U17 EM
suurt üllatust ei olnud. Loomulikult olime pettunud, aga ei olnud nii, et oleks pidanud igaühega koos kurtma või vihastama. Ju siis oli igaüks seda seedida saanud, sest saime aru, kuhu olukord liigub. Neid asju, mis ei ole meie kontrolli all, tuleb lihtsalt aktsepteerida. Ma usun, et emotsionaalsesse auku keegi ei sattunud. Kõik hakkasid mõtlema, kuidas edasi. Kuskil oli uudise pealkiri, et suur töö läks raisku – nüüd on see meie teha, et see nii ei oleks. Oleme ladunud pinnase uutele võimalustele. Mängijatega olid sarnased vestlused. Nad on arukad inimesed. Neil on muidugi ka oma vestluskeskkond, kus nad omakeskis erineval moel pettumust väljendasid, aga samas hakati kiiresti ka teineteist üles turgutama. Pigem rõhuti sellele, et nüüd tuleb edasi minna, pea püsti hoida ja uued sihid võtta. Meeskonnas oli näha jõudu ja tugevust. Spordipsühholoogina oli teil Laur Nurkse omast käest võtta. Kas tema abi läks palju tarvis? Loomulikult oli Laur avatud, aga meeskond on ise piisavalt küps: nad võtsid selle löögi ühtselt vastu ja seadsid enda jaoks ühiselt uued sihid. Loomulikult – pettumus oli kõigil suur, aga traagikat ei olnud. Kui süüvida, mis võimalus ära jäi, siis sellele on valus mõelda: 16 meeskonnaga turniir oma kodus, suured vastased. Kindlasti teeb see haiget, kui mõelda, millest ilma jäime. Sama koondis peaks nüüd sügisel alustama uue kontseptsiooniga U19 EM-valiksarja, kui koroonapuhang sedagi ei mõjuta. Kas jätkad ise peatreenerina? Jah, olen peatreenerina jätkamas.
Kodusest finaalturniirist ilma jäänud koondis võttis eelmisel sügisel tõeliselt vägeva skalbi, kui Tartus alistati 0 : 2 kaotusseisust Hispaania 3 : 2. Peatreener Norbert Hurt on tagumises reas paremalt neljas.
Sama aastakäigu U19 EM toimub kahe aasta pärast Slovakkias. Sinna pääseb peale korraldajamaa vaid seitse võistkonda. Kui reaalseks pead võimalust, et suudate selle tiimiga valiksarjas seitsme sekka jõuda? Sellises ruumis tegutsesime tegelikult ka seni. Meil oli algusest peale selge, et me ei lähe kodusele turniirile lihtsalt hästi esinema, vaid eesmärk on alagrupist edasi saada ja sealt edasi pürgida nii kaugele, kui saab. Ise rääkisime isegi sellest, kuidas turniiri võita – mis selleks tegema peab, mis vormis peab olema. Me ei olnud naiivsed: loomulikult teadsime, et see on väga-väga-väga raske väljakutse. Antud olukorras lähtume samamoodi. Teame, kui keeruline sõel see on ja kui vähe pääseb. Kas see on reaalne? Praegu on meil põhjust uskuda, et see on võimalik. Kasvõi need mängud, mis me suurte koondiste vastu mängisime. Anname samamoodi aru, et see on tohutult keeruline väljakutse, aga kindlasti on ta reaalne – meil ei ole mõtet minna mängima teadmisega, et võimalust ei ole. Vastupidi – usume, et see on võimalik. Sedasi me oma töö ka üles seame – mida selleks reaalselt vaja on, et meie võimalused oleksid suuremad? Sooviksite kindlasti koondisega jätkata samade taustajõududega ja sama põhjaliku ettevalmistusega. Kas see on võimalik? Andsime endale aru, et mida vanemaks mängijad saavad, seda rohkem mängitakse esiliigas ja Premium liigas ning seda rohkem on neid klubidele vaja – seetõttu ei pruugi me neid nii sageli kokku saada. Taustajõudude osas peaks jääma olukord põhimõtteliselt samaks, kuid detailselt ei ole me seda veel läbi rääkinud. 2020 MAI JALKA
19
