MÕTISKLUSI
Paharet Lepmetsa sünge aasta Eesti Jalgpalli Liit tegi FCI Levadia endise väravavahi Sergei Lepmetsa suhtes kindlakäelise otsuse: klubi, mis soovib meest sel hooajal palgata, peab Levadiale tasuma 14 568 eurot kompensatsiooni, sest Lepmets eksitas klubi lepingu enneaegse lõpetamise eesmärgil teadlikult.
E
esti jalgpalli kontekstis oli Lepmets kogu koroonakriisi suurim kaotaja. Olukord, mis algas justkui süütust vabatahtlikust korrakaitsmisest, lõppes sellega, et Eesti koondise „valitsev“ esiväravavaht (seni viimases koondisemängus oli ta ju põhikoosseisus!) on oma vahepeal taastunud maine taas mutta tampinud. Sealjuures ei ole Lepmetsal tekkinud situatsioonis süüdistada ka mitte kedagi teist peale iseenda. Kui varem jäi kõlama, et Lepmets käis munitsipaalpolitseis tööl sellepärast, et Levadias vähendati tema palka, siis nüüd on välja tulnud, et mehe töötasu Levadias aprillis ja mais ei vähenenud. Kui Levadiaga lepingut lõpetades ütles ta klubile välja, et soovib profikarjääri lõpetada, siis ei tasu imestada, et vaid poolteist kuud hiljem uue klubiga liituda soovides tekivad jamad. Kogu olukord on lihtsalt kummaline. Ilmselt ei tea me ega saagi teada tagamaid, aga pole mingit alust uskuda, et Nõmme Kalju oleks kuidagi üritanud väravavahti Levadiast ebaausate võtetega endale meelitada – Lepmetsa oma käitumine on olnud pentsikult ebakompetentne. Äärmiselt kahju, et nii kõrgel tasemel mängivale mehele ei suudetud õigel ajal ka head nõu anda. Kui selgus, et Nõmme Kalju peaks Lepmetsa mängijana palkamise eest tasuma Levadiale enam kui 14 000 euro suuruse kompensatsiooni, üllatas mind ka Kalju presidendi Kuno Tehva reaktsioon. Soccernet.ee-ga vesteldes leidis Tehva, et Lepmetsale on selle otsusega liiga tehtud ja et temasugust jalgpallurit tuleks proovida igal juhul jalgpalli juures hoida. Liiga tehtud? Tohoh! Kas Kuno Tehva ise ei olnud mitte see, kes rääkis röövpüügist, kui Mihkel Ainsalu kuus aastat tagasi suure furoori saatel Kaljust Florasse siirdus? Kui Ainsalu (või Henrik Pürg või Vlasi Sinjavski, kelle üleminekud Kaljust Florasse samuti paksu verd põhjustasid) oleks omal ajal teatanud Kaljule, et lõpetab karjääri,
12
JALKA SEPTEMBER 2020
aga selle asemel kuu-kaks hiljem Floraga liitunud, oleks kõik okei olnud? Levadial on klubina vägagi õigustatud ootus Lepmetsa eest raha küsida. Olen idee poolest nõus, et võimaluse korral tuleks sellise klassiga mängijaid jalgpalli juures hoida, ent reeglid on täitmiseks, mitte painutamiseks või nendes erandite tegemiseks. Õnneks ei saa jalgpallis profitasemel käituda selliselt, et mängija valib hooaja keskel meeskonda selle järgi, milline tuju tal on.
Koondisekarjäär läbi?
Tekst: Raul Ojassaar
Omapärasel kombel jõudis jalgpalliliidu otsusega samal päeval meediasse, et Lepmets tabati jaaniööl purjus peaga autoroolist. Ja mitte jääknähtudega, vaid kõvasti suurema kui kahepromillise, sügavalt kriminaalse joobega. Sergei Lepmets on kurjategija. Kujutage ette, et joote mõne tunni jooksul ära pisut vähem kui pool liitrit viina ja otsustate seejärel veel autorooli istuda… Aga just sellises mahus alkoholi on tarvis ära juua, et niisugune joove saavutada. Keskmisele inimesele võivad sellised promillid tähendada mäluauku. Sellises olukorras rooli istumisele ei ole vabandusi, see on õõvastav, vastutustundetu ja idiootne. See ei ole siin ilmselgelt kõige õigem koht, et kritiseerida karistusi, mida Eestis purjus peaga autorooli istumise eest määratakse. Vahel panevad need aga kulmu kergitama küll, eriti kui arvestada seda, kui palju on ühiskonnas sel teemal arutelusid olnud ja ennetustööd tehtud. Lepmetsal tuleb karistusena lihtsalt tasuda 1231,20 eurot, millele lisanduvad 535,20 euro suurused menetluskulud – kohtupingist püsti tõusnult võis ta näiteks autoga koju sõita nagu õige mees kunagi. Kelle huvides on sedavõrd tõsise rikkumise puhul nii tühine karistus? Paar nädalat hiljem rääkis Lepmets meedias tõsimeeli, kuidas soovib Kaljuga liitudes klubi fännidele mõeldud särginumbri 12 endale võtta, Marko Meeritsa pingile mängida ja koondise esinumbrina jätkata. Tõsiasi, et Lepmets ei ole pool aastat mänginud, teeb tema koondisest välja jätmise otsuse treeneritele mõistagi eriti lihtsaks. Kriminaalkorras karistatud roolijoodikutele võiks aga nii või teisiti kehtida mõneks ajaks koondisekeeld, et saata välja signaal: sellist käitumist ei tolereerita. Arvestades Lepmetsa vanust ja alternatiivide olemasolu võib pakkuda, et ta ongi oma viimase mängu Eesti koondise eest juba mänginud.
