Jalka (aprill 2020) by Jalka

SELLES NUMBRIS: MART RAAMAT  KARINA KORK  MIKOLA MISJUK  NÕMME KALJU NAISED

APRILL 2020

Kuidas ennast pausi ajal vormis hoida? Klavani karjäär Poomi omast peaaegu kaks korda parem? Aivar Pohlak koroonakriisi mõjudest

ID: POSTR laid,

ärve Henri J anderlex Trent A Erling , Arnold land å Braut H

Kas kunstmuru annab nõrgemale parema võimaluse?

KOROONAVIIRUS PEATAS JALGPALLI. KUIDAS EDASI? ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Kevin Aloe vastab lugejatele

Welco roheline kodu

Indrek Schwede Moskva madinal

EESTI JALGPALLI SUURTOETAJA

APRILL

Aprill möödub jalgpallivabalt Toimetuselt: Märtsikuu keskpaigas kuni 1. maini kehtestatud eriolukorra tõttu aprillikuus jalgpalli ei näe ja pole ka teada, millal ja kuidas tänavu Eestis jalgpalli edasi mängitakse. Kodukarantiin on jalgpallisõbrale hea aeg, et lugeda põnevaid jalgpalliraamatuid või vaadata jalgpalliga seotud filme-seriaale. Kevad on ideaalne aeg ka selleks, et käia rühmatrennide ja jalgpalli ühistreeningute asemel üksi metsas jooksmas või jalutamas. Üheskoos mõistlikult ja vastutustundlikult käitudes saame koroonaviiruse levikut tõkestada ning seda kiiremini naaseme tavapärase elu ja jalgpalli juurde.

Kaspar Rõivassepp, Eesti koondise arst: Keegi ei tea, kui kaua praegune situatsioon kestab, aga prioriteediks on vältida väga paljude inimeste korraga nakatumist, sest see võib meditsiinisüsteemi üle koormata. Peame üksteisega kontakti vähendama ja kui suudame haigust hoida kontrolli all, võidame sellest kõik. Minu soovitus nii saavutussportlastele kui harrastajatele on tegeleda aeroobse põhja ladumisega, sest selleks pole kunagi vale aeg. Jalgpallihooajal on aeroobse treeningu jaoks küllalt vähe aega, aga praegu on ideaalne aeg käia metsas jooksmas! Kui olukord annab märke stabiliseerumisest, on aeroobse põhja peale küllaltki lihtne hakata muid asju laduma.

Foto: Liisi Troska

2020 APRILL JALKA

SISUKORD 28

KAANELUGU LK 15–17 Maailmat raputab koroonaviiruse pandeemia, mis on seisma pannud kogu spordimaailma, sealhulgas ka jalgpalli. Mida selline ootamatu seisak jalgpallimajandusele tähendab ja kas praegune kriis toob kaasa ka varjatud uuendusvõimalusi? 2-kõne rubriigis räägib sellest Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

42 Kolumn

12 Mart Raamat

Tartu JK Welco nõukogu liige ja Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat räägib, millised majanduslikud ohud võivad jalgpallimaailma oodata lähiaegadel ja kuidas peaks käituma, et jalgpall rahvale tagasi anda.

Persoonid & intervjuud

28 Lugeja küsib: Kevin Aloe

Teist hooaega Tartu Tammekat esindav Kevin Aloe räägib, et võttis Florast peale kahe Eesti meistritiitli kaasa ka võitjamentaliteedi ja teadmise, et oma võimalus tuleb alati sada protsenti ära kasutada. 24aastane kaitsja tahab tartlaste juures endale jalad korralikult alla saada ja usub, et võib peagi olla tagasi tipus ja miks mitte murda ka A-koondise nimekirja.

KUU TSITAAT „Kui praegune isolatsioon on lõppenud, on ühiskonnal vaja midagi, mis seda nii sõpruskonna, kogukonna, piirkonna kui rahva tasandil uuesti ühendaks. Mis tooks inimesed kokku ja pakuks ehedaid ja ausaid emotsioone. Jalgpallil on kõik eeldused olemas, saamaks postkoroonamaailmas ühiskonna ühendajaks Eestis ja jäädes selleks Euroopas. Selleks aga anname Mängu rahvale tagasi!“

Tartu Welco nõukogu liige Mart Raamat lk 12–14

38 Luubi all: Karina Kork 42 Võistkonna saatjad

Iga kord, kui mõni välisvõistkond Eestisse mängima tuleb, määratakse tiimile kohalikust inimesest saatja. Oma põnevad lood räägivad Marti Pähn, Ljubov Lobõševa, Kadri Jägel ja Kadi Parts.

Rubriigid

3 6 8 10 21

Aprill Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Premium liiga

Kas kunstmurul mängimine annab eeldatavasti nõrgemale meeskonnale parema võimaluse? Vaatame otsa arvudele ja saame teada, millised võistkonnad on kunstmurul teistest edukamad.

46 Naised: Nõmme Kalju mitmekülgne naiskond

Nõmme Kalju naiskond osaleb Eestis ainsa naistevõistkonnana kahes kõrgliigas ja omandab suvisel ajal kogemusi rahvusvahelisel rannajalgpalli turniiril. Nii naiskonna peatreener Getúlio Aurelio Fredo kui võistkonna mängija Elizabeth Elštein kinnitavad, et kuigi mängitakse aasta ringi, siis jalgpalli liiga palju pole, pigem võiks lausa veel rohkem olla!

IMPRESSUM 40

ESIKAANEL: CHELSEA FÄNN NÄOMASKIGA FOTOD: ADAM DAVY, PA/SCANPIX NR 4 (148) 2020 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF:

LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS:

54 Maailm: Indrek Schwede Moskva madinal 58 Klõpsud 60 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna

MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee

Muu

18 Nõuanded

Mida saad teha, kui oled sunnitud koduseinte vahel karantiinis püsima? EJLi kehalise ettevalmistuse treener Raiko Kokmann selgitab, et praegune eriolukord on hea võimalus tekitada endale mõned head harjumused, mis aitaksid hiljem toetada nii jalgpallioskuste arendamist kui ka võimalikult tervislikku eluviisi.

24 Statistika

Jalgpallistatistikat koguva Mati Kesaväli põnevast andmebaasist saame muu hulgas teada, kui palju pealtvaatajaid on käinud vaatamas võõrsil mänginud eestlaste liigamänge. Pole üllatus, et Ragnar Klavan ja Mart Poom on tabeli tipus, aga kes neile järgnevad?

40 Welco roheline kodu

Tartu Welco jalgpalliklubi teeb Raadile eesti rahva muuseumi külje alla midagi sellist, mida Eestis pole varem nähtud: omaenda jalgpallipargi, millel on suur ambitsioon olla täielikult kliimaneutraalne.

50 Teadus 62 Lõpulugu

Mida teeb üks jalgpallifänn, kui ta on tükiks ajaks koduseinte vahele jäänud ja ühtegi jalgpallimängu ei toimu? Vutinälga tuleb ju kuidagi leevendada. Võib mürki võtta, et peale jalgpalliteemaliste raamatute, filmide ja sarjade leiab päevas oma koha ka „FIFA“ videomäng.

Postrid

Henri Järvelaid Trent Alexander-Arnold Erling Braut Håland

KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2020 APRILL JALKA

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Märtsikuu keskpaigast välja kuulutatud eriolukorra tõttu läksid kõik sporditegevused, sealhulgas jalgpall, pausile. Enne seda toimus aga Premium liiga hooaja avamine ja esimene mänguvoor – neile heidame pilgu Lembit Peegli kaamerasilma läbi.

Start on antud! Levadia ja Kuressaare olid stardijoone taga valmis, napi 1 : 0 võidu teenis esimeses voorus Levadia.

JALKA APRILL 2020

Mis toimus enne jalgpallipausile minekut? Pidulikul hooaja avamisel sai näha ka Premium liiga karikat, mida hakati välja mängima. Kuidas kõrgliiga jätkub ja millal tänavuse hooaja võitja trofeega koju saab minna, on veel lahtine. Levadia kapten Sergei Lepmets pidulikul hetkel EJLi presidendi Aivar Pohlakuga.

PEEGELDUSED

Kui teised mehed olid hooajaks stardivalmis, siis Levadiat esindav Robert Kirss leidis aega väljakul ka veidike pikutada.

Paide ridades oli tagasi mullu kevadel raskelt põlve vigastanud Kevin Kauber, kes vahetati algkoosseisu mehena välja 71. minutil.

Tallinna Kalevi väravavahil Karl Andre Vallneril oli avavoorus tihe tööpäev...

...kui Paide Linnameeskonna mehed kõmmutasid tema selja taha kokku lausa kaheksa palli. Neist kaks väravat kanti Siim Lutsu arvele...

...Joseph Saliste tegi aga kohe esimeses voorus kübaratriki. 2020 APRILL JALKA

NIMED & NUMBRID

U17 EM

Andres Oper

Maikuu teises pooles Eestis algama pidanud U17 EM-finaalturniiri saatus on endiselt lahtine. Kui suvise täiskasvanute EMi kohta võttis Euroopa jalgpalliliit vastu kindla otsuse, et see lükkub aastasse 2021, siis noorte tiitlivõistluse suhtes valitses Jalka trükkimineku ajal selgusetus: võimalik on nii turniiri täielik ärajätmine kui ka edasilükkamine.

Eesti koondise endine ründaja liitus märtsikuus EJLi akadeemia treeneritega. 134kordne koondislane polnud ainuke uus täiendus: nädal hiljem teatas EJL, et juhendajate meeskonnaga on liitunud ka 22aastane endine noortekoondislane Hendrik Nälk, kellest sai kehalise ettevalmistuse treener. Kahe täienduse järel on akadeemias kokku kuus treenerit.

Kogukonnajuhtide töö saab tähtsamaks kui kunagi varem Kui Eestis kehtestati 1. maini eriolukord, mille järgi on keelatud kõik spordivõistlused, mõjutas see otseselt ka Premium liiga klubide kogukonnajuhtide tööd. EJLi liigade arendusosakonna juhataja Veiko Soo selgitab, et aktiivsete liigamängude puududes ei saa kogukonnajuhid teadmata ajani puhata, sest kriisi möödudes on nende roll tähtsamgi kui varem. Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska Millised on kogukonnajuhtide töökohustused eriolukorra ajal? Kehtestatud eriolukord mõjutab meid kõiki, nii ka kogukonnajuhte. Kuna nende igapäevatöö on väga paljuski just otsesuhtlus inimestega – ürituste korraldamine ja läbiviimine (näiteks koolikülastused), treeninggruppide külastused, kogukonnaüritused jne –, siis kõik need tegevused on hetkel peatatud. Praegu on töö osaliselt kolinud digitaalmaailma: lisaks igapäevasele suhtlusele sotsiaalmeediakanalites ning fännide ja kogukonna teavitamisele on käima lükatud mitu vinget tegevust nagu joonistusvõistlused, „FIFA“-turniirid ja teised võimalused kogukonnaga aktiivses suhtluses olemiseks. Igas asjas tuleb näha ka võimalust. Praegune eriolukord on andnud võimaluse üle vaadata plaan, mis sai hooajaks koostatud, ning hakata seda kohendama, et olla võimalikult hästi valmis selleks, et saame taas jalgpalli mängida ja inimesed saavad seda staadionile nautima tulla. Kas UEFA-lt on tulnud kogukonnajuhtidele ka suuniseid, käske? Ei. UEFA on muidugi teadlik hetkel Eestis kehtestatud eriolukorrast, aga programm pole kunagi olnud üles ehitatud liinil, et UEFA-lt tulevad käsud. Programm on kogu aeg olnud meie ja UEFA koostöö, et leida parim metoodika, mis Eestis toimiks.

Samamoodi nagu ülejäänud jalgpallipublik ei saa ka Tartu Tammeka kogukond mõnda aega staadionile koguneda. Seetõttu muutuvad ka kogukonnajuhtide ülesanded.

Kas UEFA-l või klubidel võib tekkida olukord, et pikaajalise kriisi tõttu ei ole enam võimalik kogukonnajuhtidele palka maksta?

UEFA poolt ei ole ohtu, et selle programmi rahastamises võiks tekkida probleeme. Meil on olemas kinnitus, et kõik jätkub nagu varem. Olen veendunud, et kogukonnajuhtide töö ja kogukonna tähtsus suurenevad selle kriisi lõppedes veelgi enam, et katkist kogukonda kokku siduda, ning kogukonnatöö juures on kõige tähtsam just järjepidevus. Klubide puhul sõltub olukord paljuski sellest, kui pikaks kriis venib. Kõik klubid on oma liikmemaksude ja muude selliste finantsvahendite poolest erinevas olukorras, aga kui kellelgi tekib selline probleem, siis vaatame olukorrale individuaalselt otsa ja proovime leida lahenduse. Kogukonnajuhtide töö peab jätkuma, sest kui seda ei tehta samas mahus ja sama intensiivsusega, katkestab see kogu eelnenud protsessi ja tulemused. Koostöös UEFAga on kokku lepitud, et hetkel kestab programm selliselt kolm aastat. Praegu on meil käsil teine aasta ning see aasta tuleb kindlasti eriline seoses praegusel hetkel toimuvaga. See aga ei tähenda, et kogukonnajuhid ei saa oma tööd teha, vaid seda tuleb lihtsalt võtta kui erilist aastat. Oleme veendunud, et kogukonnajuhi ametikoht ja töö peaksid igal juhul jätkuma ka pärast kolme aastat, ent selle plaani detailid on veel täpsustamisel.

2:1

...oli skoor, millega lõppes viimane jalgpallimäng enne vabariigi valitsuse eriolukorra väljakuulutamist. Sellise seisu tegid omavahel esiliigas Flora ja Levadia U21 võistkonnad, kohtumise võitsid Flora noored.

...väravat löödi tänavu Premium liiga avavoorus. Enim tabamusi nähti Tallinna Kalevi – Paide vastasseisus, kus Järvamaa meeskond vormistas võidu numbritega 8 : 1. Avavooru suurimaks skoorijaks oli talvise üleminekuakna jooksul Paidega liitunud Joseph Saliste, kes sai jala valgeks kolmel korral.

...ema käis platsil emadepäeva eel peetud emade turniiril. Kokku osales kaheksa võistkonda, kelle hulgast krooniti võitjaks Rakvere Tarva emad. Teisele kohale platseerusid Vändra Vapruse emad, kolmanda kohaga läksid koju Keila Harrastajate emad.

JALKA APRILL 2020

LOOD & TSITAADID

Võru Helios tahab saada varju alla

Nii nad

ütlesid

Tekst: Kadi Parts | Foto: Priit Lööper / Võru Helios

„Kui üldse viitsin sporti jälgida, siis ainult jalgpall suudab erutusvärinaid tekitada. Ega ma reeglitest väga palju ei jaga, aga vaadata supervormis mehi elu ja surma peale palli taga ajamas on hüsteeriliselt naljakas.“ Bravuuritar Anu Saagim

Veebruarikuu lõpus alustas Võru Heliose jalgpalliklubi kampaaniaga, millega kogutakse raha kunstmuruväljakuäärse tribüüni rajamiseks. Heliose tegevjuhi Jaanus Vislapuu sõnul võidavad tribüünist nii klubi fännid kui kõik kohalikud spordihuvilised. Pärast Eesti vabariigi sünnipäeva startinud projekt „Varju alla!“ tahab Võru täismõõtmetes kunstmuruväljaku kõrvale rajada katusega tribüüni, mille ehitamiseks loodetakse koguda 25 000 eurot. Kui kampaania algusest olid möödas loetud nädalad, rääkis klubi tegevjuht Jaanus Vislapuu, et projekti algus oli üsna aeglane. „Me ei ole inimestele uksest-aknast informatsiooni sisse pritsinud, mistõttu on kampaania alanud tasapisi,“ selgitas Vislapuu märtsi alguses. „Oleme seni kasutanud sotsiaalmeediat ja Võrumaa Teatajas ilmus esiküljelugu, aga plaanime kampaaniaga vaikselt toimetada, aegamisi uudiseid ja videolugusid teha, et seda kogu kogumisperioodi pildis hoida,“ lisas Heliose tegevjuht. Esialgsete plaanide kohaselt oleks pidanud tribüüni ehitus algama märtsikuus ja valmima aprillis, kampaaniaga loodeti rahakogumist jätkata 1. juunini. Vislapuu selgitas, et pole sugugi harukordne, et objekti valmimise järel ühisrahastuskampaaniaga jätkatakse. „See on protsessi omapära. Kui oled kaupluses ja maksad raha, siis tahad kohe kaupa kätte saada, aga sellise projekti puhul ehitab ehitaja tribüüni valmis suures osas oma vahenditest ja meie tasume hiljem oma maksetähtaegade järgi,“ rääkis Vislapuu. Paraku keerati Heliose plaanid pea peale koroonaviiruse leviku ja Eestis välja kuulutatud eriolukorra tõttu. Märtsikuu keskpaigas nentis klubi tegevjuht, et ilmselt tuleb oma plaanides teha korrektiive ning viiruse leviku ja võimaliku muutuva majandusliku olukorra pärast ei valmi tribüün soovitud ajaks. „Varem välja öeldud kuupäevad lükkuvad edasi, sest mitu asja on jäänud ootele ja meil võib tekkida probleeme seoses materjalide transpordiga, töötajatega jne,“ nentis Vislapuu. „Aga pooleli me ei jäta ja proovime tribüüni sel aastal siiski valmis ehitada.“ Projekti „Varju alla!“ toetamise kohta sõnas Heliose tegevjuht, et see võiks kõnetada suuremat kogukonda kui vaid Heliose toetajad. Ta selgitas, et tribüüni saavad kasutada ka teised spordialad ja kohaliku kooliga seotud tegevused, samuti avaldas ta lootust, et ehk õnnestub tribüüni olemasolul korraldada staadionil ka suuremaid üritusi, mis ei pea tingimata jalgpalliga seotud olema. „Kogu Võrumaa ja miks mitte kogu Eesti jalgpallipere saaks oma väikese panuse anda, sest ajame ju kõik ühte suurt asja, et tulevikus oleks Eesti jalgpall paremal tasemel kui praegu,“ oli Vislapuu lootusrikas. Heliose tribüüni ehitamist saab toetada Võru Heliose kodulehel, kus on võimalik annetada eri summasid. Annetustega kaasnevad ka auhinnapaketid, mis loodeti headele inimestele üle anda klubi sünnipäevaüritusel, mis oli planeeritud juunikuusse.

„Kui neid asju ära ei tehta, on Eesti sport kümne aasta pärast käpuli – suures plaanis jäävad ainult jalgpall ja pereprojektid.“ EOK presidendiks pürginud kergejõustikutreener Jaanus Kriisk loobus kandideerimisest, ent leiab, et tema ideed vajavad siiski rakendamist „Mind köidavad uhked projektid: vormelite võiduajamine, jalgpall, kus on tohutult kirge, ja muu seesugune.“ Muu hulgas ka spordiülekandeid teinud meediategelane Olav Osolin „Elu on põnev nagu jalgpalli MMi finaali eel: keegi ei tea, kuidas asi lõpeb!“ Naine, kes viibis võrkpallitreener Urmas Tali sünnipäevapeol, kus levis koroonaviirus „Tuleviku tulise pooldajana, aga ka Viljandi patrioodina tahan näha, et see on võistkond, kus platsil on ka kodulinna poisse. Ajalugu on näidanud, et seesama on oluline siinsele publikule tervikuna. Õnneks või kahjuks aitab seda tasakaalu hoida linna ja klubi õhukesepoolne rahakott.“ Poliitik ja Viljandi Tuleviku fänn Helir-Valdor Seeder „Meil räägib jalgpalliliit uhkustundega sellest, kuidas Karol Mets tuleb ajateenistusest koondise mängule. See kutt mängib Eesti koondises, aga läheb õhtul kasarmusse tagasi. Vau! See ongi kaitsetahe.“ Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem ajas Karol Metsa segamini Artur Pikaga „Mul endal on kohutav lauluhääl, ainuke laul, mida olen laulnud, on Eesti hümn enne Eesti koondise mängu.“ Mart Poom peab poja Andrease lauluhäält ema teeneks „Meil on nii eesti kui ka vene taustaga mängijaid ja viimaste puhul on oluline näha, kuidas ta suudab kaaslastega väljakul stressiolukorras suhelda.“ Karel Voolaid noorte mängijate koondisesse kaasamisest

JALKA APRILL 2020

 Võru Helios tahab tribüüniga mugavamaks muuta nii oma pealtvaatajate kui kogu Võru spordipubliku elu.

LOOD & TSITAADID

Uus ja põnev võistlusformaat: 5 versus 5 turniirid

Nii nad

ütlesid

„Kui päevi hiljem teistele argentiinlastele mainisin, et mul on Huracáni korralik plastist hooajapilet koos foto ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga, puhketi reeglina naerma. Üks lokaalis istunud härrasmees soovis seda oma silmaga näha, sest ta tunnistas, käsi südamel, et ei tea ühtegi inimest, kellel on Huracáni hooajapilet.“ Jalgpalliajakirjanik Oliver Lomp ostis Argentina kõrgliigaklubi Huracáni hooajapileti, et näha mängu, kus vastasvõistkonda juhendab Diego Maradona

Jalgpalliliit toob amatöörvuti maastikule peagi uue võistluse: 5 versus 5 formaadis turniirid. Uue sarjaga loodetakse nii meeste kui naiste seas suurendada harrastajate arvu, sealjuures peamiselt just nii-öelda pühapäevapallurite arvelt, kes madalamates liigades kaasa ei löö. Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska „Statistika näitab, et jalgpalli mängivate täiskasvanute arv on viimasel kolmel aastal omajagu kahanenud: meeste puhul 20 ja naiste puhul 25 protsenti,“ selgitab Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas. „See on meid mingis mõttes sundinud takka, et mõelda välja midagi uut. Kui kunagi lõime rahvaliiga, tekitas see palju elevust ja tõi harrastajaid juurde. Viimasel ajal on aga ka rahvaliiga tase tõusnud, kohati isegi liiga heaks. Seetõttu ei luba me näiteks rahvaliiga B tasandile mängijaid, kes on viimase kolme aasta jooksul mänginud meeste kolmes tippliigas või mullu meeste teises liigas või noorte eliitliigade meistri- või esiliigades.“ Lihtne ja võrdlemisi väikest võistkonda nõudev formaat 5 versus 5 võiks Allase sõnul platsile tuua eelkõige neid, kes endale seni madalamates liigades või rahvaliigas väljundit leidnud ei ole. „5 versus 5 turniiridel võivad osaleda 2004. aastal sündinud ja vanemad mängijad, kes ei osale sel hooajal meistrivõistlustel ühegi võistkonna koosseisus – see tähendab, et rahvaliiga mängijatel on võimalik osa võtta, neljanda liiga palluritel aga mitte. Loome küll nii meestele kui naistele eraldi turniirid, aga soovi korral võivad naised ka meeste turniiridel mängida.“ Esialgne plaan näeb ette, et juunis ja augustis toimuvad üle Eesti eri linnades 5 versus 5 turniirid. Iga turniiri võitnud võistkond pääseb finaalturniirile, mis peetakse sügisel Eesti koondise mängu eel Lillekülas. Formaat 5 versus 5 sarnaneb mõneti saalijalgpalliga, mida mängitakse kunstmuruplatsil. „Väljaku suurus on umbkaudu veerand suurest platsist, korraga on ühest võistkonnast platsil neli väljakumängijat ja väravavaht. Väravatena kasutame 2 x 5 meetri suuruseid, nii-öelda väikeseid väravaid. Ühele turniirile lubame maksimaalselt 16 võistkonda, ühe kohtumise mänguaeg ja täpne turniirisüsteem sõltub turniirile registreerunud tiimide arvust,“ avaldab Allas. Allase sõnul oleneb formaadi tulevik paljuski sellest, kui suurt huvi ja perspektiivi selles esimese aasta põhjal nähakse. Oluline on ka see, kuidas suudetakse tugevaid klubisid turniiride korraldamisel kaasata. „Elu on näidanud, et inimeste spordiga tegelemine on veidi muutunud ja tihtipeale harrastatakse paralleelselt mitut ala. Pakume omalt poolt sportlikele sõpruskondadele, endistele mängijatele ja uutele huvilistele võimaluse jalgpalli pisut teistmoodi mängida: ühepäevased turniirid, kus on koos palju mängijaid, annavad kolme-nelja tunni jooksul hea koormuse ning võimaluse end erinevate vastaste vastu proovile panna. Viis viie vastu mäng on seni küllaltki hästi vastu võetud: oleme varem näiteks emade turniiri sarnastel põhimõtetel korraldanud, samuti jalgpalliliidu toetajatele mõeldud Saarepera karikat. See on andnud julgust, et formaati 5 versus 5 ka suuremalt proovida.“

„Mul mõned sõbrad küsivad, mis selle kõige mõte on ja kaua te toksite seda esiliigat. Mitte midagi ei juhtuks, kui me mängime kusagil madalamas liigas. Aga pigem on see tore, kuhu me oleme suutnud ennast välja mängida, sest siis näevad ka noored, et läbi meie on võimalik jalgpalluriks saada. Lisaks arvan, et meil on hetkel Eesti jalgpallis oma koht, mida oleme kohustatud täitma.“ Vändra Vapruse eestvedaja Ranet Lepik

 Viis viie vastu formaadis on toimunud ka emade õnnestunud turniirid.

„Mäletan, kui meil oli Keith Boanasega Inglismaal tema viimane mäng peatreenerina, siis olid kõikidel mängijatel nimelised särgid. Toona ütles mõni mängija, et see on esimene kord kanda omanimelist koondisesärki. See oli valiktsükli viimane mäng, mille pärast sai need särgid nimeliseks ära trükkida. Mängu lõpus tuli minu juurde Casey Stoney. Ta ise ei mänginud selles kohtumises, aga ta andis mulle oma mängusärgi. Siis ma olin olukorras, kus mõtlesin, et üldjuhul särke vahetatakse, mitte ei võeta… Aga ma ei tahtnud oma koondisesärki ära anda, sest see on ainus koondisesärk, mis mul kunagi olema saab, mis on minu nimega.“ Jalgpallist pausi võtnud naistekoondislane Liis Lepik „Ambitsioonikas inimene, kes tahab oma jalgpalliambitsioonid realiseerida. Põhiline ambitsioon seisneb selles, et meie usk tulemuse saavutamiseks peab olema tunduvalt suurem, kui ta on seda antud hetkel. Me kõik räägime kõrgetest asjadest, aga me ei usu, et need on saavutatavad. Kindel eesmärk + kindel plaan + kõva igapäevane töö + usk iseendasse = tulemus. Muud varianti pole ja soov esinelikust on jätkuv.“ TJK Legioni peatreener Deniss Belov iseendast „Ma julgen välja öelda, et see on kõige tugevam koosseis Kaljul läbi aegade. Minu hinnangul on meil rohkem kvaliteeti kui kunagi varem.“ Nõmme Kalju president Kuno Tehva

2020 APRILL JALKA

ARVAMUS

Anname mängu

rahvale tagasi!

ui Eesti jalgpalliliigad märtsi esimesel nädalavahetusel mängudega alustasid, ei kujutanud ilmselt keegi ette, et järgmisel nädalal saadetakse jalgpallurid teadmata ajaks sundpuhkusele. Globaalselt rulluva pandeemia tõttu muutus olukord Eestis ja Euroopas reaalselt iga tund: nii oli juba kolmapäeval täitsa kõhe vaadata, kuidas Hispaania tärkavast koroonakoldest Madridist oli Anfieldile Atlético edasipääsu tunnistama tulnud tuhandeid fänne. Praeguseks oleme aga jõudnud olukorda, kus enam-vähem kogu maailma sporditegevus on seiskunud, silmapaistvaks erandiks äsja publiku ees oma jalgpalliliigat alustanud Valgevene. Eks riigis, kus spordifunktsionäärid leiavad, et koroona eest kaitseb piisavalt saun ja viin, nähaksegi asju teistmoodi kui mujal maailmas. Vaadates seda, kuidas seni on nii riikide valitsused kui ka rahvusvahelised spordiorganisatsioonid viiruse levikut ja selle mõju ühiskonna toimimisele täielikult alahinnanud, julgen küll arvata, et järgmisel nädalal (märtsi lõpus – toim.) ühistreeningutega alustada plaaniv Cagliari laob sellega põhja uueks hooajaks. Olukorras, kus Itaalia valitsus pani kogu töötleva tööstuse viiruse leviku pidurdamiseks seisma, on liiga jätkumine lähikuudel ülimalt ebatõenäoline. Ka esialgu tagasihoidlikult pandeemiasse suhtunud Suurbritannia kuulutas järgnevateks kuudeks välja Briti ühiskonna üheks alustalaks oleva pubikultuuri moratooriumi. Kõigi eelduste kohaselt võib sama saatus tabada Briti saarte teist ühiskondliku sidususe alustala jalgpalli, mille hooaja jätkumine on väga suure kahtluse all. Loomulikult elavad spordiorganisatsioonid igas Euroopa ja maailma riigis praegu päev korraga, aga spordisõpradel tuleb valmis olla halvimaks: ilmselt on Tarmo Rüütli sunnitud Youtube’ist järgnevatel kuudel kümneid kordi Tõnis Vanna imeväravat vaatama – midagi värskemat ei tule lihtsalt peale!

Mis saab sponsoritest?

Aga midagi siin maailmas pole igavene ning küll riigid suudavad millalgi adapteeruda ja oma ühiskonna ja spordisüsteemi uuesti normaalrežiimil toimima saada. Jalgpallurite oskused ei kao kuhugi ja kui jalgpalliliigasid taaskäivitades lippavadki platsil ringi mõned sundpausil kosunud Ronal-

JALKA APRILL 2020

ARVAMUS autotööstused üle kogu Euroopa sulgevad koroodod, suudab mäng ikka pakkuda rahvale seda põnahirmus oma tehaseid. Nissan, VW Group, Jeep, nevust, võitluslikkust ja kirge mida enne pandeeChevrolet, ka suured rehvitootjad – Yokohama ja mia puhkemist. Hoopis keerulisem küsimus on, Pirelli – seisavad silmitsi nõudluse kolossaalse väkuidas ja kui kiiresti taastub globaalsest kriisist henemisega ning ettevõtete juhatused peavad üle räsitud jalgpalli majanduslik pool. Kui praegu on vaatama ka suured sponsorlepingud jalgpallikluvalitsuste prioriteet tagada ühiskonna tervishoid bide ja UEFAga. Tavainimeste reaalsusesse jõuja hoida majandust enam-vähem funktsionaaldev majanduslik ebakindlus mõjutab keskpikas sena töös, siis tegelikult pole veel alustatudki perspektiivis ka kolmanda suure jalgpallisponsori diskussioonidega, kuidas räsitud ja ringvõlgne– spordiennustusportaalide – sissetulekuid, sest vusspiraali alguses olev maailmamajandus uuesti kriisisituatsioonis tõmbavad ettevõtted esmalt funktsioneerima saada. Loomulikult on maailtagasi turundus- ja reklaamikuludelt. Näeme ma majanduse tervisel märkimisväärne mõju ka seda Eestis juba praegu, kui ajalehed on reklaaspordialade kuninga toimimisele ja jätkusuutlikmituru kokkukukkumise tõttu pidanud oma mahkusele. tu ja töötajate palka vähendama. Samaks peavad Juba on ajakirjandusse jõudnud esimesed uuvalmis olema spordiklubid üle Euroopa. dised selle kohta, kuidas kriisisituatsioonis kluMajanduspopulaarteaduslik käibefraas ütleb, bid oma tegevuskulusid kokku tõmbavad. Nii et head kriisi ei tasu raisku lasta. Kuidas saavad nii saadeti Soome „eestlaste“ klubi KTP mängijad Eesti kui ka maailma jalgpalliüldsus praegustest ja personal kahekuulisele sundpuhkusele ning tumedatest perspektiividest tugevaKTP peatreener Argo Arbeiter avaldas mana välja tulla? Peale selle, et jalgpall kahtlust, kas klubi üldse selle kriisi üle on maailma populaarseim spordiala, on elab. Pika ajalooga Šveitsi tippklubi FC sellest saanud ka üks suuremaid gloSion lõpetas lepingud osa mängijatega baalseid ärisid. Jalgpallipuritaanid on pärast seda, kui nood ei olnud valmis „Ilmselt on Tarmo Rüütli aastaid rääkinud, et sellega on mäng palgakärpeks. Kriis mõjutab samamoosunnitud Youtube’ist ära andnud oma ajaloolised proletadi jalgpallimaailma suuri: ajakirjanduses riaadil põhinevad juured ja muutunud ringlevad uudised, et ka FC Barcelona järgnevatel kuudel mängijad peavad olema valmis selleks, kümneid kordi Tõnis Vanna rohkem maailma ülirikaste omavahelise kõvatamise vormiks. Praegu liigub et nende sissetulekud vähenevad. Vaaimeväravat vaatama – internetis ringi meem, kus üks Hispaadates tänapäevast majandussituatsiooni midagi värskemat ei tule nia bioloog märgib intervjuus iroonilija mõeldes kriisi edasisele kulgemisele, selt, et las teadlastest tuhandeid kordi võivad kõige mustemad pilved kerkida lihtsalt peale!“ rohkem teenivad jalgpallistaarid Rojustnimelt jalgpallimaailma hiidude pea naldo ja Messi tulevad välja koroonakohale. viiruse raviga. Jalgpallis liikuv raha on juba tükk Pandeemiapuhangu ja sellega kaasneva majanaega tagasi muutunud täiesti jaburaks: kui 1998. dusseisakuga saavad valusalt pihta sektorid, mis aastal müüs Venemaa Hiinale 20 miljoni dollaon seni jalgpalli suurelt sponsoreerinud. Riikiri eest oma relvadeta lennukikandja, siis samal devaheline reisimine on enam-vähem nulli kukaastal maksis Real Betis Denílsoni mängijaõiguskunud ning kõigi eelduste kohaselt on inimeste te eest São Paulole umbes poole rohkem. Juhul reisivõimaluste ja -huvi taastumine äärmiselt kui Premier League’i käimasolevat hooaega ei ole pikaajaline. Fly Emirates, Qatar Airways, Etihad – võimalik lõpuni mängida, kaotavad klubid kollekkõik tuntud kaubamärgid suurklubide särkidelt – tiivselt ligi miljard eurot. Konteksti mõistmiseks – peavad järgnevatel kuudel vastu võtma keerulised Eesti riigieelarve näeb kõikide vanaduspensionite majandusotsused. Lisaks sellele, et koroonaviirumaksmiseks aastas ette kaks miljardit eurot. se tõttu on naftanõudlus vähenenud, on maailma Kardetavasti – mis teisalt võib tunduda ka loosuurimad naftatootjad alustanud ka musta kulla tusena – liigub jalgpallist välja tohutu hulk sponhinnasõda, mis vähendab märkimisväärselt nafsor- ja teleraha, mis muidu täitis edukalt jalgtariikide ja -ettevõtete sissetulekuid. Nii võivad palliärimeeste taskuid. Tänu jalgpalli globaalsele Lähis-Ida naftašeikide rahal püsivatel klubidel haardele on kõigil olnud igast maailma nurgast olla ees keerulised ajad. Samas mõjutab see geovõimalik kaasa elada tippklubide heitlustele, aga poliitiline mäng naftaturul ka UEFA sissetulekuid, kas jalgpalli mõte ongi tegelikult see, kui poole sest kahe suure sponsori – Vene nafta- ja gaasigiNou Campi kodupublikust moodustavad Barcegandi Gazpromi ja aserite riikliku naftakompanii lonat väisavad Aasia turismirühmad? Või kas see SOCARi – majandustulemused saavad nafta hinikka peab nii olema, et Koeru JK mängu asemel nasõja vältel kahtlemata korraliku põntsu. Hiinast vaatavad kohalikud täies klubiriietuses külamealguse saanud viiruspuhangu üks tulem oli uute hed televiisori ees Sunderlandi mängu West Broautode müüginumbrite drastiline langus: veebmi vastu? Kui on veel võimalik anda mäng tagasi ruaris osteti Hiinas ligi 80% vähem sõidukeid kui rahvale, siis äkki praegu ongi viimane hetk, enne jaanuaris. Juba on tulnud ka uudiseid, et suured 2020 APRILL JALKA

ARVAMUS Anname Mängu rahvale tagasi! Foto: Brit Maria Tael/Soccernet.ee

kui niivõrd puhas ja kõigile mõistetav sportmäng jahvatatakse globalismi hammaste vahel täielikult tükkideks? Rahaline aadrilaskmine võiks ideaalis tuua jalgpallimaailma gigandid maa peale tagasi ning luua võrdsemate võimalustega ja inimlähedasema jalgpallimaastiku.

omal ajal kogukonnaga tegelenud ja sellega ka midagi saavutanud!“ Profisatsid tulevad ja lähevad, aga kui kultuur on loodud, paigas ja tugevatel alustel, siis on selle murdumine palju keerulisem. Riik on lubanud kriisijärgseks majanduse elavdamiseks investeerida märkimisväärseid summasid näiteks suurte Kuidas Eestis edasi? infrastruktuuri objektide rajamiseks. Eestit – kus me oleme just jõudnud koSelle asemel, et rajada tulevikus tühjalt gukonnajuhtide superhea programmi seisvad neljarealised maanteed, on siin „Jalgpallis liikuv raha on kaudu sinnamaale, et meil hakkab esisuurepärane võimalus minna jõuliselt juba tükk aega tagasi mest korda tekkima reaalne jalgpalliedasi jalgpallihallide rajamise projektimuutunud täiesti jaburaks: dega ning laiendada ka muud jalgpalli- ja kultuur – varjutavad loomulikult samad kui 1998. aastal müüs murepilved mis suurt jalgpallimaailma. teist sorti sporditaristut. Kvaliteetne ja Loomulikult peavad ka meie klubid valVenemaa Hiinale 20 miljoni kogu riiki kattev taristu loob eeldused, mis olema majandusprobleemideks, et ka meie kliimas on noortel võimadollari eest oma relvadeta kuid usun, et kogukonna maksimaalne lik aasta ringi omandada jalgpallioskulennukikandja, siis samal kaasamine võib olla üks eduvõti, kuiseid väikese vigastusohuga, et tulevikus aastal maksis Real Betis das ka keerulistes majandusoludes ellu APOELile või Kreeka (Euroopa) suurklujääda. Rohkem klubisid võiksid kaaluda bidele silma jääda. Poliitikutel peaks Denílsoni mängijaõiguste Saksamaalt tuttava, niinimetatud rahsiinkohal jätkuma oidu tegemaks õigeid eest São Paulole umbes vaklubi põhimõtte rakendamist, kus otsuseid ja jalgpalliüldsusel aktiivsust, et poole rohkem.“ kogukond on reaalselt osa klubist nii sellised tulevikku vaatavad investeeriomanike kui ka investoritena. Liikmemisvõimalused riigile välja pakkuda. maksud on üks kõige stabiilsematest Kui praegune isolatsioon on lõppevõimalustest tagada klubi baasfinantseerimine, nud, on ühiskonnal vaja midagi, mis seda nii sõpmis ei ole niivõrd tugevalt mõjutatud majandusruskonna, kogukonna, piirkonna kui rahva tasanvõngetest. Loodan, et EJL prioriseerib ka edaspidi dil uuesti ühendaks. Mis tooks inimesed kokku ja jalgpallikultuuri loomist: kui tahame, et jalgpallipakuks ehedaid ja ausaid emotsioone. Jalgpallil süsteem elaks üle selle ja tulevased majanduson kõik eeldused olemas, saamaks postkoroonaraputused, siis saab see põhineda ainult tugeval maailmas ühiskonna ühendajaks Eestis ja jäädes jalgpallikultuuril. Soccerneti portaali kommenselleks Euroopas. Selleks aga anname Mängu rahtaariumi käibefraasiks võiks edaspidi saada: „Olen vale tagasi!

JALKA APRILL 2020

2-KÕNE

Aivar Pohlak:

U17 EM ei ole võistlus, mis peaks ilmtingimata toimuma Koroonaviiruse pandeemia tõttu on sport kogu maailmas pausile pandud ja suurtes riikides kardavad sajad väiksemad jalgpalliklubid, et lähevad pankrotti. Millist mõju avaldab kriis Eesti jalgpallile ja mis saab kõigest edasi, kui jalgpallimaailm uuesti play-nuppu vajutab? Jalkale antud intervjuus räägib kõigest sellest Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Hendrik Osula

lad Sõrve säärel ülejäänud maailmast võrdlemisi eraldatud kohas, lennukiga ei sõida ja sinu tütar on niikuinii koduõppel. Kas naljaga pooleks võib öelda, et isiklikus plaanis sinu enda puhul koroonakriis midagi suurt ei muutnudki? Jah, mulle meeldib olla kodus ja parema meelega ei käiks ma üldse mitte kuskil, sest kodus on kõik olemas: pere, mesilased, mets, meri, raamatud ja külapood koos lihtsate külainimestega. Samas oli kodus möödunud nädal pingeline ja enam-vähem kogu aeg varahommikust keskööni kulus telefoniga või arvuti kaudu kõneledes ja kirju kirjutades või intervjuusid andes. Tõsi, tavapärased matemaatikatunnid tütrega said tehtud, kaks korda käisin külapoes, iga päev paar-kolm korda kasvuhoonetes kurkide-tomatite kasvamist vaatamas ja neljal õhtul sai ka tunni-pooleteisene metsatiir tehtud. Mis tähendab, et see pole olnud tavatähenduses kodusolek. Olen juba ka märganud, et kell seitse hommikul Tallinnasse sõites ja pool kolm öösel sealt koju jõudes ei ole päev olnud nii väsitav, kui kell seitse hommikul töölaua taha istudes ja sealt kesköö paiku tõustes (naerab – toim.). Teiselt poolt tunnen, et pinge all tegutsemine on minu jaoks pigem normaalne seisund ja mul ei teki täiendavat või liigset stressi. Ilmselt on selle põhjuseks loomupärane otsustus- ja vastutusvõime ja -tahe.

UEFA on praeguse seisuga teinud päris palju plaane arvestusega, et juunis-juulis saab juba uuesti üle Euroopa jalgpalli mängida. Mis saab eurosarjadest ja poolelijäänud hooajast siis, kui koroonaviiruse puhang kestab veel ka suvel ja normaalsus taastub alles hilissuvel või varasügisel, nagu mõned eksperdid on arvanud? Ütleksin nii, et kui eelmine hooaeg saab sügise-kevade süsteemis mängivate liigade jaoks läbi juuliga, on asjad hästi ja ükski oluline tükk vahelt ära ei kao. Kui eriolukord kestab Euroopas kauem, siis läheb keerulisemaks, mis teatavast piirist edasi tähendab, et kuskilt tuleb hakata midagi ära jätma, ja mida pikem probleem, seda olulisemad ära jäetavad tükid on. Probleem on eelkõige suuremate liigadega, mida mängitakse suuremates riikides, sest neis võtab olukorra normaliseerumine kardetavalt kauem aega. Konkreetsemat oletamist ma siiski praegu õigeks ei pea – tuleb olla valmis nii paremateks kui ka halvemateks arenguteks, aga peame liikuma päev-päevalt ja reageerima tegelikkusele. UEFA kriisiplaan vaatab praegu detailsemalt ette juuni lõpuni ja umbes sama kaugel oleme oma pilguga ka Eesti Jalgpalli Liidus. On vaja olla valmis ka sealt edasi vaatama, aga praegu pole mõistlik nende detailide üle avalikult arutleda. Mõnel pool on spekuleeritud, et olenevalt praeguse olukorra lahenemise ajastusest võivad löögi alla vabalt sattuda sügisesed koondiseaknad, mille UEFA praeguse plaani juures säilitas. Kas võib juhtuda, et kui eriolukord piisavalt kiiresti ei taandu, seatakse sügisel prioriteet klubikohtumistele ja koondisi me sel aastal enam platsil ei näegi? Kui jääda nendesse ajalistesse raamidesse, millele eelmises vastuses viitasin, siis pole juunikuu alguse koondisemängude löögi alla sattumiseks palju vaja. Samas ei ole see veel kriitiline asjaolu. Sealt edasi mõeldes on MMi-eelne, alanud aasta septembrist novembrini mängitav Rahvuste liiga turniir jalgpallikalendrist kõige lihtsamini välja lõigatav tükk. 2020 APRILL JALKA

2-KÕNE

Inglismaa meedias on juba arutletud selle üle, et praegune erakordne olukord annab jalgpallimaailmas võimaluse suurteks ümberkorraldusteks: näiteks on kehvavõitu kliimaga inglased-šotlased sahistanud, et ehk pakub praegune olukord võimaluse minna üle kevade-sügise tüüpi hooajale. Kas nii rängalt seniseid traditsioone raputavad muudatused tuleksid üldse kõne alla? Kas leidub mõni muu sarnast tüüpi uuendus, mis oleks reaalne? Traditsiooniliselt sügise-kevade süsteemis mängitava liigahooaja ümberkorraldamine kevadiseks-sügiseseks ei ole päris võimatu, aga siiski keeruline protsess ja seda eelkõige ühiskonna harjumuste tõttu, sest suvel neis maades pigem puhatakse. Küll aga on võimalik teha ajutiselt igasuguseid konstruktsioone ja uuendusi ning korraldada hooaegade toimimist ümber aasta või kahe lõikes. Võimalik on ka muuta ajutiselt isegi mudeleid, milles liigasid mängitakse, seda eeldusel, et tele- ja reklaamiõiguste omanikele antakse näiteks üks hooaeg senisele kaubale peale. Kui suure löögi annab praegune kriis Eesti Jalgpalli Liidu rahakotile? Kas on oht, et mõned plaanis olnud või alustatud projektid tuleb katki jätta? Kas UEFA toetused alaliitudele võivad

JALKA APRILL 2020

väheneda, kui suured finaalid või muud suured võistlused edasi lükatakse või sootuks ära jäetakse? Eks lõpuks sõltub kõik kriisi pikkusest. Esialgu ohtu alustatud projektidele ei ole, aga seni käivitamata plaanid võivad edasi lükkuda küll, sest suurvõistluste edasilükkumisega lükkuvad edasi ka rahastused. Samas – kui eriolukord lõpeb kiiresti – on selle kõige mõju liidu majanduslikule olukorrale pigem väike või keskmine. Kui aga lähtuda eeldusest, et kriis on algfaasis ja viirust niipea kontrolli alla ei saada, siis tekib loomulikult täiesti uus olukord ka rahalises tähenduses. Oled meedias esinedes maininud jalgpalliliidu kriisieelarvet. Mida see täpsemalt endast kujutab? Neljapäeval (19. märtsil – toim.) pidas jalgpalliliidu eelarve töörühm interneti teel oma esimese eriolukorraaegse koosoleku ja praegu tähendab kriisieelarve koostamine seda, et järgmise kahe nädala jooksul peavad kõik meie osakonnad hindama tekkinud olukorra mõju oma rahalistele numbritele. Sealt edasi hakkame liikuma samm-sammult. Kuulume nende valdkondade hulka, kus on tegevus suures osas peatunud. Kogusime möödunud nädalal ka kõigi litsentseeritavate klubide käest kokku hinnangulise

2-KÕNE mõju nende tuludele märtsis ja aprillis ja edastasime kultuuriministeeriumile. Jalgpallihooaeg on Eesti pallimänguliigadest ainus, mis toimib kevade-sügise loogika alusel, ja see pluss jalgpallurilepingute eripära – need on enamasti pikemad kui üks hooaeg ja pole kaitstud mitte tööseadusandluse, vaid FIFA reeglitega – loob olukorra, kus klubide kui jätkusuutlike ettevõtete toimimine on löögi all. Jalgpalliklubid ei ole pelgalt eri allikatest pärit raha vahendajad sportlaste ja treeneriteni ja publikule meelelahutuse pakkujad – nad toimivad huvi- ja kutseharidusasutuste ja spordivaldkonnas tegutsevate ettevõtetena. Selliselt on alaliit nende arengut suunanud ja see on ainuvõimalik viis tagamaks nende organisatsioonide jätkusuutlikkus. Mis tähendab, et ka klubidel pole kriisieelarvest pääsu.

vähemalt mureneb oluliselt. Ehk siis ma väidan, et meie habras klubijalgpall on kõige haavatavam koht. Millist osa Eesti jalgpallist mõjutab majanduskriis aga kõige vähem? Ilmselt jalgpalliliidu üldist toimimist, sest see organisatsioon on Eesti spordis üks tugevamaid. Kas jalgpallilises mõttes on hetkeolukorras võimalik leida ka mõni aspekt, millele võiks ootamatu seisak kasuks tulla? Tekkinud või tekkivat aega saab ja tuleb kasutada järelemõtlemiseks ja tegevusloogikate korrastamiseks, et tulla kriisist välja tugevamana, kui sinna mindi. Ja see pole niisama sõnakõlks.

Kas suures plaanis toob praegune olukord jalgpallis kaasa ka ohte või võimalusi, mida praegu ei pruugi laiem avalikkus tajuda? Eestis peaks tänavu toimuma U17 EM-finaalNäen pigem võimalusi – jalgpallgi on jõudnud turniir. Praeguseks on juba selge, et esialgsetel globaliseerumisega sellise piirini, kus selle tähenkuupäevadel seda ei tule. Millised tingimused dus ühiskonnale vajalikuna olemisena peavad olema täidetud, et see turniir võib hakata asenduma ühiskonna äraveel tänavu, aga hiljem toimuda saaks? kasutamisega, nii nagu see on juhtuKõigepealt peab olema võimalik pidanud mitme teise valdkonnaga. Näiteks da ära eliitringi valikturniirid, et selgivähemalt osaliselt Eesti ajakirjandusetada finaalturniirile pääsejad, ning U17 ga. Loodan, et kriis keerab meid heas EM-finaalturniir 2020 peab toimuma „U17 EM-finaalturniir mõttes paar tiiru tagasi ja saame uuesti hiljemalt selle aasta augustis, sest sepei ole ühegi nurga alt valida nii jalgpallis kui ka muudes valdtembris alustavad 2003. aastal sünselline võistlus, mis peaks kondades suuna, kuhu minna soovime. dinud poisid juba uues formaadis U19 ilmtingimata toimuma. Ohtude kirjeldus kõlaks umbes nii, et EM-valikmängudega. Samas ei ole U17 kui keegi hakkab kujunenud kriisioluEM-finaalturniir ühegi nurga alt selline Kusjuures poiste U17 EMkorda kasutama oma egoistlikes huvivõistlus, mis peaks ilmtingimata toimufinaalturniir 2020 ei ole ka des, siis võib maailm muutuda ka halma. Kusjuures poiste U17 EM-finaalMM-valikvõistlus, mis teeb vemaks. Jalgpallis võib see tähendada turniir 2020 ei ole ka MM-valikvõistselle ärajäämise nii-öelda olukorda, kus mingi seltskond lepiks lus, mis teeb selle ärajäämise nii-öelda kokku ja üritaks kriisi varjus näiteks veelgi lihtsamaks. veelgi lihtsamaks.“ UEFA ja FIFA alt minema lipsata ja ehitada üles alternatiivse, puht kommertsloogikal Kui peaks tulema otsus, et U17 EM-finaalturniiri põhineva süsteemi. sel aastal üldse ei toimu, siis millist mõju avalTõsi, õnneks ma praegu sellist võimalust otdab see jalgpalliliidu ja kogu Eesti majandusele? seselt ei näe, aga kui kriis kestab pikalt, siis võib Loomulikult on see mõju olemas ja arvestatav, juhtuda igasuguseid asju. aga kõik valdkonnad – näiteks hotellid, lennu- ja transpordifirmad ning jalgpalliliit –, kes sellest Millist mõju avaldab kehtestatud kodune režiim kahju saavad, on löögi all nii või teisiti ja ma lootänapäeva ühiskonnale laiemas mõttes? dan, et riik tuleb neile selle koha peal appi. Kasutaksin sama kujundit nagu eelmisele küsimusele vastates. Tekib võimalus kerida aega taMillist osa Eesti jalgpallist mõjutab pandeemiagasi ja peatuda rohkem kui vaid hetkeks; tekib ga kaasnev majanduskriis kõige enam? Milline võimalus hakata nägema oma kodu, kus varem aspekt on Eesti jalgpallis selles mõttes kõige käidi vaid ööbimas, teise pilguga ja teise nurga alt; haavatavam? tekib võimalus saada oma pereliikmetega päriselt Nagu eespool mainisin, siis oleme jõudnud klututtavaks ja sõbraks; tekib võimalus sisustada näbijalgpalli arendamisega seisu, kus meie klubides dalavahetus ilma kaubanduskeskuste ja ööklubion hakanud tekkima nii haridusasutuste kui ka de külastamiseta; tekib võimalus vaadata iseenettevõtetena toimimise eeldused. Seda laiapõhdasse ja nii edasi. Igaks juhuks lisan, et olen neid jalisele tegevusloogikale ja jalgpalliliidu solidaarsõnu öeldes heatahtlik ja ei soovi näidata kellegi susmehhanismidele toetudes. Kui periood, kus peale näpuga. selliselt tegutseda pole võimalik, kestab kauem, siis on oht, et see vundament laguneb laiali või 2020 APRILL JALKA

NÕUANDED

Kuidas ennast eriolukorras treenida? KEHALISTE VÕIMETE ARENDAMINE

Kodus

Hoovis

Jõutreening

Toas tehtava jõutreeningu puhul on peamine raskus oma keharaskus, millega on väga hea õppida/lihvida baasliigutuste tehnikat, näiteks kükki või jõutõmmet. Kui harjutuste tehnika on selge, on hiljem võimalik kasutada lisaraskusi. Peale tehnika õppimise saab toas väga edukalt teha jõuharjutusi ala- ja ülakehale ning kere keskosale. Harjutused võiksid olla järjest keerulisemad. Harjutusi saad muuta raskemaks, kui teed rohkem seeriaid ja korduseid. Lisaraskuste poolest ole leidlik: kasuta näiteks seljakotti või muid raskemaid esemeid kodus.

Koduhoovis ole jõutreeningut tehes leidlik ja proovi tekitada omale lisaraskuseid, näiteks vana autorehv kuurist või veekanister. Harjutuste keerulisemaks muutmiseks sobib väga hästi ka see, kui sooritada harjutusi kiiremas tempos, näiteks alakehale sobivad väga hästi hüppeharjutused.

Näide

Õpi selgeks küki ja jõutõmbe tehnika ning harjuta neid. Tee regulaarselt ka Nordic hamstring’i ja Copenhagen adductor’i harjutusi (nendega saad tutvuda internetis).

Proovi teha näiteks kükist üleshüppeid või rehvi tassimist või kantimist.

Vastu- Kodus on vastupidavust treenida mõnevõrra keeruline, kui sul juhuslikult pidavus ei ole trenažööri (n veloergomeetrit), millega saaksid treenida nii aeroobset kui ka anaeroobset vastupidavust. Küll aga on võimalik teha HIITi treeninguid ehk suure intensiivsusega intervalltreeninguid, mille eesmärk on sooritada intensiivselt kogu keha harjutusi (n kosmonaute) lühikese aja jooksul võimalikult palju korrates võimalikult kiiresti. Seejärel puhata mõnikümmend sekundit ja korrata sama mitu korda ja seeriat.

Koduhoovis on baasvastupidavust jällegi üsna keeruline treenida. Küll aga on võimalik treenida spordialaspetsiifilisemat vastupidavust, milleks jalgpallis on töö suurel intensiivsusel lühikest aega, mis vaheldub väikese intensiivsusega. Seda osa on võimalik teha ka palli kasutades!

Näide

Sea endale hoovi maha vabalt valitud distants (5–30 m), läbi seda kordamööda maksimaalse kiirusega ja kõndides.

Osavus/ tasakaal

Toas on väga hea teha tasakaaluharjutusi. Kui lihtsalt ühel jalal seismine muutub lihtsaks, lisa juurde ka tegevusi, näiteks tennisepalli põrgatamine, mis arendab ka silma-käe koordinatsiooni. Pane ennast proovile. (PS. Vaata, et palliga klaasesemeid katki ei viska.)

Koduhoovis treenides on väga hea arendada kiiruslikku osavust (agility). Aseta selleks maha erinevad rajad, kus saad maksimaalsel kiirusel arendada stardikiirust, pidurdamist ja suunamuutusi.

Näide

Kata vasaku käega vasak silm ning proovi parema käega põrgatada tennisepalli vastu seina. Harjutuse raskemaks tegemiseks võid proovida seista ühel jalal.

Märgi maha viiemeetriste külgedega nelinurk. Seisa ise keskele. Lase pereliikmetel välja hõigata ühele tähisele vastav värv, proovi võimalikult kiiresti joosta tähiseni ja tagasi keskele.

Liikuvus/ painduvus

Toas treenides on väga hea aeg keskenduda liigeste liikuvuse parandamisele. Selleks sobivad võimlemis- ja venitusharjutused, mis aitavad parandada keha võimekust liigutada liigeseid suuremas ulatuses, et suureneks üldine painduvus. Soojendusfaasis kasuta pigem liikuvamaid harjutusi, pärast treeningut staatilisemaid venitusi.

Hoovis treenimine on suurepärane võimalus teha liikuvusharjutusi, mis nõuavad rohkem ruumi; näiteks eri liigutusmustrite harjutamine liikudes (näiteks krabikõnd või üle puusa löögiliigutuste jäljendamine). Kasuta neid harjutusi soojenduse osana ja tekita nendega kindel rutiin, et saaksid neist võimalikult palju kasu ja tunneksid, et oled iga kord treeninguks täielikult valmis.

Näide

Harjuta mobility-harjutusi, näiteks istudes põlvede pööramist samale küljele või joogast tuntud „sõdalase“ asendit.

Proovi sooritada dünaamilisi venitus- ja liikuvusharjutusi, näiteks jalahoogusid ette ja küljele.

Tehnika Tubastes tingimustes on palliga tegevusteks vaja oma vanematega sõlmida tegevusreeglite kokkulepe (turvalisus, aeg, koht, pall ei tohi põrgata, palli löömine keelatud jne). Tehniliste elementide õppimiseks ja harjutamiseks piisab juba iseenesest 2 x 2 meetri suurusest alast. Palli võib kasutada vaid ilma põrgatamata.

Hoovis sõltub tegevus taas ala suurusest ja turvalisusest (inimesed, lillepeenrad, põõsad, aknad, naabrite asukoht, autod jne), aga eelkõige oma loomingulistest piiridest! Saad maha märkida radasid (kivid, puutokid, ämbrid jne), et nii palliga liikuda, suunda muuta kui ka lüüa, eeldusel, et turvalisus on tagatud.

Näide

Hoovis on võimalik kasutada pikemaid distantse ehk lähtu toas tehtud asjadest ja lisa sinna juurde kõksimine, söötmine venna/ õe/vanematega (täpsuse peale: vastu puud või kivi, ämbrisse jne). Lähtu olemasolevatest võimalustest ja ole loov – tee see kõik endale põnevaks!

Pane maha kaks markerit/torbikut (kodused alternatiivsed vahendid on n kinnas, müts, jalanõu jne), nende kaugus teineteisest peaks olema 1,5–2 meetrit. Saad liikuda slaalomis (vasak ja parem jalg võrdselt) ümber markerite: 1) väliskülgedega, 2) sisekülgedega, 3) tallaga, 4) jalapealsega. Saad vahele lisada üleasted ja 180kraadised suunamuutused (tallaga, sise- ja välisküljega). Saad teha liikumisi palliga ja selg ees, v-tähte palliga (nii selja tagant kui eest). Samuti sobib kõksimine õhupalliga (pea, põlv, pöid, jala sise- ja väliskülg).

JALKA APRILL 2020

NÕUANDED Kuigi valitsuse kehtestatud eriolukorra tõttu on ühistreeningutel viibimine keelatud, ei tähenda see, et end kodustes tingimustes treenida ei saa. Panime kokku soovitused, kuidas eri oskusi/võimeid arendada – saad seda teha toas, koduhoovis või võimaluse korral hoopis suuremal alal. Tekst: Raiko Kokmann | Tabel: EJLi koolitusosakond

Suurem ala / metsarada Jõutreeningu tegemine väljaspool kodupiirkonda oleneb juba sellest, kus seda sooritada. On olemas välijõusaale, kus saab väga efektiivselt treenida kogu keha. Väga efektiivsed on rippes harjutused nagu lõuatõmbed, seljatõmbed ja jalgade või põlvede tõsted, samuti ka dipsid (rööbaspuudel toengus kätekõverdused).

Kasuta olemasolevaid välijõusaale (PS. Jälgi, et hoiad kaastreenijatega vähemalt kaks meetrit vahet!) Koduhoovist väljas treenides on väga hea võimalus arendada vastupidavust tervise- ja metsaradadel, kergejõustikustaadionil või jalgpalliväljakul joostes. Mõistlik oleks treenida nii baasvastupidavust kui ka spetsiifilist vastupidavust. Baasvastupidavuseks on võimalik sörkida rahulikumas ühtlases tempos rohkem kui 30 minutit. Spetsiifilise vastupidavuse jaoks oleks mõistlik teha intervalltreeningut ehk joosta vahelduva tempoga lõike. Lõikude vahepeal võib puhkepausiks olla nii seismine, kõndimine kui ka sörkjooks. Jookse ümber kodu lähedal oleva metsa/pargi või järve. Proovi kas 1) hoida ühtlast tempot 30–40 minutit või 2) muuta jooksutempot nii, et jooksed kiiresti n 30 sekundit ja seejärel aeglasemalt 60 sekundit. Osavust koduhoovist väljas treenides jäljenda neid tegevusi, mida sa pead mängus tegema. Pane maha erinevad rajad, kus pead suunda muutma, pidurdama, hüppama-maanduma jne. Harjuta kiiruslikke tegevusi ka koos palliga. Kui sul on kodu lähedal mõni mägi, saad harjutada mäest üles joostes põlve ja pöia üles tõstmist ja tugevat maha asetamist, mäest alla joostes aga sammupikkust. Hüppa üle kivi, fikseeri maandumine ja seejärel spurdi lähedal asuva puuni. Puuduta käega puud ning spurdi, külg ees, tagasi kivini / mõne teise puuni. Proovi mäest üles joosta võimalikult kiire ja tiheda sammuga. Liikuvuse treenimiseks piisab enamasti oma koduhoovist. Kui aga minna väljapoole oma koduõue, siis võiks treening põhineda jooksuharjutustel. See tähendab, et on väga hea võimalus treenida harjutusi, mis nõuavad head painduvust, aga mida tuleb sooritada jooksu pealt. Harjuta näiteks põlve- ja sääretõstejooksu.

Lähtu kasutatava ala suurusest, olukorrast (väravate olemasolu, spordiväljak, rand vms) ja taas turvalisusest (inimesed, lillepeenrad, põõsad, aknad, naabrite asukoht, autod jne). Saad maha märkida radasid (kivid, puutokid, ämbrid jne) palliga liikumiseks, löökideks ja autideks, eeldusel, et turvalisus tagatud. Leia suurem muruplats, kus inimesed ei käi, ja lähtu toas ja hoovis tehtud tegevustest – nüüd on võimalik teha seda kõike veel suuremal alal, mis tähendab seda, et siin saab harjutada ka lööke, tsenderdusi ja pikemaid sööte.

Porganditest magamiseni ehk kasuta eriolukorda heade harjumuste tekitamiseks

arantiini ajal koduses keskkonnas olles mõtle sellele, et pärast karantiini oleksid võimalikult kiiresti valmis mängima intensiivset jalgpalli. Kuigi hetkel on enamik meist sunnitud treenima kodustes tingimustes ja vahendite valik on kesine, saab kehalise valmisoleku aspektist pidada olukorda väga heaks võimaluseks arendada kehalist võimekust. Eriti hea on praegusel ajal pöörata tähelepanu asjadele, millele ehk muidu ei ole olnud aega või ressurssi tähelepanu pöörata. Selleks, et kehaline võimekus säiliks ka karantiinijärgseks ajaks, on enamik jalgpallitreenereid oma treenitavaid treeningukava või -plaaniga juba varustanud. Selle plaani järgimine peaks olema mängijatele kõige tähtsam, et tagada valmisolek karantiini lõpus. Ent jalgpalli mängimise valmidus pole ainuke, millega karantiini ajal tegeleda saab. Tervisliku eluviisi jaoks on praegune olukord ideaalne, et harjutada endale sisse mõned väga head harjumused. Läheneme neile nelja nurga – kehalise, sotsiaalse, tehnilise ja psühholoogilise – mudeli kaudu.

Sotsiaalsed harjumused

Esiteks, enamiku laste ja noorte koolitunnid tehakse praegu e-õppe teel, mispärast tuleb veeta teatud hulk tunde tubastes tingimustes ekraani ees. Selleks, et päevases rütmis oleksid peale ekraani vaatamise ka muud tegevused, on tähtis, et oleksime ekraanidest eemal mitte ainult sel ajal, mis on sisustatud treeningutega, vaid ka oma vabal ajal. Üks parimaid viise selleks on lauamängud, näiteks täringujalgpall. 2020 APRILL JALKA

NÕUANDED karantiiniaeg läbi saab, tagab tervislike asjade Lauamängud sobivad kogu perele ning tekitavad tihti sama palju hasarti kui videomängud. näksimine selle, et taastume kiiremini kui näiteks Videomängudega võrreldes on lauamängude küpsiseid ja komme süües. suur pluss see, et me räägime ja suhtleme oma lähedastega. Praegune karantiiniaeg on oma läKehalised harjumused hedastega suhtlemiseks parim, et rääkida nendeSelleks, et treenerite antud treeninguplaani täitga asjadest, mis on päriselt olulised. Tihti jätavad mine kulgeks võimalikult lihtsalt, on kaks soolapsed ja vanemad ajapuuduse tõttu oma soovid vitust. Esiteks tekita endas harjumus täita treeja vajadused läbi rääkimata, aga praegu on väga ningupäevikut. See tähendab, et iga kord, kui õige aeg selleks, et lapsed saaksid vanematele teed individuaalselt trenni, pane kirja kaks asja: rääkida asjadest, mis on neile tähtsad, ja vanekui pikalt su treening kestis ja kui raskeks seda mad saavad neid ka päriselt kuulata. Suhtlemine hindasid (skaalal üks kuni kümme). Olenevalt on tähtis ka jalgpalli kontekstis, sest võistkonnas treeneri soovidest või nägemusest võib päevik sipuutume kokku eri tüüpi inimestega, kellega peasaldada ka muid detaile, kuid need kaks omadust me õppima suhtlema. on peamised. Kui neid üles märkida, saab treener Teiseks, kuna terviseamet on öelnud, et lapsi jälgida, kuidas mängijatel läheb ja kas keegi vajab vanavanemate juurde viia ei tohi, sest vanemad raskemaid või kergemaid treeninguid. kui 60aastased on riskigrupis, on praegu hea Teiseks võib sportlase motivatsioon indiviaeg tekitada harjumus suhelda videokõne kaudu. duaalseid treeninguid sooritades väheneda, nii et Terve perega võiks iga päev teha teatud kellaajal selle vältimiseks on hea end enne treeningu algust (näiteks pärast lõunasööki) videokõne kellelegi, proovile panna mõne tuntud harjutukes on võibolla üksinda karantiinis, olgu se, näiteks lõuatõmmetega. Kui oled selleks vanavanemad, tädid-onud või fikseerinud oma esialgse tulemuse, välismaal elavad sugulased. Videokõne proovi seda edaspidi parandada. Just aitab nendega jagada positiivset eneriseenda proovilepanek võiks olla indivigiat, et saaksime kõik praeguse karanduaalsete treeningute üks võtmesõna, RAIKO KOKMANN: tiiniaja võimalikult lihtsalt üle elada. Just iseenda proovilepanek sest kui jalgpallitreeningud naasevad, oled tugevam kui teised mängijad, kes võiks olla individuaalsete Psühholoogilised harjumused proovivad lihtsamalt läbi saada. Head Esimene harjumus, mida praegu entreeningute üks võtmesõna, harjutused on peale lõuatõmmete veel dale sisse võiks harjutada, on stabiilsest kui jalgpallitreeningud kätekõverdused, istessetõusud, dipsid ne unerütm. See tähendab, et iga päev (rööbaspuudel toengus kätekõverdunaasevad, oled tugevam oleks sama magamamineku kellaaeg sed) ja jooksud, mille on treeningukakui teised mängijad, kes ja ärkamise aeg, sealhulgas ka laupäevaga ette kirjutanud treenerid. Jooksuval ja pühapäeval. Harjumust juurutada proovivad lihtsamalt des proovi iga ühe-kahe nädala tagant on lihtsam, kui tekitada endale õhtuks läbi saada. olla kiirem, kui olid varem. seatud äratus, mis tuletab meelde, et on aeg magama minna. Pärast äratuse Tehnilised harjumused helisemist peaks pooleli jätma kõik ekraanidega Koduse karantiini aeg on hea hetk teha tööd nenseotud tegevused: konsoolimängud, telerivaade tehniliste aspektidega, mis on sinu nõrkused, tamise, tegevused telefonis. Seda seepärast, et olgu selleks löögitehnika, pallivedamine, kõksimiekraanide sinine valgus annab meie ajule märku, ne, söötmine vms. Kui sa ei tea või ei oska valida, justkui oleks veel päev, ja aju lükkab edasi unemida treenida, küsi nõu oma treenerilt. Tegehormooni tekkimist. Seetõttu võib magama jääda le just nende elementidega, mis on sinu nõrgad olla raskem ja see muudab omakorda ärkamise küljed, sealhulgas näiteks mõlema jala võrdseks raskemaks, päeval pole meil sellest tingituna jaktreenimine. Inspiratsiooni võid saada leheküljelt su ega värskust. Igal ööl oleks vaja magada seitse www.koolisport.ee, kus leidub õppevideoid näikuni üheksa tundi. See tagab selle, et kui meil on teks Ragnar Klavanilt ja Konstantin Vassiljevilt. treeningutegevuses suured koormused, suudab Teise harjumusena võiksid mängijad tekitada keha nendest optimaalselt taastuda. oma treeningurühmas mõne virtuaalse keskkonTeise harjumusena võiks tekkida stabiilne toina, kus sooritada väljakutseid ja ergutada üksteist tumisrütm ehk võimalikult korralised söögiajad. rohkem treenima. Igas grupis on nii mängijaid, Proovi oma hommiku-, lõuna- ja õhtusöök süüa kes on aktiivsemad ja tahavad individuaalselt igal ajal samal kellaajal. Ka peaks mõtlema söörohkem treenida, kui ka neid, kellele on üksinda gikordadevahelisele näksimisele. Kuna praegu treenimine keerulisem. Postituste ja õnnestutuleb palju aega olla kodus, võivad näksimised miste jagamine aitab motiveerida kõiki rühma muutuda sagedaseks, aga tuleks jälgida, et sellisel liikmeid ja muuta karantiiniaja treeningud kõigile juhul tarbitaks tervislikke asju: porgandit, pähkleid, kurki, (külmutatud) marju, puuvilju vms. Kui lihtsamaks.

JALKA APRILL 2020

PREMIUM LIIGA

Kas kunstmurul mängimine annab nõrgemale eelise? Premium liigas on viimastel hooaegadel üha enam mänge liikunud kunstmuru peale. Kui veel mõned aastad tagasi liiguti kevadel muruväljakutele siis, kui väljakuolud seda lubasid, siis nüüd on selgeks printsiibiks olnud see, et esimene ring ehk esimesed üheksa vooru mängitakse läbinisti kunstmuruplatsidel, misjärel kolitakse muru peale. Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Jana Pipar

unstmuru puudutavad klišeed on jalgpalliringkondades teada-tuntud: pall liigub seal aeglasemalt ja mängutempo on seetõttu väiksem, mis annab omakorda eelduste kohaselt nõrgemale võistkonnale suurema võimaluse punkte noppida, kuna eeldatakse kinnisemat ja vähemate väravavõimalustega lahingut. Väitega, et heal muruväljakul veereb pall mööda maad tempokamalt kui heal kunstmurul, on ilmselt paljud pallurid ja fännid nõus. Mida näitavad aga arvud? Seetõttu võttiski Jalka aluseks Premium liiga viimaste aastate tulemused, et saada ette pilt, kui palju kunstmurul mängimine tegelikult kohtumise iseloomu mõjutab. Peale selle koorus eri tabeleid ja arvutusi tehes välja veel palju põnevat: muu hulgas tuleb

Kunstmurul peetavate mängude arv on viimastel aastatel olnud pigem tõusuteel.

välja, milline meistriliiga klubi „naudib“ kõige enam kunstmurul mängimist ja millise klubi tulemusi vaadates võiksidki nad ainult muru peal pallida.

Kunstmurumängude arv läheneb 50 protsendile

Nagu juuresolevast graafikust näha, on kunstmurul toimuvate kohtumiste arv Premium liigas olnud alates sellest ajast, kui hooaeg muutus 180mänguliseks (loe: liigas osaleb kümme meeskonda), mõne erandiga pigem tõusuteel. Juhtlõigus mainitud põhimõte esimene ring kunstmurul mängida ja tõsiasi, et liigas on (või on olnud) mitu klubi, kes mängivad kogu hooaja kunstmurul (FCI Tallinn, Nõmme Kalju, Tallinna Kalev), on kergitanud kunstmurul peetavate kohtumiste osakaalu peaaegu pooleni. 2018. aastal jäi sellest puudu vaid üksainus kohtumine – toona peeti kunstmurul 89 kohtumist ja murul 91 matši. Tänavune hooaeg on küll lootusetult sassi löödud, aga tasub märkida, et kui kõik Premium liiga kohtumised oleks olnud võimalik ära pidada esialgse plaani järgi paika pandud ajal ja kohas, oleks kunstmurumängude arv tänavuse aastaga järsult kahanenud: neid oleks olnud vaid 63. Põhjuseid tasub eelkõige otsida näiteks Tallinna Kalevi suvisest kolimisest Kadrioru staadionile, samuti sellest, et erinevalt liigast välja kukkunud Maardu Linnameeskonnast plaanib TJK Legion viimase ringi kodukohtumised muruväljakul pidada.

2020 APRILL JALKA

PREMIUM LIIGA 113

Kellele sobib kunstmurul mängimine kõige rohkem?

Viimase viie hooaja lõikes toon järgnevalt ära ka Premium liiga klubide esinemise murul ja kunstmurul. Pole just suur üllatus, et nii kunstmurul kui murul on selle aja jooksul kõige paremini esinenud viie aastaga kolm tiitlit võitnud FC Flora, kellel ei ole vähemalt numbrite poolest vahet, kas mängida kunstmurul või naturaalsel platsil: kunstkattel võtavad nad mängust keskmiselt 2,33, murul 2,34 punkti. Kui suurem osa võistkondi teenib muruplatsil keskmiselt rohkem punkte kui kunstmurul (seda saab seletada asjaoluga, et kunstmurul tehakse märksa rohkem viike kui murul), siis on ka paar

68 45 23 0

Joonis 1. Kunstmurul toimunud mängude arv Premium liiga hooajal.

Veel 2012. aastal peeti aga kunstmurul kogu hooaja jooksul vaid 43 kohtumist (23,9% kõikidest mängudest) – toona ei olnud liigas ühtegi meeskonda, kes oleks kunstmurul aasta ringi kodumänge pidanud.

Murul lüüakse pisut rohkem väravaid – ent mitte igal aastal Tavaliselt peab paika rusikareegel: murul lüüakse ühes mängus keskmiselt pisut rohkem väravaid, ent selline seaduspära ei kehti sugugi igal aastal. Viimast 14 hooaega vaadeldes näeme, et keskmises kunstmurul peetud kohtumises löödi meistriliigas 3,21 väravat, keskmises murul peetud mängus aga 3,44 väravat. Vahe on seega 0,23 väravat mängu kohta – just nii palju võib muruväljakul samade vastate vahel peetavas kohtumises oodata rohkem tabamusi kui kunstmurul. Premium liigas löödi selle aja jooksul ühes mängus kokku aga keskmiselt 3,36 väravat. Kõige suurem erinevus kahe väljakukatte vahel tuli välja lõppenud kümnendi esimestel aastatel: 2010. aastal löödi keskmises kunstmurumängus vaid 2,65 väravat (murul 3,51), 2011. aastal oli vahe aga suisa enam kui üheväravaline: kunstmurul löödi siis keskmiselt 2,7 väravat, murul aga 3,72 väravat kohtumise kohta! Sellised käärid on aga pigem erand: viimastel hooaegadel on need kaks näitajat liikunud suhteliselt samas rütmis ning nii mõnelgi aastal (2014, 2017, 2019) on kunstmurul toimunud kohtumistes löödud isegi enam väravaid kui muru peal. Lõppenud hooajal kallutas kaalukausi sealjuures kunstmuru kasuks viimase vooru kohtumine Maardu ja Flora vahel, kus tiitli kindlustanud florakad motivatsioonita maardulastele kunstmurul lausa 12 vastuseta kolli tagusid. Kõige suuremalt on tasakaal kunstmuru poole kaldu olnud aga 2009. aastal, kui kunstkattel löödi keskmiselt 3,62 väravat mängus ja muru peal vaid 3,09. Üksikutest erandlikest aastatest hoolimata jääb üldine suund siiski kehtima, kuid näib, et vahe moodsa kunstmuru ja muruplatsi vahel väheneb vähemalt väravate koguarvu vaadates jõudsalt: näiteks viimase viie aasta lõikes on murul löödud keskmiselt 3,43 väravat, kunstmurul aga 3,38 väravat mängus. Vahe on vaevu märgatav!

JALKA APRILL 2020

5.25

4.2

3.15

2.1

1.05

Joonis 2. Keskmine väravate arv Premium liiga mängus.

Tallinna suured omavahel (alates 2010) Klubi

Mänge Võite

FCI Levadia

Viike

Kaotusi

Punkte

Punkte mängu kohta

115

1,44

Nõmme Kalju 80

106

1,33

FC Flora

1,20

Tallinna suured omavahel kunstmurul (alates 2010) Klubi

Mänge Võite

Viike

Kaotusi Punkte

Punkte mängu kohta

FCI Levadia

1,42

Nõmme Kalju 38

1,39

FC Flora

1,04

Tallinna suured omavahel murul (alates 2010) Klubi

Mänge Võite

Viike

Kaotusi

Punkte

Punkte mängu kohta

FCI Levadia

1,45

FC Flora

1,28

Nõmme Kalju 42

1,26

PREMIUM LIIGA rohkem punkte – seepärast ei pruugi klišee, et kunstmuru eelistab nõrgemat tiimi, tingimata tõele vastata. Küll aga saame eelmise lõigu järgi tõdeda, et väravaid lüüakse murul tavaliselt rohkem, mis peaks mõnevõrra soosima tugevamat tiimi. Vahed on aga marginaalsed.

Tallinna suurte seas jõujooned Levadia kasuks

Ülejäänud meeskonnad võivad ju aeg-ajalt esile kerkida ja FCI Tallinna näitel ka meistriks tulla, ent tavaliselt jagavad medalid omavahel ära ikkagi Tallinna kolm suurt: Flora, Levadia ja Kalju. Sestap võtsime eraldi luubi alla ka nende omavahelised kohtumised: seda nii kunstmurul kui päris murul. Märkimisväärse faktina on Flora pidanud kümne aasta jooksul peetud 40 kodumängust Kalju ja FC Flora pidas kunstmurul Tallinna suure kolmiku sisese kodumängu viimati Levadia vastu vaid kolm kunstmuruga Sportland 2017. aasta avavoorus, kui FC Levadiaga lepiti 1 : 1 viiki. Arenal – ülejäänud 37 matši on toimunud A. Le Coq Arenal. Võrdluseks: samuti suure osa küllaltki selget erandit. Kõige rohkem kohtumistest murul mängiv Levadia oli kunstmuru poole kaldu FCI Tallinn: Keskmine võidetud on sama aja jooksul pidanud Flora ja ühest küljest mängisid nad kõik oma kopunktide arv Kalju vastu kunstmurul 12 mängu. Kaldumängud kunstmurul, kuid ka võõrsil ju mängis kunstmurul 33 kodumängu, kunstmurul peetud suutsid nad kunstkattel mängides väga kuid see on ka loogiline, arvestades, et hea punktisaldo kokku saada; muru peal mängudes nemad mängisid kodumänge enamasti olid nende viimased kolm hooaega aga (alates 2015) niikuinii kunstmuruga Hiiu staadionil. teiste Tallinna tipptiimidega võrreldes Kolme meeskonna minitabelis on väga selgelt nõrgemad. Isegi 2016. aastal FC Flora 2,33 kümne aasta lõikes edu FCI Levameistriks tulles said nad hooaja jooksul Nõmme Kalju 2,16 dial, kes on 40 mängust noppinud FCI Levadia 2,13 neljast kaotusest kolm just muruväljakul. 115 punkti – Kalju näitaja on 106, FCI Tallinn 2,05 Kunstmurul on paremini esinenud Narva Trans 1,28 Floral aga 96. Levadia on sealjuuka ehk pisut üllatuslikult Tartu TamPaide Linnameeskond 1,27 res kolmest suurest edukaim mõmeka, kes on mitmel aastal teinud väga Tartu Tammeka 1,21 lemal väljakukattel: kunstmurul on tugeva hooajaalguse. Õige pisut on Sillamäe Kalev 1,03 levadialased 31 mängust teeninud Tallinna Kalev 0,64 kunstmurul muruplatsidega võrreldes 44 punkti (keskmiselt 1,42 mängu Viljandi Tulevik 0,64 rohkem punkte teeninud ka Nõmme FC Kuressaare 0,59 kohta), murul 49 mängust 71 punkti Kalju, kes on viimastel aastatel kõik koMaardu Linnameeskond 0,47 (1,45 mängu kohta). dumängud teadupoolest Hiiu staadioni Pärnu (LM + Vaprus) 0,36 Kui murul on Flora Kaljust keskmikunstkattel pidanud. Rakvere Tarvas 0,08 selt õige pisut rohkem punkte teeniVastupidised näited on aga Pärnu nud, siis kunstmurul jäävad florakad (linnameeskonna ja Vapruse tulemuKeskmine võidetud Kaljule ja Levadiale omavahelistes kohsed on siinkohal lihtsustamise eesmärpunktide arv murul tumistes üldjuhul alla: Flora on kunstgil liidetud) ja Sillamäe, kes on natumurul Kalju ja Levadia vastu peetud peetud mängudes raalmuru peal tunduvalt ohtlikumad 27 mängust teeninud vaid 28 punkti; kui kunstmurul. (alates 2015) nõmmekatel on 38 mängust kirjas 53 Mõni huvitav asjaolu koorub välja ka ja Levadial 31 mängust 44 silma. FC Flora 2,34 kodus-võõrsil dünaamikat vaadeldes: FCI Levadia 2,28 Lisaks tasub välja tuua, et TallinFC Flora on kodus peetud kunstmuruNõmme Kalju 2,12 na suured on omavahel teinud tamängudes olnud näiteks lausa imelises FCI Tallinn 1,61 vatult palju viike: kui ülejäänud liihoos, kogudes 60 võimalikust punktist Sillamäe Kalev 1,49 gas on viimase kümne aasta jooksul 56. Võõrsil peetud kunstmurumatšides Narva Trans 1,43 lõppenud viigiga vaid 16,4 protsenti paistab negatiivses mõttes aga silma Paide Linnameeskond 1,40 Tartu Tammeka 1,07 mängudest, siis Flora, Kalju ja LePärnu: nad suutsid nelja hooajaga võtta Tallinna Kalev 0,95 vadia omavahelistes kemplustes on 33 võõrsil peetud kunstmurumängu 29 Pärnu (LM + Vaprus) 0,86 mängud viigiga lõppenud lausa 35,8 kaotuse kõrvale vaid neli viigipunkti. Viljandi Tulevik 0,80 protsendil juhtudest. Sealjuures on Üldjoontes saab aga tõdeda, et nenFC Kuressaare 0,63 kunstmurul viigid märksa tõenäodest arvudest ei nähtu, et tavaliselt Maardu Linnameeskond 0,47 lisemad – kunstkattel lõppeb lausa tabeli tagumises pooles olevad võistRakvere Tarvas 0,08 konnad teenivad kunstmurul üldjuhul 39,6 protsenti mängudest viigiga. 2020 APRILL JALKA

STATISTIKA

Väliseestlaste publikutabelid:

Ragnar Klavan on teinud puhta töö Kui vahel arutletakse selle üle, kas Eesti läbi aegade parim jalgpallur on Mart Poom, Ragnar Klavan või keegi teine, siis vähemalt ühe mõõdupuu järgi on Klavan Poomist päris selgelt parem – nimelt on Klavani karjääri jooksul tema mänge külastanud mitu miljonit inimest rohkem kui Poomi matše.

Statistika: Mati Kesaväli | Tekst: Raul Ojassaar

tatistik Mati Kesaväli on publikunumbritest huvitunud juba pikki aastaid ning kogunud neid ka välismaal mängivate Eesti pallurite kohta. Kuigi tabelit ei saa mõistagi võtta otseselt selle aluseks, et hinnata, kui hea karjääri on mängija teinud, siis suuna annab see sellegipoolest. „Kindlasti näitab tabel, kui kõva karjääri mängija on teinud: pikaajalisus, tuntus, stabiilne mänguaeg kõrgetasemelises või keskmises liigas-klubis,“ hindab Kesaväli ise. „Mulle sümpatiseerivad sellised üleminekud, mis tunduvad paljudele kummalisena, nagu Karol Mets Hollandi kõrgliiga NAC Bredast madalamale Rootsi kõrgliigasse AIKsse, ja Henrik Ojamaa Poolas Legnicast Widzewisse. Mõlemad läksid sportlikult tugevamast liigast, aga vähem populaarsest meeskonnast klubidesse, mis on rahva seas populaarsed, mida jälgib ja millele elab kaasa suur auditoorium ning kus on mänguõhkkond võimsam. Norra imelaps Erling Braut Håland valis ju samuti Dortmundi!“ Kesaväli sõnul ei ole sealjuures praegusele 13 „publikumiljonärile“ lähema viie aasta jooksul tõenäoliselt lisa oodata. „Miljonäridest järgmine Eesti tegevmängija on selles tabelis Ken Kallaste (734 332), kes vaevalt enam miljonäriks tõuseb. Edasi on tühi maa: ehk ainult Joonas Tamm (303 065) suudaks miljonini jõuda, kui ta kolm-neli hooaega korralikus liigas mängida saaks. Pikas perspektiivis on lootust ainult verinoortel: Georgi Tunjovil, Erik Sorgal, Oliver Jürgensil, Karl Jakob Heinal, ehk kellelgi veel, keda praegu ei oska välja tuua.“

Kuraditosin publikumiljonäri

Klubid, mille liigamänge, kus on osalenud Eesti mängija, on kokku külastanud vähemalt 100 000 inimest, nende mängude keskmine publikuarv ja publikurekordid. Tabelisse on arvestatud need 13 Eesti jalgpallurit, kelle mängudel on kokku käinud vähemalt miljon inimest. Tabelis on välja toodud klubid, kelle ridades on Eesti palluri mänge vaadanud vähemalt 100 000 pealtvaatajat.

JALKA APRILL 2020

Mängud/ Publikut väravad kokku

Keskmine

Keskmine kodus

PubliPublikukurekord rekord kodus

9 719 525 Ragnar Klavan FC Augsburg

125/4

4 393 200 35 146 29 120 30 660

81 359

Liverpool FC

39/1

1 840 072 47 181 53 147 53 292

75 276

AZ Alkmaar

78/–

1 452 727 18 625 16 362 16 881

51 585

Almelo Heracles

95/4

1 264 891 13 315 8383

50 139

Cagliari Calcio

37/–

751 581

20 313 15 566 16 412

70 465

Derby County FC

146/–

4 202 136 28 782 28 651 33 378

67 526

Sunderland AFC

58/1

1 300 860 22 429 27 148 36 278

36 963

Watford FC

19/–

302 754

15 934 15 649 17 295

23 115

Kerkrade Roda

103/32

1 712 557 16 627 14 062 18 500

50 334

Aalborg BK

117/28

790 382

6755

7497

13 516

21 025

Moskva Torpedo

53/8

428 100

8077

5589

27 000

31 000

ADO Den Haag

12/1

196 617

16 385 11 959 13 921

42 000

102 348

17 058 15 967 26 000

26 000

8500

5 882 887 Mart Poom

3 368 147 Andres Oper

Shanghai Shenhua FC 6/– 3 136 661 Joel Lindpere New York Red Bulls

104/17

1 983 927 19 076 19 014 25 219

46 065

Tromsø IL

75/5

581 920

7759

20 323

Chicago Fire

25/2

430 476

17 219 15 057 17 808

25 219

Tomski Tom

114/–

1 272 796 11 165 12 152 15 000

24 000

Krakówi Wisła

64/–

834 507

13 039 16 074 24 655

40 000

Volgogradi Rotor

51/–

550 700

10 798 9976

16 500

36 000

Nižni Novgorodi Volga 19/–

152 525

8028

5615

17 000

22 720

5577

7492

2 810 528 Sergei Pareiko

2 194 945 Enar Jääger Aalesunds FK

136/3

1 261 386 9275

9967

10 780

20 320

Oslo Vålerenga

49/5

399 613

8155

9498

17 011

Moskva Torpedo

35/–

281 673

8048

6235

27 000

Lierse SK

22/–

224 025

10 183 7126

9725

23 400

Lvivi Karpatõ

137/21

1 325 540 9675

10 907 27 047

40 371

Krakówi Cracovia

39/4

273 041

7001

4784

14 000

25 523

Blackpool FC

8/–

119 939

14 992 11 046 12 233

28 028

Karagandõ Šahtjor

31/8

100 300

3235

8000

Białystoki Jagiellonia

67/20

682 875

10 192 11 947 22 394

25 675

Permi Amkar

63/4

623 910

9903

10 123 16 500

20 057

Gliwice Piast

48/6

286 070

5960

4295

8102

22 708

Lendava Nafta

102/13

117 895

1156

1255

3000

12 435

Motherwell FC

73/14

525 880

7204

5280

10 496

53 486

Varssavi Legia

34/2

472 429

13 895 15 384 28 238

38 458

Legnica Miedź

55/4

288 399

5244

20 846

NAC Breda

40/1

760 540

19 014 18 470 18 969

51 886

Stavangeri Viking

72/–

547 877

7609

14 463

15 985

Stockholmi AIK

26/1

408 978

15 730 19 858 45 367

45 367

159/14

1 375 763 8707

9452

12565

18 710

Sogndal Fotball

164/1

782 625

4772

3255

5600

17 686

Bergeni Brann

49/2

400 573

8175

10506

16484

16 484

Motherwell FC

33/9

277 610

8412

5369

9117

47 489

Dundee United FC

20/2

170 972

8549

7860

11 603

45 884

Stavangeri Viking

16/1

132 828

8302

10 361 13 443

13 443

1 961 417 Sergei Zenjov

3063

7000

1 736 550 Konstantin Vassiljev

1 726 546 Henrik Ojamaa

4521

5934

1 717 395 Karol Mets 9008

1 538 711 Raio Piiroja Fredrikstad FK 1 183 198 Taijo Teniste

1 014 672 Henri Anier

STATISTIKA Liigamängude publikut ühes klubis kokku (vähemalt 500 000). Koht Publik kokku 1 4 393 200 2 4 202 136 3 1 983 927

Riik

Mängud/ väravad Ragnar Klavan Saksamaa 125/4 Mart Poom Inglismaa 146/– Joel Lindpere USA 104/17

581 920 555 719 550 700

Ragnar Klavan Andres Oper Ragnar Klavan Raio Piiroja Sergei Zenjov Mart Poom Sergei Pareiko Ragnar Klavan Enar Jääger Sergei Pareiko Andres Oper Taijo Teniste Pavel Londak Karol Mets Ragnar Klavan Konstantin Vassiljev Konstantin Vassiljev Joel Lindpere Ken Kallaste Sergei Pareiko

Norra 75/5 Poola 67/2 Venemaa 51/–

547 877

Karol Mets

Norra

544 374

525 880

Andrei Venemaa Stepanov Henrik Ojamaa Šotimaa

4 5 6 7 8

9 10 11 12

1 840 072 1 712 557 1 452 727 1 375 763 1 325 540 1 300 860 1 272 796 1 264 891 1 261 386 834 507 790 382 782 625 777 808 760 540 751 581 682 875

Mängija

623 910

Inglismaa Holland Holland Norra Ukraina Inglismaa Venemaa Holland Norra Poola Taani Norra Norra Holland Itaalia Poola

39/1 103/32 78/– 159/14 137/21 58/1 114/– 95/4 136/3 64/– 117/28 164/1 185/– 40/1 37/– 67/20

Venemaa 63/4

Klubi

Hooajad

FC Augsburg Derby County FC New York Red Bulls Liverpool FC Kerkrade Roda AZ Alkmaar Fredrikstad FK Lvivi Karpatõ Sunderland AFC Tomski Tom Almelo Heracles Aalesunds FK Krakówi Wisła Aalborg BK Sogndal Fotball FK Bodø/Glimt NAC Breda Cagliari Calcio Białystoki Jagiellonia Permi Amkar

2012/13 – 2015/16 1996/97 – 2002/03 2010–2012

58/2

Tromsø IL Kielce Korona Volgogradi Rotor Stavangeri Viking Moskva Torpedo

73/14

Motherwell FC

72/–

2016/17 – 2018/19 2005/06 – 2008/09 2008/09 – 2011/12 2004–2011 2007/08 – 2013/14 2002/03 – 2004/05 2005–2010 2005/06 – 2008/09 2007–2012 2010/11 – 2012/13 1999/00 – 2002/03 2011–2017 2007–2015 2017/18 – 2018/19 2018/19 – 2019/20 2015/16 – 2016/17 2011/12 – 2013/14 2007–2009 2016/17 – 2018/19 2001–2004 2015–2017 2004–2006 2011/12 – 2012/13, 2014/15

Liigamängude publikut ühel klubihooajal kokku (vähemalt 250 000). Koht Publik kokku 1 1 202 932 2 1 033 589 935 470 935 236 3 755 900 4 534 732 523 054 5 483 373 6 460 080 451 145 438 156 430 476 408 978 7 401 548 8 352 207 9

10 11 12

13 14

334 779 306 900 295 311 287 377 285 907 277 610 262 001 253 503 251 553

Mängija

Riik

Mängud/ väravad Ragnar Klavan Saksamaa 34/2 Mart Poom Inglismaa 36/– Mart Poom Inglismaa 43/1 Ragnar Klavan Inglismaa 20/– Joel Lindpere USA 37/8 Andres Oper Holland 32/11 Ragnar Klavan Holland 27/– Karol Mets Holland 25/– Henrik Ojamaa Poola 33/2 Ragnar Klavan Itaalia 22/– Ragnar Klavan Holland 32/1 Joel Lindpere USA 25/2 Karol Mets Rootsi 26/1 Sergei Pareiko Poola 28/– Konstantin Poola 32/13 Vassiljev Tarmo Kink Inglismaa 21/4 Sergei Pareiko Venemaa 30/– Sergei Pareiko Venemaa 26/– Urmas Rooba Taani 18/– Sergei Zenjov Ukraina 25/3 Henri Anier Šotimaa 33/9 Konstantin Venemaa 27/2 Vassiljev Enar Jääger Norra 26/– Ken Kallaste Poola 31/1

Klubi

Hooaeg

FC Augsburg Derby County FC Sunderland AFC Liverpool FC New York Red Bulls Kerkrade Roda AZ Alkmaar NAC Breda Varssavi Legia Cagliari Calcio Almelo Heracles Chicago Fire SC Stockholmi AIK Krakówi Wisła Białystoki Jagiellonia

2014/15 1997/98 2003/04 2016/17 2011 2006/07 2011/12 2017/18 2013/14 2019/20 2006/07 2013 2019 2011/12 2016/17

Middlesbrough FC Volgogradi Rotor Tomski Tom FC Kopenhaagen Lvivi Karpatõ Motherwell FC Permi Amkar

2010/11 2003 2010 2002/03 2009/10 2013/14 2012/13

Aalesunds FK Kielce Korona

2010 2017/18

Erinevate tabelite ühine nimetaja: esikohal on ikka Ragnar Klavan! Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

2020 APRILL JALKA

STATISTIKA Publikurekord ühes klubi liiga kodumängus (vähemalt 20 000). Koht

Publikuarv

Mängija

Riik

Kuupäev

Klubi

Skoor

Vastane

1 2 3 4 5

53 292 47 230 45 367 40 254 36 278 33 378 30 660 28 238 27 047 27 000 27 000 27 000 26 000 25 500 25 000 24 655 23 550 22 394

Ragnar Klavan Pavel Londak Karol Mets Urmas Rooba Mart Poom Mart Poom Ragnar Klavan Henrik Ojamaa Sergei Zenjov Andrei Stepanov Andres Oper Enar Jääger Andres Oper Aleksandr Dmitrijev Joel Lindpere Sergei Pareiko Tarmo Kink Konstantin Vassiljev

Inglismaa Türgi Rootsi Taani Inglismaa Inglismaa Saksamaa Poola Ukraina Venemaa Venemaa Venemaa Hiina Venemaa USA Poola Inglismaa Poola

05.04.2017 24.04.2011 01.09.2019 06.04.2003 18.10.2003 18.03.2000 26.10.2012 29.03.2014 15.04.2010 18.06.2005 18.06.2005 18.06.2005 12.09.2009 19.08.2011 14.08.2010 13.04.2013 16.10.2010 21.05.2017

Liverpool FC Izmiri Bucaspor Stockholmi AIK FC Kopenhaagen Sunderland AFC Derby County FC FC Augsburg Varssavi Legia Lvivi Karpatõ Moskva Torpedo Moskva Torpedo Moskva Torpedo Shanghai Shenhua FC Jekaterinburgi Ural New York Red Bulls Krakówi Wisła Middlesbrough FC Białystoki Jagiellonia

2:2 3:5 1:0 1:1 1:0 0:2 0:2 1:0 0:2 1:3 1:3 1:3 1:1 5:2 0:1 1:2 1:2 0:0

Bournemouth Fenerbahçe Djurgården Brøndby Walsall Liverpool Hamburger SV Poznáni Lech Donetski Šahtar Moskva Spartak Moskva Spartak Moskva Spartak Pekingi Guoan Himki Los Angeles Galaxy Varssavi Legia Leeds United Varssavi Legia

6 7 8 8 8 11 12 13 14 15

Publikurekord liigamängus. Eesti palluri klubi rasvases kirjas. Koht

Publikuarv

Mängija

Riik

Kuupäev

Kodumeeskond

Skoor

Külalismeeskond

81 359

Ragnar Klavan

Saksamaa

25.10.2015

Dortmundi Borussia

5:1

FC Augsburg

75 276

Ragnar Klavan

Inglismaa

15.01.2017

Manchester United

1:1

Liverpool FC

70 465

Ragnar Klavan

Itaalia

26.01.2020

Milano Inter

1:1

Cagliari Calcio

67 526

Mart Poom

Inglismaa

05.05.2001

Manchester United

0:1

Derby County FC

58 877

Madis Vihmann

Šotimaa

03.08.2019

Glasgow Celtic

7:0

Saint Johnstone FC

55 638

Tarmo Kink

Šotimaa

24.05.2015

Glasgow Celtic

5:0

Inverness CT

53 486

Henrik Ojamaa

Šotimaa

25.02.2012

Glasgow Celtic

1:0

Motherwell FC

51 886

Karol Mets

Holland

04.02.2018

Amsterdami Ajax

3:1

NAC Breda

51 585

Ragnar Klavan

Holland

15.10.2011

Amsterdami Ajax

2:2

AZ Alkmaar

50 472

Marko Meerits

Holland

26.08.2011

Amsterdami Ajax

4:1

Arnhemi Vitesse

50 334

Andres Oper

Holland

27.12.2006

Amsterdami Ajax

2:0

Kerkrade Roda

50 139

Ragnar Klavan

Holland

20.04.2008

Amsterdami Ajax

5:1

Almelo Heracles

47 489

Henri Anier

Šotimaa

18.01.2014

Glasgow Celtic

3:0

Motherwell FC

47 230

Pavel Londak

Türgi

24.04.2011

Izmiri Bucaspor

3:5

Fenerbahçe

46 065

Joel Lindpere

USA

23.06.2011

Seattle Sounders

4:2

New York Red Bulls

45 884

Henri Anier

Šotimaa

21.03.2015

Glasgow Celtic

3:0

Dundee United FC

45 367

Karol Mets

Rootsi

01.09.2019

Stockholmi AIK

1:0

Djurgården

43 242

Mikk Reintam

Šotimaa

07.11.2015

Glasgow Rangers

4:0

Alloa Athletic FC

42 000

Andres Oper

Holland

21.02.2010

Feyenoord

2:2

ADO Den Haag

40 371

Sergei Zenjov

Ukraina

18.10.2009

Donetski Šahtar

5:1

Lvivi Karpatõ

40 254

Urmas Rooba

Taani

06.04.2003

FC Kopenhaagen

1:1

Brøndby

40 000

Sergei Pareiko

Poola

25.11.2011

Wroclawi Slask

0:1

Krakówi Wisła

Publikurekord liigamängus, kus Eesti mängija lõi kodupubliku ees värava (vähemalt 10 000 pealtvaatajat). Koht

Publikuarv

Mängija

Riik

Kuupäev

Klubi

Skoor

Vastane

1 2 3 4 5 6 7 8

30 660 25 177 22 800 18 710 18 646 18 241 17 660 17 600 17 297 15 817 15 200 13 843 12 058 11 926 11 500 11 286 10 660 10 012

Ragnar Klavan Joel Lindpere Sergei Zenjov Karol Mets Konstantin Vassiljev Raio Piiroja Kristen Viikmäe Andres Oper Joel Lindpere Tarmo Kink Ken Kallaste Andres Oper Raio Piiroja Henrik Ojamaa Taavi Rähn Andres Oper Enar Jääger Sander Post

Saksamaa USA Ukraina Holland Poola Norra Norra Holland USA Inglismaa Poola Holland Norra Poola Ukraina Taani Norra Norra

10.05.2014 13.08.2011 27.07.2008 18.08.2018 11.09.2016 16.05.2003 22.10.2000 29.04.2007 10.08.2013 25.04.2011 25.11.2017 18.04.2010 21.08.2009 03.08.2013 16.04.2004 01.09.2002 20.04.2008 16.05.2011

FC Augsburg New York Red Bulls Lvivi Karpatõ NAC Breda Białystoki Jagiellonia Oslo Vålerenga Oslo Vålerenga Kerkrade Roda Chicago Fire Middlesbrough FC Kielce Korona ADO Den Haag Fredrikstad FK Varssavi Legia Lutski Volõn Aalborg BK Aalesunds FK Aalesunds FK

2:1 2:2 1:1 3:0 2:1 1:1 3:0 7:0 2:1 2:1 3:2 4:0 1:4 4:0 2:2 3:0 5:0 2:1

Frankfurdi Eintracht Chicago Fire Donetski Šahtar de Graafschap Krakówi Wisła Lillestrøm Kristiansandi Start Almelo Heracles Montreal Impact Coventry City Varssavi Legia RKC Waalwijk Trondheimi Rosenborg Podbeskidzie Dnipro Dnipropetrovsk FC Kopenhaagen Ham-Kam Strømsgodset

9 10

11 12 13 14

JALKA APRILL 2020

STATISTIKA Kui juurde liita ka koondise eest mängitud kohtumised, saaks ilmselt nii mõnigi Eesti jalgpallur samuti „publikumiljonäriks“. Foto: Jana Pipar

Publikurekord liigamängus, kus Eesti mängija lõi värava (vähemalt 15 000 pealtvaatajat). Eesti palluri klubi rasvases kirjas. Koht

Publikuarv

Mängija

Riik

Kuupäev

Kodumeeskond

Skoor

Külalismeeskond

50 139

Ragnar Klavan

Holland

20.04.2008

Amsterdami Ajax

5:1

Almelo Heracles

41 028

Joel Lindpere

USA

02.07.2011

San Jose Earthquakes

2:2

New York Red Bulls

39 746

Ragnar Klavan

Saksamaa

14.02.2015

Bremeni Werder

3:2

FC Augsburg

33 500

Andres Oper

Holland

07.12.2007

PSV Eindhoven

2:4

Kerkrade Roda

31 000

Andres Oper

Venemaa

18.04.2004

Krõlja Sovetov

2:5

Moskva Torpedo

27 329

Karol Mets

Rootsi

22.09.2019

Hammarby

2:1

Stockholmi AIK

23 822

Kristen Viikmäe

Rootsi

02.04.2006

Stockholmi AIK

2:2

Gefle IF

22 800

Sergei Zenjov

Ukraina

27.07.2008

Lvivi Karpatõ

1:1

Donetski Šahtar

22 535

Mart Poom

Inglismaa

20.09.2003

Derby County

1:1

Sunderland AFC

21 756

Ragnar Klavan

Inglismaa

01.01.2018

Burnley

1:2

Liverpool FC

20 112

Andres Oper

Taani

21.04.2003

FC Kopenhaagen

0:1

Aalborg BK

18 710

Karol Mets

Holland

18.08.2018

NAC Breda

3:0

de Graafschap

18 646

Konstantin Vassiljev

Poola

11.09.2016

Białystoki Jagiellonia

2:1

Krakówi Wisła

18 241

Raio Piiroja

Norra

16.05.2003

Oslo Vålerenga

1:1

Lillestrøm

17 893

Raio Piiroja

Norra

16.05.2007

Brann Bergen

2:2

Fredrikstad FK

17 660

Kristen Viikmäe

Norra

22.10.2000

Oslo Vålerenga

3:0

Kristiansandi Start

17 297

Joel Lindpere

USA

10.08.2013

Chicago Fire

2:1

Montreal Impact

17 000

Andrei Stepanov

Venemaa

08.05.2004

Permi Amkar

2:1

Moskva Torpedo

15 817

Tarmo Kink

Inglismaa

25.04.2011

Middlesbrough

2:1

Coventry City

15 200

Ken Kallaste

Poola

25.11.2017

Kielce Korona

3:2

Varssavi Legia

LUGEJA KÜSIB

Kevin Aloe:

sain Florast kaasa võitjamentaliteedi Teist hooaega Tartu Tammekat esindav Kevin Aloe räägib, et võttis Florast peale kahe Eesti meistritiitli kaasa ka võitjamentaliteedi ja teadmise, et oma võimalus tuleb alati sada protsenti ära kasutada. 24aastane kaitsja tahab tartlaste juures endale jalad korralikult alla saada ja usub, et võib peagi olla tagasi tipus ja miks mitte murda ka A-koondise nimekirja. Tekst: Kadi Parts | Foto: Jana Pipar

is on Tammeka suurimad puudujäägid? Mis on Tammeka suurimad plussid? (@stevenveeber, @romilyparts) Sepa jalgpallikeskuses peaksid olema suuremad riietusruumid. Seal on ikka väga kitsas ja alguses oli mul päris raske harjuda, aga eks inimene harjub kõigega ja vähemalt saab soojas riideid vahetada. Puudujääkidest ka see, et võiks olla oma massöör. Plussina tooksin välja võitlusvaimu. Isegi siis, kui mõned mehed mängivad jalgpalli töö kõrvalt, tulevad nad mängudele selliselt, et tahavad võita ja võidelda.

Milline on Flora versus Tammeka atmosfäär? (@stevenveeber) Kui rääkida kogu klubi atmosfäärist, siis see on mõlemas klubis üsna sarnane: ei ole rapsimist või väga karmi korda, vaid proovitakse inimlikult rääkida. Floras on loomulikult rohkem töötajaid, kelle poole pöörduda, Tammekas teeb mõni treener mitme inimese tööd ja see on kindlasti raskem. Aga see kõik on arusaadav, sest üks ongi suurem ja teine väiksem klubi. Riietusruumi atmosfäär on mõlemas klubis väga mõnus. Tammekas on praegu suhteliselt noor koosseis ja ka Floras on meeskond alati olnud noorepoolne, mulle see meeldib. Mõlemas võistkonnas toetatakse alati üksteist ja ollakse väljas ühise asja, võitluse eest. Fännidest rääkides on A. Le Coq Arenal loomulikult kodumänge pidada teine asi kui Tamme staadionil, kuigi ka seal pole sugugi kehv, kui inimesi tuhande kandis vaatama tuleb. Lihtsalt kui Flora mängib Levadia

JALKA APRILL 2020

Kevin Aloe Sünniaeg: 07.05.1995 Koduklubi: Tartu Tammeka Varasemad klubid: Valga Warrior, FC Flora Koondisekarjäär: U17 9/0, U18 1/0, U19 14/0, U21 28/0, U23 2/0

Kevin Aloe 2018. aastal Flora särgis, taamal võib uduselt näha Tartu Tammeka varumängijaid ja peatreener Kaido Koppelit, kelle käe alla mängima Aloe 2019. aastal siirdus.

LUGEJA KÜSIB või Kaljuga, on fänne rohkem kohal, aga ka Tammeka toetajad on häälekad ja elavad kaasa, ei istuta vaikselt ega arutata niisama omavahel, kuidas tegelikult mängima peaks. Kuidas jõudsid jalgpalli juurde? (Markus, Tartu) Olin väikesena aktiivne poiss ja ema-isa mõtlesid, et panevad mu kuhugi trenni. Viieaastaselt läksin isaga A. Le Coq Arenale, seal oli Olev Reim trenni andmas ja sisehalli asemel oli veel vana kunstmuruväljak. Isa küsis, kas võib mind trenni panna, aga ma ei julenud minna ja läksin nuttes ära. Juba järgmisel päeval läksin tagasi ja hakkas nii meeldima, et olengi selle juurde jäänud.

duublisse. Kui sa juba seal oled, siis on ilmselt iga duubeltiimi noore mängija unistus saada esindusmeeskonda profimängijaks. Minu puhul olid olemas märgid, et võin saada profimängijaks, tegin selle nimel tööd ja antigi võimalus. Olen selle üle väga tänulik. Kust on su huvitav perekonnanimi pärit? (Hannes, Tartu) Ei oska selle taustalugu kommenteerida. Mis on sul Eesti meistritiitlite võitmise hooaegadest kõige eredamalt meeles? (Jaanus, Tallinn) Esimese tiitli puhul on meeles mõned voorud enne hooaja lõppu peetud mäng Infonetiga. Teadsime, et kui selle kohtumise võidame, siis tuleb tiitel. Suutsimegi mängu võita ja need emotsioonid on väga eredalt meeles. Teise tiitli puhul on meeles mängud, kus suutsime mängu 90+ minutitel enda kasuks kallutada. Neid mänge oli päris mitu ja tänu nendele lõppudele võitsime ka tiitli.

Kuidas kommenteerid Floras veedetud aega? (@rasmus_lootus) Meenutan neid aegu väga hea sõnaga. Tingimused on Floras väga head, sain seal ennast tunda profimängijana ja minusse usuti. Klubi andis kõik võimalused teha tööd ja saada veel paremaks jalgpalluriks; sealne aeg andis ka võimaluse võita tiitleid ja karikaid ning tunda Eesti mõistes tippmeeskonna hõngu. Mul on väga hea meel, et sain Floras olla, ja kes teab, äkki KIITUS TARTU PUBLIKULE: saan kunagi veel tagasi minna.

„Tammeka toetajad on häälekad ja elavad kaasa, ei istuta vaikselt ega arutata niisama omavahel, kuidas tegelikult mängima peaks.“

Mis on olnud su karjääri raskeim hetk? Kuidas sellest üle said? (Oliver, Tallinn) Olin just põlvevigastusest taastunud, mängisin Flora põhikoosseisus ja treenerid usaldasid mind, aga siis pidin minema kaitseväkke. See tõmbas tuju väga nulli, sest on selge, et kaitseväes olles ei mängi sa kaheksa kuud väga palju jalgpalli. See aeg oli väga raske, suureks abiks oli ülesaamisel kindlasti ka perekondlik tugi, kuid samuti tegin oma peas korrektiivid ja mõtlesin, et ju pidi nii minema ning kui kaitseväest tagasi tulen, alustan uue hooga. Allaandja tüüp ma ei ole.

Kui tähtsad on sulle fännid, kes mängule kaasa elavad? (Piret, Rakvere) Fännid annavad mängule palju juurde. Kui on rohkem rahvast, siis sa ei mõtle mängu ajal muid mõtteid, vaid lihtsalt tegutsed ja rahva kaasaelamine tekitab rohkem adrenaliini ja annab energiat juurde. Olen saanud mängida suure publiku ees näiteks Euroopa liiga kvalifikatsioonimänge ja seal on nii, et kui lööd värava või teed lihtsalt midagi ilusat, siis rahvas aplodeerib sulle – sellest tekivad külmavärinad ja see annab sulle energiat juurde. Miks otsustasid jalgpalluriks hakata? (@olku.randma) See on olnud asjade loogiline käik. Noorteklassis mängides läks mul päris hästi ja seejärel hakkasid tulema kutsed Flora

Mis on suurim kogemus või õppetund, mille Florast kaasa võtsid? (Sergei, Tallinn) Kogemuse võrra olen rikkam tänu sellele, et seal õpetati võitjamentaliteeti. Arvan, et paljudes klubides seda pole, sest kui tahad olla tippmeeskonnas, peab sul olema nii-öelda tärn taga, et oled eriline ja tänu sellele võidadki tiitleid. Õppetund on see, et tuleb oma võimalus alati sada protsenti ära kasutada, sest teist võimalust ei pruugi tulla, kuna võimaluste andmine ei ole iseenesestmõistetav.

Oled noortekoondiste eest palju mänginud, aga väravat pole löönud. Kas see kripeldab ka? (Evert, Tartu) Silma oleks muidugi võinud pähe saada, aga ega ma eriti ei mõtle sellele, et peaks ise lööma, vaid sellele, kuidas meeskonnale võimalikult kasulik olla. Loodetavasti löön sel hooajal klubitasandil mitu väravat ja see natuke kompenseerib koondisevärava puudumist. Kuidas mõjutas sind otsus, et kõik Premium liiga mängud peatati 1. maini? (@maaaaarit) Tammeka poolt on mängijatele saadetud treeningukavad, mida peab täitma. Eks see praegu üsna tuim jooksmine on ja mulle isiklikult selline tuim jooksmine ei meeldi, aga vormi tuleb hoida, ja olude sunnil ära teha. Kas Florast Tammekasse siirdumine oli sinu jaoks samm tagasi? (Karl, Pärnu) Klubi mõistes kindlasti, aga näen Tammekas kohta, kus saan jalad taas alla, ja võin siis teha kaks sammu edasi. Mul on endasse sellist usku. 2020 APRILL JALKA

LUGEJA KÜSIB

Foto: Lembit Peegel

Kevin Aloe eurosarjamängus APOELi mängijate piiramisrõngas.

Kevin Aloe võitlemas oma endise koduklubi Flora mängumehe Herol Riibergiga.

Mis on eelmisest hooajast parim mälestus? (Kristi, Pärnu) Ma ei tooks välja üht kindlat mängu, vaid suvise perioodi, kui vist kuus-seitse mängu järjest võitsime. Hooaja algus läks meil kehvasti, aga suutsime august välja ronida ja see näitab klubi tugevust.

Foto: Lembit Peegel

Milline mäng on noortekoondisest kõige paremini meeles? (Indrek, Tallinn) U21 koondisega saime ühel aastal Peterburi turniiril kolmanda koha. Lõpus läks kohamäng penaltite peale ja kuna koondised väga palju penaltiseeriaid ei saa lüüa, oli see olukord meie kõigi jaoks uus. Seeria oli USUB ENDASSE: väga närviline, ma ise käisin ka „Näen Tammekas kohta, löömas ja lõpuks õnnestus meil kus saan jalad taas alla, seeria ära võita. Olin toona kapten ja oli tore karikat pea kohale tõsta. ja võin siis teha kaks

sammu edasi.“

Mullu sai Kevin Aloe Tartu Tammeka eest kirja 34 mängu, 2849 minutit ja kaks väravat. Foto: Lembit Peegel

JALKA APRILL 2020

Kas usud, et võid Tammekas mängides koondisekutse teenida? (Andres, Põlva) Tristan Koskori näol on olemas hea näide, et kui oled mängumees, siis sa teenid selle kutse. Kindlasti on A-koondis mu unistus, aga eks näis, kas see kunagi täitub. Tuleb ise olla mees ja klubitasandil kvaliteetselt mängida, küllap siis koondisetreenerid sind ka märkavad. Kindlasti on Tammekas kutset saada raskem kui Floras, Levadias või Kaljus, aga eks tuleb Tammekas esimesed sammud teha, siis edasi astuda ning eks siis näis. Ambitsiooni ja head tuhinat mul praegu on. Kas sulle sobib rohkem mängida Jürgen Henni või Kaido Koppeli käe all? (Triin, Tartu) Nad mõlemad on väga emotsionaalsed ning kui

Flora ridades tuli Kevin Aloe Eesti meistriks kahel korral: 2015. ja 2017. aastal.

see emotsionaalsus on tasakaalus põhjusega ehk treener ei karju niisama, vaid asja eest, annab see mängijatele energiat juurde. Kahe treeneri erinevus on see, et Koppel on rohkem sirgjooneline treener, Henn on rohkem kaalutletud ja taktikaline. Mulle isiklikult meeldib rohkem taktikaline olla, aga mingitel hetkedel peab olema ka spartalikku väljanägemist ja tegema tugevaid tackle’eid. Nii et keeruline valik, ma ei oskagi valida. Kes on su suurim iidol ja millist klubi fännad kõige rohkem? (@jebedijeesss) Ma ei teagi, kui paljudel minuvanustel veel üldse on iidoleid. Väikesena küll oli, aga praegu enam mitte. Lemmikklubi on läbi aastate olnud Real Madrid. Mäletan, kui läksin väikese poisina trenni ja sain oma esimese Reali särgi – sealt see pisik ongi külge jäänud.

Foto: Lembit Peegel

suuri rituaale pole. On külge jäänud, et panen parema putsa alati enne jalga, aga see on juba nii käe sees, et juhtub iseenesest.

Mis sulle kõige rohkem meeldib jalgpalli juures? (@anetteseverev) Meeldib, et seisud on üsna minimaalsed ehk võiduks piisab ka vaid ühest väravast. See tekitab rohkem intriigi, sest kõik võitlevad ühe värava nimel ja keegi ei kanna sulle seda kandikul kätte. Samuti meeldib, et saab mängida õues ja seda eriti suvel, kui on värske õhk, roheline ideaalne muru, saad seal möllata ja annab mõnusa tunVÄRAVAVAHT EI de, kui trennist või mängult ära lähed. Kui võrrelda, siis mulle näiteks meeldib TAHAKS OLLA: korvpalli vaadata, aga ei meeldi see, et „Mul läheks taburetti alla mängitakse saalis.

vaja, kui oleks vaja latini hüpata.“

Millisel positsioonil ei tahaks sa kunagi mängida? (Rein, Tallinn) Väravavaht! Oma pikkuse pärast ei tahaks seda, sest mul läheks taburetti alla vaja, kui oleks vaja latini hüpata (naerab – toim.). Mujal võiksin igal pool proovida mängida, aga väravas mitte. Kas oled Aloe Vera hüüdnimest tüdinenud? (@kristertammerand) Lasteaias kutsuti mind nii ja siis solvusin selle peale, aga aastad läksid edasi ja kasvasin mingil perioodil sellest välja. Hüüdnimesid on ju igasuguseid ja enam ma ei pane seda tähele. Mis on su mängueelsed rituaalid? (@timosimo16) Tarbin teadlikult enne mängu vedelikku, aga väga

Mis on sinu suurim pluss ja suurim miinus mängijana? (Kaspar, Viljandi) Plussiks on söödud ja see, et oskan tiimisiseselt mängijaid kaasa tõmmata. Miinuseks – ma ei ole väga aeglane mängija, aga pole ka väga kiire, seega kiirus on kõige problemaatilisem. Kiiruse kompenseerimiseks saaks juurde panna ka näiteks mängulugemises.

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Sander Sinilaid. Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2020 APRILL JALKA

FC Flora

Eesti

Henri JÃ¤rvelaid

Foto: Nick Potts/PA Wire/PA Images/Scanpix

Dortmundi Borussia

Norra

Erling Braut HĂĽland

Foto: Martin Meissner/AP/Scanpix

Liverpool

Inglismaa

Trent Alexander-Arnold

Foto: Jana Pipar

MÄNGIJA LUUBI ALL

Karina Kork Eesti naistekoondise väravavaht Karina Kork siirdus tänavu esimest korda oma karjääri jooksul mängima välismaale, kui liitus Soome klubi HJKga. Rahvusnaiskonna puurilukku aitasid analüüsida teda Tallinna Kalevis treeninud Mattias Traublum ja Maksim Rõtškov. VÄLJAKUNÄGEMINE

SISU

Mattias Traublum: Väga heal tasemel. Suudab leida tagant õigeid käike, kuigi surve all võib tekkida kerge lühis ja sellega võib teha olukorra oma värava all huvitavaks. Maksim Rõtškov: Näeb väljakut hästi ja sellega on kõik korras, paneksin hindeks 5.

Mattias Traublum: Kui teda aasta aega treenisin, nägin, et iga päevaga muutus ta kõvasti töökamaks ja tahtmine kasvas samamoodi – see oli aasta jooksul kõige positiivsem muutus. Maksim Rõtškov: Kindel 5! Olen oma mängijatele öelnud, et meil mängivad Eestis naistejalgpalli amatöörid, aga peaaegu igas naiskonnas on mängijaid, kes on professionaalsemad kui mehed. Karina on üks neist.

KÄEGA/JALAGA MÄNG

Mattias Traublum: Jalaga mängu puhul saab öelda, et lühike sööt on tugevuselt hea. Ta tahab ja julgeb mängida mõlema jalaga, aga probleemne koht on pikad pallid nii maast kui käest. Käega mäng: suudab mängu tagant avada, kuigi pikemad visked võivad tihti jääda lühikeseks ja nõrgaks. Maksim Rõtškov: Jalaga mäng on kindlasti 5, sest oskab mängida mõlema jalaga. Meil on Eestis väga vähe mängijaid, kes seda oskavad, nii et sellega on 100% korras.

VÄLJATULEKUD

Mattias Traublum: On läinud nendes kõvasti julgemaks. Kuna ta on pikka kasvu, siis see võiks olla üks tema trumpidest. Probleeme tekitas palli lennutrajektoori hindamine ning tsenderduste ajal tahtis tihti palli alt läbi joosta. Maksim Rõtškov: Paneme siia hindeks 4. Mäletan, et paaril korral oli probleeme, kui ta lõi ise halvasti palli välja. Seda juhtus siis, kui vastane pressingusse tuli, aga üldiselt ta ei karda.

SUHTLEMINE JA JUHENDAMINE

Mattias Traublum: Kindlasti üks tema suuremaid trumpe. Suudab hästi terve mängu jooksul häälekalt võistkonda juhendada ja ergutada, samuti vajadusel kaitseliinile edasi anda taktikalisi näpunäiteid. Maksim Rõtškov: Seda saaks rohkem teha.

TÕRJED

Mattias Traublum: Plahvatust ja julgust on natuke vähe, võiks hüpetesse minna julgemalt. See on tal natuke probleemne koht. Ei saa öelda, et tekiks otseselt hirm, aga kuna pole harjunud ja ka plahvatuslikkust pole, siis jookseb natuke omadega kokku ja pigem vajub põlvedest läbi. Maksim Rõtškov: Selles kategoorias suuri vigasid ei mäleta, võib panna hindeks 4.

REAKTSIOON

Mattias Traublum: Võiks olla parem, kuna lähilöökide ajal jäi ta kehaasend liiga püstiseks ning keharaskus tahtis vajuda selja peale. Seetõttu ei suutnud reageerida ja tekkis väike pallikartus. Ta peaks kauem püsti püsima ja ootama. Maksim Rõtškov: Arenemisruumi kindlasti on, aga see on siiski heal tasemel.

ÜKS ÜHELE OLUKORRAD

Mattias Traublum: Otseselt kontakti minna ei karda, aga tuli ette olukordi, kus ta jäi liiga staatiliselt ühe koha peale ootama, millal vastane palliga temani jõuab, ega liikunud ise vastu. Maksim Rõtškov: Oskab hästi lahendada ega karda välja tulla. 5 4 3 2 1 0

4,5

Väljakunägemine

POSITSIOONIVALIK

Mattias Traublum: Üldiselt valib positsiooni hästi, aga probleemne koht oli see, kui rünnakud tulid kasti ääre pealt: siis tahtis jääda liiga palju esimest posti valvama. Maksim Rõtškov: Sellega on kõik korras: ta ei kaota väravat ära ja näeb väljakut. Samas arenemisruumi on, nii et paneme hindeks 4. 5

3,5

Käega/jalaga mäng

Tõrje

JALKA APRILL 2020

Sisu

Üks ühele olukorrad

Väljatulekud

4,5

Suhtlemine ja juhendamine

3,5

Reaktsioon

Positsioonivalik

MÄNGIJA LUUBI ALL

Püss juurde ja laskesuusatama! Kes on hetkel maailma parim jalgpallur? Naistest ütleksin, et Alex Morgan. Ma ei tea, kas ta päris parim on, aga mulle meeldib teda mängimas vaadata. Meeste poolelt on keeruline öelda, aga Dortmundi Borussiat jälgin ja Marco Reus on mu lemmikmängija. Mis on su lemmiksöök? Pasta. Üldiselt meeldivad mulle kõik pastad, aga kui ise teen, siis pigem valmib kanapasta rohke basiiliku, tomatite ja muu sellisega.

FOTOD: EJL, Jana Pipar

CV Sündinud: 23.02.1995 Positsioon: väravavaht Klubi: HJK Endised klubid: Tallinna Kalev Treenerid: Kätlin Hein, Gary Hogan, Keith Boanas, Atko Väikmeri, Reelika Turi, Allan Soomets, Aiko Orgla, Jarmo Matikainen, Maksim Rõtškov, Mattias Traublum, Martin Kaalma, Juho Illi Koondis: U19 4/0, A-koondis 8/0

Milline on parim tõrje, mille oled teinud? Kui oktoobrikuus Türgiga mängisime, siis tekkis teisel poolajal mul üks ühele olukord. Kaitsja söötis kogemata omale jala peale ja sealt edasi oli minu roll hea tõrje teha. Seis oli 0 : 0 ja tõrje sai tehtud. See oli oluline hetk. Kas meri või mets? Mets. Samas kui rääkida, et olla mere ääres, mitte peal, siis valiksin mereäärse metsa! Vee peal ma otseselt olla ei karda, aga pole ka lemmikasi seal loksuda. Kui oleksid loom, siis kes? Koer! Mulle meeldivad koerad, neis on siirust ja puhast emotsiooni palju rohkem kui inimestes. Ühegi teise loomaga ma ennast ei samasta. Ise kodus koera kasvatades tunned ära ka nüansid, mis on samad nagu näiteks lastekasvatamisel. Millisel alal peale jalgpalli võiksid veel Eesti koondisesse kuuluda? Laskesuusatamises. Olen kunagi, enne jalgpalli, suusatamisega tegelenud ja laskesuusatamist jälgin praegu nii palju kui vähegi võimalik. See on huvitav ja seda võiks ise ka proovida: suusatada juba oskan, ainult püss veel juurde võtta! Mida pead oma suurimaks plussiks ja miinuseks? Plusspoolelt külma pead. Mul ei teki mängus eksimusi seetõttu, et olen meeletult närvis ega suuda ära teha neid asju, mida oskan. Suudan säilitada külma pead ja teha ära selle, milleks võimeline olen. Miinuseks on kindlasti füüsiline vorm, kehaline jõud. Aga selle kallal näen igapäevaselt vaeva ja see läheb paremaks. Kui saaksid ühe tiimikaaslasega päevaks kohad vahetada, siis kellega? Koondisest Inna Zlidnisega. Ma näen praegu Soomes sealset jalgpallikultuuri, aga Inna mängib ka välismaal ja siis näeks juurde elu Ungaris. See annaks välismaa jalgpallist laiema ülevaate. Kas osaleksid pigem laulu- või tantsusaates? Äkki tantsusaates. Kunagi harrastatud peo- ja show’tants annavad äkki mingisuguse eelise.

Maksim Rõtškov:

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist? 2017. aastal jõudsime Kaleviga finaali, aga kõige eredamalt on meeles poolfinaal. Mängisime Maarjamäel Levadiaga, kes oli toona mängus favoriit. Võitsime mängu 2 : 0, kõik juba kallistasid ja rõõmustasid ning mu elukaaslane jooksis väljakule mind õnnitlema. Hüppasin talle sülle ja ta ütles, et nüüd mängite finaalis. Alles siis sain aru, et nii ongi! Mängu ajal sa ei mõtle, mis kõik mängus on ja et kui need tõrjed ära teed, siis saad finaali – keegi pidi mulle seda eraldi ütlema. Mulle jääb väga pikaks ajaks meelde see hetk, kui sain aru, et mängingi klubi eest A. Le Coq Arenal karikafinaalis.

„Ta on võitleja!“

2020 APRILL JALKA

TARISTU RUBRIIK

Welco loob ühisrahastuse abiga

rohelise kodu Tartu Welco jalgpalliklubi teeb Raadile eesti rahva muuseumi külje alla midagi sellist, mida Eestis pole varem nähtud: omaenda jalgpallipargi, millel on suur ambitsioon olla täielikult kliimaneutraalne. Tekst: Raul Ojassaar | Eskiis: Mihkel Meriste

ui kõik läheb hästi, saab Welco juba varsti kolida uhiuuele ja erilisele staadionile ning hakata mängima väljakul, mida ehitades ei ole kulutatud grammigi süsihappegaasi selliselt, et seda poleks ühel või teisel moel loodusele tagasi antud. Rohelisest mõtteviisist lähtub kogu kerkiv jalgpallipark. Klubi tegevjuht Edgar Leht räägib Jalkale, et Welco on endale oma staadioni ehitamist plaaninud tegelikult juba peaaegu kümme aastat, ent keskkonnasäästlikkuse mõõde lisandus sinna tunduvalt hiljem. „Algselt, kui staadioni ehitamise mõtted reaalseks muutusid, tahtsime endale muruväljakut, ent saime üsna kiirelt aru, et Eestis ei ole see lihtsalt mõistlik: puudub tulubaas ning

JALKA APRILL 2020

platsi saab kasutada ainult üks võistkond. Meie kliimas ja tingimustes on kunstmuru ainuvõimalik lahendus. Keskkonnasäästlikkuse mõte tekkis selle juures umbes 2017. aastal: olime tükk aega käinud partnerite jutul, et staadionile nimesponsorit leida, ent saime selle jooksul aru, et nii-öelda tavaline staadion ei kõneta toetajaid ja ei kõneta tegelikult ka meid. Midagi oli sinna juurde vaja.“ Kogu projekti maksumus on 765 000 eurot, millest täpselt 100 000 loodetakse koguda ühisrahastuskampaaniaga. Mille poolest erineb Welco kodu ühisrahastuskampaania aga neli aastat tagasi samuti Tartus toimunud Sepa staadioni kampaaniast, millega püstitas endale väljaku Tartu Tammeka? „Copy-paste’i me kindlasti teha ei saaks – see lihtsalt ei õnnestuks. Meie oleme oma kampaania üles ehitanud selle peale, et tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja see massidesse viia,“ selgitab Leht, lisades, et Welco on andnud lubaduse istutada iga kümne annetatud euro kohta Eestisse ühe puu. „See on tegelikult laiem üleskutse, millega kutsume liituma ka teisi Eesti klubisid. Arvutasime välja suurusjärgu, kui palju Eesti jalgpallis mängude, bussisõitude, koondisereiside ja muu tõttu süsihappegaasi õhku paisatakse. Kümne tuhande

TARISTU puuga kompenseerime kogu staadioni ehitamisel ja opereerimisel tekkiva süsihappegaasi ning lisaks veel ka kogu Eesti jalgpallis kahe aasta jooksul tekitatava süsiniku jalajälje.“ Jalgpallipargi projektijuht Mart Raamat loodab, et Welco kodust saab pilootprojekt ja hea näide, kuidas avaliku hoonet rajades keskkonnasäästlikkust propageerida. „Tahame näidata, kuidas ka väikese klubina siduda ära jalgpall ja keskkonnahoid. Pakume ühel objektil ühiskonnale peale jalgpalli ka palju lisandväärtust: meil on seal korvpalliplatsid, kaks päikeseelektrijaama, kõrvale tuleb linna põld, kus hakatakse Tartu restoranide tarbeks mahetooteid kasvatama. Jalgpalli saab väga hästi teiste keskkonnasäästlike aspektidega siduda,“ räägib Raamat. Kui Eestis pole varem sellist lahendust nähtud, siis välismaalt on Welcol mõned inspireerivad eeskujud olemas. „Jalgpalliväliselt võib välja tuua näiteks kaubanduskeskuse Brüsseli kesklinnas, mille katusel on linnaaed – see on väga äge näide, kuidas linnasisene põllumajandus kaubandusega siduda. Jalgpallis on näiteks Amsterdam Arena keskkonnasäästlik staadion, Inglismaa klubi Forest Green Rovers loob sarnaselt meile puidul põhineva lahendusega staadioni,“ toob Raamat välja.

Karikatuur: Margus Kontus

Lihtsustatult öeldes: praeguses olukorras tuleb Welco vutipargil Elektrikud hakkavad päikesepaneelidest saadud enerelektrit tootma JK WELCO TEGEVJUHT EDGAR LEHT: gia ära müüa ja tarbimiseks vajalik Kui Welco meeskonda kutsuelekter tavalisest võrgust hankida. „Kümne tuhande puuga takse rahvasuus elektrikeks, siis Tulevikus loodetakse päikesepaelektriga seostub ka uuel staakompenseerime kogu staadioni neelidest saadu aga akudesse taldionil üks huvitav plaan. „Särtsu ehitamisel ja opereerimisel tekkiva letada ja endale sobival ajal ise ära peab olema! See plaan sobitub kasutada. Jalgpalliparki kerkib kaks süsihappegaasi ning muidugi väga hästi meie hüüd50kilovatise võimsusega päikeselisaks veel ka kogu Eesti jalgpallis nimega, aga ka projektiga ja hielektrijaama. lisema ärimudeliga. Meie pikem kahe aasta jooksul tekitatava „Ühtlasi soovime kogu klubi visioon näeb ette, et tahame välja keskkonnakäitumise üle vaadata ja süsiniku jalajälje.“ arendada piloodi, kus katsetame tekitatud jalajälge vajadusel komtäiesti autonoomset elektrisüsteemi, kus saame penseerida. Soovime oma kogukonna liikmed kohaliku tootmise siduda akul põhineva salvesteadlikumaks muuta – ideaalis toob see meile ka tuse ja hilisema tarbimisega väljaku valgustamipikemas plaanis märgatavat kokkuhoidu ja isegi seks. Selline mudel võiks just väiksematel kogutulu,“ lisab jalgpallipargi projektijuht. kondlikel staadionitel tulevikus levima hakata,“ Kogu projektist saab lähemalt lugeda veebis loodab Raamat. aadressil jalgpallipark.ee.

560 inimest

3600 puud

300 000 eurot

mahutab Welco kerkiva staadioni tribüün.

tuleb istutada, et Welco arvutuste kohaselt kompenseerida Eesti jalgpalli poolt aastas õhku heidetud süsihappegaasi kogus.

võttis Welco klubi jalgpallipargi rajamiseks pangalaenu.

2020 APRILL JALKA

SAATJAD

Eestlane, kes on joonud Euroopa

meistrikarikast šampust Mõelda vaid – kes ei tahaks elada ühes hotellis koos maailmakuulsate jalgpallitähtedega, nendega nalja visata, juttu puhuda ning ehk isegi ennast võistkonna liikmena tunda? Iga kord, kui mõni välisvõistkond Maarjamaad väisab, saabki üks eestlane tiimi saatjana selle võimaluse. Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Laura Seppa

JALKA APRILL 2020

õistkonna saatja ehk ingliskeelse nimetusega team liaison officer (TLO) peab hea seisma selle eest, et jalgpallivõistkonnal oleks võõras riigis suhtlus võimalikult hästi ära korraldatud: sisuliselt on saatja võistkonna kohalik esindaja. „Saatja on teatud määral sillake meile külla tuleva võõra kultuuri ja kohalike kommete vahel,“ selgitab Eesti vutiliidus noortekoondiste ja saalijalgpalli koondise mänedžeri ametit pidav ning TLO tööd aastaid teinud Ljubov Lobõševa. „Just sellepärast on väga hea, kui lisaks erialastele teadmistele-kogemustele ehk jalgpalli mängimise-korraldami-

SAATJAD Hispaania U19 koondises oli 2012. aastal mitu meest, kellest said hiljem tegijad Euroopa tippklubides. Sel fotol paistavad Gerard Deulofeu (vasakul) ja Saúl Ñíguez (paremal), aga meeskonda kuulusid veel näiteks Kepa Arrizabalaga, Paco Alcácer, Juan Bernat ja Suso. Turniiri parimaks väravakütiks tulnud Jesé Rodríguez on küll platsil käinud nii Madridi Reali kui Pariisi Saint-Germaini eest, kuid tema karjääri on pärssinud vigastused.

Kuidas põhjaiirlased eestlastele laulmist õpetasid Endine A-koondislane ja praegu vutiliidus rahvajalgpalli osakonda juhatav Teet Allas toob välja seiga, mis juhtus Põhja-Iirimaa U17 koondise saatjaks olles. „Sellest on meelde jäänud väga meeleolukas üritus: õhtu Tallinnas, kui nende treenerid ja abilised vanalinnaga tutvuma viisin. Vaatamisväärsuste järel jätkus õhtu nende seltskonna vapustava kontserdiga ühes kenas vanalinna pubis, kus toimus mõne õlle toel spontaanne laululahing ja tuli välja, et me pole ainus laulurahvas. Pubi külastajad said ägeda emotsiooni ja elasid neile häälekalt kaasa. Põhjaiirlased näitasid sel õhtul oma tõelist kirge jalgpalli vastu ja laulmises panid meile ikka pika puuga ära!“ muigab Allas. „Hiljem bussiga hotelli poole vurades arutati juba järgmisel päeval toimuva mängu taktikalisi nüansse ja oldi taas tõelised professionaalid. Nad näitasid mulle, et elu peab oskama nautida, aga samal ajal tuleb osata ka kiirelt ümber lülituda.“

Mängu asemel traumapunkti

sega seotud küsimustele omab saatja ka laiemaid kultuurilisi ja psühholoogilisi teadmisi, kuna oma töös peab ta arvestama kultuuridevaheliste erinevustega.“ Lobõševa lisab, et stressitaluvus on saatja töös ülitähtis, sest alati ei pruugi see töö olla lust ja lillepidu. „Lisaks jalgpalli meeldivale osale ehk mängule endale tuleb sisse ka mängijate vigastusi, mille tõttu peab nendega vahepeal päris pikka aega haiglas viibima. Samuti võib ette tulla, et võistkond vajab abi uue reisi korraldamisel või isegi uute isikut tõendavate dokumentide vormistamisel, kui need ära kaovad.“

Esimene kord saatjana viis Euroopa meistriks

Praegu Tartu Tammekas U21 meeskonna peatreenerina töötav Marti Pähn on võistkonna saatjaks olnud ühe korra, aga seda tõeliselt erilisel puhul: nimelt oli ta 2012. aastal Eestis toimunud U19

Jalka toimetaja Kadi Parts on samuti mõnel korral võistkonna saatjana ametis olnud. Kõige markantsem juhtum ei ole tema puhul seotud saadetava võistkonna, vaid hoopis tema endaga. „Olin Eestis toimunud sõprusturniiril Austria U17 tüdrukute saatjaks. Parasjagu oli turniiri viimane päev ning kaks mängu toimusid ühel ajal – see tähendas, et hotelli ees oli valmis neli bussi, et neli naiskonda õigetele staadionitele viia. Sagimist oli palju. Seisin parasjagu naiskonna bussi eesotsas püsti ja hakkasin klapptoolile istuma, kuid ei pannud tähele, et see ei olnud enam lahti – kuna bussiuks oli lahti, kukkusin bussist, selg ees, välja ja lõin pea valusalt vastu äärekivi ära. Alguses arvasin, et hullu pole, aga mulle kutsuti siiski kiirabi ja haiglas diagnoositi peapõrutus. Austerlased olid minu pärast väga mures, minu põhiline mure oli aga, et nemad õigeks ajaks mängule jõuaksid! Õnneks sai lõpuks kõik korda ning võistkond oli väga mõistev.“

2020 APRILL JALKA

SAATJAD Dirk Kuyt, ainus kohusetundlik Jalgpalliliidus aastaid töötanud Kadri Jägel on võistkondade saatjana töötanud korduvalt. Üks omapärane juhtum meenub talle 2001. aastast, kui ta oli A. Le Coq Arena tegelikus avamängus (toimus päev enne Eesti ja Hollandi A-koondise mälestusväärset lahingut) Hollandi U21 koondise saatja. „Toonase Hollandi U21 koondise kõige kuulsam mängija oli Dirk Kuyt, kellest sai Liverpooli tähtmängija. Holland võitis Eestit 5 : 0 ja pärast mängu soovisid hollandlased minna ööklubisse. Koondise treener pöördus minu poole ja küsis, kas oleksin nõus mängijatega koos ööklubisse minema ja neil nii-öelda silma peal hoidma. Enne minekut luges treener mängijatele sõnad peale, et kell üks peavad kõik hotelli tagasi hakkama tulema. Leppisime kokku, et saame kõik sel ajal ööklubi välisukse juures kokku ja hakkame koos hotelli minema. Mängijad kandsid kõik ühtemoodi ülikonda, millel oli Hollandi alaliidu logo peal – ma pakun, et nii mõnigi arvas, et tegemist on Hollandi A-koondise mängijatega, kellel pidi järgmisel päeval Eestiga mäng olema. Mängijad olid klubis väga populaarsed ja nautisid õhtut täiega. Kui kell hakkas üks saama, läksin mina kokkulepitud kohta mängijaid ootama, kuid ainus mängija, kes õigel ajal välja ilmus, oli Kuyt. Kõik teised otsustasid treeneri käsku eirata ja veidi kauemaks peole jääda. Läksimegi siis kahekesi tagasi hotelli, kus treener meid ees ootas. Millal teised mängijad lõpuks peolt koju jõudsid, ma ei tea. Järgmisel päeval oli kokku lepitud Keila SOS Lasteküla külastus ja kõik mängijad, kes õigel ajal ööklubist tagasi ei tulnud, pidid kogu oma võidupreemia SOS Lastekülale annetama!“ Jägel meenutab veel omapärast seika Leedu koondisega. „Hakkasime koondise bussiga hotelli juurest mängule sõitma, kui võistkonna treener mulle ühtäkki teatas, et mina nendega koos bussiga mängule sõita ei tohi. Neil olevat selline ebausk, et kui naine on mängule sõites bussis, siis see toob halba õnne. Nii ma pidingi siis mängule sõitma politseieskordiga.“

JALKA APRILL 2020

Madridi Atléticos, Liverpoolis ja Newcastle Unitedis mänginud Javier Manquillo oli üks mängijaid, kes turniiri ajal vigastada sai ja seetõttu kodumaale saadeti.

EM-finaalturniiril abis Hispaania koondisel, kes mäletatavasti lõpuks Lillekülas ka Euroopa meistriks krooniti. Pähn meenutab kaheksa aasta tagust aega heldimusega. „See oli minu jaoks väga äge kogemus! Kui mõelda, millised treenerid ja mängijad seal võistkonnas olid… Eestis ei ole selliseid sündmusi väga palju toimunud ja oma tegemiste kõrvalt ei ole ka palju võimalusi tekkinud, aga mul on väga hea meel, et selline võimalus tookord avanes ja ma sellest kinni haarasin. Tippkoondise telgitaguseid ja köögipoolt oli väga huvitav näha.“ Saatjana viibis Pähn Hispaania koondise juures alates nende Eestisse saabumisest kuni lahkumiseni. Kuna turniir osutus hispaanlastele võidukaks, kujunes aeg mitme nädala pikkuseks ja Pähna ülesanded mitmekesiseks. „Suures plaanis sai tehtud kõik, mis vaja. Selline töö oleneb palju sellest koondisest, kelle juurde satud: kõigil on erinevad nõudmised, soovid ja harjumused. Näiteks toona pakuti kõigile turniiril osalenud meeskondadele kultuuriprogrammi – Hispaania koondis

SAATJAD

MARTI PÄHN: „Meeskond hoolis minust ka: kuigi mulle olid UEFA poolt riided ja varustus olemas, andsid nad mulle kohe selga Hispaania koondise vormi, mis jäi mulle endale. Turniiri lõppedes sain ka ühe nende mängusärgi, kuhu kõik olid oma autogrammi peale pannud.“ aga ei tahtnud millegi sellisega tegeleda, sest nemad tulid Tallinnasse tiitlit võitma. Nende jaoks olid trennid, mängud ja puhkus,“ meenutab Pähn. „Neil olid küll omad kokad kaasas, kuid vahel oli mul vaja linna peale oliiviõli otsima minna. Samuti aitasin kõrgeid ametnikke vastu võtta. Turniiri ajal vahetus neil vigastuste tõttu kaks mängijat – läksin siis pärast mänge nendega ja võistkonna mänedžeriga haiglasse kaasa, kus korraldati tunni ajaga kõik vajalik. Kojusaadetud mehed tuli seejärel lennujaama korraldada, lisaks asendusmängijad sealt peale korjata. Minu ülesandeks oli ka trenni ja mängudele mineku koordineerimine ja muud jooksvad küsimused.“

Pidu käis juba mängule sõitvas bussis

Sealjuures puutus Pähn küllaltki tihedalt kokku ka mängijate ja treeneritega, mitte ainult delegatsiooni juhtidega. „Mängijad olid ägedad ja sõbralikud ning vahel ikka vestlesime. See on nende kultuuris juba nii sees, et natuke small talk’i kuulub asja juurde. Mõne sõna sain vahetada ka toonase peatreeneri Julen Lopeteguiga, kellest sai hiljem A-koondise ja Madridi Reali peatreener. Kultuuride erinevust oli muidugi juba bussisõidust näha: kui Eestis oled tavaliselt harjunud vaikse ja rahuliku sõiduga, siis seal anti juhile kohe õige muusikaga CD-plaat näppu ja pidu võis alata. Teati, kuidas mängijates õige meeleolu saavutada.“ Mälestusväärset turniiri jäid Pähnale muu hulgas meenutama ka hispaanlaste dressid. „Meeskond hoolis minust ka: kuigi mulle olid UEFA poolt riided ja varustus olemas, andsid nad mulle kohe selga Hispaania koondise vormi, mis jäi mulle endale. Turniiri lõppedes sain ka ühe nende mängusärgi, kuhu kõik olid oma autogrammi peale pannud. Muide, see särk oli hiljem ühel Tammeka kodumängul auhinnaks ning leidis uue omaniku.“ Euroopa meistritiitlit sai meeskonnaga koos tähistada ka Pähn. „Olen ilmselt üks väheseid eestlasi, kes on saanud Euroopa meistrikarikast šampust juua!“ naljatab tartlane.

Suured võistkonnad ei pruugi alati olla meeldivad Ljubov Lobõševa on enda sõnul teinud TLO tööd nii palju kordi, et ei mäletagi kõiki tiime, kelle saatjaks ta olnud on, ent mõned üldised jooned on siiski välja tulnud. „Kõige kergem on tööd teha meie naabrite ja mentaliteedi poolest sarnaste rahvustega. Siinkohal märgiksin, et endise Nõukogude Liidu inimeste mõtteviis, olgu nad kasvõi Tadžikistanist või Aserbaidžaanist, on meile lähedane. Lõunamaised inimesed on toredad ja soojad, aga pead kogu aeg valmis olema viimasel hetkel plaanide muutmiseks ja üleüldiseks nii-öelda kergemaks ellusuhtumiseks,“ räägib Lobõševa ning toob välja ka paar huvitavat seika. „Umbes seitse aastat tagasi korraldasin U19 sõprusmängu Katariga ja olin samal ajal ka nende saatja. Raskusi oli palju: alates sellest, et nad üldse ei tahtnud mind aktsepteerida ei nende abilise ega ka mängukorraldajana, ja lõpetades sellega, et sain täiesti juhuslikult mängu toimumise õhtul (laupäeval) kell kümme teada, et nende äralend on järgmisel hommikul kell kuus, mitte õhtul kell kuus, nagu algul plaanitud oli. Kiiremas korras oli vaja muuta transporditellimusi, mille üle meie koostööpartnerid eriti rõõmsad küll polnud – etteteatamisaeg oli sedavõrd lühike, iseäranis nädalavahetuse kohta. Aga tulime olukorrast välja!“ Lobõševa märgib samas, et kuigi tavapäraselt on koostöö suurte tiimidega meeldiv, tuleb sisse ka erandeid. „Olen saatnud ka suuremaid ja nii-öelda tähtsamaid võistkondi ja üldine tagasiside nendega koostöö kohta on väga positiivne, kuna suhtumine töösse on sellistes võistkondades väga asjalik ja professionaalne. Samas on aga erandeid, kus nende kontaktisik ei loo üldse kontakti, ei taha infot jagada, ei tee koostööd ja isegi ei esita oma meeskonna sõidu- ja treeninguplaani (see on miinimum, millel baseerub TLO töö, et tellitud transport ja treeningväljakud üle kontrollida). Loomulikult on selles töös ka palju positiivsust, kuna lood uusi suhteid, tutvud uute inimeste ja erinevate kultuuridega. Nii sain näiteks mitu aastat tagasi Itaalia U16 koondise pereliikmeks! Nad käisid siin meie poistega sõprusmängu pidamas ning olin nii mängukorraldaja kui ka nende saatja. Nende sisedistsipliiniga oli mul probleeme, aga nad ise olid nii head, lahked ja lihtsad inimesed (kuigi nende taustajõududes oli mitu kuulsat mängijat), et mul oli kahju nendega hüvasti jätta.“ Ljubov Lobõševa. Foto: EJL

2020 APRILL JALKA

NAISTEJALGPALL Eelmise aasta detsembris toimunud aastalõputurniiril said Nõmme Kalju naised rõõmustada selle üle, et naiste esi- ja II liiga turniiril teeniti teine koht.

Kalju naistele pole jalgpalli

kunagi liiga palju Nõmme Kalju naiskond osaleb Eestis ainsa naistevõistkonnana kahes kõrgliigas ja omandab suvisel ajal kogemusi rahvusvahelisel rannajalgpalli turniiril. Nii naiskonna peatreener Getúlio Aurelio Fredo kui võistkonna mängija Elizabeth Elštein kinnitavad, et kuigi mängitakse aasta ringi, siis jalgpalli liiga palju pole, pigem võiks lausa veel rohkem olla! Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska

alju naiskonna ajalugu algab 2005. aastaga, mil võistkond loodi samamoodi nagu mitme teise klubi naiskond: meeste esindustiim oli jõudnud piisavalt kõrgele tasemele ja litsentseerimisprotsessi jaoks oli vajalik ka naiste-

JALKA APRILL 2020

võistkond luua. Naiste meistriliigasse jõuti üsna kiirelt, kui 2008. aastal hakati kõrgliigaseltskonnas mängima. Väga suurt edu meistriliigas siiski ei saavutatud: kuni 2016. aastani mängiti kõige kõrgemal tasemel vahelduva eduga, sest viimased ja eelviimased kohad tähendasid, et mitmel hooajal tuli kaasa lüüa hoopis esiliigas. 2016. aasta oligi enne tänavust hooaega viimane aasta, mil Kalju naised meistriliigas madistasid, kuid sel hooajal on nad tagasi. Kuigi sel kevadel on kõik spordivõistlused, sealhulgas jalgpalliliigad, pandud eriolukorra tõttu pausile, loodab Nõmme Kalju naiskond jalgpallimängude jätkudes end meistriliigas korralikult proovile panna. „Mina näen, et esimese nelja koha eest peaksid mängima Flora, Tallinna Kalev, Pärnu Vaprus ja Saku Sporting,“ räägib võistkonna peatreener Getúlio Aurelio Fredo. „Seejärel tuleme meie koos ülejäänud võistkondadega. Aga kes teab, me võime teisi ka üllatada, sest jalgpall on jalgpall ja seal juhtub kõike.“

NAISTEJALGPALL

22 : 125

oli Kalju naiskonna väravate vahe 2008. aastal, kui esimest korda kõrgliigas mängiti.

koha teenis naiskond mullu peetud ainukesel rannajalgpalli rahvaliiga etapil.

väravaga oli saalijalgpalli meistriliigas kaheksas väravakütt Kalju mängija Heidi Melis.

Debüütaastal saadi alagrupis kirja kolm kaoNaiskonna mängija Elizabeth Elšteini sõnul tust ja väravate vaheks jäi 2 : 33. Toona mängiti oodati hooaega põnevusega, kuid liigseid pinvälja ka kohad 9.–12., mis tähendas eestlannadele geid endale peale ei pandud. „Mõisa peale mänkaht lisamängu. Seal saadi kirja kaks kaotust, milgimist ju pole. Kui läheb halvasti, siis läheb, aga le väravate vahe jäi 1 : 5, Kalju kohaks viimane ehk kui läheb hästi, siis teame, et oleme endast kõik 12. positsioon. andnud. Ootame ärevusega ega karda, eesmär2018. aastal tuli alagrupis taas vastu võtta kolm giks on liigasse püsima jääda,“ tutvustab võistkaotust, seekord väravate vahega 4 : 24. Lisamänkonna kapten plaane. Ta lisab, et kuigi on ise ge Kaljul enam pidada ei õnnestunud, olnud vigastuse küüsis, loodab ta sakuid kolme aasta peale oli tegemist turmuti platsile pääseda: „Kui kuulsin, et niiriga, kus eestlannad suutsid lüüa enim treener oli EJLi ettepanekule vastanud väravaid. jaatavalt, ei tulnud mul kordagi peale Eelmisel suvel mängiti kolmeliikmejudinat, mis nüüd saab. Mõtlesin vaid, lises alagrupis ja kahe kaotuse juures jäi millal saan jälle füsioterapeudi juurde Elizabeth Elštein: väravate vaheks 1 : 20. Kuigi kõrvaltvaataminna, et tervenemise protsessi kiiren„Meil on treener, kes ütleb ja pilgu läbi võivad suured väravate vahed dada.“ kõigele jah.“ tekitada imestust, miks Kalju naiskond Elštein räägib, et kokku on Kalju naisigal aastal nii-öelda peksa saamas käib, konnas mängijaid ligikaudu 20 ja kõik on reaalne olukord teine. Meie rannajalgpall on löövad kaasa nii muru-, ranna- kui saalijalgpallis. võrreldes teiste osalejate omaga alles niivõrd lapKõrvale hoida ei saa juba seepärast, et „distsipsekingades, et sellised kaotused pole sugugi nii liin on meil treeneri tõttu päris range“. Kui murukehvad. jalgpallis on 20 mängijaga võistkonda opereerida Peatreener Fredo selgitab olukorda nii: „Selüsna loogiline, siis rannas ja saalis mahub platsile lel turniiril mängivad kogu maailma profitiimid, mängijaid vähem ning see tekitab Elšteini sõnul kes tegelevad rannajalgpalliga aasta ringi. Neil on tublisti konkurentsi. „Iga distsipliin annab oma noorteakadeemiad. Igas tiimis on professionaalenergiat ja tekitab teistsugust tunnet – seda taseid mängijaid Brasiiliast, USAst, Jaapanist; palhavad kõik tunda. Aga keda mängudele valitakse judes tiimides on väga palju mängijaid, kes kuuja kes saavad kaasa lüüa, on ikkagi need mängijad, luvad murujalgpallis koondisesse. Meie seevastu kes trennis käivad ja ausalt kaasa teevad,“ räägib Elštein. Peatreener Fredo selgitab, et Kalju pink pole kõige pikem ja sageli satub naiskond keerulisse Peatreener Getúlio – naiskonna olukorda siis, kui tekivad vigastused või mängihingesugulane jad loobuvad. Tema sõnul on futsal ja rannajalka hea vaheldus, mis aitab mängijaid naiskonna juuNõmme Kalju naiskonna kapteni Elizabeth Elšteini sõnul jõuti res hoida. Just tänu vaheldusele ja osalt ka Eesti murujalgpallist nii randa kui saali just peatreener Getúlio Aurelio tingimustele on Kalju naiskond üleüldse jõudnud Fredo eestvedamisel. Kas naiskond oleks sama kaugel ka ilma tepeale suurel väljakul mängimise ka mujale. Elšmata? „Ei!“ on Elšteini vastus kiire tulema. Ta lisab: „Tema on see, teini sõnul treeniti aastaid tagasi suviti kunstmukes paneb alguses meile pinge peale sellega, et on millelegi jaataruväljakul, kuid ühel hetkel otsustati kolida liiva valt vastanud ja me ei saa enam taganeda. Selle peale tuleb tüdrupeale. „See mõte tuli 100% treeneri kaudu,“ meekutel juba endal pisik ja adrenaliin sisse ning see on see, mis meid nutab naiskonna kapten. „Hakkasimegi rannas edasi tõukab. Kõik algab treenerist ja alles siis lähevad tüdrukud mängima ja 2016. aastaks saime kutse Euro Wintiimina kaasa.“ Elštein selgitab sedagi, et Fredo – või Getúlio, nagu teda kutsuners Cupile. Meil on treener, kes ütleb kõigele jah vad naiskonna mängijad – on eriline ja naiskonnale tähtis just seeja sisendab meile, et miski pole ületamatu ega pärast, et ta pole pelgalt treener. Kapteni sõnul võib Getúlio olla võimatu. Nii me sinna läksimegi ja rannajalgpalli mängijatele nii isa, vanaisa kui sõber, kes on valmis igas olukorras juurde jõudsime.“ aitama. „Tema lemmiklause on: ma ju ütlesin sulle. See tähendab, et ta oskab murekohad ära lahendada nii, et tüdrukud proovivad Lemmikjalgpall? Rannajalgpall! ise lahendusi leida, ja kui see juhtub, ütlebki Getúlio: ma ju ütlesin Nüüdseks on nõmmekad käinud kõrgetasemesulle! Ta ei luba meil kunagi alla anda ja toob alati kõigi parimad lisel rahvusvahelisel turniiril kolm aastat, alates küljed välja. Ta elab tüdrukutega jalgpalli sada protsenti sisse ja 2016. aastast on vahele jäänud vaid 2017. Aastate pole ainult treener, vaid meie kõigi hingesugulane,“ võtab Elštein jooksul veel ühtegi võitu teenitud pole, tulemuGetúlio fenomeni kokku. sed on kulgenud järgnevalt. 2020 APRILL JALKA

NAISTEJALGPALL Kalju naiskond ja nende abivägi. Üleval vasakult: meditsiinilise poole eest vasoleme väga noor võistkond, meil oli eelmisel aastutav Kristiine Elštein-Naukas, Maarja Virula, Heidi Marie Porila, Kelli Andertal kaasas mängijaid, kes olid alles 14–15aastased, mann, Heidi Melis, Karolin Kormik, Mia Simone Arakas, Maia-Liisa Veldi, Carmen meie keskmine vanus oli vaid 17 aastat. Aga see Juurik, treener Getúlio Aurelio Fredo. All vasakult: Hedvig Hupponen, Marta Liisa ongi üks põhjus, miks meid kutsutakse: oleme Staalfeldt, Mari Teppan, Elizabeth Elštein, Kelly Kimsto, Carmen Elisabeth Loime, Helena Greta Porila. hea noor võistkond, kes saab rahvusvahelist jalgFoto: Mihkel Naukas palli kogeda.“ Fredo räägib edasi, et kaotused ei heiduta naiskonna mängijaid sugugi, sest Euro Winners Cupi turniir istub neil sügaval südames. Tema sõnul on tavaline olukord, et kohe kui turniirilt koju jõutakse, hakatakse raha koguma järgmise aasta jaoks. „Proovime igal aastal kaasa võtta paar uut noort mängijat ja ütlen neile alati, et kui korra ära käite, tahategi jääda käima!“ naerab brasiillane. „Tüdrukutele meeldib see uskumatu atmosfäär: pealtvaatajaid on 3000–4000 inimest, seal on muusika ja show, päike ja soe ilm, maailma parimad mängijad, ning sina saad selles kõiges koos nendega kaasa lüüa!“ Peatreeneri juttu kinnitab kapten Elštein, kelle sõnul on tema elu üks ägedamaid kogemusi see, kui maailma tipud, keda oled harjunud telerist või veebist vaatama, seisavad enne mängu sinu kõrval ja teevad sinuga pilti. Rannajalgpall on sealjuures Elšteini suurim lemmik: murujalgpall platseerub tema esikolmikus kolmandal kohal ja rannavutt võtab napi võidu saalijalka üle. Kalju kaptenil on selliseks eelistuseks ka tervislik põhjus. „Astmaatikuna on suurel väljakul palava ilmaga päris keeruline edasi-tagasi joosta ja palliga ka midagi tarka teha,“ naerab Elštein. Kui mõni lapsevanem muretseks, et tema võiks EJL mõelda, et teha ka naistele rannajalgastmaatikust võsuke aasta ringi kolme eri jalgpalli meistriliiga,“ unistab Elštein, et saaks veel pallimänguga tegeleb, siis Kalju kapteni peres rohkem jalkat mängida. on lood teised. „Mu ema on meie mitteametlik füsioterapeut. Kui ma ühel hetkel platKas jalgpalli liiga palju pole? sile hingetuna maha kukun, siis saab ta Justkui muru- ja rannajalgpallist ei piikurjaks, aga eks ta teab, et mind ei saa saks, osalevad Nõmme Kalju naised ka jalgpalli juurest mitte kuidagi eemale,“ naiste saalijalgpalli meistriliigas. „Ma ei räägib Elštein. Getúlio Aurelio Fredo: usu, et seda kõike on liiga palju,“ selgitab Rannajalkat ei mängi Kalju naised aga „Futsalis on sul pea kogu peatreener Fredo, kelle initsiatiivil saali ainult võõrsil, vaid ka kodus: mullu toikoliti. „Meie murujalgpalli hooaeg lõppeb aeg maas, rannajalkas mus Eestis üks rahvaliiga etapp, mille novembris, uuesti algab märtsis. Vahenõmmekad ära võitsid. Kapteni sõnul oli kogu aeg üleval – neid peal saame teha mõned mängud taliturKalju võistkond teadlik, et neil on konoskuseid saab ära niiril, aga trenni ei saa Eesti kliima tõttu kurentidest rohkem kogemusi, aga see kasutada suurel väljakul teha ei õues ega hallides, sest neid ei jagu. pani pinge peale ja jalad värisema. Elštein Seega tuleb talvel niikuinii saalis treenida mängides.“ meenutab, et kohtumised polnud lihtsate ja on väga hea, kui selle juurde käivad ka killast: Kalju naistel tuli kõik oma kogevõistlused ja konkurents.“ mused mängu panna ja „lolli ei saanud mängima Kapten Elštein meenutab, et kuigi naiskond raminna“. bas niigi juba kahel rindel, ei olnud kellelgi midagi Võiduka turniiri kohta nendib Elštein, et kahfutsaliliiga vastu. „Saalijalgpall tuleb meile ainult juks väga suurt osavõttu polnud, aga ehk muukasuks. Mis sa talvel muidu teed? Ikka tahad ju tub see tulevikus. „Kui vähemalt paar tiimi tekiks,

1 : 16

korda on Kalju naiskond osalenud rannajalgpalli Euro Winners Cupil.

on suurim kaotus, mille on Kalju naised Euro Winners Cupil teeninud.

hooaega alustab Nõmme Kalju naiskond sel aastal meistriliigas.

JALKA APRILL 2020

NAISTEJALGPALL Fredo ja Elšteini jutust jääb nii ranna- kui saalijalka juures kõlama, et võistkondi ja mänge võiks rohkem olla. Kas see ei tekita ühel hetkel jalgpallist tüdimust ja väsimust? „Ma ei oska enda järgi öelda, sest olen pealaest jalatallani jalgpall!“ rõkkab naiskonna kapten. „Nagu ütlesin, siis tekitab iga jalgpallimäng teistsugust energiat, ja mina tahaks jalgpalli just veel juurde!“ Ka peatreener Fredo sõnab, et kuna saali- ja murujalgpalli hooajad ei kattu, ei näe ta probleemi. Rannajalkat mängitakse niikuinii hetkel nii vähe, sest Euro Winners Cup kestab umbes kümme päeva ja nagu näitas mullune suvi, peeti Eestis vaid üks rannajalka turniir. Pealegi sõnab brasiillane, et nii ranna- kui saalijalgpall täiustavad muruvuti mängimise oskust. „Tavajalgpall on meie jaoks prioriteet, sest seda vajab Premium liigas mängimiseks Nõmme Kalju esindusmeeskond, saali- ja rannajalgpall aitavad meil murujalgpalli täiendada. Futsalis on sul pea kogu aeg maas, rannajalkas kogu aeg üleval – neid oskuseid saab ära kasutada suurel väljakul mängides. Futsalis tuleb kogu aeg liikuda ja see arendab koordinatsiooni, rannas saavad jalad tugevaks, sest pead liival jooksma,“ analüüsib Fredo. Elštein nõustub peatreeneriga ja sõnab, et saalijalgpallist on Kalju naised õppinud kiiret jalgade tööd ja otsuste vastuvõtmist, rannavutist tehnikat. Tema kogemuse järgi ei sega need kaks sugugi murujalgpalli, kuid kohati võib juhtuda vastupidi. „Saalist või rannast ei ole murujalgpallile võistelda ja adrenaliini tunda. Kui saaliliiga meile keeruline ümber lülituda, aga kui läheme muru juurde tuli, olime kõik kahe käe ja jalaga poolt,“ pealt saali, siis esimestes trennides ei mäleta keeselgitab Elštein. gi, kuidas tuleb nii kiiresti joosta või nii Tänavu teist aastat toimunud saalivuti palju palli puutuda,“ naerab Elštein. meistriliigas saavutasid Kalju naised kolKui Kalju naiskonna peatreeneri sõnul manda koha. Fredo sõnul võib sellega raon kolmest jalgpallimängust prioriteehule jääda, sest lühikese pingiga naiskondiks muruvutt, siis kapten tahab kõiges nast jäi vigastuse tõttu eemale mitu olulist hea olla. „Võtame ühe korraga: talvel taElizabeth Elštein: mängijat, sealhulgas ka Elštein. Kalju peahame võimalikult head olla futsalis, suvel „Kui vähemalt paar treener rõhutab sedagi, et erinevalt näirannas ja ülejäänud hooajal tavajalgpallis. tiimi tekiks, võiks EJL teks teist hooaega võidutsenud Pae UniTahame kõigega hakkama saada!“ ütleb mõelda, et teha ka tedist proovib Nõmme naiskond hakkama Elštein. saada peamiselt oma mängijatega, kes Kui aga lõpetuseks kaptenilt provotnaistele rannajalgpalli aasta ringi naiskonda kuuluvad. Fredo jääb seerivalt uurida, kas ta valiks ühe võidu meistriliiga.“ rahule ka sellega, milliseid tehnilisi esitusi Euro Winners Cupi turniiril või mõne tema hoolealused näitasid. meistriliiga mängu, mis tagaks medaSaalijalgpalli hooaja miinusena toob Brasiilia li, jääb Elštein muruvuti juurde: „Valiksin Eesti treener välja asjaolu, et võistkondi võiks rohkem meistrivõistluste medali. Kui inimesed midagi olla. Ka Elštein annab mõista, et tahaks veelgi sellist saavutavad, siis see jääb rohkem meelde rohkem saalis palli taga ajada: „Tahaks näha rohkui üksik asi. Ja kes teab: ilmselt saaksime mukem tiime ja et poleks olukorda, kus igal nädalal rujalgpallis saadud võite edaspidi rakendada ka mängivad samad näod sulle vastu.“ Euro Winners Cupil.“

65aastane

väravat on nõmmekad löönud kolmel Euro Winners Cupi turniiril.

ehk eelviimase kohaga lõpetasid Kalju naised eelmise hooaja esiliigas.

on Kalju naiskonna peatreener Getúlio Aurelio Fredo.

2020 APRILL JALKA

TEADUS

Jalgpallurite lihasjõu testimine

isokineetilisel dünamomeetril Tekst: Mikola Misjuk, Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi kergejõustiku lektor

algpallis esineb palju liigutustegevust, kus kasutatakse osa elemente sooritades paljuski vaid ühte jalga. Kuigi jalgpallitreeningute lahutamatu osa on mõlema jala arendamine, näitavad uuringud ikka, et oluliste elementide puhul nagu esimene puude, sööt ja löök kasutatakse vähemalt 75% juhtudest domineerivat jalga (Carey jt, 2001). Kõrvaloleval joonisel on näidatud, millised faktorid mõjutavad ebaühtlast koormust jalgpalluri skeletilihastele. See võib omakorda viia funktsionaalsete asümmeetriate tekkeni. Funktsionaalsete asümmeetriate all mõistetakse käesolevas artiklis seisundit, kus jäsemete lihasjõu erinevus ületab teatud piirmäära. Sellist asümmeetriat seostatakse suurenenud vigastusriskiga ja vähesema tulemuslikkusega spordis. Joonis 1.

Lihasjõu asümmeetria teoreetiline mudel (Fousekis jt, 2010)

Autorid (Fousekis jt, 2010) on leidnud, et pikema mängustaažiga jalgpalluritel on jalgade lihasjõu erinevusega probleeme vähem kui lü-

JALKA APRILL 2020

Joonis 1

Jalgpallitreening

Treeningstaaž

Varasemalt eksisteerinud anatoomilised asümmeetriad

Ebaühtlane koormus skeletilihastele

Jalgsus

Mängija positsioon

Funktsionaalne asümmeetria

Tulemuslikkus lahingus

Jalgpallur kasutab mängu ajal kõiki lihasrühmi.

Suurem vigastusrisk

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

TEADUS hema staažiga mängijatel. Uuringu tulemusi Joonis 2 selgitati nii: pikema staažiga mängijad kasutavad mõlemat jalga võrdsemalt kui lühema staažiga mängijad. Jalgpalluri jalgsust silmas pidades arvati, et vasakujalgsed pallurid kasutavad mõlemat jalga palju võrdsemalt kui paremajalgsed. Paremajalgsed pallurid kasutavad vaid domineerivat jalga suuremal määral. Seepärast pakkusid autorid välja, et vasakujalgsetel jalgpalluritel esineb lihasjõu tasakaalu probleeme vähem. Sarnased uuringud seda hüpoteesi aga ei kinnita. Kui vasaku- ja paremajalgseid pallureid võrreldi jalgpallimängus, ei esinenud jalgade kasutamises erinevusi (Carey, 2001). Samuti pole laboritingimustes leitud, et parema- ja vasakujalgsete pallurite lihasjõu tasakaalus oleks jalgade vahel mingi statistiliselt oluline erinevus (Zakas, 2001). Mängijapositsioone võrreldes on välja toodud, et poolkaitsjate põlvesirutajate ja -painutajate absoluutne jõud on väiksem kui ründajatel ja kaitsjatel. Poolkaitsjad on üldiselt väiksema kehakaaluga kui ründajad ja kaitsjad ning seetõttu tekivad erinevused lihasjõus antropomeetrias. Kui võrrelda mängijate suhtelisi jõunäitajaid, siis ei ole jõunäitajates positsioonide vahel A erinevusi. Tourny-Chollet ja kaasautorid (2000) ei ole oma uuringus samuti leidnud enamikus lihasjõu tasakaalu näitajates positsioonidevahelisi erinevusi (Tourny-Chollet jt, 2000). Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi töövõimelaboris on alates 2011. aastast hinnatud sportlaste lihasjõu näitajaid isokineetilisel dünamomeetril. Samuti on eespool kirjeldatud valdkonnas läbi viidud uuringuid. Praeguseks on jalgpallurid ülikooli töövõimelaboris üks kõige olulisem sihtgrupp. Koostöö Eesti Premium liiga klubidega sai alguse aastal 2013 ja kestab tänaseni. Aastate jooksul on testitud üle 100 Premium liiga jalgpalluri, paljud neist on käinud katsetamas korduvalt. Testitakse hooajaeelsel perioodil, et saada tagasisidet jalgpallurite jalalihaste seisundi kohta. Mõõtmiste alusel saab anda hinnangu jalgpalluri jõunäitajate taseme kohta ja võrrelda tulemusi Premium liiga mängijate keskmiste näitajatega. Samuti saab hinnata eespool kirjeldatud lihasjõu tasakaalu näitajaid, mida illustreerib joonis number 2. Joonis 2.

Isokineetiline dünamomeeter ja lihasjõu tasakaalu näitajad

Jalgpalluri mõlema jala sirutajate ja painutajate jõuerinevusi (joonis A) võrreldes on sporditeaduses määratud jõuerinevuste piirmääraks 10–15%. Kui see määr on ületatud, peetakse erinevust liiga suureks ja seda saab nimetada lihasjõu asümmeetriaks (Fonseca jt, 2010; Rahnama jt, 2005;

Croisier jt, 2003; Geoftsidou jt, 2003). Teine oluline näitaja on põlvesirutajate ja -painutajate lihasjõu suhe (joonis B). Tuginedes eri autoritele võib öelda, et põlvepainutajate jõud peab moodustama vähemalt 60% põlvesirutajate jõust (Coombs & Garbutt, 2002; Fonseca et al., 2007). Muidu suureneb palli lüües või suurel kiirusel joostes oht vigastada hamstringlihaseid. Kui jalgpalluril tuvastati lihasjõu asümmeetria mõõtmise tulemusena, siis saab kehalise ettevalmistuse treeningutel teha selle järgi muudatusi. Isokineetilise dünamomeetri laboris registreeritud andmeid saab rakendada ka sportlaste vigastusjärgses rehabilitatsioonis. Näiteks kui sportlane on laboris testimas käinud ja hiljem saanud vigastada, siis on andmebaasis olemas tema vigastuseelsed jõunäitajad, mis on hea orientiir taastumisel. Ekstrand (1994) leidis, et jõud peab pärast vigastust olema taastunud vähemalt 90% ulatuses, et naasta jalgpallitreeningute juurde ja osaleda võistlusmängudes. Samuti on mõõtmistulemused abiks sportlasele, kes tulevad vigastusjärgsele testimisele esimest korda. Me saame vigastatud jala jõunäitajaid võrrelda terve jala jõunäitajatega. Saadud informatsiooni põhjal saab planeerida 2020 APRILL JALKA

TEADUS siinipersonalil võimalik näha iga sooritust väga detailselt (vaata joonis 3). Järgmisel joonisel on välja toodud isokineetilisel dünamomeetril sooritatud põlvesirutajate ja -painutajate testi tulemuste protokoll. Testimas käis Eesti Premium liiga ründaja, kellel ei olnud enne seda viimase kuue kuu jooksul vigastusi ja muid tervisekaebusi. Joonis 3.

Näide põlvesirutajate ja -painutajate testi protokolli ühest osast

Uuringud on leidnud, et pikema staažiga mängijad kasutavad mõlemat jalga võrdsemalt kui lühema staažiga mängijad. Eesti naistekoondise rekordinternatsionaal Katrin Loo pealelöögil. Foto: Jana Pipar

taastusravi, pallitreeningutega alustamist või võistlusmängudel osalemist. Siinkohal ei tohi unustada, et isokineetilisel dünamomeetril saadud infomatsioon jalgade lihasjõu näitajate kohta ei võimalda ennustada vigastust. Selle põhjuseks on vigastuse kompleksne tekkemehhanism, kus on oluline roll paljudel teistel näitajatel. Samuti saadakse osa vigastusi otsesest kontaktist vastasega, mitte mängija kehalise seisundi tõttu. Isokineetiline dünamomeeter on aga hea vahend, kuna see mõõdab lihasjõu näitajaid võrreldes muude meetoditega täpsemalt. Suurtes Euroopa jalgpalliklubides kasutatakse isokineetilist dünamomeetrit peale sportlaste testimise ka taastusraviks. Teada on, et lihasjõu taastamine on üks olulisi näitajaid, millele taastusravi keskendub. Dünamomeeter võimaldab koostada väga detailse treeninguprogrammi, sisaldades lihastöö eri režiime. Samuti on medit-

JALKA APRILL 2020

Joonis 3

Jooniselt (3) on näha, et parema ja vasaku jala põlvesirutajate ja -painutajate erinevus on normi piires, sirutajate puhul 5% ja painutajate puhul 3% (märgitud punasega). Lisaks on põlvepainutajate ja -sirutajate jõu suhe üle 60% nii paremal (61%) kui vasakul (67%) jalal (märgitud sinisega). Kui võrrelda näidiseks toodud ründaja jõunäitajaid Eesti Premium liiga keskmiste näitajatega (Misjuk jt, 2019), näeme, et selle mängija jõunäitajad on paremad. Põlvesirutajate puhul olid näidud 283 Nm ja 268 Nm (märgitud punasega), painutajate puhul 174 Nm ja 179 Nm (märgitud sinisega). Keskmised näitajad jäid ründajatel varasemas uuringus põlvesirutajate puhul 250 Nm ja -painutajate puhul 160 Nm juurde. Laboris tegutsev uurimisrühm kasutab mõõtmistulemusi tervisearengu instituudi väljastatud loa alusel teadusuuringuteks. Keskseks teemaks on põlvesirutajate ja -painutajate lihasjõu näitajad. Uuritakse nende arenemist, seotust vigastustega ja sportliku sooritusvõimega. Teadustöö tulemusena on valminud mitu teadusartiklit, samuti tudengite bakalaureuse- ja magistritööd. Peale selle kasutatakse isokineetilist dünamomeetrit kahes doktoritöös: ühes uuritakse jalgpallureid ja teises jalgrattureid.

MAAILM

Moskva madina algus 3. augustil 2019: Dinamo (vasakul) ja Spartak on üles rivistunud. Foto: Indrek Schwede

Moskva madin: unustatud vastasseis rõhujate ja rahva vahel Moskva kõige pikem ja põhimõttelisem vastasseis on Spartaki ja Dinamo vaheline. Esimest on peetud võimule kergelt vastanduvaks rahvameeskonnaks ja teine on olnud rahvast represseeriva siseministeeriumi tiim. Seda vastuolu iseloomustavad poeetilised eufemismid mullu augustis peetud kohtumise mängusallil, millel oli Spartak nimetatud kõrguste vallutajaks ja Dinamo sügavuste uurijaks. Jalka oli kohal, kuid artikli esimeses osas keskendume rivaliteedi tagapõhjale. Tekst: Indrek Schwede

ma Antarktise-reisi päevikus „Jäine raamat“ pani kirjanik Juhan Smuuli imestama, kuidas isegi NSV Liidu Antarktise polaarjaamas Mirnõi „osa traktoreid kandis „Dünamo“,

JALKA APRILL 2020

osa „Spartaki“ vimplit“.1 Mootorlaeval Kooperaatsija jagunesid mehed eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel kirglikult Dinamo ja Spartaki poolehoidjateks ja Smuul, kel polnud nendest aruteludest pääsu, kes ei tahtnud end siduda kummagi poolega, päästis end väitega, et on Tallinna Kalevi fänn. Õigupoolest võib Moskva kahe suurklubi – Dinamo ja Spartaki – vastasseisuga kirjeldada tervet NSV Liidu ajalugu. USA ajalooprofessor Robert Edelman on midagi sellist teinud meisterliku irooniaga pealkirjastatud raamatus „Moskva Spartak. Tööliste riigi rahvameeskonna ajalugu“, toetudes pelgalt ühe klubi ajaloole. Edelman näitab, kuidas need kaks erinesid algusest peale sedavõrd, kui võimalikud on erinevused ühes totalitaarses riigis. 1923. aastal asutatud siseministeeriumi (miilits ja oma kodanikke represseerinud julgeolekuteenistus) Dinamole ei kehtinud piirangud, mille kohaselt tohtis klubi mängijaid võtta väljastpoolt talle määratud linnaosa või tehast, mida ta esindas. Seevastu Spartaki eelkäija Krasnaja Presnja tohtis mängijaid võtta ainult Presnja linnaosast, mis oli oma nime

MAAILM saanud seal voolanud jõe järgi ja mida tunti kelmide piirkonnana. Tõsi, peagi karmistus ka Dinamo liin ja selle liikmeteks tohtisid olla vaid siseministeeriumi töötajad, kelleks mängijad ka formaalselt vormistati. Manfred Zeller tsiteerib Dinamo poolehoidjat Igor Dobronravovit, kelle järgi polnudki sõjajärgses olustikus miilitsate ja pättide kõrval kolmandat valikut. Hoovijalgpallis oli Dinamo–Spartaki vastasseis igapäevane üle Moskva. Zelleri sõnul „tõlgiti“ vanemate sotsiaalne kuuluvus lastejalgpalli isegi siis, kui vanemad polnud jalgpallist huvitatud.2

Küüditajate ja ohvrite meeskond Kahe klubi rivaliteet teravnes alates 1936. aastast, kui loodi NSV Liidu meistriliiga, mille esimeseks meistriks (kevadel) krooniti Dinamo ja teiseks (sügisel) Spartak. Ka viiel järgneval korral jagati meistritiitel omavahel, vahekorraga 3–2 Dinamo kasuks. Kui Dinamo mänge Moskvas külastas kahel esimesel kõrgliiga-aastal napilt rohkem pealtvaatajaid kui Spartaki mänge, siis murdepunktiks sai aasta 1938, mil Spartaki populaarsus suurenes märkimisväärselt. 1936. aastal vaatas Spartaki mänge Moskvas 29 500 ja Dinamo mänge 30 000 pealtvaatajat. 1940. aastal olid need arvud 53 900 ja 44 400.3 Väljaspool Moskvat oli publiku arv enam-vähem võrdne. Manfred Zeller toob põhjuseks Stalini niinimetatud puhastuspoliitika aastatel 1936–1938, kui represseeriti ühiskonna eliiti ja mille tagajärjel „nähti Dinamot kui riigikorra esindajat ja Spartakit kui selle korra ohvrite kui mitte isegi elanikkonna esindajat“.4 Spartaki populaarsust, mis oli Stalini suurpuhastuse valguses ohtlik, suurendas asjaolu, et ta oli sisuliselt ainus iseseisev klubi, mis ei võlgnenud riigile midagi. Moskva CSKA oli armeemeeskond, Torpedo autotehase ja Lokomotiv raudteelaste klubi. Üle NSV Liidu paiknenud Dinamod kuulusid siseministeeriumile. Kuna Moskva linnavõimude käsul pidid kõik meeskonnad kuuluma mõne teha-

Ainulaadne skulptuur maailmas – värava taga vaatavad mängu vennad Starostinid (istuvad vasakult): Aleksandr ja Andrei, (seisavad vasakult) Nikolai ja Pjotr. Foto: Indrek Schwede

Spartaki kodustaadion ja klubile nime andnud Rooma gladiaatorite ülestõusu juht Spartacus. Foto: Indrek Schwede

se, ametiühingu või muu organisatsiooni alla, otsis ka Spartak endale katust ja leidis selle toiduainetööstuse ametiühingu Pištševiku ja hiljem Promkooperatsija juures. Klubi leidis endale ka toetaja, üleliidulise komsomolijuhi Aleksandr Kossarevi. Koolis õpetati Vana-Rooma ajalugu ja Spartaki nimi tähendab vene keeles orjade ülestõusu juhti Spartacust, kellega oli jalgpallisõpradel lihtne samastuda. Seda kergendas NSV Liidu igapäevaelu, kus privilegeeritud Dinamo fännid käisid võrreldes Spartaki poolehoidjatega paremini riides, elasid paremates korterites, sõid paremat toitu ja ostsid staadionile kallimaid pileteid. Oma kodustaadionit mitte omava Spartaki fännid paiknesid Dinamo staadioni odavamal idatribüünil, samas kui Dinamo omad hõivasid „aristokraatliku põhja- ja poolaristokraatliku lõunatribüüni“.5 Ebaõiglust suurendas ebaaus konkurents mängijaturul, kus Dinamo ja CSKA võtsid riikliku sunniaparaadi toel endale paremaid pallureid. Vahest kõige märgilisemaks asjaoluks selles suures vastasseisus on Spartaki loojate vendade Starostinide küüditamine Siberisse (1938. aastal oli hukatud klubi suur toetaja komsomolijuht Kossarev). NSV Liidu julgeolekuülem Lavrenti Beria oli juba ametikoha järgi Dinamo meeskondade poolehoidja, aga vendade nelik oli talle ka antipaatne. Nikolai Starostin on meenutanud, kuidas ta tiirutas kahekümnendatel aastatel Tbilisis ühes mängus palliga ümber lihava Beria ja see ei suutnud seda alandust hiljem andestada.6 Üheks Beria tuntuimaks avalikuks sekkumiseks jalgpalliellu on 1939. aasta NSV Liidu karikavõistluste poolfinaal Moskva Spartaki ja Tbilisi Dinamo vahel. Beria oli Tbilisi Dinamo auliige ja selle kodustaadion kandis kuni hukkamiseni tema nime.7 Nimetatud poolfinaalis kaotas tema armastatud meeskond aga Spartakile 0 : 1, kusjuures kohtunik luges värava olukorras, kus pall oli tema arvates ületanud väravajoone, kuid ei lennanud võrku, sest 2020 APRILL JALKA

MAAILM

enne jõudis Šota Šavgulidze selle väljakule tagasi lüüa. Neli päeva hiljem alistas Spartak finaalis Leningradi Stalinetsi ja pälvis teist aastat järjest karika. Tosin päeva hiljem märkasid Spartaki pallurid ja ametnikud, et Tbilisi Dinamo mängijad on Moskvas, ja kuulsid neilt, et nädala pärast mängitakse poolfinaal uuesti. Otsus oli tehtud kommunistliku partei keskkomitee tasemel ja arvatakse, et spartaklased pigem teadsid seda, kuid eelistasid juhtunule tagantjärele dramaatikat lisada. Spartak võitis kordusmängu 3 : 1, aga Tbilisi Dinamo vaidlustas nende kahjuks antud penalti. Kaks päeva hiljem lükati protest tagasi ja karikas jäi Spartakile. Beria otsese sekkumise kohta kindlad tõendid

Renoveeritud Dinamo staadioni esimese korruse vana fassaadi taga on uus kaubanduskeskus ja teise korruse uhke fassaadi taha on tõstetud staadion. Foto: Indrek Schwede

Dinamo asutamine ja tema needus Moskva Dinamo on asutatud 1923. aastal, kuid tema juured ulatuvad 19. sajandisse, kui inglastest vennad Clement ja Harry Charnock asutasid Morozovi tekstiilitehase juurde Orehhovo-Zujevo jalgpallimeeskonna, mida tunti nime all OKS (Orehhovo spordiklubi), aga kutsuti ka lihtsalt Morozovtsõks. Kuna Charnockid olid Blackburn Roversi fännid, sai meeskond endale sinivalge vormi, mis on Dinamo värvid tänini. Pärast NSV Liidu loomist asutas kurikuulsa salapolitsei KGB eelkäija looja Feliks Dzeržinski Dinamo ja võttis OKSi üle.15 Dinamo tuli NSV Liidu meistriks 11 korda, viimati 1976. aastal. Venemaa meistriks pole tuldud kordagi. Karikavõite on seitse, viimatine 1995. Seetõttu räägitakse ka klubile peale pandud needusest, mille põhjuseks on kunagise sadistliku salapolitsei juhi Lavrenti Beria teod. Tal oli kombeks sõita autoga öistel Moskva tänavatel ja lasta oma turvameestel kaasa haarata ilusaid naisi, keda ta sundis oma korteris ringiratast roomama, et seejärel otsustada, keda neist vägistada. Kui Tuneesia saatkond kolis aastaid pärast Beria surma tema Moskva elupaika, otsustati see ulatuslikult renoveerida. Tööde käigus avastati nii aiast kui hoone seinte vahelt inimskelette.16 Paljud Dinamo fännid arvavad, et Spartaki loojate vendade Starostinide küüditamine Siberisse ja muud Beria hirmuteod tasutakse nüüd klubile kätte.

JALKA APRILL 2020

puuduvad, kuid suure tõenäosusega oli tema juhtunu taga. Neli Spartaki asutanud venda – Aleksandr, Andrei, Nikolai ja Pjotr Starostin – vahistati 1942. aastal fabritseeritud süüdistustega ja saadeti Beria algatusel Siberisse, kus nad olid eri vangilaagrites ja vabanesid 1954. aastal. Nikolaid süüdistati koguni plaanis tappa diktaator Jossif Stalin 1936. aastal peetud mängu ajal Punasel väljakul.8 Andrei, Aleksandri ja Nikolai puhul on teada, et nad tegelesid vangilaagris treeneritööga. Saatuse irooniana treenis Andrei Norilskis kohalikku Dinamod9 ja Nikolai mitut Dinamo meeskonda eri paikades, sest kõik vangilaagrite meeskonnad kuulusid siseministeeriumi kaudu Dinamo alla.10 1948. aastal tõi Stalini poeg Vassili, kelle tiiva all oli NSV Liidu õhujõudude meeskond VVS, Nikolai Starostini salaja Moskvasse. Starostin elas kolm kuud Vassili juures ja avalikult käisid nad alati koos, et vältida vahistamist raevunud Beria poolt. Ühel õhtul tegi Starostin vea, kui lahkus Stalini majast oma perekonna juurde. Beria nabis ta kinni ja saatis tagasi Siberisse. Vassili tõi ta veel korra tagasi Moskvasse, kuid asi päädis sellega, et Nikolai saadeti Alma-Atasse, kus ta treenis vangistuse lõpuni kohalikku Kairatit.11

Avamäng Lužnikis: põlvitav Netto ja kaklused

Kui Dinamo suutis oma paremad mängijad sõjast hoolimata säilitada, siis Spartak oli ilma nii oma juhtkonnast kui paljudest palluritest. See andis Dinamole suure eelise. Aastatel 1945–1951 jagasid Dinamo (kaks) ja armeemeeskond CSKA (viis) omavahel kõik seitse meistrikulda ja alles 1952. aastal suutis Spartak võita esimese sõjajärgse tiitli. Kahe kange pingelisemaks matšiks oli nende esimene kohtumine uhiuuel Lenini-nimelisel keskstaadionil Lužnikis, kus 1956. aasta septembris viigistati 102 000 pealtvaataja ees 1 : 1. Skoori avas juba kuuendal minutil eestlane Igor Netto.12 Kümme minutit enne mängu lõppu määras kohtunik Di-

MAAILM namo kasuks penalti. Kuigi penalti oli määratud õiglaselt, piiras Spartak kohtuniku ümber. Netto laskus põlvili ja anus, et kohtunik tühistaks oma otsuse. Nikita Simonjan (hilisem NSV Liidu koondise peatreener ja jalgpalliföderatsiooni president – toim.) virutas palli demonstratiivselt eemale ja hakkas siis kätega dirigeerides üles kütma vilistavat ja karjuvat publikut. Dinamo ja Spartaki NSV Liidu aegsele rivaliteedile pühendatud raamatus „Spartak Moskva Dinamo“ kirjeldatakse: „Spartaklased ei lubanud kohtunikul üle kümne minuti mängu jätkata ja viisid temperamentsed tribüünid sellisesse seisu, et lihtsalt hirm hakkas.“13 Kui Vladimir Iljin oli penalti realiseerinud, kulges ülejäänud mäng spartaklaste toorutsemise, palli auti tagumise ja tseremoniaalse kätelaiutamise tähe all. Kuid „lahingud“ algasid juba vaheajal pealtvaatajate vahel, kui selgus, et ligipääs uue staadioni niigi vähestesse tualettidesse on raskendatud. Rüsinas said paljud vigastada, mõned üpris tõsiselt. Olukorra tegi keerulisemaks alkoholimüük staadionil. Pärast lõpuvilet viskasid mõned tribüüni ülaosas paiknevad pealtvaatajad allapoole klaaspudeleid ja paljudest vigastatutest kaks viidi haiglasse. Nii staadionil kui väljaspool seda puhkesid kaklused.14 Samal aastal tuli Spartak tiitlikaitsja Dinamo ees meistriks ning olümpiafinaalis Melbourne’is oli algrivistuses kümme spartaklast ja üks CSKA mängija.

Eestlased ja Moskva madin Huvitaval kombel on Moskva madinas tegevad olnud ka eestlased. Elmar Saar, kelle nime kannab A. Le Coq Arena konverentsiruum, vilistas Dinamo staadionil 70 000 pealtvaataja ees 1 : 1 lõppenud Dinamo–Spartaki mängu 29. mail 1956.17 Samas kohtumises oli Spartaki kapteniks Igor Netto, kellele oli see juba üheteistkümnes Moskva madin. Kokku osales Netto 25s pealinna madinas, jagades NSV Liidu perioodil selles arvestuses esikohta teise legendaarse spartaklase Fjodor Tšerenkoviga. Netto lõi ühe, Tšerenkov kolm väravat. Netto oli kapteniks 15 (NSV Liidu ajastu rekord), Tšerenkov viiel korral. Spartaki poolel on NSV Liidu perioodil kolmel Moskva madinal osalenud ka Eesti passiga Valeri Karpin. 1938. aastal Tallinnas sündinud Eesti sünnijärgne kodanik Georgi Rjabov on osalenud kümnel Moskva madinal.18 Kahel mängul oli keskkaitsja Rjabov koguni Dinamo kapten. Netto ja Rjabov mängisid teineteise vastu neljal Moskva madinal. Aastatel 1946–1947 peetud neljas madinas oli Spartaki peatreeneriks eestlane Albert Vollrat. Nimetatud aastatel võitis Spartak Vollrati juhendusel NSV Liidu karika. Dinamo poolt on NSV Liidu ajastul enim kordi madinates osalenud legendaarne väravavaht Lev Jašin: 26 korral (lasknud lüüa endale 27 väravat). Nii Jašin kui Netto debüteerisid Moskva madinal samas mängus: 2. juulil 1950. Netto osales nendel madinatel aastani 1964, Jašin koguni aastani 1970.

(järgneb)

1956. aastal võttis Igor Netto olümpiamängude kulla pjedestaalil terve meeskonna eest üksi vastu. Foto: arhiiv

Spartak ja tema hüüdnimi Liha Petrogradis asutas kohalik komsomol 1922. aastal spordiühingu Spartak, mille kommertsliku suunaga ettevõtlus oli sotsialistlikule riigile liiga jultunud. Klubi ei jäänud kestma. Tänapäeval tuntud Spartak asutati 1935. aastal, kusjuures klubi nimi mõeldi välja vendade Starostinide ning nende lähemate sõprade ja sugulaste ringis ühel hommikuni kestnud koosviibimisel Nikolai Starostini uues korteris Spiridonovi tänaval 1934. aasta novembris.19 Klubi eelkäijateks olid alates 1922. aastast sellised meeskonnad nagu Moskva Spordiklubi, Krasnaja Presnja, Pištševik, Dukat ja Promkooperaatsija. Erinevalt teistest Moskva suurematest klubidest ei toetanud Spartakit tehas ega riiklik institutsioon, vaid kooperatiivid, millest tuleneb ka tema hüüdnimi Mjaso (eesti keeles Liha) – nimelt toetas klubi kahe- ja kolmekümnendatel aastatel toiduainetööstuse ametiühing. Esialgu vastaste solvanguna mõeldud Liha on praegu Spartaki fännid uhkusega omaks võtnud.

Georgi Rjabov (taga keskel) ja jalgpallikuningas Pelé. Foto: arhiiv

1. Juhan Smuul, „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ (Eesti Raamat, Tallinn 1965), 231. 2. Manfred Zeller, „Sport and Society in the Soviet Union. The Politics of Football after Stalin“ (I. B. Tauris, London, New York 2018), 58–59, 61. 3. Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 88. 4. Manfred Zeller, „Sport and Society in the Soviet Union. The Politics of Football after Stalin“ (I. B. Tauris, London, New York 2018), 43. 5. Juri Oleštšuk, „Mistika Spartaka“ (Sportekspress Žurnal, nr 1/1999), 10. 6. Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 118–119. 7. Erik R Scott, „Soccer Artistry and the Secret Police: Georgian Football in the Multiethnic Soviet Empire“. Toimetajad Robert Edelman ja Christopher Young. „The Whole World Was Watching. Sport in the Cold War“ (Stanford University Press, Stanford 2020), 88–89. 8. Jonathan Wilson, „Behind the Curtain. Travels in Eastern Europe Football“ (Orion, 2006), 283. 9. Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 133. 10. Jim Riordan, Jim Comrade, „The Spy Who Played for Spartak“ (Harper Perennial, London, New York, Toronto, Sydney, New Delhi 2009), 191. 11. Robert Edelman, „Serious Fun. A History of Spectator Sports in the USSR“ (Oxford University Press, New York, Oxford 1993), 85. 12. Igor ja Lev Nettost lähemalt: Indrek Schwede, „Igor Netto – eestlasest Euroopa meister ja olümpiavõitja“ (Jalka 3/2012, 41–47; Jalka 4/2012, 50–55); Indrek Schwede, „Luule Viilma seletas Igor Netto needuse põhjuse“ (Jalka 1/2013, 12–13). 13. „Spartak Moskva Dinamo. Velikoje protivostojanije. Vse matši v tšempionatah SSSR 1936–1991 godov“ (Moskva 2006), 51. 14. Manfred Zeller, „Sport and Society in the Soviet Union. The Politics of Football after Stalin“ (I. B. Tauris, London, New York 2018), 26–27. 15. Keith Baker, „Fathers of Football. Great Britons Who Took the Game to the World“ (Pitoh, 2015), 61, 66, 68. 16. Marc Bennetts, „Football Dynamo. Modern Russia and the People’s Game“ (Virgin Books, 2008), 71–72. 17. Robert Edelman, „Moskva Spartak“ (Cornell University Press, Ithaca & London 2009), 73. 18. Toodud statistika hõlmab üksnes NSV Liidu meistrivõistlusi 1936–1991. 19. Kogu statistika pärineb raamatust „Spartak Moskva Dinamo“, kus andmed lähevad lahku: Dinamo mängijate tabelis on Rjabovil kirjas kümme mängu, kuid koosseise uurides tuleb kokku üheksa mängu.

2020 APRILL JALKA

KLÕPSUD

Üürikeseks jäänud

vutirõõm

Eriolukorra tõttu jäi hooaja algus tänavu eriti lühikeseks: kõrgliiga tasemel jõuti ära mängida vaid superkarikafinaal ja Premium liiga avavoor. Häid fototabamusi leidub aga nendestki! Superkarikafinaali järel oli võidumeeskonna FC Flora ridades üks rõõmsamaid mehi Markus Soomets, kes võitis Eestis oma esimese suurema tiitli ja jäi platsile karikaga veel tükiks ajaks tähistama. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Premium liiga hooaja avamäng FC Flora ja TJK Legioni vahel pakkus palju emotsioone. Legioni värske kogukonnajuht Ülo Lomp tribüünil vägesid juhatamas. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Flora ja Legioni mängu ametlikuks publikunumbriks kirjutati protokolli 793 – see tähistab Premium liiga uut avavooru rekordit! Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

JALKA APRILL 2020

KLÕPSUD

Täpselt nii peenikesest pilust – esmalt Aleksandr Volodini jalgade vahelt ja seejärel Pavel Londaku käte vahelt – pistis Rauno Sappinen palli läbi ning tegi Flora ja Legioni kohtumises lõppseisuks 3 : 1. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Rauno Alliku proovib Donald Trumpi soengut. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Marko Meerits, Geoffrey Chinedu ja Andri Markovitš: kõik Narva Transi ja Nõmme Kalju mängul, aga eri korrustel. Foto: Liisi Troska

2020 APRILL JALKA

10 AASTAT TAGASI

FC Anži

Michael Jordani

tuli esimesena kahekordseks Eesti meistriks saalijalgpallis.

poster ilutses nooruses korvpallihuvilise Signy Aarna seinal.

Miki Hiire kostüümis sai näha Ott Järvelat, kes kommenteeris niiviisi superkarikafinaali.

Milline on Eesti jalgpalluri

stereotüüp?

010. aasta aprillikuu Jalkas heidejad piisavalt hästi reegleid. ti suure kaardi abil pilk välismaal Ta selgitas, et kõige levimängivatele eestlastele. Toona talnum on näide, kus ründaja vel Ameerikasse siirdunud Joel Lindpere jookseb palliga mööda äärt Hind 29 Krooni sõnas, et kuna eestlastest mängijaid väja pall veereb joone peal. ApriLL 2010 lismaal väga ei tunta, on võõrsile siirduVastased hakkavad seepeada keeruline. „Klubis öeldakse, et neil on le nõudma auti ja kui tekib kümme samasugust venda, kellest kaks mänguseisak, tullakse küsion nõus madalama palga eest mängima. ma, kas kohtunik ei näinud, Mis sa teed siis?“ kirjeldas Lindpere oluet pall oli väljas. „Annan palkorda. li: palun näita, kus pall oli? Jalgpalliagent Tarmo Lehiste rääkis saMängija paneb palli joone mas artiklis, millised on need omadussõpeale. Sellisel juhul võtan palli nad, millega iseloomustatakse eestlasest ja ütlen, et meil pole millestki jalgpalluri stereotüüpi: „Töökus, tagasirääkida,“ selgitas Kaasik. meie mees Euro hoidlikkus, ei käi endale iga nädal palka Kohtunikuametit pidav opa Liigas juurde nõudmas ega hädalda pisiasjade EE st LA sE d vä Kaasik meenutas sedagi, kuiLis KL ub id Es tE Et, HE nr i üle.“ JA HA nn Es An das ta juba kooliajal jalgpaliEr Ko rr up ts io on i HA Ar mE d Eu ro opAs Nii Lehiste kui Lindpere leidsid, et li juurde jõudis, kuid see tee JA Lg pA LL ur JA su ur Kir JA ni K vo Ld Em Ar Õu n kuigi eestlastel on keeruline silma jääda, postrid: Eesti siiski poolikuks jäi: „Mängisin naiste koondis / sergio Agüero / nicklas bendtn pluss: Aivar isra er on olukord hakanud liikuma paremuse el, siim tenno, kooli lõpuni, aga kuna ma signy Aarna, sergio Agüero , pärnu vaprus, saku JK, Kristiin e JK poole. Lehiste tõi välja ka liigade erineei olnud kõige teravam vuse: Skandinaavia ja Inglismaaga on pliiats pinalis, siis teiüleminekud kulgenud lihtsamalt, suuri sed läksid eri klubidesse probleeme on olnud Venemaaga. mängima ja mina jäin riKüsitluses oli aprillikuu Jalkas fookuses pakile. Ja kui jääd nõnda küsimus, kas poisid ja tüdrukud võivad koos ripakile ja sind ei utsitatreenida. Kogenud jalgpallitreener Roman ta kõrvalt ja ise ennast Ubakivi arvas, et ühistreeningut tuleks võtta pakkuma ei lähe, siis...“ kehakultuuri, mitte tippspordina. Ta rõhuKäbi ja kännu rubriitas, et kui poisid hakkavad end tõestama ja gis räägiti Teet Anieri liiga jõuliselt mängima, läheb jamaks. Nõmme poegadest Henrist ja Kalju mängija Anders Süvari muljetas, kuidas Hannesest. Isa meeNorras toimunud koolitusel selgus, et poiste nutas, et mõlema poisi ja tüdrukute koosmängimisest võidavad mõleesimene mänguasi oli mad pooled. „Mõlemad pooled olid füüsiliselt pall, mida demonstreeris ka juuresolev foto. Isa võrdsed. Et naised sellest kasu saavad, on kõigile sõnul jõudsid nii Henri kui Hannes kiirelt jalgpalli selge, aga kasu on ka poiste poolel,“ rääkis Süvari. juurde, kuigi noorem veli Hannes huvitus ka muu„Elu näitab, et sageli unustavad poisid tüdrukute dest aladest: võitluskunstidest, triatlonist, kardivastu mängides mängudistsipliini ja tahavad mänsõidust, jäähokist ja ületas teivashüppes kõrguse gu ise ära teha. Mängu lugemine jääb sinnapaika. 2,50, mis oli oma vanuses korralik tulemus. Isa sõSeepärast olekski poiste eesmärk tüdrukute vastu nul käis poegade vahel alati korralik rivaalitsemimängides hoida kinni mängujoonisest ja üritada ne, sest Hannes ei tahtnud vanemale vennale alla mängida söödumängu.“ jääda. Jalka kaaneloos vestles Indrek Schwede kohtunik Hannes Kaasikuga, kelle sõnul ei tunne mängiKADI PARTS

HAnnEs KAAsiK –

ISSN 1736-7379

2010 APRILL JALKA

JALKA APRILL 2020

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www.dicefootball.eu

LÕPULUGU Miljonid virtuaaljalgpallurid üle maailma tutvuvad igal aastal mõnekümne lauluga, mille Steve Schnuri tiim hoolikalt „FIFA“ jaoks välja on valinud.

„FIFA“ soundtrack

kui jalgpallimuusika kujundaja Mida teeb üks jalgpallifänn, kui ta on tükiks ajaks koduseinte vahele jäänud ja ühtegi jalgpallimängu ei toimu? Vutinälga tuleb ju kuidagi leevendada. Võib mürki võtta, et peale jalgpalliteemaliste raamatute, filmide ja sarjade leiab päevas oma koha ka „FIFA“ videomäng. Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Hansjürgen Britsch, Imago Images / Scanpix

uusika ja jalgpall on teineteisega ilmselt aegade algusest saati põimunud olnud. Võib öelda, et selles võtmes ei saa jalgpallile vastu ükski teine pallimänguala: fännilaulud kaiguvad üle staadioni kogu mängu vältel,

JALKA APRILL 2020

enne seda loovad õige meeleolu rahvushümnid või näiteks ka Meistrite liiga tunnusmeloodia. Viimase paarikümne aasta jooksul on sellesse valemisse lisandunud aga veel üks küllaltki üllatav tegur: „FIFA“ soundtrack ehk need laulud, mis on lisatud „FIFA“ mängudesse. Ei ole liialdus väita, et lühend FIFA seostub tänapäeval rohkematele inimestele eelkõige just videomänguga, mitte ülemaailmse jalgpalliliiduga. Igal aastal ostetakse üle maailma paarkümmend miljonit uut „FIFA“ mängu, mis tähendab, et seal kõlavad laulud jõuavad automaatselt miljonitesse kodudesse. Paljud mängurid veedavad seejärel klaviatuuri või puldi taga sadu, kui mitte tuhandeid tunde. Oluline on märkida, et „FIFAs“ kõlavad laulud vaid siis, kui mängija menüüs ringi kondab või uut mängu laadib. Sellest hoolimata on „FIFA“

LÕPULUGU ja mängimise kõrvale sobida, samal ajal ei tohi see aga kiiresti ära tüüdata, sest mängu mängitakse aasta läbi.“ Schnur tunnetab väga hästi, kui suured hoovad tal senitundmatute artistide jaoks käes on – üks laul „FIFAs“ võib mõnele esitajale tähendada kauaoodatud läbimurret. „Kasutasime kunagi mängus ühe Trinidadi artisti lugu ja järgmisel aastal esines ta MM-finaalturniiril. Tema lugusid ei olnud varem raadios mängitud, ta ei olnud tuntud – aga seal laulsid kümned tuhanded inimesed tema „FIFAs“ olnud lugu kaasa.“ Samasuguseid näiteid võib tuua veelgi: Kings of Leon on praegu üks maailma tuntumaid rokkbände, ent kui nende pala „Red Morning Light“ valiti „FIFA 04“ tunnuslooks, olid neist kuulnud väga vähesed. „Igal aastal on meil esitajaid, kelle suhtes oleme eriti elevil. Nii oli Kings of Leoniga, nii oli natuke hiljem ka näiteks Bloc Party, Scissor Sistersi, Robyni ja Years & Yearsiga. Aastate jooksul oleme laiemale publikule tutvustanud veel näiteks The Black Keysi, K’naani, MGMT-d, STEVE SCHNUR: Lykke Lid, Franz Ferdinandi, Foster the „Mitte ükski teine People’it, Two Door Cinema Clubi ja Imagine Dragonsit,“ lisab Schnur. meedium ei võimalda

soundtrack igal aastal paljudele jalgpallisõpradele tõeline maiuspala: neid lugusid osatakse peast kaasa laulda isegi kümme või viisteist aastat hiljem, artiste mäletatakse ja neile elatakse kaasa. Seal kõlanud laulud leiavad sageli kiirelt tee ka jalgpallistaadionitele: paljud mängus tuntuks saanud lood on areenidel tihtipeale mängueelsetes pleilistides. Kuna suur osa „FIFAs“ kõlavast muusikast ei jõua raadioeetrisse või edetabelitesse, on need laulud mänguritele justkui salakeel: kas tead seda laulu? Kui jah, järelikult mängid „FIFAt“! Mõned lood on aga saanud staadionitel sedavõrd omaks, et neid seostavad jalgpalliga isegi sellised fännid, kes videomänge ei mängi. „Mitte ükski teine meedium ei võimalda uutel artistidel saada niivõrd kiiret, laiaulatuslikku ja ülemaailmset tuntust,“ on varasemates intervjuudes öelnud Steve Schnur. Schnur töötab „FIFAt“ välja andvas Electronic Artsis (EA) muusikaosakonna juhina ning vastutab seega iga noodi eest, mis mängus kõlab.

Valem mitmetahuline ja keeruline

Arvestades seda, et „FIFAs“ kasutatakse eelkõige laule, mis ei ole suurtele massidele tuntud, on lausa imetlusväärne, et Schnur suudab oma tiimiga aastast uutel artistidel saada Kujundavad noorte aastasse valikutega täppi panna. Alates niivõrd kiiret, muusikamaitset 2000. aastate algusest, kui Schnuri sõlaiaulatuslikku ja Schnur teab väga hästi, et virtuaalse nul hakati laulude valikut põhjalikult läbi jalgpalli peamine sihtrühm on teismelimõtlema, on mängudesse jõudnud väga ülemaailmset tuntust.“ sed. Seepärast ei heitu ta eriti palju, kui erinevaid žanre artistidelt üle maailma sellest vanemad inimesed märgivad, – saksakeelsest räpist Ladina-Ameerika kuidas „vanasti“ olid „FIFA“ laulud paremad kui hiphopini välja. Kõiki neid lugusid seob aga justtänapäeval. „Muusika mõjutab sind kõige rohkem, kui mingi ühine joon, mida on kirjeldada väga kui oled 13–20aastane. Kui mõtled sellele ajale: keeruline. Laulud on üldiselt parajalt rütmikad, kui tähtis oli sulle muusika, kui sa ei pidanud veel et tekitada mõnusat elevust, samas on oluline arveid maksma? See võis olla sulle kõik.“ ka see, et nad oleksid ajakohased. Soundtrack’i Seepärast ongi EA-le selline pealtnäha tühine koostades usaldavad EA töötajad palju oma siasi nagu videomängu muusika valimine tegevus, setunnet, üritades samal ajal ennustada suunda, millega kaasneb suur vastutus. „See on iga-aaskuhu muusikamaailm järgmise aasta jooksul liitane hiiglaslik võimalus tutvustada maailmagub. le uusi, vähe tuntud või värskelt loodud bände, „See on ülisuur proovikivi, aga kui kõik õnmillesse me usume. Samuti on meil võimalus nestub, pakub see tohutut rahulolutunnet,“ töötada juba kuulsate artistidega, et nende rahkinnitab Schnuri tiimis samuti laule selekteeriv vusvaheline tuntus järgmisele tasemele tõsta,“ Cybele Pettus. „Vaja on palju rasket tööd, aga ka selgitab Cybele Pettus. „Minu juurde on tulnud kõhutunnet. Kuna alustame muusika valimisega artistid ja produtsendid, lasknud mulle oma peaaegu aasta enne seda, kui mäng välja tuleb, muusikat ja toonud mõne laulu välja, öeldes, et tuleb olla nii talendiavastaja kui ka Nostrada„see kõlab nagu „FIFA“ laul“. Mulle on see suurim mus.“ võimalik kompliment!“ „Kindla aastanumbriga „FIFA“ mäng tuleb välja EA on jalgpallimuusika lippu kõrgel hoidnud sellele eelneva aasta sügisel,“ lisab Schnur. „Meie järjepidevalt ja seda hindavad ka kriitikud. Guild peame aga kindlad olema, et laul, mille me välof Music Supervisorsi iga-aastasel auhinnatsereja valime, oleks relevantne ka veel aasta hiljem. moonial on parima videomängu soundtrack’i auKuna mängu mängivad inimesed üle maailma, tuhinda seni välja antud viiel korral: „FIFA“ mängud leb ka meil mõelda globaalselt. Üksikute laulude on igal aastal pääsenud viie nominendi sekka ja kõrval mõtlen väga palju soundtrack’ile tervikuna: kolmel korral auhinna ka võitnud. see võiks kuulajale emotsionaalselt hästi mõjuda

2020 APRILL JALKA

LISAAEG Aprillikuu sünnipäevad 03.04 Jaan Saal 03.04 Annabel Jäär 05.04 Sergei Lepmets 05.04 Märten Kuusk 05.04 Jakob Päll 05.04 Evelyn Šilina 05.05 Anton Krutogolov 06.04 Urmas Kaal 06.04 Anastassia Morkovkina 06.04 Andrei Veis 07.04 Maria Orav 08.04 Ats Sillaste 08.04 Randy Padar 09.04 Jaak Luhakooder 08.04 Kaspar Laur 08.04 Gabriela Kaskmaa 09.04 Marko Lepik 10.04 Indro Olumets 10.04 Rauno Tutk 11.04 Avo Jakovits 11.04 Trevor Elhi 11.04 Kert Krusel 11.04 Dakota Promet 11.04 Marilis Remmel 12.04 Paula Maria Mengel 13.04 Jarmo Ahjupera 14.04 Raimo Paulberg 14.04 Martin Kaalma 14.04 Mihkel Uiboleht 14.04 Herol Riiberg 15.04 Marko Arge 15.04 Richard Leht 16.04 Norbert Hurt 16.04 Aleksandra Ševoldajeva 16.04 Markkus Seppik 17.04 Alar Peek 17.04 Georgi Tunjov 18.04 Ott Mõtsnik 18.04 Henri Hanson 18.04 Sergei Terehhov 18.04 Andre Frolov 18.04 Inna Zlidnis 19.04 Magnar Vainumäe 20.04 Aivar Tiidus 20.04 Meelis Rooba 20.04 Indrek Joost 20.04 Ott Reinumäe 20.04 Sergei Zenjov 20.04 Meeri Tammiku 21.04 Aavo Sarap 22.04 Valeri Bondarenko 22.04 Keith Boanas 22.04 Sergei Hohlov-Simson 22.04 Aleksander Saharov 23.04 Artur Telling 24.04 Toomas Tohver 24.04 Marko Pärnpuu 24.04 Ralf Rogov 24.04 Svjatoslav Jakovlev 24.04 Sabina Ahmedova 24.04 Eliisabet Pedak 24.04 Kristofer Piht 25.04 Nikita Komissarov 25.04 Marie Saar 26.04 Marko Meerits 28.04 Robin Tarius 29.04 Kalev Kajak 29.04 Dmitri Skiperski 29.04 Indrek Koser 29.04 Märten Pajunurm 29.04 Emily Guitor 29.04 Wanda Prost 30.04 Allan Soomets 30.04 Laura-Liis Tamm

JALKA APRILL 2020

66 19 33 24 22 19 19 46 39 30 25 32 22 61 20 19 43 49 32 64 27 23 19 19 19 36 61 43 33 23 33 27 37 33 19 51 19 57 25 45 32 30 22 57 43 41 36 31 18 58 67 61 48 38 44 47 39 35 24 21 20 19 20 19 28 21 60 47 34 27 20 20 39 23

Kui öeldakse, et ära tule välja, siis ära tule! Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on Eestis ja mitmel pool mujal maailmas kehtestatud rohkem või vähem karmimad juhised, mille järgi peavad inimesed püsima kodus ja vältima kontakti teiste inimestega. Paraku leidub inimesi, kes ohutusreegleid eiravad ja sellega nii oma kui teiste tervise ohtu seavad. Samas leidub õnneks inimesi, kes oma eeskujuga kaaskodanikke mõjutada suudavad, ja seda tegi Twitteris humoorikalt endine Kolumbia väravavaht René Higuita. Foto: Twitter 53aastane puurilukk, kes jäi jalgpallipublikule meelde nii efektsete trikkide (vaata Youtube’ist tema skorpionilööki!) kui paljude väravatega (see suure juuksepahmakuga väravavaht lõi karjääri jooksul 41 väravat), oli kõige rohkem tuntud oma julgete väljaminekute poolest ja väga sageli võis teda näha seiklemas ka vastaste väljakupoolel. Nüüdseks pensionile jäänud kollkipper otsustas praeguses keerulises olukorras kasutada oma Twitteri kontot selleks, et julgustada inimesi karantiinist kinni pidama ja koju jääma. Higuita postitas oma kontole pildi, kus ta on 1990. aasta MMil endale iseloomulikult väravast kaugele sattunud ja võitleb vastasega palli pärast. Pildil oleva teksti tõlge kõlab selliselt: „Kui sulle öeldakse, et ära tule välja, siis ära tule!!“ Oma postituse juurde kirjutas Higuita veel nii: „Täna on mulle väga palju saadetud just seda fotot. Kui seda pilti kasutatakse selleks, et suurendada inimeste teadlikkust, siis teen seda minagi. Kõige tähtsam on tervis, nii et kui saad oma toimetusi teha kodust, siis ära mine välja.“

Treeni koos lemmikuga! Kuna hetkel koos sõprade ega trennikaaslastega treenida ei tohi, on see heaks võimaluseks, et liikuda õues rohkem oma lemmikloomaga! Premium liiga klubid avaldasid märtsi teises pooles oma sotsiaalmeedias videod, kus kutsuti klubi noormängijaid üles käituma vastutustundlikult ja mitte ühiselt treenima. Mitmes videos võis lisaks inimestele näha ka neljajalgseid sõpru, kes erinevalt inimestest on kindlasti rõõmsad, et peremehed kodukarantiinis peavad viibima. Seega – kasuta eriolukorda targalt! Kui sul on lemmikloom, veeda rohkem aega ka temaga. Enamik koeratõugusid sobib hästi aktiivseks liikumiseks ja pere lemmikutel on kindlasti hea meel, kui nendega rohkem aega veedad ja pikemaid jalutuskäike või isegi jooksuringe teed!

Tallinna Kalevi naiskonna mängija Jana Pipar oma koera Ronnyga.

Viljandi Tuleviku naiskonna mängija Katarina Põldur oma lemmiku Wifiga.

Foto: Tallinna Kalevi Facebooki lehe kuvatõmmis

Foto: Viljandi Tuleviku Facebooki lehe kuvatõmmis

LISAAEG RUBRIIK

Aleksandr Dmitrijevi keeruline kuu Kui 2007. aastal võtsid Martin Reim (vasakul) ja Aleksandr Dmitrijev omavahel mõõtu palliplatsil, siis tänavusel hooajal oleksid mehed saanud piigid ristata peatreeneri toolil, kuna Aleksandr Dmitrijev tüüris 2019. aastast Tallinna Kalevit ja Martin Reim on asunud Levadia peatreeneriks. Jalgpalliüldsusele üsna ootamatult toimus Kalevis märtsikuu teises pooles aga vangerdus, mille järel läksid peatreener Dmitrijevi ja Kalevi teed lahku. See polnud endisele koondislasele aga märtsis ainus halb uudis. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu jäid ära märtsis toimuma pidanud koondisemängud, millest esimene – kohtumine Uus-Kaledoonia vastu – oleks pidanud olema Dmitrijevi lahkumismäng. Nüüd peab 106kordne koondislane end veel mõnda aega vormis hoidma, sest pole teada, millal koondisemängud jätkuvad ja millal Dmitrijevi viimane etendus rahvusstaadionil lahti rullub.

VANA FOTO

Martin Reim ja Aleksandr Dmitrijev 2007. aastal.

Foto: Lembit Peegel

Kadi Parts

LHV edetabel Veebruarikuu toetussumma arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (8.) Viljandi JK Tulevik 6. (5.) FC Nõmme United 7. (6.) JK Tallinna Kalev 8. (12.) Paide Linnameeskond 9. (10.) JK Tabasalu 10. (11.) Viimsi JK 11. (7.) Tallinna FCI Levadia 12. (15.) FC Hiiumaa 13. (9.) FC Kuressaare 14. (16.) FC Kose 15. (18.) Pärnu JK Vaprus 16. (–) Pärnu JK Poseidon 17. (13.) Rakvere JK Tarvas 18. (20.) JK Welco 19. (17.) Põhja-Tallinna JK Volta 20. (19.) Põlva FC Lootos LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2020 APRILL JALKA

RISTSÕNA

Märtsikuu ristsõna vastus oli „Puurilukk ja lukupuur“. Õige vastuse eest võitis Eesti Jalgpalli Liidu kruusi Andre Eelsaar. Võitjaga võtame ühendust. Aprillikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 20. aprilliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja siiliparuka. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA APRILL 2020

Kinkepilet kehtib maksevahendina Eesti jalgpallikoondiste kodumĂ¤ngudele pĂ¤Ă¤smete ostmisel!

Jalka (aprill 2020)

Articles inside

Naised: Nõmme Kalju mitmekülgne naiskond

Maailm: Indrek Schwede Moskva madinal

Lõpulugu

Lisaaeg

Welco roheline kodu

Võistkonna saatjad

Luubi all: Karina Kork

Nõuanded

Statistika

Premium liiga

LK 15KAANELUGU

Lembit Peegel

Nimed & numbrid

Lugeja küsib: Kevin Aloe

Mart Raamat