas. Eriti rasketel aegadel, kui on vaja teha kiireid otsuseid. Reaalaja andmete pealt tehtud otsused on adekvaatsemad ja juht saab neid ka paremini põhjendada. Kõige aluseks ongi andmete haldamine ja liigutamine. Teisisõnu on tööprotsesside automatiseerimine ja digitaliseerimine võtmetähtsusega. Exceli tabelite kirja teel vahetamisega ei saa langetada reaalsetele andmetele tuginevaid otsuseid.
Rahvusvahelised küsitlused näitavad, et 80% B2B klientidest harjus COVID-i ajal mugavuse ja kiirusega, mida pakuvad iseteenindus ja kaugteel suhtlemine, ega
soovi pöörduda tagasi otsesuhtluse teel tellimise juurde. Kliendid valivad tarnija, kellega on mugavam asju ajada ja saab teha tellimusi ööpäev läbi. Seega tuleb konkurentsis püsimiseks hakata kodulehel pakkuma iseteeninduslahendust, mis omakorda eeldab müügiprotsessi automatiseerimist. Ostu sooritamisel tahab klient teada hinda, toote detaile ja tarneaega.
Praegu pakuvad sellist lahendust vähesed Eesti tööstusettevõtted, aga võimalused seda teha on järjest paremad. Näiteks on siin abiks tootmisettevõtetele loodud iseteenindustarkvara Salesorder.
Tarneahela ümbervaatamine ja töö digitaliseerimine
Globaalset mõju omavad sündmused, nagu pandeemilised viiruspuhangud, sõjalised konfliktid ja nendest tulenevad häired tootmises ning logistikas, on tekitanud rahvusvaheliselt läbipõimunud majandustes olulisi häireid. Selle tõttu peavad eelkõige väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtted tegema olulisi lisapingutusi, et tagada tootmise jätkamiseks sisendressursside kättesaadavus. Lisaks väiksemale ostujõule on nende digitaliseerituse ja automatiseerituse tase võrreldes suurettevõtetega madal ning seepärast on neil keeruline ajastada tootmiseks vajaminevate materjalide hankimist ja planeerida laoseisu.
Vahetult enne COVID-19 epideemiat selgus RAIT Faktum ja Ariko uuringust, et umbes 35% Eesti tööstusettevõtetest ei olnud üldse oma tootmisprotsesse automatiseerinud ja 25% olid seda teinud vaid ühe viiendiku ulatuses.
Võitlus küberturbe riskidega
Cybercrime Magazine'i andmetel toimus 2021. aastal maailmas iga 11 sekundi tagant mõne ettevõtte vastu lunavararünnak ja neist tingitud kahjud küündisid juba 20,1 miljardi euroni. Ohvri arvutisse paigaldatakse lunavara, mis krüpteerib kõvakettal või serverites oleva info. Pärast seda ei pääse oma failidele enam ligi. Andmete taastamise eest nõuavad kurjategijad lunaraha, enamasti mõnes krüptovaluutas. Seetõttu peavad ettevõtted pöörama rohkem tähelepanu küberturvalisusele. Ka väikeettevõtted vajavad küberohtude eest suuremat kaitset.
Kõige avalikum moodus on õngitsuskirjad, millega küberkurjategijad saadavad töötaja arvutisse pahavara lingi või faili, mis levib kogu ettevõtte võrgus kiirelt edasi. Varjatum ja mastaapsem rünne toimub aga tarkvarasüsteemides: hinnanguliselt 75% kõigist rünnetest. Ainus lahendus on kaitsta tarkvara hoiatus- ja kaitsesüsteemidega. Üks tõhusamaid meetmeid on sellise skänneri kasutamine, mis pidevalt monitoorib ettevõtte arvutisüsteeme ja annab märku uutest turvaaukudest.
Soome päritolu elektroonikaettevõtte Reimax uus tootmishoone Harjumaal Allika tööstuspargis sai maikuu alguses nurgakivi. Investeeringu suurus on ligi 6,5 miljonit eurot.
„Ühendame kaks tootmisüksust, kolides kokku uude tootmishoonesse. Selle kaudu tõstame tootmise sünergiat ja tootmisvõimsust, et rahuldada tuleviku nõudlust. Uus hoone vastab oma energiatõhususelt tänapäeva nõuetele ning me kiirendame sellega omalt poolt ka rohepööret. Oleme pikaajalise koostöö eest tänulikud Invest Estoniale, kes on aidanud meil Eestis areneda,“ ütles Reimaxi juht Reijo Laine.
Eelmise aasta lõpus omandas HANZA Mechanics Vahi tööstuspargis krundi koos lehtmetalli tehasehoonega. Nüüd on alustatud Tartus lehtmetalli tootmishoone juurdeehitusega.
„Selleks et konkurentsis püsida, peame leidma erinevaid tarku ja nutikaid lahendusi, kuidas tagada efektiivne ja jätkusuutlik tootmine Hanza Mechanics Tartus,“ rääkis laienemise põhjustest Hanza Mechanics Tartu juhatuse liige Harri Värv.
Lehtmetalli tootmishoone pind laieneb kokku ca 3700 m2, investeeringu kogumaksumuseks kujuneb koos seadmetega 9,5 miljonit eurot. Lisaks sellele, et tootmispinda juurde ehitatakse, on lehtmetalli tootmises üheks oluliseks muudatuseks investeering paindlikku laolahendusse, kus masinad suhtlevad ise otse automaatse laosüsteemiga, et saada kätte tootmiseks vajalik materjal. Samuti on plaanis ehitada lehtmetallist toodetud kaupade transportimiseks kahte maja ühendav galeriitunnel, kus kaubad liiguvad iseseisvalt. Praegu kasutatakse kahe maja vahel kauba vedamiseks autotransporti.
Seadmeparki lisanduvad ka kaks täiesti uut lehetöötluskeskust, uued painutuspingid ja robot ning pulbervärviliini laiendus. Kõikide osakondade tootmisala suureneb, mis võimaldab laiendada tootmist nii olemasolevatele kui ka uutele klientidele.
EAS-i ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakond on Reimaxi aidanud erineva asjaajamisega nende Eestisse tulekust peale. „Soome ja Eesti majanduskoostöö on endiselt tugev ning siin juba tegutsevad välisinvestorid soovivad laieneda. Reimaxis on ainulaadne elektroonika ja mehaanika oskuste kombinatsioon ning nad on osa avamere tuuleparkide tööstuse väärtusahelast, kuid pakuvad ka elektroonika ja mehaanika valdkonnas kohandatud lahendusi erinevate tööstusharude vajadustele,“ kommenteeris EASi ja KredExi ühendasutuse Soome investorkonsultant Pilvi Hämäläinen.
Seni on ettevõte tegutsenud Tallinnas kahes eri asukohas ja hoones Mustamäel ja Lasnamäel, nüüd kolitakse ühele pinnale. Ligi 6000 m2 suurune hoone valmib hiljemalt 2023. aasta lõpus. Ehitusmaksumus on ligikaudu 6,5 miljonit eurot ning tehas pakub tööd ligi sajale töötajale.
Reimax Electronics OÜ on 1991. aastal asutatud Reimax Electronics Oy tütarettevõte, mis on keskendunud juhtmeköidiste, valguskiudkaablite ja seadmekaablite tootmisele ning elektromehaanika koostele.
EAS-i ja KredExi välisinvesteeringute osakonna eesmärk on kujundada Eestist atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ning pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi.
Eesti Energia normaliseeritud puhaskasum oli esimeses kvartalis 142,6 miljonit eurot ning müügitulu 582,7 miljonit eurot. Kogu müügitulust ligi 60% teenis kontsern väljastpoolt Eestit. Kontserni investeeringud suurenesid võrreldes möödunud aasta sama perioodiga enam kui kaks korda, 159,5 miljoni euroni, millest lõviosa läks tuule- ja päikeseparkide rajamisse.
„Esimeses kvartalis jätkasime suuremahuliste investeeringutega taastuvenergiasse, elektrivõrku ning keemiatööstuse arendamisse Ida-Virumaal,“ rõhutas Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.
„Kevad on näidanud, et elektrihinda aitab madalamale tuua taastuvenergia toodang. Selle kasvatamiseks tegime esimese kvartali suurimad investeeringud, 92 miljonit eurot, taastuvenergia ettevõtte Enefit Green kaudu just tuule- ja päikeseparkide rajamiseks,“ ütles Tamm. Nende investeeringute toel rajatakse Eestis Purtse tuule- ja päikeseparki, Sopi-Tootsi tuuleparki ning Leedus Kelme, Akmene ja Šilale tuuleparke.
„Neist Purtse, Akmene ja Šilale tuulepargid on mõistliku hinnaga keskkonnasäästlikku elektrit turule juba pakkunud ja taastuvenergia toodangut kasvatanud,“ selgitas Tamm.
Esimeses kvartalis investeeris kontsern taastuvenergiasse 92 miljonit eurot, mis on võrreldes mullusega 78,5 miljoni euro võrra ehk ligi seitse korda rohkem.
32 miljonit eurot elektrivõrgu tugevdamiseks
Uute taastuvenergia tootmisvõimsuste kõrval investeeris kontsern ka elektrivõrku. Võrgu arendamiseks, selle töökindluse parandamiseks ja mikrotootmise võimaldamiseks kasvasid võrguettevõtte Elektrilevi investeeringud esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 53% ja ulatusid 32,2 miljoni euroni.
„Inimeste ja ettevõtete huvi ise energiat toota ning seeläbi oma energiakulusid vähendada püstitab jätkuvalt rekordeid,“ selgitas Tamm, kelle sõnul sai kontserni võrguettevõte esimese kvartali jooksul rekordilised 2626 mikrotootja taotlust, mis on 400 võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tamme sõnul on positiivne, et olenemata rekordilisest huvist saatis Elektrilevi mikrotootjatele fikseeritud hinnaga liitumispakkumised välja keskmiselt 11 päevaga.
Elektrilevi võrgus on esimese kvartali lõpu seisuga ligi 17 000 elektritootjat võimsusega 649 megavatti. Seejuures liideti esimeses kvartalis võrku 1331 uut elektritootjat, kellest 1121 olid mikrotootjad. Aasta esimese kolme kuuga on võrku liidetud pea 1,5 korda rohkem tootjaid ning 2,5 korda rohkem tootmisvõimsust kui mullu samal perioodil.
Metallitööstusettevõtete jaoks on korrektne ja kuluefektiivne materjali ladustamine suur väljakutse. Paljudes ettevõtetes valitseb laoruumides paras segadus ning tootmisjuhtidel, pingioperaatoritel ja laomeestel puudub tihti õige ülevaade laoseisust. See võib põhjustada materjali üle- või alaladustamise ohtu ning ettevõttele võib teadmatusest jääda kalli metallmaterjali all hulk raha kinni. Lisaks kulub palju aega õige materjali ülesleidmisele. Remmerti süsteemid suudavad ladustada nii lehtmetalli kui ka toru- ja profiilmaterjali.
Eesti ettevõte 3MS Machinery OÜ lahendab mainitud probleemid tööstusettevõtetele loodud automaat- ja robotlahendustega. Nende uus partner, Saksa tootja Remmert pakub täisautomaatset laosüsteemi, mis annab reaalajas
infot laoseisu kohta ning toob õige kauba õigel ajal õige seadme juurde. See tähendab, et kui näiteks saabub lehtmetallikoorem, paneb tõstukijuht materjali alusele, alus sõidab ise lattu ning paigaldab materjali riiulisse. Kui materjali on vaja kätte saada, toob automaatsüsteem selle tagasi.
3MS Machinery OÜ tegevjuht Siim Sillaste sõnul näevad nad, et automatiseerimine on tööstuste jaoks endiselt populaarne teema, eriti kasvavate kulude ning tööjõuprobleemide valguses. Paljud tööstused laovad oma kaupa ning materjali käsitsi, kasutades harilikke riiuleid ning tõstukeid. Remmerti automaatlahendus pakub neile täielikku automatiseerimist ning annab ettevõtetele parema ülevaate laoseisust, vältides seeläbi materjali üle- või alaladustamist ning aja ja raha raiskamist.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et automatiseerimine on lahendus tööstusettevõtetele, kes soovivad vältida kasvavaid kulusid ja tööjõuprobleeme, saada parema ülevaate laoseisust ja optimeerida materjalikasutust. Remmerti täisautomaatne laosüsteem on üks võimalus, kuidas seda saavutada.
Suureks plussiks on see, et automaatladusid on võimalik ühendada ettevõtte olemasolevate tööpinkide ja erinevate programmidega. Sillaste sõnul on see võimalus Remmerti jaoks võtmetähtsusega ning siin ei eelistata ühtegi ettevõtet või kaubamärki teistele. Enamik laotootjaid on kaubamärgipõhised, mis tähendab, et konkreetse laserlõikeseadme juurde käib konkreetne automaatladu. Remmerti automaatlaoga saab liita kümne erineva tootja laserlõikeseadmeid. See on äärmiselt mugav ja kuluefektiivne, sest materjal jõuab ise laost tööpingini. Lisaks saab integreerida automaatse sorteerimise, tänu millele tõstab robot ise detailid seadmelt maha ning ladustab ettenähtud kohta.
Remmert pakub ka iseliikuvaid robotaluseid, mis liigutavad iseseisvalt materjalid punktist A punkti B ja vähendavad tõstukijuhi palkamise vajadust. Alused on väga turvalised, olles varustatud erinevate anduritega, mis tunnetavad ümberringi toimuvat ega sõida otsa inimestele, kaubale ja riiulitele.
1945. aastal alguse saanud Remmert on pika ajalooga ettevõte, mille toodang on koduturu Saksamaa kõrval jõudnud ka teistesse Euroopa riikidesse, samuti Aasiasse ja USAsse. Eestis on Remmert uus tegija, kuid ettevõttel on siin ambitsioonikad plaanid. „Baltikum on Remmerti jaoks huvitav piirkond, sest meie tööstused on oma automatiseerituse tasemelt teistest Euroopa riikidest pisut maas, aga samas on näha, et oleme automatiseerimisele ja robotiseerimisele väga avatud,” nendib Sillaste.
3MS Machinery OÜ on Eestis ja Baltikumis tegutsev metallitööstusseadmete müügi- ja teenindusettevõte, mis on olnud turul juba üle kuue aasta. Ettevõte on tuntud oma usaldusväärsete koostööpartnerite poolest, sealhulgas UKB, Coastone, Aliko, Ermaksan, RAS, Anerka ja Transfluid ning sel aastal on nende portfelli lisandunud Schröder ja Loewer.
3MS Machinery tegeleb mitte ainult automaat- ja robotlahenduste müügiga, vaid pakub ka tööstusseadmete hooldus- ja remonditeenuseid, kasutades selleks oma loodud andmebaasi. Ettevõtte müügi- ja turundusjuht Üllar Laaneots rõhutab, et nad ei ole lihtsalt müügimehed, vaid mõtlevad alati kaasa oma klientidega, et pakkuda neile õiget lahendust vastavalt nende reaalsetele vajadustele. „Tänapäeval ei saa teenust pakkuda ja kliente toetada, kui ei looda li-
saväärtust oma partneritele. Just 3MS Machinery oskusteave ja kogemused on need, mis annavad nende teenusele lisaväärtust.“
Lisaks sellele pakub 3MS Machinery konsultatsiooni, tuge ja erilahendusi metallitööstusettevõtetele, kes soovivad automatiseerida oma protsesse. Ettevõte rõhutab oma võimet pakkuda klientidele mitte ainult parimat seadmete valikut, vaid ka nõu ja lahendusi, mis aitavad neil oma tootmist efektiivsemaks muuta ning vältida materjali üle- ja alaladustamise ohtu, säästes sa-
mal ajal nii aega kui ka raha. 3MS Machinery eesmärk on olla oma klientidele mitte ainult müüja, vaid pikaajaline partner, kes toetab neid igapäevatöös ning aitab saavutada nende eesmärke.
Pankade ökonomistid võivad olukorda ja tulevikku hinnata veidi erinevalt, kuid üks on selge – kerge aeg praegu pole.
SEB Panga majandusanalüütik
Mihkel Nestor ütleb, et kahjuks ei ole alanud aasta toonud kaasa positiivset muutust majanduses ja kiire majanduslangus jätkub ilmselt ka kahel järgneval kvartalil.
Eesti on sattunud sügavasse majanduslangusesse, mida põhjustab väga kiire inflatsioon ja ekspordinõudluse madalseis. Väljavaade peaks paranema parimal juhul 2023. aasta teises pooles,
ent seni aitab tuju üleval hoida endiselt kiire käibe- ja palgakasv.
„Eesti inflatsioon on osutunud jonnakalt kiireks. Viimastel andmetel kasvasid tarbijahinnad veebruaris aastases võrdluses pea 18% ja kuises võrdluses 0,7%. Seda on selgelt liiga palju. Kiirelt suurenevad ka sissetulekud, ent on selge, et endises mahus ei suuda majapidamised tarbimist jätkata. Kiire inflatsioon on jätkunud ka mujal. Euroala keskmiseks inflatsiooniks kujunes veebruaris 8,5%. Seejuures kiirenes alusinflatsioon, kust välja võetud muutlikud energia- ja toiduainehinnad, 5,6%-ni. See tähendab, et keskpank peab intressitõusudega jätkama ja paljudele eestlastele tuttav kuue kuu euribor tõuseb detsembriks 4%-ni,“ prognoosib Nestor ning lisab, et veelgi murettekitavam on tööstuse perspek-
tiiv, sest lisaks üldisele madalale globaalsele nõudlusele puudutab meid valusalt Põhjamaade ehitus- ja kinnisvaraturu madalseis, mis seab raskesse seisu Eesti ühed suurimad tööstusharud puidutööstuse, mööblitööstuse ja metallitööstuse.
„Kui selles kõiges mingit lohutust otsida, siis õnneks kasvavad kiirelt veel ka käibe- ja palganumbrid – abiks seegi,“ hindab Nestor.
Swedbanki vanemökonomist Tõnu Mertsina toob majanduskeskkonda iseloomustades välja, et ettevõtete investeeringud pöördusid möödunud aasta viimases kvartalis küll kergele tõusule, kuid aasta kokkuvõttes vähenesid 11%. Teisisõnu, ettevõtted investeerisid möö-
dunud aastal ligi 350 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Rahaliselt vähenesid investeeringud enim töötlevas tööstuses ja transpordisektoris, samal ajal kui põllumajanduses ning veevarustuses ja jäätmekäitluses oli investeeringute kasv tugevaim. Ettevõtete tootmisvõimsuste rakendatuse tase tõusis möödunud aasta viimases kvartalis küll kevadel langenud põhjast uuesti kõrgemale, kuid jäi ikka veel viie aasta taguse aja tasemele ning allapoole pikaajalist keskmist. See aga tähendab vähemalt lähiajal ettevõtete väiksemat investeerimisvajadust.
Tööpuudus on seni vähe kasvanud ja enamik lisandunud töötutest on Ukraina sõjapõgenikud.
Töötlevast tööstusest rääkides hindab Mertsina, et eelmisel aastal vähenes tööstustoodangu maht kokku ligi 2%, sealhulgas töötleva tööstuse toodangumaht 3%. Samas oli aasta esimene pool teisest tublisti parem – esimesel poolaastal suurenes tööstustoodang 3%, kuid teisel poolaastal vähenes 7%, töötlevas tööstuses isegi 8%.
„Tootmismaht vähenes eelmisel aastal enam kui pooltes töötleva tööstuse 23 tegevusalast. Kõige tugevama negatiivse
mõjuga oli puidutööstuse tootmismahu vähenemine ligi 8%. Lisaks veel metallja keemiatoodete ning mööblitootmise langus. Kuigi eelmise aasta jooksul ekspordi osakaal töötleva tööstuse müügis vähenes, jäi see keskmiselt ligi 67%-ga 2021. aasta tasemele. Ekspordi osakaal vähenes pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kõige enam veetakse käibega võrreldes kaupu välisturule farmaatsiaja elektroonikatööstuses, kus ekspordi osakaal oli eelmisel aastal vastavalt 97% ja 94%. Kõige vähem aga joogi- ja toiduainete tootmises, kus välisturule suunatakse vastavalt vaid 32% ja 38% käibest,“ kirjeldab Tõnu Mertsina tööstussektoris toimuvat.
Ta lisab, et tööstusettevõtete hinnangul sai nende konkurentsivõime välisturul eelmise aasta teisel poolel tugevasti kannatada. Kuigi see käesoleva aasta alguses veidi paranes, oli muutus väga tagasihoidlik. Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on viimase kahe aastaga kasvanud tublisti kiiremini kui euroalal keskmiselt. Samas on nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihindade kasv aeglustumas. Kuna ekspordihinnad kasvavad taas välisturult sisseostetud kaupadest kiiremini, on alates möödunud aasta oktoobrist paranenud töötleva tööstuse ettevõtete kaubandustingimused. Samas on see positiivne mõju kestnud veel liiga vähe aega ja on liiga tagasihoidlik, et kompenseerida kaubandustingimuste tugevat halvenemist eelmisel aastal.
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks. 2023. aasta vältel liigub SKP tõusujoones, ent kuna kasv ehitub eelmise aasta teises pooles aset leidnud majanduslangusele, jääb majanduse maht selle aasta kokkuvõttes 2022. aastaga võrreldes siiski 0,6% väiksemaks. Järgmistel aastatel majanduskasv tugevneb 3% lähedale. Sellele aitavad kaasa välisturgude taastumine, odavam energia, aeglasem tarbijahinna kasv, tarbijate ostujõu suurenemine ja nii ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunde paranemine, mis loob paremad eeldused uute investeeringute tegemiseks. Kerkinud intressimäärade tingimustes kujuneb laenude ja investeeringute kasv siiski aeglasemaks kui enne mitmikkriisi ning sellest tulenev tugi majandusele jääb tagasihoidlikumaks.
Prognoosiga seotud ebakindlus on endiselt suur. Kuigi tarneahelate ja energiaga seonduv määramatus on vähenenud, siis sõja ja geopoliitiliste pingete edasine kulg võib märgatavalt muuta majanduse väljavaadet. Majanduslangus ei too kaasa suurt töötuse kasvu. Oskustööjõu puudus motiveerib nõudluse taastumise ootuses töötajaid palgal hoidma, see paistab välja ka seni stabiilsena püsinud hõive näol. Hõivet hoiab hoolimata majanduse jahenemisest üleval muuhulgas see, et energiakriisis enam kannatanud valdkonnad on vähem tööjõumahukad. Tööpuudus on seni vähe kasvanud ja enamik lisandunud töötutest on Ukraina sõjapõgenikud. Hiljutise majanduslanguse tulemusel tööpuudus mõnevõrra veel suureneb ja tipneb sel aastal 7,2%-ga, hakates seejärel uuesti kahanema.
Uue valitsuse pikemas vaates on Tõnu Mertsina sõnul ilmselt kõige olulisem aga üleminek rohemajandusele ehk Eesti majandusmudeli muutmine kliimaneutraalseks ja kestlikuks. „Rohemajandusele üleminek ei ole küll uus teema, kuid see on teatavasti valdkonnaülene tegevus, mille taga on üha rohkem tööd ja vastu-
tust. See määrab paljuski ära majanduse konkurentsivõime ja vastupidavuse. Kas kliimaministri portfelli loomine rohereformile lisaimpulsi annab ja kas minister selle tööga hakkama saab, näitab aeg. Ilmselt ei sõltu see ainult ministrist. Kõiki eelpoolnimetatud üllaid eesmärke saab täita ja nende mõju avaldub vaid siis, kui
kaasatakse kõik osapooled ja nendega targalt tegeletakse,“ hindab ta.
Eesti on mitme suure väljakutse ees
Luminori majandusprognoosi kohaselt ootab Eesti majandust tänavu ees kasv, kuid sellest ei piisa, et 2022. aasta taset ületada, ning seetõttu jääb tänavune majanduskasv aastases võrdluses 0% juurde. Käesolev aasta toob kaasa hinnakasvu stabiliseerumise ja reaalpalga tõusu.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul tabas Eestit 2022. aastal mitmikkriis. „Energia defitsiit, kõrged toormehinnad, üldine hinnatõus ja geopoliitilised arengud pidurdasid Eesti majanduse arengut. Lisaks piiras kasvu tõusev keskpanga intressimäär,“ ütleb peaökonomist.
Uusküla sõnul võib aga tänavust aastat pidada lootusrikkaks. „Eesti on mitme suure väljakutse ees. Investeeringuid ja tähelepanu vajavad paljud valdkonnad. Energeetika valdkond ja kaitsekulutused on ilmselgelt käesoleva aasta prioriteet.
Jätkub Rail Balticu ehitus. Palgasurve sunnib ettevõtteid leidma uusi tegevusvaldkondi ja turge,“ loetleb peaökonomist tegureid, mis võivad majandusele uue taganttõuke anda.
Kui mullu langes Eesti majandus 2021. aastaga võrreldes 1,1% ning 2022. aasta jooksul oli langus kokku lausa 4,4%, siis tänavuseks prognoosib Luminor, et majanduskasv jääb mullusega võrreldes 0% juurde. „See tähendab, et tänavu peab majandus aasta jooksul tegelikult kasvama 4% võrra ehk jõudma 2022. aasta alguse tasemele tagasi,“ ütleb Uusküla, lisades, et planeeritud eelarvemeetmed käesolevaks ja järgmiseks aastaks mängivad Eesti majanduse taastumisel väga suurt rolli.
Palgad kasvavad Luminori prognoosi kohaselt tänavu 10%, kuid reaalpalga puhul on oodata 5% kasvu. „Avalikus sektoris on tehtud vajalikud otsused tuua õpetajate, politseinike ja päästetöötajate palgad järele teiste ametialade palkadele. Ettevõtted, mis valmistusid väga külmaks talveks ja kõrgeteks energiahindadeks, on saanud veidi leevendust ega
pea enam hoidma samaväärset likviidsusvaru. Töötajate palgasurve on ilmselge,“ räägib Uusküla.
Tööpuudus suureneb peaökonomisti hinnangul tänavu võrreldes mullusega ja jõuab 7%-ni, sest statistikas leiab kajastust ka osa Ukraina sõjapõgenikke. „Ukraina sõjapõgenikud hakkavad aas-
ta jooksul tööd leidma, kuid samal ajal suureneb üleüldine tööpuudus, sest majanduse kohanemise käigus on vaja vahetada rohkem töökohti ning reaalpalga tõstmiseks peavad ettevõtted leidma võimalusi kulutusi vähendada. Selle käigus on tõenäoline ka töötajate arvu vähenemine,“ selgitab Uusküla.
Tuumaenergia töörühm tutvustas aprilli keskpaigas ruumianalüüsi, mis toob erinevate stsenaariumite ja kriteeriumite põhjal välja Eesti piirkonnad, kuhu on põhimõtteliselt võimalik tulevikus tuumaelektrijaam rajada.
Töö käigus läbiviidud sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju neljas piirkonnas.
Valminud ruumianalüüsi eesmärk oli uurida, kas Eestis leidub kohti, kuhu oleks võimalik tuumaelektrijaam ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaik rajada. Analüüs näitab, et sotsiaalmajanduslikult oleks kõige positiivsem mõju jaama rajamisel pealinnast kaugemale kahanevatesse ja madalama sisse-
tulekuga elanikkonnaga piirkondadesse. Selliste piirkondadena tuuakse välja Loksa, Toila, Varbla ja Kunda.
Töörühma juhi, keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi sõnul ei tähenda see, et neisse piirkondadesse tuumajaam tuleb. „Eesti riik ei ole täna teinud otsust tuumaenergia kasutuselevõtmiseks.
Juhul kui riik peaks sellise otsuse langetama, selguvad jaama tegelik asukoht ja teised nüansid täiendavate analüüside ja planeeringu käigus,“ märkis ta.
Ruumianalüüsi alltöörühma juht, rahandusministeeriumi asekantsler Kaia
Sarnet selgitas, et esmaste kriteeriumite alusel (jahutusvee olemasolu, kaugus riigipiirist, lennujaamade kaitsevööndid, üleujutusohuga alad, kaitsealad jm) joonistus aasta alguses kõigepealt välja rannikuäärne vöönd 15 piirkonnaga, mida analüüsiti täiendavalt sotsiaalmajanduslikust vaatest. „Sotsiaalmajanduslik lähenemine vaatab asja maksimaalse kasu vinklist – kellele ja milline oleks jaama rajamisel võimalik positiivne mõju,“ rääkis Sarnet. „Tegu on laiaulatusliku objektiga, mis avaldaks soodsat mõju kogu regiooni arengule. Asukohapiirkonnas saaks tekkida sünergia olemasolevate tööstusettevõtetega, suureneks elanikkond ja asustus, suuremat rõhku pandaks teenuste kättesaadavusele ja elukeskkonna arendamisele,“ tõi Sarnet välja. „Pikemas perspektiivis võib jaama rajamine tõsta vähemvõimekamate kohalike omavalitsuste puhul nende finantspositsiooni,“ lisas ta.
Analüüsis välja toodud piirkondi asutakse tulevikus hindama detailsemate kriteeriumite alusel, mille käigus võivad selguda täiendavad välistavad asjaolud.
Keskkonnaühendused: võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha raport on põhjalike puudustega
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et rahandusministeeriumi avaldatud raport Eesti võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha kohta jätab tähelepanuta tuumaenergiaga kaasnevad olulised riskid.
Keskkonnaühenduste hinnangul on äärmiselt taunitav, et raportis on jäetud arvestamata võimalike asukohtade otstarbekusega ning tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuspaiga omavahelise läheduse vajalikkusega. Samuti tugineb sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs põhjendamatutel eeldustel ja jätab tähelepanuta tuumaõnnetuse stsenaariumid. Seepärast hääletas EKO esindaja töörühmas lõppraporti vastu.
Töörühmas EKO esindajana osalev Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser peab kahetsusväär-
EKO on tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga asukohtade eelanalüüsi alltöörühma liige alates 2021. aastast. Töörühma ülesanne on osaleda tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalike sobivate asukohtade ruumianalüüsi hankedokumentide koostamisel, anda valdkondlikku sisendit ja nõustada hanke võitnud töövõtjat kogu ruumianalüüsi töö tegemise vältel.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing
„Sorex“, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.
seks, et riskantse tuumaenergiaga seotud eeluuringud on nõnda pinnapealsed. Vasser peab üheks kõige suuremaks möödalaskmiseks lõppraporti sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi, öeldes, et selle eelduste ja järeldustega ei saa kuidagi nõustuda. „Mõjude analüüs pidi muu hulgas kirjeldama, milline on jaama sotsiaalmajanduslik mõju tuumajaama võimaliku asukoha kogukonnale. Analüüsi eelduseks võeti üllatuslikult aga kohalike elanike poolehoid ning tuumajaama tõrgeteta töö. Analüüsimata on maailmapraktikas ohtralt leiduvad õpetlikud näited,
kus jaam hüljatakse ehitamise käigus, jaama ehitamisaeg pikeneb eeldatust oluliselt, toimub tõsisem tuumaõnnetus või ilmneb muu probleemne olukord näiteks jaama sulgemisel,“ selgitas Vasser.
Ühendused leiavad, et erinevalt raportis toodud pelgast soovitusest peaksid tuumajaam ja kasutatud tuumkütuse ladustamiskoht asuma kindlasti lähestikku, et maandada tuumajäätmete transportimise keerukusest ja turvariskidest tulenevaid ohte. Sellisel juhul jääksid ruumianalüüsi praeguste tulemustega võrreldes tugevasse eelistusse muu hulgas
Kuusalu, Jõelähtme, Harku ja Viimsi (osaliselt Tallinna linn). Tuumajaama võimalike asukohtade analüüsil tähelepanuta jäänud otstarbekuse kriteeriumi arvesse võtmine võimaldanuks ühenduste sõnul oluliselt paremini hinnata või välistada praegu välja pakutud mitmed elektri- ja transpordiühenduste seisukohalt ebasoodsad paigad, nagu näiteks Prang-
li saar või Suureranna-Ülendi piirkond Hiiumaal.
Euroopas olukord piirkonniti erinev
Üle Euroopa vaadatakse murelikult järgmise talve poole. Vähenenud tuumaenergiatoodang tähendab näiteks Prantsusmaa jaoks praeguste prognoo-
side järgi kaks korda kallimat elektrit kui Saksamaal.
Kahe riigi elektrihinna vaheks prognoositakse ligi 250 eurot megavatt-tunni eest, sest energiakauplejad soovivad end kaitsta riskide vastu, mida kätkevad endas Prantsusmaa energiahiiu Electricite de France’i vananevad ja tõrkuvad tuumajaamad. Kui 2024. aasta 1. kvartalis kaubeldakse Prantsusmaal hinnaga 416 €/MWh, siis Saksamaal 169 €/MWh. Aastakümneid tänu tuumajaamadele energiat eksportinud prantslastest said möödunud talvel importijad ja sõltuvus naaberriikidest jätkub kindlasti ka tänavu.
Saksamaa sulges aprilli lõpus oma viimased tuumajaamad ja on jätkuvalt sõltuvuses saastavast söeenergiast. Taastuvenergia osakaalu suurenemine toob seetõttu samal ajal kaasa ilmast tingitud hinnavolatiilsuse kasvu.
Ungari üritab samal ajal pikendada oma ainsa tuumajaama eluiga 20 aasta võrra, et katta tühimik, mille on põhjustanud jaama laiendamise venimine.
Viktor Orbani juhitud Ungari valitsus tellis riigi elektritarbimisest 40% katva Paksi tuumajaama laiendamise 2014. aastal Venemaa riigiettevõttelt Rosatom, kuid 10 miljardit eurot maksma läinud leping ei ole suutnud tagada jaama õigeaegset valmimist. 1982. aastal käivitunud tuumajaama nelja reaktori eluiga on juba korra pikendatud ja praeguste plaanide järgi kavatsetakse viimane vana tootmisüksus sulgeda aastal 2037.
Eelmisel aastal pidid paljud tuumajaamad kas vähese või liiga sooja jahutusvee tõttu oma tootmist alla koormama. Kuna samal ajal võivad ka jõetasemed olla kivisöe vedamiseks liiga madalad, tuleb gaasijaamad paratamatult käima panna. See omakorda kulutab kallist gaasi, mida on vaja hoopis talveperioodiks hoida. Sellise stsenaariumi korral tõuseks gaasi hind enne talve kindlasti kõrgemaks, kui on hetkel futuurides arvestatud.
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatari sõnul oli
möödunud sügistalvisel perioodil meie piirkonna elektri nõudluse ja pakkumise vahekord piiri peal, kuid tänaseks on olukord elektri varustuskindlusega oluliselt parem. „Kevad on elektri vaatest kahtlemata soodsam aeg – tarbimine on vähenenud ning tootmisvõimsusi on turul piisavalt. Tööd on alustanud Soome Olkiluoto tuumajaama uus reaktor, tänu
kevadistele suurvetele jagub Lätis hüdroenergiat ning Eestis on läbi aegade suurimad taastuvenergia tootmismahud, seega ei tohiks elektri kättesaadavusega probleeme tekkida,“ ütles Tatar.
Allikad: Eesti Energia AS, keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Startup Estonia ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös on valminud tegevuskava teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamiseks.
Tegevuskava eesmärk on kiirendada Eestis teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arengut ning luua selleks soosiv majanduskeskkond. Kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul on Eestil täna väga tugev rahvusvaheline iduettevõtluse kuvand, siis eesmärk on selle baasil luua võimalused, et muutuda rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks ka süvatehnoloogia valdkonnas.
„Eesti ettevõtluse ökosüsteemil on juba täna palju tugevusi tehnoloogia -
mahukate iduettevõtete loomiseks, kuid meil on ka mitmeid väljakutseid, mida lahendada. Neist olulisim on tööjõuküsimus ehk kuidas tagada Eestis piisav hulk tipptasemel teadmiste ja oskustega inimesi ning süvendada koostööd ülikoolidega vajalike pädevuste arendamiseks,“ selgitab Järvan. Lisaks on oluline parandada investeeringute kättesaadavust kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele ning säilitada paindlik seadusandlus uute tehnoloogiate loomiseks ja kasutamiseks. „Kui me suudame nende väljakutsetega edukalt toime tulla, võivad
süvatehnoloogia ettevõtted tulevikus Eesti majanduses ja ühiskonnas väga olulist rolli täita,“ lisab minister.
Vastvalminud tegevuskava eesmärk on kahekordistada süvatehnoloogia valdkonnas tegutsevate iduettevõtete arvu aastaks 2025 ning viiekordistada aastaks 2030. Kui mullu kaasasid Eesti süvatehnoloogia ettevõtted investeeringuid mahus 175 miljonit eurot, sõlmiti kokku 15 tehingut ning riskikapitaliinvesteeringute kogumahust oli süvatehnoloogiatesse suunatud 13%, siis aastaks 2030 soovitakse suurendada tehingute arvu sajani ja tõsta investeeringute mahtu 30%-ni.
Praegu tegutseb Eestis Startup Estonia poolt hallatava andmebaasi andmetel 1444 iduettevõtet ning neist 119
tegevusalaks on süvatehnoloogia (ingl deep tech). Nende seas on sellised tuntud iduettevõtted nagu Starship Technologies, Milrem Robotics ja Comodule ning uued Eesti naisteadlaste asutatud ettevõtted LightCode Photonics ja Nanordica Medical. Süvatehnoloogiaid arendavate iduettevõtete kogukäive oli mullu 130 miljonit eurot ning nad maksid riigile kokku 25,6 miljonit eurot tööjõumakse. Süvatehnoloogia ettevõtted andsid mullu tööd 1505 inimesele.
Startup Estonia juht Eve Peeterson toob välja, et süvatehnoloogia valdkonna arendamine on riigi jaoks kriitilise tähtsusega. „Erinevad raportid on välja toonud, et tuleviku majanduskasvu peamiseks mootoriks on just süvatehnoloogiad. Samas on Eesti iduettevõtlus ajalooliselt koondunud tarkvarapõhistesse valdkondadesse, kus meil on märkimisväärne kogemus ja rahvusvahelised edulood,“ sõnab Peeterson ja lisab, et meie ökosüsteem, sh asutajad ja investorid, on valmis järgmiseks arenguetapiks, et arendada koostöös teadlastega maailmatasemel tehnoloogiaid just Eestis.
Heaks näiteks on Peetersoni sõnul Tartu ülikooli teadusprojektist välja kasvanud süvatehnoloogia iduettevõte
Light-Code Photonics. Eesti teadlaste loodud iduettevõte arendab uudseid 3D kaameraid, mille alustehnoloogia on tõusmas uueks 3D kuvamise standardiks. Iduettevõtte ambitsioon on muuta seda, kuidas robotid maailma näevad.
Pikem ja riskantsem arengutee Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juht Mart Maasik rõhutab, et teadustulemuste efektiivne rakendami-
Kellele on tegevuskava mõeldud?
Tegevuskavas esitatud teemad on tööriistaks nii iduettevõtjatele ja ärimudeleid otsivatele teadlastele kui ka tugiorganisatsioonidele, ülikoolidele, teadusasutustele, investoritele, era- ja riskikapitalifondidele ning avalikule sektorile. Süvatehnoloogia iduettevõtluse toetamise tegevuskava koostas EAS-i ja Kredexi ühendasutuse Startup Estonia programm koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
ne suurendab ettevõtjate panust riigi majanduskasvu. „Teadusmahukad ettevõtmised on enamasti komplekssed ning nende arengutee on pikem ja riskantsem. Seetõttu on oluline roll koostöökeskkonnal, mis soosib uute ettevõtete sündi ja õnnestumise tõenäosust. Kuna homsed edulood sünnivad pika eeltöö, elluviijate pingutuse ja investeeringute tulemusel, on eriti oluline, et teadlased, ettevõtjad, investorid, ülikoolid ja teadusasutused tegutseksid koostöös ja ühise eesmärgi nimel,“ ütleb Maasik.
Toimiva ökosüsteemi arendamiseks keskendutakse tegevuskavas inimestele ehk eelkõige ettevõtete asutajatele ja töötajatele. Samuti võetakse fookusesse intellektuaalse kapitali edasiarendamine, mis sisaldab teenuste ja kompetentside pakkumist tehnoloogiaarenduses, tootearenduses, intellektuaalses omandis, äriarenduses ja meeskonna ülesehitamises. Oluline roll on ka kapitalituru arendamisel, et parandada investeeringute kättesaadavust kõrgtehnoloogilistele iduettevõtetele. Tegevuskava keskendub ka rahvusvaheliste ja valdkondlike koostöövõrgustike arendamisele teadusasutuste, Eesti ja rahvusvaheliste suurettevõtete ning investorite vahel.
Hydro CIRCAL® ja Hydro REDUXA® on meie jõupingutused taaskasutatud alumiiniumi ja madala süsinikuemissiooniga alumiiniumi osas. Taastuvenergia kasutamise ja tarbimisjääkide ringlussevõtu kaudu loob Hydro sulameid ja tooteid, mis aitavad kliente edasi teel heitmete vähendamisel nullini
Lisateabe saamiseks külastage meie kodulehte
Hydro Extrusion Baltics AS Sära tee 4/6, Peetri 75312 Harjumaa, Eesti +372 6512 991 www.hydro.com
Ida-Virumaa tööstuspargid on põnev teema. Sealkandis on korralik tööstusajalugu, mida tööstusparkide rajamine hoida ja arendada aitab. Sinna suunas Euroopa Liit õiglase ülemineku raha, et rohepööre paremini õnnestuks. Nüüd aga on aeg ja olukord Eestisse uute tööstusinvesteeringute toomisel muutunud aina keerulisemaks ning kindlasti ei muuda olukorda grammijagu kergemaks agressiivse suurriigi vahetu naabrus.
Ida-Virumaa tööstusparke on neli – Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Kiviõlis. Kuidas muutuste ajaga toime tullakse, aitab hinnata sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) juht Teet Kuusmik.
Kobarkriiside kiuste
Teet Kuusmik kinnitab, et olukord on tõepoolest keeruline, kuid kindlasti mitte lootusetu. Ta kasutab väljendit „kobarkriiside aeg“ ning loetleb alates 2014. aastast puhkenud kriise: Krimmi annekteerimine, sanktsioonid Venemaale, pankade rahapesukriis, koroona, energiakriis ning nüüd sõda Ukrainas koos uute sanktsioonidega Venemaa suunal. Kõik need on Ida-Virumaa tööstusparkide elu tuntavalt raskemaks muutnud.
„Tööstusparke on sellistes kriisides keeruline arendada. Kriisi algul ei taha ettevõtjad suuri investeeringuid teha, kui aga normaalsus on olnud taastumas, on kohe tulnud uus kriis. Kui varem ootasime oma tööstusparkidesse ka mitmeid välisettevõtteid nii idast kui ka läänest, siis praegu on keeruline keskenduda uutele välisinvestoritele, kui ettevõtja või ärimudel on seotud Venemaaga. Mitmed projektid on lõpetatud või Ukrainas toimuva sõja lõpuni külmutatud. Meile tähendab see sihtgrupi muutumist – keskendume senisest rohkem Eesti ettevõtjatele. Nii neile, kes juba tegutsevad Ida-Virumaal, kui ka neile, kes praegu toodavad mujal Eestis, kuid kelle ärile võiksid IVIA pakutavad võimalused kasulikud olla tegevuse laiendamiseks.“
Ida-Virumaad näeb Teet Kuusmik endiselt kiiresti areneva ning lootusrikka piirkonnana. Euroopa Komisjon on kinnitanud Eesti meetmete paketi, mis kuulutati ametlikult välja Ursula von der Leyeni visiidi ajal Narvasse oktoobris 2022. Kolmeteistkümnest programmist esimene, Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus, on juba avatud. Vähe sellest, esimene Ida-Virumaa tootmisettevõte on oma toetusotsuse ka kätte saanud – NPM Silmet alustab tänu sellele magnetite tootmise tehase rajamist.
„Järgmise kaheteistkümne programmiga tegeletakse praegu ministeeriumite tasandil ning need on avanemas selle aasta esimeses ja teises kvartalis,“ märgib Kuusmik.
Narva rajataval tehasel on koht maailma tööstuskaardil Silmeti omanikfirma Neo Performance Materials (NPM) rajab Narvasse magnetite tootmistehase koos teadus- ja arenduskeskusega. Riik toetab tehase rajamist 18,75 miljoni euroga, NPM investeerib 81,25 miljonit.
NPM-i rajatavas tehases hakatakse valmistama magneteid haruldastest muldmetallidest ja ümbertöödeldud magnetitest.
Haruldasi muldmetalle sisaldavad magnetid on võtmekomponendiks taastuvenergia tehnoloogias, elektrisõidukites, andmekandjates, olmeelektroonikas, meditsiiniseadmetes ja robootikas.
Tähelepanu väärib, et sellisel tasemel spetsialiseerunud start-up-programmi Balti- ega Põhjamaades ei pakuta.
NPM-i president Constantine Karayannopoulos ütleb, et Narvasse rajatav tehas on esimene haruldaste muldmetallide püsimagnetite tehas, mis saab oluliseks osaks elektrisõidukite ja tuulegeneraatorite tarneahelates Euroopa Liidus ja Põhja-Ameerikas.
Riik toetab tehase rajamist õiglase ülemineku fondi rahaga. Õiglase ülemineku fondi Ida-Virumaa meede on suunatud suuremahuliste kliimaneutraalsuse põhimõtetest lähtuvate investeeringute elluviimiseks, mis aitavad mitmekesistada Ida-Virumaa majandust, arendada uut kõrge lisandväärtusega tootmist ning luua seeläbi maakonda uusi töökohti ja väärtusahelaid.
Toetusmeetme kavandatud kogueelarve on 153 miljonit eurot, millest toetatakse perioodil 2022–2026 eeldatavalt vähemalt 20 suurprojekti elluviimist ja vähemalt 1000 uue töökoha loomist IdaVirumaal. Toetuse maksimaalne summa
sõltub projekti kogumahust, tegevustest ja kavandatud tulemustest ning jääb reeglina vahemikku 500 000 eurot kuni 19 miljonit eurot.
Uued võimsad äriplaanid
Et aga Ida-Virumaa ettevõtlus, tööstus ja tööstuspargid kriiside tuules ikka areneda saaksid, keskendutakse IVIA-s väga erinevatele ärivõimalustele piirkonna arendamiseks ja ettevõtlusvõimaluste parandamiseks.
Teet Kuusmik toob välja terve rea plaane, mille kõigiga ka juba aktiivselt tegeletakse. Narvasse on näiteks tulemas lennuväli, mida saavad kasutada äriklassi väikelennukid.
Auveres asuvatele endise Narva karjääri aladele on ettevalmistamisel 1400
hektari suurune agropark. Võimas roheja ringmajandusobjekt kasutaks ära kohalikud ressursid ja suurendaks Eesti toidujulgeolekut.
Võimas plaan on ka Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine, mille ehituspind koos filmistuudiotega on 10 000 ruutmeetrit ja mida on võimalik kasutada nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste filmiprojektide jaoks. Lisaks pakub rajatav keskus häid võimalusi start-up -ettevõtetele, erinevatele mängu- ja rakendustetootjatele ning paljudele teistele, kelle ettevõtlus digi- ja multimeediateemadega haakub. Tegu on uuendusliku plaaniga ning tähelepanu väärib, et sellisel tasemel spetsialiseerunud start-up-programmi Balti- ega Põhjamaades ei pakuta.
Et Ida-Virumaale tahaksid tööle tulla tugevad spetsialistid üle Eesti ja maailma, tuleks korraks mõelda ka sellele, kus nad elama hakkavad. Teet Kuusmik märgib, et Ida-Virumaa suurtes linnades, nagu Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Jõhvi, on viimase 30 aasta jooksul ehitatud kaks uut kortermaja.
„Selle kitsaskoha on välja toonud ettevõtjad. Erasektor pole kinnisvaraarendusse investeeringuid teinud, sest n-ö vana elamufondi korterite hinnad on praegu madalad. Oleme koostöös kohalike omavalitsustega võtnud plaani hakata projekteerima ja rajama siia ka moodsaid elukohti,“ räägib Kuusmik. Ta toob välja, et kui Tallinna rohelise pealinna idee on olla 15 minuti linn – tähenduses, et 15 minutiga jõuab koduukselt tööle, kooli, lasteaeda või poodi –, siis Ida-Virumaa linnad võiksid pakkuda sama võimalust viie minutiga,“ arutleb Teet Kuusmik ning rõhutab, et kena elukoht suurte akende ja kaasaegse disainiga peab samuti kuuluma Ida-Virumaa poolt ettevõtjatele pakutavate võimaluste hulka.
Kontrollitud lubadepõhine sisenemine, suunatud liikluse ja minimaalse ooteajaga liiklusvoog, kauba saatedokumentide automaatne töötlemine – see on kaasaegne viis logistikakeskuste ja tootmisettevõtete laoplatside igapäevaseks juhtimiseks ja töö korraldamiseks.
Hansab AS on loonud nutika lahenduse Entringo Traffic, mis aitab korraldada eraterritooriumile saabuvate, seal viibivate ja territooriumilt väljuvate sõidukite ning kaubadokumentide kontrolli,
samuti sõidukite kaalumist, laadimist ja mõõtmist, tehes seda kiiresti ning efektiivselt.
Entringo Trafficu teekond algab sõiduki ja kauba eelregistreerimisest
iseteeninduskeskkonnas. Sõiduki saabumisel territooriumile tehakse automaatne numbrituvastus või loetakse andmed RFID koodilt, registreeritakse kaup ning teostatakse automaatne edasisuunamine ettevalmistatud ootealale või otse mõõtmis- ja kaalumislaborisse.
Traffic on terviklahendus, kuhu on integreeritud erinevad funktsioonid ja toimingud. Kogu liiklusvoogu juhib ühtne automaatika ja tarkvara. Juhtide informeerimiseks kasutab Traffic led infotabloosid, mis suunavad liiklust konkreetsete sõidukite põhiselt.
Kiirendab ja automatiseerib sõidukite saabumist territooriumile
Kiirendab kauba peale ja maha laadimist
Vähendab halduskoormust ning liikluse korraldamiseks vajaminevate
töötajate arvu
Automaatne check-in ja järjekorrahaldus võimaldab kontaktivabat töö
korraldamist
Saatedokumentide digitaliseerimine
Andmete kogumine kaaludelt ja mõõteanduritelt
Parandab turvalisust
Entringo Trafficu abil saate muuta välismaiste autojuhtide juhendamise lihtsaks – süsteem tuvastab sõiduki numbrimärgi järgi riigi, kust sõiduk pärit on ning võimaldab edastada LED tabloodel juhiseid just selles keeles.
Trafficu lahendus sobib kasutamiseks näiteks logistikakeskustes, tootmisettevõtetes, puidutööstustes, jäätme- ja va-
nametalli kogumispunktides, sadamates - kõikjal, kus on eraterritooriumil vaja liiklust juhtida ja automatiseerida. Selle lõplik funktsionaalsus jääb iga tellija enda otsustada, kuna Trafficu lahendus on modulaarne ja seetõttu kujundatav iga kliendi vajaduste ja ärinõuete järgi. Tellija kõik reeglid ja ärinõuded on Trafficus seadistatavad ja lihtsalt muudetavad.
Loe pikemalt: www.logistikauudised.ee/sisuturundus/2022/03/22/uus-nutikas-lahenduseraterritooriumitele-soidukite-labipaasuks-ning-liikluse-juhtimiseks
3. november 2022
Ostujuhtimise aastakonverents 2022
Kõik üritused ja koolitused
Sisuturundus
Millele tuleks mõelda kaskokindlustust sõlmides?
Digitaliseerimine on Eestis tõusuteel
Kui soovid rohkem infot Entringo Traffic lahenduse kohta, siis võta meiega ühendust: Kristo Kaljuvee, telefon 5918 9198, e-post kristo.kaljuvee@hansab.ee
www.hansab.ee
Praegu umbes 60 000 inimesele tööd pakkuv puidusektor on uuringute järgi kümnendi jooksul laienemas.
Metsa- ja puidutööstus kuulub valdkonda, mis saab sageli palju häälekat kriitikat ning seda just looduskaitseaktivistide poolt.
Ometi on puit sageli heaks alternatiiviks ühekordsetele plastiktoodetele, puitmajad aitavad süsinikku siduda ning loovad mõnusa elukeskkonna ning kvaliteetne puidust mööbel teenib järjest mitmeid põlvkondi.
Enamik eestlasi pole metsade majandamise vastu
89% Eesti elanikest peab metsade majandamist oluliseks, selgus Norstati läbi viidud uuringust.
Küsimusele „Kas teie hinnangul on Eesti metsade majandamine vajalik?“, vastas eitavalt ainult 3% ning 8%-l seisukoht puudus.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Margus Kohava sõnul näitavad läbi aastate korraldatud arvamusuuringud, et Eesti inimesed peavad meie riigile traditsioonilist majandusharu endiselt oluliseks, samuti nähakse seda kui üht olulisemat majanduse vedurit. „Riigikogu uue koosseisu töö puhul on oluline, kuivõrd suudetakse metsa- ja puidusektori arengu säilimise ja väärindusastme jätkuva tõusu ning maaelu püsimise eest seista,“ lisab Kohava.
Küsitlus on toonud tugevalt välja kesk- ja lõunaeestlaste poolehoiu metsatööstusele, nendes piirkondades ulatub sektori töötajate arv 14%-ni tööhõivelisest elanikkonnast.
Eestis tegutseb ligikaudu 3900 metsandusega seotud ettevõtet, mis loovad ligi 14% kogu riigis loodavast lisandväärtusest.
Mõju majandusele on suur
Metsa- ja puidutööstusel on Eesti majanduses jätkuvalt suur roll nii maapiirkondade tööandjana kui ka riigikassa täitjana, selgus uuringufirma E&Y läbi viidud uuringust „Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslik mõju“.
„Tulemused näitavad selgelt, et valdkonna ettevõtete mõju meie majandusele on märkimisväärselt suur,
seda nii lisandväärtuses kui ka tööhõives. Arvestades kogu sektoriga seotud majandustegevust, luuakse ühe miljoni tihumeetri puidu töötlemisel 264,7 miljonit eurot lisandväärtust. Eriti suur roll on metsa- ja puidusektoril just maapiirkondade tööhõives – 16% Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otse või kaudselt seotud metsa- ja puidutööstusega,“ selgitab uuringu läbiviija, E&Y konsultatsioonivaldkonna partner Siim Aben.
Metsa- ja puidusektori panusena laekus 2021. aastal riigile 787 miljoni euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev mõju), mis moodustas 8,8% kogu Eestis loodavast maksutulust. Seda on 16% võrra enam kui aasta varasemal perioodil – sektori loodud lisandväärtus kasvas nominaalselt aastaga koguni veerandi võrra, ulatudes 2,8 miljardi euroni. Kõige suurema osa lisandväärtusest andis puidu mehaaniline töötlemine. Lisandväärtus töötaja kohta oli aga kõrgeim metsamajanduse tegevusalal –106 000 eurot.
Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul peegeldavad uuringu tulemused metsa- ja puidutööstuse suurt rolli Eesti majanduses. „Meie valdkond on majanduslanguse oludes üks päästerõngastest, pakkudes väljaspool tõmbekeskusi inimestele hea palgaga tööd ning tasakaalustades ühe peamise eksportiva sektorina väliskaubanduse tasakaalu,“ ütleb Välja. „Loodav valitsuskoalitsioon otsib praegu võimalusi vajalike, kuid väga kulukate valimislubaduste täitmiseks. Kodumaisel taastuval res -
sursil põhineva tööstuse soodustamine aitab riigieelarvet täita.“
60 000 töökohta puidusektoris
Uuringu kohaselt on Eestis sektoriga otseselt või seonduvate tegevusalade kaudu seotud ligi 60 000 töökohta. Eriti oluline tööandja on sektor väljaspool tõmbekeskusi, kus pakub rahvusvahelise mastaabiga tööd riigi keskmisest kõrgema palgatasemega. Eestis tegutseb ligikaudu 3900 metsandusega seotud ettevõtet, mis loovad ligi 14% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Ligi poole
sektorist moodustavad metsamajandusega tegelevad ettevõtted.
Analüüsi teostas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel uuringufirma Ernst & Young Baltic AS perioodil september-detsember 2022. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida metsa- ja puidusektori rolli Eesti majanduses, sh potentsiaalset mõju erinevate raiemahtude korral. Metsa- ja puidusektori all on silmas peetud metsamajandust, puidu mehaanilist ja keemilist töötlemist ning mööblitööstust. Sektori kaudse mõjuna käsitletakse sektori ettevõtete koostööd muudes sektorites tegutsevate ettevõtetega, kaasneva mõjuna tarneahelas toimuvat kaupade ja teenuste tarbimist.
„Eestis seisab teravalt päevakorral küsimus, kuidas hoida elu maal. Minule tundub see arutelu üsna loogiline, sest Lõuna-Eesti elu hoiavad siinsed tööandjad, kes toimetavad peamiselt Eesti jaoks traditsioonilistes majandusharudes ja annavad inimestele stabiilse sissetuleku ning kindluse homses päevas. Ükskõik mis valdkonnast me räägime, kas metsandusest, põllumajandusest, talupidamisest või kalandusest, neid tugevana hoides toetame ka maapiirkondade püsimist,“ hindab metsafirma Valga Puu juht ja omanik Andres Olesk.
Metsanduse ja puidutööstuse valdkond on aastaid 2021–2031 hõlmavas uuringus jaotatud kolmeks alavaldkonnaks:
metsandus (sh metsakorraldus ja metsade majandamine)
puidutööstus (sh mööbli-, puidukeemia-, paberi- ja tselluloositööstus)
puitmajaehitus
Metsanduse ja puidutööstuse valdkonnas töötas 2021. aastal ligi 31 500 inimest, mis moodustab 4,5% kõigist Eesti hõivatutest. Prognoosi järgi kasvab 2031. aastaks hõivatute arv metsanduse ja puidutööstuse ametialadel ligikaudu 4%. Hõive kasvab eelkõige puitmajaehituse ja puidukeemia alavaldkondades.
Metsanduse ja puidutööstuse tulevikutööd mõjutavad tehnoloogia areng ja innovatsioon. Metsanduses on digitaliseerimine võtmetähtsusega trend nii metsade seire, majandamise ja sertifitseerimise kui ka metsaressursside ja -teenuste kaardistamise, metsade ökosüsteemide modelleerimise ja metsandusalaste otsuste langetamise vaates.
Puidutööstuses suureneb arendustegevuste vajadus ennekõike andmetöötluse, energia säästmise, mõõtmistehnoloogiate ning puidu keemilise väärindamise vallas. Puitmajaehituses hoogustub üha enam majatootmine tehastes.
Allikas: OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuring
Uusi tehnoloogiaid integreeriva moodsa ERP (Enterprise Resource Planning e. ressursiplaneerimise) süsteemi
kasudest tootmisettevõtte jaoks räägivad Fujitsu Estonia
digitransformatsiooni valdkonna juht Ingrid Joost ning
Fujitsu Americas´ Targa Tootmise ja IoT juht Raymond Russ.
Paari viimase aasta jooksul on töötlev tööstus, nagu paljud teisedki tööstusharud, pidanud leidma uusi suundi, et pidevalt muutuvas maailmas toime tulla. See on toonud esile uue põlvkonna ettevõtted, kes tahavad ja peavad olema kiired, paindlikud ja võimelised vastama klientide pidevalt muutuvatele nõudmistele. Nemad on jätkusuutlikuma majanduse teejuhtideks.
Õiged investeeringud äri tuumiksüsteemidesse aitavad organisatsioonidel sellisteks areneda. Kuid praeguste muutuste taustal suhtuvad paljud ettevõtted kahtlevalt oma ERP-keskkonna
Ingrid Joost Fujitsu Estonia digitransformatsiooni valdkonna juht
moderniseerimisse. Varasemad üleminekud on nõudnud märkimisväärselt aega ja vaeva ning andnud kohati küsitavaid tulemusi.
Sellegipoolest võib põhiliste ärisüsteemide ajakohastamine ERPi uuendamise abil olla võti praeguste võimaluste ärakasutamiseks ja tuleviku väljakutseteks valmistumiseks. See uuendus tasub ära teha pigem varem kui hiljem.
Kaasaegne ERP on puuduv pusletükk, mis tootmist edasi viib
Digipööre ja sellega kaasnevad tehnoloogiad on hädavajalikud läbipaistvuse, toote elutsükli innovatsiooni, targa
ja tõhusa tootmise, optimaalsete protseside ja integreeritud väärtusahelate saavutamiseks. Kõike seda vajame Tööstus 4.0 ja ESG ( Environmental, Social, Governance ) eesmärkide saavutamiseks.
Kuid tehnoloogiast üksi ei piisa, sest selle võimekus sõltub õigeaegsetest ja usaldusväärsetest andmetest.
Selles peitubki kaasaegse ERPi eesmärk: see on puuduv tükk puslest, mis ühendab kõik kokku ja laseb andmetel liikuda läbi kogu tootmise, avades tee automatiseerimise, integreerimise ja intelligentse protsesside jaoks.
Need on tänapäevase tootmistegevuse tõhusaks juhtimiseks hädavajalikud.
Kaasaegne ERP on nagu seni puudunud pusletükk, mis ühendab andmed kokku ja laseb neil liikuda läbi kogu tootmise, avades tee automatiseerimise, integreerimise ja intelligentsete protsesside jaoks.
Raymond Russ
Millega riskid, kui tootmisettevõttes puudub
tänapäevane ERP
Ingrid Joost: Vananenud ERP ei ole ettevõttele pelgalt ebamugavus, mida õigustavad madalad kulud ja mida kompenseerib töötajate käsitöö. See on reaalne äririsk. Vananenud ERP on otseseks ohuks kahel moel:
• Uuem riistvara ei suuda suhelda vana ERPiga
Võib tekkida olukord, kus teie uus riistvara ja selle operatsioonisüsteem ei toeta 10 - 15 - 20 aastat vana ERPi. Praktiliselt tähendab see olukorda, kus ühel päeval ettevõtte infosüsteem enam ei tööta. Ei ole enam ülevaadet oma protsessidest, ei saa tellimusi vastu võtta, ei saa arveid teha jne. Kõike seda tuleb teha käsitsi.
• Tootmises tekkivate andmete kaotus
Tootmises kasutatavad seadmed on sageli uuemad kui teie ERP ja neid ei ole võimlik vana ERPiga liidestada. Nii pole ka võimalik saada tootmisseadmetest sisendandmeid ERPi. See toob kaasa vajaduse andmeid koguda manuaalselt, mille käigus võivad tekkida vead ja suur osa neist jääb tegelikult kasutamata. Seega te ei kasuta ka täielikult ära seda potentsiaali, mille eest seadmete soetamisel olete juba makstud.
Moodsa ERPi eelised: uute tehnoloogiate integreerimine
Raymond Russ: Kuigi need tehnoloogiad ei ole ERP-süsteemile spetsiifilised, on need tõenäoliselt integreeritud kaasaegsesse ERP-süsteemi ning teevad arengu ja kasvu teie jaoks lihtsamaks. Mõned neist tehnoloogiatest on järgmised:
• Suure võimsusega ja suure jõudlusega platvormid
Kaasaegne ERP tugineb tehnoloogiaplatvormidele, mis on mõeldud palju suurema hulga andmete töötlemiseks kui vanemad süsteemid. See võimaldab kombineerida tehingute töötlemist ja analüütikat, mis on väga oluline reaalajas nähtavuse saavutamise seisukohalt.
Suurema hulga andmevoogude töötlemine tähendab ka paremat võimalust IT/ OT (information technology/ opertional technology) integratsiooniks ja asjade interneti jaoks.
• Tehisintellekt, masinõpe ja täiustatud analüütika
Kaasaegsed ERP-süsteemid sisaldavad sisseehitatud tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt, masinõpe ja täiustatud analüütika võimalused, et muuta äriprotsesse ja toiminguid intelligentse automatiseerimise abil. Andmetöötlus reaalajas ja oluliselt lihtsustatud andmemudelid aitavad teie inimestel ja organisatsioonil tegutseda tõeliselt andmepõhiselt.
• Edusammud võrkude, andurite ja andmetöötluse valdkonnas
Paremad traadita andmeside ühendused ja tarkvara võimaldavad paigaldada ettevõtte ümber arukaid andureid, mis edastavad andmeid reaalajas. See võimaldab planeerimissüsteemidel töötada praeguste andmete, mitte eilsete või eelmise kuu andmete põhjal. See võib puudutada paljusid näitajaid alates masinate töökorras olekust ja varude tasemest kuni kaubaautode asukohtadeni.
• Edge/IoT võimaldamine ja haldamine
Targad andurid, mis teavitavad näiteks riketest või pahatahtlikust tegevusest, vajavad hooldust kogu eluea jooksul alates kasutuselevõtust ja läbi kõigi tarkvarauuenduste. Kaasaegne ERP võimaldab seda lihtsustada. Kuna andureid on palju, tuleb töötada targalt ja hooldada neid hulgana, mitte ükshaaval.
• Avatud, turvaline ja API-põhine integratsioon Tootmine areneb pidevalt. Nii võib teil tulevikus olla vaja mingeid süsteeme lisada, näiteks tehisintellektil põhineva kvaliteedikontrolli või jätkusuutlikkuse näidikud, mis saadakse anduritelt kogutud andmeid analüüsides. Kaasaegsed ERP-süsteemid on ehitatud kohandatavate platvormidena, millel on turvalised, standardiseeritud liidesed andmete sisse ja välja liigutamiseks.
Vananenud
ERP ei ole ettevõttele pelgalt ebamugavus, mida õigustavad
madalad kulud ja mida kompenseerib töötajate käsitöö. See on reaalne äririsk.
Ingrid JoostAlustage oma teekonda nutikama ja jätkusuutlikuma tootmise suunas
Kui viimased aastad on meile midagi õpetanud, siis seda, et oodata võib kõike ja kõigeks tuleb valmis olla. Eriti peab see paika tootmises. Kaasaegne ERP kui tehnoloogiate kokkupuutepunkt, andmete vaba liikumise võimaldaja ja tõe allikas (single source of truth)
võib olla see, mis annab teie organisatsioonile vajaliku vastupidavuse, paindlikkuse ja võimekuse ressursse maksimaalselt ära kasutada.
Fujitsu saab sellega aidata!
tel: 5770 5338, e-post: myyk@fujitsu.com
fujitsu.ee/business-central
Kuusakoski selleaastasest mastaapsest keskkonnakampaaniast „Küünlaümbriste jaht“ võttis osa
üle 10 000 inimese kõikidest maakondadest, kes kogusid kokku 1,2 miljonit alumiiniumist teeküünlaümbrist.
Osalejate arv kasvas võrreldes eelmise aastaga kaks protsenti, kogutud ümbriste arv aga vähenes 22% võrra. Eesti sai 1,2 miljoni prügiks muutunud küünlaümbrise võrra puhtamaks. Ettevõtmises osales ligi 400 kooliklassi ja lasteaiarühma Eesti eri paigust. „See oli oodatud sündmus, mis pakkus võimalusi rühmatööks ja noorte tunnustamiseks,“ räägib Kuusakoski keskkonnakampaania korraldaja MariLiis Vaher.
„Meie noorte kogutud küünlaümbrised jõuavad Kuusakoski kaudu limonaadipurkideks, jalgrattaraamideks, telefonideks või fooliumiks, mille sees kodus toitu säilitada. Ümbertöödeldud alumiiniumist ehitatakse lausa paate, lennukeid ja maju,“ ütleb Kuusakoski juhatuse esimees Urmo Viisitamm. Tema sõnul ongi kampaania olulisim eesmärk kooliõpilaste ja lasteaialaste keskkonnateadlikkuse suurendamine ning taaskasutuse ja jäätmesorteerimise vajalikkuse rõhutamine. „Paraku ei
lagune alumiinium looduses, mistõttu annab küünlaümbriste kogumine märkimisväärse panuse keskkonnahoidu,“ ütleb Viisitamm. „Alumiinium on samal ajal nii hea materjal, mida on võimalik lõputult ümber töödelda ja vajalikke asju meisterdada.“
Küünlaid koguti kõikjal Eestis
Sel aastal koristati eriti usinasti suursaartel – Hiiumaalt kogutud ümbriste arv kasvas aastaga koguni üle 1600% ja Saaremaal ligi 150%. „Eelmisel aastal oli Hiiumaalt vaid üks osaleja, sel aastal juba 16 ning seetõttu õnnestus kogutud ümbriste arvu märkimisväärselt kasvatada,“ kommenteerib Vaher eraldi hiidlaste suurenenud panust.
Kõige rohkem küünlaümbriste kogujaid oli aga Harjumaal, kus osales 4255 noort ning kokku korjati üle 370 000 alumiiniumist küünlaümbrise. Järgnesid Pärnumaa (1650 osalejat, üle 170 000 ümbrise), Lääne-Virumaa (ligi 940 osalejat, üle 120 000 ümbrise), Tartumaa (ligi 750 osalejat, üle 85 000 ümbrise), Järvamaa (üle 500 osaleja, ligi 80 000 ümbrist) ja Raplamaa (ligi 470 osalejat, üle 90 000 ümbrise).
Kuusakoski kaasas esmakordselt noori ka kampaania läbiviimisesse ning pakkus huvilistele võimalust näha keskkonnakampaania korraldamise telgitagust. Korraldustiimi kuulusid aktiivsed noored, kes kandsid küünlaküti tiitlit.
Saaremaal tegutsenud küünlakütt Ketly Ilves (17) tegi kampaania raames koostööd kolme ettevõtte ja asutusega –need olid Grand Rose Spa, kohvik Classic ja Saaremaa vallavalitsus. „Eriti tublilt lõi kaasa Grand Rose Spa, kes oli kampaaniast päriselt huvitatud,“ tõstab küünlakütt esile.
Toiduainetööstuses on keerulised ajad, kuid kriisides püütakse näha ka väljakutseid, selgus 18. aprillil toimunud
Eesti Toiduainetööstuse Liidu XVII aastakonverentsil „Kriisi läbi tugevamaks“.
Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi on toiduainetööstuse suurimaks probleemiks jätkuvalt konkurentsivõimelise omahinna tagamine.
„Sisendhindade volatiilsuse tagajärjel on ka ettevõtete likviidsuse tagamine keerulisem. Pooled uuringus osalenud toiduainetootjad arvasid, et nende kasumlikkus paraneb, kuid ligi kolmandik ootab siiski kasumlikkuse halvenemist,“
lisas tööstusettevõtete uuringut tutvustanud Swedbank AS-i juhatuse esimees Olavi Lepp.
Lähima kahe aasta jooksul plaanivad Eesti toiduainetööstused investeerida enim efektiivsuse kasvu, tootearendusse, mahtude kasvu ja keskkonnasäästlikkusse. Peamisteks takistusteks investeerimisel on ebakindlus majanduskeskkonna suhtes (53% vastanute jaoks), pikk tasuvusaeg (43%), omafinantseeringu puu-
dus (30%) ning laenukapitali hind ja kättesaadavus (33%). Uuringust selgus ka see, et keskmine investeering sektoris langeb oodatavalt 39% võrra.
„Eesti inimeste kindlustunne on veel väga nõrk, kuid näitab paranemist ning ostujõu vähenemine tasapisi taandub. Töötleva toodangu, kaupade ekspordi ja jaemüügimahud on aga sügavas languses ning nõudluse nõrgenemine on ettevõtete jaoks suureks probleemiks: eratarbimise maht liikus eelmisel aastal pandeemiaeelsest trendist taas allapoole,“ lisas Lepp.
Rohepööre ja „Talust taldrikule“
Aastakonverentsil peatuti põhjalikult ka roheväljakutsete teemadel, kuna Eesti edukus roheleppe eesmärkide saavuta-
misel sõltub suurel määral ka põllumajanduse ja toiduainetööstuse kestlikust toimimisest. Tarbijate ootused on selles osas kõrged – 62% Eesti tarbijatest on keskkonna pärast mures ning tootjate jätkusuutlikud väärtused muutuvad nende jaoks aina olulisemaks.
Eesti rohepöörde lähiaastate tegevusplaani konverentsil osalejatele tutvustanud riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas nentis, et kestliku toidusüsteemi arendamisel on lähiaastatel kõige olulisemad suunad kasvuhoonegaaside heite ja keskkonnamõju vähendamine ning „Talust taldrikule“ eesmärkidesse panustamine.
„Arvestama peab nii majanduslikku, keskkonna- kui ka sotsiaalset mõõdet ning tehtavad valikud peavad tagama meie toiduga varustatuse kindluse ja toidutootmise elujõulisuse,“ ütles Klaas.
Rohe-eesmärke teenivad olulisel määral põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine ning looma tervise ja heaolu parandamine, põllumajandus- ja toidusektori digiülemineku toetamine ning üldisem toiduainetööstuse ja põllumajandustootjate investeeringute toetamine. On
Veebruaris Balti riikides läbi viidud NielsenIQ omnibussi uuring näitab, et pandeemia, sõda Ukrainas ja kõrge inflatsioon on pannud tarbijad oma käitumist muutma: üle poole küsitlenutest oli valmis harjumuspärast kauplust välja vahetama, kui mujal on paremad pakkumised. Veel aasta tagasi oli neid pisut üle 20%. Üle 60% on valmis muutma ka oma kaubamärgieelistusi ja otsima odavamaid alternatiive. Kasvab ka omamärgitoodete osakaal jaekettide sortimendis.
„Üle 90% Eesti tarbijatest on kinnitanud, et nende ostlemisharjumused ja tarbimine on viimase aastaga muutunud, ning 74% on kinnitanud, et viimase paari aastaga on muutunud ka nende vajadused,“ ütles konverentsil Erlend Villems. Kolmandik tarbijaid on hakanud kulutama rohkem aega kui aasta tagasi, otsides parimaid pakkumisi.
Juhul kui hinnad peaksid veel tõusma, on šokolaadi ja küpsiste ostmist valmis vähendama või sellest täiesti loobuma 52% Eesti tarbijatest, soolaste snäkkide puhul on see arv 42%, jookide puhul 40% ning värske liha ja kala puhul 39%. Toodete puhul, millest täielikult loobuda ei saa, on üle 50% Eesti tarbijatest valmis tegema valiku odavama kaubamärgi kasuks: see puudutab näiteks lemmikloomatoite, pesuvahendeid, majapidamis- ja tualettpaberitooteid.
Selgusid ka eestlaste põhilised säästmismeetodid ostlemisel: 81% ostab rohkem kampaania- ja allahinnatud tooteid, 71% ostab ainult kõige vajalikumaid tooteid ning 60% on teinud valiku odavamate kaubamärkide kasuks.
oluline, et põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava ehk PõKa 2030 kajastaks kõiki neid olulisi sihte, mida roheliseks üleminekuks on vajalik saavutada.
„Tarbijate ja toidukäitlejate keskkonnaalane teadlikkus on viimastel aastatel suurenenud, loodud on ka kestlikke toidusüsteeme toetavad digiteenused ning alates 1. jaanuarist on alustanud tööd Maaelu Teadmuskeskus,“ loetles Klaas viimaseid arenguid selles valdkonnas.
Toidutootjad ootavad investeeringumeetmete jätkumist
ACNielsen Eesti OÜ ärijuht Erlend Villems tutvustas konverentsil Balti riikide viimaseid tarbijatrende ja käitumismustreid, kust muuhulgas koorus välja, et jätkusuutlikud väärtused, muuhulgas jäätmevaba tootmine või jäätmete minimeerimine, on inimeste hoiakutes tugeva tõusutrendiga. Lisaks vähendab juba praegu 35% eestlasi teadlikult toiduraiskamist.
„Kahtlemata on rohepööre vajalik ja möödapääsmatu. Samas peame endale aru andma, et tegemist on väga kuluka
Lisaks vähendab juba praegu 35% eestlasi teadlikult toiduraiskamist.
ja pika protsessiga. Toidutööstuste jaoks tähendab rohepööre eelkõige investeeringuid, milleks tänaste majandusnäitajate juures tööstustel raha napib. Seega ootame jätkuvalt investeeringumeetmete jätkumist, ja seda ehk suuremas mahus kui seni ning eeldusega, et toetuste saajateks kvalifitseeruksid ka meie toidutööstuskontsernid, mis maailma mastaape arvestades on väikeettevõtted,“ lisas omalt poolt Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits.
Ipits rõhutas, et Eesti toidutootjad koostöös teadlastega mõtlevad pidevalt näiteks looduslikumate pakkematerjalide kasutuselevõtust ja tegutsevad selle nimel, kuid niisuguseid pakendimaterjale alles hakatakse välja töötama – see
ei ole kiire protsess ja lõppkokkuvõttes võivad loodussõbralikud, toiduohutusnõuetele ja tarbijate soovidele vastavad pakendid olla kallimad seni kasutatavatest.
2050. aastal on kõigil inimestel ligipääs tervislikule ja jätkusuutlikult toodetud toidule tagatud.
„Uue koalitsiooni võimuleppes on kirjas pakendi- ja plastikumaksu kehtestamine. Loodame, et kehtestamisel tegutsetakse koostöös tootjatega ja arukalt. Toimiv maks peab olema eesmärgipärane ja selle mõju ei tohi asetada meie tootjaid ebavõrdsesse olukorda naaberriikide ettevõtjatega. Lõppude lõpuks tuleb rohepööre kinni maksta ikka meie tarbijal ja selleks tuleb teda ka pidevalt teavitada,“ lisas Ipits.
Kestliku toidusüsteemi arendamine ja tagamine riikliku rohepöörde protsessi käigus peaks päädima sellega, et 2030. aastal moodustab mahepõllumajanduse osakaal Eestis vähemalt 25% ning 2050. aastal on kõigil ligipääs tervislikule ja jätkusuutlikult toodetud toidule tagatud.
Toiduliit tunnustas aastakonverentsil Eesti parimaid toiduaineid. 2023. aasta Eesti parima toiduaine tiitli viis koju HKScan Estonia AS, kes tõi turule erilise maitsestusega kuivmarinaadis käsitsilõigatud seakaelakarbonaadist rabarberi-mündi vardaliha, mille lihasisaldus on 95%. Karges marinaadis on kasutatud naturaalset rabarberipüreed, sidrunimahla, rohemünti ja teisi maitsetaimeid.
Lisaks parimale toiduainele ja piirkondlikele võitjatele kuulutas Toiduliit välja veel kolm kuldmärgi saajat: 2023. aasta Eesti parima mittealkohoolse joogi tiitli pälvis Aura ökoloogiline filtreerimata õunamahl (AS A. Le Coq), parima alkohoolse joogi tiitli Grafter’s Wild Forest Gin (AS Liviko) ja parima lisandväärtusega toiduaine tiitli Alma Vita+ laktoosivaba virsiku-chia jogurt (Valio Eesti AS).
Aasta parimaid toiduaineid tunnustasid konverentsil toimunud auhinnatseremoonial Toiduliidu juht Sirje Potisepp, regionaalminister Madis Kallas ja vabariigi presidendi abikaasa Sirje Karis.
„Kuigi kriisiaegadele kohaselt märkasime tänavu osalemise aktiivsuse mõningast langust, võin siiski kindlalt öelda, et tootearendus toidusektoris on jätkuvalt tugev ning tootjad suudavad oma innovatsiooni ja ideedega üllatada meid iga aasta,“ kommenteeris Sirje Potisepp.
Ühe tänavuse trendina tõi ta välja taimsete toodete lisandumise ning suhkrusisalduse jätkuva vähenemise. Tootearenduse faasis püütakse jätkuvalt anda toodetele sobivaid lisandväärtuseid, lisades juurde rohkelt kiudaineid, valku, vitamiine ja mineraalaineid või piimhappebaktereid.
Palju on ka pakendiuuendusi, mille eesmärgiks on muuta need tarbijale võimalikult mugavaks. Uueks hitiks on saanud doy-pack, mis võimaldab pakkuda tarbijale väiksemaid portsjoneid, lisaks on niiviisi vähem pakendit ja tooted võtavad vähem ruumi.
„Uuenduslike maitsete üle domineerisid tänavu kvaliteetsed puhtad ja vahel ka traditsioonilised maitsed. Saime nautida juba tuntud maitseid, aga uues võtmes – kui varasemalt on näiteks rabarber olnud populaarne just jookides, siis nüüd on ta kolimas nii magustoitudesse kui ka lihatoodetesse. Tore on näha kodumaiste tuntud aia- ja metsasaaduste populaarsuse jätkuvat kasvu,“ lisas Potisepp.
„Meie liikmetel ei ole olnud pankrotte ega suuremaid koondamisi ning tööd õnneks jagub. Küll aga on olukord keerulisem kui tavalistel aastatel ning riik saaks sektori aitamiseks palju ära teha,“ sõnab Eesti Masinatööstuse Liidu juht Raul Kütt metallisektori praegusest olukorrast kõneldes.
Järgneb intervjuu Raul Kütiga.
Kuidas metallisektoril praegu läheb?
Üldiselt on majandus kehvemapoolses seisus, kuid metall on valdkond, mis ka rasketel aegadel ja eriti praegu, kui maailmas käib sõda, väga vajalik on. Metallitööd on palju vaja ja sealt tuleb ka
Eestile natuke allhanketööd, niisiis võib öelda, et metalli- ja masinaehituse sektoril ei ole päris samamoodi raske nagu paljudel teistel sektoritel. Meie liikmete hulgas ei ole olnud pankrotte ega ka suuremaid koondamisi ning tööd õnneks jagub. Küll aga on olukord keerulisem kui tavalistel aastatel. Kui tavaliselt on ena-
Paljudel on mulje, et tööstus tähendab rasket, füüsilist ja musta tööd.
mikul ettevõtetel tellimused pikemaks ajaks ees, siis sel aastal on näha, et tellijad ja koostööpartnerid on ettevaatlikumad ning tellitakse vähem.
Millest see tuleneb?
See tuleb ilmselt just sellest, et maailmamajanduses on segane aeg, sõda algas ja tekkis metallihinna hüpe, mis mõjutas turgu väga palju. Tundub ka, et Eesti eksportiva tööstuse sektori olukord läheb viimaste aastatega üha kehvemaks, sest meie töö muutub üha kallimaks. Pidev palgatõus ja kõrge inflatsioon on kaasa toonud selle, et kokkuvõttes on meie tootjatel üha keerulisem konkurentsis püsida teiste samasugust allhanketööd jahtivate tootjatega – kasvõi lähipiirkonnast Läti, Leedu ja Poola ettevõtetega. Lisaks mängis tugevat rolli energiahindade tõus. Enamik riike leidis mingid mehhanismid, kuidas oma ettevõtteid kõrgete energiahindade ajal aidata, kuid Eesti aitas universaalteenusega ainult väikeettevõtjaid, kes üldiselt ei ole suured eksportijad.
Ekspordi osakaalu on vaja seega kasvatada, aga kuidas seda teha?
Praegune olukord on selline, et kuna me ei ole odavtootjad, tuleb teha suurema lisandväärtusega kallimaid tooteid. Tooted peavad olema keerulisemad ning peame lisaks tootmisele saama endale ka n-ö väljatöötamise osa, et tellija ei tuleks meie juurde konkreetse joonise või tellimusega, vaid et ta tahaks saada meie käest mingit lahendust. See viib meid omakorda järgmise probleemini – meil on vähe insenere, kes neid keerulisemaid ja kallimaid lahendusi välja töötaksid.
Tööjõud on suureks probleemiks kõikjal. Mis takistab teie sektori puhul tööjõu leidmist?
Meie sektoris sellist lihttööjõudu peaaegu enam polegi – meil on automatiseeritud tootmine, digitaaljuhtimisega pingid jne. Inimene tuleb kas kutsekoolist või
teisest ettevõttest, kuid mõlemal juhul on vaja teda õpetada kasutama konkreetse ettevõtte masinaparki. Vähesel määral tuleb masina- ja metallitööstusesse ka tehnikateadlikke inimesi väljastpoolt, keda õpetatakse ettevõtetes kohapeal, kui neil on eeldused valdkonnas töötamiseks. Suur puudus on inseneridest ning CNC-pinkide operaatoritest, kes on samas kogu Euroopas väga hinnatud. Kui ettevõttel on vaja arendada, peab paratamatult konkurentide juurest insenere või tööpingispetsialiste üle meelitama. Masinatööstuse Liit püüab aktiivselt koos Inseneride Liiduga tegutseda selle nimel, et saaksime riigis käima kampaania, et inseneritöö on huvitav ja vajalik.
Aga miks inimesed inseneriala õppida ei taha?
Noortel ei ole enam kokkupuudet tööstusega – pole teadmist, mis on tööstus ja inseneriamet. Paljudel on mulje, et tööstus tähendab rasket, füüsilist ja musta tööd. Näeme ka, et tänapäeval on olemas vahendid, millega saab koolilapsi viia teatrisse ja matkaradadele, kuid puuduvad vahendid, et viia neid tööstusesse. Ettevõtted on hea meelega nõus koole vastu võtma ja näitama, milline on tänapäeva moodne tööstus, ning kui koolidel on huvi, ollakse nõus näiteks koostöös tehnoloogiatunde läbi
viima, et noored valdkonnaga kokku puutuksid. Samuti ei ole koolides tihti ka karjäärinõustajad väga palju tööstusega kokku puutunud ning rohkem kohtab suhtumist, et tasub valida gümnaasium, mitte mingil juhul kutsekool.
Ja vaatamata sellele on näha, et ka mitmed ülikooli lõpetanud inimesed lähevad hiljem kutsekooli, et õppida midagi konkreetset oma kätega tegema.
Kui ettevõttel on vaja arendada, peab paratamatult konkurentide juurest insenere või tööpingispetsialiste üle meelitama.
Kuidas siis tööstust aidata, arendada?
Kas riik saaks midagi ära teha?
Kui aastaid on kasutusel olnud laiapõhjalise riigikaitse mõiste, püüaks mina sisse tuua laiapõhjalise majanduse või laiapõhjalise tööstuse. Riik saab teha palju.
On tunne, et tööstus on justkui majandusministeeriumi teema, kuid tegelikult võiks kõik ministeeriumid mingil määral tööstusega tegeleda. See valdkond peaks
huvitama kõiki – näiteks ka loodavat kliimaministeeriumit, sest loomulikult läheb tööstus aina rohelisemaks, sellest pole pääsu ja ettevõtjad ei ole ka selle vastu, kui seda saab teha mõistlikus tempos ja vastavalt võimekusele. Välisministeerium saaks kindlasti kaasa aidata, tutvustades Eesti tööstust välisesinduste kaudu – me ei ole vaid IT-imeriik, vaid ka tootmise vallas väga tugev riik, keda peaks maailmale tutvustama. Ja lõpuks kasvõi selleni välja, et kultuuriministrit peaks väga huvitama tööstuse hea käekäik, sest kui tööstusel läheb hästi, laekub rohkem makse, mille eest ka kultuuri toetada. Kõik peaksid seisma hea selle eest, et Eesti majandusel ja tööstusel läheks hästi!
Millised on teie tulevikulootused?
Loodame, et kui valitsus oma töö käima saab, saame teha koostööd ning ühiselt vaadata, kuidas rohkem eksportida ja toodete lisandväärtust kasvatada. Innovatsiooni ja investeeringuid on vaja, kuid kui ettevõtted vaevu ots otsaga kokku tulevad, ei ole võimalusi innovatsiooniks. Lõpuks veel mõte, et tegelikult on ettevõtjal võimalik ka mujal oma asja edasi ajada, kui Eestis tootmine enam majanduslikult mõttekas pole. Nii kaotame aga riigina töökohti ja maksutulu võrreldes sellega, kui oma ettevõtteid rasketel aegadel natuke aitaksime.
puudus on
teravamaid probleeme. Lahenduste leidmises on suur roll ka riigil –nii haridus- kui ka tööjõupoliitika kujundamisel.
Tuleviku tööjõu foorumil rääkisid inseneride puudusest kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts, Milrem Roboticsi teadus-arendusdirektor Raul Rikk, tööandjate keskliidu volikogu liige ja Eesti masinatööstuse liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois ning Incap Corporationi ostujuht Hanno Septer.
Tööjõu foorumil „Eestile on kombeks üks insener korraga?“ tõdesid töösturid ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad ühispöördumises, et inseneride puudus on kriitiline ning ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik riigi kiire sekkumine.
Tööjõu ja -oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringu järgi jääb töötlevas tööstuses aastaks 2030 puudu 2/3 inseneri-
dest. Eesti ülikoolilõpetajad katavad vaid 1/3 töötleva tööstuse tulevikujuhtide ja -spetsialistide vajadusest. „Eesti ettevõtjatel on oluliselt lihtsam võtta tööle Eesti inimesi. Välismaalt värbamine on vajalik siis, kui Eestist enam inimesi ei leia ning koolitamine võtab aega. Kahjuks ei lõpeta paljud tudengid valitud erialal õpinguid või siirduvad pärast lõpetamist mujale valdkonda tööle. Andsime foorumil Eesti tööstusettevõtetele hääle, et nad saaksid ise oma probleemidest rääkida ja pakkuda välja ka lahendusi,“ ütleb Work in Estonia programmi juht Anneli Aab.
Tööjõufoorumi lõpuks esitasid ettevõtlusorganisatsioonid ja ettevõtted Eesti erakondadele ühispöördumise, milles küsitakse toetust olulistele muudatustele riigi talendipoliitikas.
Inseneride kriisi lahendamiseks pakkusid ettevõtjad ja nende esindajad välja neli ideed.
Rohkem tähelepanu reaalaladele
Peame seadma fookuse Eesti enda inseneride ja tehniliste tippspetsialistide koolitamisele. Mõistagi vajab Eesti nii humanitaar- kui ka reaalvaldkonna spetsialiste ning eksperte, kuid majanduse tegelikkus, ettevõtete poolt loodavate toodete ja teenuste kasvav keerukus ning tehnoloogilisus nõuab tehniliste ja insenerierivaldkondade senisest palju suuremat esindatust õpilaste ja tudengite eriaalavalikute hulgas. Eesti ettevõtjad on juba näidanud valmidust koostöös avaliku ja kolmanda sektori partneritega sellesuunalistesse programmidesse ise investeerida. Ent samuti vajavad toetust ja nõustamist ettevõtjad, kes tahavad inseneride toel oma tootmise teadmispõhisust tõsta, kuid kel puudutavad teadmised ja kogemused selle läbiviimiseks. Ülikoolide, tootmisettevõtete ja Eesti kapitali sünergia ei teki iseenesest, vaid vajab lisaks võimaluste loomisele ka aktiivset kureerimist ja toetamist. Teame nii Euroopa, Põhja-Ameerika kui ka Aasia edukate riikide varal, et pikaajaliste konkurentsieeliste ja jõukuse kasvatamise eelduseks on selge üleriigiline kokkulepe, et reaalerialad, oskus- ja kutseharidus, inseneeria ja tehnoogiaõpe saavad eelistähelepanu osaliseks.
Vabastame insenerid
sisserännu piirarvust
OSKA uuringu andmetel jääb Eestis ainuüksi tänaste ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti suhtelise jõukuse säilitamiseks järgmisel kümnendil puudu ligi 8700 spetsialisti, kellest vaid kolmandiku suudab Eesti ise koolitada.
Ülejäänud insenerid tuleb ettevõtetel värvata väljastpoolt Eestit, mida takistab sisserännu piirarv – 1311 inimest 2022. aastal. IKT sektoris sisseviidud erand on end õigustanud – ohustamata Eesti sis-
serännupoliitikat, on see kaasa toonud tippspetsialistide värbamise lihtsustamise ning selle sektori ettevõtete kiire areng ja panuse kasv Eesti jõukusesse on olnud ilmne – sealt tulnud lisajõukusest, sealhulgas kiirest palgamaksude kasvust võidavad ühtmoodi nii Eesti pensionärid kui ka haigekassa kaudu raviteenuseid saavad eestimaalased. Eesti tööstusettevõtted maal ja linnas vajavad sama erandit ka tehniliste spetsialistide, valdavalt inseneride värbamise hõlbustamiseks. Inseneride abil automatiseerime Eesti ettevõtteid, viime kokku Eesti ülikoolidesse sündivad teadmised arenevate tööstusettevõtetega ning viime Eestit üleilmses majandusahelas kõrgema lisandväärtusega toodangu ja teenuste poole.
Palganõue võiks olla valdkonna keskmine Kaotame kõrgemat lisandväärtust luua aitavate tehniliste spetsialistide palganõude. Tööstusettevõtted Eesti maapiirkondades ja linnades, kes soovivad liikuda kõrgema lisandväärtuse poole, peavad investeerima tippspetsialistide värbamisse, paljudes sektorites on aga takistuseks karm seadusnõue tagada välismaalt värvatud tippspetsialistidele vähemalt 1,5-kordne keskmine palk. Välisvärbamise tegelikkus on, et Eestisse saab värvata kõige hõlpsamini meiega sotsiaalmajanduslikult sarnases arengufaasis olevatest riikidest ning paljudele ettevõtetele, kes tehniliste tippspetsialistide abiga oma järgmist arenguhüpet planeerivad, käib alguses selline palganõue üle jõu. Pole ühte keskmist tipp -
spetsialisti või inseneri palgataset – see kõigub tööstusvaldkonniti ning parem lahendus oleks (vajadusel) seada ettevõtetele kohustus tagada valdkonna keskmine palk. Kontrollitud sisseränne ning kõrget lisandväärtust loov majandus on samaaegselt täidetavad eesmärgid.
Investeering töötajasse ei tohiks olla erisoodustus Konkurentsivõimeliste ja suurt lisaväärtust loovate ettevõtete ja töötajate suhted on viimastel aastakümnetel täielikult muutunud, aga seadusandlus ei arvesta Eestis tegelikkusega, kus ettevõtted peavad hoolt kandma palju enama kui ainult töötajate palga eest – investeeringuid töötajatesse ei tohi käsitleda erisoo-
dustusena. Talentide ja tippspetsialistide pärast konkureerivad ettevõtted ei piirdu täna ainult töötajate kompensatsiooni atraktiivsena hoidmisega, vaid peavad investeerima kaasaegsete organisatsioonide töökeskkonda, heaolusse, töötajate füüsilise ja vaimse tervise tagamisse ning tihti ka töötajate pereelu toetavatesse tugiteenustesse. Eesti riik trahvib täna mitmeid nendest tegevustest, maksustades neid erisoodustusena, mida need tänapäeval kindlasti ei ole. Töötajatesse, töökeskkonda ja töösuhte arendamisse ja hoidmisse investeerimine ei ole põhjendamatu erisoodustus, vaid suuremat lisandväärtust loovates sektorites miinimumstandard, mida eeldavad ettevõtetelt mitte ainult töötajad, vaid ka ühiskond.
Ettevõtjate põördumisele kirjutasid alla Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Arto Aas (Eesti Tööandjate Keskliit), Jukka Patrikainen (ABB Baltikum), Raivo Vasnu (NPM Silmet), Veljo Konnimois (Eesti Masinatööstuse Liit ja Radius Machining), Kuldar Väärsi (Milrem Robotics), Otto Pukk, (Incap Corporation ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit) ja Kristel Leif (Solaride).
Kui esmapilgul võib tunduda, et CNC-detailide tellimine on nagu iga teise komponendi ost, siis tegelikult on selles valdkonnas hea tarnija leidmine oluliselt nüansirohkem. Ilmselt on enamik ostujuhte leidnud ennast olukorras, kus treitud või freesitud detailid pole jõudnud õigeaegselt või need ei vasta ootustele, mis on tekitanud suuri probleeme tootmisel ja tarnelubaduste täitmisel.
Mida peaks iga ostujuht teadma CNC-detailide ostmisest ja kuidas leida sobiv partner, räägib CNC freesimis- ja treimistööde terviklahendusi pakkuva Afterone OÜ juhataja Kristjan Joost.
1. Edastage täpsed algandmed Selleks et saada parim pakkumine esimese korraga, tuleks tarnijale saata võimalikult täpne joonis ja 3D-mudel. Lisa joonisele või spetsifikatsioonilehele kõik olulised nõuded, sealhulgas visuaalsusele. Selgelt koostatud spetsifikatsioon kiirendab pakkumise koostamist ning hoiab ära mittevastavused. 3D-mudeli olemasolu võimaldab tarnijal leida iseseisvalt vastused küsimustele, mida spetsifikatsioon võib tekitada. Tarkvarade abil on võimalik mudeli olemasolul kalkuleerida täpsem riskimarginaalita hind. Hinnapäringule soovitame lisada CNC-detailide tarneaja ootused. Tarneootuste teadmus võimaldab pakkujal sellega arvestada ning saada kiire tagasiside soovitud tarne võimalikkuse kohta. Veel soovitame lisada pakkumise esitamise tähtaja. Nii saab tarnija oma tööd paremini planeerida ja võimaldab ostja kiireloomulistele päringutele lühemaid ooteaegu. Tarnija suutmatus esitada pakkumist soovitud tähtajaks on selge ohumärk.
Kui vähegi võimalik, siis külastage potentsiaalse tarnija tootmisüksust ja tutvuge kohapeal protsesside, tööpinkide
ning ka töötajatega. Külastus annab hea ülevaate, milliste tootegruppide puhul võib antud tarnija olla hea valik.
Kõrgetasemelises tootmisüksuses kumab kvaliteedile orienteeritus läbi kõikide tootmisetappide. Kõige olulisemad töövahendid on CNC-tootmisüksuses tööpingid ja spetsialistid, kes nende taga töötavad. Hästi hooldatud ja nüüdisaegse töötluskeskusega on oluliselt lihtsam tagada stabiilselt head kvaliteeti. Spetsialiste hinnata pole külastuse käigus tihti võimalik, küll aga saab ülevaate töökultuurist. Kvaliteedile orienteeritud töökultuurile viitavad näiteks toodete hoiustamine, klienditellimuste pakendamine, üldine puhtus ja õnnelikud töötajad.
Kui külastus pole võimalik, saab kiire läbivaate kasutatavast tehnikast ja töökultuurist tänapäeval ka ettevõtte sotsiaalmeedia kanalitest.
CNC-töötluses mõjutab tootmiskogus hinda olulisemal määral, kui esial -
gu võiks arvata. Hoolimata tootmispartii suurusest on tööpingi ülesseadmise kulu üldjuhul muutumatu ning jaguneb kogu tootmiskoguse vahel. Eriti märkimisväärne hinnamuutus partiikoguse muutmisest leiab aset väikeste partiide puhul. Seda arvestades soovitame küsida tarnijalt hinda mitmele tellimuskogusele, et leida enda jaoks optimaalne lahendus (vt lisatud graafikut).
Graafik illustreerib, kuidas koguse suurenedes ühiku hind langeb aeglustuvas tempos.
Stabiilse nõudluse korral tasuks kindlasti küsida pakkumist raamtellimusele või laokokkuleppele, kuna pikemaajalised kokkulepped võimaldavad CNCtöötluse pakkujal tegevusi optimeerida ning soodsamalt toota.
4. Optimeerige toote disaini
Detaili töödeldavus on teine oluline hinnamõjutaja CNC-toodagu puhul. Kui pakutud hind tundub ebamõistlikult kõrge, siis tasub alati küsida, milline asja -
olu hinda kõige rohkem mõjutas. Seeläbi võite leida toote spetsifikatsioonis vähetähtsaid nõudeid või omadusi, mis aga töötlushinda oluliselt mõjutavad. Selleks võivad olla töötlemise seisukohalt ebamõistlik geomeetria, materjali valikud, kitsendavad nõuded või ülepingutatud tolerantsiklass.
Detaili tolerantside määramisel tuleks lähtuda põhimõttest, et nii täpne kui vajalik, kuid nii ebatäpne kui võimalik. Juhul kui on ebaolulisi mõõte, siis oleks mõistlik määrata neile üldnõuetest vabam tolerants.
5. Võtke tänapäevasest
CNC-tehnoloogiast maksimum!
Viimaste aastatega on CNC treimise ja freesimise tehnoloogiad teinud väga suure tehnoloogilise arenguhüppe. Tänapäevased CAM-tarkvarad suudavad genereerida üliefektiivseid töötlusradu ning eemaldada materjali rekordkiirustel. Tööpingid on muutunud nii targaks, et suudavad mehitamata tagada kvaliteetset toodangut. Need tendentsid on muutnud keerukate komponentide tootmise oluliselt soodsamaks ja kättesaadavamaks.
See omakorda on mõjutanud tootearenduse kulgu. Keeruliste ja detailirohkete keeviskoostude asemel lahendatakse sama sõlm vaid ühe väljalõigatud CNC-detailiga. Varem kindlalt kallim lahendus on nüüd paljudel juhtudel isegi soodsam ja kordades kvaliteetsem. Samuti puudub kuumusest tingitud deformeerumiste risk. Julgeme väita, et tootmisprotsess ja selle haldus on tervikuna detailide vähesuse tõttu kiirem, lihtsam ja soodsam. Seega tasub kindlasti uurida, kas CNC-tehnoloogia eelised võimaldaksid ka teie toodet efektiivsemalt toota!
Afterone OÜ on 2004. aastal asutatud pereettevõte, mis on spetsialiseerunud kõrgemate kvaliteedinõuetega CNCdetailide valmistamisele. Põhiklientideks on täpsust ja tarnekindlust nõudvad meditsiini- ning masinatööstuse ettevõtted. Ettevõtte visioon on pidev tootmisprotsessi parendamine ning eilsest targem tootmine tänase efektiivsuse ja homse täiuslikkuse nimel. Ettevõttes kasutatav ISO 9001 kvaliteedijuhtimise süsteem tagab tõrgeteta tellimuste käsitluse alates tellimuse laekumisest kuni selle kliendile väljasaatmiseni. ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem võimaldab pakkuda tootmist, kus kahju keskkonnale on minimeeritud.
Tekstiilijäätmete kogumine on nagu kuum kartul, millega suuremas mahus eriti keegi tegeleda ei taha.
Maailma rahvaarv on viimase sajandi jooksul mitmekordistunud ning ajaga on suurenenud nii rõivaste kui ka muude tekstiilitoodete tarbimine. See seab tootmise tugeva surve alla ja tõstab fookusesse probleemi, mida teha üha suuremate koguste tekkinud tekstiilijäätmetega.
Ehkki inimesed on muutunud järjest keskkonnateadlikumaks ning taaskasutus on moes, ei pruugi lahendus olla nii lihtne. Kui varem viskas tarbija kiirmoebrändi rõivad pärast lühiajalist kasutamist olmeprügisse, siis nüüd on inimesed leidnud üles taaskasutuskeskused, kuid viivad kogumiskonteineritesse
teinekord ka katkised ja kasutamiskõlbmatud riided.
Omaette probleem on, mida kogutud materjaliga edasi teha. Ümbertöötlus on kulukas ja kaugeltki mitte alati kasumlik, ent võimalusi siiski on.
Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on kliimamuutuste ja keskkonnale tehtava kahjuga võitlemine Euroopa Komisjoni jaoks ülioluline. „Et olla aastaks 2050 esimene kliimaneutraalne maailmajagu, peame muutma oma ühiskonna ja majanduse toimimist, aga ka enda igapäevast käitumist. Tekstiilitööstus paiskab õhku 10% maailma kasvuhoonegaasidest, samal ajal lõpetab enam kui kaks kolmandikku riietest Eestis olmeprügina. Selline saas-
tamine ja raiskamine on planeedi ning majanduse tervist silmas pidades vastuvõetamatu.“
Simson lisab, et ühelt poolt tuleb tootmine muuta puhtamaks ja säästlikumaks, teiselt poolt peab riiete taaskasutamine ja uuesti ringlusse võtmine olema norm, mitte erand.
Osa vastutust omavalitsustele
Kohalikud omavalitsused (KOV) peavad korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise hiljemalt 1. jaanuariks 2025. Eraldi taaskasutuse kohustust tekstiilijäätmetele seatud ei ole.
Praegu on tekstiilijäätmete kokku kogumine korraldatud igas KOV-is isemoodi – osas on olemas konteinerid
kasutuskõlblike kasutatud riiete ja jalanõude kokku kogumiseks, osas kogutakse tekstiilijäätmeid ainult jäätmejaama kaudu.
Eesti kunstiakadeemia avaldas jaanuaris uuringu, milles tõdetakse, et tarbijate kasutatud tekstiili ringlussevõtuks puuduvad praegu Eestis head võimalused. Seetõttu on kõige olulisem koguda eraldi kasutuskõlblikud tekstiilesemed, et need teise ringi kaubana uuesti kasutusse võtta. Seda saab teha näiteks juba tuttavate riidekonteinerite või kaupluste kogumiskastide kaudu.
Paragon Sleep töötab ringi oma tootmisjäägid
Erinevad uuringud näitavad, et tekstiilitoodete (rõivad ja kodutekstiilid) tootmisprotsessis tekib 25–40% tootmisjääke. Suur osa sellistest tekstiilsetest tootmisjääkidest (kanga ülejäägid, lõikejäägid jms) on siiani suunatud jäätmetena prügilasse või segaolmejäätmete seas põletusse.
Paragon Sleep on Eesti tekstiilitööstusettevõte, kes esimesena Eestis ja ka Balti riikides on välja töötanud ja kasutusele võtnud tehnilise lahenduse tekstiilitööstuses tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtuks.
Ettevõte rajas 2013. aastal tekstiilitööstuses tekkivate tekstiilijääkide ümbertöötlemiseks tehase (võimsusega 1200 t/a), kus toimub tekstiilijäätmete tükeldamine, purustamine ja taas -
Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja keskkonnaministeerium ühendasid jõud, et edendada tekstiilimaterjalide ringlussevõttu ning julgustada inimesi tekstiile taaskasutama.
Väärtustavat taaskasutust ja ringdisaini ideed viljelev moedisainer Reet Aus mõtles välja kuus erinevat toodet, mille valmistamiseks kasutatakse Uuskasutuskeskusesse annetatud vanu teksapükse ja kodutekstiile.
Vanadest uusi tooteid õmmeldakse selle projekti raames üle Eesti: Eesti vanglateenistus toodab lapitekke, sihtasutus Hea Hoog põllesid, pajakindaid, tekstiilist kotte, dekoratiivpatju ning väikeseid vaipu töökeskustes Tallinnas, Rakveres, Raplas, Uuemõisas ja Võisikul. Uued valmistooted antakse 2020. aastal avatud uute AS Hoolekandeteenuste kodude sisustamiseks.
Allikas: keskkonnaministeerium
kiustamine. Saadud tekstiilikiudusid (vatiini) kasutatakse ringlussevõtu eesmärgil uuesti erinevates tekstiilitoodetes (nt mööbli, madratsite ja patjade sisuna, soojus- ja heliisolatsioonimaterjalina, puhastuslappide tootmisel). Ümbertöötlusse suunatakse ca 600 tonni enda tootmises tekkinud jääke, samuti võetakse vastu tekstiilijäätmeid teistelt ettevõtetelt. Taaskiustatakse vatiini tootmisjäägid ning teki- ja madratsitootmise tekstiilide tehnoloogilised tootmisjäägid.
Ettevõttel on lisaks erinevaid keskkonnahoiu- ja jätkusuutlikkusega seotud sertifikaate (GOTS ehk Global Organic Textile Standard, OEKO-TEX® 100 standard, FSC). Suurem osa ettevõtte kasutatavatest sünteetilistest kiududest on GRS (Global Recycle Standard) sertifikaadiga.
Kogenud inseneride nõu ja abi ajamilahenduste ja -osade valikul, projekteerimisel, tüübikatsetel ja serti tseerimisel aitab vältida kulukaid vigu, säästab aega ja raha ning tootearendusega kiiremini edasi liikuda. Seda võivad kinnitada meie kliendid Cleveron, 10 Lines, Inox Baltic, Asteni Mesindus, Helsingi Linnatransport jpt.
1- ja 3faasilised elektrimootorid, servomootorid, tarkvaralise kontrolleriga kõrge IP astmega sagedusmuundurid, arvutivõrgust seadistatavad juhtseadmed, tugevdatud reduktorid ning mootorid troopilises või arktilises teostuses
• vähendavad teie toodete maksumust ja tõstavad konkurentsivõimet.
DELTA ELECTRONICS sagedusmuundurid, servodraivid mootorid, reduktorid, kontrollerid, toiteplokid
• soodsam hind
• tasuta rakendustarkvarad
• serti kaadid ja ülemaailmne garantii
LENZE sagedusmuundurid, servoinverterid, kompaktsed kõrgsagedusmootorid, nutimootorid, reduktormootorid, kontrollerid
• kõrge töökindlus, ühilduvad hästi levinud tootjate seadmetega
• head projekteerimisprogrammid
• 24 h klienditugi ja globaalsed laod
GOSSEN METRAWATT kalibreeritud ohutustestrid professionaalidele
• vastavad IEC ja EN standarditele
• tagavad elektriseadmete, -paigaldiste ja masinate elektriohutuse nõuetele vastavuse
• lihtne mõõtmine
• tulemused salvestatakse pilve andmebaasis
• aitame välja töötada teile sobiva erilahendusega testimissüsteemi
ELEKTRIAJAMITE PROJEKTEERIMISTARKVARAD kiirendavad projekteerimis-, ostu- ja koostetööd seadme seadistamist, katsetusi ning üleandmist kliendile
Spetsiaalselt tööstusettevõtetele (eeskätt puidutööstusele ning filtri- ja pakenditootjatele) loodud MITOLi kvaliteetsed tööstusliimid annavad Eesti tööstusettevõtetele võimaluse teha hüpe oma tootmiskvaliteedis, on veendunud kaubamärgi omanikfirma Soudal ASi tegevjuht Priit-Hendrik Sumeri, kes tutvustab tooteid lähemalt.
Soudal AS omandas mõned aastad tagasi MITOLi, kes toodab juba üle 70 aasta uuenduslikke ja tõhusaid lahendusi liimide valdkonnas. Lahendusi iseloomustavad tehnoloogiliselt täiuslikud tooted, mis on viinud neid enam kui 35 riiki üle maailma.
Kuna toodame liime ise, saame tagada hea tarnekindluse. Liimide tootmisel võetakse arvesse ka iga kliendi erisoove pakendi, kuivamiskiiruse, värvitooni, voolavuse vms osas. Tänu laiale tooteportfellile leiab sobiva liimimislahenduse kindlasti iga tootmisettevõte.
Lisaks efektiivsusele on materjalide valimises ja tootmisprotsessides silmas peetud, et need vähendaksid mõju elukeskkonnale.
Liimimislahendused puidutööstustele
Täispuidutööstus: kandetarindite, akna- ja ukseraamide, põrandate, köögi töölaudade, laudade ning toolide valmistamiseks.
Mööblitööstus:
• ruumiliste toodete, plaatide lamineerimine;
• kumerpindade katmine;
• tüübeldamine, raami liimimine;
• servakantimine;
• liistude viimistlemine.
MITOLi liimid ei sisalda tervisele kahjulikke formaldehüüde, on kasutaja- ja keskkonnasõbralikud ning vastavad tugevusklasside D2, D3 ja D4 kvaliteedinõuetele, moodustades kiiresti keemilisi sidemeid. Valikus on ka liimid, mis sobivad äärmuslikesse ilmastikutingimustesse.
MITOLi liimid sobivad nii automaatseteks kui ka käsitsi tehtavateks töödeks väga erinevatel
kiirustel ja pealekandmise temperatuuridel. Liimide voolavus on kohandatud nii käsi- kui ka täisautomaatpihustiga kasutamiseks ning boonusena aitavad koostises olevad erilisandid vältida materjali kogunemist düüsi otsa. Ka erikoostamise toiminguteks ja kuumsulava liimiga kiirliimimiseks on olemas uuenduslik lahendus - liim kantakse sel juhul peale selleks ette nähtud kuumutava püstoliga.
MITOLi liimid sobivad nii tööstuslike kui ka hoonete filtrite liimimiseks:
• filtrite otsakübarate valmistamiseks;
• filtrisisu liimimiseks otsakübaratele, raamidele ja kassettidele jne;
• rõngastihendite liimimiseks.
Meie tugevad filtriliimid nakkuvad väga hästi eri tüüpi metallide, paberi, mittekootud ja plastist materjalidega. Liimidel on head voolamisomadused, tänu millele need täidavad suurepäraselt pragusid ja need kuivavad samas kiiresti, võimaldades sellega suurseeriatootmist.
Voltide liimimiseks ja kinnitamiseks ning pistete kaitseks sobivad kuumsulavad liimid nakkuvad erinevate materjalidega ja raskelt liimitavate pindadega, tagades sellega elastsuse ja liite tugevuse ning moodustades sideme lühikese ajaga, tänu millele toob liimi valik ühtlasi kaasa ka tootlikkuse tõusu tootmises.
MITOLi dispersioonliimid on veepõhised, lahusti- ja lõhnavabad; tootmises lihtsalt kasutatavad ja puhastatavad ning kulusäästlikud.
Liimimislahendused pakenditootjatele Kastide ja papptoodete tootmises:
• tööstuslike kastide voltimiseks;
• vedamiseks ja teisaldamiseks ettenähtud kastide tootmiseks.
Pakenditootmises:
• pakkekasti, pappaluse ja paberpakendi moodustamiseks ning sulgemiseks;
• puuviljaalus-kastide tootmiseks;
• kaubaaluste stabiliseerimiseks.
Iga pakenditootja leiab MITOLi tootevalikust just talle sobiva liimimislahenduse, sest pakume tootmiseks kõiki, kaasa arvatud pakkimiseks vajalikke erirakenduste liime nagu näiteks liim sügavkülmutatud toodete, joogikõrte kinnitamise ja kaubaaluste libisemisvastase kattekihi loomiseks.
Valime oma toodete jaoks naturaalsed, lõhnatud toormaterjalid, mis sisaldavad väga vähe mineraalõlisid. Meie toidupakendid vastavad USA FDA määruse 175.105 ja ELi määruse 10/2011 nõuetele ning hoolikalt valitud toormaterjalid
ja kõrgetasemelise koostisega liimid tagavad toidupakendite ohutuse.
Lisaks paljudele EVA-põhistele kuumliimidele pakume hiljuti välja töötatud uudset liimi, mille koostis põhineb metallotseen-polüolefiinidel. Sellel liimil on varasematega võrreldes veelgi paremad kasutusomadused, näiteks parem nakkumine raskesti liimitavate pindadega, suurem soojuslik püsivus, madal tihedus, kuni 40% madalam kulu, hea kuumustaluvus ja hea külmataluvus sügavkülmutamisel. Tootmisprotsessi puhtuse ja karboniseerumise puudumise tõttu vajab seda liimi kasutades tootmisliin vähem hooldustöid ning tööstuses tekib vähem seisakuid, tänu millele langevad omakorda tootmiskulud.
MITOLi tooted kuuluvad Soudali gruppi.
Huvi korral pöördu Soudali poole ja meie töötajad aitavad valida sobivad tooted ning teevad teile personaalse pakkumise!
Läti ABB alustas koostööd robotkööke valmistava ettevõttega Roboeatz aastal 2018, kui ABB müüs neile esimese roboti.
Tänaseks on aastal 2021 pilootrestoranina avatud robotköögist ehk ARK-st (autonomous robotic kitchen ) saanud maailma kõige arenenum autonoomne robotköök ja ABB varustab neid endiselt komponentidega.
„Alustasime Roboeatziga koostööd juba 2018. aastal, kui nad soetasid endale esimese ABB roboti. Täna on sama robot kasutusel nende pilootrestoranis ja meil on seljataga neli aastat edukat koostööd, mis jätkub kindlasti ka tulevikus. Oleme ennast näidanud usaldusväärse partnerina, kellega koos saab leida lahendusi
ka kõige keerulisematele probleemidele,“ märgib Läti ABB robootika ja diskreetse automaatika projektijuht Vadims Sceglovs.
ARK-i puhul on tegemist robotköögiga, kus valmistatakse ja serveeritakse keerukaid roogasid, nii külmalt kui ka soojalt, kiirusega üks roog minutis. Robot suudab teha üle 10 000 retsepti 80-st toiduainest ning täisvarustatud robot võib valmistada üle 1000 kohandatud roa. ABB robot IRB 4600 suudab samaaegselt valmistada nelja erinevat rooga ning asendada kolme kuni viit töötajat inimestest täiesti sõltumatult. Roboeatzi
tosin aastat
Enam ei pea keset suurt ja tähtsat jalkamängu oma mugavast tugitoolist tõusma, et minna külmkapi juurde õlle järele.
Piisab sellest, kui peatad toas sõprade vahel ringi sibliva roboti, annad talle topsi ette ja sekundite pärast võid jätkata joogi nautimist.
Õlleroboti mõtlesid välja Ühendkuningriigis asuva Middlesexi ülikooli geeniused.
ARK on ainuke sellelaadne köök, mis suudab pakkuda nii suurt hulka tellimuse järgi valmistatud kuumasid ja külmasid toite. Seda kõike tänu 4600 robotile.
ARK on eelkõige mõeldud toitlustama lennujaamasid, haiglaid, tanklaid, koole ja meelelahutusasutusi külastavaid inimesi. Nii kaob ära vajadus pakkuda eelpakendatud ja ebatervislikke toite, mis peavad säilima kaua ja olema kiiresti serveeritavad. Roboeatzi lahendu-
sega on värske toit mugavalt ja kiiresti kättesaadav.
Roboeatzi projekt ARK on lahendus mitmetele probleemidele, mis esinevad toiduainetööstuses, näiteks tööjõupuudus, suur tööjõu voolavus, tööjõukulu, toidu raiskamine ning toidu kaudu levivad haigused.
„Kõiki neid probleeme suudab Roboeatzi projekt lahendada väga kuluefektiivselt, kõrge hügieenitasemega ja toiduainete koguseid usaldusväärselt mõõtes,“ rõhutab Sceglovs.
Robot suudab valmistada 3000 toitu Hiina toidukoolide standarditele vastavalt. Hiinas on robotid mitmes restoranis inimesed välja vahetanud ja teevad töid, mida varem tegid kokad ja teenindajad. Robotköök Moleyl on justkui kaks kätt ja ta teeb sinu eest süüa. Ta oskab õppida uusi retsepte ja koristab enda järelt köögi ära.
Koduabilisest roboteid on erinevaid, paljudel on igapäevaselt kasutusel kas robottolmuimeja, aknapesurobot vm, aga on olemas ka multifunktsionaalsed robot-koduabilised, kes oskavad koristada, asju liigutada ja kohvi tuua. Koduabilisest robotid õpivad koguaeg uusi teadmisi ja kohanevad koristamisega, teades järjest paremini, kus mis käib.
Robot Aeolus on multifunktsionaalne robot, kes aitab erinevate ülesannetega kodus. Ta võib tuua toitu, koristada, otsida kaduma läinud asju ja tuua sulle juua. AI õpib jooksvalt sinu elustiili kohta ja oskab sind rohkem tundma õppides paremini aidata.
Flippy-nimeline robot asus tööle USA-s California restoranis CaliBurger, ülesandeks keerata kuumal pliidil särisevaid kotlette. Hamburgeri kotlettide ja pihvide keeramine rasva pritsiva kuuma pliidi ääres on küllaltki tüütu, eriti kui köögitööline peab seda tegema tunde ja tunde järjest.
Californias tegutsev ettevõte Miso Robotics on loonud köögis vaevlevale töötajale lahenduse: roboti, kes hea meelega pliidi ääres tegutseb ning muudegi ettevalmistustega köögis aitab, näiteks tüütu sibulalõikumisega – teda see nutma juba ei aja.
Flippy on põhimõtteliselt keerleva robotkäe kujuga, sensorid reageerivad temperatuurile, samuti suudavad 3D-sensorid ja erinevad kaamerad ümbrustest hästi infot koguda, misjärel saab robot tegutsema asuda.
Veel 2020. aasta lõpus polnud Eestil spetsiaalselt nüüdisaegseks andmekeskuseks projekteeritud ja ehitatud hoonetekompleksi, tõtt-öelda oli keskkonnasäästlike ja töökindlate andmekeskuste puudus terves Ida- ja KeskEuroopas. Lahendusena ehitati Hüürusse kriitilise tähtsusega andmete hoidmiseks sobiv Greenergy Data Centersi (GDC) andmekeskus, mis on ainulaadne nii Eestis kui terves Baltikumis.
Iga maja saab alguse tellija ideest,“
ütleb Meistri Kinnisvara juhataja
Holger Karema. „Selle hoone konstruktsiooni eripäraks on tavahoonest rangemad lisanõuded, muu hulgas maandustele ja magnetväljade kaitsele. Selle kõigega pidi arvestama juba karkassi projekteerides.“
Keskuse ümber ja sees on paika pandud tippklassi turvasüsteemid, toite-, jahutus- ja sidesüsteemid ning elektrivarustus on dubleeritud, veelekkekindlus taga-
tud ja tuleennetuseks kasutatakse hapniku alandamise tehnoloogiat. Energiaefektiivses hoones kasutatakse taastuvenergialahendusi ja kasutatakse ära serveritest tulev jääksoojus. Keskuse taristut monitoorivad pidevalt enam kui 3000 sensorit, töökindlus peab olema tagatud igal ajahetkel.
„Väga paljud turva-, tuleohutus- ja toimepidevusnõuded tulenevad andmekeskuse standardist EN 50600,“ räägib Greenergy Data Centersist Tanel Klaar, kes koordineeris andmekeskuse üldehitust.
Hoone siseseinad ehitati vastupidavatest ja hea tulepüsivusega bauroci CLASSICU plokkidest.
„Andmekeskuse eripärana peab tehnoloogia alati töös olema, kõik peab pidevalt toimima, ka ehituslik lahendus keerleb seetõttu ümber riskide maandamise.“
Nii on keskuses enamik tehnoruume jaotatud eraldi tuletõkkesektsioonideks –kui ühes tsoonis peaks puhkema tulekahju, siis ei levi see järgmisesse tsooni. Greenergy Data Centers on mahukas betoonhoone. „Kandekarkass on raudbetoonelementidest, montaaž toimus platsil,“ kirjeldab Holger Karema. „Kandetarindile esitatud nõuded olid täpsed ka turvakaalutluste osas: sellesse hoonesse autoga läbi seina sisse sõita ei ole võimalik.“
Vaheseinad baurocist
Vaheseintes eelistati kaalult kergemat kivist lahendust – sellises kohas on bauroci plokid parim kompromiss oma füüsiliste ja mehaaniliste omadustega.
Keskuse vahe- ja tuletõkkeseinad on seega suures osas ehitatud bauroci CLASSICU plokkidest. „See on väga hea lahen-
dus: ei koorma liialt kandetarindit, kiire ja kerge ehitada ja/või demonteerida, samas on plokkide tulepüsivuse andmed sellised, et kõik vastab esitatud nõuetele,“ selgitab Karema.
Idee kasutada vaheseintes just bauroci plokke pärineb KMK Arhitektidelt. „Meil on 6 meetri kõrgused laed, seega palju seinapinda, otsisime kergemat, ent tulekindlat seinalahendust ja bauroci CLASSICU plokid vastasid nendele soovidele, mis meil olid,“ lisab Tanel Klaar.
Positiivne on see, et bauroci CLASSICU plokkidest seina on avasid lihtne puurida. „Kipsist vaheseinte puhul oleks avade vormistamine olnud tunduvalt keerulisem ja töömahukam. Lisaks peab arvestama, et ka seina läbivatel torudel on kaal ja baurocit kasutades ei olnud vaja ehitada lisakarkassi nagu kipsile, seega hoidsime kokku aega ja raha,“ selgitab Karema.
„Ka hoone kontseptsioon nägi ette, et hoone peab olema ajas püsiv,“ räägib Tanel Klaar. „Tulenevalt standardist on hoone jaotatud erinevateks turvaaladeks, mille perimeetrid on omakorda erinevate nõuetega, mis puudutab näiteks seinte füüsilist tugevust, turvauste lahendusi ja lukustussüsteeme. Igal lahendusel on kindel turvaklass, näiteks on määratud, mis aja jooksul peab sein vastu pidama sellest kindla tööriistaga läbi minemise katsele.“
Kokku vältas erilise maja ehitus kaks aastat: „Üldehituse osa võttis kokkuvõttes ca 20% ajast, ülejäänud aja tegelesime hoones oleva tehnoloogiaga,“ lausus Tanel Klaar.
Holger Karema toob esile, et Greenergy Data Centers oli insenerile põnev väljakutse. „On, mille nimel pingutada ja mida arvestada,“ ütleb ta. „Ehitusinseneril peab selliste hoonete plaanimisel jaguma kogemusi ja teadmisi, tuleb tunda ka tehnoloogiat. Nii mõnigi kord on konstruktsioonile erilised nõuded, seda näiteks trüki- või materjalitööstuse hoonete puhul. Aga niisugused väljakutsed on samas huvitavad.“
Kokkuvõttes on Greenergy Data Centers insenertehniline meistriteos, mille sarnast teist Baltikumis ei leidu. Sellega täideti puudujääk Eesti IT-taristus ning andmekeskuse turvalisusest ja töökindlusest lõikavad kasu organisatsioonid nii era- kui avalikust sektorist veel aastaid.
www.bauroc.ee
Greenergy Data Centersi andmekeskus
Baltikumi kõige energiaefektiivsem ja turvalisem koht kriitilise tähtsusega andmete hoidmiseks
Keskuse ümber ja sees on turvasüsteemid, toite-, jahutus- ja sidesüsteemid dubleeritud
Hoone on energiaefektiivne ja kasutab vaid rohelist energiat
Pindala 14 500 m 2, kompleksi koguvõimsus 31,5 MW
Kõrgeim töökindlus (EN50600 Level 3 / Level 4)
Kohandatava suurusega serveriruumid asuvad kahel korrusel, hoone on side- ja pilveneutraalne
Relvastatud valve, mida toetab tehisintellekt
Energiakasutuse tõhususe (PUE) eesmärk < 1,2
Tuletõkkeseinte materjal: CLASSIC 200 plokid, üle 2100 m2
Ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS
Arhitekt: KMK Stuudio
Projekteerija: Meistri Kinnisvara AS
Müüritööd: Grandline OÜ
Sellistes külmkapimõõtu kappides asubki internetis nähtav sisu.
Äravajunud või viltune põrand ning praod seinas annavad tihtipeale märku
tõsisemast ohust – hoone kandvad konstruktsioonid on hakanud vajuma. See on protsess, kui keskkonna mõjul või mittekvaliteetsete ehitustööde tagajärjel, samuti pinnase omaduste muutuse tõttu hakkab ehitise vundament vajuma.
Kui märkate hoone juures vajumisele viitavaid muutusi, tasuks esimesel võimalusel pöörduda geotehnilisi töid teostavate professionaalide poole. Spetsialistid kinnitavad, et kui hoone vajumise ning pinnase tihendamise probleemiga õigeaegselt ei tegeleta, kaasnevad sellega tõsisemad tagajärjed ning lisakulud tulevikus. Üksnes silmale nähtavate iluvigade likvideerimine hoone vajumise protsessi ei peata – probleemi tuum jääb endiselt alles.
Eestis tegeleb vajunud ehitiste stabiliseerimisega URETEK Baltic OÜ, parandades pinnast keskkonnasõbralike geopolümeeridega kiirel ja tolmuvabal meetodil, mis ei häiri hoones töötavate inimeste tegevust.
„Põranda, vundamendi ja maja vajumine võivad olla tingitud erinevatest asjaoludest – nõrgast aluspinnasest, pinnase kehvast tihendusest, liiga suurest koormusest põrandale, vibratsioonist, puudulikust drenaažist või maa-aluse veetoru lõhkemisest, mille tagajärjel uhub vesi pinnasest peenosised ära,” räägib URETEK Baltic OÜ tegevjuht Roman ReinerLatõšev. Hoone vajumine võib alata ka lähedusse rajatavate uute hoonete ehitusprotsessi tõttu, kuna selle käigus pumbatakse vett pinnasest väga jõuliselt välja. Samuti võivad vajumist tekitada suured
URETEK Baltic on aastate jooksul tegelenud tuhandete ehitiste pinnase stabiliseerimise ning vajumise peatamisega, sh elumajad, laohooned, kaubanduskeskused, lennujaamad, sadamad, raudteed, maanteed, tööstus- ja põllumajandushooned, aga ka ajaloolised ehitised ning mälestusmärgid.
URETEK Baltic pakub tasuta konsultatsiooni hindamaks hoone kandvate konstruktsioonide seisukorda.
dist vundamendi vajumist ennetada, loodides põranda paika 1mm täpsusega ning tõstes põranda koormustaluvuse soovitud võimekuseni.
„Põranda lõhkumisele, pinnase tihendamisele ning vundamendi renoveerimisele kuluks tavapäraste meetoditega vähemalt 1-2 kuud. URETEK tehnoloogia on oluliselt lihtsam ja kiirem. Injekteerime läbi 16mm puuravade pinnasesse geopolümeervaike, jaotades punktkoormuse ja vibratsiooni ühtlaselt. Meie lahenduse eeliseks on see, et ettevõtte igapäevategevus hoones ei pea katkema ning seadmeid ja muud inventari pole vaja välja kolida. Saame oma tööd teha ka öösel, vajadusel ka etappide kaupa või kliendi poolt soovitud ajavahemikus. Koostame koos tööplaani ning stabiliseerime vajunud ehitise all oleva pinnase ning vundamendi kliente ja nende tööd häirimata, seega ei peata meie tegevus kliendi planeeritud rahavooge. Elektroonika- ja toiduainetööstustele ning laboritele on eriti oluline seegi, et töötame tolmuvabalt. Oleme töid teostanud ka eriti kõrgete nõudmistega serveriruumides,” selgitab Reiner-Latõšev.
URETEK Baltic on aidanud stabiliseerida väga erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtete kinnisvara ning ka avaliku sektori hooneid. URETEK tehnoloogia abil saab lahendada pinnase vajumise probleeme paljudes erinevates valdkondades alates eramajadest kuni infrastuktuuri keerulisemate rajatisteni.
puud, mille juured kasvavad hoone alla, ammutades pinnasest niiskust.
Pinnase stabiliseerimine toimub kiirelt, tolmuvabalt ja kliendi tööd katkestamata
Hoone vundamendi vajumisega võivad kaasneda esialgu silmale nähtamatud probleemid ning lisakulud tulevikus. Kui hoone vundamendi vajumist esimesel võimalusel ei peata, siis väheneb hoone energiatõhusus, tekivad soojus- ja elektrisüsteemide rikked, purunevad veetorud, hoonesse tekib niiskus ja hallitus ning kinnisvara väärtus langeb. Rohkem
Sageli võetakse rendile vanad hooned, rajatakse sinna tootmine või logistikakeskus, aga jäetakse tähelepanuta asjaolu, et põrandatele ei ole sellist koormust planeeritud. URETEK Baltic saab edaspi-
„Ülemaailmselt 48 aastat ja Eestis pea 7 aastat tegutsenud ettevõttena peame kvaliteeti ning kliendi rahulolu äärmiselt oluliseks. Tahame alati saavutada maksimaalse tulemuse,” ütleb Reiner-Latõšev ning lisab, et kasutatavad vaigud omavad kõiki vajalikke keskkonna- ja ohutussertifikaate ning materjalidele antakse 50-aastane garantii.
Pakume parima kulumiskindlusega lumesaha kumme, laos palju erinevaid mõõte.
Maksimaalne lõigatava detaili suurus 3050 × 4150 mm, kasutusel kuni 4 lõikepead.
Moduleston OÜ | Kesk tee 32-14, Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa
Mida aasta edasi, seda enam veenab tegelikkus meid, et tuleviku ennustamine pole pelgalt tänamatu tegevus, vaid ka lihtsalt võimatu.
Näiteid koguneb järjest enam. Tööstuse areng maailmas on selle üheks tõestuseks. Koosneb see ju nii paljude, nii juhuslike ja sestap nii ettearvamatute asjaolude koosmõjust õigel ajal ja õiges kohas, et isegi mineviku põhjalik tundmine ei anna meile kätte tuleviku palgejooni.
Ahvatlus ennustada, ent ka vajadus selle järele on suur, sestap töötab maailmas leegion futuriste, kelle korraldatud
konverentsist osavõtt teeb sind mitme tuhande euro võrra vaesemaks, mitte aga pilti tulevikust selgemaks.
Siiski on targem jääda selles vallas võimalikult tagasihoidlikuks ja napisõnaliseks. Leiutaja ja teadlase Alessandro Volta (1745–1827), elektrokeemia isa, patarei leiutaja ja metaani avastaja käest küsitud omal ajal: „Mida elektriga pihta hakata? Kuidas võiks seda nähtust tulevikus kasutada?“
Itaallane arvanud, et vast mänguasju peaks saama sellega küll tööle panna … Seda silmas pidades läheme teema juurde.
Tööstuse uueks vundamendiks on laienev koostöö
Maailmas, kus tooted lähevad järjest keerulisemaks ja seega algul ka kallimaks ning koosnevad üha suuremast arvust osadest – seda reeglina, üldise tendentsina, sest erandeid on alati –,
selles praeguses maailmas seatakse tööstuse arengus järjest tähtsamale kohale koostöö. Tänu koostööle tekivad imelised arengud, mida inimkond läbi ajaloo on nautinud. Siinjuures on võimatu üle hinnata nn püha kolmainsuse, valitsuse, tööstusfirmade ja akadeemia (teaduse) ühise tegutsemise mõju – just sellest tekkivat uut kvaliteeti – terve riigi ja ühiskonna arengule.
USA suur autoriteet selles vallas, praktik ja teoreetik Eric Schmidt, kelle artikleid ja raamatut „The Age of AI: And Our Human Future“ suuresti soovitan lugeda (kaasautorid Henry Kissinger ja Daniel Huttenlocher), on arvanud, et Hiina pretsedenditult kiire arengu üks põhjusi oli ka asjaolu, et õpiti diktaator Mao katastroofidest, mis läks maksma kümneid miljoneid inimelusid, kuid sai nimetatud koostöö väga hästi toimima. Kõikide tasandite juhtkondi hakati kokku panema pädevust ja liikmete varasemaid saavu-
USA on ainuke suurriik, kus haritud tööliste arv (seega ka tööstus) on kolme aastakümne jooksul
lausa kolmandiku võrra kasvanud.
tusi arvesse võttes (meritokraatia). Sellest on tänaseni kinni peetud. Näiteks olgu öeldud, et HKP KK poliitbüroo alatise komitee praegustest seitsmest liikmest üks on Ding Huexiang (60), kes on ka peaministri esimene asetäitja. Ta on pärit vaesest perekonnast ning ilma vanematelt päritud suhete või toetuseta, kuid tipp-poliitikute hulgas au sees väga kiire mõtlemise ja erakordse mäluga inimesena. Ent meie teema jaoks on oluline, et enne poliitilise karjääri algust töötas ta 17 aastat teadlasena Shanghai materjalide teadusliku uurimise instituudis uute materjalide alal (1982–1999) ja tõusis instituudi direktoriks. Uued materjalid on aga tööstuse edasises arengus kindlasti tähtsal kohal.
USA tööstuse silmapaistvat arengut pärast teist maailmasõda seostatakse president D. Eisenhoweri poliitikaga, kes mitmeid uusi organeid luues pani aluse ülikoolide ja erafirmade vahelisele koostööle ning ergutas praktikat, kus kõrgkoolide õppejõududest said mõneks ajaks riigiametnikud, eriti välis- ja kaitseministeeriumis, et mõne aasta pärast naasta tagasi kateedritesse.
USA edu valem
Eric Scmidti arvates jääb iga riik paratamatult tööstuse arengus maha, kui erakapitali ja riigi vahel pole pidevalt kasvavat arusaamist, oma rollide kindlat piiritlemist, aga ka täpselt paika pandud mängureegleid. Ta toob näiteks 5G arengu, kus USA pole osanud sageduste müüki/rentimist teha erafirmadele atraktiivseks ja seetõttu olevat ka digiareng riigis takerdunud, eriti panganduses ja hariduses. Hiinas seevastu on leitud, et laste arengule ja tervisele mõjub pidev veebis surfamine kahjulikult ja seda tegevust on piiratud seadusega paari tunnini päevas. Ilmselt asuvad ka paljud teised riigid hiinlaste kogemusi rakendama, muidugi omal moel, sest igal asjal on mitu tahku.
Loomulikult huvitab tervet maailma USA tegevus tööstuse arengus, sest just tootmine tegi selle rahva rikkaks ja andis talle praeguse heaolu. Ameeriklaste sissetulek elaniku kohta jääb maha vaid ülirikaste naftariikide omast. Ka kõige vaesema osariigi Mississippi keskmise elaniku ostujõud on prantslaste omast suurem – üle 50 000 dollari.
Tasub meeles pidada, et USA on suurema SKP-ga kui ülejäänud kuus rikast demokraatlikku tööstusriiki (Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Kanada ja Itaalia) kokku! (Vastavalt 58 ja 42%.) Need moodustavad formaalse G-7 grupi, kelle kohtumistel võetakse vastu ka tööstuse arengule tähtsaid otsuseid. USA-s kasvab keskmine sissetulek Jaapanist ja Lääne-Euroopa riikidest kiiremini. Miks? Lühike vastus on: tööstuse halastamatult nutikas eelisarendamine. USA on ainuke suurriik, kus haritud tööliste arv (seega ka tööstus) on kolme aastakümne jooksul jõudsalt kasvanud, lausa kolmandiku võrra. Teistes arenenud riikides on see number kolm korda väiksem, üks kümnendik. (The Economist, 15.04.2023, lk 9). Kui siia lisada, et Ameerika tööline töötab aastas paarsada tundi rohkem kui sinikraed mujal, ent
tema töö tootlikkus on kõrgem, siis hakkab olukord selginema. Kuid suure pildi jaoks on vaja silmas pidada ka hulka teisi tegureid. Näiteks.
Kui Vene oligarhid ostavad hoki- ja pallimängu meeskondi kokku, et tuua riigile au ja kuulsust nende võitudega ning nõndaviisi teenida Vladimir Putini heakskiitu ja leevendada tema ohtlikku nurinat kapitali pagemise üle välismaale, siis USA miljonärid ja miljardärid peavad kõige kiiduväärsemaks ülikoolide ja teadlaste toetamist, asutavad kuulsate inimeste nimelisi uurimisasutusi ja kateedreid ning annavad heldeid stipendiume taibudele. Välismaal registreeritud patentidest on iga viies USA
Viis suurimat firmat eesotsas Apple’iga kulutavad USA-s 200 miljardit dollarit uuendusteks ja uurimistöö finatseerimiseks.
päritolu, Nobeli auhinna laureaatide rohkusest rääkimata. USA väga head tingimused meelitavad tervest maailmast helgemaid päid seal oma uurimistööd jätkama. Viis suurimat firmat eesotsas Apple’iga kulutavad USA-s 200 miljardit dollarit uuendusteks ja uurimistöö finatseerimiseks kas tellimustöödena või oma uurimislaborites.
Arvudes on seda raske rehkendada, ent tööstusele annavad palju juurde asjatundjate arvates optimaalse suurusega ingliskeelne Põhja-Ameerika arenenud turg (Kanada + USA) oma ligi 370 miljoni elanikuga, kõrge töökultuur ja novaatorlust ergutav seadustik, sealhulgas maksunduse alal. Lisagem siia juurde normaalse suhtumise ja arusaamise selles tegevuses paratamatult ette tulevatest ebaõnnestumistest (pankrotid) ning riskidest.
Samuti erineb USA tööturg suuresti Euroopa ja Jaapani omast dünaamilisuse poolest ehk teisisõnu, sind on kerge tööle võtta ja samas ka vallandada. Kes meist poleks kuulnud filmides legendaarset hüüatust You are fired! või näinud pankrotti läinud firmast oma isiklikke asju pappkastis välja tassivaid töötuks jäänud inimesi.
Tänu kõigele sellele on USA-st alguse saanud või just tänu ameeriklastele laiatarbekaubaks muutunud (loe: odavaks) paljud tooted autodest kodumasinate, arvutite ja internetini.
• Kompaktne disain
• Pakendite paigaldamine alusele reavõi korruse kaupa
• Seadistatav vastavalt teie pakenditele
• Vahelehtede paigaldamine
• Vahelehtede pööramine
• Pakendite testimine/kontrollimine (valikuline)
• Pakendite pööramine (valikuline)
• Kompaktne disain
• Kohandatav vastavalt teie tootele ja aluste kõrgustele
• Aluste kõrgused kuni ca 2700 mm
• Eemaldab ka vahelehed ja koondab need näiteks kasti
• Eemaldab alustelt korraga terve korruse pakendeid
• Virnastab alused (valikuline)
Viimasel ajal levib kulutulena USA ja India uurijate koostöö iseäranis teadusmahukatel aladel ja seda interneti kaudu. Ajavahet arvesse võttes saab seda korraldada pidevalt, nonstop, seega peaaegu ööpäevaringselt. Koroonavaktsiini väljatöötamisel tähendas see suurt võitu ajas ja rahas.
Kas murrang või uus peatükk tööstuse arengus?
Teema puhul ei saa mööda meie aja tähtsaimate suhete kompleksist. Selleks on kahe kõige suurema majandusega riigi USA ja Hiina omavaheline läbisaamine. Kui 2018 alustas USA president Donald Trump sisuliselt kaubandussõda hiinlastega, kehtestades järjest uutele ja uutele sealt tulevatele kaubagruppidele kõrgeid tariife ja muid makse, üllatas mind hiinlastest läbirääkijate, iseäranis delegatsiooni juhi, Harvardi koolitusega asepeaministri Liu He ülimalt suur vaoshoitus. USA poliitikat tauniti ja argumente, et hiinlased varastavad tehnoloogiasaladusi ning nende kaupadel on põhjendamatult odavad hinnad, mis toob kahe riigi vahelises väliskaubanduses kaasa suure puudujäägi, pareeriti sellega, et kaubandussõjas pole võitjaid, vaid kaotajaks on mõlemad riigid, nende elanikud ja firmad. Uus president Biden karmistas veelgi tingimusi, ent hiinlased ei teinud justkui väljagi. See oli suur kontrast võrreldes näiteks Leeduga, kui sellele riigile kehtestati täielik embargo suhtlemise eest Taiwa-
See oli suur kontrast võrreldes näiteks Leeduga, kui sellele riigile kehtestati täielik embargo suhtlemise eest Taiwani kui iseseisva riigiga.
ni kui iseseisva riigiga. Milles siis asi? Esmapilgul võib teha loogilise järelduse, et mastaabid ja kaubavahetuse tähtsus on väga erinevad ning sellest johtuvalt valisid hiinlased vähemalt esialgu USA-le vastamisel leiguse. Lähemal uurimisel selgub, et HKP 18. kongressil 2012 esines XI Jinping kinnisel istungil kõnega, mille sisuks oli, et tänu hiinlaste leebusele ja rumalusele on lääne firmad Hiinat „kaaperdamas“. Iseäranis agressiivsed on USA korporatsioonid. Sellele tuleb vastu seista, et meid röövitakse uuesti, tõsi küll – uutmoodi ja kavalamalt, mitte nii ilmselgelt kui oopiumisõdadega 19. sajandi keskel, mida hiinlased seniajani nimetavad alanduste sajandiks.
Teatavasti oli Hiina reformide ja riigi avamise isa nende kuulus riigijuht Deng Xiaoping (1904–1997), kes on ka andnud nõu, et tuleb kannatlikult ära oodata oma aeg ja mitte näidata välja omi tugevusi.
Järelikult oli Trumpi kaubandussõda pärikarva ka hiinlastele, kes otsustasid kasutada soodsat juhust, et asuda end USA-st lahti ühendama. Siis aga tuli pandeemia, mis lõi kaardid täiesti segi. Võib oletada, et uus peaminister Li Qiang, kel pole küll varasemat kogemust asepeaministrina nagu tema eelkäijatel, ent seevastu on Xi täielik usaldus ja Shanghai juhtimise kogemus, on veennud partei juhtkonda, et USA kõrvaleheitmisega tuleb oodata. Riigile on hädasti vaja uusi investeeringuid, mis pandeemia tõttu kokku kuivasid. Ja edu näib saabuvat. Nii planeerivad mitu USA firmat Li ergutusel rajada Hiinasse uusi tehaseid. Apple’i juhi Timothy (Tim) Cooki (62) sõnade kohaselt pole Hiina oma külgetõmbejõudu sugugi kaotanud, otse vastupidi. Ehk teisiti öeldes, seal on endiselt võimalik teenida suurt tulu. Ent kui kaua, selles on küsimus. Jaapanlased prognoosivad, et aastateks 2033–2035 on Hiina majandus planeedi suurim.
Ameeriklased teevad muidugi kõik, et seda ei juhtuks, kaasa arvatult suured subsiidiumid oma tööstusele, mida eurooplased omakorda kiiva pilguga pealt vaatavad, porisedes, et sedaviisi rikutakse ausa konkurentsi reegleid.
Praegune aeg, mida ilmestab selle kõige foonil kiire tehisintellekti areng, on kõike muud kui etteprognoositav.
Uued avastused ja leiutised muudavad tööstuse palet üha kiiremini. Uuest peatükist kasvab välja murrang.
Ja see on ka ainus, milles ollakse ühel meelel.
Oma tegevusaja jooksul oleme saanud mitmeid küllakutseid tootmisettevõtetelt, kes soovivad oma seadmete ja tööliinide ülevaatamisel abi. Tihti on selle põhjuseks seadmeliini töövõimekuse langus, töötulemused on ebakvaliteetsed või on tõusnud märgatavalt varuosade kulu.
Eelpool välja toodud muresid aitab ära hoida seadme või tootmisliini regulaarne hooldustegevus. Esimese sammuna soovitab BBT oma hooldusmeeskonnaga lihtsat tootmisseadmete defekteerimist. Meie spetsialist tuleb tootmisesse, kaardistab kõik seadmed ning vajadusel lisab kommentaarid seadme osadele, kus tuleb teha täiendavaid parendusi parema töökvaliteedi saamiseks.
Enamikel juhtudel tulebki välja, et seadmed on jäänud pikemalt hooldamata või on hooldus olnud osaline, mis omakorda takistab masinate sujuvat tööd ning mõjutab negatiivselt töökvaliteeti ja tootlikkust.
Järgnevalt lepitakse tootmisjuhiga kokku täpsem hoolduskava, milles määratletakse kõik vajalikud tegevused, sealhulgas seadmete puhastamine ja kontrollimine, määrdeainete vahetamine, elektriliste ja mehaaniliste osade kontrollimine ning vajadusel nende parandamine või asendamine. Iga tööstusliku seadme puhul on see kindlasti erinev ja tuleneb seadme töötundide, vahetuste arvu või kasutuse intensiivsusest.
BBT klientide seas on suuri tootmisettevõtteid, kes hooldavad regulaarselt oma viimistlusseadmeid ja -liine vastavalt koostatud hoolduskavale. Hoolduste käigus leitakse kas uusi meetodeid või komponente, kuidas tagada seadmete parem töökindlus. Koostöös peitub võti! Lisaks korrapärasele hooldusele on kindlasti võtmesõnaks töötajate koolitus, et tagada nende pidev pädevus ja teadmised seadmetega töötamisel. Meie spetsialistid tulevad hea meelega ja aitavad koolitusi ka läbi viia.
Keerulisel ajal ei ole võib-olla võimalust soetada kohe uusi seadmeid, aga olemasolevate seadmete regulaarne hooldus ja töötajate koolitus on olulised tootmisprotsessi tõhususe ja kuluefektiivsuse tagamiseks – need aitavad hoida toodete kvaliteeti ja tagada töötaja ohutuse.
• Väiksemaid töid teeme Peetris, kus asub meie kontor ja hooldusruum. Võimalus on tuua meile oma hooldust vajav seade kohapeale või lepime kokku aja ja teeme vajalikud tööd sinu ruumides.
• Suuremate ja statsionaarselt paigaldatud seadmete ning liinide hooldust teeme klientide tootmisruumides üle Eesti
• Kokkuleppel saame kaardistada kliendi kogu seadmepargi ning jälgime kõikide seadmete hooldusvajadust juba regulaarse hooldusgraafiku alusel.
• Hooldust ja varuosi pakume sisuliselt kõikide tarnijate seadmetele, seda tänu oma ulatuslikule partnerite võrgustikule
Enne ja pärast puhastust
Kundas asuv haavapuitmassitehas Estonian Cell seiskas aprilli keskel kuni mai alguseni tehase töö, et vältida laovarude kasvu keerulises konkurentsiolukorras eksporditurgudel.
See on viimaste kuude jooksul juba kolmas turuolukorrast tingitud tehase seisak. Olukord on ettevõtte sõnul 24/7 täisvõimsusel töötamisele orienteeritud tehasele ootamatu.
„Eelnenud 16 aastal määras tehase müügimahu tootmismaht. Energiakriisi käigus ja selle järel muutunud konkurentsiolukorras ei ole tehas suutnud 2022. aasta teises pooles kaotatud müügimahte taastada,“ ütleb Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe pressiteates.
Tema sõnul langetati nii tehase kui ka töötajate jaoks valus otsus, kuna kõrge omahinna tõttu pole tehase toodang välisturgudel enam nii konkurentsivõimeline kui varem. „Oleme olukorras, kus meie müügiportfell ei ole taastunud oodatud tempos,“ nendib Lahe.
Ta märgib, et tehase raskused algasid eelmise aasta augustis, mil elektri- ja gaasihinnad mitmekordistusid. „Tehase konkurentsivõime sai olulise löögi olukorras, kus teised Euroopa riigid tööstust energiakriisis olulisel määral toetasid,“ ütleb Lahe.
Eelmise seisaku ajal tehti tehases
Tehase seisak ei tähenda, et sellal ettevõttes midagi paremaks ei saaks muuta.
Puitmassi tootmise juht Ivari Samolberg selgitab, et kahe nädala jooksul sai tegeleda remondi, hoolduse ja süvapesuga. „Tõime mõned planeeritud remonditööd varasemaks,“ sõnab Samolberg. „Pesime tehase laest põrandateni korralikult puhtaks,“ ütleb ta ning lisab, et nii põhjalikku pesu ei ole 16-aastase tehase ajaloos veel kordagi teha saanud. Ööpäev läbi töötavate masinate puhul ei olegi lihtsalt teisiti võimalik.
„Laupäeval lõpetasime koristamise, pühapäeval toimusid seadmete tühikäivitused. Öine vahetus vastu esmaspäeva soojendas tehase üles ja esmaspäeva varahommikul kell viis hakkasime haket tootma,“ kirjeldab Samolberg tööd tehase taaskäivitamise eel.
Mida pikem on seisak, seda keerulisem on pärast protsessi taas käivitada. Tehases teevad veepuhastuses tööd ka elusad bakterid, kes peavad seisaku ajal dieedil olema. Pärast paari nädalat jahedamas ning toitainevaesemas keskkonnas peab ka 100 tonni baktereid tasapisi endise režiimiga harjuma.
Tehase meeskond on tohutult panustanud, et muuta tehas energiaefektiivsemaks. Võrreldes tehase käivitamise ajaga oli juba 2022. aastaks nii elektri kui ka gaasi tarbimine 30% väiksem. 2022. aastal hoidis tehas energiat täiendavalt kokku 14 GWh. Seda on rohkem, kui enamik ettevõtteid elektrit ja gaasi üldse tarbibki.
Eesti majanduses ja tööturul toimuvate muutuste toetamiseks alustatakse Tallinna tehnikaülikoolis nüüd mehhatroonikainseneride koolitamist eesti keeles: avatakse uus eestikeelne elektrotehnika ja mehhatroonika magistrikava, millele luuakse kaks peaeriala – elektrotehnika ja mehhatroonika.
Kuni kaks semestrit saab läbida inglise keeles, et senisest efektiivsemalt osaleda õppeprojektides ja võrgustikes (nt Erasmus+ või EuroTeQ), ühtlasi luuakse topeltkraadi võimalused tugevate välisülikoolidega.
Kava fookus on elektritarbimisel, muundus- ja juhtimissüsteemidel, saadakse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud elektri- ja mehhatroonikainseneridele, kes töötavad elektriliste ja mehhatrooni-
liste süsteemide, komponentide ja seadmetega. Samuti on olulisel kohal küsimus, kuidas neid ehitada, nendega töötamist kavandada, neid juhtida ning nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetavalt, keskkonnasõbralikult ning ühiskondlikult aktsepteeritavalt korraldada.
Õppekava läbinud on valmis toime tulema interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride ja teiste spetsialistidega ning võivad töötada elektri- või mehhatroonikainsenerina, et hoida tehnikat käigus ja seda arendada.
Õppekava on üles ehitatud neljasemestrilisena ja sellel on kaks peaeriala: elektrotehnika (elektriinsenerid, nooremteadurid) ja mehhatroonika (mehhatroonikainsenerid, nooremteadurid). Õppeainete sidusus semestri(te) lõikes luuakse praktiliste ülesannetega, sh
laboritöödega ja iseseisva töö ülesannetega, õppekava raames viiakse läbi õppeaineüleseid õppeprojekte.
Head tööstusalad Ida-Virumaalt Virumaa kolledžis saab omandada rakenduskõrghariduse kolmel erialal. Keemiatehnoloogia on universaalne eriala, mis kuulub maailmas kümne kõige nõutavama hulka ning tagab seega head väljavaated karjääriks.
Rakendusinfotehnoloogia on keskendunud tööstusele, kuid lõpetajad on leidnud häid töökohti ka koolides, haiglates ja kohalikes omavalitsustes.
Masinaehitus ja energiatehnoloogia tagab laiapõhjalise tehnikahariduse, mille baasilt saab spetsialiseeruda kas masinaehitusele või energiatehnoloogiale. Valikainena saab juurde õppida mäendust.
Rakenduskõrgharidusaladel on võimalik saada töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust.
Rakenduskõrghariduse kavade loogiline jätk on magistrikraadi omandamine. Õppida saab äriinfotehnoloogiat, jätkusuutlikku keemiat ning uuest õppeaastast alates rohelisi energiatehnoloogiaid.
Tekst: Kadri Põlm Foto: Tiit Blaat
Saku Õlletehas
võttis uuest aastast alternatiivlahendusena kasutusele LPG-süsteemi.
Kui varasemalt oleksid raskused gaasitarnetega või ülikõrged elektrihinnad võinud Saku Õlletehase tootmise osaliselt peatada, siis vedelgaasi kasutuselevõtt võimaldab õlletehasel edaspidi ka võimalike tõrgete korral täisvõimsusel tootmist jätkata.
Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul on sõda Ukrainas ja energiakriis muutnud energiaalase sõltumatuse teema ettevõtte jaoks väga aktuaalseks. „Eks nii nagu paljusid teisi ettevõtteid, on sõda Ukrainas ja energiakriis pannud ka meid mõtlema sellele, kuidas toota võimalikult pal-
ju meile vajalikust gaasist ja elektrist ise. Siiani on läinud hästi ja oma töös me ümberkorraldusi tegema ei ole pidanud. Oleme teinud ettevalmistavaid tegevusi ja loonud alternatiivvõimalused, mida näiteks maagaasitarnete võimaliku katkemise korral vajadusel koheselt kasutada saame,“ räägib Härms ning lisab, et seni on olnud varuvõimaluseks kasutada vedelkütust. „Sellise stsenaariumi korral, kus oleksime pidanud alternatiivlahendusele ümber lülituma, ei oleks me saanud tootmist täisvõimsusel jätkata, sest diiselkütusel töötav katel seda ei võimalda. Just seetõttu otsustasime kasutusele võtta LPG-süsteemi, mis võimaldab meil ka tõrgete korral tootmises täisvõimsusel tööd jätkata. Nüüd, kus Saku Õlletehas ei ole sõltuv üksnes maagaasist, saame me vajadusel näiteks ka järjekordse energiahindade spurdi korral valida enda jaoks odavama energiaallika. Meie kui ettevõtte jaoks on säärane paindlikkus – ühelt
energiaallikalt soodsamale ümber lülituda, kui selleks vajadus tekib – äärmiselt oluline,“ ütleb Härms.
Juhatuse liikme sõnul mõjutaksid gaasi tarneraskused Saku Õlletehast väga oluliselt ja otseselt, sest ettevõtte peamine energiaallikas ongi gaas. „Gaasi kasutame me hoonete kütmiseks, sooja vee tootmiseks jms. Lisaks kasutame me gaasi auru tootmiseks, mille toel töötab meie keedumaja õllevirde tootmiseks. Aur on Saku toodete valmistamisel väga vajalik, sest see on tootmise erinevates etappides võtmekomponent,“ selgitab Härms. Keskmine maagaasi kulu Saku Õlletehases on 1,9 miljonit m 3 aastas. Samas näiteks 150–250 m 2 eramajapidamise küttekulu koos sooja vee tarbimisega jääb suurusjärku ca 2500 m3 aastas.
LPG-projekti kogumaksumus on ca 60 000 eurot. Võimekus LPG kasutuselevõtuks loodi koostöös ettevõttega Vedelgaas OÜ.
IT riskianalüüsi tulemusel valmib detailne ülevaade organisatsioonis avastatud küberturvalisuse riskidest ja ohtudest ning konkreetne plaan edasisteks sammudeks.
