SPORDIPSÜHHOLOOGIA
Spordipsühholoogia –
mis ja milleks? Eesti Jalgpalli Liidu spordipsühholoogia konsultant Laur Nurkse tutvustab meie lugejatele spordipsühholoogia/soorituspsühholoogia põhimõtteid, eesmärke ja oskuseid. Käesolev lugu on sissejuhatav osa, edaspidi tutvustame spordipsühholoogia oskuseid juba lähemalt.
vaid hoopis juhtida neid negatiivseid psühholoogilisi protsesse soorituse tarbeks.
Hamburgerid ja penaltid
Soorituspsühholoogia eesmärk ongi tagada soorituse täiuslikkus ja võimekuse realiseerimine, sest me keegi tegelikult ei tea, kui võimekad me milleski oleme, enne kui seda päriselt teeme. Seega tuleb oma potentsiaalne võimekus endale lihtsalt teadvustada ja väiksemateks hoomatavateks „tükkideks“ teha. Tekst: Laur Nurkse Võimekus ehk potentsiaal tuleneb oskustest: mida kvaliteetsemad ehk kiiremad, täpsemad ja detailsemad (ja kohati ka jõulisemad) on oskused is on spordipsühholoogia? Kõige liht(olgu need psühholoogilised, füüsilised, tehnilisamalt saab seda seletada nii, et soosed või taktikalised), seda suurem on ka võimerituspsühholoogia idee on pakkuda kus. Teiste sõnadega: kui on soov oma võimekust jalgpalluritele rakenduslikke teadmisi ja oskusi, jalgpallurina arendada või suurendada, tulekski et nende pea ei jääks neile endile otsustavatel alustada lihtsamate oskuste arendamisest. momentidel treeningu- ja võistlussituatsiooniPsühholoogiliste oskuste treenimine arendab des jalgu – sest sellistel hetkedel ongi tihti just mitut psühholoogilist omadust, mis on spordis kognitsiooni- (ehk psüühikaprotsesside) errorid vägagi märkimisväärsed. Psühholoogilisteks omasuurimad soorituse vaenlased. See juhtub seedusteks on muu hulgas näiteks motivatsiooni retõttu, et aju vaikimisi (default) süsteem ei taha guleerimine, enesekindlus, mõtete ja tähelepanu minna mugavustsoonist välja, et teha tegevusi, kontroll ja juhtimine, stressi ja ärevuse juhtimine, mis on liiga riskantsed, nõuavad liiga palju pinkeskendumine, emotsioonide reguleerimine, enegutust, on liiga ebamugavad või võisetõhusus, võitlusvaim jne. vad kaasa tuua häbiväärseid tagajärgi. Näiteks: mida paremini ma oskan oma Seepärast suurenevadki pingelistel ja stressi või ärevust juhtida soorituse ajal olulistel momentidel ärevus ja haka(sest seda juhtub niikuinii; kuulake või takse eneses kõhklema, sest aju tahab lugege tippsportlaste intervjuusid), seda märku anda, et äkki ikka ei teeks seda. paremaks soorituseks olen ma võimeLaur Nurkse: Selliste olukordade pärast tuline. Lisaks – mida kvaliteetsemalt olen „Kogu liigutustegevust leks suurendada noorte teadlikkust fookuses või keskendunud, seda parekontrollib ja juhib minu psühholoogia olulisusest spordis mini suudan sooritust realiseerida. ja sellest, kuidas seda enda kasuks sisemine psühholoog Nagu ükskõik millist muud oskust võimalikult otstarbekalt ära kasutasaab ka psühholoogilisi oskusi arendaehk mina ise.“ da ega lasta sellel oma sooritusele da või treenida harjutades. Selleks ei ebasoodsaid tingimusi luua. Kui soorituspsühpea ootama pingelisi või riskantseid situatsioone holoogia kirjeldab, seletab ja mõistab sportliku treeningul või võistlusel, vaid treenida saab ka insoorituse aluseks olevaid kognitiivseid ja afekdividuaalselt endale sobival ajal ja sobivas kohas. tiivseid protsesse ehk miks sportlased teevad Samamoodi nagu tehniliste või füüsiliste oskuste seda, mida nad teevad, siis selle järgi saame arendamine on ka see pikema perspektiiviga järka psühholoogiliste töövahenditega mõjutada jepidev arenguline protsess. Ühel korral tehnilisi järgneva tegevuse üksikasju. Seega, kuna praeelemente harjutades ei saa minust tehnikakunni guseks on väga hästi teada, millised psühholoovõi jalka freestyler’it, ühel korral jõuharjutusi tegilised protsessid ja kuidas mõjutavad järgnevat hes ei saa kohe super musklisse. Samamoodi ei sportlikku sooritust, on see väga hea võimalus lähe ühel korral suurt hamburgerit süües paksuks neid teadmisi efektiivselt ära kasutada. Lühija ühel korral lõunaks ainult salatit süües ei olda dalt: mitte lasta ärevusel või kõhklustel võita, kohe vegan. Kõik see on protsess. Meid definee-
M
2020 MAI JALKA
39
