KOLUMN
Vean kihla, et hasartmängukurat kollitab meid endiselt Tekst: Andres Vaher | Foto: Steven Senne, AP/Scanpix
I
liiga juhendi punkti 73, mis keelab mängijal „otseselt või kaudselt talle lähedase isiku kaudu osaleda panustamises või sellega sarnases tegevuses ennustusmängudes mängu tulemuse või käigu peale EJLi poolt korraldatavatel või viimase egiidi all toimuvatel võistlustel ja teiste Eesti jalgpalliklubide ning rahvuskoondiste osalusel peetavatel muudel mängudel (sh euromängud)“. Vähemalt EJL ja Flora kinnitasid, et Kreida ühegi reegli vastu ei eksinud. Teda noomiti, kuid ei karistatud, sest selleks puudus igasugune õiguslik alus. Ent nii jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht kui Flora juhtpersoonid Pelle Pohlak ja Norbert Hurt rõhutasid, et panustamine pole kindlasti tegevus, millega profijalgpallur peaks kokku puutuma. Hurt tõdes ka, et Kreida sai jutuajamisel aru, mida tähendab tema kantav avaliku elu tegelase roll.
ga kord, kui satun lugema või kuulma mõnest Eesti jalgpalliga seotud kihlveojuhtumist (või isegi -kahtlusest), kangastub silme ette ammune lugemiselamus. See oli uurimistoimik, mis puudutas Maksim Gruznovi ja mitme teise siinse tippmängija seotust seltskonnaga, millega üks jalgpallur mingil juhul ega moel ei tohiks seotud olla. Tõeliselt värvikas kriminull oli. Suisa filmimaterjal, ütleks. Või siis õpik järgnevatele põlvkondadele, millest nagu tulest hoiduda. Kõik see oli veidi enam kui viis aastat tagasi. Vahepeal on meie jalgpall kokkuleppemängude pahest puhta(ma)ks saanud. Enam ei pea mänge vaadates kukalt kratsides nuputama: kas ka see värav...? Ometi oleks lühinägelik arvata, et laastav Süütust näpuandmisest haigusekoll meid enam iial ei ähvarda. võib saada sõltuvus Vahepeal on elu veel muutunud. Vaat et tundNii jõuamegi kogu loo – või õigemini märksa laiematuseni. Kihlveokontorite koefitsientidest on ma teemaringi – kahe tuumikpunktini. Esiteks: saanud teleülekannete ja jutusaadete lahutamamida saaks alaliit ja klubid ära teha, et tu osis. Üks neist kannab hasartmänmängijatel ei tekiks säärast kiusatust? guteenuse pakkuja nime. Kõigi meie Ja teiseks: kas koduse tippliiga pallurid palavalt armastatud jalgpallur ilutseb üldse hoomavad, miks on kõnealune telinnasüdames teist kontorit reklaamival gevus rangelt mittesoovitatav? ülisuurel plakatil. „Paraku ei adu paljud, Alustame tagantpoolt. Kõiges selles pole midagi keelatut. milliseid ohte mistahes Pealtnäha ju igapidi süütu ja ohutu Elame turumajanduses. Kõik jalgpallisõbrad soovivad ju, et lemmikmängu hasartmäng tegelikult endas värk: proovid suvalise rahvusvahelise mänguga õnne. Lihtsalt selle vaatamise võimalikult palju raha vohaks. Kui ta kätkeb. Pelk lõbu kasvab kõrvale. Et lõbusam oleks. Puhas ajaviijõuab sinna igati legaalsel moel, ongi sõltuvuseks nii, et ohver de ju. kõik parimas korras. Justkui. Ehkki isegi mitte ei hooma seda.“ Eks ta olegi. Aga täpselt niikaua, kuni vahel tundub, et unustame seejuures väikeste summadega meelelahutusest mõelda ja tajuda, mis meie ümber täpsaab midagi enamat. Paraku ei adu paljud, millisemalt toimub ja kuhu üheskoos ujume. seid ohte mistahes hasartmäng tegelikult endas kätkeb. Pelk lõbu kasvab sõltuvuseks nii, et ohver Keelata ei saa, noomida saab isegi mitte ei hooma seda. Juuli keskpaigas tekitas paraja tormi veeklaasis Just ses faasis puutubki profijalgpallur kokku Vladislav Kreida juhtum. Eesti koondise poolkaitssellega, et ta on profijalgpallur. Siis ei ole enam jat nähti napp pool tundi pärast FC Flora kohtuainumäärav, kas ta rikub otseselt reegleid või mist Levadiaga juba spordibaaris. Ja mitte lihtsalt mitte. Ta on jõudnud staadiumisse, kust jääb niisama aega veetmas, vaid panuseid tegemas. seaduse eiramiseni vaid üks samm. Ning taas: Ei hakka siinkohal peatuma (tegelikult olulisel) märksa lühem samm, kui võib esmapilgul tundupisiasjal: millis(t)ele mängu(de)le ja millis(t)e da. Ta on andnud kuradile sõrme. Ta õpib uut summa(de)ga Kreida ennustusi tegi. Oletame, maailma järjest paremini tundma, märkab seal loodame ja eeldame, et floralane järgis Premium
20
JALKA SEPTEMBER 2020
