RAAMATUD ERRi spordireporter Tarmo Tiisler on Jalka lugejate jaoks välja valinud kolm jalgpalliraamatut, mida võiksid inglise keelt mõikavad vutisõbrad lugeda. Kõiki nimetatud raamatuid on võimalik interneti kaudu Eestisse tellida. Foto: Lembit Peegel
Tarmo Tiisleri
kolm raamatusoovitust John Motson „Motty: Forty Years in the Commentary Box“ 2009
Kui ma hakkasin 11 aastat tagasi valmistuma oma esimeseks jalgpalli suurturniiri kommenteerimiseks ETVs (MM 2010), teadsin, et lisatausta saamiseks on ingliskeelse jalgpallikirjanduse lugemine minu eriettevalmistuse välti-
matu komponent. Amazonis ringi sobrades sattus ette kommentaatorite Elvise John Motsoni autobiograafia ja esimesele teosele on nüüdseks järgnenud minu puhul rohkem kui sada raamatut. John Motson on praeguseks emeriteerunud, aga enne seda oli ta rohkem kui 40 aastat jalgpalli esihääl BBCs. Kui lugesin kuulsa välismaise kolleegi mälestusi, läks hingel kohe oluliselt kergemaks. Sain kahjurõõmsalt tõdeda, et isegi BBC tipul on probleemid, neid ei ole vähe ja enamasti on need sama tüüpi kui mul Eestis, lihtsalt mastaap on veidi teine.
52
JALKA MAI 2020
Et mis need probleemid siis on? • Eriti interneti arenguga (jah, kunagi seda ei olnud) tekkinud 24/7 tagasiside. Kui Motsoni karjääri alguskümnendil – 1970ndatel – piirdus tagasiside aeg-ajalt mõne lehenupuga ja fänni hüüdega pubi kõrvallauast, siis alates uuest aastatuhandest oli reporter ööpäev läbi arvamuse objektiks. Seda ei ole kerge taluda. • Sa võid teha väga hea reportaaži, aga siis ütled otsustaval hetkel kogemata Johni asemel Jimmy ja kõik räägivad ainult sellest. • Kuni SKY tulekuni oli BBC ainuvalitseja Briti teleturul, aga siis läks asi kommertsiks kätte ja ülekandeõigused hakkasid liikuma mujale. Mitte ainult jalgpallis. Seda ei ole kerge seedida, tean omast käest. • Kommentaatoreid on palju, aga MM-finaali saab kommenteerida ainult üks. KES? Kes ei tahaks seda teha, Inglismaal lisaks ka FA Cupi finaale. Motson sai neid teha palju, MM-finaale kuus ja Inglismaa karikafinaale 29(!), aga raamatus räägib ta nendestki, mille tegemine anti tema toonasele BBC-konkurendile Barry Davisele. Peale selle saame lugeda, kuidas laupäevaõhtuse jalkasaate „Match of the Day“ tegemiseks sõidutati kommentaatoreid eralennukitega teistesse linnadesse, kuidas Motson peatreeneritega tülis oli ja kuidas õpiti mängijaid eristama ajal, kui seljal ei olnud nime ja mõnikord isegi numbrit.
