Jalka (november 2020)

SELLES NUMBRIS: ROBERT SADOVSKI  TIIT LÄÄNE  ERLING BRAUT HÅLAND  DMITRI SKIPERSKI

NOVEMBER 2020

Aleksandra Ševoldajeva tiitlihooajast ja ambitsioonidest

Miks lõiguvad jalgpallurid oma sokke?

Välkreageerijatest Eesti kohtunikud

Lugejatele vastab Joseph Saliste

: POSTRID i, Sinjavsk

Vlasi Bruyne, Kevin De bertson Andy Ro

LEGENDAARNE EESTI–IIRIMAA MÄNG:

KAS KOONDIS KÕRBES VÕI TEGI KASSAI MEILE LIIGA? ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Mida näitasid koondise viigid?

Taastumisnipid Raiko Kokmannilt

Renate-Ly Mehevets luubi all

NOVEMBER

Tavapärasest

pikem hooaeg Tavaliselt oleme harjunud, et novembrikuu on aeg, kus meie kodused liigad koomale tõmmatakse: madamalad liigad ja noortevõistlused lõpetavad ju üldjuhul juba oktoobris, novembri algusesse jäävad heal juhul mõned üleminekumängud ja tippliigade otsustavad voorud.

Sel aastal on teisiti: kevadise pika koroonapausi tõttu on hooaja lõpp tavapärasest pisut edasi nihkunud, öökülmade ja kaubanduskeskustes mängiva jõulumuusika ajale. Peale muude võistluste saame novembrikuus näha, mis saab siis, kui Premium liiga viimaseks ringiks kaheks lüüakse, ning kaasa saame elada Meistrite liigas võistlevale FC Flora naiskonnale ja novembrikuises koondiseaknas kolm võõrsilmängu mängivale Eesti koondisele.

Novembrikuu Jalka tõmbab joone alla suurele tagasivaatele kümme aastat tagasi alanud ja üheksa aastat tagasi lõppenud EM-valiksarjale, kus Eesti koondis jõudis suurepäraste esituste najal playoff’i. Seekordses suures loos meenutame suuri mänge Iirimaaga ning küsime asjaosalistelt: mis läks valesti ja miks? Luubi alla võtame ka Viktor Kassai otsused – kas ungarlasest kohtunik väärib negatiivset kuulsust, mis talle Eestis on külge jäänud?

Suurtes intervjuudes vastavad küsimustele Joseph Saliste ja Aleksandra Ševoldajeva, arvamuslugudega vürtsitavad ajakirja Andres Vaher ja peatoimetaja Raul Ojassaar. Luubi all olevateks mängijateks on seekord Eestist Renate-Ly Mehevets ja välismaalt Erling Braut Håland, treenerilugu räägib Robert Sadovskist, naisterubriik aga portreteerib kolme naiste rahvaliigas mängivat erineva taustaga neiut.

Puudu ei ole ka nõuannete rubriik, kus Raiko Kokmann kirjutab sedapuhku une tähtsusest sportlase taastumisprotsessis. Uues rubriigis „Miks?“ küsime aga seekord, miks lõikavad jalgpallurid tihtipeale oma sokid pooleks. Head lugemist!

Foto: Jana Pipar

2020 NOVEMBER JALKA

3

SISUKORD 48

KAANELUGU LK 28–29 Viktor Kassai vilepartii Eesti ja Iirimaa mängus 2011. aastal on meie vutifolkloori läinud tõeliselt negatiivselt, justkui olekski Kassai süüdi selles, et Eesti mängu kaotas. Miks see nii on ja kas ungarlast on üldse põhjust milleski süüdistada?

KUU TSITAAT „Minu esimene küsimus iseendale ja mängijatele on see: kõik me teame, millistes tingimustes töötame – kas kasutame sellest ära maksimumi? Kui mina treenerina ei tee praegustes tingimustes oma tööd nii hästi kui võimalik ja selle asemel lihtsalt vingun ja toon sada vabandust, siis mul ei ole ka õigust öelda, et kuulge, tahame seda, teist ja kolmandat. Mängijatel ja klubidel on vastutus anda endast nendes tingimustes maksimum, siis saame rääkida ka sellest, et oleksime tõsiseltvõetavad.“

Aleksandra Ševoldajeva lk 14–17

62

Kolumn

12 Raul Ojassaar Persoonid & intervjuud

14 2-kõne: Aleksandra Ševoldajeva

Tallinna FC Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva tüüris Flora naiskonna tänavu kolmanda järjestikuse meistritiitlini, kusjuures florakad ei ole koduses konkurentsis enam kui kahe aasta jooksul ühtegi mängu kaotanud. Intervjuus Jalkale räägib Ševoldajeva nii Flora käekäigust, isiklikest ambitsioonidest kui ka Eesti naistejalgpalli käekäigust üldisemalt.

18 Lugeja küsib: Joseph Saliste 40 Luubi all: Renate-Ly Mehevets 42 Treener: Robert Sadovski 62 Lõpulugu: Eesti vanim tegevmängija Tiit Lääne

„Ohoo, ongi nii? Jess!“ hüüab oktoobri lõpus 62. sünnipäeva pidanud Tiit Lääne, kui kuuleb Jalka käest, et ta on vanim mängija, kes sel hooajal Eesti jalgpalli meistrivõistlustel osalenud. Uurisime, kuidas ja kui kaua veel suudab Jõgeva vallavanem III liigas kolm korda nooremate meestega sammu pidada.

Rubriigid

3 November 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 39 Miks?

Jalka uues rubriigis „Miks?“ küsime asjatundjatelt küsimusi, mis jalgpalli jälgides aeg-ajalt ikka tekivad. Seekord uurime, miks lõikavad mängijad oma sokid tihtipeale pooleks.

44 Koondis 48 Naised

Naiste rahvaliigas osales sel aastal Eesti eri paigust 17 naiskonda, kes andsid rahvaliigale oma näo. Milline on rahvaliiga kuvand ja kes on silmapaistvaimad mängijad, kes madalaimal astmel pallivad?

IMPRESSUM ESIKAANEL: VIKTOR KASSAI FOTO: JULIEN BEHAL, PA WIRE / PA IMAGES / SCANPIX NR 11 (155) 2020 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

52

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA:

50 Nõuanded: uni

Eesti Jalgpalli Liidu kehalise ettevalmistuse treener Raiko Kokmann kirjutab seekordses nõuannete rubriigis une olulisusest sportlaste taastumisprotsessis.

52 Saalijalgpall

Oktoobris kogunes esimest korda saalijalgpalli U19 koondis. Rääkisime sel puhul juttu meeskonna peatreeneri Dmitri Skiperskiga.

56 Maailm 58 Klõpsud 60 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

22 EM 2012: Läbi napikate tähtede poole, IV osa 28 EM 2012: Aus vile või kohtunike võlg Iirimaa

ees – kas Kassai tegi Eestile liiga või mitte?

30 EM 2012: Tarmo Rüütli fenomen: mitte ühtegi

nullimängu, aga edasipääs!

Postrid

Vlasi Sinjavski Kevin De Bruyne Andy Robertson

TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN

ÕIENDUS

Jalka oktoobrikuu numbris oli Andres Vaheri arvamuslugu „Hoiatav näide Tallinna Kalevi „eeskujul““. Loos oli kirjas, et jalgpalliliit püüdis veenda Kalevit lubama kahte mängijat U17 koondisse. Koondise peatreener Marko Pärnpuu ütles, et tegelikult ta seda ei teinud, vaid aktsepteeris selles olukorras, et Kalevi mängijad jäävad klubi juurde. Jalgpalliliidul ei ole seoses Kalevi mängijate koondisse tulemisega pretensioone.

TRÜKITUD REUSNERIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2020 NOVEMBER JALKA

5

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Esimesed punktid Rahvuste liigas

Eesti rahvuskoondis pidas oktoobrikuus koduplatsil kolm mängu – maavõistluse Leeduga ning Rahvuste liiga kohtumised Põhja-Makedoonia ja Armeenia vastu.

Võrreldes septembrikuu kohtumistega oli arengut näha, aga paraku ei suutnud koondis publikut võiduga rõõmustada – Leedult võtsime vastu 1 : 3 kaotuse, Põhja-Makedooniaga tegime 3 : 3 viigi ja Armeeniaga 1 : 1 viigi.

Just sellise löögiga läks Armeenia koondis Lillekülas 1 : 0 juhtima. Kamo Hovhannisjan suutis ennetada nii Vlasi Sinjavskit kui Karl Heina ning torkas palli peaga võrku.

6

JALKA NOVEMBER 2020

PEEGELDUSED

Sügiseste Rahvuste liiga mängudega Eesti koondise esikindaks tõusnud Karl Hein tegi taas korraliku mängu.

Armeenia vastu paistsid eriti heast küljest silma Eesti keskväljamehed eesotsas Vladislav Kreida ja Mattias Käidiga, kes vastaste käigud suurepäraselt kinni panid ja ka armeenlaste tähte Henrih Mhitarjani ohjes hoidsid. Selle foto peal võitlebki Kreida nii, et tükid taga!

Frank Liivak näitab ette: palliga tuleb hoida lähedasi suhteid!

Rauno Sappinen sai nii Põhja-Makedoonia kui Armeenia vastu püssi paukuma: vastaseid kostitas ta nendes mängudes kokku kolme väravaga. Need olid Sappinenile sealjuures esimesed väravad Eesti eest punktide peale mängus – varem oli ta skoorinud vaid sõpruskohtumistes.

2020 NOVEMBER JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Arto Saar

Lisette Tammik

Paide Linnameeskond jäi hiljuti mõneti ootamatult ilma kogukonnajuhist. Seda ametit kaks aastat pidanud Arto Saarest sai Järva vallavanem, mispärast otsustas ta Paide klubi juures olevast tööst loobuda. 37aastane Saar on vallavanema ametit pidanud ka varem: haldusreformi eel oli ta vallavanem Järva-Jaani vallas. „Üks silm nuttis ja teine naeris. Mu praegune töökoht Paide Linnameeskonna kogukonnajuhina on super, töö ja hobi käsikäes. Nüüd tulen oma mugavustsoonist välja,“ sõnas Saar, kes sai 2017. aasta KOV valimistel 350 häält, tehes sellega valla parima valimistulemuse.

Eesti naistekoondise ründaja Lisette Tammik kustutas kaardi pealt viimase tippliiga, kus Eesti jalgpallurid pole veel mänginud: oktoobri alguses debüteeris Tammik Santa Teresa naiskonna ridades Hispaania kõrgliigas. 1 : 1 viigimängus Sevillaga andis eestlanna sealjuures nurgalöögi, millest sündis Santa Teresa viigivärav. Eesti jalgpallurid on nüüd meeste ja naiste koostööna vallutanud ühtlasi kõik viis Euroopa tippliigat: Inglismaal on platsil käinud Mart Poom ja Ragnar Klavan, Saksamaal Klavan, Itaalias peale Klavani ka Georgi Tunjov ja Vlada Kubassova ning Prantsusmaal Getter Laar. Nimekirja värskeim liige ongi Hispaania kõrgliigas platsile saanud Tammik.

Artjuhhovi hoolealused parandasid suvise iluvea Väikeste karikavõistluste võitjaks kerkis tänavu Tallinna JK Legioni duubelmeeskond, kes alistas põnevas finaalis Tallinna FC Zeniti 3 : 2.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar Tegu oli mõnes mõttes vastandite heitlusega: Legioni võistkond koosnes mõne erandiga noormängijatest (kogu koosseisus oli vaid kaks mängijat, kelle sünniaasta algab numbriga 1), Zenit aga peamiselt ülikogenud mängijatest – algkoosseisus olid näiteks 56aastane Fjodor Voronin ja 54aastane Toomas Wilson.

Sügiseselt jahedas vihmasajus jäi seekord peale noorus: Rimo Hundi ja Tarmo Kingi väravad viisid küll Zeniti poolajapausiks 2 : 1 ette, kuid Legion II võitles lõpuni ja keskkaitsest rünnakule viidud Anton Ljubejevi väravad 84. ja 88. minutil pöörasid seisu pea peale.

Sealjuures käis mitu Legioni mängijat sel aastal A. Le Coq Arena murul karikafinaali mängimas ka 4. juulil, kui Legioni võistkond sai U19 eliitliiga meistriliiga finaalis 0 : 1 kaotuse Tartu Tammeka eakaaslastelt. Väikeste karikavõistluste finaalis oli platsil suisa seitse mängijat, kes ka juulikuises finaalmängus platsil käisid. Sama oli ka treener – mõlemat võistkonda juhendas Mihhail Artjuhhov.

Vigade parandus oli Legionile magus – kohtumise järel Soccernet.ee ülekandele intervjuud andnud Artjuhhov jäi otsepildis võidumeeskonna lõbusa tormijooksu kätte, kui treeneriga koos tähistada

8

sooviti. „Suvel seisime siinsamas ja siis olin ma väga kuri,“ meenutas Artjuhhov juulis saadud valusat kaotust. „Aga täna olen väga õnnelik! Kõik on väga hästi, kõik on korras!“ Legioni duubelvõistkond ei pruugi saada võimalust karikat kaitsta, sest ta võitleb II liiga põhja/ida tsooni tipus pääsu peale esiliiga B-sse. Zenit mängib tänavu III liiga põhjatsoonis.

2.02.09

10

…oli Eesti jalgpallilegendi Raio Piiroja aeg, millega tuli orienteerumisklubi West liige Eesti orienteerumise meistrivõistlustel M40 klassis esikohale.

…personaliliiget on FCI Levadia viimastes Premium liiga mängudes protokolli kandnud – see peaks olema omalaadne Premium liiga rekord. Lisaks peatreenerile on nimekirjas kaks abitreenerit, väravavahtide treener, kolm füsioterapeuti, arst ja kaks võistkonna esindajat!

JALKA NOVEMBER 2020

2633

…pealtvaatajat tuli vaatama Eesti koondise kolme oktoobrikuist kodumängu, kui kolme kohtumise publikuarvud kokku liita. UEFA lubab alates oktoobrist oma võistlussarjade kohtumistele publikut kuni 30 protsendi ulatuses staadioni mahutavusest.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid

„Treeningutel võib saada vigastada, seetõttu on hea käia ainult võistlustel.“ Kultuuriminister Tõnis Lukas mängis esimest korda pooleteise aasta jooksul jalgpalli, osaledes iseenda ellu kutsutud Tartu sõprusturniiril „Vältides Helmele punase kaardi näitamist, hoiab Ratas koos valitsust, aga aitab lõhkuda ühiskonda.“ Eesti Päevalehe juhtkiri „Selline tunne, nagu jalgpallimeeskond oleks mulle peksa andnud.“ Telenägu Hannes Hermaküla jäi koroonaviirusesse

„Tegevus, mida ma kohe esimesel võimalusel jalgpalliga seoses tegema lähen, on see, et lähen löön palli nii palju väravavõrku, kui jaksan.“ Kuu aega isolatsioonis olnud ja selle jooksul peaaegu kümme negatiivset koroonaproovi andnud Kaspar Paur isolatsiooni lõppemisest „Kui kümme gruppi treeniks nelja asemel kuus korda, siis läheks vaja kolmandiku võrra rohkem trenniaegasid. 90 protsendil gruppidest pole see reaalne. Asi hakkaks igapidi pooma.“ Viimsi JK juht Martin Reim sellest, miks noorterühmad ainult neli korda nädalas treenivad „Oleme naljatanud, et kui meile krooniajal oleks keegi öelnud, et kümne aasta pärast müüte miljoni eest, siis poleks uskunud, aga see piir on tänaseks ületatud. Naljatades võib öelda, et Eintrachtiga peetud kohtumise järel ostis pool Frankfurdi linna Flora särgi. Kui jääd kusagil positiivselt silma, siis laias maailmas on nännikogujaid väga palju.“ FC Flora president Pelle Pohlak klubi edukast nännimüügist „Mängisin poolteist aastat Sarajevos ja seal räägitakse sama keelt, mida Makedoonias. Selja tagant kuulsin, et nende keskkaitsja ütles väravavahile, et ma löön väravavahi poolt vaadates paremale. Minu eelistatud nurk oli teisel pool ja nii oli otsust selle kasuks lihtsam teha.

Lõingi sinna. Vast see saigi nurga valimisel otsustavaks. Keeled suhu ja Euroopasse!“ Frank Liivak oma penaltiväravast Põhja-Makedoonia vastu

10

JALKA NOVEMBER 2020

Welco roheline kodu teenis tartlaste usalduse ja 100 000 eurot Tekst: Raul Ojassaar | Eskiis: Mihkel Meriste Tartusse Raadile Eesti rahva muuseumi vahetusse lähedusse uut rohelist jalgpalliparki (loe sellest lähemalt aprillikuu Jalkast!) loov Tartu Welco klubi sai oktoobri alguses suurepärase uudise: vutipargi tribüünihoone osutus Tartu kaasava eelarve projekti hääletusel valituks, mis tähendab, et Tartu linn toetab tribüüni valmimist 100 000 euroga.

Kaasava eelarve projektis jõudis hääletusvooru 25 ideed, mille vahel said vähemalt 14aastased Tartu elanikud oma valiku teha. Nädalapikkusest hääletusest võttis lõpuks osa 7260 Tartu elanikku, kellest 1311 toetasid just nimelt Raadi rohelise jalgpallipargi tribüünihoonet. See tähendab, et Welco idee oli kõige populaarsem ja saab linnalt rahastuse.

Jalgpallipargi projektijuhi Mart Raamatu sõnul on kuuekohaline toetussumma neile äärmiselt oluline, kuid sellega pole veel kogu vajalik raha koos – koroonakriisi tõttu tuli esialgsed plaanid mitmel rindel ümber mängida. „Olen ise naernud, et oleme need lollid, kes hakkasid sisuliselt enne maailmasõda staadionit ehitama,“ muigab Raamat. „Tegime kõvasti tööd ja läks õnneks, saime kogukonna ja linna toetuse. See viis meid küll 100 000 euro võrra lähemale, aga päris metsast väljas me veel ei ole – meil tuleb nüüd leida viis, kuidas finantseerida staadioni olmepool. Lubasime linnarahvale, et teeme tribüünihoone, kus saab istuda, aga sinna juurde oleks vaja ka näiteks kohta, kus riideid vahetada, ja muud sellist.“ Raamatu sõnul oleks nimetatud olmepoole jaoks vaja veel minimaalselt 50 000 eurot. „Täpne summa sõltub valikutest. 50 000 euroga saaksime teha nii, et seal oleks võimalik normaalselt treenida, mängida ja varustust hoiustada, aga seda pigem askeetlikes tingimustes.“ Istekohti hakkab Welco rajataval tribüünihoonel olema 580. „Tooksin analoogiks näiteks Kuressaare staadioni, aga meie tribüün on igalt poolt kaetud, nii et tuul ja vihm ei saaks kimbutada. Sisult on see lihtne ja vilede-tuledeta lahendus,“ kirjeldab Raamat.

Väljaku ehitus on koroonaviiruse tõttu viibinud, aga klubi loodab kunstmuru lõpuks maha saada novembri esimeses pooles, tribüün võiks valmida suvel. „Veksleid välja ei käi ja Facebooki üritust veel valmis ei tee, aga ehk võiks staadioni pidulikult avada EM-finaali ühisvaatamisega?“ jätab Raamat otsad lahtiseks.

LOOD & TSITAADID

„Vähem kui kuue tunni pärast on avavile – marss Riiga!“ Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Nora Krevņeva-Baibakova Eesti kohtunike brigaad (peakohtunik Roomer Tarajev, abikohtunikud Sander Saga ja Jaan Roos) määrati 13. oktoobril teenindama Läti ja Venemaa vahelist U21 valikmängu. Täpsemalt öeldes: 13. oktoobri hommikupoolikul tuli neile Šveitsist kõne, et kell 17 on Riias avavile!

Esialgu pidi mängu vilistama Tšehhi brigaad, mängupäeva hommikul selgus aga, et nemad siiski mängu teenindada ei saa. Varunimekirjast võeti välja just eestlased, seda eelkõige geograafilise läheduse pärast. „UEFA on juba mõnda aega kasutanud sellist süsteemi, et kõikidel mängupäevadel on olemas ka kohtunike varumeeskonnad, kes on määratud nii-öelda reservkohtunikeks. See tähendab, et nad on kodus valmis ja kui kellegagi midagi juhtub, siis on nad võimalik kiirelt mängule saata. Kõik on mõistagi ka koroonaviiruse suhtes testitud,“ räägib Tarajev Jalkale. „Olin teisipäeva hommikul jõudnud lastega just kaubanduskeskusesse, kuhu olin nad lubanud vaba päeva puhul viia, kui nägin, et mulle helistab Šveitsi number. Sain aru, et see saab ainult üht asja tähendada.“ Alguses aimas vilemees, et tal tuleb lihtsalt samal päeval välja lennata. Kaugel sellest: sisuliselt kohe tuli istuda autosse ja Läti poole teele asuda, sest mängu avavile pidi olema vähem kui kuue tunni pärast. Kui Tarajev asus teele Tartust, siis abikohtunikud Saga ja Roos veel pisut kaugemalt, Tallinnast. „Tee peal saime teada, et Lätis tahetakse meid kohapeal testida, nii et pidime veel ka piltlikult öeldes suvalisest magalarajoonist läbi käima, kus oli paar soojakut selleks püsti pandud. Mina jõudsin sinna kaks tundi enne mängu algust, teised pisut hiljem. Staadionile saime sisse tänu sellele, et näitasime Eesti digiloost ette negatiivse testi, alles soojenduse järel öeldi meile, et ka Lätis antud test oli negatiivne ning saame mängu ära teha.“ Kui tavapäraselt eelneb sellise kaliibri mängule kohtunike põhjalik ettevalmistus koos võistkondade videoanalüüsi ja muu sellisega, siis seekord tuli kõik lahendada teisiti. Vabakäesüsteemi abil sai brigaad autosõidu ajal omavahel ühenduses olla ja minimaalselt eeltööd teha. „Kui sõitsime, siis helistas veel üks teine Šveitsi number. Tuli välja, et see oli UEFA kohtunike komitee esimees Roberto Rosetti, kes tänas kiire reageerimise eest isiklikult ning soovis edu. Kõrgetasemeline tänu tegi südame soojaks!“ muigab Tarajev.

Kohtunike vaatevinklist õnnestus matš suurepäraselt. „Tegime nalja, et suurele mängule samal päeval minemine on hea, sest ei jõua üle mõelda.

Muidugi oleme ka nii palju välismaal vilistanud, et suurt probleemi polnud – kõike tuli mängu eel lihtsalt tavapärasest viis korda kiiremini teha.“ Venemaa alistas Läti 4 : 1.

Nii nad

ütlesid „Miks on kergejõustikus palgatud jänesed? On vaja kedagi, kes aitab tempot seada. Kui igapäevaselt sel tasemel ei mängi, siis on vahel raske seda kõrget taset enda seest üles leida.“ FC Flora peatreener Jürgen Henn pärast kaotust Zagrebi Dinamole „Koolitustel räägitakse, et kui koormusi tõsta, saavad mängijad vigastada. Ent kui järjepidevalt tööd teha ja koormusi tasapisi tõsta, siis vigastusi ei tule! Kes eestlastest on välismaal pidanud liigse koormuse või vigastuste tõttu karjääri pooleli jätma? Neid mängijaid ei ole. Olen isegi jooksnud Barcelonast, Ajaxist tulnud meestega, ja sain hakkama.“ Joel Lindpere leiab, et Eestis tehakse trenni liiga vähese koormusega „See kõlab küll utoopiliselt, aga iga kord, kui me oleme enne meie mängu „UNOt“ mänginud, oleme ka punkte saanud. Ise ka ei saa aru, kuidas see võimalik on, aga ei julge seda rikkuda ka. Pavel on ikka öelnud, et „Kapper-Kapper, davai, tule ööseks, meil on homme punkte vaja!“.“ Sander Kapperi sõnul teenib Viljandi Tulevik punkte, kui kohtumise eel on ta tiimikaaslase Pavel Marini juurde ööseks läinud ja „UNO“-kaarte mänginud „Mattias Käit tegi kaks suurepärast mängu, ärge saage valesti aru, aga kui 86. minutil tehakse vahetus, siis sa kõnnid (platsilt ära – toim.)! Oih, vahepeal kaob säärekaitse ära...

Käit pani aga sprindiga välja, lõi patsu ja lükkas mehe hooga sisse ka veel. Need on need kogemused, mida on vaja.“ Tarmo Kink selgitas, kuidas oleks Eesti pidanud 3 : 1 eduseisus Põhja-Makedoonia vastu mängu tapma „Mul vedas sellega, et sain jõuludeks Mart Poomi raamatu.

Lugesin sealt, kuidas see mees isegi vigastatuna lisatrenni tegi. Tol hetkel jõudis mulle reaalsus kohale: kui ma ise trenniväliselt aega ei pühenda, siis ei ole võimalik isegi Tartust välja jõuda.“ FCI Levadia ääreründaja Karl Rudolf Õigus

2020 NOVEMBER JALKA

11

MÕTISKLUSI

Hooletud külalised

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

seavad ohtu sportlastele tehtud erandi Eesti valitsus venitas sellega väga kaua, aga 29. septembril anti lõpuks roheline tuli Eestis võistlevatele sportlastele, kes oleksid muidu pidanud riiki saabunult läbima kehtivate seaduste ja määruste järgi 14päevase eneseisolatsiooni.

Tekst: Raul Ojassaar

T

uletame meelde, et seetõttu, et erandiga venitati väga kaua, tuli Eesti naistekoondisel oma valikmäng Venemaaga pidada Lätis, samuti tuli Eesti U21 koondisel kodumäng Serbiaga lõunapiiri taha kolida. Valitsuse apaatne käitumine oli kogu spordirahval pinnuks silmas. Kui erand lõpuks kehtestati, tervitati seda pehmelt öeldes leigelt: aitäh, aga miks sellega nii kaua läks?

Tänu sellele erandile sai Eesti meeste A-koondis Rahvuste liiga kohtumised Gruusia ja Armeeniaga pidada kodutandril kodupubliku ees. Armeenia koondise süüdimatu ja vastutustundetu käitumine Tallinnas võib aga valitsusele anda ettekäände reegleid karmistada.

Lühikokkuvõte neile, kes ei ole asjaga kursis: kuigi nii UEFA reeglite kui Eesti riigis kehtivate määruste järgi oleks Armeenia koondis pidanud kogu siin veedetava aja veetma ranges „mullis“ ja liikuma vaid trajektooril lennujaam–hotell–staadion, otsustasid armeenlased mingil põhjusel külastada mängupäeva hommikul Tallinna kesklinnas asuvat Armeenia apostliku kiriku kogudust ja kohtuda sealsamas Tallinna FC Ararati noormängijate ja lastevanematega. Hiljem tuli välja, et peale selle olid mängijad leidnud juhusliku kesklinna juuksuri, kus lasti tähtsa mängu eel kambakesi oma juukseid ja habet korrigeerida.

12

JALKA NOVEMBER 2020

Kõige selle juures oli üks Armeenia koondise taustajõududest, kes oli ka ülejäänud meeskonnaga koos lennukis sõitnud, andnud Eestisse jõudnult positiivse koroonaproovi. Lähikontaktseks ühtegi mängijat ega treenerit ei tunnistatud, sest armeenlaste endi väitel oli positiivse proovi andnud inimene hoidnud kõigiga pidevalt distantsi ja isegi lennukis oli millegipärast just tema istunud teistest eraldatult üksinda. Mugav!

Selle taustal minna kohalike inimestega kohtuma, nendega pilti teha ja pärast veel juuksurist läbi hüpata… tõelised covidioodid!

Sealjuures jagus armeenlastel jultumust keelduda mängupäeva hommikul lisaproovist, mille terviseamet neil ühe koroonapositiivse valguses anda palus. Sportlikus mõttes võib ju armeenlasi mõista: kasvõi üks positiivne mängija oleks nende võistkonna taset nõrgendanud. Võibolla teadsid nad ka seda, et üks positiivne proov oleks suure tõenäosusega tähendanud mängu ärajäämist, sest kogu meeskond oleks ilmselt olnud lähikontaktseid täis.

Kui just lennukis jälle „mugavalt“ ei istutud…

Arvata on, et valitsus ei vaata armeenlaste käi-

MÕTISKLUSI Käed eemale Karol Metsast!

Kerge kriitika viimastest koondisemängudest kõrvale jäänud Karol Metsa kohta on küll kindlas mõttes õigustatud – vabatahtlikult koondise juurde mitte tulevat põhimängijat tulebki pisut „torkida“. Samas jäetakse teenimatult mainimata, et alates oma debüüdist 2013. aasta lõpus on Mets suhteliselt pika puuga olnud kõige enam koondisemänge ja -minuteid kirja saanud eestlane. Pole põhjust arvata, et ta oleks varem koondisest kergekäeliselt loobunud või jätaks tulevikus koondisesse tulemata.

See, et tema klubivahetusega seotud temaatika langes koondisepausiga ühele ajale, oli koondisele õnnetu juhus. Siit-sealt kostnud väited, et parasjagu toimuv klubivahetus ei ole piisavalt mõjuv põhjus, et koondisest puududa, on rumal jutt.

Pealegi on koondis varemgi tulnud vastu mängijatele, kel on näiteks vaja klubivahetuse järel uues paigas kanda kinnitada või oma koha eest võidelda. Suures plaanis ei erine see ju ka Metsa juhtumist.

Rahvuskoondise esindamine on mõistagi auasi, kuid aru tuleb saada ka sellest, et tippjalgpalluril moodustavad koondisepausid väikese osa aastast – leib teenitakse välja ikkagi klubimängudes. Kui mõni klubi pakub mängijale võimalust oma finantsiline tulevik sisuliselt mõne hooajaga kindlustada, siis haaratakse sellest kinni.

tumist nähes eelkõige mitte nende, vaid Eesti Jalgpalli Liidu poole. „Ise tahtsite sellist erandit, aga ei suuda siis oma külalisi kontrollida? Miks peaksime teile edaspidi selliseid erandeid tegema, kui teie külalised tulevad meie noori jalgpallureid, lastevanemaid ja juuksureid nakatama ning ei hooli siinsetest reeglitest?“ – sellist mõttekäiku ei saaks praegusel juhul valitsusele pahaks panna, sest nende silmis vastutab Armeenia koondise siinviibimise eest meie vutiliit, mitte keegi teine.

Seda enam, et valitsuse kehtestatud korralduse järgi on kõik mainitud erandi saanud spordivõistlustega seotud isikud kohustatud osalema juhutestimisel. Armeenlased sellest ju keeldusid.

Ma ei ürita siin sugugi väita, et meie jalgpalliliit on Armeenia koondise käitumises süüdi – keegi ju ei eelda, et vutiliit palkab relvastatud turvamehed vastaste hotelli juurde valvama, et keegi sealt välja ei pääseks. Küll aga seab selline käitumine otsustajate jaoks jalgpalliliidu selgelt halba valgusesse. Õnneks tundub, et valitsusel on praegu muudki teha, kui sportlaste erandeid tagasi pöörama hakata...

Miks lükati Flora mäng edasi?

Pärast seda, kui Eesti koondises Armeenia vastu väljakul käinud mängijad jäid kokkuleppe kohaselt isolatsiooni, lükati kolme päeva võrra edasi FC Flora ja Narva Transi kohtumine, mille esialgne toimumisaeg oleks jäänud üheksa floraka isolatsiooniperioodi sisse. See põhjustas paksu verd eelkõige Nõmme Kalju toetajate seas, kes leidsid, et neile on tehtud ülekohut: Kalju pidi mäletatavasti septembrikuus mängima näiteks Levadia vastu kõvasti nõrgendatud koosseisuga, sest osa nende meeskonnast pidi isolatsioonis olema.

Kalju toetajate hädakisa kõlas minu jaoks kummaliselt. Esiteks: olukord ei olnud selline, kus Kalju mänge poleks edasi lükatud ja Flora omi oleks – Kaljul ju lükati enne seda koguni kaks liigamängu edasi. Jah, teoreetiliselt oleks ilmselt olnud võimalik ka Kalju puhul mänge veelgi edasi lükata, kuid see ei olegi praegusel juhul kõige olulisem.

Kui Flora kohtumist Narva Transiga poleks edasi lükatud, oleks see olnud skandaal. Esiteks seetõttu, et Nõmme Kalju mängud lükati sisuliselt samal põhjusel edasi; teiseks seetõttu, et Flora oleks saanud karistada, sest nende mängijad esindavad rahvuskoondist. Pealegi – graafik kuue liigamänguga 19 päeva jooksul, mille edasilükkamised lõpuks tekitasid, ei ole just lahja koormus, mida ühele võistkonnale peale panna…

2020 NOVEMBER JALKA

13

2-KÕNE

Aleksandra Ševoldajeva:

Floras pole naiskond tüütu sabarakk Tallinna FC Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva tüüris Flora naiskonna tänavu kolmanda järjestikuse meistritiitlini, kusjuures florakad ei ole koduses konkurentsis enam kui kahe aasta jooksul ühtegi mängu kaotanud. Intervjuus Jalkale räägib Ševoldajeva nii Flora käekäigust, isiklikest ambitsioonidest kui ka Eesti naistejalgpalli käekäigust üldisemalt.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Jana Pipar

A

leksandra – palju õnne kolmanda järjestikuse meistritiitli puhul! Sügisene 1 : 1 viik Saku Sportinguga oli teil esimene võiduta jäämine sel hooajal ja lükkas tiitli kindlustamise ühe mängu võrra edasi. Kui suur tagasilöök see oli?

Päevaks-kaheks ikka oli, pidigi olema. Ma arvan, et see oli aga lõpuks isegi kasulik. See oli meie poolt kehv mäng ja kui oleksime isegi selle kehva mänguga kolm punkti kätte saanud, siis oleks see andnud signaali, et võime ükskõik kui palju Eestis mängides taset alla lasta, aga võidame ikka.

Kuigi mäng jäi viiki, räägin sellest, nagu oleksime kaotanud. Minu jaoks ei olnud see punktikaotus aga tegelikult niivõrd suur üllatus. Mängijad ja klubi töötajad on ju kõik lõpuks inimesed ja inimesed ongi vahepeal laisad. Saad vitsad kätte ja töötad edasi.

Mingid asjad on küll alati meie kontrolli all, aga Saku poolt oli see väga hea mäng, nad olid targad ja mängijad täitsid väga hästi oma ülesandeid. Mängijad on ju kvaliteetsed, ei olnud midagi sellist, et rahvaliigasats tuli ja tegime nendega 1 : 1 viigi. Saku Sportingu treenerid teevad head tööd. Ei ole päris nii, et kui me tuleme, siis visatakse punane vaip maha ja näidatakse, et värav on seal, lööge täis.

14

JALKA NOVEMBER 2020

2-KÕNE Pärnu JK areenilt lahkumine ähvardas supi naiste meistriliigas jätta väga lahjaks. Saku, Tallinna Kalev ja Pärnu Vaprus said sellest küll pisut tugevamaks, aga kokkuvõttes tundus mulle, et käärid meistriliiga ülemise ja alumise otsa vahel on meeletult suured.

Nii on, jah. Samas on selline olukord juba aastaid olnud. Kui võrdlen näiteks viie aasta tagust olukorda, kui olin Tartu Tammeka peatreener, siis tahtsime mängida kolmanda-neljanda koha peale, sest ees olid Flora, Levadia ja siis Pärnu. Kõik olid meist tugevamad, aga suutsime Tammekaga neilt kõigilt punkte võtta. Täna näen, et võibolla on tabeli keskosa jäänud veidi nõrgemaks.

Millest see tuleb? Kas meil pole piisavalt kvaliFC Flora ja Lisaks on oluline koht see, et Eestis on üldiselt teetseid mängijaid, kes meistriliigat täidaks, või Pärnu Vapruse vähe klubisid, kes naistepoole reaalsest arendaei ole klubid piisavalt ambitsioonikad? naiskonna mänmisest üldse huvituvad. Muidugi võiks see nii olla, Ma ei saa nii öelda, et näe, siin on üks selge põhjus. gu külastanud Kersti Kaljulaid et naiskond ei ole ainult selle treeneri probleem, Esiteks usun, et kvaliteetseid mängijaid on tegelivaatas mängu kes nendega töötab, vaid et asju tehakse klubikult küll, selle taha ei sooviks ma pugeda. Samas ei koos Flora siseselt. Täna on aga paljudes klubides väga suur ole meil nüüd ka nii palju mängijaid, et igal tiimil keskkaitsja Liis kohustus ainult ühel treeneril, kes peab muutma oleks 30-liikmeline koosseis ja saaks pidevalt roLepikuga, kes naiskonna nii heaks kui võimalik. teerida. Floras ei saanud me ka väga pikalt roteerion töötanud presidendi da, tänavu oleme olnud sunnitud seda tegema. kantseleis. Veel Kas need hooajad, kui ajasite Pärnu JKd taga ja Ka teistes võistkondades on hästi oluline ära praegugi töötab suutsite nad lõpuks alistada, olid nauditavamad tunda ja realistlikult hinnata seda, millised mänpresidendi kui viimased aastad, kui olete, oleme ausad, sigijad sul on, mis on nende tugevused ja nõrkused, nõunikuna aga suliselt segamatult tiitlile marssinud? ja see kõik võistkonna kasuks tööle panna. Palju Triin Väljataga, kes on endine Ma arvan, et kõikidele inimestele meeldivad välüritatakse ehitada kindlat mängupilti võistkonna Flora mängija. jakutsed. Kui nii võtta, siis jah, kogu aeg oli mingil peale, kes ei ole selleks võimeline, ja siis öeldakse, määral pinge peal. Minu jaoks ei olnud see nii pikk et peame arenema. protsess, aga kui Florasse tulin, siis oli mängijaid, Mulle meeldib siinkohal Einsteini tsitaat: „Igakes olid vaat et kümme aastat ainult hõbedal olüks on geenius. Aga kui hinnata kala tema võime nud. Ehitasime asjad vaikselt üles, avastasin ise järgi ronida puu otsa, siis elab ta kogu oma elu, enda jaoks treenerina palju uut. Usun, uskudes, et ta on rumal.“ Reaalsus on et kui tänaste teadmistega Florasse tusee, et ega sa 16–17aastast mängijat väga leksin, läheks tunduvalt vähem aega, et palju enam ümber ei kujunda. Kui on eesmärgid saavutada. mängija, kes oskab ainult väga lihtsaid Samas on see ka päris hea tunne, kui sööte, aga on samas meeletult töökas, „Ei ole päris nii, et kui me oled midagi üles ehitanud ja näed nüüd, siis treener peabki teda õpetama näiteks kuidas see toimib. Alguses võtsime tuleme, siis visatakse väga hästi kaitsma, temast võib saaFlorasse tulles eesmärgiks Pärnu taseda väga hea keskkaitsja või äärekaitsja. punane vaip maha ja mele jõudmise. Sain aga ühel hetkel aru, Ei saa eeldada, et ta hakkab kohapealt näidatakse, et värav on seal, et see ei vii meid mitte kuskile – võtsidiagonaalpalle laskma, kuigi see sobiks lööge täis.“ me siis sihiks hoopis palju tugevamad treeneri ideaalsesse mänguplaani. võistkonnad. Mida peaksime tegema, Minul läks nii Tammeka kui Flora treeet saaksime mängida võrdselt palju tugevamate nerina esimene aasta aia taha, see läks võistkonna võistkondadega kui Pärnu? Kümnepalliskaalal on tundma õppimisele. Sellest hoolimata läks mõleEesti liiga tugevus ju heal juhul seal kahe juures. ma tiimiga põhirõhk kaitsele. Tammekas õppisime Meie mängijad ei pea kahe juurest kolmeni jõudkaitsma selliselt, et me ei võtaks igas mängus taga ma, vaid veel kõrgemale rihtima! Hakkasime seda kümmet palli välja. Floras päris nii polnud, aga eeskõike üles ehitama, alustades kaitsepõhimõtetest. märk oli ikkagi kaitses tasakaal kätte saada. Alles Pärast esimest aastat hakkasin aga mõtlema: meil tänavu keskendusime näiteks rohkem positsiooon sellised mängijad nagu Lisette Tammik ja Katnirünnakutele. Julgen öelda, et Floras on mul kasurin Loo, aga kuidas nad väravaid ei löö? Muutsime tada Eesti parimad mängijad, kelle peale üldse saab seejärel päris mitut asja ja jätkasime oma eesmärpositsioonirünnakuid üles ehitada. Vastase poolel kide suunas töötamist. Eelmisel aastal mängisime hakkasime positsioonirünnakuid alles tänavu rohMeistrite liigat juba võrdlemisi hästi, lõime kolme kem tegema, sest liiga hakkas meilt seda nõudma mängu peale neli väravat.

– vastased tulid meid väga madalalt vastu võtma.

2020 NOVEMBER JALKA

15

2-KÕNE Arvestades seda, et tänavu ei toimunud koroonaviiruse tõttu ka Balti liigat, on Flora naiskonnal ainsaks rahvusvaheliseks jõuprooviks Meistrite liiga, mis viidi tänavu suvest üle hilissügisesse.

Tavapärase alagrupiturniiri asemel on eelringid seekord ühemängulised, mis tähendab, et halvemal juhul võib kogu eurohooaeg piirduda ühe mänguga.

Kui suure pinge see naiskonnale peale paneb?

See ei ole väga suur stress. Tõepoolest on kahju, et Balti liigat sel hooajal ei olnud, aga mängisime hooaja alguses mitu rahvusvahelist sõprusmängu, suvel kohtusime ka Leedu klubi Gintraga, kellega tegime 2 : 2 viigi. Kui küsitakse, kas oleme valmis, siis tahaksin loota, et jah. Kõik sõltub sellest, et kui kiiresti suudame mängu sisse elada. Meil pole praegu õnnestunud isegi poiste vastu mängida, sest kõigil on väga tihedad graafikud. Oleme selle asemel teinud treeninguprotsessis sellise muudatuse, et meil on rohkem harjutusi väiksema maaala peal, mis tähendab seda, et trennis on meil tempo tunduvalt kõrgem kui näiteks liigamängus.

Loodame, et mängijad on selle abil rohkem valmis.

Kui palju on Flora naiskonnas mängijaid, kes võiksid lähiajal teha sammu välismaale profijalgpalli poole? Sel hooajal liikus piiri taha vaid Mari Liis Lillemäe, kes läks USAsse õppima.

Ikka on. Mängijad saavad ka hooaja keskel pakkumisi välismaale minna, mitu on tulnud ja öelnud, et tuli selline pakkumine või õhus on selline variant. Täpset arvu ma ei oska öelda, aga ma ei liialda, kui ütlen, et pooled meie mängijad on kindlasti valmis juba täna välismaal mängima.

Usun, et lähiajal on mõned ka kindlasti minemas.

See peabki olema mängijate jaoks eesmärgiks.

Eestis on ka väljaspool Florat selliseid mängijaid, kes on võimelised profitasemel mängima. Treeneritena on ülioluline, et me näeksime seda potentsiaali, kui meil on keegi, kes võiks mängijana teatud aja pärast kuskil kõrgemal olla. Me ei tohi neid tagasi hoida, kui see võistkond või liiga jääb mängija jaoks liiga väikeseks.

Mainisid, et mängijad on tulnud ise ütlema, et välismaalt on selline variant. Kui palju klubi ise sellega tegeleb, et naistele välismaalt väljundit otsida?

Oleme sel teemal klubis rääkinud ja ka mängijatega rääkinud.

Tahame klubiga ehitada mängijatele üles loogilise arengutee. Näiteks: mängija tuleb Florasse, on kaks-kolm aastat siin ja siis ühel hetkel läheb välismaale, nagu praegu Lillemäe tegi. Täna meil veel head süsteemi ei ole, aga töö selles suunas käib.

Praegu üritame mängijaid võimalikult palju toetada – kui võimalused avanevad, vaatame koos need üle ja aitame otsustada. Me ei taha ju, et läheks nii, et saadame mängija ära, aga siis istub ta kuskil

16

JALKA NOVEMBER 2020

aasta otsa pingil või on tingimused sellised, mis ei soosi mängija arengut.

Sa oled üks kahest Eesti naistreenerist, kel on kõrgeim treenerikvalifikatsioon ehk UEFA Pro litsents. Millised on su oma ambitsioonid – kas soovid ühel hetkel juhendada Eesti koondist?

Kas meeste või poiste juhendamine on asi, mille peale oled mõelnud?

Olen erinevatele variantidele päris avatud. Näen, et jalgpall on jalgpall – muidugi on meeste- ja naistemängus erinevused, eelkõige tempos, aga sisuliselt kõik põhimõtted on ühised. Kui täna keegi tuleks ja ütleks, et meie meeskond on sinust huvitatud, siis kaaluksin seda päris tõsiselt. Olen mõelnud, et poiste- või meestejalgpalli juurde liikumine oleks minu enda jaoks huvitav väljund, samamoodi näiteks välismaale minek.

Ma ei välista enda jaoks midagi. Olin viis aastat Tammekas, nüüd saab Floras viis aastat täis. Kas peaksin juba mõtlema, mis võiksid järgmised sammud olla? Need sammud peavad aga olema loogilised, ajastus peab olema õige. Ambitsiooni edasi arenemiseks on minus aga väga-väga palju. Kui Tammekast edasi liikusin, tundsin, et olin sellest keskkonnast maksimumi välja pigistanud. Kui tunnen, et olen sama saavutanud Floras, siis arvan, et liigun edasi.

2-KÕNE Samas on mul esimene küsimus iseendale ja mängijatele see: kõik me teame, millistes tingimustes töötame – kas kasutame sellest ära maksimumi? Kui mina treenerina ei tee praegustes tingimustes oma tööd nii hästi kui võimalik ja selle asemel lihtsalt vingun ja toon sada vabandust, siis mul ei ole ka õigust öelda, et kuulge, tahame seda, teist ja kolmandat. Mängijatel ja klubidel on vastutus anda endast nendes tingimustes maksimum, siis saame rääkida ka sellest, et oleksime tõsiseltvõetavad. Me ei saa rääkida ka sellest, et meesteliigas kõike arendatakse ja meil mitte – sellest aastast hakati ju ka naistemänge otsepildis üle kandma. Teatud samme tehakse, muutused võtavad kaua-kaua aega. Kui meeste seas jõuti alles nüüd profitasemele, siis Milliseid asju oled läbi surunud, mis see mingis mõttes näitab, kui algses on reaalsuseks saanud? faasis meil üldse kogu jalgpall on.

Toon näiteks mõne väiksema asja: kasvõi Samas on meil mängijaid, kes on naiskonna treeninguvarustus või see, et valmis profitasemele astuma, ja on ka naiskond ei pea meil täna enam mängu„Kui mina treenerina ei tee vormide eest ise tasuma. Meil on varus- praegustes tingimustes oma neid mängijaid, kes on juba ka kõrgele jõudnud: Inna [Zlidnis], Lisette [Tamtaja, kes tegeleb naiskonnaga sisuliselt tööd nii hästi kui võimalik ja mik], Vlada [Kubassova], Soomes on sama tõsiselt ja professionaalselt kui selle asemel lihtsalt vingun tüdrukud. Lisette ja Vlada mängivad ju esindusmeeskonnaga. Meile on tagatud alussärgid ja liibukad, mis on kõigil sama ja toon sada vabandust, siis Hispaania ja Itaalia kõrgliigades, mitte värvi. Mängupäevadel on riietusruumis mul ei ole ka õigust öelda, et kuskil Läti viiendas võistkonnas! Lisette käis Potsdami Turbines testimas, mis mängueelsed ja mängujärgsed puuviljad, kuulge, tahame seda, teist ja on olnud Meistrite liiga võitja. Keegi mängijad ei pea ise snäkkide pärast mukolmandat.“ kuskil järelikult nägi, et ta on väga hea retsema. Kui mängijana tuled, siis tead, mängija. Need mängijad on näidanud, et sinu eest hoolitsetakse. et praegustest tingimustest on võimalik võtta naKlubi leidis võimalused, et meid selliste asjatuke rohkem. Ma arvan, et mängijatel ja treeneridega toetada – naiskonda ei vaadata Floras nagu tel võiks olla pisut rohkem usku sellesse, mida me tüütut sabarakku, vaid nagu täieõiguslikku osa pikemas plaanis teeme. Et saaksime öelda, et see klubist. Floras töötamine on selles mõttes lihtasi läheb kellelegi hinge, et seda maksabki toetasaks tehtud, et ma näen, kuidas klubi liigub naisda, maksabki vaadata, ja huvi selle vastu tõuseb. tejalgpalliga kogu aeg edasi.

Praegu siis veel ei ole?

Mida rohkem on rahvusvahelisi mänge, seda rohkem väljakutseid need pakuvad. Mida rohkem meistritiitleid võidame, seda rohkem saame Meistrite liigat mängida. Eelmisel aastal ma vaikselt mõtlesin mõne variandi peale, aga samas võin öelda, et kui mul seda aastat Floras poleks olnud, ei oleks ma treenerina see, kes olen täna. Aeg Flora on mulle üldse väga palju juurde andnud, klubis töötavad inimesed on naistejalgpalli osas väga toetavad. Proovin naistepoolel palju asju läbi suruda ning kordagi pole ma Floras kohanud seda, et mulle ära öeldaks.

Vahel küll öeldakse, et praegu ei ole võimalik, aga proovitakse edaspidi asju reaalsuseks teha.

Meestevutis arendab jalgpalliliit jõudsalt Premium liigat – sel aastal muudeti see sisuliselt täisprofessionaalseks liigaks. Kas naistejalgpall on selles valguses jäetud liiga tagaplaanile?

Eesti liigas ei saa mängimise eest raha ju ükski naismängija.

Ma tahaks loota, et see teema võetakse lähiajal ette, mitte ainult Floras. Andekamatele mängijatele peab olema toetus olemas – ma ei räägi siin sellest, et kuskile tuleks lihtsalt raha visata. Arengutee peaks mängija jaoks olema igasuguste võimalustega lahti kirjutatud ja välja töötatud, et toetada tema jõudmist kõrgemale tasemele ja paremasse treeningukeskkonda. Kui jõuame Eestis ühel päeval selleni, et naismängijad saavad palka, siis võib ta ka Eestisse jääda, aga seni tähendab see välismaad.

Kolm korda nädalas teeb Flora naiskond hooaja sees ühistrenni. Sellele lisanduvad iseseisvad treeningud ja võistlusmängud.

51 mängu järjest on Flora naiskond Eesti klubide vastu suutnud kaotuseta püsida.

Lõpetuseks – hiljuti käis Flora ja Pärnu Vapruse mängul president Kersti Kaljulaid. Piltidelt oli näha, et ta suhtles seal ka teie naiskonnaga.

Mida ta teile ütles?

Värbasime järgmiseks hooajaks endale mängijaid ja siis ta käis meil katsetel! (Naerab – toim.). Ega ta meile midagi maagilist või elumuutvat ei öelnud – ta käis mängu vaatamas ja soovis edu. Juba tema kohalolek ning see, et ta ei soovinud sellest teha suuremat meediaüritust, näitas tema toetust välja.

Mina sain presidendi tulekust teada eelmisel õhtul, aga mängijatele ütlesin seda alles mängueelsel koosolekul pärast seda, kui olime koosseisu ja mänguplaani läbi rääkinud. Kui nägin, et fookus on paigas, ütlesin, et teie tänast mänguplaani täitmist tuleb vaatama ka Eesti vabariigi president!

10 minutit on Ševoldajeva saanud mängijana kirja naiste A-koondises. 2010. aasta mängus Lätiga vahetas ta mängu lõpus välja Anastassia Morkovkina.

2020 NOVEMBER JALKA

17

LUGEJA KÜSIB

Joseph Saliste: tunnen, et peaksin koondises olema!

Jalka lugejate küsimustele vastas sedapuhku Paide Linnameeskonna universaal Joseph Saliste, kes rääkis nii oma senisest karjäärist, unistustest kui ka eesmärkidest. 25aastane Saliste on endale konkreetseks sihiks seadnud välismaale mängima pääsemise ja ka koondise põhikoosseisu jõudmise.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

K

uidas sinu eesnime hääldama peaks – kas Joosep, Josef, Džousef või mõnel muul viisil? Kas oled nime saanud kellegi järgi? (Eve) Viimasel ajal on kusjuures see viimane ameerikapärane variant kõige rohkem läbi käinud – meil on meeskonda tulnud päris palju välismaalasi ja nemad ütlevad seda niimoodi. Ma arvan, et nime taust sai alguse sellest, et mu isa käis Ameerikas õppimas. Ka mul oli soov sinna kolledžisse jalgpalli mängima minna ja ehk ennustas mu isa, et nii võib juhtuda! USAs oleks ju eestipärast Joosepit pisut keerulisem hääldada. Ma olen ise väga rahul, et mul selline äge nimi on – eestipärane olekski ehk natuke igav! Mina ise hääldan seda nime aga ikka eestipäraselt – Joosep.

Kas läksid FC Florast ära tüliga? Kuidas sa praegu Florasse suhtud? (Pille, Tallinn) Ei läinud tüliga. Muidugi olen pettunud – kõik tuli minu jaoks väga ootamatult. Mul oli tegelikult äärmiselt hea hooaja ettevalmistus – kui võrrelda ükskõik kellega, kes seal minuga koos olid, siis keegi ei olnud minust üle. Jalgpallis on muidugi nii, et vahel eelistab treener üht, vahel teist mängijat.

Meeskonnana läks meil ka väga hästi. Ühel päeval tuli aga Norbert Hurt ja ütles, et nüüd on nii, et otsime sulle mõne teise väljundi. Õnneks liitusin Narva Transiga ja tegin oma kar-

18

JALKA NOVEMBER 2020

Joseph Saliste Sünniaeg: 10.04.1995 Koduklubi: Paide Linnameeskond Varasemad klubid: FC Flora, Narva Trans Saavutused: Eesti meister 2015 ja 2017, karikavõitja 2016 ja 2019, superkarikavõitja 2016 Koondisekarjäär: 3/0

jääri seni parima hooaja, andsin Premium liigas üheksa väravasöötu ja lõin kuus väravat. Ei saaks öelda, et see oleks halb otsus olnud. Loomulikult oleksin tahtnud välismaale minna ja tänaseks päevaks olen võtnud endale kindla eesmärgi välismaale jõuda – tahan teha korraliku karjääri ja kindlasti ka Eesti koondist aidata. Näen, et vasakkaitse on praegu mu kindel positsioon, kus tahan jätkata, ja näen, et koondises on sellel positsioonil praegu vägagi võimalik sinna vahele trügida ja ise õiget mängu näidata.

LUGEJA KÜSIB Kas tunned ennast petetuna, et Paides lubati sulle keskpoolkaitsja kohta, aga lõpuks oled ikka palju mänginud äärekaitses? (David, Tartu) Kui mina Paidega liitusin, ei olnud veel meeskonnas Sergei Mošnikovi. Ise soovisin poolkaitsesse minna, alustasin hooaega hästi ja kohe kolme väravaga, aga point oli pigem selles, et Mošnikov, Andre Frolov ja mina oleme sellised mängijad, kes võiksid kõik põhikoosseisus olla, ning seetõttu tuli leida mingi alternatiiv, sest Mošnikovi me vasakkaitsesse vast ei pane!

Minu jaoks oli see väga okei, sest olen oma karjääris vasakkaitses ehk kõige rohkem mänge mänginud.

Tänaseks päevaks, kui oleme tabelis teisel kohal, on see end ka õigustanud. Seda vormi ja hoogu tuleb nüüd hooaja lõpuni hoida. Arvan, et vasakkaitse on minu õige positsioon.

olen mina näiteks Flora, Narva ja Paidega esimesed kolm-neli väga professionaalset hooaega treenida saanud ning reaalset arengut on näha, olen Premium liigas saanud stabiilseks mängijaks, kes ei tee enam lolle eksimusi.

Teiseks võiks olla ees siht või eesmärk. Mina olen endale selleks võtnud välisklubisse jõudmise ning et teeksin seal korraliku hooaja – siis saab juba edasi vaadata. Ma arvan, et Karol Mets on hea näide: ta on teinud mitu väga head hooaega välismaal ja sai nüüd ilmselt oma elu parima lepingu. See oli järjepideva töö tulemus.

Lisaks tasub tegevusi analüüsida – mitte ainult enda tegevusi, vaid ka mõne eeskuju või iidoli omi. Kui teed midagi kellegi järgi, kes on juba kõrge taseme saavutanud, siis püüdled õige asja poole.

Millises klubis sooviksid mängida? Kas unistad välismaal jalgpalli mängimisest? (Thomas Oberlechner) Millises viiest tippliigast tahaksid mängida ja miks? (@ikoonmarten) Olen endale välislepingu teenimise kindlaks eesmärgiks seadnud ja tean, et teenin selle. Ma ei ole endale tippliigade mõttes kindlat riiki seadnud, aga Inglismaa oleks ehk selline koht, kus mulle tundub, et jalgpall on inimeste seas ja kultuuris väga austatud seisus. Jalgpallureid võetakse austusega, jalgpalluri töökoht on seal kõrgelt tasustatud ja kõrgelt austatud.

Kes on sinu iidol või sinu positsiooni lemmikmängija, kelle taseme poole püüdled? (Merli Lehtlaan) Kui olin noorem, siis vaatasin muidugi Ronaldot ja Messit, võibolla alles hilisemas vanuses hakkasin Mis on praegu sinu lemmikklubi Meistrite liianalüüsima, et mida minu positsiooni mängijad gas? (@_h_e_i_n_r_i_c_h_) teevad. Vasakkaitses on mul tekkinud kaks sellist Olen alati toetanud Real Madridi ja mängijat – üks on Marcelo ja teine on kuna Marcelo mängib ka seal, siis saan Sergio Reguilón, kes hetkel Tottenhamis julgelt öelda, et see on klubi, keda toemängib. Reguilón on ka noor mängija, tan. kes jookseb hästi palju ja tahab samuti rünnakule kaasa minna. Marcelo on ka Kuhu tahaksid mängijana välja jõuda väga ründav mängija, aga minu meelest „Olen endale välislepingu ja millised väljavaated selleks on? tal kaitseomadused vaat et puuduvad! teenimise kindlaks (@stenverpeterson) Vahel ongi äärekaitses nii, et kui sul on eesmärgiks seadnud ja tean, Kui olen vaadanud näiteks Taijo Teniste keskkaitses väga tugev mängija kõrval, et teenin selle.“ karjääri, siis mingis mõttes on ta mulle on äärelt lihtne rünnakusse minna, sest hea eeskuju. Ta on ka äärekaitsja ja lõi tead, et keegi teeb sinu eest kaitsetöö Norras väga hästi läbi. Kui ma taseme poolest meid ära. Kui Marcelol on Real Madridis Sergio Ramos võrdlen, siis arvan, et ma ei jää Taijole ühestki otkõrval, siis ta saabki alati rünnata, sest Ramos lasast alla. Olen ka juba kogenum ja füüsilised omapib kõik ära, mis on vaja lappida. Eestis mängidused on meil sarnased. Norra kõrgliiga võiks olla des on aga vaja ka oma kaitseoskuseid arenminu taseme juures täiesti saavutatav ja koht, kus dada ning tegelen sellega igapäevaselt. ma tahaks mängida.

Millised on kolm põhiasja, millest iga Kuidas sa ennast motiveerid? (@rasmus_lootus) kaugele pürgiv jalgpallur peaks Mul olid varem minu enda karjääri jooksul tekkinni pidama või mida järkinud headest momentidest videod, mida enne gima? (@lisetteteder) mängu vaatasin. Kui neid klippe vaadata, siis Esimene on järjepienesekindlus kasvab, ja see oli minu motivatdevus. Nii nagu iga siooniallikas. Tänasel päeval ma enam nii palju asjaga elus: asju tumotivatsioonivõtteid ei tee – kui vaadata tabeleb teha järjepidelisse ja meie meeskonda, siis motiveerib see juba valt ja mõtestatult. iseenesest.

Tänaseks päevaks 2020 NOVEMBER JALKA

19

LUGEJA KÜSIB mõni tiimikaaslane meeldib mulle rohkem kui teine, oleme üks tiim.

Kes on parim mängija, kellega oled ühes võistkonnas mänginud, aga kellest ei saanud tõsist jalgpallurit?

(Hendrik, Tallinn) Hea sõber Sander Lootus. Ta oli noorteklassides väga-väga talendikas mängija, aga teda pandi ka mitmele positsioonile nagu mind. Võibolla tasub jalgpalluril juba noorelt endale kindel positsioon võtta ja seal olles oskusi arendada? Siis oled pärast näiteks välismaal mängides sel positsioonil enesekindlam. Samas ei ole muidugi halb, kui mängija Tänavuse hooaja avamängus lõi Saliste Tallinna Kale2019. aastal tuli Saliste Narva Transi ridades Eesti vi vastu kübaratriki. Foto: Lembit Peegel karikavõitjaks. Foto: Lembit Peegel on universaalne, aga ma arvan, et kui Sander oleks Mida jääd mäletama Narvas veedetud ajast? saanud kogu aeg ühel positsioonil ehk keskväljal (Raimond Lepalaan) mängida, siis oleks ta praegu väga hea mängija.

Esimesena tuleb kindlasti meelde meeskond ja need sõbralikud inimesed. Elust seal tuleb meelMis põhjusel ei soovita sind kasutada koondise de veel jõe ääres asuv promenaad, kus on palju vasakkaitsjana? (Steve Kullus) kohvikuid, seal sai tihti käidud. Tallinnas ma seda Kolm mängu mul A-koondises kirjas on ja kõik eriti teinud ei ole, aga Narvas käisin päris tihti ka kolm mängisin ka vasakkaitses. Olin tegelikult ujumas – see oli hea viis taastumiseks, sest vesi oktoobrikuises koondiseaknas vasakkaitsesse oli nii meres kui jões suhteliselt külm. Nagu jääkolmas valik, käisin koos koondisega koroonatesvannis! ti tegemas ja nägin mängijaid hotellis. Olin valvel Vene keele tase oli mul sinna minnes – kui kellegagi oleks midagi juhtunud, pigem halb – teadsin küll mingil määral pidin valmis olema. sõnavara, aga praktikat lihtsalt ei olnud.

Mul on koondisega tekkinud emotMeeskonnakaaslased aitasid mind selle sionaalne side. Tunnen, et mu tase on koha pealt päris palju. Praegu suudan „Mul on koondisega tekkinud praeguseks hetkeks selline, et peaksin juba näiteks mõnede agentidega vene seal olema. Muidugi teevad valiku lõkeeles vestelda. Vene meeskonda välis- emotsionaalne side. Tunnen, puks treenerid ja keegi ei saa öelda, kas maale minna ei oleks probleem, saaksin et mu tase on praeguseks need on õiged või valed – see selgub hakkama. tulemustest. Ma arvan, et täna on Artur hetkeks selline, et peaksin Kas Paide Linnameeskonnaga liitumine oli sinu karjääris õige otsus? (Aarne Tamm) Oli õige!

Kes on su lemmik tiimikaaslane ja miks? (@lisetteteder) Ma arvan, et üht konkreetset lemmikut mul ei ole.

Kevin Kauber on aga selline mängija, keda olen väga pikalt tundnud – noorteklassides mängisime pidevalt üksteise vastu ja seetõttu tunnen teda juba sellest ajast saati, kui olime kaheksa-üheksa-aastased. Tänaseks oleme ühes meeskonnas.

Ma ei ole tegelikult kunagi niimoodi mõelnud, et

20

JALKA NOVEMBER 2020

seal olema.“

Pikk koondises sel positsioonil number üks, ta on meist kõige kogenum, tal on korralik klubi ja mänguaeg. Teistega on meil kõva konkurents, aga arvan, et sel korral (oktoobrikuises aknas – toim.) oleksin pidanud koondises olema. Ma ei tahtnud kolmas valik olla.

Kas kõrge draw või madal fade? (@pgaprotorelneider) Madal fade! Olen paar korda golfi mänginud ja pisut termineid tunnen. Tegemist on väga rahuliku ja härrasmeeste mänguga. Madal fade on seest väljapoole keriv löök, kus pall lendaks madalalt ja vindiga paremale. Kõrge draw on kõrge löök, mis lendaks vindiga vasakule.

LAADI ALLA

EESTI JALGPALLI

AMETLIK NUTIRAKENDUS

EM 2012

Läbi napikate tähtede poole.

Kümme aastat imelise valiksarja algusest IV osa: Sloveenia kangelased ja vihatud Kassai Jalka suur tagasivaade Eesti koondise tegemistele 2012. aasta EM-valiksarjas jätkub neljanda ja ühtlasi viimase osaga. Kui esimeses osas võtsime luubi alla 2010. aasta sügise, teises osas 2011. aasta esimese poole ja kolmandas osas 2011. aasta sügise esimesed kohtumised, siis viimases osas oleme jõudnud kolme viimase olulise mängu juurde – kusjuures esimeses neist ei käinud Eesti koondis isegi platsil!

Tekst: Raul Ojassaar

E

esti koondis oli kõik oma kohtumised valiksarjas juba ära pidanud, kuid ei teadnud endiselt, millise koha saadud 16 punkti meile annavad. Kuna kodumäng Fääri saartega oli tõs-

tetud kõledast oktoobrikuust 2010. aasta augustisse, kus see oli kogu valiksarja avamatš, pidime küüsi närides ootama viimast mänguvooru, sest siis läksid Mariboris vastamisi Sloveenia ja Serbia. Serblastel oli suurepärane võimalus Eestilt endale teine koht napsata: neil oli vaja vaid sloveenidele tuul alla teha ja teine koht oleks olnud nende. Eestile oleks teise koha jätnud viik või Sloveenia võit. Võõrustajatel ei olnud aga samal ajal enam peale au suurt midagi mängus – alagrupi neljas koht oli veel teoreetiliselt lahtine, kuid see oli puhtalt formaalsus.

Jalgpallibuumis Eesti fänne ootas 11. oktoobri õhtul omapärane maiuspala: kell 20 algas Lillekülas maavõistlus Eesti ja Ukraina vahel, sisuliselt koos selle lõpuvilega pandi pall mängu aga Mariboris Sloveenia ja Serbia vahel. Et võimaldada Eesti fännidele mõlemat mängu võimalikult hästi jälgida, organiseeriti A. Le Coq Arenale ühe nurgatribüüni kohale suur ekraan, millelt said fännid Eesti–Ukraina mängu järel kohe ka Sloveenia–Serbia kohtumist vaadata.

Mäng nr 11 11. oktoober 2011 Sloveenia–Serbia 1 : 0 45 + 1. Vršič

Sloveenia–Serbia kohtumise olulisim moment: Sloveenia väravavaht Samir Handanović püüab Nemanja Vidići kehva penalti.

Foto: Srdjan Zivulović, Reuters/Scanpix

22

JALKA NOVEMBER 2020

Kummalisel kombel sattus nii, et Eesti koondise kõige olulisem mäng selles valiksarjas sündis ilma meie osaluseta. Juba avaminutitest alates oli näha, et kohtumine tuleb tuline – Serbia vajas võitu, et edasi pääseda, kuid sloveenid ei soovinud kodus mitte midagi kergelt ära anda. Belglasest kohtunikul Frank De Bleeckerel tuli juba avapoolajal tegeleda mitmel puhul närviliste mängijate rahustamisega. Suure

EM 2012 Pareiko: sellist närvi pole isegi platsi peal tundnud!

Sloveenia ja Serbia kohtumine on Eesti jalgpallisõbrale kahtlemata üks nendest hetkedest, kui mäletatakse hästi, kus ja kellega seda kohtumist vaadati. Eesti koondise liikmed kutsuti pärast mängu Ukrainaga A. Le Coq Arena VIPi-looži, kus jälgiti närvesöövat lõpplahendust koos tähtsate ninade ja ajakirjanikega puupüsti täis ruumis.

Kõik koondislased sinna aga ei tulnud, lõpuni suutsid suurt närvipinget taluma jääda vaid vähesed.

Tarmo Kink: „Mõtlesin, et vaatan rahulikult kodust. Olin millegipärast suhteliselt kindel, et Sloveenia ei lase Serbial võita – kogu ajaloo ja põhimõtete pärast. Tean nende mentaliteeti ja ajalugu – nad ei saa seda ju ometi ära lasta.

Serbia oli valiktsükli jooksul nii ebastabiilne olnud, et ma ei näinud, miks nad peaksid selle mängu võitma. Viskasin ülikonnaga ennast diivani peale. Mäletan, et enne kui mina jõudsin hõisata, pistsid naabrid juba kisama!“ Sergei Pareiko: „Esimese poolaja vaatasin VIPi-loožis, aga läksin siis koju, sest ma ei suutnud edasi vaadata.

Närv oli sees nii suur! Koduteel keegi helistas ja ütles, et Serbial oli penalti, aga Handanović võttis selle ära.

Kui koju jõudsin, siis viimased kümme minutit vaatasin seal. Sellist närvi pole ma isegi platsi peal olles kunagi tundnud! Natuke kahju oli, et me ise otsustavat mängu mängida ei saanud.“ Isegi peatreener Tarmo Rüütli ei suutnud viimast veerandtundi VIPi-loožist vaadata, vaid läks autosse rahunema. „Mõtle, kuidas võib jalgpallis juhtuda – see on täiesti uskumatu, kuidas võib vahel see pall väravasse minna! Kui meie edasipääs selgeks sai, olin nagu pärast autoavariid – totaalses šokis. Emotsioonid olid nullis. Võtsin fakti vastu, eks pärastpoole hakkasid peast läbi laskma, et mis toimus.

Mäletan, et kuskil kirjutati, et Rüütlil oli pokkerinägu peas ja midagi välja ei näidanud. Ma ei olegi selline, kes iga asja peale midagi välja näitaks. Võtsin fakti omaks ja elu läks edasi.“ Konstantin Vassiljev: „Ma ei vaadanudki seda mängu!

Meil läks pärast Ukraina mängu staadionil natuke pikemalt ja sõitsin pärast seda koju. Kui koju jõudsin, oli veel viis minutit mängida, aga ma ei suutnud telekat mängima panna, vaid kõndisin kodus edasi-tagasi. Alles pärast vaatasin tipphetki.“

ehmatuse elas Eesti üle 38. minutil, kui väravavaja kõigile üllatuseks kukkus see latipõrke kauhiga silmitsi pääsenud Serbia ründaja Milan Jovadu täpselt üle väravajoone, põrgates sealt tagasi nović selja tagant maha niideti. Mäng seisis tükk välja. Kohtunikud nägid olukorda hästi ja lugeaega ja õhk oli pingest paks, aga Belgia sid erakordse tabamuse ära – Sloveekohtunik andis kollase kaardi hoopis nia üks, Serbia null! Valiksarja napikas Jovanovićile! Kordused näitasid, et Slonumber seitse! veenia kaitsja Mišo Brečko mängis küll Teisest poolajast kujunes Eesti jalgpalli, kuid seda ülinapilt – penaltile ja pallisõpradele aga ilmselt elu kõige piTarmo Rüütli: punasele kaardile oli see olukord igatakem kolmveerandtund. Serblased suru„Kui meie edasipääs hes väga lähedal. Selle valiksarja napisid, ründasid ja Sloveenia näis aeg-ajalt selgeks sai, olin nagu kas number kuus! juba murduvat. 63. minutil paistiski, et Avapoolaja üleminutitel juhtunu oli Serbia saab oma värava kätte: vasakäär pärast autoavariid – aga tõeline šokk – eelkõige Serbiale, Aleksandar Kolarov võeti karistusalas totaalses šokis. aga positiivses mõttes ka Sloveeniale maha ja kohtunik De Bleeckere näitas Emotsioonid olid nullis.“ ja Eestile. Tasapisi oodati juba poolaja seekord penaltipunkti peale. Sedavõrd lõppu, kui Sloveenia sai keskväljalt kaolulist trahvilööki otsustas sooritama ristuslöögi, mis andis hea võimaluse õhuvõitlejad minna Serbia kapten, Manchester Unitedis mänvastase karistusala juurde viia. Dare Vršić saatis ginud keskkaitsja Nemanja Vidić – sealjuures oli palli 45(!!) meetri kauguselt kõrge kaarega teele Vidić oma profikarjääris varem penaltit löönud

Kes seda mängu Ukrainaga üldse mäletab?

Mõistagi ei saanud Eesti koondise mängijad rahus Sloveenia–Serbia kohtumise vaatamiseks valmistuda – selle asemel tuli samal päeval pidada kodune maavõistlus Ukrainaga. 0 : 2 kaotusmängus eksis Konstantin Vassiljev penaltil – kusjuures see on suuresti ainus asi, mida asjaosalised sellest mängust üldse mäletavad. Kõik ootasid ju tegelikult õhtust matši.

Ukraina vastu teise poolaja kirja saanud Dmitri Kruglov arvas näiteks Jalkaga vesteldes, et tema selles mängus ei osalenud. „Ma arvan, et neid inimesi, kes seda mängu mäletavad, on üsna vähe! Meenub ainult see, et Kostja ei realiseerinud penaltit. Kõik ootasid juba Sloveenia ja Serbia mängu.“ Penaltil eksinud Vassiljev teab aga hästi, et Oleksandr Rõbka tõrje sundis teda edaspidi oma penaltite löömise taktikat üle vaatama – tihtipeale lõi Vassiljev toona oma penaltid ühte kindlasse nurka. „Lüües olin pigem kindel, aga see löök lihtsalt ei õnnestunud – läks natuke kõrgemale ja väravavahi jaoks mugavale kõrgusele. Pärast seda pidin Maavõistlus Ukraina vastu oli vaid eelroog: tõeline maiuspala ootas ees ja see oli Sloveenia–Serbia matš. natuke mõtlema.“

Foto: Lembit Peegel

2020 NOVEMBER JALKA

23

EM 2012

Spekulandid jäid pika ninaga Kui Eesti–Iirimaa kohtumise piletid 17. oktoobri hommikul vabamüüki paisati, said need otsa juba poole tunniga, sest huvi nende vastu oli meeletu. Soodsast olukorrast üritasid kasu lõigata aga hangeldajad: esimese hooga müüdi 194 piletit inimestele, kelle eesmärk oli ostetud piletitega hangeldada. Viru keskusest õnnestus ühel iirlasel endale hankida kokku suisa 150 piletit, Tondi Selveris müüdi ühele mehele aga korraga 44 piletit. Seda ekslikult: reegel sätestas, et ühele inimesele võib kõige rohkem müüa neli piletit. Need spekulandid saadi aga kätte ja kasumist jäid nad ilma – oleks aga narr arvata, et mõni teine hangeldaja ei teeninud väiksema piletikoguse pealt hõlptulu.

Mäng nr 12 11. november 2011 Eesti–Iirimaa 0 : 4 13. Andrews, 67. Walters, 71., 88. pen. Keane Eemaldamised: 35. Stepanov, 76. Piiroja Eesti: Pareiko, Jääger, Stepanov, Piiroja, Klavan, Kink (67. Purje), Dmitrijev, Vunk (61. Lindpere), Kruglov, Vassiljev, Ahjupera (55. Voskoboinikov).

Kauaoodatud sajandi mäng Iirimaaga algas meile tegelikult paljulubavalt. Esimese kümne minuti jooksul jõudsime mitmel korral vastase karistusala juurde ning kümne minuti täitudes kukkus Konstantin Vassiljevi rikošetiga kauglöök Iirimaa värava katusele. Kõik paistis lootusrikas, kuni 13. minutil saabus esimene külm dušš: Aiden McGeady tsenderdas vasakult äärelt, väravaesisel jäeti Keith Andrewsile liiga palju ruumi hoovõtuks Tarmo Rüütli: ning iirlane suunas palli peaga posti kõr„Mul oli enne mängu valik: vale – 0 : 1. kas panen mängu Stepanovi Eesti mätta otsast sai paraku mänvõi Taavi Rähni. Tegin sellise gu peategelaseks ungarlasest kohtunik valiku ja olen ikka aeg-ajalt Viktor Kassai. 17. minutil petsid iirlamõelnud: ei tea, kuidas oleks sed esimese kollase kaardi välja Andrei Stepanovile. 34. minutil eksis aga läinud, kui oleksin teise keskväljal sööduga rängalt Aleksandr otsuse teinud?“ Dmitrijev ja Stepanov sõitis viimase kaitsjana sisse iirlaste ründajale Robbie

vaid kahel korral, 2005. aastal Moskva Spartaki ridades. Meie õnneks andis praktika puudumine tunda: penaltitõrjuja kuulsusega Sloveenia väravavaht Samir Handanović ootas kannatlikult ära Vidići väikese pausi ja püüdis nõrga löögi kinni!

Arvestades seda, et mängida jäi veel sisuliselt pool tundi, mille jooksul Serbia surve ei lakanud, tasub tunnistada – see penalti oli meie valiksarja napikas number kaheksa!

Viimaste minutite jooksul said serblased korra ka palli võrku, kuid õnneks vilistati suluseis. Pisut enne 90 minuti täitumist hakkas ka Serbia usku kaotama – neil oli vaja kaht väravat, ent rünnakul ei tulnud enam midagi välja. Lõpuvile 1 : 0 seisul kuulutas võitu Sloveeniale, aga veel suuremat võitu Eestile. *** Edasipääsu järel ei tulnud pikalt oodata – juba ülejärgmisel päeval loositi kaheksa koondist, kes oma alagrupis teiseks jäid, omavahel playofflahinguid pidama. Eesti oli mõistagi asetamata tiimide seas, mistõttu olid loosi eel meie neli võimalikku vastast Portugal, Horvaatia, Tšehhi ja Iirimaa. Loosiurnist tõmmatigi välja Iirimaa.

Rõõmustasid mõlemad: paljud eestlased pidasid nelikust nõrgimaks just iirlasi, Iirimaale oli Eesti aga samuti selgelt parim valik, sest ülejäänud variandid olid Türgi, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina.

Janno Kivisild: „Ootasime loosimist väga. Sain juba varem teada, et Arno Pijpers tegi sel ajal mingil määral Hollandi jaoks skautingutööd, ja just Iirimaa oli koondis, keda Arno oli väga põhjalikult kogu valiktsükli ajal skautinud. Saimegi loosimise järel väga põhjaliku taustainfo ja mänguanalüüsid koos statistikaga, kõik see oli meil olemas.“ Iirimaa meedia end tagasi ei hoidnud: Eestit nimetati unistuste loosivastaseks, alamõõduliseks ja väljapaistmatuks autsaideriks. Iirimaa vutiüldsus võis ju eestlasi alahinnata, ent koondis seda kahjuks ei teinud.

24

JALKA NOVEMBER 2020

Jon Walters kerkis Martin Vungist kõrgemale ja aitas Iirimaa suurele võidule.

Foto: Lembit Peegel

EM 2012 Keane’ile. Kassai taskust välkus selSergei Pareiko: „Põlesime läbi. Kelle peale Stepanovile mõistagi teine lelgi ei olnud varem sellist kogemust ja kollane kaart ja Eesti jäi vähemuspinge oli väga suur. Oleks meil olnud se. mängijaid, kes oleks varem Meistrite Tarmo Rüütli: „See punane kaart liigas või kasvõi Euroopa liigas veepani mängule pitseri, see lõi mänrandfinaalis või poolfinaalis mänginud, gu meie jaoks rütmist välja. Mul oli kus samuti suure pinge all asi kahe enne mängu valik: kas panen mänmänguga otsustatakse… Kahjuks meil gu Stepanovi või Taavi Rähni. Tegin seda ei olnud. Iirlastel ei olnud see sellise valiku ja olen ikka aeg-ajalt esimene kord, nad olid varem sellega mõelnud: ei tea, kuidas oleks läinud, kokku puutunud. Tahtsime oma pubkui oleksin teise otsuse teinud? Steliku ees proovida teha seda, mida Läti panov võttis natuke liiga vara või 2004. aasta EMi eel Türgi vastu suutis, pisut mõtlematult selle punase. Nii aga läks nii nagu läks. Minu meelest juhtus.“ häbi me tundma ei pea – mängisime Stepanovi eemaldamise järel ei nii hästi, kui suutsime, kahjuks läks muutnud Eesti koondis oma männii.“ guplaani oluliselt. Ragnar Klavan Tarmo Kink: „Oleks pidanud natuke toodi küll keskkaitsesse ja Dmitri targemalt mängima – läksime Iirimaad Kruglov vasakult äärelt äärekaitkodus maha tampima. Olime Põhja-Iiri sesse, kuid Rüütli ei otsustanud kodus maha tampinud – mis see Iirimaa seisu hoidma minna, vaid soovis siis ette võtta on? Teine asi – kui pärast endiselt näha ründavat mängu. See väravaid analüüsisime, siis kõik tekkisid sellistest Eesti vaatetõi iirlaste värava all kaasa ka mitu ohtlikku oluvinklist kerkis asjadest, mida olime enne mängu video pealt üle üheks peategekorda ja poolvõimalust, ent skoori me teha ei vaadanud. Punane kaart lõi ka kõik plaanid sassi. laseks Ungari suutnud. Teisel poolajal tuli juba lagunemine. 67.

Tagantjärele on muidugi lihtne öelda, et oleksime tippkohtunik minutil kasutas meie karistusalas tekkinud topidanud targemad olema – sel hetkel arvasime, et Viktor Kassai. huvabohu ära Jon Walters. nii on õige, ja läksime mängima.“ Foto: Lembit Peegel Konstantin Vassiljev: „Kuni teise väravani oliJanno Kivisild: „See oli elu mäng. Sisemine me isegi vaatamata punasele kaardiärevus oli väga suur, aga seda tuli tasale mängus sees, aga võibolla oleksime kaalus hoida, et see kuidagi resultaati siis pidanud tagasi hoidma ja proovipärssima ei hakkaks. Ülehäälestatust ma mängu 0 : 1 peal lõpetada. Seal tuli ma ei mäleta. Kõik oli tavaline, valmiskogemus mängu – ühel hetkel tulnuks tusime selleks nii, nagu olime harjunud.

Raio Piiroja: meil endale selgeks teha, et parem Staadionil oli aga küll väga suure män„Siiamaani ise põen oleks olnud see napp kaotus vastu võtta gu atmosfäär, ühelgi teisel valikmängul ja järgmiseks mänguks valmistuda, mitseda aeg-ajalt – näen pole ma sellist asja tunnetanud. Vastaste edasi rünnata.“ võistkonna fännitribüün oli roheliseks seda unes, ärkan üles ja Mängu lõpp kiskus meie poolt vaavärvunud, kogu ülejäänud staadion aga mõtlen, et milline datuna suisa inetuks. Vaid neli minutit siniseks. See oli eriline. Läksime mänvõimalus see oli…“ pärast Waltersi tabamust suutis Pareigima ka nii, nagu olime harjunud. Me ei ko küll Andrewsi rikošetiga karistuslööüritanud kuidagi vastast üle kavaldada gi pareerida, ent tagasipõrkunud palliks ei olnud ükski Eesti kaitsja valmis ja Robbie Keane suunas nahkkera tühjaks jäänud võrku. Karistuslöök oli sealjuures tulnud olukorrast, kus Raio Piirojale näidati kollast kaarti.

Veel viis minutit hiljem sattus Piiroja karistusala nurga lähedal Keane’iga kahevõitlusesse, mängis palli käega ja saadeti teise hoiatuse tõttu samuti väljakult minema. Üheksakesi jäänud eestlaste haavadele raputati veel soola 88. minutil, mil Keane realiseeris penalti, mille Stephen Hunt oli Ats Purje vastu teeninud.

0 : 4 oli šokk. Ülikõrgele aetud ootused tooMängu olulidi 90 minutiga üheselt ja konkreetselt maa peale sim hetk: Andrei tagasi. Neljaväravaline kaotus tähistab siiani Eesti Stepanov saab koondise suurimat allajäämist A. Le Coq Arenal. juba avapoolajal Hiljem on see kordunud vaid 2019. aasta sügisel punase kaardi. maailma tippkoondise Hollandi vastu.

Foto: Lembit Peegel 2020 NOVEMBER JALKA

25

EM 2012

Seiklejast Iiri fänn sai mängu vaadata Rüütli kõrvalt Eesti–Iirimaa kohtumise ajal juhtus avalikkusele märkamatult ka üks väga kentsakas olukord: nimelt suutis üks piletita Iiri koondise fänn ennast leidlikul moel väljaku äärde smugeldada.

Piletiostu lootuses staadioni ümber luusides silmas ta avatud ust, läks sealt sisse ja leidis pallikoti koos Eesti koondise dressidega. Dressid kiirelt selga, pallikott üle õla – ja kuhu mujale kui väljaku äärde, otse Eesti koondise pingi kõrvale!

Peaaegu üheksa aastat hiljem mäletab personaaltreenerina töötav Conor Cunningham Jalkaga vesteldes sündmuste käiku nagu eilset päeva. „Istusin alguses Eesti pingi kõrval, aga kuna olin ka ise šokis, et mul õnnestus nii kaugele jõuda, võtsin paaril korral telefoni välja, et sellega pilte teha. See äratas neljandas kohtunikus ilmselt kahtlust ning ta tuli uurima, kes ma olen. Arvan, et minu aktsent koos Eesti dressiga oli selge märk, et midagi on valesti, aga ütlesin, et olen pallipoiss, ja näitasin oma pallikotti. Kohtunik pidi aga mängule keskenduma – ilmselt seetõttu palus ta mul lihtsalt tribüünile minna ning ei hakanud turvamehi kohale kutsuma.“ Suurt osa kohtumisest vaataski Cunningham otse tiimi pinkide tagant juhuslikul vabal istekohal, hoides aga silma peal pallikotil, mis Eesti pingi kõrvale jäi. Mängu Iiri televisiooni ülekande ekraanitõmmis, lõppedes suutis mis Cunninghamil endal on kindlasse kohta ta turvatöötaja salvestatud: korra sai iirlane ka reaalselt pallipehmeks rääkida, poisi tööd teha, ulatades palli Ragnar Klavanile et peab pallid kokaudisisseviskeks. ku korjama, ning pääses seepärast uuesti väljakule, kus tähistas koos Iirimaa koondisega võitu, kandes samal ajal Eesti dressi!

Staadionilt minema saadeti Cunningham alles siseruumidesse jõudnult, kuid Eesti koondise dress jäi iirlasele selga. „Mul on see endiselt kodus olemas. Olen alati endale öelnud, et peaksin selle korralikult ära raamima, aga pole veel selleni jõudnud. Ehk siis nüüd, kui sellest varsti kümme aastat täis saab?“ Eesti abitreener Janno Kivisild meenutab hiljem, et mängu ajal pani ta Cunninghami tähele küll, kuid arvas, et ju on tegu mõne vabatahtlikuga. „Selleks mänguks kaasati palju inimesi ja kõikide nägusid ju tunda ei saa. Panin teda küll tähele, aga ei mõelnud sellele pikemalt. Alles pärast mängu meediast lugesin, kellega tegu oli!“

või ei hakanud üle mõtlema. Mis läks valesti, oli ilmselt see, et me ei kohandanud punase kaardi järel oma mänguplaani, ei valinud turvalist ja kindlat hardcore-betoonkaitset, ei hakanud bussi parkima. Mängisime oma mängu edasi ja lõikasime sellega näppu – muutusime seetõttu haavatavaks ja tasakaalust väljas olevaks, vastane karistas selle ära. Takkajärele võib ju mõelda, et pool lahingut oli tegelikult veel ees ja oleks pidanud tulemuse minimaalse hoidma. Me seda valikut ei teinud ja see maksis meile lõpuks kätte.“

26

JALKA NOVEMBER 2020

Konstantin Vassiljev: „Sergei Zenjov sai enne mänge vigastada – tema oleks Iiri suurte ja natuke kohmakate keskkaitsjate vastu väga vajalik olnud.

Me ei olnud selleks mänguks valmis, meil ei olnud sellisel tasemel kogemust. Tahtsime väga Lillekülast ära minna hea tulemusega, aga see maksis meile kätte. Iga väike asi mõjutas natuke – olime näiteks kogu tsükli mänginud Nike pallidega, aga playoff’i jõudes pidime mängima teistsuguste pallidega. Pall palliks, see on pisiasi, aga see ilmestas, kuidas olukord hakkas kiiresti muutuma.“ Raio Piiroja: „Tore, et Iirimaa meile vastu tuli – nad olid sel hetkel täiesti mängitav võistkond.

Siiamaani ise põen seda aeg-ajalt – näen seda unes, ärkan üles ja mõtlen, et milline võimalus see oli… Oleks pidanud pead natuke külmemana hoidma. Kui oleks esimene mäng võõrsil olnud, oleks ehk isegi parem olnud – oleksime saanud playoff’i atmosfääriga natuke harjuda. Kui võõrsil sulle üks ära lüüakse, pole ju hullu. Me läksime aga kodus kindlalt võidu peale mängima, aga kui jäime taha ja vähemusse, ei teinud me oma korrektiive. Aga see on takkajärele tarkus.“ Mäng nr 13 15. november 2011 Iirimaa–Eesti 1 : 1 32. Ward – 57. Vassiljev Eesti: Londak, Jääger, Rähn, Klavan, Kruglov (18. Puri), Teniste, Vunk, Vassiljev, Lindpere (54. Kink), Saag, Voskoboinikov (73. Purje).

Kordusmänguks olid Eesti koondise read märgatavalt hõredamad: punaste kaartide tõttu kandsid mängukeeldu keskkaitsjad Piiroja ja Stepanov, ühe Viktor Kassai otsuse peale protestimise eest sai kollase kaardi Sergei Pareiko, kes seetõttu samuti Dublinis platsile tulla ei saanud.

Oli selge, et Iirimaale sõidetakse oma au päästma, ei muud.

Mõlemad väravad sündisid väravavahi eksimusest: iirlased läksid avapoolajal juhtima pärast seda, kui Pavel Londak oli nurgalöögi olukorras palli liiga lihtsalt Stephen Wardi jalale tõrjunud; Konstantin Vassiljev virutas 57. minutil väravasse

Janno Kivisild: „Analüüsisime mängu eel eelmise kohtumise läbi, aga ühel koosolekul vaatasime näiteks „Tulnuka“ filmi. Ma ei tea, kelle idee see oli, ja algusest lõpuni me seda ei vaadanud, aga mingeid klippe küll.

Läksime täiesti kastist välja.“

EM 2012

Konstantin Vassiljev lõi Dublinis küll värava, kuid nagu ka tema näost näha, oli see vaid lohutuseks. Foto: Lembit Peegel

Joel Lindpere taas koondises

aga kauglöögi, mis lipsas Shay Giveni rusikate alt läbi. Viik võõrsil Iirimaaga oli ju iseenesest hea tulemus, ent avamängu kontekst ei lubanud sellest üleliia rõõmu tunda. See ei takistanud 800-l Dublinisse sõitnud Eesti fännil mõistagi Vassiljevi väravat tähistamast.

Tarmo Rüütli: „Valmistusime nii hästi, kui suutsime, ja püssi põõsasse viskamise tunnet ei olnud. Väljas Iirimaaga 1 : 1 – polnud paha!“ Janno Kivisild: „Tarmo suutis meeskonna niimoodi mängima panna, nagu seis oleks olnud 0 : 0. Analüüsisime mängu eel eelmise kohtumise läbi, aga ühel koosolekul vaatasime näiteks „Tulnuka“ filmi. Ma ei tea, kelle idee see oli, ja algusest lõpuni me seda ei vaadanud, aga mingeid klippe küll.

Läksime täiesti kastist välja. Mängisime ainult oma väärikuse nimel ja saime natuke leevendust.“ Konstantin Vassiljev: „Tähtis oli lõpetada valiktsükkel väärikalt ja normaalse mänguga.

See mäng näitas ka selle meeskonna sisu – võitlesime lõpuni välja hoolimata sellest, et suuremad šansid olid juba läinud.“

Koondise esindamine on auasi, tuli teha valikuid. Kas Ronaldo, Messi, Federer, Nadal või ükski teine professionaalKogu valiktsükli jooksul oli taustal jututeemaks olnud ne tippsportlane ütleks, et ma lõpetan oma profilepingu tõsiasi, et 2010. aasta alguses New York Red Bullsi siirära, ei mängi ja lähen vabatahtlikult koondist esindama? dunud Joel Lindpere koondisele appi ei tulnud. Vutiliidu Kui Eesti koondise mängud oleks praegu millegipärast president Aivar Pohlak ütles avalikult välja, et Lindpere Flora omadega samal ajal, kas Flora saadaks ka siis ühekoli Red Bullsiga sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt talle sa-kümme mängijat koondisesse? Ma ei usu seda. Kui maksti koondisse mitte tulemise eest. Lindpere ise lükkab Flora mängiks Levadiaga ja annaks oma põhimehed ära, sellised väited ümber. siis nad ju kaotaksid suurelt.“ „Ükski normaalne klubi ei paku koondise mitte esinAivar Pohlak: „Teadsime fakti, et Joel on sellise kokkudamise eest raha! Mu peatreener oli rootslane, spordileppe teinud, ja see oli kõik. Seda on raske pahaks panna, direktor norralane, nad ise jälgisid oma koondisemänge kuna ta oli läinud Ameerikasse sisuliselt karjääri viimast kogu aeg. Mängud ju kattusid ja ma ei saanud tulla! MLSi lepingut välja teenima. New Yorgist on koondisemängudel graafik ei arvestanud EM-valikmänge, kuna ameeriklastel ka väga keeruline käia, eriti arvestades neid seljaprobleesamal ajal koondisemänge ei olnud. Ma olin äkki esimene me, mis tal sel ajal olid. Pikad lennureisid olid tema jaoks jalgpallur Eestis, kelle klubimänge selliselt telekas üle paras mõrv. Tol hetkel oli see loogiline otsus.“ kanti. Paljud, kes läksid koondisemängule, läksid pärast Playoff’i ajaks oli aga Red Bulls MLSi playoff’ist välja seda Tommi Grilli ja pärast seda Joel Lindpere mängu langenud ning Lindpere sai korraliku ažiotaaži saatel koonvaatama,“ on Lindpere sel disele appi tulla. Arvamusi teemal rääkides endiselt tema tuleku kohta oli aga emotsionaalne. erinevaid. Kapten Raio „Teiseks pikk lend ja Piiroja leiab, et toonane ajavahe. Rääkisime ka Tarolukord oli maitse asi. „Nii mo Rüütliga: meditsiinilija naa. Mina olen kogu aeg selt on tõestatud, et ajaseda meelt olnud, et kas vahega harjumisel võrdub oled kogu aeg koondises üks tund ühe päevaga. või ei ole üldse. Eks tal olid New Yorgiga oli kogu aeg ka muidugi omad põhjused, ajavahe seitse tundi – kui miks ta vahepeal ära oli. mul oleks olnud pühapäeMaitse asi. Lõpuks on see val klubimäng ja kolmatreeneri otsus, selline asi ei päeval koondisemäng, siis läinud ju hääletusele.“ oleksin Eestisse jõudnud Avamängus sekkus alles teisipäeval ja pikas Lindpere teisel poolajal perspektiivis poleks see vahetusest, teenides edu toonud. Rüütli ütles publikult suure aplausi. ka: miks sa tuled, kui su Koondisesse naasnud Joel Lindpere (alumises reas paremalt esime- Dublinis sai Lindpere kirja põhitöökoht on klubis? esimesed 54 minutit. ne) alustas Dublinis põhikoosseisus. Foto: Lembit Peegel

EM 2012

Aus vile või kohtunike võlg Iirimaa ees –

kas Kassai tegi Eestile liiga või mitte?

V

mäng, oleksime pidanud 2 : 1 võitma. Ukraina kohiktor Kassai nimi mõjub isegi peaaegu tunik eksis ja andis Hollandile lõpuks pehme pekümme aastat hiljem Eesti jalgpallisõpranalti. Mehel oli nii palju mune, et mõni päev hiljem dele punase rätikuna. Tema otsused EesSergei Zenjovi mängu vilistades palus ta Zenjovilt ti–Iirimaa kohtumises (eelkõige punased kaardid vabandust ja soovis, et ta poistele edasi ütleks, et Stepanovile ja Piirojale ning iirlaste kasuks määkehvasti läks. Sellise mehe ees müts maha!“ ratud penalti) põhjustasid rahva seas tohutult Sergei Pareiko: „Mulle natuke kohe alguses pahameelt. Skandaalse kohtumise järel sündis paistis, et ta on Eesti vastu. Mäng oli jõuline ja teFacebookis kiirelt lehekülg nimega „Viktor Kassai rav, meie keskkaitsjad said kohe mõlemad kollase dislike“, mis kogus vaid paari päevaga üle 30 000 kaardi, mida ilmselt Meistrite liigas ei oleks antud. toetaja, kes seal ungarlasest kohtunikku Eesti siVõibolla oleks ta saanud natuke asja pidurdada, hilikus põhjalaskmises süüdistasid. „Kassai“ muuselle asemel et kohe kaarte andma hakata. Samas tus ühe õhtuga Eesti spordisõprade seas sisuliselt ei saa Kassaid süüdistada. Sergei Hohlov-Simson sõimusõnaks. oli Kassaiga koos ühel UEFA koolitusel ja Kassai Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk: ütles seal, et mäletab seda mängu ja neid kaht „Kassai teab seda kõike. Olen teda kaks-kolm punast kaarti hästi – tema sõnul ei oleks seal korda pärast seda näinud. Tema tiimil läks kehsaanud midagi muud teha. Pärast sellist mängu vasti ju ka 2012. aasta EMil, kus nad jätsid Ukraina oled natuke ikka kohtuniku peale pahane, sest värava lugemata (Inglismaa ja Ukraina alagrukaks punast tundub natuke liiast, aga kui pärast pimängus ei fikseerinud Kassai brigaadi väravahakata neid olukordi üle vaatama, siis minu meejoonekohtunik Ukraina viigiväravat – pall ületas lest olid mõned olukorrad võibolla 50-50, napilt väravajoone, ent John Terry lõi aga süüdistada teda kindlasti ei saa. Mõni selle sealt kohe välja ja kohtunikud lakohtunik oleks ehk teisiti vilistanud. Kõik sid mängul jätkuda. Sealjuures oleks samas mäletasid, kuidas Prantsusmaa oli VARi olemasolul värav niikuinii tükaks aastat varem iirlaste arvelt MMile histatud, sest enne oli Ukraina ründaTarmo Kink: pääsenud.“ ja tegelikult olnud suluseisus – toim.). „Paneme nüüd ennast Konstantin Vassiljev: „Ei saa öelda, et Kassai muigas, et oleks tore, kui Eesolukorda, kus meie vastu kohtunik oleks tulnud mängu ära tegeti ja Ukraina teeksid sõprusmängu ja kutsuksid teda kohtunikuks. Ta ütles, oleks sellised vead tehtud: ma, aga ta võttis konkreetse joone, et kes on tugevam ja kes nõrgem vastane. Kohe et teab, et on mõlemas riigis vihatud, me oleksime ju tahtnud see esimene kollane kaart, mis ta Stepaaga peab sellega elama.“ samu otsuseid, keegi poleks novile näitas – ma arvan, et see oli liiga Kas Kassai otsused olid siis valed – vastu vaielnud!“ lihtsalt antud. Kohtunik ei jätnud endategi ta Eestile ülekohut? le edasiseks mänguks ruumi, vaid võttis Raio Piiroja: „Ütleme, et see oli ka kohe sellise liini, et sellised vead on kollase kaardi ajuvaba vilepartii! Ma arvan, et isegi Uno Tutk väärilised. Vaatasin mõned päevad hiljem El Clánõustuks, et see oli natuke ühele poole kaldu vile.“ sicot, kus tehti kohe esimestel minutitel samuti Paraku arvab Piiroja siinkohal valesti. Tutk: keskväljal märksa raskem viga, aga kohtunik jook„Ainus asi, mille pärast Viktor Kassai ei saanud sis mängija kõrvale, rääkis temaga ja jättis endale väga head hinnet, oli see, et ta ei andnud Steparuumi mängu reguleerida, et asi lõppeks üksteist novile otse punast kaarti, vaid jättis selle teiseks üheteistkümne vastu. Ei – kohtunik ei löönud kollaseks. See oli viimase lootuse viga. Ülejäänu meile väravaid, aga ta võttis mõnes olukorras vasvõime ajada meie ootuste ja läbipõlemise kaela.“ tu kõige rängema karistuse, mis oli võimalik.“ Raio Piiroja enda eemaldamisest: „Tegelikult Tarmo Kink: „Pigem saime aru, et andsime ise oli ju ründaja viga – mind lükati selga. Keskvälmängu ära. Kohtunik saab muidugi asju mõjutajal süütus olukorras teine kollane kaart anda – da, aga ma küll ei mäleta, et oleksin mõelnud, et see näitab kohtuniku suhtumise ära. Hea näide kohtunik kuidagi asja ära tegi. Seal olid 50-50 oton üks mu viimaseid mänge koondise eest, mis sused – mis see kohtunik nüüd nii palju siis seal oli kodus Hollandi vastu. See oli tegelikult meie

28

JALKA NOVEMBER 2020

EM 2012 Tarmo Kink: „Kommentaatoritega ongi vahel nii, et nad võivad mõne mängija ka mängu parimaks rääkida ja samal ajal mõnest teisest kehvema mulje jätta. Ma teinekord mõtlen ka ise, et kuidas nad seda mängu näevad. Eks see oli emotsiooni pealt, nemad ka tahtsid nii väga.“

Pohlak toob välja huvitava „juhuse“

ära tegi? Paneme nüüd ennast olukorda, kus meie vastu oleks sellised vead tehtud: me oleksime ju tahtnud samu otsuseid, keegi poleks vastu vaielnud! Jooksime mängijatena ise lati alt läbi.“

Kommentaatorid pöörasid rahva ungarlase vastu

Arvestades seda, et neutraalse pilgu läbi vääris Stepanov kindlasti punast kaarti ning ka Piiroja eemaldamine ja Iirimaa penalti ei olnud ilmselgelt valed otsused, võib spekuleerida, et päris palju mõjutas rahva arvamust ETV eetris mängu kommenteerinud Kristjan Kalkuni ja Indrek Zelinski vaenulik suhtumine. „Nüüd rikub kohtunik mängu ära. Uskumatu!

Täiesti mänguline situatsioon… Mille pealt Kassai teise kollase välja mõtles?“ põrutas näiteks Zelinski pärast seda, kui Stepanov oli teise kollase kaardiga väljakult minema saadetud. Telekordused näitasid samal ajal, et kaart oli tegelikult igati õigustatud ja võinuks olla ka otse punane.

Piiroja eemaldamise puhul läks käima sama plaat. „Uskumatu! Ungarlane on täna küll absoluutselt allapoole igasugust arvestust!“ virutas Zelinski. Kalkun jätkas: „See paistab nüüd küll natuke selle moodi, et, jumala eest, ärge laske seda Eestit sinna finaalturniirile.“ Polnud siis ime, et rahvas Kassai vastu pööras – seda enam, et televiisorite taga võis olla tavapärasest kordades enam inimesi, kes jalgpallireeglite nüanssidega kursis ei olnud ja seetõttu ei osanudki kommentaatorite sõnades kahelda.

Sellest kaardist algas Eesti õudusunenägu: Viktor Kassai näitab 17. minutil Andrei Stepanovile esimest kollast kaarti.

Foto: Lembit Peegel

Aivar Pohlak toob Kassaist rääkides kiirelt välja tõsiasja, et Iirimaa oli vaid kaks aastat varem väga õnnetul kombel jäänud eemale MM-finaalturniirist. Otsustavas playoff-lahingus Iirimaa ja Prantsusmaa vahel mängis prantslaste ründaja Thierry Henry lisaajal karistusalas käega, mille järel prantslased võiduvärava lõid. Kohtunikel jäi toona Henry ebaaus tegutsemine märkamata ja Prantsusmaa võit jäi hoolimata protestidest jõusse. Muide: hiljem on seda intsidenti toodud välja ühe põhjusena, miks jalgpalli tulid videokohtunikud.

Aivar Pohlak: „Teame tagantjärele öelda, et olukord päädis sellega, et Iirimaa jalgpalliliit ähvardas FIFA kohtusse anda ja FIFA maksis seepeale neile viis miljonit dollarit, et asi sinnamaani ei jõuaks. Juhuseid maailmas ei ole. Meie sõber Kassai pandi vilistama ja päev enne tema väljalendu korraldati Ungari meediasse väga korralik artikkel sellest, kuidas iirlastele eelmine kord liiga tehti. Kassai pandi seeläbi surve alla – äris ja poliitikas korraldatakse tihti selliseid asju ja nagu näha, siis tehti ka jalgpallis. Ma ei taha väita, et Kassai tuli siia selle mõttega, et Eesti ära hävitada, aga kogu see taust pidi ta peas olema ja ehk tajus ta ka seda, et eestlased on oma maksimumi juba kätte saanud.“ Pohlak tunnistab samal ajal, et Eesti ei olnud ka ise edasipääsuks piisavalt küps. „Loomulikult põlesime ka ise läbi. Ütleme nii, et meil jäi ilmselt tegemata kodutöö see osa, et meie kaitseliin oleks pidanud vastastele vigade tegemises olema väga ettevaatlik. 50-50 otsuste Eesti kasuks minemine oleks selles mängus ilmselt väga keeruline olnud. Väga raske oleks olnud ka loota, et kogu meeskond ja Eesti rahvas oleks suutnud säilitada kaine mõistuse.“ Praegu töötab Kassai Venemaa jalgpalliliidu kohtunike osakonnas.

2020 NOVEMBER JALKA

29

EM 2012

Tarmo Rüütli fenomen: mitte ühtegi nullimängu, aga edasipääs!

Imelise valiktsükli järel läks Eestil järgmine valiksari paraku untsu, misjärel otsustas vutiliit Tarmo Rüütli teenetest loobuda.

Sellele eelnes aga kuus aastat sõitu Ameerika mägedel: Rüütli ametiaja alguse poole jäi näiteks võõrsil saadud 0 : 7 kolakas Bosnia ja Hertsegoviinalt, kõrgemad hetked viisid meid aga just nimelt EM-valiksarjas 20 parema sekka. Seda olukorras, kus 12 mängu jooksul ei suutnud Eesti koondis mitte üheski mängus oma väravat puutumatuna hoida!

Tarmo Rüütli enne playoff-mängu Iirimaaga.

Foto: Lembit Peegel

mik, kellega olime läbi käinud paksust ja vedelast, üheskoos mitu puuda soola ära söönud.“ Kõik mängijad kiidavad kui ühest suust Rüütli tasakaalu töö ja lõbu vahel. Sergei Pareiko: „Igaõtan kõik enda kanda!“ muigab seda üks sai aru, kus võib natuke nalja teha ja kus oli fakti kuuldes keskkaitsja ja kapten Raio vaja rahulikult keskenduda, kus peab olema distPiiroja. „See oli aga selline aeg: kui sipliin ja kus saab natuke rahulikumalt võtta. Sõbmeile üks löödi, siis mõtlesid, et mis seal ikka, ju rad-sugulased, naised, tüdruksõbrad, pereliiksiis lööme vastu!“ med said hotellis külas käia ja me ei olnud päris Rõhku rünnakule tunnistab ka Rüütli ise. kinni.“ „Rohkem olen mõelnud ikka selle peale, et me Tarmo Kink: „Õhkkond oli selline, et kõigil oli ees kolle lööks! Arvan, et kõik oli tegelikult tasamugav olla ja mööda nööri ei pidanud käima, sakaalus. Olen olnud nukker, kui koondisel mas teadsid kõik, et lollusi ei ole vaja teha, on olnud pikki perioode, kus tabelis on oleme siin siiski koondist esindamas, mitte null väravat ja null punkti. Toona oli meil kuskil laulupeol.“ väravaid ja oli punkte – mind isegi ei huDmitri Kruglov: „Tarmoga oli lihtne: kui vitanud, kas meil mõnikord taga null oli on valikmäng, läheme hotelli kaks päeva või ei olnud. Jalgpalli siht on ikka väravaid Tarmo Rüütli: enne mängu, kui on sõprusmäng, siis üks lüüa,“ on juhendaja ise ka aastaid hiljem „Rohkem olen mõelnud päev enne mängu. See oli meie jaoks nagu resoluutne. ikka selle peale, et me värske õhk!“ „Olen väga õnnelik treener, et mulle Konstantin Vassiljev: „Treenerid teadees kolle lööks!“ sattusid tol ajahetkel sellised mängijad ja sid väga hästi, mis on kellegi trumbid. Tarsellises vormis mängijad. Kiidan kõiki ja mo Kink võiski minna ja 30–40 meetri pealt õnnitlen tagantjärele. Ka pealtvaatajaid, kes selle lüüa. Kellelgi ei keelatud teha midagi, mida ta osajaloo meiega kaasa tegid. Playoff’i jõudmine leekab, pigem öeldi, et kui on võimalus, siis tee.“ vendas kindlasti paljusid mõrusid allajäämisi, milAivar Pohlak: „Aastatel 2004–2005 sündinud le olime pidanud alla neelama. Mulle tulevad alati lapsi tuli jalgpalli juurde tavapärasest 30 protsenti meelde need inimesed, kes otsatribüünil mängu rohkem ja seda saab otseselt seostada meie koonvaatavad – neile tuleb midagi pakkuda. Kui seda dise eduga 2011. aastal. Tahaksingi siinkohal veel suudad, siis ongi meie töö tehtud.“ kord tänada kõiki asjaosalisi, Tarmot, teisi treeneAbitreener Janno Kivisild: „See oli aeg, kui läkreid ja mängijaid – see oli üks Eesti jalgpalliajaloo sime iga mängu mängima mõttega, et kui teeme eredamaid sündmusi ja selle mõju jalgpalli arenguoma ära, siis meil on võimalik võita. Meil oli tuule on tohutu, seda ei saa üle hinnata.“

„V

30

JALKA NOVEMBER 2020

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www.dicefootball.eu

Liverpool

Å otimaa

Andy Robertson

Foto: Andrew Yates, Zumapress.com / Scanpix

FC Flora

Eesti

Vlasi Sinjavski

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Manchester City

Belgia

Kevin De Bruyne

Foto: Phil Noble, PA Wire / PA Images / Scanpix

MIKS?

Miks lõikavad jalgpallurid oma sokid katki?

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

V

iimastel aastatel tippjalgpalli jälginud spordisõbrad on ehk täheldanud, et vutimeestel ja -naistel on üha rohkem kombeks mängida sokkidega, mis on lõigatud hüppeliigese juurest pooleks. Tavaliselt kantakse sealjuures säärisel ja jalalaba otsas erinevaid sokke – see tähendab, et tavaliste lühikeste sokkide peale on tõmmatud pikem sääris.

Sageli on ühenduskoht teibitud ning karmikäelisemad kohtunikud kipuvad selle kallal norimagi. Mängijad vastavad vahel, et nii välditakse putsa sees hõõrumist või soki libisemist.

Niisiis – miks lõikab osa jalgpallureid oma kedrad pooleks?

Vastab Eesti koondise ja FCI Levadia poolkaitsja Mark Oliver Roosnupp: „Praegu sokke isegi nii palju enam ei lõigata.

Meil Levadias on näiteks Adidase varustus, kus ongi võimalik sokk kohe kaheosalisena enda kätte saada. Sama on koondises Nike varustusega.

Minu jaoks on põhjus see, et kuna teen trenni igapäevaselt madala sokiga, siis tunnen ka mängudel ennast madala sokiga mugavalt. Sel viisil saan

Mark Oliver Roosnupu jalg 2019. aasta jaanuarikuu koondisemängus Islandiga. Selgelt on näha, kuidas pikk sokk on ise kaheks nüsitud.

sama soki, millega trenni teen, ka mängude ajal jalga panna.

Tänapäeval on selline variant juba päris levinud. Julgeks öelda, et Levadias on juba enamikul just selline kaheosaline sokk, aga on ka neid üksikuid, kes mängivad veel nii-öelda vana kooli pika kedraga. Meie meeskonnas on üks selline näiteks Dmitri Kruglov – esimese hooga ei tulegi neid rohkem meelde!

Mina olen seda teinud mugavuse eesmärgil – mingit edevuse poolt vähemalt minu puhul küll ei ole. Ma arvan, et mängisin Levadia duublis, kui seda kunagi esimest korda proovisin ja sain aru, et nii on mugavam. Noorteliigas ma nii ei mänginud, sest ei olnud võimalust, et lõikad oma ainsa paari puruks ja ema-isa pahaseks saavad!

Kui alumine sokk on kedrast erinevat värvi, siis tuleb teibiring peale tõmmata. Arusaadav, et kohtunikud seda jälgivad: nemad peavad ju vaatama, kellest pall auti või väravasse läheb.“

Jalka alustas uue rubriigiga „Miks?“, kus võtame luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud. Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abil vastuse.

Karikatuur: Margus Kontus

2020 NOVEMBER JALKA

39

MÄNGIJA LUUBI ALL

Renate-Ly Mehevets Selle hooaja keskel Belgiasse oma esimesse välisklubisse siirdunud Renate-Ly Mehevets mängis aastaid Tartu JK Tammeka esindusnaiskonnas. Noore poolkaitsja trumpe ja vajakajäämisi analüüsivad endine treener Sirje Roops ja naiste A-koondise loots Jarmo Matikainen. ÕHUVÕITLUS

Roops: Põrge on hea. Ei karda võitlusesse minna.

Ajastamine on viimase aasta jooksul väga palju paranenud.

Matikainen: Korralik hüpe, suudab palli trajektoori hästi hinnata. Siiski peab veel tööd tegema peamiste elementidega: positsioonivalik, palli suunamine ja väravate löömine.

VÄLJAKUNÄGEMINE

Roops: Näeb kaaslasi hästi, kiirema pressi all kipub kiirustama.

Vaja rohkem mängupraktikat ja enesekindlust.

Matikainen: Väljakunägemine on hea, hindab valikuid õigesti ning suudab püsida mängus. Samas langeb hindamisvõime mängu tempo ja intensiivsuse tõusmisel.

VASTUPIDAVUS

Roops: Mootor on hea, suudab head tempot ja minekut säilitada. Kui otsused väljakul paremaks saab, siis suudaks veel parema tempoga 90 minutit mängida.

Matikainen: Renate-Ly vastupidavus ja suutlikkus töötada pikemat aega suurel intensiivsusel on paranenud. Tal on hea aeroobne põhi – töötab aina rohkem kiiruse, vastupidavuse ja liikuvusega.

JÕUD

Roops: On sellega viimastel aastatel palju tegelenud ning sitkus on hea. Lisaks on see talle väga palju enesekindlust juurde andnud.

Matikainen: Renate-Lyl on hea füüsiline profiil ning tugev aluspõhi teeb temast paljulubava sportlase. Puudu jääb plahvatuslikkusest ja kiirusest esimesel kümnel meetril, hoiab end tagasi üks ühele olukordades.

LIIKUVUS

Roops: On mängus sees ja tahab palli saada. Kuna tegemist on kiire mängijaga, siis tahab palli pigem jooksu peale, kuid ei karda ka liinide vahel toimetada.

Matikainen: Pallita liikumised on enamasti hästi ajastatud ja ründab õigeid tsoone. Liikuvuse säilitamine ja kvaliteet vajavad parandamist.

Teisalt – kui tavaliselt on ta liikumised seotud palli saamisega, siis tuleb tööd teha ka sellise liikumisega, millega tekitatakse kaasmängijatele ruumi ja hajutatakse vastaste tähelepanu.

SISU

Roops: Üks vähestest mängijatest, kes suudab ennast ka iseseisvalt maksimaalsele pingutusele võimalikult lähedale viia.

Teab, mida on vaja teha, et oma eesmärgid saavutada. Korralik tööloom!

Matikainen: Väga pühendunud ning pingutab kõvasti nii koondises kui klubis.

KIIRUS

Roops: Kiirus on väga hea. Julgeks väita, et ta on üks Eesti kiiremaid ääreründajaid.

Matikainen: Kuna tema aeroobne põhi on paranenud, siis saab ta rohkem rõhku panna kiiruse erinevate vormide arendamisele.

Tal on vajalik põhi olemas, ülejäänud on töötamise küsimus.

TEHNIKA

Roops: Teab, et on puudujääke. Töötab nende kallal.

Kuna viimastel aastatel on kiirust ja jõudu mängule juurde tulnud, siis suurematel kiirustel vajab veel kohanemist.

Matikainen: Renate-Ly pallipuude on väga korralik.

Aga tihtipeale järgneb heale puutele halb. Mõnikord põhjuseks keerulisema lahenduse valimine, seega peab tööd tegema tehnilise poolega, et ta suudaks õigeid lahendusi valida. Tean, et tänu tema pühendumusele, tööeetikale ja tahtele need omadused paranevad.

SÖÖT JA LÖÖK

Roops: Kuna viimastel aastatel on palju tegelenud enda arendamisega, siis on löögitugevus märgatavalt paranenud. Suudab lüüa mõlema jalaga, mis teeb ründava mängija veel ohtlikumaks. Täpsusega on vaja veel vaeva näha, et suudaks ka suurelt kiiruselt ohtlikult väravat tabada.

Matikainen: Söödu täpsus ja eesmärk vajavad tähelepanu. Lahti tuleb saada ka rumalatest söödueksimustest ja pallikaotustest pingelistes olukordades.

5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

40

4

Vastupidavus

JALKA NOVEMBER 2020

4

Liikuvus

3,5

Tehnika

3,5

Õhuvõitlus

4

Jõud

4,5

Sisu

5 3,5

Kiirus

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Vee- ja datlimaias järgmine Eesti superstaar Kes on hetkel maailma parim jalgpallur?

Kuna Müncheni Bayern on läbi aegade mu lemmikklubi olnud, siis ei ole väga keeruline valida: Robert Lewandowski.

FOTOD: Jana Pipar, Brit Maria Tael / Soccernet.ee

CV Sündinud: 02.03.1999 Positsioon: äärepoolkaitsja Klubi: Sporting de Charleroi Endised klubid: Põlva FC Lootos, Tartu JK Tammeka Treenerid: Kaido-Meinhard Kukli, Aleksandra Ševoldajeva, Rainer Klement, Maiko Tamme, Riho Rosenthal, Kristel Vidaja, Maria Sootak, Sirje Roops Koondis: U17 23/2, U19 8/0, A 6/0

Milline on parim mängueelne snäkk?

Erinevate spordigeelide ja -jookide fänn ma ei ole.

Hiljuti leidsin enda jaoks datlid, eriti värsked datlid.

Peale seda kui proovisin Rimi värskeid datleid, siis enam muud ei tahakski.

Millist filmi oled oma elus kõige rohkem näinud?

Mõtlesin päris pikalt, aga ma vist peaks ütlema, et „The Intouchables“. Kunagi kui emalt selle filmi plaadi sain, siis vaatasin seda kohe kindlasti rohkem kui kümme korda. Film, mis pakub nii palju erinevaid emotsioone, kindlasti soovitan.

Millist spordiala sa ei tahaks kunagi proovida?

Kuna mulle lumi üldse ei meeldi, siis ilmselt midagi, mis on seotud suusatamisega. Samas võibolla kui ma jalgpalli ei mängiks ning talvised trennid lumest nii palju sõltuvad ei oleks, valiks hoopis midagi muud.

Kuhu reisiksid, kui terve maailm oleks valla?

Kuskile sooja kohta, ma armastan päikest ja kuuma ilma. Äkki siis Balile või Maldiividele. Samas selline koht nagu Turks ja Caicos on ka alati olnud paik, kuhu tahaks minna. Aga alustuseks sobiks Bali ka!

Kui sa oleksid saate „Eesti otsib superstaari“ finaalis, kelle valiksid koondisekaaslastest endale konkurendiks?

Kindlasti Eva-Maria Niidu. Kusjuures viimasel koondise kogunemisel ta isegi mainis, et talle olevat öeldud, et arvati, et mina laulan halvasti. Aga Eva-Maria pidi veel hullem olema!

Kas spordijook või vesi?

Vesi, 100%. Ma vahepeal isegi arvan, et joon liiga palju vett.

Kas lennukis istud meelsamini akna all, keskel või vahekäigu ääres? Õhkutõusu ja maandumise ajal ei meeldi mulle akna all olla, panen selleks hetkeks tavaliselt silmad kinni, sest natuke kardan seda. Aga kui lennuk juba õhus on, siis võin päris pikalt vaadata, kus me oleme ja millistest paikadest üle lendame.

Milline on parim trikk, millega vastaseid kohvile saata?

Ma väga trikitaja kahjuks ei ole ja kui kiire oled, siis pole trikke vajagi! Aga kui valida, siis alati olen tahtnud mängus rainbow’d teha. Vahepeal pidi Rahel Repkin isegi viis eurot andma, kui selle mängus või trennis kellelegi teen. Seni pole seda raha saanud.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Kohe tuleb meelde 2019. aasta „Roosa jalgpall“. Esiteks oli see minu esimene mäng Tamme staadionil ja minu väravast võitsime Tallinna Kalevit 1 : 0. Staadionil oli väga mõnus vaib ja oli tore, et sain selles mängus mängida ja heategevust ka teha.

2020 NOVEMBER JALKA

41

TREENER

Robert Sadovski: võiduks peab kaasama kõiki

Tartu ülikoolis saksa filoloogi hariduse saanud Robert Sadovski on esiliigas palliva Tallinna Levadia U21 peatreener, kes räägib jalgpallist suure kirega: nii oma mängija-aastatest, treenerifilosoofiast kui ka Eesti noortejalgpallist.

Tema jutust jääb kõlama tõdemus: võiduks on vaja iga mängija panust.

mees. Aga teised pole samal ajal pealtvaatajad – liikumine pallita on sama oluline või veelgi olulisem. Perspektiivi loob mängus hea liikumine. Utreeritult – mängijal peab olema kümme võimalust passi anda. Teiste sõnadega: Konstantin Vassiljev ei peaks otsima, kellele sööt anda, vaid ainus asi, mis tal teha tuleks, oleks palli andmine kõige paTekst: Indrek Schwede | Foto: Jana Pipar remini avanenud mängijale.“ Argo Arbeiter konkretiseeris kümmekond aastat tagasi Tallinna Levadias neid õpetusi, mida õige rohkem on minu arusaama jalgZamogilnõi Tartus jagas, ja lisas taktikalist küppallist mõjutanud treenerid Sergei sust. Vahepealse seitsme-kaheksa aasta jooksul Zamogilnõi ja Argo Arbeiter,“ üllatab oli jalgpall muutunud, kuid vanemaks oli saanud Robert Sadovski oma valikuga. „Tartus jätsin mõka Sadovski. Ta rõhutab, et nimetatud kaks on nikord ülikooli loenguid vahele, et minna Tartu siiski vaid osa neist treenereist, kellelt Merkuuris Zamogilnõi trenni. Tal oli ta on õppinud. Pimesi ei tohi kedagi mängu organisatoorne ja taktikaline kopeerida. Treener peab palju erineva pool väga paigas. Ta oskas suurepärastiiliga jalgpalli vaatama ja seda on Saselt selgeks teha kollektiivse jalgpalli dovski teinud, aga treeneri käekiri olemõiste. Zamogilnõi seletas igale männeb tema loomusest. gijale ära tema positsioonist tuleneva „Konstantin Vassiljev ei „Kui oled agressiivsem natuur, siis rolli väljakul. Samal ajal tegi ta selle selpeaks otsima, kellele sööt ründad rohkem,“ selgitab Sadovski. geks ka kaasmängijaile. Väga palju tegianda, vaid ainus asi, mis „Mina näiteks tahtsin kunagi mängime kollektiivseid liikumisi ilma pallita. tal teha tuleks, oleks palli da ainult ründavalt, aga mängus peab Nii hakkasime meeskonnana mängu lusiiski valitsema tasakaal. Ma pole kugema: me ei teadnud vaid neid ülesanandmine kõige paremini nagi halvustanud ühtki stiili või pannud deid, mida pidime täitma oma tsoonis, avanenud mängijale.“ itaallastele pahaks, et nad kaitses istuvaid oskasime hinnata ja näha kogu välvad. Igat mängustiili peab vaatama läbi selle stiili jakul toimuvat ning vajadusel korrigeerida kaasvaatenurga, püüdma seda mõista ja võtta sealt üle mängija positsiooni väljakul. Väljakunägemine on endale sobivad positiivsed jooned.“ fundamentaalne oskus jalgpallis. Kui mängija on tehniliselt hea ja kiire, aga väljakut ei näe, ei saa Emale mängis klaverit, ta tipuks areneda. enda rõõmuks jalgpalli Rünnak algab väravavahi lahtilöögist, mis võib Robert Sadovski on sündinud 1984. aastal Tarolla pikk või lühike, see võib maanduda platsi kestus, kuid elas esimesed viis aastat Ukrainas. Siis kele või äärele. Meeskond peab mõistma, et palle pöördus ta Tartu ülikoolis õppinud ukrainlannast on vaid üks ja mängida saab sellega samuti üks

„K

42

JALKA NOVEMBER 2020

TREENER „Ma olin ise mängijana hea suhtleja, valdasin juba noorena eesti ja vene keelt ning mulle väga meeldib tegeleda just kollektiivse spordialaga,“ jätkab Sadovski. „Jalgpallis on meid palju, igaühel on oma roll ja igaüks saab oma tegevusega ehitada vundamenti meeskonnakaaslaste edule. Noorena tahad ikka alguses ise teha ja otsustada, aga mingi hetk jõudis kohale, et ei ole võimalik kõike ise ära teha, ja selleks, et võita, tuleb kaasata kõiki. Ise mängisin äärekaitses ja äärepoolikus, mu meelispaik oli aga keskpoolikus, kus olin sündmuste keskpunktis. See on vastutusrikas koht: võtsid palli ja pidid leidma järgmise liini või positsiooni, kuhu pall toimetada. See on ülesehitamine ja kontrollimine, teistele võimaluste loomine. Kõik selle olen treeneriametisse kaasa võtnud.“

Noortejalgpalli puudus: sisekonkurentsi nõrkus

emaga sünnilinna tagasi. Koduse vene keele kõrval omandas Sadovski eesti keele Mart Reiniku gümnaasiumis. Esimene meeldejääv kokkupuude jalgpalliga oli teleekraani kaudu, kui toimus 1990. aasta MM. Neli aastat hiljem vaatas Robert ära kõik MMi mängud. „Ema tahtis mind näha pigem tennist mängimas või ujumas, aga viis mu siiski Vladimir Karevi juurde jalgpallitrenni,“ meenutab Sadovski. „Ühtlasi õppisin viis aastat muusikakoolis klaverit. See oli üks tingimusi, et saaksin mängida jalgpalli.“ Mõistagi tahtis Robert saada jalgpalluriks, kuid arutleb, et puudu jäi kodusest toest ja kasuks ei tulnud asjaolu, et Tartus oli ainult üks 1984. aastal sündinute meeskond. Kui see Eesti noortemeistriks tuli, lahkus treener Karev ja ülejäänud pudenesid teistesse linna satsidesse, kus nad püüdsid sobituda teiste aastakäikude meeskondadesse.

See pidurdas ka Roberti arengut ja lõi mõra tema sihtidesse. Pärast ülikooli lõpetamist saksa filoloogina sai ta tööpakkumise Tallinnasse ning liikus läbi Tallinna Kalevi ja Lasnamäe Ajaxi lõpuks Levadiasse. 2013. aastal võitis ta Levadia duubliga esiliiga. Samal aastal võttis ta vastu klubi noortetreeneri koha. „Üheks motivaatoriks oli see, et mul polnud endal püsivat noortetreenerit,“ räägib Sadovski. „Tekkis arusaam, millest ma ise ilma jäin, ja tahtsin seda puuduvat edasi anda poistele, keda treenin. Et poisid saaksid minult maksimaalset tähelepanu. Olenemata nende tasemest. Et keegi ei saaks hiljem kurta, et mul oli küll treener, aga ta ei pööranud mulle tähelepanu. Kui treener on tiimi võtnud, on ta kohustatud sellega lõpuni tegelema ning tagama kõigile võrdsed tingimused ja kohtlemise.“

Eelmisel aastal juhendas Robert Sadovski Levadia U19 meeskonda, kui esimese Eesti noortemeeskonnana osaleti UEFA Youth League’i eelringis.

„Treenerina püüan jälgida, et ma ei keskenduks liigselt teatud mängijatele isegi siis, kui nad on paljulubavad,“ selgitab Sadovski. „Sest kui tiim tervikuna ei arene, jäävad ka paremad arengus konkurentsi puudumise tõttu seisma. Meie noortejalgpalli kõige suurem probleem on just nõrgas sisekonkurentsis. Klubis peaks olema 22 enam-vähem võrdset mängijat, kes saaks omavahel ka üksteist üheteistkümne vastu mängida.

Need 22 peaks mahtuma miinimum- ja maksimumnõuete vahele. Ja nende seast valitakse need 11, kes klubi võistlustel esindavad. Aga sageli pole isegi 11 heal tasemel mängijat. Ja nii saab klubi konkurentsivõimelise mängu üks kord nädalas konkurentidega mängides. See on suur probleem sellepärast, et vähese konkurentsi pärast võib Eesti mõistes talentidel perspektiiv kaduma minna. Noorel on tuju kerge ära minema, sest murdeeas on suur valik põnevaid tegevusi, mis teda emotsionaalselt köidavad.“ Levadia duubli ehk U21 eesotsas on Sadovski eesmärk arendada noori mängijaid, kuid mitte ka esiliigast välja kukkuda. Tema sõnul on tegemist väga ühtlase liigaga, kus paljude vastaste pluss on pikalt kokkumänginud koosseis. Levadia koosseis mängib koos esimest aastat, kuid aeg töötab nende kasuks ja järgmisel aastal on kindlasti kergem.

Peale U21 meeskonna treenib Sadovski ka Levadia U19 ja U15 meeskonda. U15-st saab tervelt seitse mängijat stabiilselt mänguaega Eesti U15 koondises, mis pallib U17 eliitliiga II liiga B-tasandil. Oma ambitsioonidest rääkides ütleb Sadovski, et on tegude inimene: „Eelistan astuda samm sammu haaval. Tahan iga võetud ülesande täita ja oma oskusi kinnistada. Alati võib unistada ka Argentina koondise peatreeneri kohast, aga minu lähim järgmine samm võiks olla mõne Premium liiga klubi abitreener. Siis saan peatreenerilt õppida.“ 2020 NOVEMBER JALKA

43

KOONDIS

Hästi või halvasti?

Väitlevad optimist ja pessimist

Oktoobrikuised koondisemängud tekitasid Eesti jalgpallisõprades vastakaid emotsioone. Kui septembrikuu mängud möödusid väga negatiivse alatooniga, siis oktoobris nägid jalgpallisõbrad Lillekülas juba midagi pisut etemat. Või kas nägid? Ühest küljest oli põhjust tunda optimismi, teisalt pessimismi. Jalka „kuulas ära“ mõlemad leerid.

ka väga negatiivse mätta otsast. Teemegi siis mõlemat – mõnuga üle pingutades! Kokkuvõttes ongi ju alati nii, et kui võtta kümme jalgpallifänni, võtame ühtlasi ka kümme erinevat nägemust.

Vaatenurk 1.

Kaks viigipunkti, mõlemad kaotusseisust. Koondis on tõusuteel!

Millest me üldse räägime? Eesti koondise maine ja enesekindlus olid niigi viimase paarikümne aasta vaat et madalaimal tasemel ning 1 : 3 kaotus Leedule süvendas madalseisu veelgi. Kui Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Brit Maria Tael / Soccernet.ee Märten Kuuse tragikoomiline omavärav meid ka Põhja-Makedoonia vastu juba kolmandal minutil kaotusseisu jättis, siis milline koondise fänn pooondise endise arsti Gunnar Männiku kirjuleks pakkumist vastu võtnud, kui meile oleks sel tatud laul „Võit“ („See on võit, kõigist kõige hetkel kahest mängust kaht punkti pakutud? tähtsam, kui andnud endast kõik, siis vooKõik oleneb ju sellest, millisel hetkel tekkinud dis öösel vähkren…“) pole A. Le Coq Arenal saanud ootusi lõpptulemuse juures arvestada. Jah – võib meestekoondise mängu järel kõlada juba enam kui väita, et oleksime võinud mõlemad mänkolm aastat – viimati suutis koondis Talgud võita, ent meil on kõigil hästi meeles linnas võita 2017. aasta septembris, kui see negatiivsus ja suisa lootusetus, mis Mattias Käidi hiline värav meile Küprose meid pärast kaotust Leedule tabas. See, vastu kolm punkti tõi. Mõned nooremad kuidas koondis kõik selle seljataha jättis fännid võibolla ei teagi seda laulu…

Mida iganes Karel Voolaid ja mängulises mõttes kaks korralikku Tänavu oktoobris oli staadioni helimängijatele nende mängude kohtumist tegi, oli imetlusväärne. tehnikul taas põhjust kassett Männiku Märten Kuuse omavärav makedoonlauluga riiuli pealt üles otsida ja valmis eel ja ajal sisendas – palun laste vastu oli koondisele mõnes mõttes seada – kuigi play-nuppu lõpuks vajuseda veel ja veel ja veel! murdepunkt: koostöös eelmiste matada ei tulnud, oli juba pelgalt tõsiasi, et sendavate tulemustega oleks see võinud meesvõidupunktid olid lähedal, viimase aja sündmusi konna totaalselt murda. See nõudis mängijatelt ja arvestades positiivne. treeneritelt ülimalt suurt vaimujõudu, et kõigest Jätame siinkohal puudutamata maavõistluse sellest üle olla. Sellise alguse järel kaotuse vältiLeeduga, mis läks täiesti aia taha ja ei olnud õnmine oli suurepärane tulemus! neks punktide peale mäng – aga oktoobrikuiseid Üks asi oli see, kuidas kaotusseisu jäämisele Rahvuste liiga kohtumisi Põhja-Makedoonia ja Arreageeriti, teine aga see, millist mängupilti pameenia vastu saab vaadata nii väga positiivse kui

K

44

JALKA NOVEMBER 2020

KOONDIS kuti. Septembrikuised koperdamised olid ühtäkki unustatud ning nii Põhja-Makedoonia kui Armeenia vastu oleksime pidanud mängu võitma.

Jalgpallis lüüakse aga nii vähe väravaid, et alati ei pruugi parem võistkond võita – meil oli seekord lihtsalt pisut ebaõnne. Kui neid mänge veel viis või kümme korda läbi matkida, oleksime neist suurema osa võitnud. Üksikuid õnnetuid tulemusi ei maksa üle tähtsustada!

Pealegi – võistkonna noorendamine õnnestub Voolaidil kenasti. Viigimängus Armeeniaga oli meil mängu lõpus väljakul koosseis, mille keskmine vanus oli 22,7 aastat. Mattias Käit (22) ja Vladislav Kreida (21) valitsesid keskvälja, kus totaalselt

Vaatenurk 2.

Voolaid endiselt võiduta, meie madalseis jätkub. Kaua võib?

nulliti vastaste suurima tähe Henrih Mhitarjani efekt. Püssi sai lõpuks paukuma Rauno Sappinen.

Ja peale kõige olid meil veel puudu Karol Mets, Joonas Tamm, Henri Anier, Henrik Ojamaa ja Sergei Zenjov, rääkimata Ragnar Klavanist!

Voolaid ütles õigesti, et koondisel oli vaja rahvas taastada usk ja see õnnestus – piisab vaid sellest, kui vaadata publikuarve. Kuidas muidu seletada tõsiasja, et pühapäeval suurepärasel kellaajal toimunud mängu Põhja-Makedooniaga tuli vaatama vähem inimesi kui kolm päeva hiljem tööpäevaeelsel hilisõhtul toimunud kohtumist Armeeniaga? Andke lihtsalt sellele meeskonnale ja treenerile aega – sealt tuleb varem või hiljem tulemus!

Kas rõõmustada või kurvastada? Tundub, et Karl Hein ei ole ise ka kindel!

Hõbepalli au päästetud!

Hõbepall ehk Eesti JalgpalliajakirjaLõpetame selle heietamise ja padunike Klubi (EJAK) poolt igal aastal optimismi nüüd lõpuks ära. Vaatavälja antav auhind koondiseaasta me otsa reaalsusele: oleme mudas ja ilusaimale väravale oli oktoobrikuu langeme üha sügavamale! eel kriitilises seisus: koroonakriisi Põhja-Makedoonia oli siin vaid tõttu jäid ära kevadised ja suvised kolm päeva pärast oma üliolulist kohtumised ning septembrikuine väravapõud tekitas küsimuse: mis playoff-mängu Kosovoga, kus nende saab Hõbepallist, kui koondis tänavu jaoks oli kaalul pääs EM-finaalturüldse skoori ei tee? Või lööb vaid niirile. Võrreldes selle mänguga olid ühe värava, mis osutub totaalseks makedoonlased oma algkoosseisus plönniks? teinud kaheksa(!) vahetust. Sisuliselt Õnneks jääb see mure vähemalt oleks võinud seda nimetada nende tänavu pelgalt teoreetiliseks, sest kolme mänguga lõi koondis viis B-koondiseks, millest Eesti kodus väravat (Märten Kuuse omavärav jagu ei saanud.

Hõbepallile ei kvalifitseeru) ja päästis Armeenia puhul küll B-koondisesellega uhke trofee au. Lõplik tõde ga tegu polnud, ent nende mängijad selgub mõistagi hääletusel, aga ei mängi meie omadega võrreldes nii praegu peaks virtuaalsel liidrikohal olema Rauno Sappineni esimene palju tugevamates liigades, et me povärav Põhja-Makedoonia vastu, mille leks nende vastu pidanud võitu ootasünnile eelnes vasakul äärel suurepäma, eriti koduväljakul ja oma fännide rane kombinatsioon Vlasi Sinjavskilt ees. Nendest kahest mängust oleksija Artur Pikalt. me pidanud saama kuus punkti, aga saime närused kaks. See on blamaaž!

Võime rääkida sellest, kuidas mõlemas mängel momendil mängutempo tükeldamine ja mängu gus kaotusseisust välja tulime, aga medalil on ka tapmine on oskused, mis peaksid olema iga jalgteine külg: kõigepealt suutsime mõlemas mängus pallimeeskonna arsenalis olemas. kaotusseisu üldse jääda. Märten Kuuse omavärav Karel Voolaidi statistika Eesti U21 ja A-koondioli olukord, mida ei tohiks juhtuda se peatreenerina on õnnetu: 27 mängust ka rahvaliigas, rääkimata koondioleme saanud ühe võidu, üheksa viiki ja semängust. Armeenlased kasutasid 17 kaotust. Kui me novembrikuus imet ei oma väravat lüües aga ära Eesti totee ja alagrupi viimast kohta ei väldi, siis taalse võimetuse rünnakust kaitsesmiks peaksime kevadistes üleminekuMiks peaksime kevadistes se ümber lülituda. mängudes usaldama peatreenerit, kelle üleminekumängudes usaldama käe all on koondise võit vähem tõenäoRääkimata siis veel sellest Põhja-Makedoonia mängu lõpust… Milline kui see, et võtad tavalisest kaardipeatreenerit, kelle käe all on liseid mänge me siis veel võitma koondise võit vähem tõenäoline pakist välja musta värvi ässa? Lõpuks on peaks, kui mitte neid, kus kodupubmeil vaja ikkagi tulemust – kui me jääkui see, et võtad tavalisest liku ees 80. minutiks 3 : 1 juhime? megi kehvade tulemuste juures rääkima kaardipakist välja musta Sellised äravajumised peaksid olema aina arenevast mängupildist, lõpetame suisa kriminaalselt karistatavad! Õijärgmisel sügisel mudaliigas. värvi ässa?

2020 NOVEMBER JALKA

45

KOONDIS

Soome A-liigasse, Luksemburg B-liigasse?

R ahvuste liiga võlu seisneb selles, et hooajad on lühikesed ja alagrupid väikesed – nõnda võib ühest küljest olla juhuse osakaal suur, teisalt näeme igal korral kindlasti omajagu verevahetust, kuna alagruppide viimased langevad (vähemalt A- ja B-liigas) kindlasti astme võrra allapoole ja alagruppide võitjad B-, C- ja D-liigas tõusevad kindlasti ülespoole. See loob olukordi, kus näiteks A-liigas oma grupi viimaseks jäänud võistkond ei pea olema tingimata nõrgem kui B-liigas alagrupi võitnud tiim, ometi vahetavad nad järgmiseks hooajaks kohad ära.

Novembrikuise lõppvaatuse eel on õhus mitu küllaltki põnevat liikumist. A-liigast ükski päris suur jalgpalliriik allapoole ei kuku (tõenäolised langejad on Bosnia, Island, Rootsi ja Šveits), küll võib aga B-liigast tõeliselt suurte poiste mängu kerkida Soome koondis, kes võitleb Walesiga alagrupi esikoha peale. Väga võimalik, et A-liigas näeme uuel hooajal ka Šotimaad, kes viimati pääses mõnele suurturniirile aastal 1998.

Omamoodi muinaslugu on aga õhus Luksem-

46

JALKA NOVEMBER 2020

Soome koondislased Glen Kamara ja Robin Lod said kaks aastat tagasi Eestist lahkuda napi 1 : 0 võiduga. Nüüd on soomlased juba EM-finaalturniiril ja A-liiga lävel.

Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Māris Verpakovskis 2013. aastal Eesti kaitsjaid kimbutamas.

Foto: Lembit Peegel

burgi jaoks, kes alustas Rahvuste liiga esimesel hooajal D-liigast, kus sai oma alagrupis Valgevene järel teise koha, ent tõusis tänu Rahvuste liiga ümberorganiseerimisele C-liigasse. Nüüd on nad aga suisa B-liigasse kerkimise lävel: pisut üle 600 000 elanikuga riik sai äsja magusa võidu peamise konkurendi Montenegro üle ja on kaks mängu enne hooaja lõppu grupi liider.

Tasub meelde tuletada, et alagrupi võit on Rahvuste liigas sel hooajal eriliselt hinnas, sest see võib kaasa tuua MM-valikturniiri playoff’is: nimelt saavad 180 minuti kaugusele finaalturniirist kaks parimat Rahvuste liiga alagrupivõitjat, kes MM-valikturniiril oma grupis esimese kahe sekka ei mahtunud.

Muide, Rahvuste liiga kahe hooaja peale on 55 koondisest vaid kuus tükki endiselt ilma ühegi võiduta: kaks hooaega A-liigas mänginud Island, B-liigas olevad Iirimaa ja Põhja-Iirimaa ning kogu aja D-liigas kükitanud Andorra, San Marino ja…

Läti. Island on ühtlasi ainus võistkond, kes pole veel kirja saanud mitte ühtegi punkti.

Pidevalt kääbusriikide murdmisega hädas olnud lõunanaabrid lätlased on kahe hooaja peale senise kümne mänguga löönud vaid neli väravat ja saanud kolme kaotuse kõrval kirja lausa seitse viiki – neist kolm on tulnud Andorra vastu.

Lätlaste agoonia võttis hästi kokku 41aastane endine tähtründaja Māris Verpakovskis, kes põrutas sotsiaalmeedias, et tal on hädaoru vaatamisest kõrini. „Helistage Rubale ja Stjepale, hakkame hommepäev tõsiselt treenima ja oleme novembrikuu mängudeks valmis!“ Ruba ja Stjepa all mõtles Verpakovskis endiseid Inglismaa Premier League’i mängijaid, 41aastast endist ääreründajat Andrejs Rubinsit ja 44aastast endist keskkaitsjat Igors Stepanovsit, kes mängisid mõlemad Läti koondise kuldaegadel kandvat rolli. Õnneks või kahjuks tegi Verpakovskis ainult nalja. Vist…

NAISED

Rahvaliiga kolm nägu Naiste rahvaliigas osales sel aastal Eesti eri paigust 17 naiskonda, kes andsid rahvaliigale oma näo. Milline on rahvaliiga kuvand ja kes on silmapaistvaimad mängijad, kes madalaimal astmel pallivad?

Foto: Markus Mangusson

Tekst: Laura Jaansen

R

ahvaliiga tervitab oma taseme poolest üldiselt neid pallureid, kelle oskused ei ole esiliiga ega meistriliiga tasemel. Reeglistik sätestab, et rahvaliiga mängudes ei tohi osaleda elukutselised jalgpallurid ja käesoleval aastal naiste kõrgemate liigade meistrivõistlustel osalenud mängijad. Niisiis on reeglid konkreetsed, kuid teisalt vabad: millises naiskonnas mängis pallur aastate eest või millises mängib aasta pärast – vaba valik. Ja rahvaliiga paelubki mängijaid oma vabaduse poolest. Platsil saavad kokku need mängijad, kes palli pingevabamalt oma lõbuks taga ajavad.

Rahvaliigat iseloomustavad kolm väga erineva taustalooga mängijat: Olesia Parkhomovich (FC ERR Levadia), Marike Mangusson (JK Vändra Vaprus naised) ja Luisa Klaar (FC Estonian Business School). Kõik need kolm mängijat on oma jalgpallurikarjääri eri etappides, ühenduslüliks tänavune rahvaliiga hooaeg.

Luisa Klaar

Kuigi Luisa Klaar mängis veel aastate eest TalLuisa Klaar linna FC Flora ridades, siis „suurest“ jalgpallist ta tegelikkuses lahkunud ei ole. Mullu 66 teenindatud mänguga naiskohtunike edetabeli tipus tunike tegevus. Ta selgitab, et kuna rahvaliiga on trooninud Klaar otsustas küll mängude vilistamioma olemuselt pingevabam, siis on ka kohtunike se kasuks, kuid ise mängimise pisik pole kuhugi suhtumine selline olnud. „Ta oli selline, et mängikadunud. „Ma tõesti ei arvanud, et ma me – täna vigu ei ole, lihtsalt mängige –, võiksin jalgpalli mängimisest uuesti see on rahvaliiga,“ pakatab Klaar vaba nii palju rõõmu tunda!“ on Klaar raholekuga kohtuniku kohta näidet tuues valiigast rääkima asudes üdini aus. positiivsusest ning lisab, et ega kohtuniKüllaltki korraliku kogemuste pakul selles mängus ülemäära tööd olnudki. gasiga, kuid veel 19aastane Klaar ise ei See, kellele rahvaliiga võiks mõeldud Luisa Klaar: tunne, et ta teistest rahvaliiga mänolla, oleneb Klaari hinnangul võistkon„Ma tõesti ei arvanud, gijatest päris peajagu üle oleks. Siiski nast endast. Ta jätkab, et kuigi tema naiset ma võiksin jalgpalli leiab ta, et on tehniliselt võimekam. konna eesmärk polnud kuhugi kõrgemale mängimisest uuesti nii palju mängima tõusta, ei tähenda see, et teistel „Kuna ma olen rohkem palliga tööd teinud ja harjutanud, siis on see mulle võistkondadel selliseid ambitsioone olla rõõmu tunda!“ külge jäänud,“ leiab Klaar, kuid lisab, ei tohiks. „Minu jaoks on see puhtalt see et näiteks kiiruse poolest on ta teistega võrdväärkoht, kuhu sa lähed lihtsalt nautima, mitte karjääne. ri tegema. Aga ma saan täiesti ka aru, et sa pead Kuna Klaarile on kodusem mängude vilistamikuskilt tiimina alustama, eriti naistejalgpallis,“ arne, siis on talle silma jäänud just rahvaliiga kohvab Klaar.

48

JALKA NOVEMBER 2020

NAISED

Just rahvaliigast on tuule tiibadesse saanud Marike Mangusson, kes jõudis kõrgemale selle aasta augustikuus, kui ta Pärnu JK Vapruse eest naiste meistriliiga debüüdi tegi. Enne seda mängis 22aastane kaitsemängija mitu aastat just rahvaliiga tasemel ja väga edukalt – kahel aastal tuldi rahvaliiga meistriks. Ka sel aastal on Vändra naiskonnal see võimalus olemas, kuid reeglid ei luba Mangussoni endist naiskonda abistama.

Siiski – kuidas jõudis madalama liiga pallur otse meistriliiga esimese poole klubisse? Mangusson selgitab, et kuna Pärnus oli kaitsemängijate puudus, siis teadsid Vändras treenivad, kuid Pärnus mängivad kaaslased treenerile just Mangussoni soovitada. Niisiis tegi noor kaitsja küllaltki suure hüppe, mis tundub end olevat õigustanud: Mangusson mängis ennast kiirelt kindlaks põhimängijaks ja pälvis hiljuti ka klubi kuu parima mängija tiitli.

Tegelikkuses polnud üleminek nõnda lihtne ja seda kinnitab Mangusson ka ise. Küsimusele, kas üleminek oli mingil määral ka hirmutav, vastab kaitsemängija kindla jaatusega. Pelg peitus just kahe liiga formaadierinevuses. „Rahvaliigas mängisin ma seal, kus tahtsin, ja samas võis teha igasuguseid vahetusi. Aga meistriliigas mängid ühe jutiga ühel positsioonil,“ selgitab Mangusson hirmutunnet tekitanud liigahüppe Foto: erakogu tagamaid.

Rahvaliigat meenutab endine Vändra Vapruse mängija positiivsete emotsioonidega ning sõnab, et seal mängides erilist pinget peal ei olnud, vaid mängiti ikkagi oma lõbuks. Siiski päris sirgeks jalgu ei lastud. „Võidutahe oli ikka suur, aga samas polnud ka hullu, kui pähe said,“ iseloomustab Mangusson rahvaliiga pingevabadust.

Kui rääkida meeldejäävatest emotsioonidest, mida rahvaliiga on pakkunud, toob Mangusson välja just varasemad tasavägised, kuid enamasti edukalt lõppenud finaalmängud. Ta lisab värvikalt juurde, et finaalmängude võidud olid „täismaasikad“. Aga kas rahvaliiga ja meistriliiga triumfimaasikad maitsevad erinevalt? „Võit on võit. Pole vahet, kas meistriliigas või rahvaliigas,“ ütleb Mangussonis kindel sportlashing.

Olesia Parkhomovich

Vastupidi Mangussonile on Olesia Parkhomovich Eesti jalgpallisõpradele tuttav alates 2016. aastast, kui Venemaa kodakondsusega pallur meistriliigasse mängima asus.

Neljast hooajast kolmel mängis poolkaitsja pronksise Tallinna FC Levadia ridades. Mullu, naiskonna lagunemise järel, õnnestus Pärnu Jalgpalliklubis mängides kaela saada kraad kangem, hõbemedal.

Parkhomovichi tehnilisus on ehk kõige paremini väljendunud hoopis FC Pae Unitedi vormis, kui kahe aastaga on suudetud näidata kindlat ülemvõimu saalijalgpallis.

Hoolimata võimsast hoost on Parkhomovichi jalgpalluritee loogelnud tagasi Maarjamäele, esmalt treeneriameti, teisalt mängijarolli pärast. Parkhomovich selgitab, et eelmisel aastal oli ta FC ERR Levadia treener ja PJK mängija samal ajal, kuid ajanappuse tõttu valis ta esimese ameti. Siiski ei olnud võimalik putsasid lõplikult varna visata, sest uut mänguplaani välja töötades mõistis ta, et naiskond vajab ideaalse rütmi leidmiseks tema abi ka väljakul. Siiski ei plaani ta rahvaliigas mängimist pikemas perspektiivis jätkata, vaid naaseb appi suure vajaduse korral.

Aga mil moel erineb kõrgemal tasemel kogenud ja karastunud Parkhomovich teistest rahvaliiga mängijatest? „Ma ei ole parem, lihtsalt kogenum ja mingites momentides kiirem,“ toob poolkaitsja oma tugevusi välja. „Hooaja alguses oleks võistkonnal minuta raske olnud, kuid nüüd näen, et neil tuleb hästi välja,“ ei aja mängiva treeneri rolli kandev Parkhomovich nina ülemäära püsti.

Meistriliigat ja rahvaliigat võrreldes oskab naine välja tuua ka elemendi, mis just kõrgemat taset halba valgusesse seab. „Üks suur pluss on see, et meie rahvaliiga naiskond on väga kokkuhoidev.

Meistriliigas jääb sellest vajaka: põhirõhk on professionaalsel suhtumisel,“ kõrvutab 31aastane pallur liigasid.

Siiski selgitab Parkhomovich, et tegelikkuses on jalgpallimänguga kaasnev emotsioon mõlemal tasemel niisamasugune. „Me saame anda jalgpallile täpselt nii palju aega, kui meil on,“ toob pallur välja, kuid kinnitab: „Me küll pühendame jalgpallile vähem aega, kuid rõõm mängust ei ole sugugi väiksem.“ Foto: Markus Mangusson

Marike Mangusson

Marike Mangusson

Olesia Parkhomovich

2020 NOVEMBER JALKA

49

NÕUANDED

Taastumise

suurim

abimees:

UNI

Kui küsida jalgpallurite käest, mille abil saab paremaks mängijaks, on üldjuhul vastus see, et trenni tuleb teha ja rasket tööd ei asenda miski. See vastab tõele, aga arengul on ka teine külg – taastumine.

Tekst: Raiko Kokmann, Eesti Jalgpalli Liidu kehalise ettevalmistuse treener Enamikule täiskasvanutest sobib väga hästi ihtipeale ei oska noored pallurid taastumiseitse kuni üheksa tundi ööund. Osa meie seast se olulisusest mõelda. Selleks et treeninaga vajavad iga öö veidi rohkem või veidi vähem gukoormusest võimalikult kiirelt taastuda, und. Need äärmused on aga küllalt haruldased tuleb samuti vaeva näha. Me mõtleme taastumija mõjutavad vähest hulka inimesi. Noorukid aga sele kui passiivsele protsessile, kuid tegelikult on vajavad veidi rohkemat, üldjuhul kaheksat kuni mõned tegevused, mida saame aktiivkümmet tundi, alla 13aastased isegi 9–11 selt teha. Seeläbi tagame võimalikult tundi und. kiirelt taastumisprotsesside optimaalse Unetundide hulk ei ole aga ainuke toimimise ning oma keha ja vaimu värsmääraja selles, kui hästi me taastume kuse. ja kui värsked me järgmisel päeval oleOptimaalne öine Järgneva paari kuu Jalkas tahangi me. Ka unekvaliteet mängib väga suurt välja tuua need viisid, kuidas mängirolli. Selleks aga, et unekvaliteet oleks magamistoa temperatuur ja saab end ise aidata, ning esimesena on 18 soojakraadi. See võib võimalikult hea, on vaja rääkida sellisest pean kõige olulisemaks rääkida just terminist nagu unehügieen. tunduda veidi jahe, aga unest.

Unehügieeni all mõistame igapäekui sul on olemas soe tekk Uni on miski, mis pole kellelegi võõvaseid harjumusi, mis mõjutavad meie ras. Me kõik magame ning oleme kogeund. Need võivad olla ka suhteliselt ja mõnus padi, siis on see nud eri pikkuse ja kvaliteediga und. Me kõige mõnusam temperatuur väikesed detailid. Esiteks võimalikult oleme teinud uinakuid ja oleme kogesama unerütm iga päev (ka nädalavamagamiseks. nud unetuid öid. Kui palju aga peaks tehetusel!). See tähendab, et magamagelikult magama? National Sleep Founmineku ja ärkamise aeg on iga päev dation (NSF) ehk USA riiklik unefond on loonud võimalikult sama. Sellisel moel on keha looduslik graafiku, kust saame olenevalt inimese east näha ööpäevane rütm ja hormoonide tasakaal paigas optimaalset ööune pikkust, alates imikueast kuni ning me ei võitle nende vastu sellega, et tahame vanaduseni välja (vt graafikut). olla kauem üleval, kui keha tahaks tegelikult juba

T

50

JALKA NOVEMBER 2020

NÕUANDED

uinuda ja panna rõhku taastumisfunktsioonide käivitamisele.

Peale selle, et hoida oma unerütm võimalikult samasugune, saame teha veel mitut asja selleks, et tagada endale võimalikult kvaliteetne uni ja optimaalne taastumine. Teine neist on õhtuste tegevuste valik. Kui sinu trennid algavad alles kell 20 või 21, siis jõuad sa tõenäoliselt koju alles kell 22–23 ning kuigi peaksid uinuma, läheb magama jäämiseni veel mitu tundi aega. See on loomulik, sest treening äratab, nõuab kehalt suurt pingutust ja palju ressurssi. Seepärast võtab puhkamisele ümberlülitamine mitu tundi aega, sest sinu keha liigub ühest äärmusest (trenn!) teise (magamine).

Kui oled pärast trenni kodus juba kell 19, saad süüa ja tegeleda muude kohustustega ning valida kella 21ks juba sellised tegevused, mis lõõgastavad ja aitavad kehal sujuvalt rütmi vahetada. Sellised tegevused ei tohiks sisaldada ekraane, sest nende sinine valgus annab meie ajule signaali, justkui oleks endiselt päev, ning unehormooni (melatoniini) tootmine lükkub edasi hilisemale ajale.

Hea valik õhtuseks rahustavaks tegevuseks on näiteks lugemine (raamatud, ajalehed, ajakirjad), lauamängud ja minu lemmik: jalutuskäik õues.

Mõistan, et kui on harjutud hilise õhtuni ekraani

Peale raske trenni on olulisel kohal ka taastumisprotsess, mille keskmes on just kvaliteetne uni. Kõige parem on loomulikult uinuda oma voodis, mitte vutiplatsil!

Foto: Oliver Pütsep

vaatama või ehk oma koolitööd õhtul hilja tegema, siis võib harjumuste nii kardinaalne muutmine tunduda ebareaalne. Oluline on siinkohal mõista, et harjumuste muutmine ei saagi kunagi käia üleöö ning sellega, et tegevusest tekiks harjumus, läheb aega (öeldakse, et harjumus tekib keskmiselt 21 päeva möödudes).

Kolmas unehügieenile kaasa aitav harjumus on oma magamistoa temperatuuri langetamine.

Kui päevasel ajal on meie tubades enamasti 21–24 kraadi, siis magamiseks võib see olla liiga soe. Kui tunned magama jäädes sageli, et sul on palav ja sa ei leia tasakaalu selle vahel, kui suurt osa kehast tahad sa hoida teki all ja kui suurt teki peal, siis on see soovitus just sinule. Optimaalne öine magamistoa temperatuur on 18 soojakraadi. See võib tunduda veidi jahe, aga kui sul on olemas soe tekk ja mõnus padi, siis on see kõige mõnusam temperatuur magamiseks. Jäta meelde see, et keha tuleb hoida soojas, aga pea jahedas.

Neljandana saame oma taastumise heaks teha seda, et enne uinumist ei söö me ühe-kahe tunni jooksul suurt einet. Mõistlik on umbes tund enne uinumist süüa väike snäkk, mis sisaldab ka valku (näiteks juust), aga õhtusöök peaks olema kindlasti vähemalt kaks tundi enne magamajäämist.

Muidu tegeleb keha toidu seedimisega ja ei saa lülituda ümber magamisrežiimile.

Viies soovitus on tegelikult väga lihtne: ära joo enne uinumist väga palju. Suures koguses vee joomine võib tunduda hea ideena, kuid üldjuhul tähendab see öist vajadust tualetti külastada.

See aga põhjustab une katkemist ning vahel võib uuesti uinumisega minna kaua aega.

Seega – kui tahad saada paremaks jalgpalluriks, siis tuleb peale lisaharjutuste iga trenni lõpus mõelda ka sellele, et su igaöine uni oleks piisavalt pikk ja kvaliteetne.

2020 NOVEMBER JALKA

51

SAALIJALGPALL Eesti esimene saalijalgpalli U19 koondis.

Vastsündinud U19 saalikoondis

ootab esimest valikturniiri Oktoobrikuisel koolivaheajal tehti omamoodi Eesti jalgpalli ajalugu, sest esimest korda kogunes treeningulaagriks U19 vanuseklassi saalijalgpalli koondis. Võistkonna peatreeneriks saanud Dmitri Skiperski räägib Jalkale uue rahvusmeeskonna sünnist ja esimestest sammudest.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska

S

aalijalgpalli noortekoondise loomine on jalgpalliliidus olnud ideena arutlusel varemgi, ent reaalsuseks muutus see alles tänavu sügisel. Septembri lõpus - oktoobri alguses pandi paika treenerite tiim ning koondise esimene laager peeti juba mõni nädal hiljem.

52

JALKA NOVEMBER 2020

Skiperski sõnul käisid asjad suhteliselt kiiresti. „Jalgpalliliidu tehniline direktor Janno Kivisild helistas mulle selle mõttega ning tõi välja, et U19 koondise sünniks peaks olema täidetud kolm eeldust: esiteks peab meil olema piisavalt selle vanuseklassi mängijaid, teiseks tuleb leida inimressurss, kes koondisega tegelema hakkaks, ning kolmandaks leida finants. Töötasime kõik kolm kriteeriumit läbi ning tuli välja, et saame koondise kokku panna küll.“ Kuna saalijalgpallis Eestis tipptasemel noorteliigasid ei ole, tuli koondise jaoks mängijaid leida muudmoodi. „Janno saatis mulle nimekirja selle vanuserühma mängijatest, kes eelmisel aastal meeste seas saalijalgpalli meistrivõistlustel – nii meistriliigas, esiliigas kui teises liigas – mängisid.

Selles nimekirjas oli natuke üle 40 nime,“ meenutab Skiperski. „Hakkasin seejärel treenereid läbi helistama ning selgus, et sellest loetelust kukkus päris mitu mängijat ära – kes oli lõpetanud, kes

SAALIJALGPALL tegi vaid ühe trenni nädalas ning ei tegelenud Abitreeneriteks võttis Skiperski aga Viimasjaga tõsiselt, kes ei olnud treenerite meelest si Smsraha mehed Andrei Arhipovi ja Oleksandr võibolla lihtsalt piisavalt heal tasemel, et koonSorokini. Kui Arhipov on Eesti saalijalgpallis juba disesse kuuluda. Samal ajal tuli aga treeneritega tuttavam nimi, siis endine Ukraina saalikoondissuheldes ka mõni nimi juurde, kes varem polnud lane Sorokin hakkas Viimsi eest mängima 2019. meistrivõistlustel osalenud, aga oleks aasta alguses. perspektiivikas.“ „Teadsin, et Viimsil oli eelmisel aasSkiperski sõnul koorus välja, et noortal väga korralik noortest koosnev te saalijalgpallis on Eestis kindlad kantvõistkond, kes esiliigas osales. Kuna lõsid: Lõuna-Eestis Võru Rantipol, Ida-Viviosa koondise poistest tuleb just sealt, Abitreener Oleksandr rumaal Sillamäe ja Narva ning Tallinna oli loogiline, et võtan Andrei ja Olekpiirkonnas Rummu ja Viimsi. „Tahtsime sandri appi, sest nad tunnevad paljuSorokinist: mängijaid aga ise ka näha, et nende taset sid mängijaid ja on nendega juba töö„Ta on mänginud MMil, hinnata, ning koostöös klubidega korraltanud – pealegi ühtib tema nägemus lisaks veel sõprusmängudes saalijalgpallist minu omaga. Sorokin on dasime treeningmänge – Narvas korralnäiteks kaks korda Brasiilia aga mänginud MMil, lisaks veel sõprusdas Narva Unitedi eestvedaja Aleksandr Dmitrijev kohtumise Narva ja Sillamäe mängudes näiteks kaks korda Brasiilia vastu – ta oskab kõiki vahel, kus saime sealsetest noortest esivastu – ta oskab kõiki tehnilisi elementehnilisi elemente hästi mese pildi ette. Võrus tuli meile vastu te hästi näidata ja lisaks on ta eelmisest näidata ja lisaks on ta Jaanus Vislapuu, kes oma poisid omahooajast alates Viimsis peatreeneriks eelmisest hooajast alates vahel mängima pani, ning Kiilis mängiolnud. Ühest küljest on ta veel 33aastasid omavahel Rummu ja Viimsi poisid. Viimsis peatreeneriks olnud.“ ne ning suudab mängida, teisest küljest Tagantjärele oli hea, et uudis koondise on ta juba treenerinägemusega. Arhikoostamisest levima hakkas – saime tänu sellele pov võib tegeleda ka väravavahtidega ning kõigele häid vihjeid, keda võiks kaasata. Narvas on näiteks lisaks on ta veel ka IT-inimene: ta filmis laagris ka selline mängija nagu Aleksei Stepanov, kes murumeie treeninguid ning lõikas pärast klippe kokjalgpalli enam ei mängi, aga kes hakkab nüüd Narku, mida teooriatundides analüüsisime,“ kirjeldab va Unitedit saalis esindama. Paar treenerit oli veel, Skiperski oma abilisi. kes helistas, et näe, mul on siin huvitavaid noori.“ Kuigi Sorokinil ja Arhipovil eesti keel erinevalt Kokku on koondisekandidaatide nimekirjas Skiperskist päris puhtalt suus ei ole, lepiti kohe Skiperski sõnul umbes 50 mängijat. laagri alguses kokku, et koondise töökeel on siiski eesti keel – hoolimata sellest, et ka suurem osa mängijatest tulid venekeelsest keskkonnast.

Treeneriteks kogenud spetsialistid „Üks-kaks mängijat olid sellised, kes eesti keelest Skiperski jätkab ise samal ajal ka saalijalgpalli aru ei saanud, aga teised said hästi hakkama. Aegmeestekoondise peatreenerina. Kaks rolli tema ajalt tegin nii, et rääkisin pikema jutu eesti keeles sõnul üksteist segada ei tohiks, pigem vastupidi. ja tegin siis igaks juhuks kokkuvõtte ka vene kee„Lätis on näiteks samamoodi kahes rollis Arturs les. Mõnda juttu, mis rohkem vene poisse puuŠketovs, kes kunagi üheksakümnendate keskel U19 saalidutas, tuli võibolla rohkem vene keeles rääkida, ka Eestis mängis. Tänu sellele, et üksteist sellest koondislased aga üldiselt probleeme ei olnud. Mängijad said ka ajast tunneme, on meil teinekord ka lihtsam omaRaasiku laagris tööhoos. omavahel hästi läbi.“ vahel asju korraldada.“

2020 NOVEMBER JALKA

53

SAALIJALGPALL Dmitri Skiperskil on Eesti saalijalgpallis vastutusrikas roll: ta on ühel ajal nii saalijalgpalli meestekoondise kui ka U19 saalikoondise peatreener.

Raasiku laagris hingati saalivutti hommikust õhtuni

Endisest Ukraina koondislasest abitreener Oleksandr Sorokin on Viimsi Smsraha ridades ühtlasi ka Eesti saalijalgpalli meistriliiga tippmängijaid.

kõige kaitsemängul, ent unarusse ei jäetud ka muid elemente. „Palli võitmine, palli kaotamine, Esimene laager peeti suhteliselt väikese planeesaalijalgpallis on veel sarnaselt muruvutile olulirimisajaga 19.–22. oktoobril Raasikul. Tallinnas sed ka standardolukorrad. Lisaks on tähtsad ka ööbinud võistkond sõitis iga päev Raasikule, et nii-öelda erilised olukorrad: kaks ühe vastu, kolm teha seal kaks trenni, millele lisandus kell üheksa kahe vastu situatsioonid, mis väljakul tihtipeale õhtul toimunud teooriatund. tekivad, samuti „lendava“ väravavahiga mängimi„Juba kell kaheksa oli hommikusöök ne. Meil oli kuus trenni ja saime kuue ning alles õhtul üheksast oli teooria – põhimomendi kallal töötada.“ see toimus nii hilja, sest tahtsime päeSkiperski sõnul võiks Eesti ka saavastes trennides filmitud videomaterjalikoondises samamoodi nagu suures li abil neile kohe näidata, mida tegime jalgpallis ehitada oma mängu just tõõigesti ja mida tegime valesti. Teise husale kaitsele. „Küsisin ka mängijate Koondise mängustiilist: trenni järel oli meil aega vaja, et saak„Küsisin ka mängijate käest käest – mis te arvate, mis võiks meie sime treeneritega teooriatunni ajaks strateegia olla? Kõik ütlesid, et kaitse.

– mis te arvate, mis võiks videod välja lõigata.“ Olen sellega nõus – usun, et võiksime Peale abitreenerite oli koondisel meie strateegia olla? Kõik kaitses korralikult töötada ja harjutakasutada ka füsioterapeut. „Natuda kiirrünnakute hästi ära kasutamist. ütlesid, et kaitse.“ ke kartsin, et suure koormuse tõttu Ilmselt ei võimalda vastased meil väga võivad mängijad vigastada saada, aga kõik olid palju palliga positsioonirünnakuid mängida ning tublid – kogu programmi täitsime algusest lõteevad meile kõrget survet – seetõttu harjutasipuni ning keegi ei langenud haiguse või vigasme seda, kuidas peaks kaitses tegutsema, kuidas tuse pärast välja. Selle üle on hea meel!“ on Skipeaks pall liikuma ja kuidas liikumisi teha. Rünperski uhke. nakul harjutasime ka mõnda kombinatsiooni.

Fookus oli esimeses neljapäevases laagris eelKui viimasel päeval panime nad meeskondadega

54

JALKA NOVEMBER 2020

SAALIJALGPALL Abitreener Andrei Arhipov on samuti Viimsi Smsraha taustaga, olles klubis treeneriks. Murujalgpallis sai ta 2011. aastal Lasnamäe Ajaxi ridades kirja ka mõne mängu meistriliigas, Ajaxis on Arhipov ka hiljem treeneritööd teinud.

omavahel mängima, oli progress juba väga märgatav, seda oli hea näha.“ Esimesest laagrist jäid eemale mõned Narva mängijad, keda ei soovinud nende treener Oleg Kurotškin murujalgpalli hooaja jooksul saalijalgpallile laenata. „Saan temast täiesti aru – meil olid laagris kaks korda päevas trennid ja see oli mängijate jaoks suhteliselt kurnav,“ on koondise treener mõistev.

Suuri eesmärke seadma ei rutata

Saalijalgpalli U19 vanuseklassi rahvusvahelised mängud on ka Euroopa mõistes suhteliselt uus nähtus: esimene EM-finaalturniir peeti alles 2019. aastal ning uue aasta alguses algab 2021. aasta EMi valikturniir. Eesti vastaseid veel loosiga paika pandud ei ole, aga Eesti alustab valiksarja eelringist, mille mängud peaksid praeguse kava kohaselt toimuma jaanuari keskel. Valikturniiri

põhiturniiri toimumisajaks on praegu märgitud märtsi lõpp.

Enne jaanuarikuiseid esimesi valikmänge soovib Skiperski teha veel viis-kuus paaripäevast minilaagrit, kus koondis saaks kokkumängu ja tehnilisi-taktikalisi nüansse lihvida. Plaanide sisse võiks kuuluda ka treeningkohtumine Läti U19 koondisega, mille täpset aega aga veel koroonapiirangute pideva muutumise tõttu paika pandud ei ole. „Eesmärke on praegu raske paika panna – saame hetkel vaadata vaid eelmise aasta finaalturniiri mänge, aga olgem ausad, seal mängisid tippkoondised. Valiksarja eelringis tuleb meil mängida natuke nõrgemate koondistega, kelle taset me üldse ei tea. Loodetavasti saame enne seda Läti, Leedu või Soomega mängida, siis saaksime parema pildi ette ning valikturniiriks eesmärke seada,“ lisab Skiperski.

Hispaania

Lätis

Grigori Ošomkov

võitis 2019. aastal ajaloo esimese saalijalgpalli U19 EM-tiitli.

peeti ajaloo esimene saalijalgpalli U19 EM-finaalturniir. Järgmisena soovib korraldusõigust Leedu.

oli ajaloo esimese saalijalgpalli U19 EM-finaalis üheks kohtunikuks.

2020 NOVEMBER JALKA

55

MAAILM

Erling Braut Håland –

Norra komeet Tänapäeva jalgpalli jõujooned on viimaste aastatega selgelt nihkunud ning Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo ülemvõim ei pruugi enam kuigi kaua kesta. 20aastase Erling Braut Hålandi tähelend on pannud noormehe ideaalsesse olukorda napsata võimuvaakum endale ja olla järgmise 10–15 aasta tähtmängija. Kuidas aga algas Hålandi jalgpallurikarjäär ning mis on teda vorminud selliseks mängijaks, nagu ta praegu on?

Tekst: Erko Litvjakov | Foto: Fredrik Hagen, PA Wire / PA Images / Scanpix

Hoolimata Norra koondise talendikast uuest põlvkonnast ei õnnestunud neil veel EM-finaalturniirile murda.

Norralastel peaks aga võimalusi tulema veel küllalt – Håland on endiselt vaid 20aastane.

56

JALKA NOVEMBER 2020

K

uigi kodakondsuse järgi võib arvata, et Håland on sündinud Norras, siis tegelikkuses nägi noormees ilmavalgust 2000. aastal Inglismaal Leedsis, kus tol ajal mängis tema isa Alf-Inge Inglismaa Premier League’is Leeds Unitedi ridades. Isa mõjutusel on Erling intervjuudes tunnistanud end just Leedsi fänniks. Håland mainis 2017. aastal intervjuus, et tema unistus on võita Premier League just Leedsiga. Alf-Inge oli samuti proff, kes tegutses 1990ndatel ja 2000ndate alguses. Mees kogus karjääri jooksul 181 Premier League’i mängu ning lõi nende jooksul 18 väravat.

Samuti esindas ta 34 korral Norra jalgpallikoondist.

Erlingu jalgpallurikarjäär algas aga viieaastaselt tema kodulinnas Brynes, kus noormees mängis kogu noorteklassi. Meestesse tegi ta hüppe kõigest 15aastaselt, kui hakkas esindama Bryne esindustiimi, mis mängis Norra tugevuselt teises liigas. Kuigi Håland ei suutnud esimesel hooajal väravaarvet avada, suutis ta oma esitustega teenida lepingu Norra kõrgliigaklubis Moldes, kus noormeest hakkas juhendama praegune Manchester Unitedi peatreener Ole Gunnar Solskjær.

Hålandi sõnul oli Solskjæril tohutu mõju tema ründajaoskustele. „Ma mäletan, et noore rün-

MAAILM Sellega sai temast esimene Bundesliga mängija, dajana oli vaimselt keeruline, kui asjad ei tulnud kel on õnnestunud esimese kahe mänguga lüüa treeningul ja mängudel välja. Ma lõin nii palju viis väravat, ning Hålandil kulus selleks ka kõige võimalusi mööda. Solskjær aga õpetas mulle, et vähem aega – vaid 56 minutit! pean olema rahulik, varvaste peal ja liikuma tsooRahvuskoondise tasandil on Håland samuti nidesse, kuhu pall tuleb, et mul oleks võimalik suutnud vägagi soliidselt oma teekonda alustada väravaid lüüa – need lihtsad reeglid võimaldasid – seitsme A-koondise mänguga on ta löönud kuus mul viia oma mängu kõrgemale tasemele.“ Kahe väravat. Praegune Norra koondise peatreener hooajaga Moldes suutis Håland lüüa 50 mänguga Lars Lagerbäck, kes juhendas mälestusväärse Is20 väravat. landi koondise 2016. aasta Euroopa meistrivõistNoormehe tõeline väravasadu algas aga 2019. luste veerandfinaali, sai tõenäoliselt mõtte noor aastal, kui ta liitus Austria kõrgliigaklubi RB Salzründaja A-koondise juurde kutsuda tänu tema burgiga. Kusjuures enne Salzburgi pakkumise legendaarsele esitusele U20 koondises. Nimelt vastu võtmist soovis noormeest oma ridadesse suutis Håland 2019. aastal Poolas toimunud U20 ka tema isa vana koduklubi Leeds, kuid norralane maailmameistrivõistlustel lüüa Hondurase vastu otsustas siiski Salzburgi kasuks. Håland alustas 12 : 0 võidumängus tervelt üheksa väravat! See oli oma uue koduklubi eest imelise hooga. EsimeNorra U20 koondise ajaloo suurim võit ja samal sel hooajal suutis mees lüüa neli kübaratrikki ja ajal ka Hondurase U20 koondise suurim kaotus. paugutas kokku 27 mänguga 29 väravat. Hålandist Sellega sai Hålandist ühes U20 maailmameistrisai Salzburgi eest mängides Karim Benzema kõrvõistluste mängus enim väravaid löönud mängija, val teine teismeline, kes on suutnud värava lüüa samuti oli tegu suurima võiduga võistluse ajaloos. oma esimeses kolmes Meistrite liiga mängus, kui Kuigi norrakad langesid alagrupist välnoormehel õnnestus ühe väravaga kosja ja Håland rohkem väravaid turniiril titada Inglismaa hiidu Liverpooli, kaheei löönud, krooniti noormees turniiri ga Napolit ja lausa kolmega Belgia klubi suurimaks väravakütiks.

Genki. Nende kolme mänguga löödud Isikuomaduste poolest on Håland kuue väravaga sai Hålandist rekordiKord ütles Håland Norra äärmiselt professionaalne mängija. omanik – kolme esimese mänguga kõige meediale keset intervjuud, Teda on kirjeldatud kui kinnist inimest, enam väravaid löönud mängija Meistrite liiga ajaloos. Peale selle suutis Håland et tal on igav ja et ta tahab kuid tegelikult ei meeldi noormehele meediaga suhelda ja intervjuusid skoori teha järgmises Meistrite liiga väljakule tagasi minna. anda – ta tahab lihtsalt jalgpalli mänmängus Napoliga ja ka sellele järgnegida. Kord ütles Håland Norra meediale keset nud matšis Genkiga, mis tähendab, et noormees intervjuud, et tal on igav ja et ta tahab väljakule skooris viies järjestikuses Meistrite liiga mängus. tagasi minna. Tegu on äärmiselt tasakaaluka ja Sellega tõusis Håland ühele pulgale selliste mänjalad-maas mentaliteediga inimesega, kes üldigijatega nagu Cristiano Ronaldo, Neymar, Alesselt räägib ainult siis, kui temalt midagi küsitakse. sandro Del Piero ja Robert Lewandowski.

Hålandi varasema treeneri sõnul võivad Erlingu Nagu arvata võib, ei jää sellise väravavaistuga lühikesed ja lakoonilised vastused meedias olla talent kauaks Euroopa tippmeeskondade radaka tema viis end lõbustada. Kuna ta teab, et tema rilt eemale ja 2020. aasta jaanuaris napsas mehe ülesanne ja suurim soov on mängida jalgpalli, siis endale Dortmundi Borussia. Hålandile ei tunduei lase ta meedial ennast häirida ja suhtleb nennud üleminek Saksamaa Bundesligasse olevat dega vaid oma lõbuks. probleem, sest noormees on saanud Dortmundi Praegu me teame Hålandit kui 1,94 meetrit eest püssi korralikult paukuma. Oma debüüdil pikka Norra komeeti, kes terroriseerib kaitseliine sekkus Norra äss 56. minutil vahetusest liigaüle Euroopa, kuid Hålandi isa endise tiimikaasmängus Ragnar Klavani endise koduklubi Augslase Gunnar Halle sõnul on noormees kasvanud burgi vastu ja suutis kõigest 23 minutiga lüüa alles hiljuti. „Kui ma Erlingut 15aastaselt esimest kübaratriki. Temast sai Pierre-Emerick Aubakorda nägin, oli ta kiitsakas, lühike ja füüsiliselt meyangi järel noorim mängija, kes on suutnud üsnagi nõrk. Küll aga võimaldasid tema sisemine Dortmundi särgis lüüa Bundesliga debüüdil soov ja tung ja kolm õhtusööki päevas lisada talle kolm väravat. Oma teises mängus Kölni vastu 15 kilo puhast lihast, mille abil sai ta kiiresti oma sekkus Håland 65. minutil samuti vahetusest ja koduklubidesse sulanduda.“ suutis kahe väravaga aidata tiimi 5 : 1 võiduni.

1.63 on viieaastaste maailmarekord hoota kaugushüppes – seda hoiab oma käes just nimelt Erling Braut Håland.

Üheksa väravat

Meistrite liiga hümn

põrutas Håland 2019. aastal U20 MMi mängus Hondurasele.

on Hålandi lemmiklaul – ühtlasi on see tema äratuskella meloodia.

2020 NOVEMBER JALKA

57

KLÕPSUD

Oktoobrikuu läbi kaamerasilma

Alternatiivreaalsuses oleks Märten Kuusk maavõistlusmängus Leedu vastu saanud kirja oma esimese koondisevärava. Tegelikult oli ta selles olukorras suluseisus.

Enne seda sai aga looma välja lasta! Fotod: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

58

JALKA NOVEMBER 2020

KLÕPSUD

Looma sai välja lasta ka Tallinna JK Legioni duubelmeeskonna peatreener Mihhail Artjuhhov, kes tüüris oma hoolealused võiduni Väikestel karikavõistlustel. Tähistada sai Artjuhhov koos oma tütre Mariaga. Fotod: Jana Pipar

Viljandi Tuleviku keskväljamees Nikita Komissarov Nõmme Kalju piiramisrõngas. Foto: Jana Pipar

Kollane sulle ja kollane sulle! Andrei Karhu karistas Tartu Tammeka ja FC Kuressaare mängus kaardiga nii Silver Alex Kelderit (paremal) kui Artur Uljanovit (vasakul). Fotod: Liisi Troska 2020 NOVEMBER JALKA

59

10 AASTAT TAGASI

Jalka

Eesti

võistkond koosseisus Lennart Komp, Indrek Schwede ja Mihkel Uiboleht kaitses 2009. aastal võidetud Eesti jalgpalli mälumängu meistrivõistluste tiitlit.

Tallinna Atletik

sai 4. oktoobril 2010 UEFA otsusega õiguse korraldada 2012. aasta U19 EM-finaalturniir.

võitles II liigas edasipääsu eest ja teadis juba toona, et 2011. aastast ühendatakse Atletik, FC Infonet ja SC Bercy ühise nime alla – FC Infonet.

Märgiline võit Serbia üle 2

010. aasta novembrikuu et põhjuseid võib olla mitu – alustades Jalkas olime vaimussellest, et väiksemates kohtades koostuses Eesti koondise tatakse ühe sünniaastaga liiga palju märgilisest 3 : 1 võidust Serrühmi, mis suppi lahjendab, ning lõbia üle, mis alanud EM-vapetades sellega, et füüsiliselt andekad hind 29 KRooni 1,85 euRot liksarjas võõrsil kirja saapoisid ei pruugi igas aastakäigus just novembeR 2010 di. Kuue lehekülje pikkuses jalgpalli juurde jõuda. loos tõi peatoimetaja Indrek Naistejalgpalli rubriigis heitsime Schwede muu hulgas välja, et pilgu tagasi meistriliiga hooajale, kus see oli Eesti koondisele suur Pärnu JK lõpetas FC Levadia naistähis, sest lõpuks ometi suutis konna kolme aasta pikkuse valitsusmeie rahvusmeeskond alistaaja. Naismängijatest portreteerisime da valikmängus endast suureodaviskajat Moonika Aavat, kes Pärnu ma ja üldtunnustatud vutiriigi.

JK eest naiste esiliigas väravaid lõi ja võit seRbiA ÜLe Schwede mõttelõng jõudis välpaaris mängus meistriliigaski platsile t K n u ep ja ka selleni, et jalgpall on EesRd ö pääses. on pö tis lõpuks ometi saanud taas eg oA Suures usutluses rääkis oma tööst ho ne RA hvALi igA esi me spA R Rõ ivA sse pp KA LuR eestlaste alaks, noortekoondivõ e ja jalgpallurikarjäärist Eesti koondis Ko on po iss e? heA AA stA Kä iK midA täh endAb sed näitavad üha paremaid tuA Lon dise arst Kaspar Rõivassepp (pildil), v KLu bi FC bA RCe Fän nid eLe Ku uLu lemusi ning oma osa on selles kes ütles, et talle tuleb jalgpallivastu eesti koondis serbia postrid: pärnu JK / di maria el Ang ka esiliiga palju kirutud pikal / silva koondise juurde kuulumine kasuks id dav nika Aava, marko Kuusik, moo , pluss: Artur Rättel, y Kerde, Annika tikk hooajal. „Võit Serbia üle võib henr ja ka põhitöös Põhja-Eesti regionaalÜllar os, michel bast JK, li tamme Auto, Leisi tomas Rimas, Kiviõ jääda viimaseks selles valiktsüksK epää haiglas. „Selle üle ei saa kurta, et -Kas mustvee lis. Me võime kaotada võõrsil mul haigeid ei oleks. Vastuvõtud Fääri saartele. Aga ei pruugi. Me on alati väga rahvarohked ja inivõime veelgi punkte võita ja kaasa mesi täis. Patsiendid tihtipeale rääkida EM-piletite jagamisel,“ kirguugeldavad enne vastuvõtule jutas Schwede prohvetlikult. tulekut, mis doktoriga on tegu, Meistriliiga rubriigis tõime staja jalgpallikoondise juurde kuulutistika abil välja, et meie kõrgliiga mine on garantii, et tegemist on alumised klubid vähendavad ülehea doktoriga,“ sõnas Rõivassepp. mise otsaga jõudumööda vahet: Käbi ja kännu rubriigis portreesiviisiku ja tagumise viisiku punkteerisime korvpallitreenerit Üllar tivahe näitas vähenemistrendi. EsiKerdet ja tema pojapoega Henryt, kolmikul oli suurimaks punktiröövkes mängis vutti parasjagu Tallinliks Marko Kristali juhendatud na Kalevis. Kokku võeti ka esimeTartu Tammeka, kes võitis korra ne hooaeg uudses võistlussarjas Florat ja tegi kaks viiki nii Levadia rahvaliigas, kus osutusid probkui ka Transiga. Aavo Sarap tõi ülleemseteks kohtadeks kohtunike dist olukorda kirjeldades värvika erapoolikus ja ebakompetentsus. paralleeli: „Kõik on läinud julgemaks ja kui ühes „Piire polnud maha tõmmatud ja kohalik kohtunik pajas koos oled, siis muutub ka maitse sarnaseotsustas, kust joon jookseb. Kohalikud ütlesid enne maks. Porgand annab maitset lihale ja liha pormängu, et nad on alati nii mänginud ja nemad teagandile. See on täiesti loomulik!“ vad, kust piirid jooksevad,“ meenutas Vaimastvere Lennart Komp lahkas noortejalgpalli rubriigis Illi meeskonna eestvedaja Tiit Lääne. seda, miks on mõned aastakäigud noortekoondise tasemel edukamad kui teised, ning leidis, RAUL OJASSAAR

3:1

ISSN 1736-7379

2010 NOVEMBER JALKA

60

JALKA NOVEMBER 2020

1

LÕPULUGU

Eesti vanim tegevmängija Tiit Lääne: see hooaeg mul viimaseks ei jää!

„Ohoo, ongi nii? Jess!“ hüüab oktoobri lõpus 62. sünnipäeva pidanud Tiit Lääne, kui kuuleb Jalka käest, et ta on vanim mängija, kes sel hooajal Eesti jalgpalli meistrivõistlustel osalenud. Uurisime, kuidas ja kui kaua veel suudab Jõgeva vallavanem III liigas kolm korda nooremate meestega sammu pidada.

Tekst: Raul Ojassaar Foto: Risto Võsaste

„S

ee tekitab väikese uhkustunde küll! Käisin paar päeva tagasi jälle väljakul, siis vastasvõistkonna mängijad ka tervitasid eaka mängija väljakule saabumist,“ muigab Lääne. „Eks seda tiitlit võib vaadata nii ja naa, aga häbenemiseks küll põhjust pole.“ Ajakirja trükkimineku hetkeks on Lääne tänavu IV liigas platsil käinud kahel korral – lohiseva nimega SK Illi ja Jõgeva SK Noorus-96 ÜMi eest on ta mõlemal juhul sekkunud vahetusest viimasteks minutiteks. Ka eelmisel kahel hooajal on Lääne liiga- ja karikamängudes minuteid kogunud mängulõppudes. Tema ametlikud mängud saavad jalgpall.ee andmebaasis sealjuures alguse alles 2018. aastal, kuid see ei tähenda, et ta oleks alles siis tee vuti juurde leidnud.

Nooruspõlves mängis Lääne jalgpalli küll, aga esialgu mitte väga kõrgel tasemel. Organiseeritud jalgpallimängu koges ta esimest korda Nõukogude Liidu sõjaväes teenides. „Ma pole ühegi treeneri käe all mänginud, rohkem ikka ise. Nooruses oli kergejõustik kõige tähtsam, jalgpall oli lihtsalt kuskil kõrval. Tõsisem jalgpall saigi minu jaoks alguse alles Vene sõjaväes. Teenisin Krimmis ja mängisime sõjaväeosa meeskonnaga Ukraina meistrivõistlustel. Novotroitskoje Graniidi eest sain 1983. aastal kirja 24 mängu ja 14 väravat!

62

JALKA NOVEMBER 2020

Tiit Lääne 2019. aasta suvel SK Illi vormis.

Illi – kummardus kuulsaimale Vaimastvere sportlasele Vaimastvere Illi meeskonna omapärane nimi on tegelikult kummardus kuulsaimale Vaimastverest pärit sportlasele – 1912. aastal sündinud korvpallurile Aleksander Illile, kes käis Eesti koondise ridades ka 1936. aasta olümpiamängudel. „Ta on kõige kuulsam sportlane, kes siit kandist pärit on, siis panimegi tema perekonnanime võistkonnale nimeks,“ märgib spordiajaloolane Lääne. „Kui üheksakümnendatel ühte meeskonda tegin, siis hakkasid kohalikust koolist noored poisid seal mängima ja trennis käima. Kui nad suureks said, siis vaatasime, et tasuks korralik meeskond teha ja maakonna meistrivõistlustele mängima minna. Esimesel aastal jäime küll viimaseks, aga 2005. aastal jõudsime maakonna meistritiitlini välja, see oli paras üllatus. Huvitav on aga mõelda, et praegu mängivad Illis juba nende meeste pojad, kes toona pundis olid. Olen ühe põlvkonna üle mänginud, mõnele võiksin sisuliselt vanaisa olla!“

LÕPULUGU 1984. aastaks kutsuti mind juba Novotroitskoje linnameeskonda – see hooaeg jäi aga poolikuks, kuna suvel tulin koju tagasi. Sel hetkel olime aga oma tsoonis meistrivõistluste liidrid!“ meenutab Lääne. „Mängisin seal kõiki positsioone, paaris mängus olin isegi väravas.“ Eestisse naasnult liitus Lääne Jõgeva KEKi meeskonnaga, kellega tuli maakonna meistriks.

KEKi ridades pallis Lääne toona Eesti kolmandas liigas ja põhiliselt ründajana. „Kolm hooaega jõudsin seal mängida, aga ühel hetkel hakati KEKi tugevdama – Vene aja lõpus jõuti ju isegi Eesti meistriliigasse välja, toona küll nimetati seda esiliigaks.

Mina kõrgliigas küll ei mänginud, aga hooaja ettevalmistuse ajal olin veel võistkonnaga koos!“ KEKist lahkumise järel tuli Läänel sisse väike paus, misjärel hakkas ta juba ise võistkondi kokku panema. „Ühel hetkel tegime oma meeskonna, mängisime sellega maakonna meistrivõistlustel.

Jalgpall oli Jõgeval väga populaarne – kümme meeskonda pidasid kevadest sügiseni kaheringilise turniiri! Sel sajandil tulime aga juba Vaimastvere Illi nimelise meeskonnaga 2005. aastal maakonna meistriks ja sellest ajast peale olen ikka järjepidevalt mänginud. Illiga olime algselt rahvaliigas ja mängisime minu enda koduõues asunud väljakul, aga kui 2017. aastal valmis Vaimastvere kunstmuruväljak, siis hakkasime ka meistrivõistlustel mängima. Viimastel aastatel oleme olnud Jõgeva Nooruse duubliks. Eelmisel aastal mängisime isegi III liigas.“

Ajakirjanikust vallavanemaks Suurema osa elust raamatuid kirjutanud ja eri väljaannetes (muu hulgas Maaleht, Eesti Päevaleht, Eesti Spordileht, Sporditäht, Vooremaa) ajakirjanikuna töötanud Lääne on alates selle aasta maikuust pidanud vastutusrikast ametit: nimelt valiti ta Jõgeva vallavanemaks. „Viimastel valimistel saime valimisliiduga volikokku ja ma ise tegin väga hea tulemuse. Kui kevadel koalitsioon muutus, siis selline pakkumine mulle tehti – leidsin, et ma ei saa rahva usaldust petta, ning asusin vallavanemaks,“ räägib Lääne. „See töö on tunduvalt raskem, kui ma oskasin ette kujutada!

Järgmised valimised on järgmise aasta sügisel – praegu olen viis kuud vastu pidanud ja loodan, et pean senimaani vastu. Kui spordimees midagi tegema hakkab, siis ei saa seda pooleli jätta! Natuke on see muidugi mu jalgpallikalendrisse sisse sõitnud, igale poole enam ei jõua.“

esimesest nurgalöögist lõin peaga ära! Esimese hooga arvas keegi isegi, et ma võin olla vanim Eesti karikasarjas värava löönud mängija, aga siis selgus, et Tarmo Rüütli oli vist aasta vanemalt löönud.“ (Rüütli tegi 2015. aastal täpselt oma 61. sünnipäeval skoori JK Retro eest, lüües 12 : 0 võidumängus 88. minutil sisse penalti – toim.).

Lääne sportliku pikaealisuse peamiseks põhjuseks peab mees ise järjepidevust. „Kui pidevalt ei mängi ja vahe sisse jääb, siis enam mängida ei suuda. Mina olen aga kogu aeg trenni teinud ja sportinud. Talvel mängin ju näiteks jäähokit.“ Kuidas on aga igasuguste sooja- ja külmageelidega, mille lõhna alla teineRüütli rekord ootab löömist kord seeniorsportlaste riietusruumid Lääne on kogu selle aja olnud Vaimast„Kui pidevalt ei mängi ja mattuvad? vere Illi eestvedajaks ning pidevalt kaavahe sisse jääb, siis enam „Viimasel ajal on üks määre, mida sa löönud ka trennides. Võistlusmängumängida ei suuda. Mina olen panen enne trenni ja mängu Achilleuse des sekkub Lääne tavaliselt vahetusest aga kogu aeg trenni teinud ja kõõluste peale. Möödunud talvel oli tipuründajaks. „Vähemalt ühel õhtul ühe trenni ajal hästi külm ilm ja ma ei nädalas kindlasti käin trennis! Alustan sportinud.“ teinud piisavalt sooja – sellest alates on tavaliselt kaitses ja kui olen ennast sooneed kohad kergelt valusad olnud. Midagi hullu jaks mänginud, liigun ründesse. Eks ma mänguõnneks ei juhtunud, peab lihtsalt üles soojendades tean oma rolli – kuskil veerand tundi jaksan ma. Olen aga pidevalt sporti teinud, ja siis pole selles tempos mängida. Aitäh ka meeskonnakaasneid määrdeid ja muud jama ka vaja. Õnneks ei lastele ja treenerile Igor Orlovile, et nad mulle ole ka suuri vigastusi olnud.“ ikka mänguaega võimaldavad!“ Lõpetuseks ei saa küsimata jätta: kaua veel Karikavõistlustel on Illi vastamisi sattunud jaksu jätkub? „Raske küsimus! Niikaua, kuni ma näiteks nii Tallinna Kalevi kui Kuressaarega, kelle tunnen ja näen kasvõi trennis, et jaksan seal envastu Lääne samuti platsile jooksis. 2018. aastal dast mitu korda nooremate vastu väljakule joosta tegi Lääne karikamängus rahvaliiga võistkonna ja pallile pihta saada, siis… Kui ühel päeval ennast JK Raudteetöölised vastu aga suisa skoori. Paar ebamugavalt tunnen, siis on vast aeg lõpetada. kuud enne 60. sünnipäeva! „Ütlesin teistele, et Praegu ma arvan küll, et see hooaeg ei jää viimalaske mind mängu, teen mängu ära. Kui 80. minuseks!“ til mängu läksin, oli seis muidugi juba 6 : 0. Kohe

Eesti jääpallikoondise ridades on Tiit Lääne mänginud kahel MM-finaalturniiril.

59 aastat,

126-l

7 kuud ja 28 päeva vana oli Tiit Lääne, kui tegi Tipneri karikavõistluste mängus peaga skoori.

Eesti A-koondise mängul on Tiit Lääne kohapeal käinud.

2020 NOVEMBER JALKA

63

LISAAEG Novembrikuu sünnipäevad 01.11 Denis Vnukov 01.11 Marian Jaarman 02.11 Indrek Käo 03.11 Tomi Rahula 03.11 Raimo Nõu 03.11 Kaarel Usta 04.11 Dmitri Kirilov 04.11 Henri Välja 04.11 Danil Pankov 05.11 Urmas Kirs 05.11 Alo Dupikov 05.11 Karl Rudolf Õigus 06.11 Tarmo Saks 07.11 Andres Oper 07.11 Mihkel Aksalu 08.11 Margus Parts 08.11 Kermo Pihelgas 08.11 Rait Õlge 09.11 Getter Saar 09.11 Alfred Tammiksaar 10.11 Mart Paumäe 10.11 Grigori Ošomkov 10.11 Kevin Anderson 11.11 Uno Tutk 11.11 Tarmo Linnumäe 11.11 Kairi Himanen 12.11 Oleg Timofejev 12.11 Reinhard Reimaa 12.11 Tuuli Tasa 13.11 Uno Piir 13.11 Indrek Zelinski 13.11 Maksim Podholjuzin 14.11 Silvar Luht 14.11 Margus Kotter 14.11 Erkki Viisma 14.11 Artjom Dmitrijev 15.11 Marto Kiisk 15.11 Thor Vaas 16.11 Heleri Saar 16.11 Reno Mark 16.11 Riin Satsi 16.11 Riin Satsi 17.11 Eduard Rõžov 18.11 Enar Jääger 18.11 Kristjan Kattus 19.11 Martin Seeman 19.11 Emma Treiberg 21.11 Sergei Ratnikov 21.11 Mati Jürisson 21.11 Marko Lelov 21.11 Getter Laar 21.11 Andrus Lukjanov 21.11 Andre Järva 21.11 Kevor Palumets 22.11 Petteri Schultz 22.11 Freddie Heinmaa 23.11 Ludvig Tasane 23.11 Ranet Lepik 23.11 Kelly Rosen 24.11 Marek Lemsalu 24.11 Ken Viidebaum 25.11 Janno Kaljuvee 26.11 Silver Grauberg 27.11 Rain Vessenberg 27.11 Vlasi Sinjavski 27.11 Martin Pärn 28.11 Tristan Koskor 29.11 Gustav-Hendrik Seeder

64

JALKA NOVEMBER 2020

29 21 50 44 41 21 40 19 18 54 35 22 45 43 36 35 21 20 21 18 58 35 27 61 49 28 63 22 18 91 46 28 56 50 44 32 36 27 41 20 19 19 57 36 22 34 20 61 57 47 31 31 24 18 28 21 44 40 25 48 41 51 24 45 24 22 25 20

Riga FC fännid Euroopa liiga mängule kaasa elamas.

Foto: Paula Čurkste, LETA/Scanpix

Fänninoppeid

suletud staadionitelt Klubide eurosarjade eelringides peeti teadupoolest kõik mängud tühjade tribüünide ees – sellest hoolimata leidsid mõned fännid moodusi, kuidas mängule kas kaasa elada või sellele muul moel oma jälg jätta.

Lõunanaabrite lätlaste meisterklubi Riga FC kohtus Euroopa liiga kolmandas eelringis šotlaste hiiu Celticuga. Kuna Skonto staadioni ühe otsajoone taga on võrdlemisi madala tara taga kohe autoparkla, rentisid Riga FC fännid endale kaks kahekordset bussi ja elasid matšile sealt kaasa. Autsaiderist Riia meeskond andis suursoosikule Celticule korraliku lahingu ja langes 0 : 1, sealjuures löödi värav alles 90. minutil.

Istanbuli tippklubide Galatasaray ja Fenerbahçe derbi ajal ei olnud samuti fännid tribüünidele lubatud, kuid see ei takistanud ultrafännidel „püro“ tegemast. Kõiki tuleohutusnõudeid eirates tulistati staadionist väljastpoolt areeni kohale kümneid tõrvikuid, mis seejärel omapäraste langevarjudega allapoole langesid. Vähemalt üks selline tõrvik langes ka platsile, mistõttu tuli mäng katkestada.

Galatasaray brasiillasest kaitsja Marcos Teixeira tõttas kohe tõrvikut platsilt eemaldama.

Foto: Ozan Kose, AFP/Scanpix

LISAAEG RUBRIIK

Indrek Zelinski 46 13. novembril tähistab sünnipäeva Eesti koondise ründelegend Indrek Zelinski, kes on A-koondises 103 mänguga löödud 27 väravaga vastavas edetabelis Andres Operi (38 väravat) järel teisel kohal. Eesti meistriliigas tegi Zelinski skoori 146 korral, hoides sellega kõigi aegade tabelis üheksandat kohta.

Peale Eesti mängis Zelinski aastaid ka välismaal, esindades Taani, Soome ja Rootsi klubisid. Kõige mälestusväärsemalt pallis Zelinski hooajal 2001–02 koos Andres Operiga tugevas Taani klubis Aalborg ja oli 13 tabamusega sel hooajal klubi parim väravakütt Taani kõrgliigas.

2001. aastal valiti Pärnust pärit Zelinski Eesti aasta parimaks jalgpalluriks, mängija ja abitreenerina on ta FC Flora ja FC Levadia eest kokku tulnud suisa 11 korral Eesti meistriks.

Fotol võitleb Zelinski 1997. aasta kohtumises FC Flora eest Tallinna Sadama vastu.

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

LHV edetabel Septembrikuu toetussumma arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka (2.) Tallinna FC Flora (3.) Nõmme Kalju FC (4.) FC Elva (5.) FC Nõmme United (6.) Viljandi JK Tulevik (9.) JK Tabasalu (13.) Tallinna FCI Levadia (7.) JK Tallinna Kalev (8.) Viimsi JK (12.) Paide Linnameeskond (11.) FC Kuressaare (14.) Pärnu JK Vaprus (19.) Rakvere JK Tarvas (16.) FC Kose (15.) Põhja-Tallinna JK Volta (17.) FC Hiiumaa (–) Keila JK (–) Pärnu JK Poseidon (20.) Raplamaa JK

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2020 NOVEMBER JALKA

65

RISTSÕNA

Oktoobrikuu ristsõna õige vastus oli: „…abielluksid minuga?“. Õige vastuse eest võitis EJLi näomaski Tiiu Kuuskme. Võitjaga võtame ühendust.

Novembrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 20. novembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja siiliparuka.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA NOVEMBER 2020