Jalka (september 2020)

SELLES NUMBRIS: OLIVER JÜRGENS  KRISTO TOHVER  MARTI PÄHN  ANDRES VAHER

SEPTEMBER 2020

Lugejatele vastab Herol Riiberg POSTRID:

Spordipsühholoogia nõuanded

Kaspar Paur, Pavel Londak, Pierre-Emerick Aubameyang

2012. aasta EM-valiksarja tagasivaate teine osa Eesti kolmikvõit andis lätlastele lisamotivatsiooni

PELLE POHLAK:

EESTIS HAKKAB TEKKIMA JALGPALLIKULTUUR! ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Jalkakleepsude kirev maailm

Lev Jašin Tallinnas

Naistekoondise tihe sügis

SEPTEMBER

Koondisevutt koos eurolahingutega Foto: Jana Pipar

2020. aasta on olnud eriskummaline ja erand pole ka septembrikuu.

Uue kooliaasta alguses oleme küll juba harjunud koondisele kaasa elama, kuid mitte sellistes tingimustes: UEFA ei luba ühelegi Rahvuste liiga kohtumisele publikut ja nii tuleb ka Eesti koondisel mängida tühjade tribüünide ees – seda nii 5. septembril kodus Gruusia vastu kui kolm päeva hiljem võõrsil Armeenia vastu.

Publikuta peetakse ka euromänge: kui tavapäraselt jõutakse Meistrite liiga ja Euroopa liiga eelringidega suve lõpuks ühele poole, siis tänavu kestavad need veel ka septembris: Meistrite liiga esimeses eelringis valusa kaotuse saanud FC Flora jätkab septembri keskel Euroopa liiga teises kvalifikatsiooniringis, samasse faasi võivad jõuda ka Nõmme Kalju, FCI Levadia ja Paide Linnameeskond, kui nad augusti lõpus oma esimese vastase alistavad – nende mängude ajaks oli ajakiri juba trükki läinud.

Septembrikuu Jalka põhiloos selgitab oma filosoofiat FC Flora president Pelle Pohlak, aga huvitavat lugemist jagub ka muudel lehekülgedel. Lugejate küsimustele vastab Viljandi Tulevikus palliv Herol Riiberg, jätkub suur tagasivaade kümme aastat tagasi alanud 2012. aasta EM-valiksarjale ning lõpulugu pakub jalgpallisõpradele fotoreportaaži Lilleküla staadioni kultuurikihist ehk seda katvatest arvukatest jalgpallikleepsudest.

Spordipsühholoogia nõuandeid jagab Laur Nurkse, omal kohal on ka muud tavapärased rubriigid. Head lugemist!

2020 SEPTEMBER JALKA

3

SISUKORD 12

KAANELUGU LK 14–17 FC Flora on kehtestanud Eesti jalgpallis rohevalge võimu: nii meeste kui naiste seas hoitakse hetkel enda käes kõiki kodumaiseid tiitleid ja karikaid ning suure eduga juhitakse meistrivõistlusi ka tänavusel hooajal. Jalka puhus sel puhul juttu klubi presidendi Pelle Pohlakuga.

KUU TSITAAT

18 Kolumn

12 Raul Ojassaar

Eesti jalgpalli kontekstis oli Sergei Lepmets kogu koroonakriisi suurim kaotaja. Olukord, mis algas justkui süütust vabatahtlikust korrakaitsmisest, lõppes sellega, et Eesti koondise „valitsev“ esiväravavaht (seni viimases koondisemängus oli ta ju põhikoosseisus!) on oma vahepeal taastunud maine taas mutta tampinud.

20 Andres Vaher Persoonid & intervjuud

„Tulime kõik ühe lennukiga Eestisse tagasi. Vaikus. Läksin Tarmo Kingi juurde ja ütlesin talle: ära kunagi mängi nende sõnadega, mida sa enne kohtumist ütled. Elu on karm ja kui selliselt ütled, siis see näitab, et sa ei austa vastaseid. Tean oma kogemusest: kui niimoodi sõnad õhku viskad, kasvõi kosmosesse, siis need võivad nii karmilt vastu tulla.“

Sergei Pareiko lk 26–30

14 2-kõne: Pelle Pohlak 18 Premium liiga: Kommentaator Chris Walker

Tadžikistani kõrgliigamatš FC Hudžandi ja FC Khatloni vahel. Nicaragua kohtumine Managua F.C. ja C.D. Walter Ferretti vahel. Valgevene meistrisarja kohtumine FK Vitebski ja Minski Dinamo vahel. Inglismaa tugevuselt kümnenda liigatasandi matš Risborough Rangersi ja Holyport FC vahel. Eesti Premium liiga kohtumine Tallinna Kalevi ja Viljandi Tuleviku vahel. Mis neid mänge ühendab? Kõiki neid kommenteeris Chris Walker!

22 Lugeja küsib: Herol Riiberg 42 Luubi all: Oliver Jürgens 44 Treener: Marti Pähn Rubriigid

3 September 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 39 Kohtunikud: Kristo Tohveri brigaad Saudi Araabias

IMPRESSUM ESIKAANEL: PELLE POHLAK

40

FOTO: HENDRIK OSULA NR 9 (153) 2020 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG

60

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM:

40 Naised: Tiheda jalgpallisügise mõjust

naisjalgpallurite igapäevaelule

Amatöörmängijate mure on see, et kui sinimustvalge vormi selga tõmbamiseks läheb, peab esmalt saama kokkuleppele oma tööandjaga – kas kodumaa eest tohib palli mängima minna? Enamasti ikka tohib, aga siis tekib uus küsimus – kas rahakott ka lubab?

50 Rannajalgpall 52 Ajalugu: Lev Jašin Tallinnas 54 Maailm: Uus amet jalgpallimaailmas 56 Klõpsud 58 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE:

26 EM 2012: Läbi napikate tähtede poole, II osa 46 Spordipsühholoogia

Eesti Jalgpalli Liidu spordipsühholoogia konsultant Laur Nurkse jätkab Jalka lugejatele spordipsühholoogia/soorituspsühholoogia põhimõtete, eesmärkide ja oskuste tutvustamist.

60 Lõpulugu: Kultuurikiht A. Le Coq Arena seintel

Rahvusstaadionil liikudes ei pruugi seda vahel isegi tähele panna, ent jalgpallifännid jätavad endast maha jälgi. Jalka uudistas natuke A. Le Coq Arena seintele, piiretele ja muudele objektidele jäetud kultuurikihti – jalgpallikleepse.

Postrid

Kaspar Paur Pavel Londak Pierre-Emerick Aubameyang

OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD REUSNERIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2020 SEPTEMBER JALKA

5

PEEGELDUSED

Olulised hetked tiitliheitluses Paistab üha enam, et valitsev meister FC Flora tüürib tiitli poole – ajakirja trükkimineku hetkeks oli Flora edu jälitajate ees suisa 11 punkti, kusjuures kõigi otseste konkurentide vastu on Flora tunnistanud vaid võite. Lembit Peegli fotosilm tabas viimase aja kohtumistest mõned huvitavamad seigad.

Fotod: Lembit Peegel

Premium liiga 14. vooru kohtumine FC Flora ja Nõmme Kalju vahel osutus tuliseks: Flora sai küll 2 : 1 võidu, kuid mängu viimastel minutitel puhkes nende värava all tohutu segadus, kus Kalju mängijad viitasid sellele, et pall käis vastu Märten Kuuse kätt, kes oli väravajoonele siruli sattunud. Kohtunikud sellega aga ei nõustunud ja jätkuolukorras tekkis isegi väike kähmlus.

Kalju kaitsja Vladislav Veremejev üritab särki seljast rebida Rauno Allikul.

6

JALKA SEPTEMBER 2020

Viieaastase vaheaja järel sai uuesti Premium liigas mängimas näha Ken Kallastet, kes suvel FC Floraga liitus. Kallaste tegi tagasitulekumängu kõrgliigas FC Kuressaare vastu.

PEEGELDUSED Mäletate seda, kui klassipiltide tegemise ajal ütles fotograaf, et „nüüd teeme ka ühe naljapildi“? FC Kuressaare mehed igatahes mäletavad!

Premium liiga 13. vooru kohtumises FCI Levadia ja FC Flora vahel tõi mängu murrangu Flora vahetusründaja Mark Anders Lepik, kes tõi 85. ja 90 + 2. minuti väravatega Florale 3 : 1 võidu.

Samas mängus demonstreeris Rauno Sappinen, kui palju võib jalgpall pealöögi ajal deformeeruda. Tõrjub Artur Kotenko, taamal jälgib olukorda Maksim Podholjuzin.

2020 SEPTEMBER JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Mari Liis Lillemäe

Georgi Tunjov

Septembri alguses 20. sünnipäeva tähistav Eesti koondise ja FC Flora ääremängija Mari Liis Lillemäe siirdus augusti lõpus USAsse, et hakata tudeerima Texases asuvas Rio Grande Valley ülikoolis ja mängima USA tugevaimas ülikooliliigas. 21 korda Eesti koondist esindanud Lillemäe alustas karjääri Suure Jaani Unitedi ridades ja on FC Floraga tulnud kahel korral Eesti meistriks.

19aastane narvalane Georgi Tunjov tegi Itaalia Serie A-s sel hooajal läbimurde, kui sai S.P.A.L.-i meeskonna ridades platsile suisa kümnes Itaalia kõrgliigakohtumises. Võistkonna pesamunaks olnud Tunjovile usaldati tema väljakul olemise ajal üldiselt standardolukordade lahendamine ja paaril korral jäi tal napilt debüütväravast puudu. Kuigi S.P.A.L. jäi Serie A-s viimasele kohale ja langes kõrgliigast välja, jättis Eesti noormees endast märgi maha.

„Roosa jalgpall“ toetab rinnavähiga võitlevat pereema Tartus toimub septembri keskel juba kaheksandat aastat järjest heategevuslik jalgpalliüritus „Roosa jalgpall“, kus kogutakse raha rinnavähiga võitlemiseks.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Ave Raja Tänavune üritus peetakse 13. septembril Tamme staadionil, kui Tartu Tammeka naiskond võtab seal meistriliiga kohtumises vastu Põlva Lootose. Üritus algab kell 14 ja kulmineerub kella kolmest algava vutilahinguga, kusjuures publiku seas loositakse välja ka mitu auhinda – muu hulgas on Lasita Maja pannud loosiauhinnaks välja uhke aiamaja.

Kui varem on raha kogutud kas Eesti Vähiliidule või vähiravifondile Kingitud Elu, siis seekord on annetuste eesmärk konkreetsem: kogu saadud tulu läheb rinnavähiga võitleva 43aastase pereema Magdalena Olga Viksi toetuseks. „Oleme alati rõhu asetanud rinnavähile ja kogutud raha täies mahus ära annetanud. Oleme juba päris mitu aastat otsinud sellist väljundit, et meil oleks konkreetne inimene, kelle heaks me raha kogume,“ räägib ürituse eestvedaja, Tammeka ja Eesti koondise väravavaht Maria Sootak. „Oleme igal aastal uurinud, kas oleks kedagi, keda saaks sellisel viisil esile tõsta – annetajatel oleks ka sel juhul natuke selgem pilt ees, kellele ja kuhu nende raha läheb. Varasemalt ei ole aga olnud sellist inimest, kes selleks sobiks.“ Kaheksandat aastat toimuval üritusel ei ole Tammeka sealjuures varem Põlva Lootosega kohtunud. „Lootos ei ole veel „Roosa jalgpalli“ üritusest osa saanud, nii et meil on väga hea meel, et ka nemad lõpuks selles mängus osaleda saavad – oleme seda tahtnud juba mitu aastat teha,“ märgib

8

Tartu Tammeka roosades särkides mängijad mullusel „Roosal jalgpallil“ väravat tähistamas.

Sootak. „Aastatega on see üritus saanud Tammeka naiskonnale üheks sündmuseks, mida väga oodatakse. Kui meile on tulnud ka mängijaid teistest võistkondadest, siis on nad alati olnud väga elevil, et saavad sellest osa võtta. Selleks on tekkinud väga positiivne traditsioon.“ „Roosa jalgpall“ üritab igal aastal püstitada naiste meistriliiga publikurekordit. Seni on publiku mõttes tippsaavutuseks jäänud mullune 262. „Selle tahaksime kindlasti sel aastal üle lüüa – vähemalt 300 inimest sooviksime ikka kokku saada!“ loodab Sootak.

Esimest korda 2013. aastal toimunud üritus on senise seitsme aastaga vähiraviks kogunud enam kui 8000 eurot.

1749

55.81

14 568

…pealtvaatajat jälgis 6. augustil esiliiga kohtumist Pärnu Vapruse ja Nõmme Unitedi vahel, mis oli ühtlasi Pärnu Summer Cupi noorteturniiri avaüritus. 1749 pealtvaatajat tähistab ka esiliiga ajaloo publikurekordit.

…oli tulemus, mis andis tänavustel kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel naiste odaviskes kuldmedali Gerli Israelile. Üheksal korral ka Eesti naiste jalgpallikoondist esindanud 25aastane Israel aitas sealjuures järgmisel päeval naiste esiliigas Ajaxi ja Paide ühendnaiskonna kübaratrikiga FC Kuressaare üle 3 : 2 võidule!

…eurot tuleb tasuda klubil, kes soovib selle hooaja jooksul Eesti kolmes kõrgemas liigas oma ridadesse registreerida Sergei Lepmetsa. Lepmets lõpetas koroonakriisi ajal ootamatult profikarjääri ja tema leping FCI Levadiaga katkestati, kuid poolteist kuud hiljem avaldas Lepmets soovi Nõmme Kaljuga liituda.

JALKA SEPTEMBER 2020

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid

„Kandik käes, triblavad läbi saali nagu Tarmo Neemelo…“ Räppar Genka pani Eesti koondise endise ründaja laulu sisse

„Profisportlased pole tavainimesed.

Keegi ei taha näha, kuidas Usain Bolt jookseb 100 meetrit ajaga 10,50 või jalgpallimängus muutub teisel poolajal tempo ülimalt aeglaseks.“ Spordiarst Mihkel Mardna meditsiinilisest piiride kompamisest „Ma täpselt ei teagi, mis seal praegu toimub. Nautisin täiega kodusolemist.

Kui tagasi lähen, siis hakkan küsima.“ Sergei Zenjov ei tundnud kodumaale pääsenuna suurt huvi, milline oli areng koduklubis ja Kasahstani liigas „Ma vahel ikka küsin, miks nii oli või mis nüüd saab.“ Rannajalgpalliga alustanud Rimo Hunt tunnistab, et ei tunne endale uue ala reegleid veel põhjalikult „Kas Roger Federeri müts on võti?“ Soccernet.ee retooriline küsimus pärast seda, kui Narva Transi ajutised juhendajad Oleg Kurotškin ja Maksim Gruznov olid meeskonna järjekordsele võidule juhtinud, mõlemal peas ühesugused kulunud nokkmütsid „Talle tuleb au anda – tal on olnud vaenlased, aga kus on nende mõõgad, pistodad ja täägid täna? Olen siin olnud 15 aastat ning näinud selle ajaga mitmeid inimesi, kes on soovinud teda alistada. Aga see on nagu Stalingradi lahing! Ta on kõik alistanud ning võib piltlikult öeldes suitsu teha. Ma ei arva hetkekski, et ta on pehme ja karvane nagu jänku. Mul pole kahtlustki, et ta võib vajaduse korral kellegi krokodilli kombel alla kugistada! Aga seetõttu ongi ta juht.“ Pikalt Eestis elanud Vene jalgpallitreener Valeri Ovtšinnikov Aivar Pohlakust „Soovin edu meie järgmistele vastastele. Meie vastu ei ole enam kerge mängida!“ FCI Levadia mängumees Karl Rudolf Õigus pärast 5 : 1 võitu Viljandi Tuleviku üle, millele järgnesid viigid Tartu Tammeka ja FC Kuressaarega „Eesti meestekoondisesse?“ Reporter Rasmus Voolaidi reaktsioon Kohtla-Järve Järve mängija Svjatoslav Jakovlevi bravuurikale teatele, et kavatseb lähiajal Eesti koondisesse jõuda

10

JALKA SEPTEMBER 2020

Eesti jalgpalli äpp aitab lemmikutele kaasa elada Tekst: Raul Ojassaar Kui jalgpallisõpradele on jalgpall.ee lehe sirvimine saanud juba tavaliseks ja harjumuspäraseks, siis nüüd on juurde tekkinud võimalus teha seda senisest mugavamalt ka nutiseadmetes – nii Androidi kui Apple’i seadmetele on saadaval tasuta rakendus „Eesti jalgpall“.

Eesti jalgpalli äpiga saab suures plaanis teha kõike olulist mida jalgpall.ee lehelgi – kogu sisu, alustades uudistest ja lõpetades otsingu, liigatabelite ja statistikaga, on nutiseadmete jaoks mugavaks ja kasutajasõbralikuks tehtud. Äpi suur pluss on aga funktsioonid, mis jalgpallisõprade elu mugavaks teevad. Nimelt saab äpis välja valida oma lemmikvõistkonnad, millel tahetakse silm peal hoida – ning äpp saadab telefonile teavituse iga kord, kui selgub võistkonna koosseis eelseisvaks kohtumiseks, või laaditakse üles protokoll. Mängudest, mille protokolli uuendatakse kohtumise ajal jooksvalt, saabuvad teavitused ka löödud väravate, punaste kaartide ja lõpuvile kohta.

Premium liiga fantasy-mängu sõpradele on Premium liiga võistkondade teavitused mugavad ja kasulikud: täpselt tund aega enne kohtumise algust saab juba sirvida tiimide algkoosseisu ja vaadata kohe, kas fantasy-võistkonna mängijad kuuluvad rivistusse. Väravate ja punaste kaartide teavitused aitavad aga mängu käiku jälgida isegi siis, kui otseülekannet vaadata ei ole võimalik. Äpi arendasid Argo Linnaste ja Kristjan Karama. Linnaste sõnul algas arendus juba eelmisel aastal. „Esialgu hakkasime tööle oktoobris, aga toona tegime seda poole kohaga kooli kõrvalt. Alates selle aasta algusest tegelesime sellega täiskohaga, aga vahepeal tuli selle jooksul arendusi teha ka jalgpalliliidu süsteemides, et need äpile võimalikult hästi abiks oleksid,“ selgitab Linnaste, kes mängib kolmanda liiga võistkonnas Pärnu JK Poseidonis ka ise jalgpalli. „Kõige rohkem aega läks just teavituste süsteemiga: äpp peab jalgpalliliidu süsteemiga võimalikult hästi suhtlema, et kõik töötaks laitmatult,“ lisab Linnaste.

Kui valida oma lemmiktiimid, muutub äpis ka nende jälgimine mugavaks. „Lemmiktiimid ilmuvad kohe menüüsse – see muudab liikumise kiireks, sest ei ole vaja eri liigasid lapata, et endale huvi pakkuvaid võistkondi üles leida.“ Teavitusi saab tellida ka rahvaliiga võistkondade kohta. „Rahvaliiga süsteem on pisut algelisem ja ei ole veel päris liigamängude tasemel: protokollide sisestamine toimub näiteks osaliselt võistkondade endi suva järgi. Meil on aga rahvaliiga kohta sellegipoolest olemas liigatabelid, statistika ja muu,“ lisab Linnaste. Äpp „Eesti jalgpall“ on saadaval nii Google Play Store’is kui App Store’is.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid Flora alustas podcast’iga, mis mõeldud kogu jalgpalliperele Tekst: Raul Ojassaar | Foto: FC Flora Kuigi Eestis on jalgpalliteemalisi podcast’e juba päris mitu, tuleb selles vallas tegijaid aina juurde: oma saate „Peapall“ on käima pannud ka FC Flora. Sealjuures ei räägita peamiselt päevakajalistest uudistest, vaid igas saates võetakse arutluse alla mõni jalgpallis oluline aspekt, nüanss või suund.

Esimeses saates arutleti näiteks tulemus- ja arengupõhise treeninguprotsessi üle, teises episoodis räägiti treenimisest mänguliste situatsioonide kaudu. Saatejuhiks olev Flora noormängijate kehalise ettevalmistuse treener Silver Grauberg, Flora kogukonnajuht Katrin Lagerest ja turundusjuht Lauri Sibul meenutavad, et konkreetne idee oma taskuhäälinguks tekkis koroonapandeemia kõrgajal, kui Zoomi keskkonnas suheldes tekkisid põnevad arutelud. „Mõtlesime, et seda oleks teistelgi huvitav kuulata, ja nii mõtlesimegi sellest saate teha,“ räägib Lagerest. „Podcast’i mõte oli Floras tegelikult juba aasta-poolteist tagasi olemas, aga toona ei olnud meil inimesi, kes seda veaks. Kui Silver ja Johan-Kaspar Ivask selle mõttega tulid, siis olime kohe päri. Juba esimene ajurünnak näitas, et meil on aasta-kahe jagu teemasid olemas – tuleb lihtsalt leida aeg, et need saadeteks lindistada!“ Sealjuures on saate tegemise taga korralik tiim ning kõik episoodid mõeldakse põhjalikult läbi. „Olen küll mõnes mõttes eestvedaja ja organiseerin asja, aga näiteks tehniline pool on jäänud Laurile ja teistele, kes klubis meid aitavad,“ selgitab Grauberg, märkides, et otsused täpsete teemade ja külaliste kohta sünnivad ühise arutelu tulemusena.

Sibul lisab, et kohe algusest peale sooviti asja teha korralikult ja kvaliteetselt. Selle tarbeks hangiti ka korralik tehnika ning saate taga on mitmest inimesest koosnev tiim. „Selleks et tulemus saaks parim võimalik, ei jäta me koormat ühele inimesele. Käime need asjad koos läbi ja mõtleme, mis inimesi huvitaks ja mis nurga alt seda kajastada,“ sõnab Sibul.

Kõik rõhutavad aga, et saade pole mõeldud ainult Flora inimestele, vaid kogu jalgpalliperele. See peegeldub ka külaliste valikus: tavaliselt on peale Graubergi mikrofonide taga üks teemat valdav inimene Florast ja teine Florast väljastpoolt. „Need inimesed, kes meil külas käivad, on asjas nii sees, et võiksid nendest asjadest rääkida tunde ja tunde. Seetõttu üritamegi fookust võimalikult konkreetsena hoida, et see suuremale kuulajaskonnale huvi pakuks. Silver kohtub alati saatekülalistega paar päeva enne lindistamist, et välja selgitada omavaheline keemia ja suund, kuhu saade liikuda võiks,“ räägib Lagerest. „Peapall“ ilmub iga kahe nädala tagant, kusjuures aasta lõpuni on kõikide saadete teemad juba üldjoontes paika pandud. Esimesel hooajal kavatsetakse lindistada kümme osa. „Peapalli“ saab kuulata FC Flora YouTube’i kanalil ja Spotifys.

„Peapalli“ esimeses osas arutlesid koos saatejuhi Silver Graubergiga (keskel) Janno Kivisild (vasakul) ja Taavi Viik (paremal).

„Kogesin jalgpalluri suurt unistust.

See tekitas minus janu. Tahaks ka ise seista tipptasemel finaalis väravas. Karikate nimel ju jalgpalli mängitaksegi. Sain väga palju motivatsiooni ja eneseusku. Treenides päevast päeva esindusega, tundsin individuaalses mõttes arengut.“ Karl Jakob Hein sai Arsenali võitu FA karikafinaalis tähistada tiimi kolmanda väravavahina „Kui järgmisel päeval ärkasin, siis mu ema esimesed sõnad olid: poiss, said ikka normaalse jamaga hakkama!“ Tartu Tammeka poolkaitsja Mihkel Järviste meenutas lähedaste reaktsiooni sellele, kui ta lubas väljakul vihahoos Konstantin Vassiljevi põlved purustada „Kui läksime 1 : 0 Puštovi karistuslöögist juhtima, jooksis peasekretär mööda, et ärge jamage, mul pole teile võidupreemiat maksta. Ütlesin, et viigi jaoks peab ikka raha otsima.“ Eesti jalgpallikoondise toonane peatreener Uno Piir 1992. aasta mängust Sloveeniaga, mis oli taasiseseisvunud Eestile esimene ametlik matš „Eesti liigaga võrrelda ei ole mõtet. Kui paralleel tuua, siis siin me õpime põhikoolis, aga Euroopa on juba gümnaasiumi või ülikooli tasemel, kus eksamid on raskemad.

See on jälle uus kogemus meile ja Eesti jalgpallile. Peame rohkem pingutama, et Euroopas edukad oleksime.“ Konstantin Vassiljev pärast FC Flora valusat kaotust Meistrite liigas Marijampolė Sūduvale „Mattiasel on suur potentsiaal ja loodan, et ta paneb veel 60 protsenti juurde.“ FC Kuressaare peatreener Roman Kožuhhovski loodab, et karikamängus neli väravat löönud ründaja Mattias Männilaan suudab veel juurde panna „Ei kujuta ette, kas siis tõesti taheti publikule natuke mängu teha… Kes seda kõigutamist ikka armastab – pikk ette ja ehk tuleb?“ FC Kuressaare mängumees Rauno Tutk ei osanud öelda, miks kujunes 2 : 2 viigimäng Tallinna Kaleviga sedavõrd lahtiseks

2020 SEPTEMBER JALKA

11

MÕTISKLUSI

Paharet Lepmetsa sünge aasta Eesti Jalgpalli Liit tegi FCI Levadia endise väravavahi Sergei Lepmetsa suhtes kindlakäelise otsuse: klubi, mis soovib meest sel hooajal palgata, peab Levadiale tasuma 14 568 eurot kompensatsiooni, sest Lepmets eksitas klubi lepingu enneaegse lõpetamise eesmärgil teadlikult.

E

esti jalgpalli kontekstis oli Lepmets kogu koroonakriisi suurim kaotaja. Olukord, mis algas justkui süütust vabatahtlikust korrakaitsmisest, lõppes sellega, et Eesti koondise „valitsev“ esiväravavaht (seni viimases koondisemängus oli ta ju põhikoosseisus!) on oma vahepeal taastunud maine taas mutta tampinud.

Sealjuures ei ole Lepmetsal tekkinud situatsioonis süüdistada ka mitte kedagi teist peale iseenda. Kui varem jäi kõlama, et Lepmets käis munitsipaalpolitseis tööl sellepärast, et Levadias vähendati tema palka, siis nüüd on välja tulnud, et mehe töötasu Levadias aprillis ja mais ei vähenenud. Kui Levadiaga lepingut lõpetades ütles ta klubile välja, et soovib profikarjääri lõpetada, siis ei tasu imestada, et vaid poolteist kuud hiljem uue klubiga liituda soovides tekivad jamad.

Kogu olukord on lihtsalt kummaline. Ilmselt ei tea me ega saagi teada tagamaid, aga pole mingit alust uskuda, et Nõmme Kalju oleks kuidagi üritanud väravavahti Levadiast ebaausate võtetega endale meelitada – Lepmetsa oma käitumine on olnud pentsikult ebakompetentne. Äärmiselt kahju, et nii kõrgel tasemel mängivale mehele ei suudetud õigel ajal ka head nõu anda.

Kui selgus, et Nõmme Kalju peaks Lepmetsa mängijana palkamise eest tasuma Levadiale enam kui 14 000 euro suuruse kompensatsiooni, üllatas mind ka Kalju presidendi Kuno Tehva reaktsioon.

Soccernet.ee-ga vesteldes leidis Tehva, et Lepmetsale on selle otsusega liiga tehtud ja et temasugust jalgpallurit tuleks proovida igal juhul jalgpalli juures hoida.

Liiga tehtud? Tohoh! Kas Kuno Tehva ise ei olnud mitte see, kes rääkis röövpüügist, kui Mihkel Ainsalu kuus aastat tagasi suure furoori saatel Kaljust Florasse siirdus? Kui Ainsalu (või Henrik Pürg või Vlasi Sinjavski, kelle üleminekud Kaljust Florasse samuti paksu verd põhjustasid) oleks omal ajal teatanud Kaljule, et lõpetab karjääri,

12

JALKA SEPTEMBER 2020

aga selle asemel kuu-kaks hiljem Floraga liitunud, oleks kõik okei olnud? Levadial on klubina vägagi õigustatud ootus Lepmetsa eest raha küsida.

Olen idee poolest nõus, et võimaluse korral tuleks sellise klassiga mängijaid jalgpalli juures hoida, ent reeglid on täitmiseks, mitte painutamiseks või nendes erandite tegemiseks. Õnneks ei saa jalgpallis profitasemel käituda selliselt, et mängija valib hooaja keskel meeskonda selle järgi, milline tuju tal on.

Koondisekarjäär läbi?

Tekst: Raul Ojassaar

Omapärasel kombel jõudis jalgpalliliidu otsusega samal päeval meediasse, et Lepmets tabati jaaniööl purjus peaga autoroolist. Ja mitte jääknähtudega, vaid kõvasti suurema kui kahepromillise, sügavalt kriminaalse joobega. Sergei Lepmets on kurjategija.

Kujutage ette, et joote mõne tunni jooksul ära pisut vähem kui pool liitrit viina ja otsustate seejärel veel autorooli istuda… Aga just sellises mahus alkoholi on tarvis ära juua, et niisugune joove saavutada. Keskmisele inimesele võivad sellised promillid tähendada mäluauku. Sellises olukorras rooli istumisele ei ole vabandusi, see on õõvastav, vastutustundetu ja idiootne.

See ei ole siin ilmselgelt kõige õigem koht, et kritiseerida karistusi, mida Eestis purjus peaga autorooli istumise eest määratakse. Vahel panevad need aga kulmu kergitama küll, eriti kui arvestada seda, kui palju on ühiskonnas sel teemal arutelusid olnud ja ennetustööd tehtud. Lepmetsal tuleb karistusena lihtsalt tasuda 1231,20 eurot, millele lisanduvad 535,20 euro suurused menetluskulud – kohtupingist püsti tõusnult võis ta näiteks autoga koju sõita nagu õige mees kunagi. Kelle huvides on sedavõrd tõsise rikkumise puhul nii tühine karistus?

Paar nädalat hiljem rääkis Lepmets meedias tõsimeeli, kuidas soovib Kaljuga liitudes klubi fännidele mõeldud särginumbri 12 endale võtta, Marko Meeritsa pingile mängida ja koondise esinumbrina jätkata. Tõsiasi, et Lepmets ei ole pool aastat mänginud, teeb tema koondisest välja jätmise otsuse treeneritele mõistagi eriti lihtsaks. Kriminaalkorras karistatud roolijoodikutele võiks aga nii või teisiti kehtida mõneks ajaks koondisekeeld, et saata välja signaal: sellist käitumist ei tolereerita. Arvestades Lepmetsa vanust ja alternatiivide olemasolu võib pakkuda, et ta ongi oma viimase mängu Eesti koondise eest juba mänginud.

MÕTISKLUSI Foto: Jana Pipar

„Sellises olukorras rooli istumisele ei ole vabandusi, see on õõvastav, vastutustundetu ja idiootne.“

Kellele seda koondiste jalgpalli vaja on?

Alustame algusest. Kuna minul puudub Eesti jalgpallis otsene lemmikklubi või -tiim, kellele pöialt hoida, siis on Eesti koondise mängud minu jaoks jalgpalliaasta tippsündmused. Ühest küljest ühendavad nad sisuliselt kogu Eesti jalgpallirahva ning ei jäta külmaks ka paljusid teisi, teisalt pakuvad nad meile regulaarselt võimaluse end absoluutse tipuga otseselt võrrelda. Sarnasel pulgal on minu jaoks ka Eesti klubide euromängud, ent koondis on ikkagi püha.

Ometi paistab mulle kohati, et mõistlik otsus oleks sügisesed koondisemängud sootuks ära jätta või edasi lükata. Ülemaailmse koroonapuhangu võimalikust sügisesest teisest lainest räägiti meile juba kevadel, kui paljud riigid maadlesid veel esimese suure puhanguga. Nüüd, kui nakatunute arv on üle Euroopa taas valdavalt suurenemas, on alust arvata, et kardetud teine laine hiilib tõepoolest lähemale. Taas on piiride sulgemise ja erinevate piirangute oht.

Kogu selle kompoti sisse koondisemängud mahutada on UEFA-le tohutult kulukas ülesanne, nii raha poolest kui ka muus osas: erinevate automaatsete reisipiirangute tõttu tuleb alaliitudel asuda riigi valitsustega läbirääkimistesse, et endale erandid välja kaubelda. Kõiki mängijaid ja osapooli küll testitakse enne lennuki peale lubamist, et tagada võimalikult turvaline keskkond, ning koondised liiguvad kindlal marsruudil lennujaam-buss-hotell-staadion, kuid lõppkokkuvõttes ei ole võimalik tagada täielikult koroonavaba reisimist: kuigi koondised reisivad tšarterlendudega, tulevad üksikud mängijad eri riikidest koondise juurde ju siiski muul moel.

Koondiste kokku saamine ja nende omavahel mängitamine on teadupoolest märksa raskem ülesanne kui klubide eurosarju korraldada. Paljude koondiste puhul tulevad mängijad kokku eri riikidest üle Euroopa (või suisa üle maailma). Ühe koondiseakna jooksul mängib iga võistkond vähemalt kaks rahvusvahelist mängu, mis võib ühe mängija puhul tähenda-

da nelja reisi: 1) klubi juurest kodumaale koondiselaagrisse; 2) koondiselaagrist esimese vastase riiki; 3) esimese vastase riigist teise vastase riiki; 4) teise vastase riigist tagasi klubi juurde. Kui UEFA liikmesriigid isegi suudavad kõik oma valitsustega kokkuleppele jõuda, siis ei pruugi piisata ka sellest: ausa konkurentsi tagamiseks on vajalik ka see, et koondise juurde (ja mis samuti oluline – koondise juurest tagasi klubi juurde!) oleks võimalik oluliste piiranguteta reisida ka väljaspool Euroopat pallivatel mängijatel.

Kuna sügisel mängitakse Euroopas vaid Rahvuste liiga alagrupikohtumisi, ei tekitaks nende ära jätmine ka väga olulisi probleeme võistlussüsteemides. Kuigi Rahvuste liiga mõjutab järgmise MM-valiksarja asetusi, saab valiksarja alagrupid ära loosida ka ilma selleta, ning oma lühida ajaloo (loe: traditsioonide puudumise) tõttu võiks Rahvuste liiga olla UEFA-le üks lihtsamaid võistlusi, mida ühe tsükli jooksul ära jätta – seda enam, et finaalturniirile pääs ei sõltu otseselt Rahvuste liiga tulemustest.

Kui sügisesed koondisemängud siiski toimuvad, siis õnneks teame seda, kui tõsiselt UEFA oma vastutust võtab – mängijate ja delegatsioonide maksimaalne testimine, tšarterlennud ja „mulli“ sees elamine tähendavad seda, et jalgpalluritele on loodud kõik võimalused koondise juures olles koroonaviirusega nakatumist vältida. Paraku tuleb tihtipeale teha koondise juurde jõudmiseks läbi pikk reis ning kui selle jooksul endale (näiteks lennujaamas) viirus külge hankida, ei tuvasta seda suure tõenäosusega koroonatest, mis on antud näiteks kohe pärast koondise juurde jõudmist. Järgneva nädala aja jooksul, mille mängija koondisega veedab, võib ta aga kaaslasi nakatada isegi juhul, kui tal endal sümptomid ei avaldu – ja nii võivadki jalgpallikoondistest saada nakkuskolded. Just seetõttu peavadki koondiste juures kasutatavad nakkuse vältimise meetmed olema klubijalgpalli omadega võrreldes karmimad.

2020 SEPTEMBER JALKA

13

2-KÕNE

Pelle Pohlak: Eestis hakkab tekkima jalgpallikultuur!

FC Flora on kehtestanud Eesti jalgpallis rohevalge võimu: nii meeste kui naiste seas hoitakse hetkel enda käes kõiki kodumaiseid tiitleid ja karikaid ning suure eduga juhitakse meistrivõistlusi ka tänavusel hooajal.

Jalka puhus sel puhul juttu klubi presidendi Pelle Pohlakuga.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Hendrik Osula

F

C Flora on sel aastal teinud Eesti jalgpalliajalugu: esimest korda on nii meeste kui naiste arvestuses kõik kodumaised suured tiitlid ühe klubi käes. Isegi aastalõputurniiril jäid Flora võistkonnad peale! Kas see tähistab, et olete justkui kuhugi kohale jõudnud, mingi eesmärgi saavutanud?

Iga kord, kui arvad, et oled jalgpallis kuhugi jõudnud või midagi saavutanud, siis hakkad ainult vastu pükse saama! Mulle meeldis, kuidas Arno Pijpers pärast viimast tiitlit ütles: kui talt küsiti, et kas kõik on hästi ja super, siis ta vastas, et kaugeltki mitte – kõik on okei. Kasutan ka tema sõnu ja ütlen, et meil on kõik okei. Jalgpallis ei saa sa kunagi valmis ega jõua kunagi kohale: asjad kogu aeg muutuvad.

Klubi peale on meil 70 inimest: kontoritöötajad, treenerite tiim, staff – et see kõik töötaks, on vaja meeletul hulgal inimsuhteid.

See kõik võib kiirelt pea peale lennata. Sellises kohas polegi kunagi võimalik, et oled nüüd valmis või kohal. Arvan, et oleme okeis seisus, meil on inimesi ja isiksusi, kes teevad iga päev tööd, et liiguksime õiges suunas.

Kui olete praegu okeis seisus, siis mis hetkel saaks öelda, et olete heas või väga heas seisus?

Peaksime suutma tagada stabiilsuse veel kõrgemal tasemel. Kui praegust seisu vaatame, siis me ei ole koduliigas Bayern või Juventus, kes on aastaid järjest võitnud. Oleme võitnud ainult ühe tiitli järjest – see ongi „okei“. Meil ei saa veel ühe klubi ülemvõimust rääkida.

Heast seisust oleme seega kaugel, väga head, ma arvan, kunagi ei tekigi. Kui ütleksin kunagi, et oleme väga heas seisus, siis liiguksime sealt edasi ainult allapoole. Iga päev tuleb näha võimalusi arenguks ja edasi liikumiseks – see on ainus võimalus edukas olla. 31aastane Pelle Pohlak on juba aastaid olnud Eesti edukaima jalgpalliklubi president. Kuigi Eestis on hetkel nende käes kõik täiskasvanute tiitlid ja karikad, tuleb tema sõnul vaadata ainult tuleviku poole.

14

JALKA SEPTEMBER 2020

2-KÕNE

Mis on peamised asjad, mida olete viimaste aastate jooksul õigesti teinud?

Esimene asi on see põhimõtteline idee, mille sõnastasime aastaid tagasi: keskenduda Eesti jalgpallurite arendamisele ja proovida olla klubi, kuhu Eesti parimad noored tahavad ja saavad tulla. Ma arvan, et see on üks meie suuremaid võite. Selleks et nad tahaksid siia tulla, peab sõna levima, et siin on kõik hästi: mängijad arenevad, tehakse professionaalset tööd, murede korral kuulatakse ja aidatakse.

Lisaks on see, et inimesed on siin saanud töötada juba pikka aega. Norbert (Hurt – toim.) on saanud sportlikku poolt koos treeneriperioodiga üles ehitada väga pikalt. Me ei ole keerises, kus inimesed pidevalt vahetuksid.

kond kõige kõrgemal tasemel igas vanusegrupis.

Noortesuund on tegelikult tänamatu – vilju näeb ju alles kümne aasta pärast. Võibolla näeme alles siis, et tuleb hakata mingeid asju korrigeerima, kui tulevad näiteks ainult teatud tüüpi mängijad. Üldpildis on see aga üks suuri muutuseid, mis sai tehtud. Taavi Trasberg oli Inglismaalt tagasi tulnud ja töötas meil kolme grupiga. Ühel hetkel teatas ta, et Rakvere Tarvas kutsub teda oma noortetöö juhiks. Norbertiga helistasime ja ta ütles mulle, et meil ei ole ka sellist inimest – las ta on pigem meil, teeb vigu ja õpib neist, saame kiiremini tulemuse. Taavi töö ja energia ongi väga suurt rolli mänginud.

Kõik see peab välja viima sinna, et klubi toimib niimoodi, et oma kasvandikud jõuavad üles välja.

Seda erilisem on, et viimasel ajal on meie mängudel olnud publiku seas ka palju meie noormängijaid. Loodetavasti saab kunagi mõni mängija 35aastaselt kaptenina karjääri lõpetades pisarsilmil öelda, et näe, mina käisin siin kunagi kaasa elamas ja nüüd olen siin.

Oled Flora presidendi ametit ametlikult pidanud neli aastat, aga olid juba natuke enne seda klubi juures tegev. Mis on olnud peamised muudatused, peamised uued sihid, mis selle ajaga on saavutatud?

Tooksin kõrvalaspektina välja, et ütleJääb mulje, et paljudel Eesti mängijasin presidendiks saades üsna alguses tel on just Flora esimene valik. Miks välja, et ma ei taha kunagi, et Florast läsee nii on? heks keegi tüliga ära. Siiani on see minu Korrastamata Olen nõus, et pigem vaadatakse praemeelest õnnestunud. Muidugi on olnud noortesüsteemist: gu meie poole, aga aastad on erinevad. probleemseid hetki, aga need on suude„2002. aastal sündinute Kui Levadia oli edukas, siis vaatasid kõik tud normaalselt selgeks rääkida. Mihksinnapoole. See on seotud eduga. Noorliga (Ainsalu – toim.) läks ka kõik lõpuks grupp oli meil näiteks tejalgpallis on samamoodi: kui näiteks väga sõbralikult, ei olnud olukorda, kus vahepeal täiesti puudu, 2006. aasta vanuses on üks väga hea keegi oleks kellegi peale solvunud. panime selle hiljem kokku. võistkond, siis kõik ambitsioonikad vaaÜks asi oli aga see, et pidime noortetöö korda saama. Floras ei olnud varem Meil ei olnud üht aastakäiku: tavad nende poole. Mul endal on tunne, noortetöös toimuvale suurt tähelepanu Flora-suguse klubi jaoks on et viimastel aastatel on olnud üha rohkem noori, kes on saanud esindusmeespööratud. Ma ei hakka ühtegi vekslit välsee ju täielik absurd.“ konna juures võimaluse või ka nendega ja käima, aga näen seda tööd, mida hettreenida. Ma arvan, et haistakse seda, kel noortega tehakse, ja seda energiat, et meil antakse just eestlastele võimalusi – teistes mis sinna panustatakse. See on järgmine koht, võistkondades on rohkem leegionäre ja võibolla kust võiksime klubina tõusu teha. Kunagi oli meil tunnetavad nad seda, et mujal oleks läbilöök keeainult paar treenerit, kes olid pikemat aega, ülejäärulisem. Samamoodi on selle taga aga kindlasti ka nud vahetusid pidevalt. Treeningukeskkond oli satreenerite hea töö. muti väga treeneripõhine – julgen öelda, et praegu on see Floras klubipõhine. Öeldakse, et ideaalis on Mainisid leegionäre. Lihtne küsimus: millal see vahekord selline, et 80 protsenti on klubi ja 20 mängib Floras järgmine mitte Eesti passiga protsenti treeneri käekiri. Oleme sinnapoole teel mängija? ja lähiaastatel peaks see hakkama vilja kandma.

Hea küsimus. Eelmisel aastal öeldi Anselmi Nurmela kohta ka lõpus, et ta on sisuliselt eestlane!

Milles see vilja kandmine seisneb – kas esindusSelleks peab hunnik asju kokku langema. Võmeeskonda peavad jõudma oma noored? tame mõne suvalise positsiooni väljakul – meil ei Jah – kui vaatame kasvõi praegust esindustiimi, tohi olla klubis ühtegi sellist mängijat või sellise siis on väga vähe neid, kes on meie juures maast perspektiiviga mängijat, keda võiks hakata sellele madalast üles kasvanud. 2002. aastal sündinute positsioonile sisse mängitama, ning samamoodi grupp oli meil näiteks vahepeal täiesti puudu, paei tohiks selliseid mängijaid olla ka üheski teises nime selle hiljem kokku. Meil ei olnud üht aastaEesti võistkonnas, kust me tahaksime seda mänkäiku: Flora-suguse klubi jaoks on see ju täielik gijat saada – või kust me sellist mängijat kätte ei absurd. 2003. aastal sündinud olid madalamal saa. Samamoodi ei ole välismaal ühtegi sellist Eestasemel, kui oleksime tahtnud. Praegu peaksime ti mängijat, keda tagasi kodumaale tuua. Kui kõik olema ainus klubi Eestis, kellel on noortevõist-

2020 SEPTEMBER JALKA

15

2-KÕNE need asjad kokku langevad, siis võiks tekkida olukord, kus see üks leegionär kuskilt tuleb, aga sellist asja, et kuskilt Peruust või Ghanast hakkaksid mehed järsku sisse jooksma, seda varianti ei ole.

Viimasel ajal on kriitikutel Flora puhul pinnuks silmas olnud Eesti mängijate arendamise teema.

Välja on toodud, et mõned mängijad oleks justkui kõrvale heidetud – kasvõi seesama Mihkel Ainsalu näide. Tahtsite teda talvel välismaale müüa, aga kui see mingil põhjusel ei õnnestunud, siis ei olnud tal justkui enam võistkonnas kohta.

Mihkel oli ju tegelikult võistkonnast eemal ainult suve lõpu poole, enne seda oli ta vigastatud ja teda prooviti terveks ravida. Kuskilt jäi valesti kõlama, et Flora teda rohkem ei aita – tegelikult me teatud agentide kaudu ikka aitasime ja otsisime talle klubi edasi isegi siis, kui ta enam esindusmeeskonnaga ei treeninud. Selle situatsiooni puhul ei olnud kuidagi tegu sellega, et see oleks olnud ühepoolne – mõlemad osapooled said aru, et nii on parem. Ei

Noorte jalgpallurite arendamise on Pelle Pohlak Floras seadnud prioriteediks.

Klubi presidendiks saanuna oli see üks esimesi asju, mida korrastama hakati, ning investeeringud noortetöösse jätkuvad.

olnud temal enam hea olla meie esindusmeeskonna juures ja meile ei olnud hea, kui tema seal on.

Ma arvan, et see on viisakalt öeldud.

Muidugi – mitte kunagi ei tea jalgpallis asju ette. Kui eelmine hooaeg algas, oli Markus Poom sisuliselt põhiline keskpoolkaitsja, aga sai vigastada. Vladislav Kreida alustas tema asemel nii edukalt, et tõusis ise põhimeheks. Sel aastal olid alguses Ainsalu ja Poom vigastatud ja tuli Soomets, kes mängis väga hästi. Konkurents muudab seda, mis saama hakkab.

Kui varem on öeldud, et klubis peab olema konkurents, ja kui see konkurents tekib, siis öeldakse, et ei tohi konkurentsi olla ja mängijatele peaks võimalusi lihtsamini andma. Ma arvan, et õiget ja valet siin ei ole – iga klubi valib oma suuna ja lähtub sellest, kas mängijad tulevad sinu juurde või mitte. Ma arvan, et kui meil on mängija, kes ei suuda läbi lüüa või põhikoosseisu tõusta, siis ega palju võimalusi pole: pead veel rohkem tööd ja vaeva nägema. Pole ju reaalne, et kui sa Eestis selles konkurentsis läbi ei löö, siis oleksid välismaal väga edukas, see ei ole minu arvates võimalik.

Meil on häid näiteid ju võtta küll. Märten Kuusk ei saanud alguses Floras üldse löögile, tema ees mängis keskkaitses Jürgen Lorenz. Nüüd on Kuusk üks abikaptenitest. Samamoodi ei saanud Michael Lilander aasta aega peaaegu üldse peale, aga nüüd mängib. Kui oled ise kannatlik ja töökas, siis saad selle võimaluse igal juhul. Mihkli puhul ütleksin puusalt, et ta on Eesti kõrgliigas mänginud seitse aastat järjest. Kõige ideaalsem aeg välja minna oleks olnud juba paar aastat tagasi, aga turg ei ole ka nii lihtne, et lähed nipsust välismaale.

Kõlama on aeg-ajalt jäänud ka selline väide, et Flora arendab noori mängijaid täpselt nii kaua, kuni nad on potentsiaalsed müügiartiklid. Kui Markus Jürgenson või Brent Lepistu välismaalt tagasi tulid, siis Flora neid enam ei soovinud.

See tekib seetõttu, et vaatame asju hästi pikalt ette. Kui Lepistu meilt ära läks, oli meil täpselt teada, kes tuleb asemele, kes peavad olema need mängijad, kes võtavad tema koha üle. Oleks tema ka veel keskpoolkaitses sel aastal juures olnud, oleks see seis meil seal veelgi tihedam ja hullem.

Vaatame asju pika perspektiiviga, tihtipeale on juba järgmised mängijad olemas, kes võiksid edukalt mängida. See on jalgpalli paratamatus – kõik ei saagi meile mahtuda. Mõni jõuab tagasi, mõni mitte. Ken Kallaste näiteks värskelt jõudis tagasi.

Neid näiteid on tegelikult mõlemat pidi.

Kui mõtleme Levadia peale, siis Konstantin Vassiljev tuli ju Eestisse naastes meile, Aleksandr Dmitrijev ja Dmitri Kruglov läksid ju alguses üldse Infonetti. Seda juhtub igal pool klubides.

Kui siit-sealt asju kõlama jääb, siis ma ütleksin teistpidi, et see näitab väheke, et meil on jalgpallikultuur, inimestele lähevad asjad korda. See, kui

16

JALKA SEPTEMBER 2020

2-KÕNE mõne teise pallimängu võistkond tuleb naaberriigist mängult ja mängijad-treenerid panevad kogu tee bussis õlut, siis need on asjad, millest ei räägita või mis ei lähe korda. Võibolla ei ole inimesi, kes tahaks neid asju välja tuua, või ei ole see ringkond nii suur, et neile kõlapinda anda, aga jalgpallis on tekkinud see, et kui kuskil midagi on, siis tahetakse see kohe välja tuua ja avaldada. Mingisugune jalgpallikultuur hakkab tekkima!

Tihe sõel ja terav konkurents – kas olukord esindusmeeskonnas on sihilikult tekitatud selline, et terad sõkaldest eristuksid?

Ma ei ütleks, et see terad sõkaldest tähendab seda, et ühed on paremad ja teised halvemad. Ma usun, et kõik mängijad, kes on esindusmeeskonnas, on sellise potentsiaaliga, et nad võivad ühel päeval jõuda välismaale või koondisesse. Flora ei ole tänasel päeval see keskkond, kus peaksid olema mängijad, kes ei näe perspektiivi ja soovi areneda või oma karjääris kuskile jõuda. Pigem ütleksin, et see on tugev konkurents, kus pead hakkama saama selleks, et edukas olla.

Flora kontorisse astudes on raske mööda vaadata nende uhkest karikakogust. Vasakult: meeste superkarikas, naiste superkarikas, meeste meistritiitel, naiste meistritiitel, meeste karikas, naiste karikas.

tat Eesti meistriks. Seal Euroopas edukas olemise eest raha ei maksta. Ühel hetkel mindi Euroopas suuremat ampsu võtma – klubi läks pankrotti.

Eestis ei olegi enam naiskonda, kes mängijatele palka maksaks. Kui oled edukas, pead tegema väga õigeid otsuseid, et edukaks jääda, mitte nii, et kui eelmise korra edu otsa saab, siis teeb klubi kohe samme allapoole.

Kuhu edasi? Kus tahaks FC Flora olla kahe-kolMillesse on Flora oma Euroopast teenitud raha me, viie, kümne aasta pärast? Eurosarja alagruinvesteerinud? piturniir on see, millest kogu aeg räägitakse, Noortetöö on saanud korralikke süste. Arvan, et aga see on ka asi, mis võib tulla ja minna. noorte peale minev eelarve ei ole meil kunagi nii Kes mõtleb välja, mõtleb: ühe toreda Euroopa suur olnud kui praegu. See investeering on tehväikeriigi klubi, kes on siin Kalju vastu käinud matud mõttega, et see hakkaks ühel päeval ka esindistamas, on kaks hooaega järjest alagruppi jõuddusmeeskonnale tulu tooma. Kui Soomes müüaknud. Käin Euroopas koos õppimas ühe selle klubi se igal aastal hunnikutes noormängijaid välismaa ametnikuga, kes kirjutas meie WhatsAppi gruppi, akadeemiatesse ja igal 16aastasel on juba agent, et kurat, koroona pani meil liiga seisma ja jäime siis ma tahaks, et Eestis jääks see eurosarjast välja – see tähendab, et mõistlikkuse piiridesse. mängime aasta sisuliselt noortega, sponsorid on tagant läinud ja raha Flora visioon on selles plaanis seesisuliselt otsas. Minu küsimus oleks ga arendada noori selliselt, et väsee: kuidas on see võimalik? Oled Kriitikast: lismaale saaks müüa valmis mänkaks aastat järjest alagrupiturniigijaid. ril, sealt makstakse head raha – kui „Kui varem on öeldud, et klubis Jah. Kusjuures vanus on mängihalvasti sa pead selle rahaga ringi peab olema konkurents, ja jate kaupa erinev – mõni on juba käima, et sellise kriisi järel ähvardab kui see konkurents tekib, siis 17–18aastaselt valmis, mõni saab sisuliselt putka kinni panemine? öeldakse, et ei tohi konkurentsi alles 22selt küpseks. Jesse Lingardi Muidugi peab olema unistus näide oli ju sarnane: ta oli noorena ja plaan. Tahame Eestis kogu aeg olla ja võimalusi peaks väikest kasvu ja Alex Ferguson ütles võita ja Euroopas maksimaalselt mängijatele lihtsamini andma.“ talle pidevalt, et oota, sinu aeg veel kaugele minna. Kui see peaks ühel tuleb. Väga oluline on, et ei antaks hetkel alagruppi tähendama, oleks alla ja jõutaks oma aeg ära oodata. tore. See ei saa aga tähendada seda, et kui see Näen väga palju teisi pallimängude võistkondi ühel hetkel kätte jõuab, siis teeme mängijatele ja mängijaid.

Mul on mulje, et jalgpallis liigub küll ja treeneritele topelt töötasu ja läheme hulluks. suurem raha kui näiteks võrkpallis, aga võrkpallis Iga kord, kui jõuad kuhugi kaugemale, siis tuleb on see ratta pealt maha astumine kuidagi palju investeeringud teha nii targalt, et sa ei ole käpuraskem – seal ollakse nõus panustama rohkem li, kui uuesti edu ei saavuta. Ma arvan, et see on selleks, et sel alal kuhugi jõuda.

Mulle tundub, et midagi, mida kõik Eesti jalgpalli juures olevad inijalgpallis loobuvad andekad noored liiga kergemesed peaksid mõistma. käeliselt, kuigi võimalused pole halvemad kui Mu abikaasa mängis aastaid Kohila Võrkpallimõnel muul spordialal. klubis. Kolm aastat tuldi Balti meistriks, neli aas-

2020 SEPTEMBER JALKA

17

PREMIUM LIIGA

Inglasest kommentaator pakub Premium liiga sõpradele teistsugust vaatenurka Tadžikistani kõrgliigamatš FC Hudžandi ja FC Khatloni vahel. Nicaragua kohtumine Managua F.C. ja C.D. Walter Ferretti vahel. Valgevene meistrisarja kohtumine FK Vitebski ja Minski Dinamo vahel. Inglismaa tugevuselt kümnenda liigatasandi matš Risborough Rangersi ja Holyport FC vahel. Eesti Premium liiga kohtumine Tallinna Kalevi ja Viljandi Tuleviku vahel. Mis neid mänge ühendab? Kõiki neid kommenteeris Chris Walker!

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

A

lates maikuust on Eesti jalgpallisõpradel olnud kindlaid kohtumisi võimalik jälgida ka internetiraadio teel ja inglise keeles. Jalka tegi juttu kommentaator Chris Walkeriga, kes on lummatud Eesti maalilistest staadionitest ning naudib ka näiliselt totaalsete nišimängude kommenteerimist.

Igapäevaselt laokorraldajana töötav 48aastane Walker ühendas esimest korda oma kaks armastust – raadio ja spordi – 2001. aastal, kui talle pakuti võimalust kanda Hemel Hempsteadi haiglaraadio tarbeks üle kohaliku vutiklubi kohtumisi. „Mulle hakkas see kohe meeldima – armastasin seda!“ meenutab Walker oma lemmikhobiga alustamist.

18

JALKA SEPTEMBER 2020

Chris Walker ei ole küll Eesti Premium liigas veel otse platsi kõrvale jõudnud, kuid soovib eraldi tänada Tallinna Kalevit, kes pakkus mehele kohe oma abi.

Õige pea leidis Walker ennast juba Premier League’is palliva Southamptoni juurest, kelle juures ta tegutses klubi raadiojaama reporterina. „Hooajal 2002–03 oli minu töö meeskondade pinkide taga istuda ja raporteerida kõigest, mis seal toimub, alates treenerite reaktsioonidest kuni vahetusmängijate liikumisteni.“ Vahepealse pausi järel taasleidis Walker oma kommenteerimiskire 2017. aastal, alates 2018. aasta septembrist on tal aga oma kodulehekülg ja netiraadio, kus ta kajastab väga erinevaid mänge. „Enne koroonaviiruse tõttu tekkinud seisakut tegin tavaliselt nädalavahetuse jooksul kaks mängu: laupäeval tavaliselt ühe kohaliku madalama liiga kohtumise, pühapäeval mõne naistemängu. Koroonaviiruse tõttu olen nüüd aga graafikut tihedamaks muutnud ning praegu teen nädalavahetuse jooksul neli kuni kuus kohtumist,“ selgitab Walker. „Valin mängud selle järgi, kuidas kellaajad klapivad: tahan endale ülekannete vahele jätta pausi, et järgmise kohtumise koosseisud välja otsida. Sageli vaatan näiteks ka seda, kui Twitteri-sõbralikud klubid on: koosseisud leian tihti just sotsiaalmeediast.“

Sügava mulje jätnud Viljandi ja Kuressaare

Kui enne koroonapausi kajastas Walker peamiselt kohtumisi, kuhu ta sai ise kohale sõita, siis jalgpalli kollektiivne peatumine Inglismaal pani sellele plaanile loomulikult põntsu. Kui mõni teine oleks seepeale endale puhkuse võtnud, siis Walker otsustas oma portfelli laiendada: aprillis kommen-

PREMIUM LIIGA

teeris ta Tadžikistani, Valgevene ja Nicaragua liigat, mis olid ühedainsad maailmas, kus jalgpall tol ajal ei seiskunud. Ühel hetkel taasalustas mängudega ka Eesti Premium liiga ning Walker oli selleks valmis: esimeseks Eesti ülekandeks oli 30. mai kohtumine FC Flora ja Tallinna Kalevi vahel. Välismängude puhul võtab Walker ette kohtumise ülekande (enamasti YouTube’ist) ning räägib seal toimuvast otseülekandes oma internetiraadio kanalil. „Mängudeks valmistumise osas ei ole minu meelest väga suurt erinevust selles, kas kohtumine toimub mõnes Inglismaa madalamas liigas või kaugel välismaal. Uurin ikkagi mõlema tiimi koosseise, seda, kes lööb väravaid ja penalteid, samuti natuke selle kohta, kus mäng toimub. Ühe mängu ettevalmistus on tavaliselt kahe-kolme tunni töö,“ märgib Walker.

Eesti ülekannetes nähtu on inglasele muljet avaldanud. „Eesti liigas on omajagu andekaid mängijaid ja nagu ka igas teises liigas, on sellele mõju avaldanud ka välismaalased, näiteks noored aafriklased. Samuti olen olnud lummatud mõne staadioni maalilisusest: esimesena tulevad kohe meelde järve ääres asuv Viljandi Tuleviku staadion ja Kuressaare väljak, mis paikneb samuti vee ääres ja kus on ühe värava taga näha linnust. Hea on näha ka seda, et fänne on hakatud staadionile tagasi laskma, see muudab mängu mõnusamini vaadatavaks.“ Üks pisidetail on Walkerile veel Eesti ülekannetest silma jäänud. „Olen tähele pannud, et alati ei kasuta neljas kohtunik uhkeid neoontuledega tabloosid, vaid vanamoelisi tahvleid, kus tuleb käsitsi õige number peale sättida. See lisab asjale mõnusat ehtsust!“

Madalamate liigade võlu

„Ehtsat jalgpalli“ ajab Walker taga ka kodumaal, kus ta on oma eesmärgiks võtnud just amatöörvuti propageerimise. „Minu jaoks on just non-league’i jalgpall (Inglismaa liigatasemed, mis jäävad tugevuselt neljandast astmest allapoole) see õige rohujuuretasandi mäng. Väikesed staadionid väikestes kohtades, kus vabatahtlikud müüvad pileteid ja kavasid, atmosfääri täis seisutribüünid ja iga väljaku unikaalsus on see, mis mind selle juures võlub.

Non-league on kasvulava homsetele tähtedele.“ Olulisel kohal on tema kommenteeritavate mängude seas ka naiste kohtumised. „Olen kajas-

2019. aastal toimusid Saarte mängud Gibraltaril, kus ei saanud aga platside nappuse tõttu jalgpalliturniiri pidada.

Seetõttu toimus mitteametlik Saarte mängude vutiturniir Walesi saarel Angleseyl, kus kommentaatorina oli ametis just nimelt Chris Walker.

Foto: erakogu

tanud Cambridge Unitedi, Milton Keynes Donsi ja vahel ka Watfordi naiskonna mänge. Kuna olen 11 aastat olnud naiste madalamates liigades treeneriks, tean hästi naistejalgpalli potentsiaali ja teen neid mänge väga hea meelega.“ Tuleviku kohta loodab Walker, et tema talenti märgatakse ja talle pakutakse tööd professionaalse kommentaatorina. Praegu maksab ta ise oma hobile peale – nii kütuse-, tehnika- kui serverikulude poolest. „Ainuüksi serverikulud on 220 naela aastas, aga ajakulule pole ma juba ammu hinnasilti külge pannud. Ma lihtsalt armastan seda, mida teen,“ sõnab Walker. „Professionaalseks kommentaatoriks saamise suhtes tunnen, et olen ehk sellega pisut hilja peale jäänud, kuid tean, et olen varasemaga võrreldes enesekindlust juurde saanud. Positiivne tagasiside annab mulle ka märku, et huvi minu ülekannete vastu on tegelikult olemas, isegi kui mõni nimetab seda nišijalgpalliks.“ Mis peaks aga juhtuma, et Walkerist saaks profikommentaator? „Et unistus täituks, oleks vaja kedagi, kes oleks nõus mulle võimalust andma. Kõik, mida mina teha saan, on jätkata samas rütmis.“ Eesti liiga mänge kuulab Walkeri sõnul üha rohkem inimesi, kuid praegu jäävad arvud veel tagasihoidlikuks. „Ühe mängu puhul on see tavaliselt 15–30 inimest, kellest suurem osa tuleb Suurbritanniast, aga olen kuulajaid saanud ka näiteks Hollandist ja mujalt. Loodan aga, et need arvud on tasapisi kasvamas nii välismaal kui ka teie võluvas riigis.

Nagu iga teise asjaga, läheb esmalt pisut aega, et potentsiaalsetes kuulajates huvi tekitada.“ Jälgi Chris Walkeri ülekandeid aadressil cwsportradio.com või tema Twitteri kontol @mottysmic.

FC Flora, Championship Manager ja Bruce Grobbelaar Liverpooli fännist Walkeri varasemad teadmised Eesti jalgpallist piirdusid sellega, mida ta kogus aastaid tagasi legendaarses arvutimängus „Championship Manager 01/02“. „Teadsin varem Flora klubi, aga seda ainult tänu „Championship Managerile“,“ muigab Walker. „Seda, et Eesti liigas taas mängudega alustatakse, kuulsin aga Justin Walley käest, kes töötab hetkel Riias ja oli sellega kursis. Samuti sain selle sõnumi jalgpalliblogijalt Pat McGuinnessilt.“ Walker lisab, et Justin Walley, kes veab Läti tugevuselt neljandal liigatasandil väga rahvusvahelise koosseisuga Riga Unitedi klubi, oli veel paar aastat tagasi CONIFA maailmameistrivõistlustel Matabelemaa koondise peatreener. Matabelemaa on Zimbabwe lääneosas asuv suur piirkond, kus elab umbes 40 protsenti Zimbabwe elanikest – paraku leiavad paljud sealsed elanikud, et riigi valitsus on nad marginaliseerinud, ning seetõttu on seal mõlgutatud ka mõtteid iseseisvuse poole püüdlemisest.

2018. aasta CONIFA maailmameistrivõistlustel Matabelemaa koondis alagrupist küll edasi ei pääsenud, ent märkimisväärsel kombel tegi koondise eest ühe matši mängiva väravavahtide treenerina kaasa ka legendaarne Liverpooli puurilukk Bruce Grobbelaar.

2020 SEPTEMBER JALKA

19

KOLUMN

Vean kihla, et hasartmängukurat kollitab meid endiselt Tekst: Andres Vaher | Foto: Steven Senne, AP/Scanpix

I

liiga juhendi punkti 73, mis keelab mängijal „otseselt või kaudselt talle lähedase isiku kaudu osaleda panustamises või sellega sarnases tegevuses ennustusmängudes mängu tulemuse või käigu peale EJLi poolt korraldatavatel või viimase egiidi all toimuvatel võistlustel ja teiste Eesti jalgpalliklubide ning rahvuskoondiste osalusel peetavatel muudel mängudel (sh euromängud)“.

Vähemalt EJL ja Flora kinnitasid, et Kreida ühegi reegli vastu ei eksinud. Teda noomiti, kuid ei karistatud, sest selleks puudus igasugune õiguslik alus.

Ent nii jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht kui Flora juhtpersoonid Pelle Pohlak ja Norbert Hurt rõhutasid, et panustamine pole kindlasti tegevus, millega profijalgpallur peaks kokku puutuma. Hurt tõdes ka, et Kreida sai jutuajamisel aru, mida tähendab tema kantav avaliku elu tegelase roll.

ga kord, kui satun lugema või kuulma mõnest Eesti jalgpalliga seotud kihlveojuhtumist (või isegi -kahtlusest), kangastub silme ette ammune lugemiselamus. See oli uurimistoimik, mis puudutas Maksim Gruznovi ja mitme teise siinse tippmängija seotust seltskonnaga, millega üks jalgpallur mingil juhul ega moel ei tohiks seotud olla.

Tõeliselt värvikas kriminull oli. Suisa filmimaterjal, ütleks. Või siis õpik järgnevatele põlvkondadele, millest nagu tulest hoiduda.

Kõik see oli veidi enam kui viis aastat tagasi.

Vahepeal on meie jalgpall kokkuleppemängude pahest puhta(ma)ks saanud. Enam ei pea mänge vaadates kukalt kratsides nuputama: kas ka see värav...? Ometi oleks lühinägelik arvata, et laastav Süütust näpuandmisest haigusekoll meid enam iial ei ähvarda. võib saada sõltuvus Vahepeal on elu veel muutunud. Vaat et tundNii jõuamegi kogu loo – või õigemini märksa laiematuseni. Kihlveokontorite koefitsientidest on ma teemaringi – kahe tuumikpunktini. Esiteks: saanud teleülekannete ja jutusaadete lahutamamida saaks alaliit ja klubid ära teha, et tu osis. Üks neist kannab hasartmänmängijatel ei tekiks säärast kiusatust? guteenuse pakkuja nime. Kõigi meie Ja teiseks: kas koduse tippliiga pallurid palavalt armastatud jalgpallur ilutseb üldse hoomavad, miks on kõnealune telinnasüdames teist kontorit reklaamival gevus rangelt mittesoovitatav? ülisuurel plakatil. „Paraku ei adu paljud, Alustame tagantpoolt.

Kõiges selles pole midagi keelatut. milliseid ohte mistahes Pealtnäha ju igapidi süütu ja ohutu Elame turumajanduses. Kõik jalgpallisõbrad soovivad ju, et lemmikmängu hasartmäng tegelikult endas värk: proovid suvalise rahvusvahelise mänguga õnne. Lihtsalt selle vaatamise võimalikult palju raha vohaks. Kui ta kätkeb. Pelk lõbu kasvab kõrvale. Et lõbusam oleks. Puhas ajaviijõuab sinna igati legaalsel moel, ongi sõltuvuseks nii, et ohver de ju. kõik parimas korras. Justkui. Ehkki isegi mitte ei hooma seda.“ Eks ta olegi. Aga täpselt niikaua, kuni vahel tundub, et unustame seejuures väikeste summadega meelelahutusest mõelda ja tajuda, mis meie ümber täpsaab midagi enamat. Paraku ei adu paljud, millisemalt toimub ja kuhu üheskoos ujume. seid ohte mistahes hasartmäng tegelikult endas kätkeb. Pelk lõbu kasvab sõltuvuseks nii, et ohver Keelata ei saa, noomida saab isegi mitte ei hooma seda.

Juuli keskpaigas tekitas paraja tormi veeklaasis Just ses faasis puutubki profijalgpallur kokku Vladislav Kreida juhtum. Eesti koondise poolkaitssellega, et ta on profijalgpallur. Siis ei ole enam jat nähti napp pool tundi pärast FC Flora kohtuainumäärav, kas ta rikub otseselt reegleid või mist Levadiaga juba spordibaaris. Ja mitte lihtsalt mitte. Ta on jõudnud staadiumisse, kust jääb niisama aega veetmas, vaid panuseid tegemas. seaduse eiramiseni vaid üks samm. Ning taas: Ei hakka siinkohal peatuma (tegelikult olulisel) märksa lühem samm, kui võib esmapilgul tundupisiasjal: millis(t)ele mängu(de)le ja millis(t)e da. Ta on andnud kuradile sõrme. Ta õpib uut summa(de)ga Kreida ennustusi tegi. Oletame, maailma järjest paremini tundma, märkab seal loodame ja eeldame, et floralane järgis Premium

20

JALKA SEPTEMBER 2020

avanevaid turgusid ja kohtumisi, millest õpipoisina võibolla teadlikki polnud. Ta on haavatav.

Mõistagi ei tunne krediidiasutused ja kindlad tööandjad inimese säärase käitumisajaloo vastu enne otsuste langetamist huvi juhuslikult.

Kusjuures too huvi pole teps mitte sportlik. Riskigrupi tundemärgid on neile teada.

Olen paduveendunud: sääraseid Kreidasid leidub Eesti liigas palju. Neid võib inimlikult mõista. Mis pole keelatud, on teadupärast lubatud.

Pealegi ei saa sellest ju sündida midagi halba, nagu just sai arutletud. Ajend on päevselgelt olemas.

Kuuldavasti tunneb elu ka juhtumeid, kui proovitakse sõbra dokumendiga kasiinosse siseneda.

Väidetavalt leidub treenereid (äkki ka mängijaid?), kes on oma potentsiaalsele mängukirele maksuja tolliametis registreeritud keeluga juba ise eos tõkke seadnud.

Kuidas lämmatada rikastumisahvatlus?

Päris kindlasti ei moodusta jalgpallurid erandlikku mustade lammaste seltskonda. Aga kui keegi valab igapäevaselt ränka higi liiga professionaalseks muutmise kallal, siis... Kahtlemata peitub siin oluliselt sügavam mõttekoht, kui vähemalt avalikult endile tunnistada soovime.

Seda enam, et Eesti liiga palgatase on niru. See liigub tänu alaliidu abimehhanismidele küll vaikselt ülespoole, ent päevast, mil kodusel tipptasemel vuti mängimine hoiab ära muud ahvatlused, asume valgusaastate kaugusel. Kui soovime aga olla endi vastu eriti ausad, on mõistlik arvestada, et seda päeva ei saabu iial.

Sestap tasub liidul ja klubidel tõsiselt nuputada, kas ja mida annab ohtude ennetamiseks ära teha. Praegu sattus tänu ühe huvilise aktiivsusele tähelepanu keskmesse Kreida. Nagu öeldud, päris kindlasti pole ta ainus. Usutavasti sündis tolle juhtumi lahkamisest kasu nii talle kui mõnelegi teisele, ent naiivne oleks uskuda, et mure sai päevakorrast maha.

Teavitustöö mängijate ja muu personali seas peab olema pidev. See ei tohiks piirduda üksnes lubatu ja keelatu kuiva äramärkimisega, vaid olema nimelt reaalsetele ohtudele rõhumine. Miks mitte näiteks psühholooge kaasates. Kui aga mõni klubi soovib rakendada ametliku täisleppimatuse ehk keelata oma palgalistel lepingupügala abil mistahes moel jalgpallile panustamise, ei saa seda kuidagi vähem hukka mõista kui palluri keelatu ja lubatu piiril kõlkumist.

Varem vaid välismaa filmidest tuntud spordibaarid on üha rohkem kanda kinnitamas ka Eestis.

Tajumatu iidoli ja vastutuse kandmise roll

Siit jõuame veel ühe olulise nüansini. Kahtlemata ei taju Eesti liiga tippjalgpallurid end ligilähedaseltki samasuguse eeskujuna nagu välismaised kolleegid. Mõni üliharv ja üksik erand ehk vaid välja arvatud. Ma ei pea võrdlusmaterjalina sugugi silmas vaid absoluutseid tippsarju. Oleme ääremaa nii asukoha kui taseme poolest – let’s face it, nagu maakeeli tabavalt öeldakse.

Toosama Kreida ei saagi ju kuidagi tajuda, et äkki on kuskil mõni noorem (või järsku isegi vanem?) mängija, kes nimelt temalt kontrolliva poolkaitsja saladusi õpib. Tahab ehk saada sama heaks. Ma ei arva, et oleks põrmugi vale, kui Kreida ja vähemalt kõik teised koondislased sarnast vastutust päris selgelt tajuks.

Profiks – ja enamgi veel, eeskujuks – olemisega kaasneb terve rida eri rolle. Staatuse muutudes võiks küsimus, kas kogu platsiväline tegevus peab ainuüksi olema õige või ka sellisena näima, saada teistsuguse vastuse. Mentaliteedile „Kõik, mis pole keelatud, on lubatud“ ei ole enam kohta.

Eksimuljed ja valede järelduste tegemise võimalused tuleb juba eos viia miinimumini.

Paraku pole selleni jõudmiseks muud võimalust, kui keskenduda juba madalamatel tasemetel probleemi tegelikule sisule, mitte juriidilistele võimalustele. Sisemised eetika- ja moraalikompassid tuleb õiges suunas tiksuma saada enne, kui on lootusetult hilja.

Kes väga petta tahab, leiab selleks võimaluse niikuinii. Kõiki emasid, äiaõdesid ja muid lähedasi-tuttavaid pole ju võimalik kontrollida. See on paratamatus, millega lihtsalt tuleb leppida. Infot liigub palju, panustada saab vaat et kõigile mängudele – ja nii ta läheb... Pealegi pole ju lõpuks vahet, kas ennustused teha avalikus kohas (mida spordibaar kahtlemata on, eriti ühele koondislasele) või üksinda pimedas kodutoas.

2020 SEPTEMBER JALKA

21

LUGEJA KÜSIB

Herol

Riiberg:

ei kahetse, et uuesti Viljandisse tulin

Jalka lugejate küsimustele vastas seekord 23aastane Herol Riiberg, kes on tänavu taas FC Florast Viljandi Tulevikus laenul ja rõõmustab oma tegemistega Viljandi jalgpallisõpru.

Riiberg räägib intervjuus oma lapsepõlvest, põnevatest väliskogemustest, elust Viljandis ja sellest, kuidas on temast saanud nii FC Barcelona kui ka Argentina jalgpalli suur austaja.

Tekst: Raul Ojassaar Foto: Liisi Troska

22

JALKA SEPTEMBER 2020

LUGEJA KÜSIB

M

et see on välismaa päritolu, aga algselt ei tahtnud ta mulle tegelikult seda nime panna, vaid mõtles Handro peale. Kuna mu vanemate vendade nimed on Hardo ja Hardi, mis on juba suhteliselt ühte kanti, siis kardeti, et äkki hakkame segi minema. Ema tuletas seepeale nipsust kuidagi selle Heroli.

iks ja kui noorelt hakkasid jalgpalliga tegelema? (@imflexylol; @merlema5) Ma arvan, et see võis olla viie-kuueaastaselt või isegi natuke varem. Vennad käisid mõlemad Raasiku Jokeri trennis ja see oli loogiline käik – läksin ühel päeval vennal käest kinni hoides trenni. Läksin alguses kusjuures suurematega koos trenni – olin seal väike poiss suurte vahel ja hakkasin alguses nutma! Aga nii see pisik sisse jäi.

Kas paneksid ka oma lapsele H-tähega algava nime? (Hans, Tallinn) Mul perekonnas algavad kõikide õdede-vendade ja ema nimed H-tähega. Kui traditsioone tahaks jätkata, siis paneks, aga… ei tea! Kui on ilus nimi ja tuleb sel hetkel pähe, siis võib H-tähega olla, aga kui tuleb mõni muu, siis ei pea olema.

Olid Eesti jalgpallis kuum nimi juba päris noorelt ning käisid ka välismaa suurklubides testimisel. Mis on sellest ajast kõige eredamalt meelde jäänud? (Kadi, Tõrva) Käisin Hollandis Vitesse juures, Inglismaal Sunderlandis ja ka FC Barcelona Kolmandat korda noortelaagris. Kõige eredamalt jäi meelde Vitesse: mul läks seal väga hästi, lõin Viljandis laenul olemisest: sõprusmängus värava ja pärast seda tuli „Miski ei viidanud, et spordidirektor minu juurde, ütles, et nad peaksin uuesti laenule on minust väga huvitatud. Nad kutsusid minema – selles mõttes mind veel Riga Cupi turniirile, kus saime kolmanda koha. Kuulsin, et nad tahtsid, olen natuke pettunud, aga et ma liituks, aga siis vahetus klubi juhtjalgpall juba on selline, et kond, uued inimesed ei teadnud vanu garantiisid ei ole.“ diile ja asi jäi paraku katki.

Kandsid tükk aega särki numbriga 72.

Millest selline valik? (Madis, Tartu) See on lihtne! Kui alguses Floras esindusmeeskonda läksin, oli mul särginumbrit vaja. Tol ajal oli Gert Kams just Soomes ning võtsin temast vabaks jäänud 19 endale. Kui ta Florasse tagasi tuli, palus ta minult seda numbrit tagasi, kuna tema jaoks oli see rohkem sentimentaalse väärtusega. 72 tuli sellest, et mu parim sõber mängis Raasikul selle numbriga ja ta ütles mulle, et ma ka endale 72 võtaks. Nii ta läks!

Viljandis tahtsin endale aga juba „mängumehe numbrit“, esimese 11 seas – nii võtsin endale numbri 8.

Kaalun Tallinnast Raasikule kolimist. Milline on elu Raasikul? (Kertu, Tallinn) Tavaliselt on need asjad vastupidi! Elu on tüüpiline alevikuelu. Nüüd on seal ka uusarendusi ja uusi inimesi, aga muidu on see vaikne kena kohake.

Elementaarsed asjad on olemas: kaks poodi, kirik, staadion, raamatukogu, apteek. Soovitan väga!

Mida pead oma trumpideks väljakul? (@stevenveeber) Number üks on ilmselt palliga mäng, mingil määral ka mängulugemine. Ebastandardsete lahenduste leidmine – kõik taandub aga palliga mängule.

Millist muusikat sa kuulad? (Even, Tallinn) Väga raske küsimus! Oleneb täiesti tujust – seinast seina. Päris räppi ei kuula ma üldse. Väikesena kasvasin üles rock’n’roll’i peal ja see on südamelähedaseks jäänud. Samas võin ka päris äärmusesse langeda, klaveripalu ja ballaade kuulata. Arvo Pärt meeldib mulle väga – selline klassikaline muusika. Rohkem kisub aga sellise indie poole, kus on akustiline kitarr või klaver. Selline rahulikum muusika.

Kas sa oled Eestis ainus inimene, kelle eesnimi on Herol? Kust see nimi tuleb? (Siim, Mustamäe) Kunagi arvasin, et olen ainus! Isiklikult ei tea ma ühtegi teist Herolit ja ei tea ka mu sõpruskond, aga kõikvõimas Facebook andis ühe Heroli veel. Mu ema on rääkinud,

Mullu tegi Riiberg FC Flora särgis korraliku hooaja, saades kirja 12 väravat.

Foto: Lembit Peegel

Oled ametlikult endiselt Flora mängija, kuigi oled kolm korda Tulevikus laenul käinud. Kas oled Floras pettunud, et hea hooaja järel sulle võimalust ei antud? (Jon, Keila) Kas tundsid juba hooaja alguses ette, et lähed taas kuhugi laenule? (@stevenveeber) Eelmise hooaja järel ei olnud mul aimugi, et peaksin uuesti laenule minema. Tundsin esimest korda, et tegin läbimurdehooaja – meeskond mängis hästi, mina mängisin hästi, tulime meistriks, lõin väravaid.

Miski ei viidanud, et peaksin uuesti laenule minema – selles mõttes olen natuke pettunud, aga jalgpall juba on selline, et garantiisid ei ole. Minu tahe on aga mängida ja ma ei kahetse, et uuesti Viljandisse tulin.

Miks sind aina laenule saadetakse, kuigi kõik näevad, et Viljandi on sinu jaoks praegu õige koht? Millal saab sinust täieõiguslik Tuleviku mängija? (Joonas, Viljandi; Markus) Kunagi ei tea, mis elu toob! (Naerab – toim.).

Kas Viljandis on parem mängida kui Floras? (Aarne) Kui ühes kohas nii palju mänguminuteid ei leita, siis soovitaksin igal noorel küsida, et 2020 SEPTEMBER JALKA

23

LUGEJA KÜSIB

FC Flora eest hakkas Riiberg Premium liigas mängima

Pavel Marin (paremal) üritab eest ära põigata, et Heroli triblingule mitte ette jääda.

juba 16aastaselt. Foto: Lembit Peegel

Vasakul üritab meest takistada Levadia poolkaitsja Rasmus Peetson.

äkki saab kuhugi laenule minna – mänguaeg on tähtis. Kui saad mängida, siis on igal pool tore.

Viljandi on väga äge, tore ja mõnus linn, aga jalgpall on igal pool ühesugune.

Foto: Lembit Peegel

Ära iial ütle iial! Jalkamehe elu on nagu ta on – kunagi ei tea, mida toob homne päev.

Kas sa oled aastalõputurniiri GOAT (läbi aegade parim mängija – toim.)? (Oskar, Laagri) Ei ole! Sel turniiril on väga palju ägedaid mängijaid Kuidas kirjeldaksid Flora fänne, kuidas aga Tuleolnud, aga aastalõputurniiri GOAT on minu meeviku fänne? (@markusritval) lest Zakaria Beglarišvili. Mulle see turFloral on fännirühmitus, kes teeb kogu niir sobib ka, aga see on justkui täpselt mängu vältel häält. Viljandis käib küll temale loodud turniir. hästi palju inimesi mängu vaatamas, aga Olen Raasikul väga väikeses saalis üles ei ole sellist häälekat seltskonda, kes 90 kasvanud – see oli 7 x 14 meetrit suur. Kuminuti vältel regulaarselt laulaks. Floral nagi oli see saal, nüüd on see aula. Kõik, on staadioni atmosfäär justkui rohkem Palliga mängust: päris. Viljandi publiku kohta ei ole mi„Olen Raasikul väga väikeses kes on sealt läbi tulnud, said tänu sellele väga hea pallitunnetuse ja tehnilise pagadagi halba öelda, aga Floral on kärtsu ja saalis üles kasvanud – si. Suured tänud ka Raivo Vagale, Jokkemürtsu pisut rohkem. see oli 7 x 14 meetrit suur. rile, kes meid seal piitsutas. Nii väikeses Milline on elu Viljandis? (Tiit, Rapla) Kunagi oli see saal, nüüd on saalis saad küll mängida, kui oled leidlik, aga ega seal muud ei ole kui pall-pall-pall Mõnus, rahulik. Kuskile kiiret ei ole. Kui sul see aula. Kõik, kes sealt on ja tehnilised asjad, välisküljed-siseküljed. on ratas, siis kasuta ratast! Kõik on komläbi tulnud, said tänu sellele paktne, käe-jala juures. Üldine vaib on väga hea pallitunnetuse ja Kas oled saanud pakkumisi ka välismõnus ja lähed vooluga kaasa, mingit rapmaalt? (@stevenveeber) simist siin ei toimu. Eks alati ole inimesi, tehnilise pagasi.“ Vitesse huvi, millest enne rääkisin, on kel on kogu aeg kuhugi kiire, aga üleüldine minu teada olnud ainus tõsine huvi. Ega atmosfäär on väga rahulik. mulle võibolla kõigest ei olegi räägitud, aga minu Liigun linnas ringi rattaga, aga Viljandi on teadukõrvu rohkem jõudnud pole. poolest üsna künklik. Elan Männimäel ja järve äärde staadionile trenni tulles on mul mõnus allamäge Kes on su lemmikmängija välismaalt? (@merlema5) sõita, aga pärast üles saada… Mul on vana käikudeta On ainult üks maailma parim mängija: Lionel ratas ka, sellega tuleb käekõrval üles tulla!

Messi. Või tegelikult kaks, üks oli ja üks on praegu: Diego Maradona ja Lionel Messi. Olen suur Mis klubis ei tahaks sa Eesti liigas kunagi mänBarcelona fänn – see sai alguse 2006. aastal, kui gida? (Raimond)

24

JALKA SEPTEMBER 2020

LUGEJA KÜSIB

Herol Riibergi mängijaõigused on küll aastaid kuulunud FC Florale, kuid mitme

Mullu tuli Herol seitsme tabamusega aastalõputurniiril

laenulkäigu jooksul on tal tulnud korduvalt madistada ka Flora vastu.

parimaks väravakütiks. Foto: Jana Pipar

Foto: Liisi Troska

nad võitsid Meistrite liiga finaali. Väikesena käivad need sümpaatiad ilmselt paljudel selle järgi, et kes parasjagu võidab. Mul läks hästi, et seda finaali Arsenal ei võitnud! (Naerab – toim.). Sellest ajast saati olen Barcelona fänn olnud.

et tegu on mõne uue ostuga. Millisel hetkel, millise harjutuse või treeninguosa juures – kui üldse! – hakataks esimest korda kahtlustama, et sinu eest ei makstudki tegelikult 200 miljonit eurot? (Raimo, Viljandi) Mõtlesin enne natuke, millised küsimuMillises klubis mängimisest unistad? sed võivad tulla, aga sellist asja ma ei (Sten) oodanud!

Seesama Barcelona oleks muidugi me(Mõtleb pikalt – toim.). Äkki siis üsna gaunistus, aga selle kõrval on unistuseks kohe, kui hakkame väikeseid mänge teFantaasiaka Boca Juniors. Argentina jalgpall ja argema või üksteist üheteistkümne vastu mõtteharjutusest: gentina kultuur on mulle südamelähemängima? Need kiirused ja intensiivsudane, mulle meeldib see kirg ja need fän„Kui panna Barcelonas Luis sed on ikka hoopis teisel tasemel. Äkki nid. Võrreldes Euroopaga on see hoopis hakatakse siis vaatama, et oi, see mees ei Suáreze asemele Kristjan teine maailm. Ma isegi ei tea, kuidas see jooksegi neid vendi üle või ei panegi GeKask – hooajaga nii ühe Argentina mulle südamesse on jäänud rard Piquéd kummuli. Seisvate harjutusvärava lööb äkki ikka ära?“ tega võin isegi toime tulla, aga arvan, et – äkki 2006. aasta MM-finaalturniiriga?

Viimase kolme aasta jooksul olen seda üsna kohe saadakse aru. enda jaoks dokumentaalide ja videote kaudu rohSee on muidugi hea fantaasia! Kui panna Barcekem avastanud. Olen selle kohta viimasel ajal rohlonas Luis Suáreze asemele Kristjan Kask – hookem uurinud, Boca ja River Plate’i vastasseisud ja ajaga ühe värava lööb äkki ikka ära? Messi lükkab see kurikuulus Copa Libertadorese finaal… talle söötu, Jordi Alba paneb teravaid tsenderdusi – võibolla saab jala pihta? Jalgpall on ju igal pool Juhtub nii, et satud ootamatult FC Barcelona sarnane, põhi ja ABC on ju enam-vähem selge, esindusmeeskonna treeningule. Kõik arvavad, lihtsalt kiirused ja liikumised on teistsugused.

55/18 on Herol Riibergi mängude ja väravate saldo Premium liigas FC Flora eest.

5996 päeva

Mark Anders Lepik

ehk 16 aastat, neli kuud ja 30 päeva oli Riiberg vana, kui tegi 2013. aastal oma Premium liiga debüüdi.

lõi hiljuti üle Riibergi rekordi: nimelt oli Herol 16 aasta, kuue kuu ja 19 päeva vanuselt FC Flora noorim väravalööja Premium liigas, Lepik lõi aga 2017. aastal oma debüütkolli üheksa päeva nooremalt.

2020 SEPTEMBER JALKA

25

EM 2012

Läbi napikate tähtede poole.

Kümme aastat imelise valiksarja algusest II osa: Kuidas koondisevanker Fääridel otsapidi kraavi vajus Jalka jätkab suure tagasivaatega Eesti koondise tegemistele 2012. aasta EM-valiksarjas. Esimeses osas jõudsime 2010. aasta sügise lõppu: Eesti oli pärast võõrsil Serbia alistamist kodus Sloveeniale tasavägise mängu valusalt kaotanud.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Lembit Peegel

2

010. aasta lõppes Eestile mitme sõpruskohtumisega: novembris viigistati kodus Liechtensteiniga, detsembris jäädi võõrsil alla nii Hiinale kui Katarile. Mitte just kõige säravamad tulemused – samas anti viimases kahes kohtumises võimalus tavapärastele varumängijatele ja noortele tulevikumeestele.

2011. aasta märts kirjutati Eesti vutilukku kullakarva tähtedega – sellele järgnes aga enneolematu sõit Ameerika mägedel.

Mäng nr 5 29. märts 2011 Eesti–Serbia 1 : 1 84. Vassiljev – 38. Pantelić Eesti: Pareiko, Jääger, Rähn, Piiroja, Klavan, Puri (29. Purje), Dmitrijev, Vassiljev, Kruglov, Ahjupera (55. Oper), Saag (66. Kink).

Võidu maitsega viik: Dmitri Kruglov ja Konstantin Vassiljev tähistavad magusat viiki Serbiaga.

26

JALKA SEPTEMBER 2020

Märtsi lõpus toimunud kohtumine Serbiaga oli Eesti märtsikuiste mängude teine vaatus – esimene oli toimunud vaid neli päeva varem, kui seisuga 2 : 0 pandi istuli kahekordne maailmameis-

EM 2012 saavutasime, näitasid samamoodi, et ükskõik mis riigid vastamisi on, otsustavad ikkagi need mänA. Le Coq Arenalt eemaldati gijad, kes on platsil.“ 72 Serbia toetajat Teisel poolajal aga hakkas ka Eesti surve kasvama – 84. minutil said lõpuks oma kätte ka siPärast seda, kui võõrsilmängul Itaaliaga korraldasid Serbia koonnisärgid. Konstantin Vassiljev virutas Andres dise fännid korraliku mässu, ei olnud neil karistuse osana lubatud Tallinnas peetud mängul tribüünil olla. Sellest hoolimata leidsid Operi teenitud karistuslöögi enam kui 25 meetrilt tee väljaku äärde 72 ultrafänni, kes said mängu jälgida paarimadala põrkega alumise nurga poole ning see leikümne minuti jagu, enne kui nad arreteeriti ja märulipolitsei poolt diski tee väravasse – 1 : 1! Sealjuures oli Vassiljev minema viidi. Mängu korraldajad olid võimalikeks intsidentideks sarnasest kohast neli päeva varem sahistanud ka hästi valmis ja turvatöö sujus.

Uruguay vastu – toona aga mitte karistuslöögist, vaid mängulisest situatsioonist. ter, vaid kaheksa kuud enne seda MMi Konstantin Vassiljev: „Ilmaolusid poolfinaalis pallinud Uruguay. Üle ega arvestades oli kõige tähtsam väravale ümber ei saa nendest mängudest rääpihta saada. Lõpuks ei olnud see muikides ilmast: nii Uruguay kui Serbia dugi mingi fantastiline löök, aga maavastu oli väljak lumine ja lund sadas põrkega palli on keerulisem tõrjuda pidevalt juurde, temperatuur jäi Uruja kõik õnnestuski plaani järgi. Need guay-mängus –4 juurde, Serbia vastu punased pallid, mida lumisel väljakul oli see nullis. kasutatakse, on tavaliselt ka natuke Kuigi võit Uruguay üle oli vägev tuteistsugused, libedamad.“ lemus, olid koondislaste pilgud juba Mäng ei olnud aga veel sugutoona suunatud just nimelt järgmise gi lõppenud, sest mõlemal tiimil oli matši poole. Oli teada, et serblased veel üks väga hea võiduvärava šanss. tulevad meile kodus saadud kaotuse Eesti poolelt sai 90. minutil löögile eest kätte maksma, kohta kätte näiRagnar Klavan, serblaste võimalus oli tama. aga justkui mõnest Hollywoodi stseKonstantin Vassiljev: „Kui enne naariumist. Kolmandal üleminutil viimängu oli tunne, et kõik on korras ja di pikk pall ette kahemeetrise Nikola väljak heas seisukorras, siis vahetult Žigići poole, kelle õhkõrnast puutest enne seda, kui hakkasime platsile minema, hakpääses Pareikoga silmitsi avavärava autor PanDuubel kaks: kas meeletult lund sadama. Mõlemad meeskonneli päeva telić. Esimese löögi suutis Pareiko küll tõrjuda, varem oli Konsnad pidid sellega kohanema.“ ent pall põrkas tagasi vastu ründajat, sealt omatantin Vassiljev Kohtumine algas meile ähvardavalt. Mängitud korda väravapostist väravajoonele. Enar Jääger samast kohast polnud veel sadat sekunditki, kui Taavi Rähn tegi tegi küll meeleheitliku spurdi ja lõi selle sealt misahistanud kaitses paha valesöödu ja serblased saatsid selle nema, aga hollandlasest peakohtunik Bas Nijhuis Uruguay vastu – järel palli viie puutega võrku. Meie õnneks oli otnüüd oli ohvriks näitas keskringi poole – värav loeb.

Serbia. sustava söödu andnud Zoran Tošić suluseisus ja Serbia varumehed valgusid platsile magusat koll ei lugenud. tabamust tähistama, kuid millegipärast jäi abikohJärgnes meie poolt närviline aeg. Serbia surve tunik oma paigale. Temaga konsulteerima minnes lumest üha valgemaks muutunud väljakul kasvas ja jõudis Nijhuis Eesti õnneks järeldusele, et tegeli38. minutil said nad ka oma tahtmise: Raio Piiroja kult oli Pantelić suluseisus, ning 30 sekundit päeksis nurgalipu juures sööduga, jätkurast esialgset otsust värav tühistati. Selle olukorras tekkis meie värava all tõsine valiksarja napikas number kolm! tohuvabohu, mille kulminatsioonina viTarmo Rüütli: „Meie edu põhinebki rutas Marko Pantelić kuuelt meetrilt väju sellel, et kas need napikad lähevad lisküljepommi väravasse – 0 : 1. sinu kasuks või kahjuks.“ Tarmo Rüütli: Konstantin Vassiljev: „Võib öelda, Aivar Pohlak: „Kohtunikelt oli see „Meie edu põhinebki ju et serblastel olid kõik võimalused see briljantne otsus. Mängu ajal oli seda mäng varem ära otsustada. Neil oli mitsuluseisu peaaegu võimatu näha, sest sellel, et kas napikad meid häid võimalusi, Pareiko päästis see tekkis sellest, et pall riivas ühe lähevad sinu kasuks või meid.“ Serbia ründaja pead. Muide, rääkisin kahjuks.“ Pareiko tegi selles mängus tõesti sellest olukorrast paar aastat tagasi oma koondisekarjääri ühe parema esiSerbia jalgpalliliidu toonase juhiga – tuse, noppides ära mitu lähilööki ja üks ühe vastu ta ütles samamoodi, et see oli täiesti uskumatu olukorda. olukord, aga kohtunikud kuidagi selle otsuse teSergei Pareiko: „Serbia vastu tahtis iga mängid ja see oli sada protsenti õige.“ gija platsil tohutult tõestada ja näidata, et Eesti Konstantin Vassiljev: „Pärast võitu Belgradis on väike riik, aga me võime samamoodi jalgpalli oli see viik võidu maitsega. Meie endi jaoks oli ilusasti mängida. Need tulemused, mis sel aastal tähtis näidata, et see võit ei olnud mingi juhus.“ 2020 SEPTEMBER JALKA

27

EM 2012

Mäng nr 6 3. juuni 2011 Itaalia–Eesti 3 : 0 21. Rossi, 39. Cassano, 68. Pazzini Eesti: Pareiko, Jääger, Rähn, Piiroja, Teniste (58. Saag), Puri, Klavan, Vunk, Kruglov, Kink (79. Kams), Zenjov (58. Ahjupera).

Kui pärast märtsikuiseid kohtumisi oli Eesti koondise meeleolu ülev ja eesmärgid suured, siis 2011. aasta juuni osutus Eesti koondisele üheks ajaloo kõige mustemaks kuuks üldse. Mai lõpp ja juuni tähistasid koondisele õige tihedat tööaega: esmalt kohtuti kodus mitteametlikus kohtumises Baskimaaga (1 : 2 kaotus), seejärel võõrsil valikmängudes Itaalia ja Fääri saartega. Kõigele lisaks ootas juuni teises pooles ees Lõuna-Ameerika turnee, kuhu mitu põhimängijat otsustasid kas klubiliste kohustuste või puhkusesoovi tõttu mitte sõita.

Itaaliasse sõitis Eesti koondis küll positiivselt foonilt, kuid siiski teades, et mäng tõotab tulla üliraske. Maestro Vassiljev sai mängus Serbiaga kollase kaardi ja pidi seetõttu Modenas toimunud kohtumise vahele jätma, Venemaa esiliigas saadud vigastus jättis kõrvale aga ka Vassiljevi kälimehe Aleksandr Dmitrijevi. Seega tuli Tarmo Rüütlil tavapärane keskväli ümber mängida: Ragnar Klavan nihutati vasakkaitsest Martin Vungi kõrvale keskväljale, äärekaitsesse toodi Klavani asemel aga hoopis 23aastane Taijo Teniste.

28

JALKA SEPTEMBER 2020

Kui Serbiaga mängu alguses oli ilm veel „normaalne“, siis mängu ajal lumesadu üha tihenes.

Tolku ei olnud ei ühest ega teisest lükkest. Itaalia pani kergest vihmasajust kiirel väljakul käima sellise vurri, mida Eesti koondis polnud juba aastaid kogenud. Sergei Pareiko tegi küll mängu alguses mitu head tõrjet, ent kui Giuseppe Rossi 21. minutil skoori avas, oligi asi sisuliselt tehtud. Tablool küll vaid 3 : 0, aga tegelikkuses oli Itaalia võit kindlamast kindlam.

Gianluigi Buffon pidi oma kohtumise ainsa tõrje tegema 89. minutil.

Tarmo Rüütli: „Me ei saanud kuidagi seda asja pidama. Vastased tegid meile liinide vahelt ja see Napoli huligaan Antonio Cassano valitses ründealust ala.

Nad domineerisid täielikult, meil ei olnud seal midagi kaasa rääkida.“ Dmitri Kruglov: „Vassiljev ei mänginud, Sanja Dmitrijev ei mänginud. Kahjuks meil ei olnud sellist ressurssi, et neid vääriliselt asendada.“ Kohtumist mängukeelu tõttu tribüünilt jälginud Konstantin Vassiljev: „Ükskõik kes meil sel päeval koosseisus oleks olnud – Itaalia oli lihtsalt niivõrd hea. Tribüünilt oli lausa mõnus vaadata, kuidas neil pall liikus, kahjuks oli see meie vastu.

See mäng tuli lihtsalt ära kannatada.“

EM 2012 Mäng nr 7 7. juuni 2011 Fääri saared – Eesti 2 : 0 43. pen. Benjaminsen, 47. Hansen Eemaldamised: 89. Justinussen – 56. Puri Eesti: Pareiko, Jääger, Rähn, Piiroja, Kruglov, Zenjov, Puri, Vassiljev, Kink, Saag (82. Mošnikov), Ahjupera (66. Kams).

Fäärid viisid kohtumise meelega kehvemale staadionile Kuigi Fääri saartel oli kasutada ka pealinnas Tórshavnis asuv moodsam Tórsvølluri areen, valiti Eestiga kohtumise jaoks hoopis väikeses külakeses Toftiris asuv Svangaskarði staadion. See oli fäärlaste iirlasest peatreeneri Brian Kerri teadlik valik: mägede vahel asuvas Toftiris on olud väga rasked mõlemale meeskonnale ning see tasandas jõudude vahekorda. Eestit suutsidki Fäärid ju selles valiktsüklis võita, Põhja-Iirimaaga sealsamas viigistati.

Tarmo Kink meenutab, et nii pehmet väljakut nagu Toftiris ta mujal polegi naljalt kohanud. „Tulime Itaaliast, kus oli +30, ja läksime Fääridele, kus oli +5. Kehale mõjus selliselt, et ei saa aru, mis toimub. Tegelikult ei oleks tohtinud sellise väljaku peal üldse mängu pidada. Väljakule astudes võis vahel hüppeliiges mulla all olla. Ma ei pane siia praegu vürtsi juurde, vaid nii oligi! Nad ütlesid ka, et nad panid mängu meelega selle väljaku peale, ja õigesti tegid, mis seal öelda. Koduväljakueelis tuleb ära kasutada.“ Kingi sõnu kinnitab ka Tarmo Rüütli. „Väljak oli pärast vihma väga pehme. Mäletan, kuidas läksin soojenduse ajal nalja pärast tsenderdusi andma – jalg läks sisuliselt hüppeliigese jagu sellesse pehmesse vettinud murusse!“ Peale keerulise platsi oli totaalselt harjumatu ka 823 elanikuga Toftirisse reisida. Tórshavnis ööbinud koondis ei viinud isegi mängueelset treeningut võistlusplatsil läbi, sest selleks oleks tulnud hotellist tund aega väljakule ja tund aega tagasi sõita, kusjuures bussisõidu ajal avanesid lummavad vaated. „Meil oli väga pikk bussisõit mängupaika mägedes. Me ei viinud isegi mängueelset treeningut võistlusväljakul läbi, kuna see oli nii kaugel. Millegi taha ei ole aga pugeda – vastased olid meist seekord paremad. Tagasisõit oli sisuliselt matusemeeleolus,“ meenutab Janno Kivisild.

Selget allajäämist Itaaliale ei saanud eestlased põdema jääda: suvesoojast Modenast tuli ette võtta lennureis Fääridele, kus ootas jahe ja rõske ilm ning mäng väga keerulisel väljakul (vaata lisalugu).

Mängule lisasid vürtsi mõneti suisa prohvetlikud laused, mida Tarmo Kink oli kohtumise eel leheveergudel välja öelnud. „Kui me ei võida Fääri saari, siis keda veel? Kui kolme punkti kätte ei saa, oleks see väga halb. Peab kuhugi mujale tööle minema… Väga raske mäng tuleb. Kui mütsiga lööma minna, siis lüüakse kaks tükki ära ja lendad koju tagasi,“ põrutas Kink endale omase otsekohesusega. Paraku täpselt nii läkski...

Asjad oleksid võinud olla aga hoopis teistsugused – mäng algas tegelikult Eesti survega ning juba esimesel minutil pidi vastaste väravavaht, kooliõpetaja ja linnavoliniku ametit pidanud 40aastane Jákup Mikkelsen sekkuma Konstantin Vassiljevi kauglöögi järel. Mõnikümmend sekundit hiljem pääses Mikkelseniga silmitsi Kaimar Saag, kes lükkas palli vaid mõnekümne sentimeetri jagu postist mööda. 28. minutil tabas SerTarmo Rüütli: „Kõik asjad olid kaitsva meesgei Zenjovi terav löök posti. konna kasuks. Nende eesmärk oli lõhkuda ja mitAvapoolaja lõpus saabus aga külm dušš: Sander te lasta mängida. Nemad olid jälle peal meeletu Puri kaisutas Fääride nurgalöögi ajal kohtuniku arenergiaga ja suutsid kaitsemänguga meil asjad vates üht vastast liiga kõvasti ja penalti oli tõsiasi. kihva keerata.

Saagil oli hea võimalus, lõi üle. NiiSergei Pareiko hüppas ühele, Fróði Benjaminsen gi kehva olukorra pealt said vastased avapoolaja lõi teisele poole ja viis kodumeeskonna juhtima. lõpus penalti – plaks! Teine poolaeg ei Kannatuste rada jätkus Eesti jaoks jõua veel korralikult alatagi, kui juba kohe teise poolaja alguses: mängitud ei meie vastu penalti.

Kaks penaltit selliolnud veel 30 sekunditki, kui segadus ses mängus…

Niisama ehitada oli väga meie karistusala juures päädis selleraske, penaltitest oli tunduvalt lihtsam ga, et Dmitri Kruglov kukutas vastaste väravaid lüüa.

Vastasele tuleb au anda, ründaja – taas penalti! Seekord suutis Sergei Pareiko: nemad tegid oma asja ära nii, nagu oluPareiko küll Benjaminseni löögi tõrjuda, „Tulime kõik ühe lennukiga kord võimaldas, ja võtsid maksimumi.“ ent meie kaitsjad ei olnud tagasipõrkuEestisse tagasi. Vaikus.

Janno Kivisild: „Julgen öelda, et alanud palliks valmis ja Arnbjørn Hansen Läksin Tarmo Kingi juurde hindamist ei olnud. Mõistsime, et meil tegi seisuks 2 : 0. on head mängud all, aga samal ajal oleHalb olukord muutus veelgi halveja ütlesin talle: ära kunagi me ka piisavalt haavatavad, kui meenumaks üheksa minutit hiljem, kui Sander mängi nende sõnadega, tada kasvõi sedasama esimest mängu Puri ei suutnud kohtuniku pehme vile mida sa enne kohtumist Fääridega.

Me ei saanud sellele mänjärel emotsioone taltsutada ja teenis ütled.“ gule vastu minna lihtsalt nii, et võtame palli vihaselt vastu maad viskamise eest rutiinse võidu. Pärast kaotust oli küll teise kollase kaardi. Tõtt-öelda oleks mure, et miks asjad nii on ja mida nüüd tegema mõni teine vilemees võinud punase kaardi hiljem peame.

Istusime Mart Poomiga pärast pikalt ja anda ka Pareikole, kes läks talle mängulises oluarutasime bussis või lennukis, et kus, mis, ja kuikorras jalaga virutanud vastasele kättpidi kallale. das edasi.“ Väga häid võimalusi tekkis aga vähe ning kuigi Sergei Pareikol on siiani südamel Tarmo Kinvastased lõpetasid kohtumise samuti vähemuses, gi julged laused, mille too enne mängu avalikult ei olnud kuivast kaotusest pääsu.

2020 SEPTEMBER JALKA

29

EM 2012

Tšiili ja Uruguay mängud põhjustasid paksu verd

välja ütles: „Tulime kõik ühe lennukiga Eestisse tagasi. Vaikus. Läksin Tarmo Kingi juurde ja ütlesin talle: ära kunagi mängi nende sõnadega, mida sa enne kohtumist ütled. Elu on karm ja kui selliselt ütled, siis see näitab, et sa ei austa vastaseid. Tean oma kogemusest: kui niimoodi sõnad õhku viskad, kasvõi kosmosesse, siis need võivad nii karmilt vastu tulla. Pärast seda oli meie ainus võimalus tõestada end tulemustega.“ Pärast mängu Fääridega sai ka Eesti koondis hästi tunda vana jalgpallitõde: oled täpselt nii hea, kui oli sinu viimane mäng. Võidud Serbia ja Uruguay vastu ning varasemad head esitused olid vaat et unustatud. Nii meedias kui fännide seas räägiti tasahilju sellest, kas Tarmo Rüütli peaks üldse ametis jätkama – rääkimata sellest, et pasundati alagrupist edasi jõudmise võimaluse „lõplikust“ kadumisest. Meeskond ise püsis aga ühtne, kuigi hiljem tunnistatakse, et palju ei olnud puudu, et vanker oleks päris kraavi vajunud.

Tarmo Rüütli: „Tol hetkel musta masenduse tunnet ei olnud. Tihtipeale meenutan Nemanja Vidići sõnu, mis ta ajakirjandusele ütles, kui Serbia meile kaotas: jah, kaotasime selle mängu, aga see ei tähenda, et oleme kehv meeskond.“ Kaimar Saag: „See mäng oli korralik äratus.

Meid toodi maa peale tagasi, aga panime pea alla ja töötasime edasi.“ Sergei Pareiko: „Mäletan hästi, mis kriitika oli ajalehtedes, usk hakkas neil ära kaduma. Me ise teadsime, et jalgpallis juhtub selliseid mänge ka.“ Raio Piiroja: „Fääride kaotuse järel oli olukord piiri peal – seal oleks võinud kogu kaardimaja laiali vajuda. Kuna mängijad hoidsid kokku ja said hästi läbi, siis sisemuses oldi rahulikud. Pärast oli ju veel see turnee puhkuse ajal…“ (järgneb)

30

JALKA SEPTEMBER 2020

Kuulsad vastased olid Eestil Lõuna-Ameerika turneel vastas parimas rivistuses. Mikk Reintami õhulendu vaatab pealt Diego Lugano.

Lõuna-Ameerikas peetud kohtumised põhjustasid omajagu paksu verd, sest Eesti ei saanud kokku kaugeltki oma parimat koosseisu.

Marko Meerits tegi näiteks Tšiili vastu oma koondisekarjääri esimese täismängu.

Koondise toonasest olukorrast rääkides ei saa üle ega ümber mängudest Tšiili ja Uruguayga. Juuni teises pooles toimunud kohtumistele sõitis Eesti sisuliselt B- või isegi C-koondisega, kuna paljud põhitegijad olid kas hõivatud klubi juures või soovisid lihtsalt aasta ainsal võimalikul ajal perega koos olla ja puhata. Meedias tekitasid loobumised mõistagi kehvade valikmängude taustal furoori. Põhirivistuse meestest olid rivis vaid Dmitri Kruglov ja Sander Puri. Mitu meest, kes otsustasid puhkuse kasuks, said Pohlakult avalikult noomida.

Lõpuks kaotasid sinisärgid Copa Americaks valmistunud ja kõikide staaridega varustatud Tšiilile ja Uruguayle 0 : 4 ja 0 : 3.

Järjekordsed nulliga kaotamised ei teinud head ei Eesti koondise ega ka Tarmo Rüütli toonasele mainele – siit-sealt kostsid taas küsimused, kas peatreeneri vahetus peaks olema aktuaalne. Jalgpalliliit jättis Rüütli aga pukki – kusjuures lootsi ei kutsutud vaibale isegi pärast kaotust Fääri saartele.

Aivar Pohlak: „Meil on põhimõtteline lähenemine, et Eesti Jalgpalli Liidu juhatus ei ole kunagi tõmmelnud – erinevalt paljudest, kes reageerivad kohe väga jõuliselt ja kiiresti.

Kui näiteks üritasime enne koroonat leppida kokku teist märtsikuu mängu, siis tahtsime kohtuda Norra ja Serbia playoff’i paari kaotajaga. Norralastega saime kokkuleppele, aga serblased ütlesid, et kahjuks on nii, et kui me Oslos kaotame, siis hiljemalt tund pärast mängu on treener hotellis vallandatud ja meil pole kellegagi Tallinnasse tulla.

Võibolla tekkisid pärast kaotust Fääridele mõtted, et ehk oleme olukorras, kus tuleks pärast tsükli lõppemist peatreeneri vahetust kaaluda, kuid see oli ka maksimum.“ Abitreener Janno Kivisild mäletab samuti, et juunikuu oli koondisele ka vaimselt keeruline. „Meil ei lastud kaotust Fääri saartele väga pikalt põdeda, sest kohe tulid otsa mängud Lõuna-Ameerikas, kus saime 0 : 4 ja 0 : 3, ja tasemevahe tundus sellest veel suurem. Ühe hulga jaoks meie seast rusus seejärel veel rohkem.“

Eestis mängib jalgpalli

2703

naist ja tüdrukut + sina? + õde? + tütar? + ema?

Liitu treeningutega ja vaata täpsemalt:

# tüdrukudONmängus

Arsenal

Gabon

Pierre-Emerick Aubameyang

Foto: Jana Pipar

Tallinna Legion

Eesti

Pavel Londak

Foto: Jana Pipar

Nõmme Kalju

Eesti

Kaspar Paur

Foto: John Walton/PA Wire/PA Images/Scanpix

KOHTUNIKUD

Kristo Tohver

pidas Saudi Araabias elu raskeima mängu Augustis tegi Eesti kohtunike brigaad (peakohtunik Kristo Tohver, abikohtunikud Silver Kõiv ja Sten Klaasen) ajalugu, teenindades kaht kohtumist Saudi Araabia meistriliigas.

Tohver räägib Jalkale, et eksootilised kohtumised andsid mitmes mõttes väärtusliku kogemuse, sealhulgas füüsilises mõttes tema elu kõige raskema kohtumise.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: erakogu

K

utse kõrberiiki vilistama minna tuli eestlastele suhteliselt ootamatult – esimene kontakt oli alles paar päeva pärast 18. juulil toimunud Levadia ja Flora kohtumist, kus sama kolmik õigust mõistis, 27. juuli hommikul asuti aga juba Tallinnast teele. „Pidime pakkumise omavahel läbi arutama ja ka jalgpalliliiduga kooskõlastama,“ selgitab Tohver Eestisse naasmise järel. „Lihtne see otsus aga ei olnud – pidime perest kaks-kolm nädalat eemal olema, lisaks veel tagasi jõudes kaks nädalat karantiinis.“ Pakkumine oli hea, sest sisaldas endas ka Eesti kohtunikele esmakordset võimalust vilistada mängu, kus oli kasutusel ka videokohtuniku süsteem ehk VAR. „Pingelt või tähtsuselt ei ole need võrreldavad Euroopa liiga või rahvuskoondiste mängudega, aga need olid esimesed kohtumised, mille tegin väljaspool Euroopat. Täiesti teistsugune keskkond, kultuur, kliima – õppida oli palju. Lisaks muidugi ka VARi aspekt – esimest korda elus sai seda katsetada päris mängus.“ Saudi Araabias on välismaalt pärit kohtunikud igapäevane nähtus. Igas voorus on kaheksa kohtumist, millest osa on alati kaetud rahvusvaheliste vilemeestega. „Pärast meid saabus sinna näiteks argentiinlane Néstor Pitana, kes vilistas teatavasti kaks aastat tagasi MM-finaali,“ toob Tohver välja.

Kahe mängu peale kokku sai Tohver mängu ajal VARi ekraani juures käia kolmel korral. „Väga hea tunne sinna minna ei ole, sest Euroopas tähendab see üldiselt, et oled teinud vale otsuse ja lähed seda muutma. Seal on aga loogika hoopis selline, et kui on kahevahel olukord, siis oodatakse, et kohtunik läheks seda video pealt üle vaatama,“ selgitab Tohver. „Esimeses mängus oli

Silver Kõiv, Kristo Tohver ja Sten Klaasen Saudi Araabias.

kohe seitsmendal minutil penaltiotsus, mille ma väljakul andsin, ja olin selles suhteliselt kindel.

Mind kutsuti aga ekraani juurde seda üle vaatama. Juhtus aga nii, et operaator, kes kohtunikele videopilti vahendas, oli suhteliselt algaja ja näitas meile olukorda ainult ühe nurga alt, kust tundus, et lükkamine kastis oli imekerge. Muutsin otsuse ära – pärast seminaril näidati seda aga eri kaameranurkade alt ja teiselt poolt oli näha, et see oli tegelikult selge penalti! Kaameranurk ja aegluubis video jätsid mulle vale mulje. Kuna tegin seda esimest korda, siis ei osanud ma ka olukorda teise nurga alt küsida, sest arvasin, et mulle näidatakse parimat nurka. Hea näide sellest, kuidas ka VAR võib eksida.“ Teises mängus aitas VAR aga Tohveri brigaadil kollase kaardi punaseks muuta. „Kõik käis nii kiiresti ja väljakul meie jaoks halva nurga all, et meil oli võimatu näha, kuhu kõrge jalg tabas. Video pealt oli kõik aga hästi nähtav ja muutsime kollase kaardi punaseks. Saime VARi kohta hea kogemuse.“ Kõvaks katsumuseks osutus Saudi Araabia kliima. „Esimene kohtumine toimus keset kõrbet 38 kraadiga. Kuna kaalul oli palju, siis oli mäng intensiivne ja võitluslik. Kui Euroopas olen tavaliselt mängu ajal pulsi mõttes umbes 20 minutit „oranžis“ kõrge intensiivsusega pulsitsoonis, siis seal olin 40 minutit. Samas sain hakkama. Teine mäng oli aga umbes 100 kilomeetrit rannikust ja 42 kraadiga – seal oli oluliselt niiskem ja tõesti raske. Füüsiliselt olin maksimaalses tsoonis seal isegi vähem kui esimeses mängus, aga enese liikuma sundimine oli mängu lõpus väga raske. Õnneks ei jäänud midagi selle taha, aga just füüsiliselt oli see ilmselt mu elu raskeim mäng.“

2020 SEPTEMBER JALKA

39

NAISED

Tiheda jalgpallisügise mõjust

naisjalgpallurite igapäevaelule Amatöörmängijate mure on see, et kui sinimustvalge vormi selga tõmbamiseks läheb, peab esmalt saama kokkuleppele oma tööandjaga – kas kodumaa eest tohib palli mängima minna? Enamasti ikka tohib, aga siis tekib uus küsimus – kas rahakott ka lubab?

Tekst: Laura Jaansen | Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

S

elliste küsimustega pistab rinda enamik naiste A-koondise mängijaid, kes argipäeval käivad põhitööl ja õhtuti mängivad klubijalgpalli. Kontrastiks saab tuua olukorra maikuust, kui Sergei Lepmetsale näidati säärase tegevuse eest punast tuld ja FCI Levadia sundis väravavahti vaid ühe töö kasuks otsustama. Sellist stsenaariumit naistejalgpallis niipea veel näha ei saa, kuid see pole kellelegi ka üllatus. Selle kirjutise mõte pole parastada, miks pole meie naised professionaalsed jalgpallurid, vaid see, kuidas nad panevad töö ja jalgpalli omavahel toimima nii, et need päriselt ka toimivad.

Miks on see küsimus praegu õhku tõusmas?

Kui enamasti on koondise tegemised hajutatud aasta peale laiali, mis tähendab, et küllaldaselt jääb aega nii tööks, eraeluks kui ka sportimiseks, siis sel sügisel ootab mängijaid varasemast tihedam graafik. Peale sügiskuudesse planeeritud kolme üheksapäevase koondiselaagri mängivad FC Flora naised oktoobris kümne päeva jooksul kolm Meistrite liiga kohtumist. Kiire matemaatika abil selgub, et 79 päeva jooksul (esimese koondiselaagri avapäevast viimase lõpupäevani) veedavad jalgpallurid 37 päeva kas koondise juures või klubiga välismaal. Kusjuures oktoobrisse jääb vaid seitse tööpäeva. See omakorda tõstatabki küsi-

40

JALKA SEPTEMBER 2020

muse, kuidas saavad amatöörmängijad seda kõike endale „lubada“.

Eesti Jalgpalli Liidu avalike ja koostöösuhete osakonna juht Mihkel Uiboleht selgitab, et alates 2018. aastast saavad naisjalgpallurid treeningulaagris osalemise eest päevaraha, mida nähakse kompensatsioonina koondises veedetud aja eest.

Selleks et hüvitist saada, peab aga tegemist olema mitmepäevase laagriga, üksikute treeningute eest kompensatsiooni ei saa. Olenevalt finantsvõimalustest on ühe päeva tasuks kujunenud 20 eurot. Kui korrutada keskmise tööpäeva pikkus alam-tunnipalgaga, selgub, et koondislaste kompensatsioon on päeva kohta peaaegu seitsme euro võrra väiksem. Veelgi suuremad käärid tekivad, rääkides pikemast ajavahemikust, ja nagu juba mainitud, saab päevaraha vaid ööbimisega ehk mitmepäevaste laagrite eest, sest seepärast on auk sissetulekus oluliselt suurem. Toonitan veel kord, et võrdluses pole keskmine, vaid alampalk.

Niisiis saavad mängijad ühe üheksapäevase laagri eest 180 ja kolme eest 540 eurot. Kahtlemata pole kolme kuu kontekstis tegemist suure summaga, kuid üleüldises plaanis on kompensatsiooni olemasolu naistejalgpallis suur ja väga oluline edasiminek. Arenguruumi siiski on ja seda mitte vaid hüvitise suuruses: tasu laekub ebaregulaarselt ja vaid kahel korral aastas. Seega on pisut uljas loota, et töölt puudumise tõttu saadud

NAISED auasi, ja võimaldavad paindlikku töögraafikut,“ on Uiboleht praeguse seisuga rahul.

Eeskuju näitavad EJL ja FC Flora tööandjana ka ise. Uiboleht selgitab, et jalgpalliliidu töötajale saadetud koondisekutse kutsub esile hoopis positiivseid emotsioone, ning kinnitab, et mängijal võimaldatakse koondises osaleda ka kiirel perioodil. Samamoodi käitub tööandjana Flora: treeneritena töötavad mängijad saavad koondise esindamiseks alati võimaluse ja püütakse aidata asenduse leidmisega.

Mis saab aga neist mängijatest, kelle tööandja pole jalgpallimaailmaga ehk nii tuttav? Nii Flora kui ka koondise eest mängiv Kristiina Tullus kinnitab, et tööandja talle trennides ja laagrites osalemiseks piiranguid ei sea. Soosiv nüanss seisneb eelkõige selles, et Tulluse peamine töövahend on arvuti, mis võimaldab tal tööd väljasõitudele kaasa võtta. „Kui ongi mingi pikem laager, siis tuleb lihtsalt arvuti kaasa võtta ja leida aega, kus natuke tööd teha,“ selgitab andmesisestajana töötav Tullus ning lisab, et tihe jalgpallisügis talle tööl probleeme tekitada ei tohiks.

Flora ja koondise väravasuul seisvale Getriin Striginile on jalgpalli ja töö kooskõlla saamine vastupidi suurem katsumus. Selleks et koondise ja klubi tegemistes osaleda, peab ta kindlaid kuupäevi aasta alguses ette teadma ja selle järgi sätib paika oma puhkusepäevad. „See aga tähendab seda, et kui on tihe aasta nagu 2020, siis Eelkõige kompensatsioon saabub koos põhitöö palgaga, reaalseks puhkuseks päevi ei jagu,“ selgitab Strituleb väga tihe ning arusaadavalt võib koondises osalemine pangin paratamatust naistejalgpallis. Niisiis kuluvad sügis FC Floras na mängijate sissetulekule korraliku põntsu. esiväravavahi ettenähtud puhkusepäevad ja seitmängivatel Erinevalt jalgpalliliidust pole Floral võimase lisaks võetud päeva jalgpalli mängimisele. SiinEesti naistelik naismängijatele palka või muud tasu maksta, koondislastel. kohal pole tegemist aga tööandja jonniga. Strigin Artiklis räägivad sest klubi eelarves pole selleks lihtsalt kohta. Ka lisab, et kuigi tööandja on toetav, siis on priorioma olukorrast ei anna Meistrite liiga alagrupiturniiril osalemine teetsed kolleegide ja klientide vajadused. Olgugi näiteks Kristiina selleks võimalust, kuigi UEFA jagab toetusi. „Riiet jalgpalli ja tööaja klappima saamine võib olla Tullus (vasakult gid, kes näiteks alagrupiturniiri korraldusõigust mõneti stressirohke ning saabuv sügis mõjutab teine) ja Getriin ei saa, saavad UEFA-lt väiksema rahalise toetuse, Strigin (oranžis). ka sissetulekut, ei lase Strigin end sellest heidumis kulub lennupiletitele ja kindlustutada. „Ideaalne see pole, aga arved saan sele, et alagrupiturniirile sõita,“ selgimakstud,“ jääb väravavaht positiivseks. tab olukorda FC Flora tegevjuht Reili Tulevikku silmas pidades kinnitab Järvalt, kes lisab, et summad on oluliJärvalt, et Flora püüab jõuda punkti, selt väiksemad kui meestejalgpallis. kus klubis mängivad ka tasustatavad Sellest hoolimata ei ole mängijad naissportlased. Sellises võimaluses on Getriin Strigin: ise koondise (ega klubi) esindamisest kindel ka Uiboleht, kes selgitab, et kahe „Kui on tihe aasta nagu loobunud, vaid probleem tekib hoopis aasta eest tekkinud, koondisemängi2020, siis reaalseks siis, kui puudub sobiv asendaja või pole jaid hõlmav toetuste süsteem oli vajalik oluliste ülesannete tõttu lihtsalt võipuhkuseks päevi ei jagu.“ samm. Peale selle on Eesti riigi kaudu malik töölt puududa. „Tuleb mängijaid saadud toetus kahele koondisemängijamõista, sest nad teevad oma parima, et le aastas. „Selleks on erinevaid variante, ühendada koondise esindamine ja igapäevatöö,“ aga me ei välista, et ühel hetkel rakenduvad ka leiab Uiboleht. Teisalt mängivad olulist rolli ka naisteklubidele teatud mängijapõhised toetused,“ tööandjad, keda on varasematel aastatel kutsuon Uiboleht tuleviku suhtes optimistlik. Kuigi vara tud üles paindlik olema. Siiski on olukord selgelt on rääkida selgetest elementidest, mida seesuguparanenud ja viimastel aastatel ei ole EJL pidane rahalise abi tegevuskava endas hõlmaks, leiab nud koondislaste tööandjatele riigi esindamise Uiboleht, et klubipõhise programmi maht hakkab olulisust selgitama. „Tuleb kiita, et väga paljud olema suurem ehk kätkeb endas suuremat hulka tööandjad saavad aru, et koondise esindamine on mängijaid.

2020 SEPTEMBER JALKA

41

MÄNGIJA LUUBI ALL

Oliver Jürgens Mullu Itaaliasse siirdunud Oliver Jürgensit on seni Eesti noortekoondiste eest mängimas nähtud vähe, kuid Eesti jalgpallipublik loodab teda tulevikus kindlasti rohkem näha.

Andekat ründajat iseloomustavad teda Eestis treeninud Atko Väikmeri ja Martin Klasen. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Atko Väikmeri: Õhuvõitlustes peaga mängimine pole Oliveri tugevus, kuid kindlasti ka mitte probleemne koht. Messi skoorib peaaegu alati, kuid harva peaga.

Martin Klasen: Oma lühikese kasvu kohta on tema peaga mängimise oskus väga hea, leiab kastis vabu tsoone ja suudab peaga skoorida. Suuremate keskkaitsjate vastu õhupallide järele minnes jääb veidi hätta, aga see on tema masti ründajate puhul üsna tavaline.

Atko Väikmeri: Väljakunägemine, hea mängulugemise oskus ja korralik söödupagas aitavad luua ka teistele häid skoorimisvõimalusi.

Martin Klasen: Juba pisikesest peale olnud väga hea, näeb käike teistest varem.

SISU

JÕUD

Atko Väikmeri: Oliver oli juba üheksaaastaselt väga pühendunud eesmärgile, et jõuda jalgpallis kaugemale kui Eesti liiga, ning praegu pole tema lagi veel käes. Karjääriredelil on veel mitu astet, kuhu jõuavad vaid üksikud.

Martin Klasen: Tohutu sisu ja potentsiaaliga. Kui suudab endale leida maailmatasemel klubi, kus saab mängida tipptasemel noorte vastu, võiks temast tulla Eesti läbi aegade parim ründaja.

Atko Väikmeri: Duellides on tugev.

Martin Klasen: Aastatega on läinud palju paremaks ja ka Itaalias on ta mehistunud, aga kui ta suudaks lähiaastatel muutuda veel tugevamaks ja sitkemaks, viiks see tema mängu järgmisele tasemele.

VASTUPIDAVUS

Atko Väikmeri: Väljakul alati eeskujulik ja valmis end pildituks pingutama.

Martin Klasen: Isegi siis, kui tal enam energiat pole, on ta väravalöömise nälg nii suur, et leiab aurude pealt jõu ja paneb lõpuni.

KIIRUS

Atko Väikmeri: Kiiruslikud omadused on algusest saadik olnud esmaklassilised ja pole olnud näha tagasilangust vigastuste või kasvueast tulenevate võimalike komplikatsioonide tõttu.

Martin Klasen: Esimesed sammud on tohutult plahvatuslikud, tema suunamuutused on ühed parimad, mida olen Eesti mängijate puhul näinud. Maksimaalset kiirust saab veel arendada.

LIIKUVUS

Atko Väikmeri: Osaleb võibolla pisut vähem meeskondlikus kaitsetöös, kuid üks ühele duellides on väga agressiivne ja edukas pallide tagasivõitja. Samal ajal liiguvad ta mõtted juba vasturünnaku võimalusi kaaludes. Üleminekutel on ta väga edukas.

Martin Klasen: Kindlasti üks tema suurimaid trumpe.

SÖÖT JA LÖÖK

TEHNIKA

Atko Väikmeri: Oliveri iseloomustab ründajale omane väravavaist, erakordne kiirus ja väga hea tehniline tase. Juba kümneaastaselt skooris Oliver mõlema jalaga ja efektiivsus on sellest ajast kogu aeg paranenud.

Martin Klasen: Löök on mõlema jalaga väga tugev ja täpne. Lühike sööt ja kombineerimisoskus on väga head, pikema söödu vajalikkust tema positsioonil väga pole.

Atko Väikmeri: Kiire õppimisvõime ja meeletu soov on tõstnud Oliveri teistest Eesti noortest ründajatest kõrgemale ja praeguseks lennutanud juba Itaaliasse. Tema tehnika ei lagune ka suurtel kiirustel ja tema ründajaoskused toovad tulemuse. Selliste näitajatega on hetkel Eestis vast kaks ründajat.

Martin Klasen: Eesti mängija kohta erakordselt hea tehnikaga ründaja.

5 4 3 2 1 0

5

Väljakunägemine

42

5

Vastupidavus

JALKA SEPTEMBER 2020

5

Liikuvus

5 4

Tehnika

Õhuvõitlus

4

Jõud

5

Sisu

4,5

Kiirus

5

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Imeinimene, kiisu ja vene

räpi fänn

Kes on hetkel maailma parim jalgpallur?

Minu arust on olemas tippklassi mängijad, kes otsustavad mänge kõrgel tasemel. Nimetada üht mängijat on raske, sest igal positsioonil on omad parimad. Minu esiseitse: Thibaut Courtois, Sergio Ramos, Casemiro, Kevin De Bruyne, Sergio Agüero ning loomulikult ka Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo.

FOTOD: Jana Pipar

CV Sündinud: 10.05.2003 Positsioon: ründaja Klubi: AS Roma Endised klubid: Lasnamäe Ajax, FCI Levadia, Tallinna Kalev, Harju JK, Nõmme Kalju, Nõmme United, Hellas Verona Treenerid: Boriss Dugan, Dmitri Ustritski, Atko Väikmeri, Lauri Nuuma, Mikk Haavistu, Zaur Tšilingarašvili, Martin Klasen, Erki Kesküla Koondis: U16 1/0

Kui oleksid loom, siis kes?

Oleksin kass: siis meeldiksin kõikidele tüdrukutele ja ema kiidaks juba selle eest, et hästi söön ja armsasti laman.

Kas viimase sekundi võiduvärav või kübaratrikk?

Valiks viimase sekundi võiduvärava. Kübaratrikk on ka mõnus, aga võit viimasel sekundil on väga tugev elamus.

Mille poolest oled oma tiimikaaslaste seas tuntud?

Itaalias teavad mängijad, et ma ei karda külma. Kui õues on 16 kraadi ja kõikidel on joped seljas, siis mina olen lühikeste pükstega – imeinimene nende jaoks.

Kui saaksid kohtuda mõne maailmakuulsa näitleja või muusikuga, siis kelle valiksid?

Morgenshtern ja Kizaru – need on vene räpistaarid. Mulle meeldib nende muusika ja oleks huvitav nendega vestelda. Mul on kõik nende laulud peas, nii et võiksime koos ka laulda.

Kas eesti jõulupraad või itaalia pasta?

Itaalia pasta carbonara on minu kindel lemmik.

Mulle meeldib itaalia toit väga, rasvane liha ja mulgikapsas mulle eriti ei maitse.

Kas mets või meri?

Meri. Soe läbipaistev meri Horvaatias.

Mis on sinu parim ja halvim omadus mängijana?

Palliga olen ohtlik, olen hea. Ilma pallita hakkab mul igav – see ongi minu nõrkus.

Martin Klasen: „Poiss, kes võiks mängida kaks mängu jutti.“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Selliseid momente on palju, näiteks minu värav Zeniti vastu. Nõmme Unitediga pääsesime HJK Cupil finaali, võites Zeniti penaltitega (mänguseis 2 : 2). See oli väga tugev emotsioon. Ka meie võit viimasel Gothia Cupil brasiillaste üle. See oli tugev tiim, lõin neile kaks väravat.

Veel tooksin välja hat-trick’i Interi vastu, kui kuulusin juba Verona koosseisu; lõin neile parema ja vasaku jalaga ning peaga. Nendes hetkedes seisnebki minu jalgpallitee, nii võiduemotsioone kui ka kaotusi on olnud palju. Seepärast jalgpall ongi nii populaarne: sa ei suuda ükskõikseks jääda, kui mängid või kaasa elad.

2020 SEPTEMBER JALKA

43

TREENER

Marti Pähn:

meie töö ei saa kunagi valmis Esiliigas palliva Tartu Tammeka U21 meeskonna peatreener Marti Pähn sõnab, et treeneritöö ja jalgpalli arenemine ei saa kunagi lõppu – kogu aeg toimuv protsess on nii selle töö võlu kui valu. Eesmärke seab läbinisti Tartu mees väikeste sammudega, sest see vähendab läbipõlemise ohtu.

J

44

JALKA SEPTEMBER 2020

Pähn kandnud ka teise Tartu klubi Welco oma.

Foto: erakogu

Aga kerime aega veidike tagasi – kuidas kõik alguse sai?

Eri rollides

Tekst: Kadi Parts uulikuus triumfeerisid Marti Pähna hoolealused U19 eliitliiga finaalis, alistades 1 : 0 Tallinna Legioni eakaaslased. 31aastane treener tunnistab, et see oli tema karjääri uhkemaid hetki, kuid suuri õnnestumisi on olnud varemgi. „Kui panna tulemusi medalitesse või karikatesse, siis see finaalivõit oli suurim, aga kindlasti pakkus palju rahulolu ka see, kui Tammeka U21 noore võistkonnaga 2018. aastal esiliiga B-st esiliiga A-sse tõusime,“ räägib Pähn senistest triumfidest.

Peale Tammeka vormi on läbinisti Tartu poiss Marti

Marti Pähn tänavu juulis peetud U19 eliitliiga meistriliiga finaalis Tammeka U19 võistkonda juhendamas.

Foto: Anna Andreas

Jalgpalli juurde jõudis noor Marti kooliajal, kui läks teises klassis Kivilinna koolis trenni. Nüüdseks treeneriametit pidav Pähn meenutab, et mõnda aega hoidis ta jalgpallitrenni vanemate ees saladuses, avalikuks tuli see alles siis, kui treeningurühmas oli kulutuste jaoks vaja raha küsida. Nii see läks, et korra trenni jõudnud noormees jäigi jalgpalli juurde ja aastate möödudes jõudis noortekoondiste ridadesse.

Juba 17aastaselt debüteeris ta koduses kõrgliigas, kandes Tartu Tammeka särki. „Kui panna asi konteksti, siis toona ei olnud mängijate valik võrreldav sellega, mis on praegu,“ meenutab Pähn, et ilmselt sattus ta liiga kiiresti liiga sügavasse vette. „Ilmselt seetõttu toimusid minuga need asjad liiga vara. See ei olnud loomulik ja loogiline areng, et oled omavanuste keskkonnas ja saad areneda. Nii palju vanemate mängijate seltskond oli noorele mängijale vaimselt raske keskkond, kus olla,“ lisab ta.

Suure potentsiaaliga mängumehe karjäär sai tagasilöögi siis, kui Pähn U19 koondise eest Moskvas vigastada sai. Sellele järgnesid heitlikud ajad ja ülikooli kõrvalt jõudis ta Tammeka asemel ringiga hoopis teise Tartu klubi JK Welco juurde.

Kuus aastat veetis ta mustvalgete särgis mängides, kuid siis jõudis tagasi Tammekasse, kus ta hakkas astuma esimesi samme treenerina. „Tammekas oli olukord, kus mitmel treeneril oli vaja

TREENER abitreenerit ja üheks neist meestest oli Indrek Koser,“ räägib Pähn. „Tagantjärele olen mõelnud, et mul vedas, et sain kohe Indreku kõrvale. Siis ta lasi juba esimestest trennidest väga palju mul ise teha ja toimetada. Heal treeneril peab olema oskus, kuidas oma abitreenereid kasutada, koolitada ja võistkonnale lähemale tuua. Ega mul ei olnud treenerina kohe suuri ambitsioone, aga tundus tore asi, mida teha, ja sealt hakkas kõik edasi kerima,“ lisab loo peategelane.

Esialgu päris väikeste jalgpallihuvilistega alustanud Pähn on nüüdseks jõudnud veidi vanemate treenimiseni ning hetkel on ta Tammeka U21 tiimi peatreener, samuti aitab jõudumööda Tammeka U19 meeskonna juures. Ent väljaku ääres juhendamine pole ainuke amet, mida on endine mängumees saanud Tammekas proovida: mõnda aega kasutas ta ära ka oma ülikoolist saadud kommunikatsiooniharidust ja aitas Tammeka kodulehele uudiseid luua. „Hea, et sain mõlemat rolli proovida, aga treeneritöö rütm ja väljakutsed on minu jaoks palju huvitavamad ja arendavamad. Kui pidin valima, siis polnud küsimustki, kumma kasuks otsus langeb,“ nendib Pähn.

Tammeka

neritöö on suures osas inimeste juhtimine ja õigesti kohtlemine ehk tuleb teada, millal teha kurja häält ja millal kellelegi õlale patsutada. „Tahan olla treener, kes pakub oma mängijatele nii vastutust kui vabadust; et mängijatest kasvaksid nii platsil kui väljaspool jalgpalli mõtlevad inimesed, kes suudavad toimuvat analüüsida ja julgevad olukorTunne oma publikut dadesse tuua muutuseid,“ arutleb Pähn.

Treeneritöö spetsiifikast rääkides ütleb Pähn, et Tulevikust rääkides ütleb tartlane, et TammeFoto: Tartu Tammelõplikku rahulolu ja millegi täielikku valmimist ka Facebooki leht kast ära ta ei kipu, sest areneva treeneri jaoks on selle töö juures ei näe. „See on pidev protsess: töö, seal hea keskkond. Kui uurida tema pikemaajalisi mis ei saa kunagi valmis,“ sõnab tartlane. „Mind ambitsioone, jääb mees tagasihoidlikuks ja ütleb, köidabki see, kui sa näed, et see et eesmärke tuleb seada realistliprotsess on edukas, mängijad saakult. „Minu mõte on selline, et kui vad hea emotsiooni ja sina saad selle sead väga kõrge eesmärgi – näiteks kaudu oma panuse justkui tagasi. Ka olla A-koondise peatreener või jõusee tekitab rahulolu, kui näed, et see da noore mängijana Euroopa tippprodukt ehk jalgpall, mida mängiPaigalolemine ei meeldi: klubisse –, ja kui paari aasta jooksul me, muutub paremaks. Mulle meelsee eesmärk ei realiseeru, võid olla „Olen inimesena rääkimises dib, et see töö pakub vaheldust ja on väga pettunud,“ selgitab Pähn. „Sinu parem kui kirjutamises ja aktiivne. Olen inimesena rääkimises sisemine motivatsioon võib langeda liikumises parem kui seismises.“ ja on suurem oht läbipõlemiseks.“ parem kui kirjutamises ja liikumises parem kui seismises,“ lisab TammeNii ei olegi Tammeka noortetiimi ka duubli juhendaja. loots vähemalt hetkel seadnud enTeisest küljest toob Pähn välja, et pidev protdale sihti saada uueks A-koondise peatreeneriks. sessi sees olemine on ka selle töö kõige raskem Pigem tahab ta iga aastaga areneda, muutuda ise osa, sest õnnestumisele võib kiiresti järgneda treenerina paremaks ja muuta paremaks ka oma ebaõnnestumine ja see võib olla vaimselt väga mängijaid, sest tähtis pole ainult kõrgete tähtede koormav. „Lisaks pole ka sellist perioodi, kus väga püüdmine, vaid ka oskus seada endale mõistlikke pikaks ajaks saaksid ennast välja lülitada. Vaimlähieesmärke, mis aitavad fookust hoida. „Looselt tuleb õppida, kuidas selle elurütmi ja kogu mulikult tuleb treenerina kompida oma piire, aga hooajarütmiga toime tulla.“ tee selleni võiks kulgeda loogiliselt. Tuleb olla Oma käekirjast rääkides ütleb Pähn, et ta võib enesekriitiline ja lisaks suurtele sihtidele seaolla nii pehme kui karm: tähtis on teada, millal da endale jõukohasemaid lühema perspektiiviga kumba lähenemist kasutada. Ta selgitab, et treeeesmärke,“ vaatab Pähn tuleviku poole.

U21 peatreeneriks sai Marti Pähn 2016. aasta lõpus ja just selle pildiga tegid tartlased oma kodulehel uudise teatavaks.

72

26

21

punkti kogus Marti Pähna juhendatav Tammeka U21 2018. aastal esiliiga B-s.

See andis teise koha ja edasipääsu esiliiga A-sse.

mängu sai Marti Pähn kirja Premium liigas. Debüüdi tegi ta Tammeka eest 2006. aasta märtsis, olles toona 17aastane.

minutit tegi Marti Pähn maikuus oma seni ainsas 2020. aasta mängus kaasa II liiga kohtumises, kus ta mängis Tammeka III eest.

2020 SEPTEMBER JALKA

45

SPORDIPSÜHHOLOOGIA

Spordipsühholoogia nõuanded: sisekõne Eesti Jalgpalli Liidu spordipsühholoogia konsultant Laur Nurkse jätkab Jalka lugejatele spordipsühholoogia/soorituspsühholoogia põhimõtete, eesmärkide ja oskuste tutvustamist.

Tekst: Laur Nurkse | Foto: Jana Pipar

K

ui eelmine soorituspsühholoogia artikkel (ilmus maikuu Jalkas) oli sissejuhatav ja tutvustas lühidalt mitut erinevat, kuid üksteist täiendavat psühholoogilist oskust, mis aitavad edendada sportlikku sooritust (sisekõne, soorituseelsed rutiinid, visualiseerimine, planeerimine, eesmärkide püstitamine ja lõõgastustehnikad), siis käesolev artikkel keskendub ühele konkreetsemale psühholoogilisele oskusele – mõtetega tegelevale sisekõnele.

Mõtete justkui nähtamatu olemus – need tulevad ja lähevad – muudab mõtete ja mõttemustrite adumise abstraktseks, mistõttu suuname oma tähelepanu pigem psühholoogilistele konstruktidele, mis tunduvad hoomatavamad ja realistlikumad (näiteks meeltega maailma tajumine).

Sisekõne on aga kognitiivse kontrolli osas üks võimsamaid oskusi, sest reguleerime sellega oma mõtteid. Sisekõne on seega personaalne sisemine dialoog iseendaga suhtlemiseks ja seeläbi enda juhtimiseks. Sisekõne on lüli mõtete ja liigutustegevuse vahel, sest motoorikat juhtivad keskused saavad ülesandele suunatud signaali just mõtete juhtimiskeskusest. Teaduskirjandus on viimase kahekümnendi jooksul uurinud, kuidas mõjutab sisekõne sportlikku sooritust. Sealsed uuringud on püüdnud avastada aspekte, kuidas sisekõne sooritust mõjutab, ning leidnud ka mitu olulist vastust.

Artiklis käsitletakse sisekõne praktilisi võimalusi ja tuuakse välja mitu rakenduslikku meetodit (kuidas seda kasutada?), selgub sisekõne olemus ja funktsioon (mis see on?) ning põhjenduslik taust selle kasulikkuse kohta sportlikule sooritusele (miks seda kasutada?). `

Endaga rääkida on okei

Sportlased räägivad iseendaga tihti, kui mitte isegi kogu aeg. Treeningutel ja võistlustel. Treeningu eel ja pärast ning enne võistlust ja võistluse möödudes.

Räägitakse ennetavalt sellest, mis ootab ees (näiteks „ma löön täna värava“ või „täna me vist kaotame“).

Räägitakse ka sellest, mis juhtub käesoleval hetkel

46

JALKA SEPTEMBER 2020

(näiteks „löö“, „hüppa“, „suuna ääre poole“), ning räägitakse ka sellest, mis juba juhtus, kas refleksioonina või hinnanguna sooritusele või sündmusele (näiteks „oleksin võinud rohkem pingutada“ või „täna läks halvasti, sest polnud üldse õnne“). See on täiesti normaalne protsess, sest selliselt meie aju mehhanismid töötavadki. Kogu see iseendaga rääkimine võib avalduda vaikselt endamisi kõneledes või valjult ekspressiivselt väljendudes – mõnikord me kontrollime seda, mõnikord purskab miski meist valjusti justkui iseenesest välja. Iseenda seisukohast ei ole tegelikult aga üldse määrav, kas sisekõne avaldub vaikselt ja sisemiselt või valjult ja välimiselt – sest kõneletakse iseenda konstrueeritud mõttevälgatustega niikuinii. Mõlemal juhul suhtleme iseendaga – stimuleerime, kirjeldame, suuname või hindame soorituskeskseid liigutustegevusi ja sündmusi. Seega võib sisekõne (nii sisemiselt ja vaikselt kui valjult ja välimiselt) avalduda täiesti ootamatult endale märkamatultki. Ja nii tüüpiliselt ongi.

Sisekõne konstrueeritakse tavaliselt pigem harjumuspäraste mõttemustrite toel, mis on ajas teadvustamatult kujunenud, või täiesti värskete juhuslike reageeringutega mingitele (uutele) soorituskesksetele tegevustele või sündmustele.

Mõlema tavapärase sisekõne avaldumise võimaluse puhul on tegu teadlikult ettekavatsemata ja planeerimata tegevusega. Ettekavatsemata või planeerimata protsesse iseloomustab aga juhuslikkus. Juhuslikkus väljendab nähtuse ebaolulist, ajutist või ebapüsivat seost, mille puhul võib nähtus toimuda ühel või teisel viisil või ka toimumata jääda. Soorituse puhul on aga juhuslikkus ju nähtus, mida sooviks igal juhul vältida. Näiteks jalgpal-

SPORDIPSÜHHOLOOGIA Teaduslikud uuringud näitavad, et motiveeriv sisekõne on eriti efektiivne pingutusega seotud nüanssides, näiteks mängu lõpus vastupidavuse hoogustamises.

Sisekõne on jutt, mida saab öelda vaikselt või valjult, juhuslikult või ettevalmistatult selleks, et stimuleerida, kirjeldada, suunata või hinnata soorituskeskseid tegevusi või olukordi.

Sisekõne on seega mõtete juhtimise strateegia. See, mida endale ütlen, tõenäoliselt ka juhtub või sedasi ka tunnen. See mõjutab meid nii lühiajaliselt kui ka pikemas perspektiivis. Kui mälu seostub inimestel tavaliselt mälestustega minevikust ehk meenutustega, siis tegelikult on mälul ka teine võimekus – nimelt luua plaane ja kavatsusi.

Sel juhul räägime prospektiivsest mälust ehk ettevaatavast mälust ja mitte retrospektiivsest mälust ehk tagasivaatavast mälust. Prospektiivne mälu on kognitiivse kontrolli ja sisekõne suhtes määrava tähtsusega – milline ma tahaksin olla, mida ma tahaksin kindlas olukorras teha või mida ma tahaksin pärast kindlat tegevust saavutada.

Mitu külge

Sisekõne jaguneb funktsionaalsuse põhimõttel kaheks – eristatakse motivatsioonilist ja instruktsionaalset sisekõnet.

Motiveeriva sisekõne eesmärk on suurendada enesekindlust ja enesetõhusust, vähendada ärevust ja suurendada pingutuseks valmisolekut. lis üldisemalt harjutatakse ja lihvitakse meisterlikNäiteks väsimuse korral ergutamine: „läheb-läkust paljude oskuste puhul, et vältida juhuslikkust. heb!“, „ma suudan seda!“, „c’mon!“.

Olgu selleks esimese puute tehnilised aspektid, Instrueeriva sisekõne eesmärk on kiirendada võistkondlike mänguprintsiipide taktikalised astähelepanu ümberlülitust, kohandada häirivaid pektid või koordinatsiooni kehalised aspektid. mõtteid ja suunata soorituskeskne fookus spetSeega on sisekõne juhuslik ja ettekavatsesiifilistele liigutustegevusega seotud aspektidele mata avaldumine ohtlik, sest sellele toetudes (kehalised, tehnilised, taktikalised oskused). Näijätame soorituse spetsiifilised aspektid kontteks tuleva sooritusliku aspekti meelde tuletamirollimata. Ehk ei kontrollita ise sisekõnet, vaid ne: „reageerin kiiresti“, „vaata palli, lastakse sisekõnel naiivselt ennast siis suuna“, „ole vastasega kontaktis!“. mõjutada. Teisisõnu toetume aju vaiNüüdisaegsed teaduslikud uurinkimisi süsteemile, mis juba eelmisest gud näitavad, et motiveeriv sisekõne artiklist teadaolevalt ei soodusta eduon eriti efektiivne pingutusega seoka tippsoorituse võimalikkust või reatud nüanssides (näiteks vastupidaSisekõne on jutt, mida saab liseerumist. Soorituspsühholoogias vuse hoogustamises) ning instrueeriv öelda vaikselt või valjult, levib ka ütlus „ole ettevaatlik, mis sa sisekõne spetsiifiliste soorituskeskütled, sest pea meeles, et sa kuulad“. juhuslikult või ettevalmistatult sete nüansside võimendamises (näiselleks, et stimuleerida, teks löögi täpsuse mõjutamine).

Milles seisneb sisekõne?

Sisekõne strateegia jaguneb samuKõigest sellest hoolimata on meil või- kirjeldada, suunata või hinnata ti kaheks mudeliks, millest esimene soorituskeskseid tegevusi või malus muuta kogu protsess vastupitoetab rohkem negatiivsete mõttediseks – lõpetada enda kuulamine ja olukordi. mustrite teadvustamist ja muutmist, alustada endaga rääkimisega. Siinkoteine loob võimaluse luua nii-öelda hal saamegi rääkida sisekõnest kui oskusest juhtühjale lehele uued efektiivsed mõttemustrid. tida oma sisemist suhtlust iseendaga.

Esimene mudel jaguneb neljaks komponendiks Mõtete juhtimine ehk sisekõne strateegiline või faasiks: mõtete märkamine, mõtetele vastamine, kasutamine tähendab eri märgusõnade või fraamõtete ümbersõnastamine ja mõtete kinnistamine. side instrumentaalset kasutamist süstematiseeriNeed sisekõne komponendid on omavahel tud või ettekavatsetud moel eduka enesereguleeseotud jätkuvuse printsiibi kaudu, mis tähendab, rimise eesmärgil. et sisekõne strateegia on protsess. Iga faas viib Seega miks peaks sisekõne oskust arendama? järgmisse ning protsess käib ringiratast. Mõtete Sellepärast, et luua endale efektiivse enesejuhtikinnistamise faas ei ole seega kunagi lõplik, sest mise võimalus, et sportlik sooritus saaks endale sportlase uus oskuslik tase ja suurenenud võisoovitud moel realiseeruda. mekus võivad eeldada uute mõtete vajalikkust, et 2020 SEPTEMBER JALKA

47

SPORDIPSÜHHOLOOGIA soorituslikku potentsiaali taas edasi arendada.

Mõtete Mõtete märkamine märkamine avaldub sooritust pärssivate (tüüpiliselt negatiivsete) mõtete tähele paneMõtete mises ja äratundkinnistamine mises, et need mõtted soorituse realiseerumist ei segaks. Sportlane õpib Mõtete avastama soorituskeskümberseid mõttemustreid ehk sõnastamine seda, milliste enesekohaste väidetega ta iseendaga suhtleb.

Järgnevalt tuleks mõtetele ratsionaalse pilguga peale vaadata ja kontrollida, kuivõrd tõepärased ja efektiivsed need on, ehk vastata iseenda mõtetele. Siinkohal võib sportlane näiteks aduda, et praegused mõtted on ebasobivad või ebarealistlikud ehk ei soodusta üldse soorituse realiseerumist. Seejärel jõuab sisekõne juhtimise protsess mõtete ümbersõnastamise faasi, mis seisneb varem leitud mõtete realistlikkuse teisiti sõnastamises. Sportlane õpib soorituskeskseid mõtteid formuleerima ja väljendama endale sobival ja kasulikul viisil, et soorituse tulemuslikkust parandada. Mõtete kinnistamine tähendab valitud sobivate ja efektiivsete mõtete (sõnad, fraasid jms) harjutamist ja kordamist, et luua tähelepanule vajalik fookus ja kehale vajalik erutus eesmärgiga optimeerida mõtete muster sooritust soodustavaks automaatseks süsteemiks.

Teise mudeliga saab leiutada kindlate jalgpalli soorituskesksetele oskuste realiseerimisele või situatsioonide lahendamisele suunatud mõtteid, mis toetaksid soorituse edukust ja tulemuslikkust endale soovitud moel. Järgmisena tuleks leiutatud mõtteid mitme järgneva treeningu jooksul õigetes olukordades rakendada, et katsetada nende sobivust, mugavust ja efektiivsust. Kui osa mõtteid vajab kohandamist või täpsustamist, siis viia sisse muudatused ja korrektiivid. Seejärel pühenduda taas kord praktiseerimisele, sest korduste arvuga areneb harjumus, mis ajas aina kinnistub ja loob lõppkokkuvõttes efektiivse mõttemustri alusel eduka soorituse automaatsuse. leiutan

rakendan

kohandan

Mõlema mudeli puhul on oluline teha eneseanalüüs ja/või õppida iseendast tundma – mis mind motiveerib ja milliseid instruktsioone tahaksin endale kindlates jalgpallilistes situatsioonides öelda. Kõik see on oluline info, et oskaksime end vajalikul momendil veenda oma suutlikkuses teha parim sooritus või olla pärast sooritust teadlik, milliste mõtetega end kaotuse järel üles turgutada.

48

JALKA SEPTEMBER 2020

Isiklik sisekõne käsikiri

Mõtetele vastamine

Lõpuks valmib sportlase personaalne sisekõne käsikiri (script). Näiteks jalgpalluri sisekõne käsikirjas võiks ilmneda nii motiveerivad kui instrueerivad mõtted, kuidas valmistuda näiliselt nõrgema või tugevama vastase vastu, kuidas tegutseda näiliselt nõrgema või tugevama vastase vastu kaotus- või eduseisu puhul või kuidas reageerida näiliselt nõrgema või tugevama vastase vastu alistumise või alistamise korral. Peale selle loomulikult nii rünnaku, kaitse kui üleminekute ehk jalgpalli põhimomentide taktikaliste aspektide motiveerivad ja instrueerivad märksõnad. (PS! Neid sisekõne aspekte saab väga edukalt luua ka võistkonna tasandil!) Spetsiifilisemate olukordade üksikasjad (näiteks duellid, individuaalne meisterlikkus (tehniline ja kehaline) või standardolukorrad) nõuavad samuti loomulikult nii motiveerivaid kui instrueerivaid üksikuid mõtteid või isegi omaette sisekõne käsikirja.

Lõpetuseks tuleb rõhutada ka asjaolu, et oluline on eristada sisekõne emotsionaalne sisu tulemuslikkusest. Positiivne sisekõne ei garanteeri alati tulemuslikkust. Tulemuslikkuse võib tuua ka negatiivne, ennast utsitav sisekõne, kui seda õigesti rakendada. Kõik on selles osas vägagi personaalne.

Sportlasele on positiivse sisekõne kasutamine selles mõttes kohustuslik, negatiivne aga pigem rangelt soovituslik.

Sisekõne on sportlasele võimas oskus, mis aitab muuta soorituskeskseid liigutustegevusi kvaliteetsemaks – täpsemaks, kiiremaks, intensiivsemaks, koordineeritumaks, tugevamaks ja vastupidavamaks. Sihikindlus ja järjepidevus sisekõne kasutamises pikema aja vältel loob sportlasele eelduse, et soovitud sportlik sooritus realiseerub maksimaalse võimekuse tasemel.

SISEKÕNE Motiveerivad ja instrueerivad personaalsed sõnad, fraasid, laused.

Harjutamine ja sisekõne kinnistamine

MENTALITEEDI MUUTUS Eneseregulatsioon ja enesekontroll Suurenenud valmisolek ja enesekindlus Edukam tähelepanu juhtimine

praktiseerin

PAREM SOORITUS Lisalugemist

Papaioannou, A. G., Hackfort, D. (Eds.), „Routledge Companion to Sport and Exercise Psychology: Global Perspectives and Fundamental Concepts“ (Routledge 2014) Raudsepp, L., Hannus, A., Matsi, J., Koka, A., „Spordipsühholoogia õpik“ (Tartu, AS Atlex 2010)

Ole kursis

EESTI JALGPALLI tegemistega!

@Eesti jalgpall

RANNAJALGPALL

Eestlaste kolmikvõit

andis lätlastele motivatsioonisüsti Augusti keskel sai lõpu läbi aegade esimene rannajalgpalli Eesti-Läti ühisliiga, mille formaat osutus koroonaviiruse tõttu pisut teistsuguseks, kui esialgu plaaniti. Sellest hoolimata oli Coolbet rannaliiga avahooaeg suur õnnestumine, leiab Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Ants Liigus

K

oroonapandeemia puhkedes olid rannavuti eestvedajad nii Eestis kui Lätis äraootaval seisukohal: kuna Läti olukord oli viiruse leviku suhtes Eestist laias laastus kaks nädalat maas, tuli ära oodata aeg, mil mõlemas riigis on olukord stabiliseerunud, enne kui mängudega alustati. „Algselt pidi esimene etapp algama 13. juunil Lätis, aga eestlaste jaoks umbes samal ajal Läti piirid alles avanesid. Lõpuks alustasime 4.–5. juulil, aga me ei olnud enne seda tükk aega kindlad, kas isegi siis õnnestub meil võistlusi pidada,“ muigab Kask.

Kuna hooajaga alustati sisuliselt kuu aega hiljem, kui plaanitud, muudeti juhendit ja jäeti ära playoff, mis oleks esialgu pidanud toimuma augusti lõpus. Selle asemel selgitati meister välja kaheksa võistkonna osavõtul kaheringilise liigasüsteemi tulemusena.

50

JALKA SEPTEMBER 2020

Coolbet rannaliiga võitja 2020 – SK Augur Enemat.

„Kõik osapooled said otsuse põhjustest aru ja olid leplikud,“ kiidab Kask. „Mõned võistkonnad suisa eelistavadki ilma playoff’ita mängida – mõnes mõttes on liigasüsteem ausam. Sel aastal selgus meistervõistkond küll juba enne viimast etappi, kuid teise, kolmanda ja neljanda koha saatus oli sellegipoolest lõpuni lahtine. Playoff’i mõte oli see, et viimane etapp oleks kindlasti pingeline ja põnev, aga tegelikult oli põnevust ka ilma selleta.“ Koostöö lätlastega sujus Kase sõnul kenasti, kusjuures Eesti klubide kolmikvõit lisas tema sõnul Läti meeskondadele kõvasti indu juurde, et edaspidi eestlastele paremini vastu saada. Ühisliiga formaadil nähakse ka pikemat tulevikku. „Kui hooaja alguses olime seisus, kus keegi ei teadnud täpselt, kuidas jõudude vahekord kujuneda võib, siis reaalsuses said lätlased kõva motivatsioonisüsti juurde. Nad tahavad täiega edasi panna!“ räägib Kask. „Meiega võtsid nüüd ühendust ka leedulased, kes soovivad samuti, et nende võistkonnad punti võetaks – Leedus on kaks väga head klubi. Pakkusime neile välja, et liiga võiks välja näha selline, et Lätist ja Leedust oleks mõlemast kaks klubi ning Eestist kuus. Liiga kasvaks seega kaheksa võistkonna pealt kümnele, kusjuures kümnest klubist kaheksa oleksid väga tugeva tasemega. Mängiksime samamoodi kaks ringi.“ Eesti rannajalgpall on Kase sõnul võrreldes lõunanaabrite omaga pisut paremas seisus tänu

RANNAJALGPALL järjepidevusele. „Me ei ole ühtegi hooaega vahele jätnud – alates 2003. aastast oleme igal aastal mänginud. Lätlastel ja leedulastel on aga vaheaastaid sees olnud ja kogu asi käinud üles-alla. Oleme taristu ja meeskondade poole pealt pisut ees, aga see ei tähenda tingimata, et me mängulise taseme poolest tohutult üle oleksime. Sel aastal olid Eesti klubid küll kolm esimest, aga siin võib mõelda ka nii, et pandeemia pani väikese paugu – Läti klubid on harjunud leegionäre kasutama, aga Venemaalt ei saanud ju koroonaviiruse tõttu sel aastal kedagi appi tuua. Olen kindel, et 2021. aastal tuleb sealt selline koosseisutugevdus, et…

Nad ei taha eestlastele alla jääda!“ naerab Kask.

Hoolimata sellest, et Lätis toimuma pidanud liiga avaetapp jäi ära, jõudis Coolbet rannaliiga siiski esimest korda ajaloo jooksul ka Eesti pinnalt välja: teine etapp peeti juuli keskel Lätis Jūrmala rannas. „Kui kohale jõudsime, oli juba 30 kraadi sooja! Tagasiside oli kõigi poolt väga positiivne,“ kiidab Kask.

Augur Enematile tõi võidu kvaliteetne ja sügav tiim

Eesti meistriks krooniti 2020. aastal SK Augur Enemat, kes on nüüd klubina Eesti meistriks tulnud kokku neljal korral: viimati triumfeeriti 2018. aastal, enne seda aga 2012. ja 2013. aastal. Edu oli mäekõrgune: tiitlivõit kindlustati juba eelviimasel etapil, kogu hooaja peale kaotati vaid üks kohtumine ja sedagi olukorras, kus tiitel oli juba kindel.

Tiimi eestvedaja ja Eesti koondislane Rasmus Munskind plaanis sealjuures hooaega alustada mängijana, kuid suve alguses saadud vigastus ei jätnud ta lühikeseks hooajaks mitte pealtvaatajaks, vaid… treeneriks! „Olin juba kaks hooaega mängiv treener olnud, aga kaks trenni enne hooaja algust sain põlvevigastuse. Kuigi külgsideme osaline rebend paraneb umbes kuus nädalat, tähendas see ajastuse tõttu täpselt seda, et hooaeg mängijana jäi mul vahele,“ selgitab Munskind.

Mängiva treenerina tundus Munskindile juba hooaja alguse eel, et Augur Enemati komplekteeritus on parim – küsimärgiks oli aga Läti tiimide tase. „Peale esimest etappi sai selgeks, et lätlased nii kvaliteetsed ka ei ole. Meie aga saime selleks hooajaks kolm korralikku väravavahti, liitusid veel Tarmo Kink ja Ragnar Rump, kes olid varem Peugeot’ võistkonnas mänginud. Kaks mängijat tulid ka Sauelt. Koosseis oli sügav ja kui keegi mingil põhjusel mängida ei saanud, oli asendus kohe võtta.“

Pohlaku tunnustus pani täpi i peale Hooaja viimasel etapil Pärnus viibis kohapeal ka Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, kes vaatas rannajalgpalli mängu täies pikkuses sealjuures esimest korda. „Tahan kõigile öelda: see siin on tõsine spordiareen, see oli tõsine võistlus ja see on väga palju nõudev sport tõsiste võistkondade osavõtul,“ kiitis Pohlak hiljem peetud kõnes. „Ei saa öelda, et ma oleksin väga üllatunud, sest läbi rannajalgpalli komisjoni olin asjadega kursis, aga olin üllatunud tasemest. Oli näha, et osa vendi on väga heas vormis, lausa professionaalid, kes on treeninud selleks, et seda mängu siin niimoodi mängida. Mulle see meeleolu väga meeldis ja rannajalgpall on väga huvitav meelelahutuslik väljund läbi spordi.“ Pohlakul jagus kiidusõnu ka aastaid Eesti rannavutti vedanud Kasele. „Igal protsessil peab olema eestvedaja, et see liiguks kindlate eesmärkidega kindlas suunas. Karile on aitäh vähe öelda. Sina oled seda tassinud ja reaalse tulemuse üle võid uhke olla,” tunnustas Pohlak.

Kase sõnul oli tal toetavaid sõnu mõistagi väga soe kuulata. „Mõnikord öeldakse neid sõnu niisama, aga kuna ta oli kohapeal ja vaatas mängu esimest korda täispikkuses, siis ta nägi, et see on päris sport. Tuleb olla väga heas vormis, et sellisel tasemel mängida, ja selles mõttes oli tal ka endal šokk ja üllatus, et see ala nii raske ja tehniline oli. Neid sõnu oli mõnus kuulata, aga eks ole ka kõvasti tööd tehtud!“ sõnab Kask.

Lätlastega ühise liiga moodustamine Munskindile meelCoolbet dis, sest see pakkus vaheldusrannaliiga rikkamat proovikivi. „Suur osa neist on futsali taustaga sporhooaja diinimesed, kes on heas vormis. lõppjärjestus Meil oli nendega ka mitu rasket mängu – Ropažit ja Beitar KauSK Augur Enemat 38 p BSC Thunder Arvutitark gurit võitsime mõlemat vaid

27 p ühe väravaga. Lõpuks otsustas Nõmme BSC OlyBet 24 p meistritiitli aga see, et lätlased BSC LAT 22 p suutsid teistelt Eesti tippudelt BFS Ropaži 20 p punkte ära võtta. Seetõttu oligi FK Beitar Kauguri 15 p vahe enne viimast etappi piisaBSC Üksjalgvärav Elementmaster 11 p valt suur.“ BSC Türi 0p Kolmeaastase pausi järel mängis rannavuti meistriliigas ka endine murukoondislane Tarmo Kink, kes tuli Augur Enemati ridades ka Eesti meistriks. Munskindil jagus Kingile vaid kiidusõnu. „Tõeline proff! Ta oli kõikides trennides ja kõikidel etappidel alati kohal, isegi siis, kui vigastused kimbutasid. Väravaid tuli tal kuus, aga mõned neist väga olulised. Eks tal läheb natuke aega, et kohaneda – ühest hooajast on vähe, et väga kõvaks mängumeheks saada, aga ta oli tähtis lüli meeskonnast ja tema panus oli väga hea.“

Kristian Marmor

20 väravat

Rimo Hunt

valiti Coolbet rannaliiga hooaja parimaks mängijaks.

lõi Augur Enemati ründeäss Sander Lepik, tulles sellega Coolbet rannaliiga parimaks väravakütiks.

lõi oma debüüthooajal rannaliigas Nõmme BSC OlyBeti eest kokku suisa 16 väravat, millega oli pronksitiimi parim skooritegija.

2020 SEPTEMBER JALKA

51

AJALUGU

Lev Jašin Tallinnas Maineka jalgpalliauhinna Ballon d’Ori laureaate on Eestis käinud küll. Tõsisemad asjahuvilised mäletavad kindlasti, kui meisterlikult suutsid siin palli käsitseda näiteks Cristiano Ronaldo ja Luís Figo, kuidas möödus Tallinna-visiit kuulsal brasiillasel Kakál, või ehk meenub seegi, et töökohustuste pärast on Eestis viibinud koguni omaaegne tippmängija ja pärastine jalgpalliametnik Michel Platini. Kuid kas teadsite, et 60 aastat tagasi, 5. augustil 1960 külastas Tallinna veel üks hilisem kuldpalli võitja, legendaarne väravavaht Lev Jašin?

Tekst: Kalle Voolaid, Eesti spordi- ja olümpiamuuseum | Fotod: Gunnar Vaidla / Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

O

meti nii see oli. Just eelmainitud päeval läksid toonasel Komsomoli staadionil1 NSV Liidu meistrivõistluste A-klassis vastamisi Jašini kodumeeskond Moskva Dinamo ja kohalik esindusklubi Tallinna Kalev. Mängu jäädvustas tuleviku tarbeks Eesti spordifotograafia suurnimi Gunnar Vaidla – ja nüüd toomegi Gunnar Vaidla rikkaliku pärandi talletaja Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi poolt avalikkuse ette valiku selle kohtumise hetkedest.

Publikut hullutanud Must Ämblik

Kaheldamatult oli Eesti jalgpallile oluline kogu 1960. aasta – ikkagi Kalevi esimene hooaeg üleliidulises kõrgliigas! –, ent valitseva NSV Liidu meistri Moskva Dinamo Tallinnas käiku võib tagantjärele pidada üheks selle hooaja mälestusväärsemaks momendiks, moskvalaste väravat kaitsnud Lev Jašinit aga tuleb hinnata üldse üheks läbi aegade tunnustatu-

Lev Jašin Tallinnas vägesid kamandamas.

Karl Kollo on penaltist palli võrku virutanud – legendaarne Lev Jašin on üle mängitud!

maks Eestis käinud jalgpallitipuks. Ta on ju seni ainsa puurivahina pälvinud Ballon d’Ori auhinna, ta on valitud 20. sajandi parimaks väravavahiks ja 20. sajandi maailma jalgpallikoondise liikmeks, lisaks sai ta NSV Liidu vutikoondise liikmena kirja 74 mängu ning tõusis Euroopa meistri ja olümpiavõitja aujärjele.

Tänaseni räägitakse legende Musta Ämbliku (see oli Jašini hüüdnimi) osavusest ja hullutavast mõjust tribüünidele. Nii näiteks on hilisem telekommentaator ja NSV Liidu koondise omaaegne varuväravavaht Vladimir Maslatšenko meenutanud, kuidas Jašin ajas ta 1962. aasta MM-finaalturniiril kohtumises Kolumbiaga hiilgava viimase minuti tõrjega täiesti pöördesse. Ikka nii pöördesse, et vaene Maslatšenko röökis end tribüünil sõna otseses mõttes pildituks ja sadas siis ees istunud pealtvaatajaile minestunult selga...2

1 Praeguse nimega Kalevi keskstaadion.

2 „World Cups. Все чемпионаты мира по футболу. 1954, 1958, 1962“ (Издательский Дом „Украинский Медиа Холдинг“ 2010), 168.

52

JALKA SEPTEMBER 2020

AJALUGU

Tallinna Kalevi jalgpallimeeskond anno 1960 Tallinna Kalevi meeskonna peatreener oli sel hooajal kogenud Elmar Saar, enne II maailmasõda 19 korral Eesti jalgpalli rahvusmeeskonda kuulunud mees, mängijatena kandsid põhiraskust Ants Veldermann, Vladimir Dubrovski, Heldur Kallis, Benno Tael, Edmond Kesküll, Heino Sepp, Erich Kollo, Karl Kollo, Vladimir Rodionov, Rifat Salahadtinov, Raul Nell, Arvo Tammkõrv, Vladimir Nikolajev, Mati Gilden, Albert Samsonov, Aleksandr Kanunnikov, Aleksandr Pismennõi, Nikolai Tsagareišvili jt.1 sa ka Tallinnast pärit vutiäss Moskva Dinamo eest tegi kaa us. lahk st sea e tänavu juunikuus mei

Georgi Rjabov, kes

1 Meeskonna koosseisu taastades oli abiks Lembit Koigi koostatud raamat „Jalgpall minevikust tänapäevani“ (Tallinn, Eesti Raamat 1970).

Jašinile löödi Tallinnas värav!

Kalevi meeskonna ajalooline pääs NSV Liidu kõrgliigasse ehk A-klassi sai toona teoks, kuna 1960. aasta vutihooaja eel otsustati muuta NSV Liidu jalgpalli meistrivõistluste süsteemi. Uute reeglite kohaselt osales A-klassis senise 12 klubi asemel 22 klubi ning sarjale lisati ühtlasi geograafilist mõõdet.3 Moskva Dinamo, 1950. aastatel suisa neljal korral NSVLi meistriks kroonitud suurklubi, kohtus Kaleviga Tallinnas 5. augustil, teisisõnu vähem kui kuu aega pärast 10. juulil Pariisis toimunud ajaloo esimest jalgpalli EM-finaali, mis oli peale Jašini teinud Euroopa meistri veel mitmest Dinamo mängijast. Kuid lisaks värskete Euroopa meistritega tutvumisele suurendas kohaliku pealtvaatajaskonna huvi mängu vastu ilmsesti seegi asjaolu, et dinamolaste ridadesse kuulus üks tallinlastele hästi tuntud mees, siin sündinud jalgpallilootus Georgi Rjabov.

Publikut koguneski tribüünidele rohkesti ning

Lõppskoor kuulutas küll küla liste võitu, kuid Tallinna mee skond andis siiski kuulsatele vastastele kõva lahingu.

Mis sai edasi?

Kui Moskva Dinamo mängis staatusele kohaselt taas suurt mängu ja kroonis hooaja pronksmedaliga, siis Tallinnas neile südilt vastu hakanud Kalevi meeskonna elu oli tegelikult keeruline.

Alagrupi1 lõpetasid kalevlased selgelt viimasena, kogudes üksnes kolm punkti, mis tähendas, et edasi kukuti sarja nõrgimasse tugevusrühma ning jätkati koos Bakuu Neftjaniku, Kišinjovi Moldova ja Vilniuse Spartakiga mänge kohtadele 19–22. Selles seltskonnas tunti end lõpuks piisavalt mugavalt ja võeti grupivõit, mis tagas Kalevile A-klassi liigadebüüdi üldkokkuvõttes 19. koha. Hooaja väravate vaheks kujunes 21 : 72, suurimaks väravakütiks tõusis seitse korda skoorinud Karl Kollo.

A-klassi meistrivõistluste esimeseks etapiks jagati meeskonnad kahte 11-liikmelisse alagruppi, mille tulemuste alusel jätkati mänge tugevusrühmades. Alagruppide parimad jätkasid esikuuikus medalite jagamist, järgmistele kohtadele jäänud aga mängisid omavahel kohtadele 7–12, 13–18 ja 19–22.

osa saadi köitvast matšist. Kalev ei tundnud nimekate oponentide ees liigset aukartust, moskvalaste kaitseliinile tekitati üksjagu peavalu ja nende puurivahile jagati lahkesti võimalusi oma oskusi demonstreerida. Külalised pääsesid küll poolajale 2 : 0 eduseisus (väravad lõid Genrih Fedosov ja vastne Euroopa meister Viktor Tsarjov), ent teisel poolajal suutsid skoorida ka võõrustajad, kui kohtuniku määratud penalti läkitas 72. minutil Jašini selja taha Karl Kollo. Mõõduvõtt lõppeski tulemusega 2 : 14 – ja kuigi kalevlased tabelisse punktilisa ei saanud, jäid kiibitsejad ja ajakirjandus meeskonna mänguga sedapuhku pigem rahule.

Käesoleva kirjatöö autor tänab jalgpalliajaloolast Indrek Schwedet mõnegi asjakohase teeotsa kättenäitamise eest!

1

3 1960. aastaks kutsuti A-klassi koguni 12 liiduvabariigi klubid, kaasa arvatud meeskonnad kõigist kolmest Balti vabariigist.

4 Selle hooaja A-klassi mängude tulemused leiab n siit: https://fc-dynamo.ru/champ/rezult.php?gd=1960.

2020 SEPTEMBER JALKA

53

MAAILM Tühjade tribüünide tõttu on telejaamad asunud vaikust täitma kunstlike heliefektidega. Staadionil olevad mängijad neid aga ei kuule – hääled lisatakse pildile juurde alles ülekandejaamas. Mõnel üksikul staadionil on koduklubi ise üles seadnud põhjaliku helisüsteemi, millega üritatakse jäljendada publiku kaasaelamist ka väljakul olevate mängijate jaoks.

Uusim amet jalgpallis:

vutihelilooja Koroonapausi järel naasnud jalgpallilahingud maailma suurliigades tõid ühtlasi kaasa selle, et teleülekandeid tuli vaatajatele uues olukorras harjumuspärasemaks muuta. Publiku ja fännide puudumisel tekkivat vaikust, mis on paljudele vaatajatele suisa häiriv või ebamugav, täideti mitmel pool kunstlike heliefektidega.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Gary A. Vasquez, USA Today Sports / Scanpix

K

ui tavalisel mängul tuleb helirežissööril muretseda selle pärast, et väljakuäärsed mikrofonid oleksid õiges kohas ja õiged mikrofonid olenevalt mänguolukorrast sisse või välja lülitatud, siis koroonaviirusest tingitud eriolukord muutis seda pilti märgatavalt. Mitu suurt jalgpalliliigat eesotsas Inglismaa Premier League’iga soovisid tühjade tribüünide ees peeta-

54

JALKA SEPTEMBER 2020

vatest mängudest teha ikkagi võimalikult atraktiivse teletoote ning pakkusid televaatajatele võimaluse jälgida kohtumisi kunstliku helifooniga, mis imiteerib fännide laule ja reaktsioone.

Kui näiteks Eesti väiksematel staadionitel ja väiksema publikuarvuga ei pruugi fännihäälte puudumine teinekord esmapilgul isegi arusaadav olla, siis suurtes liigades ja hiigelstaadionitel, kus tavaliselt on kümneid ja kümneid tuhandeid tulihingelisi fänne, on kontrast suur ja publiku puudumine teleülekandes vägagi märgatav. Vaikuses jalgpalli vaatamine tekitab paratamatult seoseid hooajaeelsete treeningmatšide või muude vähetähtsate mängudega – tegelikult mängitakse ju aga olulisi kohtumisi.

„FIFA 20“ murrab päris jalgpalli

Just seepärast ongi suured telejaamad teinud pingutusi, et publiku puudumisest tekkivat helitühimikku täita. Appi võeti valdkond, mis sarnase asjaga igapäevaselt tegeleb: kuulsate „FIFA“ vi-

MAAILM deomängude tootjale EA Sportsile ei ole kunstliku atmosfääri loomine midagi uut, sest „FIFA“ mängudes on fännide helid sees olnud sisuliselt algusaegadest peale.

Alates „FIFA 15st“ on detailselt mängus sees olnud kõikide Premier League’i klubide staadionid ja ühtlasi ka nendel staadionitel kõlavad spetsiifilised laulud, fännide reaktsioonid ja kõik selle juurde kuuluv. EA Sports on helid lindistanud päris mängude ajal, nii et autentsusele on asi võimalikult lähedal. Mängude tootja võimaldaski Premier League’i telepildi tootjatele ligipääsu ligi 13tunnisele materjalile, mida heliinsenerid õigel ajal ja õiges kontekstis vaatajateni tuua proovivad.

Just nimelt ajastus ongi selle töö juures – mida võib naljaga pooleks nimetada vutihelilooja tööks – üks tähtsamaid asju. Heliinsener peab mängu peensusteni tundma ja tajuma väga täpselt ära, milline võiks olla publiku reaktsioon, sealjuures tuleb jälgida ka seda, kumb võistkond mängib koduplatsil.

Selgeltnägija, DJ ja dirigent

Kunstlikud helid on muudes spordiüle kanneteslaialt spordiülekannetes laialtlevinud levinud Helirežissööridele on jalgpallist suuremaks proovikiviks olnud tihtipeale hoopis muud spordialad, kus heli edastamine tuleb lahendada teisiti, et teleülekanded vaatajale harjumuspäraseks teha. Paljudel aladel (näiteks curling, curling, vibulaskmine) asetatakse mikrofonid kas sportlase riiete külge või võistlejale väga lähedale, et kätte saada ja võimendada helisid, mis muidu sumbuksid ülejäänud mürafooni sisse. Mikrofonide kavalat paigutust kasutatakse näiteks ka korvpallis, kus korvilaua külge pandud mikrofon muudab pealtpaneku või vastu rõngast põrkava palli heli väga iseloomulikuks – saalis mängu vaadates ju selliseid hääli tegelikult ei kuule.

Mõnel alal petetakse televaataja aga väga osavalt ära – Eesti spordisõprade puhul on selles vallas kõige parem näide ilmselt murdmaa- ja laskesuusatamine. Kas olete kunagi tähele pannud, kui teravalt ja detailselt on kuulda, kuidas tõusult üles vaheajapunkti rühkiva suusataja suusad ja kepid vastu lund nühivad?

Enamasti on need helid ammu ette lindistatud ning helipuldi taga on kuskil olemas inimene, kes nuppe suusataja sõitmise rütmis vajutab. Täielik petukaup? Võibolla. Aga töötab!

33aastane uusmeremaalane Adam Peri töötab selles ametis Sky ülekannete juures ning Ingnuppu või valitakse reaktsioonile vale intensiivlismaa meediaga suheldes on ta oma töö tausta sus – näiteks ühe kohtumise järel visati internetis pisut avanud. Mängu vaatab ta stuudiost, kusjuuveel tükk aega nalja olukorra üle, kus res tema ees on mitu helipulti kümväravavahi suhteliselt rutiinne püüdminete nuppudega, mis tähistavad eri ne sai virtuaalsetelt fännidelt meeletud reaktsioone ja nende intensiivsust. ovatsioonid. „Sisuliselt on see nagu autoga sõitKui näiteks Hispaania La Ligas kesmine,“ on Peri rääkinud. „Sa ei saa kenduti ainult positiivsetele hüüetele ADAM PERI: liiga kauaks jääda käigukangi vaatama ja mõtlema, et tahad esimese „Sisuliselt on see nagu autoga ja lauludele, siis Premier League’i telejaamad lisasid autentsuse saavutamikäigu teise vastu vahetada – kõik sõitmine. Sa ei saa liiga kauaks seks oma arsenali ka väljavilistamised peab käima enesekindlalt ja instinkjääda käigukangi vaatama ja ja muud negatiivse olemusega helid. tiivselt. Kui me midagi valesti vaju„Ühes mängus oli koduvõistkond 0 : 4 mõtlema, et tahad esimese tame, saavad sellest kõik kohe aru.“ taga ning lõpus otsustasime lasta heInstinktiivsus on selle töö juures käigu teise vastu vahetada – lisid, mis matkisid seda, kuidas nende tõesti oluline, sest reageerimisaega kõik peab käima enesekindlalt fännid meeskonna välja vilistavad. Meion väga vähe – ülekandeid tähelepaja instinktiivselt.“ le endale tundus kõik väga hästi, aga nelikumalt kuulanud jalgpallisõbrad saime pärast mängu klubilt kurja kirja, märkasid, et vahel on kuulda, kuidas „fännireaktkus nad väitsid, et nende fännid ei teeks kunagi sioon“ jääb väljakul toimuvaga võrreldes pisut nii!“ muigab Peri. hiljaks. Peri tunnistab ka ausalt, et tihtipeale vaPeale fännilaulude, juubeldamise ja väljavilisjutatakse kogemata valet reaktsiooni tähistavat tamise tuleb vutiheliloojatel pidevalt reageerida ka väiksematele intsidentidele – koduvõistkonna fännid võivad näiteks reageerida sellele, et mõni Enamik televaatajaid vaikust ei salli nende mängija saab kokkupõrkes haiget või tuleb palliga keerulisest olukorrast välja. Kõik need Inglismaal said televaatajad valida, kas nad soovivad vutiülenõuavad mõistagi kohest reaktsiooni ja õige nupu kannet vaadata kunstliku heliga või ilma – Eestis seda võimalust vajutamist. paraku ei pakutud. Kunstlikud helid tekitasid küll mitmel pool Peri lisab, et mängu ajal tuleb tal teha sadu otvälismaal avalikku arutelu, kus jalgpallipuritaanid nende vastu suseid, milleks on aega vaid millisekundite jagu. võitlesid, kuid kuuldavasti olevat televaatajad siiski ülekaalukalt „Ma üritan pidevalt mängijate mõtteid lugeda: eelistanud mänge kunstlike helidega jälgida – Sky sõnul eelismida nad järgmiseks teha võiksid? Osalt pean tas umbes 80 protsenti vaatajatest just seda varianti. seega olema selgeltnägija, osalt aga dirigent, kes seda heliefektide orkestrit juhatab.“ 2020 SEPTEMBER JALKA

55

KLÕPSUD

Augustikuu läbi kaamerasilma

FCI Levadia ründaja Gando Biala on teinud skoori Viljandi Tuleviku vastu – ning ühtäkki on maa taevas ja taevas maa! Foto: Jana Pipar

Mida teha, kui Premium liiga mängu ajal rebenevad püksid? Nõmme Kalju mees Aleksandr Kulinitš võib oma boksipeatuse kogemusest rääkida! Fotod: Jana Pipar

56

JALKA SEPTEMBER 2020

KLÕPSUD

Kui naistekoondise mängijad lastelaagrit külastavad, tuleb neil ikka autogramme jagada ja lastega koos pilti teha. Kelly Rosen tegi seda suisa sellise pühendumusega, et laskus kõhuli maha!

Foto: Jana Pipar

Selle aasta ainus koondisemäng Eestis, kus on lubatud publik? Väga võimalik. Eesti ja Läti naistekoondiste mängus tõi Eestile napi 1 : 0 võidu Kristina Bannikova tabamus otse nurgalöögist. Bannikova kolli tähistas tribüünil tema koduklubi Pärnu Vapruse arvukas esindus. Foto: Jana Pipar

Rauno Sappinen jättis endast Marijampolė Sūduva vastu kõik platsile.

Foto: Hendrik Osula

FC Flora alustas Eesti klubide eurohooaega mõru kaotusega: Leedu tšempioni Marijampolė Sūduva paremust tunnistati A. Le Coq Arenal alles penaltiseerias. Pettumus oli suur nii mängijate, treenerite kui poolehoidjate seas.

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

2020 SEPTEMBER JALKA

57

10 AASTAT TAGASI

Barcelona noorte talentide laagris sai 13aastaselt osaleda Herol Riiberg. Ta lõi omavahelistel turniiridel enim väravaid, kui sai kirja 12 tabamust.

Koondise uut vormi tutvustati Kaimar Saagi seljas. Lisaks sai võrdlusena näha viit eelmist vormi, millega koondis oli mänginud alates 2002. aastast.

Müüjaks õppis Pärnu kutsehariduskoolis PJK ja Eesti koondise keskpoolkaitsja Kairi Himanen.

Püsimatu sprinteri ja korvpalluri vutikäbid

K

äbi ja kännu rubriigis tutka kõrvalküla mehed ja üks mängija vustati Arnold, Kennet ja oli lausa Aafrikast. Senegalis sündiFred Jädalit. Meeleolukates nud Robbie Roberts oli endale naise meenutustes rääkis omaaegne võtnud Kuressaarest, kaasa vanemad sprinter ja korvpallur Arnold JähiNd 29 KrooNi olid aga pärit Taritu kõrvalkülast ja nii 1,85 eurot sePtember 2010 dal, kuidas ta kossu kõrvalt tänu mees palliplatsile jõudiski. looduse antud talendile jooksmiKuna septembri alguses ootas seni jõudis. „Kui 1963. aastal läkmeie A-koondist ees EM-valikmäng sin Tallinna Kalevi halli võistlema, Itaaliaga, peatuti sellel vastasseiei osanud ma stardipakkegi maha sul mitmel puhul. Küsitluse rubriipanna. Seal olid pakud, mida pidi gis võrdles saapamaa jalgpalli fänn külje pealt reguleerima, aga ma ei Rene Leiner Itaalia ja Eesti jalgpalosanud ja startisin, vale jalg ees,“ likultuuri. „Üheks erinevuseks on rääkis Jädal. kindlasti ka see, et Eestis olen ma ForzA itALiA! Ta meenutas ka oma tormilikohanud väga palju inimesi, kes i! st ee , edAsi si aegu eri ülikoolides: kolm korda täna toetavad ühte ja homme juba s NA suu rrA No Gert KA ms vAAtAb e jõudis ta õppida Tartu ülikoolis, katäiesti teist võistkonda,“ väitis LeiKo NdA vee L ei tuL Pär Nu üh ism ees Ard iL itu JAL GPA LLi KA hel korral EPAs ja korra Tallinna pe30 eLA NiK uGA tAr ner. „Itaalias oled sa sünnist surAs Lm LAu i mN u ALL hü FäN Nis eKt or i LiP dagoogilises instituudis, ent ühegi mani truu ainult ühele võistkonnallas Casi iker / daniele de rossi / Postrid: simone Pepe kõrgkooli lõpetamiseni ei jõudnud. reim, Aiko orgla, le. Nagu minagi.“ Indrek Schwede Kairi himanen, olev ste, Kalla Ken ano, : Pluss , Antonio Cass Fred ja Arnold Jädal Lars hopp, Kennet, Kinnisvara, „Olin rahutu hing ja kõik tuli mulle võttis pikemas loos vaatluse alla ka o tiisler, FC elva, A&A herol riiberg, tarm JK suema väga kergelt kätte – nii sporditulemuItaalia jalgpalli kujunemisloo ja sised kui ülikooli pääsemised,“ selgitas seelu ning välistähe rubriigis tutJädal. Ta lisas, et ei suutnud spordile vustati itaallaste ründajat Antonio keskenduda, sest elu ise tundus liiga ahCassanot. vatlev. Kui ta siis kord ühele kergejõustiku Pikemas usutluses tunnistas võistlusele läks ja seal toonaste nimekate Gert Kams, et kahetseb noorena meestega koos stardipakke sättis, „jäid neil tehtud valikut, et tegeles pikalt üllatusest suud lahti – mees, kes muidu suusatamisega. Kams kahetses sepatrullis lõbusas meeleolus piki Rüütli tädagi, et kord Kehtna jalgpallikooli navat, asub nendega rinda pistma!“. jõudnuna ei tahtnud ta seal pikalt Oma jalgpallihuvilistest poegadest olla. „Mulle ei meeldinud see, et rääkides sõnas Jädal, et vanem poeg peab võõraste inimeste juures elaKennet käis poolteist aastat Hispaanias, ma,“ meenutas Kams. „Koju sai aikuid ilmselt sai poiss liiga vara võõrasnult nädalavahetuseks ja mõnikord se keskkonda saadetud, sest kodumaale ei saanud sedagi. Olin harjunud naastes oli ta muutunud kinnisemaks. Noorem kogu aeg kodus olema ja tegelema oma asjadega poeg Fred mängis toona Tartu Santoses ja tema ning oma sõpradega olema.“ eeskujuks oli Tartu oma mees Taijo Teniste.

Huvitava leiuna sai loo juures näha fotot, kus Külastuse loos oli Jalka seekord sõitnud lausa noor Gert Kams poseerib koos Indrek Zelinskiga.

Saaremaale, et seal tutvuda kohaliku rahvaliigaPildi allkiri kõlas nii: „Ehkki ründelegendi (Zelinstiimi Tarituga. Lennart Komp uuris väikese küla ki – toim.) lahkumismängus Soome vastu oldi 17 numbrimaagiat ehk kuidas on võimalik, et 30 minutit koos väljakul, ei tundnud Zelinski oma elanikuga Taritu küla suudab välja panna võistkontulevast kolleegi pildilt ära.“ na, keda toetab väljaku ääres ka 30pealine publik?

Selgus, et mängijateks olid peale oma küla poiste KADI PARTS ISSN 1736-7379

2010 SEPTEMBER JALKA

58

JALKA SEPTEMBER 2020

1

LÕPULUGU

Kultuurikiht A. Le Coq Arenal.

Sõna otseses mõttes Rahvusstaadionil liikudes ei pruugi seda vahel isegi tähele panna, ent jalgpallifännid jätavad endast maha jälgi. Jalka uudistas natuke A. Le Coq Arena seintele, piiretele ja muudele objektidele jäetud kultuurikihti – jalgpallikleepse.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

i läänetribüüni ehk Alustame oma ringkäiku staadion ate WCde juurest. asuv el kesk üni tribü peamise külje kohad, kuhu ised peam Tualettruumid ongi üldiselt – ka Lillead jätav a mah i märg ena psud fännid klee pungil. est psud klee C küla staadionil on meeste-W Eestini, ast isma Ingl lai: luaa amp on es Klubide mõtt et täps mille pse, klee ka Ukrainast Rootsini, sekka staadiojäta ei ti „Ala a. stad tuva uline keer päritolu on kelle meeskond nile oma kleepse tingimata fännid, jagu on ka neid Oma gib. män kul välja sel parasjagu ringi ja käivad ma niisa jalgpallifänne, kes reisivad tab kleepse, mis sele See s. ama vaat ge män kohalikke riigid pole isegi või id klub on siia pandud, kuigi need Indrek. ndab tähe d,“ ginu män gi kuna il siin staadion

60

JALKA SEPTEMBER 2020

J

algpallikleepsudest mõeldes võivad esimese asjana pähe tulla kuulsad Panini kleepsud, mida fännid eelkõige suurturniiride aegu albumitesse koguvad. Meie aga keskendume hoopis nendele kleepsudele, mida kasutavad oma võistkonnaga kaasa reisivad fännid selleks, et oma kohalolust märk maha jätta.

Et fännikleepsude maailmast natuke rohkem teada saada, kutsus Jalka ringkäigule kaasa Flora fänni Indreku (nimi muudetud), kes meile kleepsukultuuri põhjalikumalt tutvustas.

LÕPULUGU

Muide, kui meeste tualettruum on kleepse täis, siis naiste-WCd on üldiselt puhtad. Üks küljetribüüni naiste-WC oli näiteks kleepsudest täiesti puhas.

WCdest võib leida ka päris omapäraseid kleepse.

Haapsalu Koprad on näiteks Flora Haapsalus asuvate fännide ühendus, FC Germania Helsinki aga Soome tugevuselt kuuenda liiga klubi.

Eesti klubide kleepsud on tervikuna A. Le Coq Arenal selges vähemuses. Kodumaistest fännidest on kõige enam endast märke maha jätnud Flora poolehoidjad, kuid staadionil põhjatribüüni poole liikudes näeb ka Levadia ja Narva Transi kleepse. Üks tuletõrjevooliku kapp on pooleldi kujunenud suisa anti-Flora kapiks! „Pagan, ei võtnud kleepse kaasa – kleebiks üle! Ega Flora fännid siiapoole väga tihti ilmselt ei satu,“ muigab Indrek.

a vürtsitatud.

Küljetribüüni koridorid on samuti kleepsudeg suur osa neist väga – leia ei se kleep t naljal aga Seinte pealt kse kleepsud panna elt „Üldis on koondunud ühe paneeli peale. on selline, et tava hea – ees sud kleep teised juba on sinna, kus selgitab ita,“ kleeb ei märke tühja seina või objekti peale oma Indrek.

2020 SEPTEMBER JALKA

61

LÕPULUGU

Mõned kleepsud on suisa konkreets eks mänguks ja reisiks valmistatud.

Siin on näiteks Diósgyőri klubi fänn id Ungari koondisega kaasa reisinud ja kleepsule ka matši kuupäeva kirju tanud.

Põhjatribüüni poole liikudes on üha rohkem märgata kleepse, mis on pärit nendelt fännidelt, kes on viimaste aastate jooksul suures koguses staadionit väisanud. Nii domineerivad seal eelkõige saksakeelsed (Frankfurdi Eintracht ja Saksamaa koondis) kleepsud, aga ka näiteks ungarlaste ja soomlaste märgid, kelle koondised hiljuti A. Le Coq Arenal mängisid. UEFA superkarikafinaalil mänginud Madridi klubide kleepse tuleb aga tikutulega taga otsida. „Kleepsud on eelkõige Kesk-Euroopa teema – seal on need kõige populaarsemad. Lõuna-Euroopas tehakse sarnast asja pigem grafiti ja muu sodimisega,“ räägib Indrek.

e-WC on samuti kleepsu-

Põhjatribüüni ehk võõrsilfännide tribüüni meest dest tiine.

kleepsu, on tal laias laastus Kui vutifänn näeb rivaalklubi a üle kleepida, maha kraapid kolm varianti: see tuleb kas asetama. Praeguale gem kõr est sell psu või peab oma klee ps ultrafännide Südbande klee sel juhul on VfB Stuttgardi peale. „Oluline on psu klee ti rach Eint rdi asetatud Frankfu rivaali omast kõrgemale ase ka see, kui saad oma kleepsu a gem kõr on t, et sinu kleeps tada. See näitab sümboolsel rek. e suhtes alamad,“ avab Ind sell on ed teis ja ega rtus vää

62

JALKA SEPTEMBER 2020

Õue asetatud kleepsude miinus on tõsiasi, et päi ke ja sademed kulutavad need ajaga ära. „Need kleepsud on küll väga hea liimiga, aga täiesti ära pleekinud ,“ nendib Indrek.

LÕPULUGU

Üllatavalt palju on põhjatribüünil paista Frankfurdi Eintrachti fännide kleepse, mis on ühel või teisel moel seotud kas Aserbaidžaani või Bakuuga, kuigi Eintracht pole seal kunagi mänginud.

Põhjus on lihtne: 2019. aasta kevadel toimus Bakuus Euroopa liiga finaal, kuhu Eintracht ülinapilt ei pääsenud – poolfinaalis jäädi penaltiseerias alla Chelseale. Ilmselt olid finaalikleepsud juba enne valmis tehtud ning kuna järgmise hooaja esimene mäng oli just Tallinnas, kasutati kleepsud siin ära.

Kaks kleepsu, mis teiste seast silma jäid: üks väga hästi säilinud FC Porto märk, teine aga staadioni välisküljel asuv kleeps , mis kuulutab Rotterdami Feyenoordi territooriumit.

„Lisaks staadionile kleebitakse tavaliselt täis ka teekond kogunemiskohast staadionile. Vanalinnas võib samuti päris palju jalgpallikleepse näha,“ räägib Indrek.

Lillekülas on eriti palju kleepse näha staadioni ja Kristiine keskuse vahele jääval alal asuvate lambipostide peal. „Mõnikord märgistatakse söögikohtades ja baarides kleepsudega ka oma territooriumi. Kui Glasgow’s lähed kõrtsi, mis on täis Celticu kleepse, siis Rangersi särki ei tasu seal selga panna!“

2020 SEPTEMBER JALKA

63

LISAAEG Septembrikuu sünnipäevad 01.09 Mari Liis Lillemäe 02.09 Alan Ventsel 02.09 Martin Kase 03.09 Joonas Ljaš 03.09 Robert Kirss 03.09 Elizabeth Elštein 04.09 Mati Pari 04.09 Liina Kuusk 04.09 Taavi Vellemaa 04.09 Miko Pupart 04.09 Nikita Martõnov 05.09 Andres Koogas 05.09 Markus Allast 07.09 Jüri Saar 08.09 Mattias Männilaan 09.09 Lars Hopp 09.09 Markus Jürgenson 09.09 Artjom Komlov 10.09 Kaido Mägi 10.09 Andreas Aniko 10.09 Sander Post 10.09 Mark Anders Lepik 12.09 Kaupo Õismaa 12.09 Kristiina Tullus 13.09 Raul Kaivoja 13.09 Bi Sehi Elysee Irie 14.09 Igor Kübarsepp 16.09 Helvis Trääder 18.09 Antti Rosenberg 18.09 Liisi Vink-Lainas 18.09 Linette Listmann 19.09 Markus Kont 19.09 Kadri Reinik 20.09 Kaarel Torop 21.09 Kristjan Tamme 21.09 Matthew Lukas Varav 22.09 Getulio Aurelio Fredo 22.09 Toomas Krõm 22.09 Veiko Soo 22.09 Nikita Andrejev 23.09 Dmitri Kulikov 23.09 Jagnar Jakobson 24.09 Vahur Vahtramäe 24.09 Rasmus Maalinn 24.09 Johanna Kesküla 25.09 Ilmar Põhjala 25.09 Anett Vilipuu 25.09 Anett Kadastu 25.09 Martin Miller 25.09 Vladislav Kreida 26.09 Berle Brant 26.09 Sander Laht 26.09 Valeri Makarov 27.09 Anete Paulus 29.09 Rein Jauk 30.09 Mikk Laas

64

JALKA SEPTEMBER 2020

20 32 27 30 26 19 46 43 33 29 27 33 20 66 19 44 33 18 43 41 36 20 56 22 48 31 38 39 49 24 19 18 18 28 25 19 66 49 36 32 43 28 44 21 21 41 24 23 23 21 31 29 23 29 78 30

Põnev katsetus Hollandis: naismängija lubatakse meesteliigasse Hollandi jalgpalliliit kavatseb hooajal 2020–21 läbi viia huvitava prooviprojekti: nimelt lubatakse riigi tugevuselt üheksandal meeste liigatasandil VV Foaruti võistkonda registreerida 19aastane tütarlaps Ellen Fokkema.

Hollandi eeskirjade kohaselt võivad tüdrukud poiste võistlustel osaleda kuni U19 vanuseklassini, kuid mitte täiskasvanute seas. Fokkema ongi omavanuste poiste konkurentsis üles kasvanud ja saab nüüd kätt proovida ka meesteliigas. „Hollandi jalgpalliliit on alati soovitanud koos poistega mängida nii kaua kui võimalik – miks ei võiks ma ka meesteklassis jätkata?“ küsis Fokkema. „See on küll suur proovikivi, kuid soovin ennast proovile panna.“ Hollandi alaliidu sõnul jälgivad nad Fokkema käekäiku ning kui kõik läheb hästi, on nad valmis reegleid muutma, et naised saaksid meeste konkurentsis kaasa lüüa.

Eestis ei ütle meeste meistrivõistluste juhend sealjuures otsesõnu, et naised ei tohi seal kaasa lüüa, kuid Eesti Jalgpalli Liidu võistluste osakonna spetsialistid kinnitavad, et naismängijal ei ole siiski võimalik end soovi korral lihtsalt meeste võistkonda üles anda – selleks on vaja eriluba. Eestis ei olevat seni ükski naine selleks soovi avaldanud.

Eestis on noorte seas poiste ja tüdrukute segavõistkonnad lubatud kuni U13 vanuseklassini – sellest vanusest välja kasvanud tüdrukud peavad edaspidi ainult sookaaslastega võistlema. Eesti naiskoondislastest on noorteklassides koos poistega mänginud näiteks Lisette Tammik ja Ariina Mürkhain.

Fotosüüdistus:

Karl Jakob Hein (üleval keskel) koos Arsenali meeskonnaga FA karikavõitu tähistamas

Foto: Catherine Ivill, AP/Scanpix

Õiendus Augustikuu Jalkas oli leheküljel 39 oleval Tammeka U19 võistkonna fotol pildiallkirjast puudu Markus Must, kes seisab tagumises reas vasakult kolmandana. Palume vabandust!

LISAAEG RUBRIIK

15 aastat magusast võidust Läti üle 3. septembril 2005 langes Eesti jalgpallikoondisele märgiline tähis, kui esimest korda pärast taasiseseisvumist suutsid sinisärgid alistada Läti koondise. A. Le Coq Arenal toimunud MM-valikmängus tõid meile 2 : 1 võidu Andres Operi ja Maksim Smirnovi tabamused 11. ja 70. minutil, vastaste auvärava lõi 90. minutil Juris Laizans. Lätlased olid sealjuures alles aasta varem mänginud EM-finaalturniiril.

Muide, Eesti toonasest algkoosseisust on praegu mitu meest veel Premium liigas tegevad: Artur Kotenko, Enar Jääger, Dmitri Kruglov ja Aleksandr Dmitrijev mängijana, Liivo Leetma ja Sergei Terehhov treenerina.

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

Maksim Smirnov kohtumises Lätiga.

LHV edetabel Juulikuu toetussumma arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka (2.) Tallinna FC Flora (4.) Nõmme Kalju FC (3.) FC Elva (5). FC Nõmme United (9.) Viimsi JK (–) FCI Tallinn (8.) JK Tabasalu (6.) Viljandi JK Tulevik (7.) JK Tallinna Kalev (11.) Tallinna FCI Levadia (10.) FC Kuressaare (19.) Pärnu JK Vaprus (12.) Paide Linnameeskond (14.) FC Hiiumaa (16.) FC Kose (13.) Rakvere JK Tarvas (20.) JK Welco (–) Keila JK (17.) Raplamaa JK

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2020 SEPTEMBER JALKA

65

RISTSÕNA

Augustikuu ristsõna vastus oli „Tipneri karikas“. Õige vastuse eest võitis EJLi minimaskoti Kristjan Lukk. Võitjaga võtame ühendust.

Septembrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 20. septembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi kruusi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA SEPTEMBER 2020

Alex Morgan, Footballer