RANNAJALGPALL
Uus ühisliiga on stardi ootel Sel suvel oleks pidanud rannajalgpallis startima Eesti-Läti ühisliiga, kuid koroonaviiruse tõttu on selle jõustumine lahtine. Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask tutvustab teadmatusest hoolimata plaane, mis selleks suveks tehtud said. Tekst: Kadi Parts | Foto: erakogu
E
simest korda Eesti rannajalgpalli ajaloos pidanuks sel suvel nägema Eesti-Läti ühisliigat, mille järele oli vajadus mõlemas riigis. Eesti rannavuti eestvedaja Kari-Andri Kask selgitab, et kui tavapäraselt on koduses Coolbet rannaliigas kaasa löönud kaheksa klubi, siis viimastel hooaegadel pole suurt tungi kõrgliigasse olnud: tunamullu mängiti seitsme ja mullu vaid viie võistkonnaga. „Mängud olid iseenesest huvitavad, aga selline mudel ei ole jätkusuutlik, sest esiliigast ei ole olnud erilist huvi kõrgemale kerkida,“ nendib Kask. „Ning isegi juhul, kui oleks huvilisi, oleks meil ilmselt endiselt siiski vaid kolm tippklubi, kes tiit-
lile mängiksid.“ Keerulises olukorras asuti ringi vaatama ja uuriti maad mitmelt poolt: nii lõunanaabrite, leedulaste, soomlaste kui ka norralaste juures. Kask selgitab, et näiteks paljudes Skandinaavia riikides on küll olemas klubid, kuid puuduvad liigad, seega oli isegi norralaste huvi ühisliiga kohta suur. Liiga moodustamise plaan sooviti paika panna eelmise aasta lõpuks ja kuni viimase hetkeni olid lõplikult sõelal soomlased ja lätlased, kuid lõpuks ütlesid põhjanaabrid siiski ära. „Soomlased polnud kindlad, kas nad saaksid kõikidel mängupäevadel osaleda,“ räägib Kask. „Nende mängijad ootavad hea meelega kutseid Eesti klubide juurde, sest mängimise huvi on suur, aga oma võistkonnaga ei saanud nad anda lubadust, et on igal korral olemas.“ Soomlaste otsuse järel suunati pilgud lõplikult lätlaste poole. Kasele tuli appi Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, kes asus suhtlema Läti alaliidu juhtidega, Kask omakorda rääkis lõunanaabrite klubide esindajatega. Seatud tähtajaks esitasid Läti klubid alaliidule ametliku taotluse ja pidid kohe ära maksma ka osalustasu, et eestlastel oleks liiga moodustamise suhtes täielik kindlus. „Läti klubidelt tuli ühisliiga osas kohe väga positiivne reaktsioon ja kui andsime nende kinnituse järel informatsiooni edasi Eesti klubidele, oli näha võistkondade uut hingamist ja seda, kuidas tõusis motivatsioon trenni teha,“ rõõmustab Kask.
Kõrge tase ja debütant Veebruarikuus lõid Eesti-Läti ühisliiga moodustamiseks käed Läti jalgpalliliidu esindaja Eduards Borisevics (vasakul) ja Eesti rannajalgpalli liidu esindaja Kari-Andri Kask.
Kuigi koroonaviiruse tõttu on olukord hetkel segane, ei ole Kase sõnul kummagi riigi klubide mängijad individuaalset treenimist lõpetanud. „Jalga pole gaasipedaalilt ära võetud, sest rivaliteet on ju suur: eestlased ei taha kunagi lätlastele kaotada ja vastupidi,“ naerab koduse rannajalka entusiast. Kask lisab, et treenimise kõrval on klubid asunud ka oma ridasid täiendama, ent selle kontrolli all hoidmiseks on ühisliiga juhendis punkt, mille järgi võib meeskonnas olla kuni kolm välismängijat. „Teades Läti klubisid, kes väga tõsiselt valmistuvad, võivad nad enda juurde kutsuda Venemaa koondis-
Kasu lõikab ka koondis Kuigi tänavune suvi võib rannajalgpalli koondistele kujuneda tavapärasest erinevaks, lõikaks pikemas plaanis Eesti-Läti ühisliigast kasu ka meie rahvusmeeskond. „Meie koondis alustas juba jaanuaris uue peatreeneri Aleksei Galkini käe all treenimist ja kui kuuldi ühisliiga moodustamisest, tõusis mängijate motivatsioon,“ räägib Kask. „Tugeva ühisliiga moodustamine on koondise ettevalmistuse jaoks ideaalne, see tõstab mängijate taset ja enesekindlust – võib öelda, et nendest on meil kahel viimasel aastal puudu jäänud. Koondis võib ju teha ühiselt trenne ja pidada sõprusmänge, aga ka liiga peab tugev olema,“ lisab Kask. Foto: erakogu
58
JALKA MAI 2020
