Jalka (detsember 2021) by Jalka

SELLES NUMBRIS: MIHKEL AKSALU  VIRGO VALLIK  INDREK SCHWEDE  TÄRINGUJALGPALL

DETSEMBER 2021

Tarmo Lehiste suures intervjuus: läksin lennukile, 100 000 marka taskus!

POSTRID:

Karl Andre Vallner, Mohamed Sa lah, Andre Frolov

Flora naiste neljas tiitel: napilt, aga kindlalt MM-valiksarja olukord maailma eri otstes Miks pannakse karistuslöögi ajal müüri taha mängija pikali?

SUUD PUHTAKS!

PREMIUM LIIGA MÄNGIJATE SALAJASE KÜSITLUSE TULEMUSED ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Tagaseljajutud Vapruse naistega

LääneSaksamaa triumf ja Pelé esiletõus

Konverents tuleb taas!

DETSEMBER

Foto: Jana Pipar

Parimatest parimad Aasta viimane kuu on tavapäraselt aeg, kus saab möödunule tagasi vaadata, kokkuvõtteid teha ja parimaid autasustada. Nii on ka jalgpallis: detsembris selgub, kas meistritiitli võidab FCI Levadia või FC Flora, mõned päevad hiljem saab aga selgeks, keda tunnustatakse tänavu Eesti parima mees- ja naisjalgpallurina. Kuigi traditsioonilist aastalõputurniiri koroonaviiruse leviku tõttu teist aastat järjest ei korraldata, jätkub siiski Jalkaga seotud tore traditsioon, millele 2019. aastal algus pandi: 7. detsembril kell 14 algab jalgpalliliidu konverentsikeskuses kolmas Jalka konverents, kus jalgpalliga rohkemal või vähemal määral seotud inimesed mõtisklevad selle maailma populaarseima mänguga seotud teemadel. Nagu ka varem, saab kõiki konverentsi ettekandeid teksti kujul lugeda jaanuarikuu Jalkast. Tuleme aga tulevikust tagasi olevikku – hetkel hoiad käes detsembrikuu Jalkat, mille suuremad lood puudutavad samuti jalgpalli eri külgi. Kaaneloos avaldame järeldused Premium liiga anonüümsest küsitlusest, mille novembri jooksul meie kõrgliigamängijate seas läbi viisime.

Muu hulgas saab teada, millist mängijat peavad kaaslased kõige üle- ja kõige alahinnatumaks ja kõige räpasemaks, keda peetakse liiga kõige ebameeldivamaks peakohtunikuks ja mida arvavad mängijad Premium liiga viimase kahe hooaja formaadist, kus 36 vooru asemel peavad parimatest parimad meeskonnad 32 mängu. Suure intervjuu esimeses osas räägib agenditööga lõpu teinud Tarmo Lehiste oma pika ja värvika karjääri eredamatest hetkedest – usutlus oli sedavõrd huvitav ja pikk, et meil tuli see teha kaheks, et see ajakirja ära mahutada! Nagu alati, pakume huvitavat lugemist veel paljudel teemadel. Kokku saame võtta hooaja naiste meistriliigas ja ülevaate anname MM-valiksarja seisust üle kogu maailma. Tagaseljajuttude rubriigis saab seekord sõna Pärnu Vapruse naiskonna kaitsja Marie Saar, ajaloorubriigis teeme ülevaate 1954. ja 1958. aasta MM-finaalturniirist – neist teisel kerkis teadupoolest esile üks noor Brasiilia mängija, keda teatakse hüüdnime Pelé järgi… Head lugemist ja ilusat aasta lõppu!

2021 DETSEMBER JALKA

SISUKORD 18

KAANELUGU LK 24–28 Jalka viis novembri jooksul Premium liiga mängijate seas läbi projekti, mida pole Eesti meistrivõistlustel varem proovitud, kuid mis on välismaa, eriti USA profispordis suhteliselt levinud: korraldasime mängijate seas anonüümse küsitluse, et teada saada, mida meie pallurid tegelikult arvavad – sellistel teemadel, mille kohta tihtipeale avalikult sõna ei võeta.

44 Kolumn

12 Raul Ojassaar KUU TSITAAT „Lugu lõppes sellega, et mulle anti raha – see oli üle 100 000 Saksa marga sularahas. Raha korjati kuidagi kokku, seal sees oli ka väikseid kupüüre. Samal ajal kui kirjutasime lepingutele alla, teavitasid tigedaks aetud türklased lennujaama, et keegi kodanik püüab riigist väljuda suure rahasummaga.“

Tarmo Lehiste lk 18–23

Jalka peatoimetaja Raul Ojassaar tutvustab kanadalase Sam Gregory koostatud põnevat uurimust, millest selgus, et isegi kui me ise sellest aru ei saa, on äärmiselt tõenäoline, et jalgpalli vaadates mõjutavad meid rassilised stereotüübid.

Persoonid & intervjuud

14 Lugeja küsib: Mihkel Aksalu 18 2-kõne: Tarmo Lehiste

Endise jalgpalliagendi Tarmo Lehiste intervjuu ilmub kahes osas: järgmine osa avaldatakse jaanuarikuu numbris.

46 Mängija luubi all: Virgo Vallik Rubriigid

3 Detsember 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 24 Premium liiga

Jalka korraldas Premium liiga mängijate seas anonüümse küsitluse, kust selgus, mida arvavad mängijad kaaslaste, kohtunike, treenerite ja liiga korralduse kohta.

30 Miks?

Seekord uurib Jalka, miks asetab karistuslööki kaitsev võistkond vahel müüri taha ühe mängija pikali.

IMPRESSUM ESIKAANEL: HENRI ANIER JA

MÄRTEN KUUSK FOTO: LIISI TROSKA NR 12 (168) 2021 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM:

EVA NÕMME +372 5816 4595 eva@jalgpall.ee

38 Maailm: MM-valiksari

MM-valikmängud käivad peaaegu kõikjal maailmas ning on jõudnud otsustavasse faasi. Kes on vähem kui aasta pärast algavale MM-finaalturniirile juba koha taganud, kes mitte?

44 Tagaseljajutud

Naiskonnakaaslastest räägib seekord Pärnu Vapruse naiskonna kaitsja Marie Saar.

52 Klõpsud 54 Ajalugu

Jalka jätkab ülevaatega varasematest MM-finaalturniiridest. Seekord on luubi all 1954. ja 1958. aasta turniir.

60 10 aastat tagasi 64 Lisaaeg 66 Ristsõna 66 Ristsõna Muu 50 Täringujalgpall 62 Komandeering

KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN

TRÜKITUD REUSNERIS

Eesti koondisega Belgia ja Tšehhi võistlusreisil kaasas käinud Indrek Schwede räägib fotode abil, mis talle jalgpalliajaloolase perspektiivist silma jäi.

Postrid

Karl Andre Vallner Mohamed Salah Andre Frolov

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2021 DETSEMBER JALKA

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Flora naiste neljas triumf

Kui meeste meistrivõistlustel venib FCI Levadia ja FC Flora duell kõigi eelduste kohaselt sügavale detsembrisse, siis naiste seas sai tiitlivõitja selgeks juba novembri alguses: viimase vooru lahingus Saku Sportingu vastu vähemalt viiki vajanud FC Flora sai kahe penalti abil 2 : 1 võidu ning võitis neljandat aastat järjest Eesti tšempionitiitli.

Juba mängu eel said mõlemad naiskonnad kiigata, mis on kaalul: just selline Eesti meistrikarikas!

JALKA DETSEMBER 2021

PEEGELDUSED

Ariina Mürkhain ja Berle Brant võitluses. Kuigi seekord jäid peale Mürkhain ja Flora, on Brant siiski Pärnu JK aegadest lausa kümnekordne Eesti meister!

Karika võttis Eesti Jalgpalli Liidu peasekretäri Anne Rei käest vastu Flora kapten Siret Räämet.

Väledat Mari Liis Lillemäed taga ajada pole lihtne ülesanne! Saku poolt üritab sellega hakkama saada Eva-Maria Kriisa.

Kus on, sinna tuleb juurde! Peale meistritiitli pärjati FC Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva ka naiste meistriliiga oktoobrikuu parima treeneri tiitliga.

Eesti meister 2021 – FC Flora! 2021 DETSEMBER JALKA

NIMED & NUMBRID

Männimäe jalgpallihall

Artur Pikk

Viljandis avati 12. novembril pidulikult Männimäe jalgpallihall. Tegu on esimese valminud jalgpallihalliga, mis on osaks Eesti valitsuse projektist, mis toob jalgpallihalli igasse Eesti maakonda. Avamisüritusel peetud sõumängus alistas Viljandi Tuleviku kollektiiv Eesti Jalgpalli Liidu meeskonna 10 : 3.

Eesti koondise vasakkaitsjast Artur Pikast sai esimene Eesti jalgpallur, kes tulnud kahe välisriigi meistriks – 2016. aastal triumfeeris ta Barõssavi BATE ridades Valgevene kõrgliigas, tänavu tuli ta Riia FSiga Läti meistriks. Kuivõrd Pikal on 2014. aastast ette näidata ka FC Levadiaga võidetud Eesti meistritiitel, on ta ühtlasi esimene Eesti vutimängija, kes tulnud meistriks kolmes riigis.

Foto: ekraanitõmmis Legioni YouTube’i videost

Legion pakub lastekodulastele rõõmu selle üle väga õnnelikud, et on mõni selline klubi, kes soovib panustada lastesse, kelle minevik ei ole ehk nii roosiline olnud. Asendushooldusteenusel olevad lapsed vajavad eelkõige tähelepanu – nad vajavad, et keegi tuleks ja pühendaks oma aja ainult neile ja et neil oleks võimalik koos teha erinevaid asju. Lapsed, kes meie juures elavad, ootavadki kõige rohkem seda, et keegi hooliks ja keegi paneks neid tähele.“ Legioni kogenud väravavaht Pavel Londak külastas Mustamäe lastekodu, kus elavad puuetega lapsed. Londak tõdeb, et kohtus selliste lastega esimest korda. „Kõik olid toredad ja rõõmsad lapsed – kuskil ehk saatusest ilma jäetud, aga sellegipoolest elu armastavad ja naljakad poisid. Mulle väga meeldis nendega suhelda,“ kinnitab Londak.

Suvest alates on Tallinna Legioni klubi ja esindusmeeskonna mängijad käinud Tallinna lastekodus elavate lastega kohtumas ja mängimas. „Esimene kord oli päris ärev, aga kui lastega mängima ja suhtlema hakkasime, läks see tunne üle ja meil oli tore,“ meenutab Legioni YouTube’i kanalile oma esimest käiku 18aastane poolkaitsja Aleksandr Nikolajev. „Väga huvitav oli lähedalt näha, kuidas nad elavad – nad osutusid samasugusteks tavalisteks lasteks, kellel võib olla helge tulevik, kui nad enda eest hoolitsevad ja tööd teevad.“ Tallinna lastekodu sotsiaaltöötaja Triin Rajang märkis, et jalgpallurite külaskäigud olid lastele tänuväärsed ja oodatud sündmused. „Ma arvan, et see on väga hea mõte, ja nagu laste pealt näha, on see meile ainult positiivset mõju toonud. Oleme

korralik kunstmuruväljak on nüüdsest Hiiumaal: Kärdlas avati uus ja moodne Hiiumaa spordikeskus, mille üks osa on ka maakonna ajaloo esimene kunstmuruga täismõõtmetes jalgpalliväljak. Varem pidid hiidlased hakkama saama Kärdlas asunud väikesel kunstmuruplatsil, mis oli täismõõtmetes platsist ümmarguselt kaheksa korda väiksem.

JALKA DETSEMBER 2021

0 : 22

jäi Eesti U21 koondise väravate vahe 2021. aasta kaheksa mängu peale kokku. Viimase 15 kohtumise väravate vahe on veel nukram 1 : 47. Millal ometi hakkab meie A-koondise lähem järelkasv väravaid lööma?

495

pealtvaatajat külastas tänavu Premium liigas keskmiselt Pärnu Vapruse kodumänge. Hoolimata sellest, et Vaprus lõpetas hooaja viimase kohaga ja langes kõrgliigast välja, oli see kogu liiga parim näitaja!

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Taasiseseisvumine oli nagu jalgpallimatš, milles väikese Eesti vabariigi koondis alistas suurriigi NSV Liidu. Ülo Nugis mängis Eesti koondises selle kuldajastul, mil taastati Eesti riik.“ Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Raamat Hannes Rummi kirjutatud raamatust Ülo Nugisest „Jalgpallitreening oli mul mõeldud selleks, et õhtusel ajal saaks viis treeningut nädalas poistega mängida. Palgaaste oli küll olematu, aga pigem nautisin sporti ja seda, et sain ise 25sena noorte 15aastaste poistega jalgpalli mängida. Oma treening oli põhikasu! Õhtul on ju hea suvel ja sügisel jalgpalli mängida, kogu aeg ei pea metsas jooksma või rulle sõitma. Jalgpalli on vaja mängida!“ Endine tippsuusataja Pavo Raudsepp töötas sportlaskarjääri ajal ka jalgpallitreenerina „Mul on Heleri vastu väga suur austus. Minu jaoks on hea kaitsja see, kes oskab kaitsta, ning kui ma vaatan viimase kahe aasta meistriliigat, siis Heleri on olnud üks kõige paremaid kaitsjaid.“ Naistekoondise peatreener Jarmo Matikainen Heleri Saarest „Peab ikka tõestama, et oled kõva mees!“ FC Florale kaks väravat löönud FC Kuressaare ründaja Otto-Robert Lipp tegi suurepärase mängu tribüünil istunud pruudi ees „Kuna mina olin number neli, siis minul oli au mängida Raio Piiroja riietega!“ Heleri Saar meenutas, kuidas paarkümmend aastat tagasi tuli naistekoondisel mängida meestekoondise vormides „Kui saime eile teada, et läheme sellise koosseisuga, siis tekkis palju küsimusi – ei saanud täpselt aru, mida siia tegema tuleme. Andsime väga paljudele noortele mängijatele sellise „jõulukingituse“ ja oli teada, et umbes selliseks see mäng läheb. Võibolla alguses suudame mängida, aga mida minut edasi, seda raskemaks läheb. Siin ei saa poisse süüdistada, lihtsalt otsus oli selline ja põhimõtteliselt lükati meid tanki.“ Tartu Tammeka kaitsja Kevin Aloe pärast 0 : 9 kaotust FC Florale; mängus, kus Tammeka tuli suuresti mängima duubelmeeskonna noortega

JALKA DETSEMBER 2021

Eelmisel aastal peeti mitu ettekannet olude sunnil virtuaalselt – interneti teel esines teiste seas ka kirjanik Mika Keränen. Foto: Liisi Troska

Jalka konverents tuleb kolmandat korda Toredaks aastalõpu traditsiooniks saanud Jalka konverents toimub sel aastal 7. detsembril kell 14, taas kord A. Le Coq Arenal Elmar Saare nimelises konverentsikeskuses. Konverentsi formaat on täpselt samasugune nagu eelmisel kahel aastal: peetakse viis ettekannet ja päev lõpeb vestlusringiga. Kui eelmisel aastal olid koroonapiirangute tõttu kohapeale lubatud vaid esinejad ja ajakirjanikud, siis seekord on lubatud ka pealtvaatajad. Sissepääs on tasuta, kuid vajalik on enne registreerida, mida saab teha aadressil https://bit.ly/3F6sgZT. Nagu ka varem kombeks, on esinejate ringis jalgpalliga suuremal ja vähemal määral seotud inimesed. Seekordsel konverentsil teevad ettekande majandusajakirjanik Mariann Järvela (teemaks „Miks peaksid jalgpallistaarid käituma moraalselt ka võistlusareenist väljaspool?“), kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner („Jalgpalli eemaldumine inimesest“), koolidirektor Indrek Lillemägi („Jalgpalli sees on veel suurem jalgpall ehk kuidas seletada hariduse keerukust“), usundiloolane Ringo Ringvee („Sport. Religioon. Jalgpall“) ja jalgpallikohtunik Kristo Tohver („Martin Vunk, Lennart Meri ja VAR ehk vigade anatoomia“). Aruteluringi teema on „Jalgpallireportaaž kui kunstiteos“ ning selle üle arutlevad kirjanik Jüri Kolk, kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ja näitleja Priit Strandberg. Vestlusringi juhib kirjandusteadlane Joosep Susi. „Kindlasti pakub tänavune konverents samasugust kaasamõtlemise mõnu nagu kahel eelmisel aastal,“ räägib Jalka kolleegiumi esimees ja konverentsi korraldaja Indrek Schwede, kelle sõnul tehakse ka sel aastal otseülekanne. „Loodetavasti saab ettekandeid ja vestlusringi jälgida ja kuulata saalis, aga kui see viirusest tingitud regulatsioonide tõttu pole võimalik, jääb võimalus kaasa elada otseülekande abil,“ sõnab Schwede. Nagu ka eelmisel kahel korral, avaldatakse kõik ettekanded kirjalikul kujul jaanuarikuu Jalkas, mis on taas kord publitsistika erinumber. Samuti avaldatakse jaanuarikuu Jalkas kokkuvõte vestlusringist. Osalemisel tuleb arvestada, et üritusele tulles tuleb esitada tõend kas vaktsineerimiskuuri läbimise või COVID-19 läbipõdemise kohta. 12–17aastased saavad osaleda ka negatiivse PCR- või antigeenitesti alusel.

LOOD & TSITAADID

Raskest seisust välja tulnud U17 koondis võitis alagrupi ja pääses eliitringi Kui kuu aega tagasi saime rõõmustada Eesti tüdrukute U17 koondise edusammude üle, siis poiste U17 koondis ei soovinud sugugi nende varju jääda: EM-valikturniiril kaotati küll esimene kohtumine Ungarile 0 : 3, kuid võideti kaks järgmist ning pääseti eliitringi Euroopa 32 parema sekka. Järgmise aasta suvel Iisraelis 16 meeskonna osavõtul toimuva turniiri eel toimub valikturniir kahes osas: esimeses ringis jagati 52 riiki neljaliikmelistesse alagruppidesse, kus iga grupi kaks paremat pääsevad edasi eliitringi. Nendega liituvad 32 parema seas neli paremat kolmanda koha omanikku ja tänu varasemate aastate edule esimesest ringist vabastuse saanud Holland ja Hispaania. Eestile oli esimese ringi eel vähemalt paberil ülesanne suhteliselt keeruline: nõrga koefitsiendi tõttu olime neljandas loosipotis, mis tähendas, et vähemalt teoreetiliselt pidid kõik meie vastased olema meist tugevamad. Õnneks tõi loos mängitavad vastased: esimesest potist, kus vastaseks oleks võinud sattuda näiteks Inglismaa, Itaalia, Portugal või Prantsusmaa, saime vastu Ungari, teisest potist kõige nõrgema koefitsiendiga Islandi ja kolmandast potist samuti nõrgemate sekka kuulunud Gruusia. Eesti olukord ei muutunud paremaks ka Ungaris peetud turniiri avamängu järel: võõrustajad võtsid eestlaste üle kindla 3 : 0 võidu. Õnn pöördus aga teises mänguvoorus: samal ajal kui soosikud ungarlased kaotasid hoolimata mängulisest ülekaalust Gruusiale 0 : 1, suutis Eesti Islandi vastu 0 : 1 kaotusseisust välja tulla ning Karel Mustmaa ja Emir Dikajevi väravatest magusa 2 : 1 võidu noppida. Seega otsustati kõik viimases voorus – Ungari ja Island tegid omavahel väravateta viigi, mis tähendas, et Gruusiat 1 : 0 võitnud Eesti tõusiski kahepunktilise eduga alagrupi võitjaks. Mis sellest, et avavoorus saadi 0 : 3 kaotus! Viimases mängus lõi Eesti värava sealjuures Nõmme Unitedi ründaja Dimitri Jepihhin, kes tähistas mängupäeval 16. sünnipäeva. Kevadel toimuvas eliitringis mängitakse samamoodi neljaliikmelistes alagruppides – finaalturniirile pääseb kõigi kaheksa alagrupi võitja, samuti seitse paremat teise koha meeskonda. Eliitringi alagruppide koosseisud loositakse uuel aastal. Eesti U17 koondis enne valikgrupi otsustavat mängu Gruusiaga. Foto: EJL

Nii nad

ütlesid „Nüüd on aga nii, et vaktsineerimata jalgpallurid, kelle tõttu antud olukord tekkida saigi, võivad nahkset muna rahulikult edasi veeretada ja saavad ootamatul kombel selle eest palkagi, et mitte öelda preemiat. See summa ei ole ilmselt küll väga suur, kuid minu soovitus oleks, et kui mittevaktsineeritud vutimees EJLi eurod kätte saab, võiks ta need aumehena annetada eesliinil töötavate meedikute heaks.“ Õhtulehe ajakirjaniku Kaspar Koorti reaktsioon jalgpalliliidu otsusele esiliigamängijad kunstlikult proffideks muuta, et hooaeg lõpuni mängida „Olen juba kuulnud – ja selle klubi puhul mitte esimest korda –, et räägitakse midagi mängupildist, sellest ja teisest... Kuulge, sügis on käes! Kui sul on jäänud hooaja lõpuni kuus-seitse mängu, et midagi päästa ja liigakoht kindlustada, on vaja tulemust!“ Tartu Tammeka peatreener Dmitrijs Kalašņikovs „Pärast kaotust tuldi meid kommikarpide ja kaartidega lohutama ja ergutama, toetati südamest ja siiralt, et te suudate.“ Henri Anier meenutas, kuidas Lõuna-Koreas meeskonna kaotustele reageeriti „Läksin koju ja hüüdsin: „Emme, me kaotasime ainult 0 : 6 ja ma sain tervelt 15 minutit mängida!“ Olin nii õnnelik. Mu ema mõtles vist küll, et jumala loll inimene.“ Tartu Tammeka naiskonna legend Maria Sootak meenutas oma esimest aastat naiste kõrgliigas „Väga suur probleem on nende motivatsioonis. Miks – sest kõik tahavad minna välismaale! Kõik tahavad minna Interisse, Real Madridi, Ajaxisse, Chelseasse ja nii edasi. Minu lapsepõlves selliseid unistusi polnud, me püüdsime mängida seal, kus me olime. Arenesime.“ TJK Legioni peatreener Denis Belov noormängijatest „Pulli saab. Igav ei ole. Kogu kollektiiv hoiab ühte. Mängime nii, nagu meile meeldib.“ FCI Levadia ründaja Robert Kirss meeskonnas valitsevast meeleolust

2021 DETSEMBER JALKA

MÕTISKLUSI

Aafrikast?

Järelikult kiire ja tugev Lugesin hiljuti kanadalase Sam Gregory koostatud põnevat uurimust, millest selgus, et isegi kui me ise sellest aru ei saa, on äärmiselt tõenäoline, et jalgpalli vaadates mõjutavad meid rassilised stereotüübid.

Tekst: Raul Ojassaar

urimuses võeti muu hulgas luubi alla 2018. aasta MM-finaalturniiri kohtumine Poola ja Senegali vahel, kus poolakate ridades oli platsil 11 valget, senegallaste poolel 11 tumedanahalist mängijat. Ühele rühmale näidati samast kohtumisest paariminutilist klippi täpselt sellisena, nagu see teleülekandes maailmani jõudis. Teisele grupile näidati küll idee poolest sama klippi, kuid selle arvutiprogrammiga töödeldud versiooni, kus kõik mängijad olid muudetud ühesugusteks kriipsujukudeks – samas olid nende liigutused, kehaasend, liikumine ja kõik muu endised. Klipi näitamise järel küsiti mõlema rühma inimestelt samu küsimusi: kumba meeskonda pidasid nad paremini organiseerituks, kumba tehnilisemaks, kumba jõulisemaks ja kumba atleetlikumaks. Kui muudes aspektides nägid mõlemad grupid asju sarnaselt või väga sarnaselt, siis atleetlikkuse küsimuse juures tulid sisse suured käärid: videoklipi nägijatest hindas Senegali mängijaid atleetlikumaks lausa 70 protsenti, töödeldud graafika kaudu sama lõiku vaadanud inimestest leidis aga senegallased atleetlikumad olevat vaid 38 protsenti. Seega leiti kinnitust hüpoteesile, et tumedanahaliste jalgpallurite puhul hindavad vaatajad automaatselt nende kiirust, jõudu ja füüsist, isegi siis, kui nad nendes elementides tegelikult vastaJust selline nagu esimesel pildil nägi jalgpallimatš välja neile, kes vaatasid klippi, kus mängijatelt olid arvutiprogrammi abil välised tunnused eemaldatud. Teisel pildil sama hetk videost. Fotod: Sam Gregory

sele alla jäävad. Tumedanahalised mängijad lahterdatakse sageli pikemalt mõtlemata tugevateks, kiireteks ja jõulisteks „elajateks“. Siinkohal võib lihtsasti tekkida küsimus: aga mis selles halba on? Väga lihtne: asjal on ka teine pool. Jõu, kiiruse ja toore talendi kõrval räägitakse tumedanahaliste mängijate puhul kordades vähem nende tehnikast, mängutarkusest, oskustest ja muudest omadustest, mis ei seostu suurte musklite või kiirete jalgadega. Nagu ka Romelu Lukaku ühes hiljutises intervjuus tõdes: kui teda teiste ründajatega võrreldakse, ei räägita kunagi tema oskustest, vaid ikka ja jälle jõust ja kiirusest. Mis sest, et toore füüsise kõrval on Lukaku väga hea mõlema jalaga ning ilma igasuguse kahtluseta maailma absoluutses tipus ka väravavaistu, ründajaspetsiifilise osavuse ja targa liikumise poolest. Teine hea näide on ka juba mitme aasta eest Dortmundi Borussia noortesüsteemis särama löönud Youssoufa Moukoko. Vaid 14aastaselt Dortmundi U19 meeskonnas klassi näidanud ründaja puhul arvasid pealiskaudsed jälgijad ja netikommentaatorid automaatselt, et tegu on aktselerandiga, kes domineerib noorteklassis, sest on teistest paremini arenenud – tegelikult ei ole Moukoko mäng kunagi põhinenud füüsilisel tugevusel, vaid pigem väga heal väravavaistul, kavalal liikumisel ja esmaklassiliselt täpsetel löökidel.

Ajakirjanike ja kommentaatorite igapäev

Uuringud on viimaste kümnendite jooksul pidevalt näidanud, et meedias kasutatakse tumedanahaliste ja valgete mängijate kohta erinevaid omadussõnu. Juba 2002. aastal tehtud uuringus märgati, kuidas Inglismaal iseloomustati 1998. aasta MMi kajastades Aafrika mängijaid peamiselt nende atleetlikkuse, tugevuse ja kiiruse abil, aga samal ajal ka stereotüüpsete negatiivsete konnotatsioonidega: aafriklasi peeti tooreteks, lühikese süütenööri-

MÕTISKLUSI ga ja agressiivseteks mängijateks. Juba toona arvati, et selle jäljed võivad olla koloniaalajastus, kus Aafrika tumedanahalisi kujutati kui agressiivseid, tsiviliseerimata ja valgetest rumalamaid inimesi, kelle allutamine oli seetõttu õigustatud. Olen täiesti kindel, et kui samasugune uuring teha ka Eestis, näiteks spordikommentaatorite teksti põhjal, mis on üldjuhul vahetum ja väiksema filtriga, siis tuleksid välja samasugused tendentsid. Kommentaatorina ei ole ma kindlasti ka ise nendest stereotüüpidest puhas, kaugeltki mitte. Omapärasel moel on need reeglipärad millegipärast väga paljudesse meisse sisse kodeeritud, sisse harjutatud. Võib ju vastu väita, et tumedanahalised mängijad ehk ongi keskmiselt valgetest kiiremad ja füüsilisemad. Vaadake kasvõi olümpiamängudel 100 meetri jooksu finaliste! Eestis tundub see mõnes mõttes isegi loogiline: tumedanahaliste mängijate puhul on üldjuhul tegemist proffidest leegionäridega, kes peavadki olema keskmisest kohalikust mängijast paremad. Millegipärast ei jää aga neist rääkides sageli kõlama tehnika või oskused, vaid hoopis kehalised omadused. Ja nagu eelmainitud Senegali ja Poola mängu eksperiment näitas: sama kohtumist nahavärvi tajumata vaadates jääb inimestele mängijatest erinev mulje. Hea uudis on aga see, et alati ei ole see sugugi nii. Sirvisin huvi pärast Paide Linnameeskonna pressiteateid, mis on tehtud tumedanahaliste mängijatega lepingu sõlmimisel – klubi spordidirektor Gert Kams on nendes rohkem rõhutanud mängijate head tehnikat, taipu ja iseloomu kui füüsilisi omadusi.

Eestlane ja hiline areneja? Jätke järele! Aastakümneid oleme Eesti noorsportlaste ebaõnnestumise järel kuulnud (peamiselt treeneritelt) vabandusi: Eesti noored arenevadki füsioloogiliselt hiljem ja seetõttu ei maksa tulemustele liigset tähelepanu osutada. Kaks aastat tagasi kirjutas ka Indrek Schwede Jalkasse samateemalise artikli, kus Norbert Hurt, Mart Poom ja Ott Meerits sellele kulunud väitele vastu vaidlesid. Viimasel ajal oleme jalgpallis näinud, et võibolla on asjad hoopis vastupidi! Eesti U17 poiste koondis võitis äsja oma valikgrupi ja pääses eliitringi, kahe aasta tagune U17 koondis murdis aga ühel aastal maha nii Prantsusmaa, Hispaania kui Rootsi. Tänavu näitas väga head minekut ka Eesti U17 tüdrukute koondis. Millisest hilisest arenemisest me siis räägime? Tulemused näitavad paraku, et hoopis vanemates vanuseklassides läheb Eesti tulemustekõver järsult allapoole…

tuuakse meedias eelkõige välja tema jõulisust ja kiirust, selle asemel et rõhutada prantslase platsinägemist, tehnikat ja sööduoskust. Samasugune raamidesse asetamine toimub kindlasti ka skautingu puhul. Väga populaarse treenerisimulatsiooni Football Manageri andmebaasid mängijate kohta üle kogu maailma on väga põhjalikud ning lausa sedavõrd asjalikud, et neid kasutavad isegi Premier League’i klubid uute talentide leidmiseks. Hoolimata sellest, et igale mängijale seal antud oskused ja omadused tekivad üle kogu maailma sadade skautide hinnangu põhjal, on leitud, et ka seal tulevad sisse märkimisväärsed rassilised erinevused – 2019. aastal toodi näiteks välja, et Football Manageri koodi on sisse kirjutatud, et Aafrika riikidest pärit jalgpallurid saavad tõenäolisemalt madalamad hinded sellistes kategooriates nagu spordimeheSkauting ja mängijate Seega leiti kinnitust likkus, professionalism ja lojaalsus, mis arendamine saavad olla veel tekitas selge korrelatsiooni nahavärvi ja paremad hüpoteesile, et Uurimuses tuli Gregory muu hulgas väl- tumedanahaliste jalgpallurite iseloomuomaduste vahel. Ehk oleks selline arvutiprogramm, ja ka teooriaga, et mängijate rassiline puhul hindavad vaatajad mis kaotab mängijatelt nahavärvi ja kuuluvus mõjutab päris palju ka seda, automaatselt nende kiirust, muud välised tunnused, skautidele hea kuidas neid noorena skauditakse ja kuitööriist? Mõistagi ei asendaks see oma das treenerid neid kasutavad ja arendajõudu ja füüsist, isegi siis, vad. Gregory sõnul on olemas kindlad kui nad nendes elementides silmaga mängijate nägemist, kuid oleks ilmselt aeg-ajalt hea viis, kuidas eelarpositsioonid, kus on selgelt näha kaldutegelikult vastasele alla vamuste ja stereotüüpidega võidelda – vust ühe või teise nahavärviga mängijate jäävad. mängijaid nende segava mõjuta hinnata poole – näiteks ääremängijate puhul on oleks ju ka neile kasulik. tumedanahaliste mängijate esinemine Kõik see puudutab mingil määral tegelikult keskmisest suurem, keskpoolkaitsjate puhul aga ka Eesti mängijaid, sest sellised eelarvamused ja tohutult palju väiksem. Gregory sõnul võib üks stereotüübid ei põhine vaid rassil, vaid ka muudel sellise lahknevuse põhjuseid peituda selles, et ka omadustel – näiteks kodakondsusel. Kui tihti olenoortetreeneritel on olemas eelarvamused, misme lugenud, et mängijad, treenerid või agendid tõttu suunataksegi tumedanahalised mängijad on kurtnud, kuidas Eesti passiga mängijal on mõeelkõige nendele positsioonidele, mis arvatakse nes välisklubis jalga ukse vahele saada tunduvalt nende füüsilistele omadustele sobivat. Väikest tukeerulisem kui näiteks brasiillasel, hispaanlasel medanahalist poissi nähakse tavalisest sagedamini või mõne muu suure jalgpalliriigi esindajal? Kokkiire ja füüsilise ründajana, valget poissi aga tasakuvõttes on tegu ju samamoodi järelduste tegekaaluka ja rahuliku keskväljamehena. mise või hoiakute võtmisega, mis põhinevad vaid Gregory tõi näitena välja Paul Pogba – maailstereotüüpidel. ma ühe parema keskväljamehe, keda kirjeldades 2021 DETSEMBER JALKA

LUGEJA KÜSIB

Mihkel Aksalu: keha ja vaim olid vahepeal jalgpallist väsinud Jalka lugejate küsimustele vastab seekord Paide Linnameeskonna ja Eesti koondise väravavaht Mihkel Aksalu.

iks sai sinust väravavaht? (@georg_micael5, @masha_i_medved_16) Minust sai väravavaht, sest mulle meeldis väravas hüpata ja tõrjeid teha.

Miks võtsid vahepeal vaheaasta ning mida selle jooksul tegid? (Kevin) Kuidas jõudsid Paidesse? (@tomivalimae) Võtsin vaheaasta, sest keha ja vaim olid jalgpallist väsinud. Ma ei tundnud enam jalgpalli mängimisest sellist rõõmu nagu varem. Vaheaastal puhkasin, veetsin palju aega perega ja avastasin uuesti Eestimaad. Paidesse sattusin tänu Paide Linnameeskonna peatreenerile ja spordidirektorile. Treenisin eelmisel sügisel mõned nädalad nendega koos, nautisin taas sporti ning leidsime, et võiks ühe aasta vähemalt veel proovida mängida. Kui kaua on plaanis veel jalgpalli mängida? (@kristoferkutt, @sniitmae2) Plaan on mängida täpselt niikaua, kuni ma vajalik veel olen. Kas Jüris Sahkur on hea väravavahtide treener? (@kaarel_ruus) Mis tunne on, kui väravavahtide treener on sinust noorem? (Venno) Jüris on väga hea väravavahtide treener ja see, et ta on minust noorem, tuleb mulle ainult kasuks, sest tema treeningumeetodid ja ideed on värsked ja uuenduslikud. Mis on sinu meelest väravavahina sinu tugevaim külg? (@karoliine.maria) Arvan, et minu tugevaim külg on see, et suudan organiseerida oma meeskonda niimoodi, et võimalikult vähe pealelööke tuleks väravale.

JALKA DETSEMBER 2021

Mulluse vaheaasta järel Paidega liitunud Mihkel Aksalust on saanud Linnameeskonna tugitala. Foto: Liisi Troska

LUGEJA KÜSIB Kes on su lemmikväravavaht? (@fortnberg) Lemmikväravavahti ei ole, aga jälgin kõiki tippväravavahte ja proovin neilt midagi õppida. Kelle eeskuju noorena järgisid? (@kkoort21) Ikka Mart Poomi! Millised on sinu lemmikud väravavahikindad? (@lauripold) Uhlspordi ja Nike kindad on lemmikud. Mitu paari kindaid kuus läheb? (@rocco.siigur) Kui tihti oma kindaid vahetad? Kas trennis ja mängus kasutad erinevaid? Kas vanad kindad viskad lihtsalt ära või saab neid kuidagi veel kasutada? (Tõnis) Kindaid kulub tavaliselt ühe hooaja peale 20–25 paari, aga kõik oleneb mängude arvust, ilmast ja väljakust: kunstmuru kulutab kindaid rohkem kui naturaalne muru. Tavaliselt kasutan kindaid nii, et uue paari võtan mänguks (mängin nendega kaks-kolm mängu) ja siis kasutan sama paari trennis. Kõige rohkem kulub kindaid aga hooaja ettevalmistusel, sest siis on treeningud kunstmurul ja tavaliselt kaks korda päevas. Vanad kindad olen andnud tavaliselt noortele fännidele, kes küsivad. Mis on sinu jaoks väravavahitöö juures kõige raskem osa? (@sesaatmann) Mis on jalgpalli kõige tüütum osa? (@jasperjonel) Kõige raskem osa on keskendumine nendes mängudes, kus on vähe tööd. Midagi tüütut aga minu jaoks jalgpallis küll ei ole! Milliste spordialadega oled veel tegelenud? (@grenbergmaria) Kui sa ei mängiks jalgpalli, siis millise alaga tegeleksid? (@annika_masing) Olen tegelenud veel võrkpalliga ja kui jalgpallitreeninguid Saaremaale ei oleks tulnud, siis mängiksin siiamaani.

2006. aasta oli Aksalu jaoks läbimurdehooaeg: temast sai FC Flora esinumber.

Kas sul on sinu hinnangul olnud edukas karjäär? (@sniitmae2) Arvan, et on olnud edukas. Jõudsin Eesti koondises mängida 46 mängu ja veeta üheksa aastat välismaal.

Foto: Lembit Peegel

Kaks hetke karjäärist: üks kõige magusam ja üks, kus tunne oli kõige lootusetum. (@erki_tuul) Kõige magusam hetk oli koondisedebüüt ja kõige lootusetum oli siis, kui ärkasin 2011. aastal pärast seljaoperatsiooni haiglas. „Võtsin vaheaasta, sest

keha ja vaim olid jalgpallist väsinud.“

Kas penaltit tõrjudes lähed löögi suunda aimama? (@margusjass) Saan alati enne mängu väravavahtide treenerilt info vastaste lööjate viimastest penaltitest ja proovin selle järgi teha parima otsuse, kuhu nurka hüpata.

Mihkel Aksalu Sünniaeg: 7. november 1984 Koduklubi: Paide Linnameeskond Positsioon: väravavaht Varasemad klubid: FC Kuressaare, FC Flora, Sheffield United, Seinäjoki Koondisekarjäär: 46/0

Kelle vastu oled teinud oma parima mängu? (@grenbergmaria) Parimat mängu ei oska välja tuua, aga näiteks Inglismaa vastu Wembleyl tuli hästi välja. Milline koondisemäng on siiani olnud sinu jaoks kõige meeldejäävam? (@merit_lel) Wembley ja Inglismaa! Kõige meeldejäävam tõrje. (@h.kuhlbach) Kevin De Bruyne pealelöök Lilleküla staadionil, kui nendega 2017. aastal mängisime. Millised olid emotsioonid, kui tegid nii Eesti kui ka Soome liigas debüüdi? (@risto_trik) Kõik debüütmängud on emotsionaalselt närvilised, sest ei tea, kuidas hakkama saad. 2021 DETSEMBER JALKA

LUGEJA KÜSIB

2017. aasta kodumängus Belgiaga tegi Aksalu ühe oma parimatest esitustest. Suure osa mängust Artjom Dmitrijevi punase kaardi tõttu vähemuses pallinud Eesti hoidis Aksalu tõrjete toel seisu viisakana ning piirdus maailma tipu vastu 0 : 2 kaotusega. Just sellest mängust pärineb ka Aksalule endale kõige enam meelde jäänud tõrje, kui ta Kevin De Bruyne 20 meetrilt tulnud pealelöögi ristnurga juurest ära võttis. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Mida mäletad oma debüüdist Eesti meistriliigas – olid siis ju vaid 15aastane? (Marit, Kuressaare) Kahjuks on sellest möödas juba 22 aastat ja sellest päevast ei mäleta suurt midagi. Millist muusikat mängu või trenni eel kuulad, et ennast üles kütta? (Ragnar) Kuulan muusikat vaid autos ja suuri lemmikuid ei ole. Kuulan seda, mis raadiost tuleb. Kuidas meenutad oma aega Sheffield Unitedis? Olid ju toona vigastustega hädas, samas said omal nahal tunda Inglismaa jalgpallikultuuri. (Otto, Tallinn) Sheffieldist on mul ainult head mälestused. Sain näha oma silmaga, mida peab tegema selleks, et

„Kindaid kulub tavaliselt ühe hooaja peale 20–25 paari, aga kõik oleneb mängude arvust, ilmast ja väljakust: kunstmuru kulutab kindaid rohkem kui naturaalne muru.“ seal läbi lüüa, aga kahjuks ei pidanud keha nendele koormustele vastu. Ja seda jalgpallikultuuri peab oma silmaga nägema ja kogema, et sellest aru saada! Vaatamata kõigele oli see minu karjääri üks parimaid aegu. Mis on su lemmikauto? (@jakob_kais) Millise autoga sõidad? (Tom) Minu lemmikauto on Porsche GT3 RS. Ise sõidan Audiga. Kui palju sinu ajal noored jalgpallurid võrreldes praegustega pidutsesid? (Sander) Arvan, et minu ajal pidutsesid noored täpselt sama palju kui praegu.

Karl Jakob Heina vigastuse tõttu käis Aksalu kaasas ka Eesti koondise novembrikuistel mängudel Belgia ja Tšehhiga. Foto: Jana Pipar

JALKA DETSEMBER 2021

Nimeta palun Eesti koondise läbi aegade parim algrivistus – kes võiksid need 11 mängijat olla? (@urmetstepanov) Väravas Mart Poom. Kaitseliinis Enar Jääger, Raio Piiroja, Ragnar Klavan ja Dmitri Kruglov, keskväljal Tarmo Kink, Konstantin Vassiljev, Martin Reim ja Joel Lindpere ning rünnakul Andres Oper ja Henri Anier.

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www.dicefootball.eu

2-KÕNE

Tarmo Lehiste meenutab elu agendina: „Ma ei mäleta, et kellelgi teisel oleks suurde klubisse siirdumine nii napilt vussi läinud kui Operil…“ Tarmo Lehiste on karjääri jooksul aidanud kaasa sadade jalgpallurite klubivahetusele. Ta võib oma CVsse panna väga suure osa Eesti paremaid mängumehi, kuid nii-öelda vahemehena on liigutatud jalgpallureid ka Londoni Chelsea ja Manchester City ridadesse. Tekst: Kaarel Täll

üüd on käes aeg, kus Lehiste on juba mõnda aega agenditööst tagasi tõmbunud, ning pikemas usutluses vaatab ta tagasi kogetud seiklustele, mis on pakkunud nii helgeid kui ka ärevaid hetki. Põnev, põhjalik ja telgitaguseid avav intervjuu ilmub kahes osas: teine pool intervjuust juba jaanuarikuu Jalkas! Tarmo Lehiste nimi on taasiseseisvunud Eestis käinud kaasas peaaegu iga rahvusvaheliselt eduka jalgpalluri karjääriga. Kas nüüd on käes aeg, kus saab öelda, et agenditöö on sinu elus lõpetatud peatükk? Ma ei tegutse juba mõnda aega agendina. Tavapärane agenditöö tähendab igapäevast väga aktiivset suhtlemist eri kontaktidega: klubide, mängijate ja teiste agentidega. Sellega kaasneb ka väga palju reisimist. Sellist elu ma enam ei ela, kuid teatud suhted on endiselt alles. Juhul kui peaks tekkima võimalus mõnda Eesti mängijat aidata, siis olen lahkesti kontaktide või nõuannetega abiks. Miks sa agendimaailmast tagasi tõmbusid? Kui vaadata agendimaailma väga üldises plaanis, siis see on noorte ja agressiivsete meeste pärus-

JALKA DETSEMBER 2021

maa, kus peab pühenduma 24 tundi ööpäevas. Nad peavad olema valmis pidevalt reisima. Vanuse suurenedes ei tahtnud ma sellist elu enam igapäevaselt kogeda, et õhtul kell kümme selgub, et homme varahommikul tuleb lennukile minna. Pere ja lapsed nõuavad samuti tähelepanu – ei saa päris nii, et oled kogu aeg lennus. Vanasti oli normaalne, kui tegin nädalas kolm reisi. Käisin korraks kodus ja seejärel olin taas kadunud. Pensionini niimoodi välja ei venita… Tundub, et mõned ikka suudavad. Eks olen ka mõne vanema härraga kokku puutunud, aga nad töötavad suuremates agentuurides, kus igapäevast tööd teevad ikkagi nooremad. Vanemad on seal pigem juhi rollis. Kas Karol Mets oli üks viimaseid jalgpallureid, kellega tegelesid aktiivselt? Kui suurt rolli mängis su taandumisotsuse juures tõik, et Karol vahetas Hollandis mängides agenti? Ütleme nii, et kui tegelesin Karoli asjadega, siis ma polnud enam kuigi aktiivne. Siiski proovisin Eesti mängijaid aidata nii palju kui võimalik. Mul oli hea meel, et sain Karoli Eestist välja aidata. Eks selliseid asju (mängija ja agendi koostöö

2-KÕNE Agenditööst loobus Tarmo Lehiste, kuna soovis rahulikumat eluviisi. „Vanuse suurenedes ei tahtnud ma sellist elu enam igapäevaselt kogeda, et õhtul kell kümme selgub, et homme varahommikul tuleb lennukile minna. Pere ja lapsed nõuavad samuti tähelepanu – ei saa päris nii, et oled kogu aeg lennus.“ Foto: Erki Pärnaku / Õhtuleht

tuks tugevamaks Eesti koondis. Maailma mõistes tavaline agent ei mõtle selliste asjade peale. Muidugi on agentide seas ka toredaid inimesi, aga olen piisavalt kokku puutunud ka mitte kõige toredama kontingendiga. Paljude jaoks on oluline, kuidas suudetakse endast jutuga paremat muljet jätta, et mängijatega lepingut saada, ning kuidas õnnestub juba pooleli olevatele tehingutele vahele pugeda. Ütleme nii, et kui eesmärgiks on vaid raha teenimine, siis läheb see maailm päris keeruliseks. See on ju ilus mõte, et paned kõige tähtsamale kohale mängijad, Eesti klubid ja Eesti koondise. Aga ilmselgelt pidid ise ka ju sellega raha teenima. Kui keeruline oli sul sellesse suurde Eesti jalgpalli arendamise plaani sisse suruda isiklikku huvi? See oli sulle ju ometi oluline sissetulekuallikas. Me ei tegelenud ainult Eesti jalgpalluritega. Meil olid suhted läänes ja idas. Sajandivahetuse eel ja järel liikusid meie kaudu näiteks Leedu, Aserbaidžaani ja Gruusia jalgpallurid. Teenisime nendelt üleminekutelt raha, mida kasutasime Eesti jalgpalli arendamiseks. Meediat on alati huvitanud just agenditööga seostuv, aga tegelikult tegelesin oluliselt suuremal määral teleõigustega. Meie agentuur oli tähtis vahelüli Euroopa suurima teleõiguste firma ja lõppemist – toim.) on ka varem juhtunud. See käib kogu endise Nõukogude Liidu vahel. Kui UEFA temingitmoodi justkui asja juurde… Tavaliselt on leõigused eelmise kümnendi algul tsentraliseeris, see lõppenud pigem nii, et inimesed saavad rinsai see äri läbi, samas pakuti mulle UEFAst tänu giga hiljem taas omavahel kokku. Siin mängib rolli senistele kogemustele hästi tasustatud tööd ja ka see, et rahvusvahelises mõistes nüüd teen seda juba aastaid venue pole ma olnud päris tavaline agent. operations and broadcasting maTraditsiooniline agent on agressiivnager’ina UEFA koondise- ja klubisem ja pealetükkivam tüüp, kelle mängudel. huvi number üks on eelkõige endale Kokkuvõttes andis agenditöö Ühenduslüli ida ja lääne vahel: raha teenida. Kui üleminekuga raha mulle väga hea elu- ja ärikooli. Kui teenitud, aga mängijal klubis hästi saad seal maailmas hakkama ja nen„Meil olid suhted läänes ja ei lähe, siis pole välismaisel agende huntide seas läbi lööd, siis saad idas. Sajandivahetuse eel dil enam motivatsiooni. Otsib uue hakkama ka mujal. Sain selle kogeja järel liikusid meie kaudu mängija, kelle pealt teenida. muse abil ja koostöös mõnede agennäiteks Leedu, Aserbaidžaani ja Minu töö oli üles ehitatud teisteditöö kaudu leitud partneritega ka le alustele – kuidas aidata just Eesti muudel aladel oma ärid püsti panna. Gruusia jalgpallurid. Teenisime jalgpalluritel karjääris edasi minna. nendelt üleminekutelt raha, Meil on andekaid mängijaid vähe ja Kuidas sa üldse jõudsid agendimida kasutasime Eesti jalgpalli igaühe karjäär on tähtis. Samuti sain tööni? arendamiseks.“ aidata oma tegevusega Eesti klubiMul on lapsepõlvest saati olnud del raha teenida, et nad saaksid järgsuur huvi spordi ja eriti jalgpalli vasmisi jalgpallureid kasvatada. Näiteks Viktor Levada tu. Kuna ma olen väikesest maakohast pärit, siis ütles mulle paar aastat tagasi, et tal on kahju, et ma polnud mul endal võimalust kusagil trennis käia. agendina enam ei tegutse, nad pole enam ammu Huvi piirdus seega jalgpalli vaatamise ja kirjansaanud mõnda mängijat müüdud. Eelkõige olen duse lugemisega. Lisan siia, et mul on väga hea muretsenud selle pärast, et sellise töö kaudu muumeel, et praeguseks on minu kodukandile lähimas 2021 DETSEMBER JALKA

2-KÕNE keskuses Vändras korralik jalgpalliklubi ja kõik Ronaldoks või Messiks saada unistavad lapsed saavad trennis käia. Omalt poolt sain kohaliku volikogu liikmena anda olulise panuse, et nüüd on seal korraliku kunstmuruväljaku kujul ka head treeningutingimused. Ühe tuttava kaudu jõudsin pärast ülikooli Eesti Raadiosse sporditoimetajaks, aitäh siinkohal Koit Luusile ja Tiit Karuksile. Läksin, sest huvi spordi vastu oli lihtsalt nii suur. Sealt jäi juba Aivar Pohlakule silma, et mul on just jalgpalli vastu kõrgendatud huvi. Varsti kutsus ta mind Florasse pressitööd tegema. Aivar vaatas, et tore ajakirjanik, ja kutsus tööle? Täpselt nii! Eks tol ajal oli inimesi vähe, jalgpalli hakati ju alles üles ehitama ja kaasati kõiki, kes huvi tundsid ja midagi teha tahtsid. Mul endalgi oli tekkinud arusaam, et ajakirjanikuna asjade ainult kommenteerimise asemel tahaksin ise ka midagi ära teha ja kuidagi kaasa aidata. Floras tekkis mul võimalus jalgpallis aktiivselt kaasa lüüa. Varsti selgus, et neil oleks vaja inimest, kes tegutseks äriasjadega. Sujuvalt nihkusin pressišefi koha pealt äri suunas.

Tarmo Lehiste 2011. aastal. Foto: Lembit Peegel

mis varem oli kokku lepitud – nad soovisid maksta oluliselt vähem. Ma olin noor ja roheline – arvasin, et kui asjad on kokku lepitud, siis nii peab ka jääma! Ma ei andnud mitte grammigi järele. Istusin nädal aega… Türklased olid tigedad, aga mängijat tahtsid nad ikkagi. Lugu lõppes sellega, et mulle anti raha – see oli üle 100 000 Saksa marga sularahas. Raha korjati kuidagi kokku, seal sees oli ka väikseid kupüüre. Samal ajal kui kirjutasime lepingutele alla, teavitasid tigedaks aetud türklased lennujaama, et keegi kodanik püüab riigist väljuda suure rahasummaga. Õnneks juhtus nii, et türklased arvasid, et ma lähen õhtuse lennuga. Aga mul oli nädalasest Türgis passimisest nii siiber, et istusin kohe taksosse ja jõudsin napilt lõunasele lennule. Sisuliselt jooksin läbi lennujaama…

…100 000 Saksa marka taskus! Õhtul tuli lennujaamast läbi Saksamaa agent, kes oli koos minuga Türgis kaasas, ning tema oli selle tehingu ka algselt kokku leppinud. Tema otsiti lennujaamas kuni aluspüksteni põhjalikult läbi… Aga kogu raha oli minu käes! Meenuta oma kõige esimest tehingut jalgpalluriEks see oli kõva õppetund. Ma ei tundnud kulga. Ärme võta arvesse mängijat, kes liikus Flora tuurilisi erinevusi. Selgus, et kui türklastele järele ja Lelle vahel, vaid midagi, mis oli nii-öelda päris! ei anna, siis muutuvad nad väga tiAivar ütles kunagi hea lause. See jäi gedaks. aega, kui mängijad hakkasid juba Mina aga lendasin Vilniusesse ja rohkem liikuma. See kõlas: „Soome andsin raha Žalgirise presidendile müüvad meil Floras mängijaid isegi üle. See oli minu esimene tehing… sekretärid!“ Esimesest vahendustehingust Päris keeruline! Aga elasin üle ja Minu esimene tõsisem lugu on Türgis: sain kogemusi edaspidiseks. seotud ühe Leedu kaitsjaga, kel oli „Lugu lõppes sellega, et mulle Tulles tagasi agentide iseloonimeks Ramūnas Stonkus. Aasmustamise juurde, siis kokkuvõttes ta oli 1996. Sel perioodil võis öelanti raha – see oli üle 100 000 sai minust selline rahulik ja vaiksem da, et Eesti passiga oli umbes 30 Saksa marga sularahas. Raha tüüp. Võimalik, et just seetõttu pidin enam-vähem mängijat, aga leedukorjati kuidagi kokku, seal sees palju lahendama keerulisi olukordi. lased tulid natukene teistmoodi oli ka väikseid kupüüre. Samal Tihti on juhtunud, et tehingusse on olukorrast, sest nende Žalgiris oli segatud eri osalised erinevate huviNõukogude Liidu mõistes tippklubi. ajal kui kirjutasime lepingutele dega, aga lõpuks on vaja rahulikuTegime 1990ndate keskel Žalgirise alla, teavitasid tigedaks aetud ma natuuriga inimest, kes kogu asja presidendiga palju koostööd ja nentürklased lennujaama, et keegi kuidagi kokku paneb. Tihti oli minu de mängijad olid kõrgelt hinnatud. kodanik püüab riigist väljuda ülesanne leida kõigi nende osaliste Ka Florasse jõudis mitu leedukat. vahel kompromiss. Türgi klubi Zeytinburnu tahtis suure rahasummaga.“ Stonkust endale, üleminekusumma Kas see oligi normaalsus, et panid tehingu järel oli kokku lepitud. Minu töö oli koos mängijaga sinkohvri sularaha täis ja tulid tulema? na lennata ja lepingud vormistada. Pidin tehingu Jah, alustasime ju 1990ndatel… lõpuni viima. Lennupilet oli ühel päeval sinna, järgmisel tagaJärelikult olid hiljem seal kohvris palju suuresi. Sain aru, et ta teeb meditsiinilise kontrolli ja siis mad summad? olen juba tagasi kodus. Asi lõppes sellega, et elaEks hiljem arenesid ka maailm ja reeglid. Aga sin nädal aega Bosporuse kaldal imeilusas hotellis. 1990ndatel käisid asjad sel viisil nii mängijate kui Lihtsalt ootasin, et mis saab. Selgus, et türklased ka teleõigustega. Mäletan, et kui meie mehed on kõvad kauplejad, ning neid üldse ei huvitanud,

JALKA DETSEMBER 2021

käest, mis toimub. Öeldi, et lepingut ikkagi ei tule. Hiljem uurides selgus, et McCarthy tahtis Andrest oma tiimi, kuid klubi president otsustas üle mänedžeri pea, et võetakse hoopis üks teine mängija laenule. Nii see jäi. Tol ajal oli Inglismaal tavaline, et selliseid asju otsustab mänedžer, kuid meile sattus halb juhus ning sekkus president. Andres oli alles noor kutt ja selline jama võib endast päris välja viia. Kas selliste õnnetuste järel oled pidanud kehastuma ka psühholoogiks ja mängijaid vaimselt toetama? Elus on tihti nii, et kui inimesel juhtuvad head asjad, siis ongi kõik hästi. Aga kui on mured ja probleemid, siis pöördutakse kellegi poole abi saamiseks. Mured ja probleemid on selle töö üks osa. Jalgpallimaailmas tuleb päris tihti ette, et mängijaid vallandatakse… Või on lepingutega mingid arusaamatused. Kõige raskem on aidata siis, kui mängijal ei lähe jalgpalliliselt hästi. Siis saabki aiTarmo Lehiste Eesti koondisega 2009. aastal Türgis Kayseris. Foto: Lembit Peegel nult lohutada. Küll aga saan aidata siis, kui klubid rikuvad reegleid. Siinkohal ei ole ma aidanud mitte ainult mängisid näiteks Venemaal, siis ega neil polnud neid mängijaid, kellega olen ise tegelenud. Kuna seal pangakontosid. Neil oli hoiulaegas! sõnum levis, siis pöördusid minu poole abipalvetega ka teised Eesti jalgpallurid. Ikka juhtub, Räägime mõnest konkreetsest mängijast. Kui et agendid meelitavad sind kuskile, aga kohale näiteks Mart Poom oli juba Inglismaal ja mitu jõudnult tekivad probleemid ja nendega suvaline kuulsat klubi tundis tema vastu huvi, siis kas agent enam tegeleda ei taha. see jutt käis endiselt kuidagi sinu kaudu? Näiteks Vladimir Voskoboinikov Ei. Mina olin seotud ainult sellega, sai minu abiga Belgias oma lepinkui Mart läks esialgu Inglismaale. gu lõpetatud ja FIFA abiga korraliku Meid aitas selle protsessi juures üks kompensatsiooni. Vjatšeslav ZahoInglismaa agent, kes jäi ka edaspidi vaiko minek Kuveiti oli esialgu täieMardi asju ajama. Kohtuvaidlustest: lik katastroof, aga lõpuks, kui saime „Näiteks Vladimir Voskoboinikov probleemid lahendatud ja ta oma Andres Operi käigud Londoni Arpangakontot vaatas, oli ta kindlasti sai minu abiga Belgias oma senali ja Sunderlandi juurde on sul väga rahul. kindlasti hästi meeles. lepingu lõpetatud ja FIFA abiga Viimane teema puudutas Tristan Andres on üks selline mängija, kelkorraliku kompensatsiooni. Koskorit. Kui tal tekkisid Indoneesias lega meil on pikk ühine ajalugu. OleVjatšeslav Zahovaiko minek probleemid, siis loomulikult aitasin. me siiani head sõbrad, kuigi ka seal Mees sai oma karjääri rahulikult jätKuveiti oli esialgu täielik on meie omavahelistes suhetes tulkata ning ka pangakonto oli kopsanud ette igasuguseid perioode. katastroof, aga lõpuks, kui saime kam kui varem. Mul tekkisid aastate Üks mu karjääri kõige kummaliprobleemid lahendatud ja ta jooksul jalgpallijuristide seas head sem lugu ongi seotud Sunderlandioma pangakontot vaatas, oli ta kontaktid. Kui Tristanil tekkis mure, ga. Kõik oli kokku lepitud. Olin Mick sain ta õige inimesega kokku viia. kindlasti väga rahul.“ McCarthyga (Sunderlandi toonane peatreener – toim.) kaks nädalat asju Poomi tahtis endale väravasse Manchester Uniajanud. Meil oli leping valmis, olime seda mitu ted. Oper käis end näitamas Arsenalis. Marek korda omavahel edasi-tagasi saatnud. Meil oli Lemsalu oli peaaegu Liverpoolis. Selliseid näivaja vaid Andresega sinna minna, teha meditsiiteid leiab veel. Praegu elame ajas, kus peab oleniline kontroll ja anda allkiri. Andresest oleks saama rahul, kui Flora põhimees läheb Rootsi esiliinud esimene eestlasest väljakumängija Premier gasse. Kas mehed olidki sajandivahetuse paiku League’is. nii kõvad? Kui jõudsime Sunderlandi, hakkasid toimuma Turg on muutunud. Tänapäeval on kõik klubid imelikud asjad. Vaatasime treeninguid ja veetoluliselt professionaalsemad. Skautimine käib sime seal paar-kolm päeva… Aga meditsiinilist väga kõrgel tasemel. Kasutusel on programmid, testi polnud veel toimunud. Küsisin McCarthy

JALKA DETSEMBER 2021

2-KÕNE

Ärev seiklus Kasahstani stepis Läbimurdeta jäänud mängija: „Üks mängija, kellest lootsime, et kasvab suurem täht, oli Meelis Rooba. Ta tegi ühel hetkel Floras ja koondises tõesti väga hea hooaja. Tundus, et temast kasvab tolle ajastu Konstantin Vassiljev.“ mis hindavad mängija iga liigutust. Tol ajal oli rohkem õnnefaktorit. Mängijaid ei tuntud kuigi hästi ning tehingutes mängisid rolli suhted ja teatav juhuslikkus.

Peale mängijate on Tarmo Lehiste kaudu liikunud ka treenerid. Näiteks Eesti koondise juurde jõudsid Tarmo kontaktide toel Magnus Pehrsson ja veidi kaudsemalt ka Thomas Häberli. Samamoodi kolisid tema abil Eestist Kasahstani Arno Pijpers ja Tarmo Rüütli. „Rüütliga koos toimus ka minu karjääri üks kõige omapärasemaid reise. Kui käisime esimest korda Pavlodaris, siis tagasi tulles jäime stepis lumetormi kätte. Üldse polnud kindel, et me ei mattu Mercedesega täielikult lumehange…“ meenutab Tarmo ärevaid hetki. „Sõidad kottpimedas autoga, mitte midagi ei näe, tee on täis tuisanud. Polnud aimugi, kas me üldse jõuame kuskile. Asi lõppes sellega, et pidime ööbima bensiinijaama hostelis, kus oli väga külm. Hommikuse lennu peale me muidugi ei jõudnud, pidime veel päev läbi lennujaamas ootama. See oli päris karm seiklus.“

Kas Lemsalu oli Liverpoolile sama lähedal kui Oper Sunderlandile? Ma ei mäleta, et kellelgi teisel oleks suurde klubisse siirdumine nii napilt vussi läinud kui Operil… Kes oli sajandivahetuse paiku selline mängija, kellel olid väga head eeldused, aga läbimurre jäi tegemata? (Mõtleb pikalt – toim.). Üks mängija, kellest lootsime, et kasvab suurem täht, oli Meelis Rooba. Ta tegi ühel hetkel Floras ja koondises tõesti väga hea hooaja. Tundus, et temast kasvab tolle ajastu Konstantin Vassiljev. Pakkusime teda igale poole, kuid karjäär hakkas minema allamäge. Milline telefonikõne, e-kiri või faks on sul endal pannud südame eriliselt puperdama ja tekitanud kõige suuremat elevust? (Mõtleb väga pikalt – toim.). Kahjuks ei ole Eestis kunagi olnud sellist luksust, et keegi võtaks väga meiega ühendust. Pigem tuleb ise hästi aktiivselt töötada ning mängijaid pidevalt pakkuda. Nii pole olnud, et tuleb kõne sisuga: Liverpool tahab meie mängijat. Meie roll siin Eestis on teistsugune. Väga hästi on, kui aitame kellegi siit keskmise tasemega klubisse. Kui seal läheb edasi edukalt, siis võivad hakata ühendust võtma ka need klubid, kes panevad südame puperdama. Kuid tippjalgpallis töötavad edasi juba teised agendid. Minu jaoks oli väga-väga positiivne näide näiteks Urmas Rooba, kes õnnestus aidata Midtjyllandisse, kus ta töötas end nii kõrgele tasemele, et FC Kopenhaagen võttis ise ühendust. Ja nemad on Euroopa mõistes juba tippklubi moodi. Samamoodi töötas Ragnar Klavan end üles Heracleses. Järgnenud Alkmaari pakkumine oli juba tipu lähedalt, nad tulid ju Hollandi meistriks. (jätkub jaanuarikuu Jalkas)

Aastaid mängis Lehiste neljandas liigas FC Toompea ridades. Resultatiivseimad hooajad olid 2006 ja 2007, kui ta lõi 30 liigamänguga 27 väravat! See foto pärineb aga 2003. aastast. Foto: Lembit Peegel 2021 DETSEMBER JALKA

PREMIUM LIIGA

Premium liiga mängijate anonüümne küsitlus: Sappinen parim mängija, Tohver parim kohtunik Jalka viis novembri jooksul Premium liiga mängijate seas läbi projekti, mida pole Eesti meistrivõistlustel varem proovitud, kuid mis on välismaa, eriti USA profispordis suhteliselt levinud: korraldasime mängijate seas anonüümse küsitluse, et teada saada, mida meie pallurid tegelikult arvavad – sellistel teemadel, mille kohta tihtipeale avalikult sõna ei võeta. Tekst: Raul Ojassaar

aatsime kõikidele Premium liiga meeskondadele novembris täpselt ühesuguse virtuaalse ankeedi 13 küsimusega, kus ainus „tärniga“ ehk kohustuslik küsimus oli see, millise võistkonna mängijaga on tegemist. Kõik küsimused olid paralleelselt eesti, inglise ja vene keeles. Oluline oli see, et küsitlus oli täiesti anonüümne: ühegi vastaja isikut ei saa tema vastustega kokku viia ning mängija klubilise kuuluvuse küsimine aitas vaid näha seda, et kõikide klubide mängijad oleksid küsitluse kenasti kätte saanud ja vastajate seas esindatud. Kokku vastas küsitlusele 74 Premium liiga mängijat. Võistkonniti oli saadud vastuste hulk pisut erinev – parima osalusega paistsid silma Pärnu Vaprus ja FC Kuressaare (mõlemal 13 vastajat), kõige vähem vastanuid (3) tõid lauda Narva Trans, TJK Legion ja FCI Levadia. Levadia oli sealjuures ainus klubi, kes küsitlust kritiseeris: klubi esindaja teatas Jalkale, et osa küsimusi olid nende treenerite meelest ebaadekvaatsed ning „sobiksid pigem kolmandasse liigasse, mitte Premium liigasse“. Võta siis nüüd kinni – MLSile, NBA-le, NHLile ja teistele suurliigadele sobib, aga Levadiale mitte… Igatahes edastas Levadia klubi küsitluse oma mängijatele märkusega, et nad vastaksid vaid neljale küsimusele. Uurisime mängijate arvamust laias laastus kuuel teemal: 1) kaasmängijad, 2) treenerid, 3) kohtunikud, 4) staadionid ja väljakud, 5) fännid ja 6) liiga formaat. Küsimused olid järgmised:

JALKA DETSEMBER 2021

1. Kes on Premium liiga parim mängija? 2. Kes on Premium liiga kõige alahinnatum mängija? 3. Kes on Premium liiga kõige ülehinnatum mängija? 4. Kui välja arvata sinu meeskonna juhendaja, siis millise Premium liiga praeguse peatreeneri käe all tahaksid mängida? 5. Kes on Premium liiga parim peakohtunik? 6. Milline Premium liiga kohtunik meeldib sulle kõige vähem? 7. Millisel staadionil (välja arvatud sinu meeskonna kodustaadion) meeldib sulle Premium liigas kõige rohkem mängida? 8. Millisel staadionil või väljakul on Premium liigas kõige ebameeldivam mängida? 9. Milline Premium liiga mängija on väljakul kõige parema trash talk’iga? 10. Milline Premium liiga mängija kasutab kõige rohkem räpaseid võtteid? 11. Millisel Premium liiga klubil (peale sinu oma klubi) on parim fännitoetus? 12. Kuidas suhtud tänavuse hooaja formaati, kus 27 vooru järel tehakse tabel kaheks? Küsimustele 1, 2, 3, 9 ja 10 said mängijad vastata vabas vormis, küsimustel 4, 5, 6, 7, 8, 11 ja 12 olid ette antud vastusevariandid. Treeneritest olid loetelus kõik novembri alguse seisuga Premium liigas peatreenerina töötavad treenerid (Levadia puhul Marko Savić ja Vladimir Vassiljev ühiselt), kohtunikest üheksa vilemeest, kes olid lõppeval hooajal vilistanud vähemalt kümmet Premium liiga mängu. Staadionitest olid valikus kõik väljakud, kus on tänavusel hooajal Premium liigat mängitud. Treenerite, kohtunike ja staadionite küsimuste puhul oli üks vastusevariant ka „mitte ükski neist“. Fännitoetuse küsimusel olid vastusevariantideks kõik kümme Premium liiga klubi. Liiga formaati puudutaval küsimusel oli viis vastusevarianti: 1) meeldib väga, nii võiks teha igal aastal!; 2) edaspidi võiks jääda 36 vooru juurde; 3) ei ole vahet; 4) ei meeldi – hooaeg peaks olema pikem; 5) ei meeldi – hooaeg peaks olema lühem.

PREMIUM LIIGA Premium liiga parim jalgpallur – Sappinen või Beglarišvili?

Milline Premium liiga mängija on väljakul kõige parema trash talk’iga? 14,0% – Henrik Ojamaa, FC Flora 10,0% – Brent Lepistu, FCI Levadia 8,0% – Kevin Aloe, Tartu Tammeka 6,0% – Ken Kallaste, FC Flora 6,0% – Tauno Tekko, Pärnu Vaprus

Juba varakult oli aru saada, et peamiselt läheb rebimiseks ka Tallinna rohevalge võistkonna liidrite vahel: Eesti mullune parim jalgpallur Rauno Sappinen teenis lõpuks 24 häält, nii söötude kui väravate poolest liiga absoluutsesse tippu kuuluv Zakaria Beglarišvili jäi 19 häälega teiseks. Siin olid asjad teatud mõttes kõikidest küsimustest kõige selgemad: kuigi laias laastus jaotusid mängijad siin kaheks, oli kokku vaid viis mängijat, kes märgiti ära vähemalt kolmel sedelil. Kes on Premium liiga parim mängija? 32,9% – Rauno Sappinen, FC Flora 26,0% – Zakaria Beglarišvili, FCI Levadia 9,6% – Konstantin Vassiljev, FC Flora 8,2% – Ragnar Klavan, Paide Linnameeskond 6,8% – Henri Anier, Paide Linnameeskond

Foto: Liisi Troska

Milline Premium liiga mängija kasutab kõige rohkem räpaseid võtteid? 31,3% – Silver Alex Kelder, FC Kuressaare 12,5% – Henrik Ojamaa, FC Flora 7,8% – Tauno Tekko, Pärnu Vaprus 6,3% – Irie, Narva Trans 6,3% – Märten Kuusk, FC Flora 6,3% – Sander Sinilaid, Paide Linnameeskond

Alahinnatuima ja ülehinnatuima mängija suhtes sai aga näha seda, kuidas arvamused kippusid päris suures osas lahknema. Ära märgiti päris palju mängumehi, kusjuures kui alahinnatud meeste seas andsid peamiselt tooni tabeli tagumise otsa mängumehed, siis ülehinnatud pallurite seas teenisid peaaegu eranditult hääli esineliku meeskondade mehed. Tihedast rebimisest hoolimata kerkisid mõlemas kategoorias lõpuks siiski esile kindlad nimed, keda teistest rohkem mainiti.

Foto: Liisi Troska

Treeneritest hinnatakse enim Henni, kohtunikest Tohvrit

Foto: Liisi Troska

Kes on Premium liiga alahinnatuim mängija? 10,0% – Rasmus Peetson, FCI Levadia 6,7% – Ranon Kriisa, FC Kuressaare 6,7% – Otto-Robert Lipp, FC Kuressaare 5,0% – Kaimar Saag, Viljandi Tulevik 5,0% – Magnus Villota, Pärnu Vaprus

Teiste meeskondade juhendajate puhul teenis ülekaalukalt enim hääli tiitlikaitsja FC Flora esimese Eesti klubina eurosarja alagrupiturniirile tüürinud Jürgen Henn. Väga korraliku häältesaagi teenis tabeli tagumise poole ainsa treenerina selles arvestuses suurde mängu sekkunud Roman Kožuhhovski, kes tuli 22,4 protsendiga suisa teiseks – isegi Premium liiga liidermeeskonna FCI Levadia treenerite tandemist ettepoole! Selles arvestuses said üksikuid hääli veel Sander Post (Viljandi Tulevik), Taavi Midenbritt (Pärnu Vaprus) ja Sergei Frantsev (Nõmme Kalju).

Kes on Premium liiga ülehinnatuim mängija? 14,8% – Frank Liivak, FCI Levadia 11,5% – Brent Lepistu, FCI Levadia 9,8% – Markus Soomets, FC Flora 6,6% – Igor Subbotin, Nõmme Kalju Ka parima trash talker’i osas teenisid hääli paljud mängumehed, kuid see tähendas ühtlasi, et väga suuri esilekerkijaid ei tekkinud. Suurima häältesaagi noppis siin lõpuks endale Henrik Ojamaa, kelle väljakupealset suuvärki peavad Premium liiga mängijad seega kõige paremaks.

Räpaste mängijate all ei pidanud me mõistagi silmas seda, kes väljakult tavaliselt kõige mudasema särgiga lahkub, vaid seda, kes oskab ennast väljakul vastasele (ja kohtunikule!) kõige ebamugavamaks või ebameeldivamaks Foto: Liisi Troska teha. Selles suhtes olid vastanud haruldasel üksmeelel – FC Kuressaare keskväljamees Silver Alex Kelder teenis siin lausa seljavõidu! Ei maksa imestada, et just Kelder on sel hooajal ka kõige rohkem kaarte teeninud mängija kogu liigas.

Foto: Jana Pipar

Kui välja arvata sinu meeskonna juhendaja, siis millise Premium liiga praeguse peatreeneri käe all tahaksid mängida?* 41,5% – Jürgen Henn (FC Flora) 22,4% – Roman Kožuhhovski (FC Kuressaare) 17,6% – Marko Savić ja Vladimir Vassiljev (FCI Levadia) 7,7% – Vjatšeslav Zahovaiko (Paide Linnameeskond) Foto: Liisi Troska

2021 DETSEMBER JALKA

PREMIUM LIIGA Üheksa peakohtuniku seast, kes on sel hooajal Premium liigas teenindanud vähemalt kümmet kohtumist, kerkis selgelt esile kaks nime, kes on hetkel ka FIFA kategooria õigusemõistjad: Kristo Tohver ja Juri Frischer. Väga soliidsele kolmandale kohale kerkis tõusev täht Karl Koppel, kuid lausa 11,1% vastanutest ei osanudki parimat kohtunikku välja tuua. Kõige vähem meeldiva kohtuniku suhtes oli mängijate üksmeel aga veelgi tugevam – lausa 37 protsenti vastanutest pidas selleks Kristo Külljastineni. Kui parima kohtuniku puhul teenis vähemalt ühe hääle seitse vilemeest, siis kõige vähem meeldiva kohtuniku hääletusel jäi nimetamata vaid Karl Koppeli nimi. Veel üks plusspunkt noorele kohtunikule! Kes on Premium liiga parim peakohtunik? 36,1% – Kristo Tohver 23,6% – Juri Frischer 13,9% – Karl Koppel 11,1% – mitte ükski neist 6,9% – Joonas Jaanovits 5,6% – Martti Pukk 1,4% – Grigori Ošomkov 1,4% – Siim Rinken Foto: Jana Pipar

Milline Premium liiga peakohtunik meeldib sulle kõige vähem? 37,0% – Kristo Külljastinen 15,1% – Siim Rinken 13,7% – Grigori Ošomkov 6,8% – mitte ükski neist 6,8% – Joonas Jaanovits 5,5% – Martti Pukk 5,5% – Roomer Tarajev 5,5% – Kristo Tohver 4,1% – Juri Frischer

JALKA DETSEMBER 2021

A. Le Coq Arenale teised staadionid vastu ei saa

Lemmikstaadionite hulgas ei olnud erilist konkurentsi – lausa 65 protsenti vastanutest, kes ei olnud Flora või Levadia mängijad, nimetasid just Eesti rahvusstaadioni väljakuks, kus neile peale oma koduplatsi kõige enam mängida meeldib. Väga korraliku häältesaagi teenis ka Pärnu rannastaadion, mida kohaliku Vapruse väljalangemise tõttu paraku uuel hooajal kõrgliigas näha ei saa. Selles arvestuses teenis hääli vaid viis areeni – peale väljatoodud kolmiku said nii Kuressaare kui Viljandi linnastaadion täpselt ühe hääle. Ebameeldivate väljakute-staadionite arvestus oli juba märksa tasavägisem ning lõppes lõpuks viigiga, kusjuures viiki jäid kaks Narva Transi koduväljakut, suvine Kreenholmi staadion ja kevadsügisene Fama kunstmurustaadion. Nemad haarasid kahe peale enda kätte lõviosa häältest, kusjuures Fama staadioni poolt andis hääle isegi üks Transi oma mängija! Millisel staadionil (välja arvatud sinu meeskonna kodustaadion) meeldib sulle Premium liigas kõige rohkem mängida?* 65,6% – A. Le Coq Arena 33,9% – Pärnu rannastaadion 14,3% – Kadrioru staadion Foto: Jana Pipar

Foto: Liisi Trosk Foto: Liisi Troska

PREMIUM LIIGA sooviksid seda näha ka edaspidi; 36 vooru juurde jäämist soovib aga vaid 6,8% Premium liiga mängijatest. Sellest kaks korda enam tahaks aga lausa veel lühemat hooaega, ümmarguselt veerandil ei ole suurt vahet. Millisel Premium liiga klubil (peale sinu oma klubi) on parim fännitoetus?* 47,8% – FC Flora 37,3% – Pärnu Vaprus 16,9% – FC Kuressaare

Foto: Liisi Trosk

Millisel staadionil või väljakul on Premium liigas kõige ebameeldivam mängida? 30,1% – Narva Fama staadion 30,1% – Narva Kreenholmi staadion 5,5% – Kuressaare linnastaadion 5,5% – Kuressaare kunstmurustaadion 5,5% – Paide linnastaadion 5,5% – Pärnu kunstmurustaadion 5,5% – TNTK

Foto: Liisi Trosk

Kuidas suhtud tänavuse hooaja formaati, kus 27 vooru järel tehakse tabel kaheks? 54,8% – meeldib väga, nii võiks teha igal aastal! 24,7% – ei ole vahet 13,7% – ei meeldi – hooaeg peaks olema lühem 6,8% – edaspidi võiks jääda 36 vooru juurde

Fännitoetuse poolest eristub kolmik, liiga poolitamine mängijatele meeldib

Kahe viimase küsimuse puhul uurisime esmalt, millisel klubil (peale mängija oma klubi) on Premium liigas parim fännitoetus. Siin tulid vastused tabeliseisu mõttes seinast seina: selgete lemmikutena koorusid välja FC Flora ja Pärnu Vapruse fännid, omajagu hääli teenis ka FC Kuressaare nooruslik toetajaskond. Üksikuid hääli teenisid veel FCI Levadia, Nõmme Kalju, Paide Linnameeskonna ja Tartu Tammeka poolehoidjad. Lõpetuseks küsisime palluritelt, kuidas meeldib neile kahel viimasel hooajal olude sunnil kohandatud formaadimuudatus, kus tavapärase 36voorulise liigasüsteemi asemel lüüakse tabel kolme ringi ehk 27 vooru järel kaheks, mille järel mängib esimene kuuik ühe ringi omavahel ning tagumine nelik ühe ringi omavahel. Nagu on positiivsust olnud tunda liiga jälgijate seas, reedab positiivset suhtumist ka mängijate tagasiside: enam kui pooled vastanutest peavad 27 vooru järel liiga poolitamist parimaks lahenduseks ning

Foto: Liisi Troska

* Kuna teatud küsimuste puhul ei olnud lubatud hääletada oma meeskonna treeneri, staadioni või fännide poolt, siis on nende vastuste protsendid esitatud osakaaluna vastajate hulgast, kel oli võimalik selle vastuse poolt hääletada. Näiteks Roman Kožuhhovski teenis treenerite arvestuses Savići-Vassiljevi duost küll vaid ühe hääle rohkem, kuid kuna vastajate seas oli tunduvalt rohkem FC Kuressaare mängijaid, kes ei saanud Kožuhhovski poolt hääletada, tuli tema protsent kokkuvõttes tunduvalt suurem.

Kümmet

Kolm

moodi kirjutati vastustesse Zakaria Beglarišvili nime. Ei ole ka kõige lihtsam nimi, mida kirjutada!

pallurit mainiti vähemalt korra kas alahinnatuima või ülehinnatuima mängija kategoorias.

mängijat (Amir Natho, Henrik Ojamaa ja Markus Soomets) märgiti ära nii kõige alahinnatuma kui kõige ülehinnatuma mängijana. Mine ja võta siis kinni!

JALKA DETSEMBER 2021

MIKS?

Miks pannakse karistuslööke kaitstes müüri taha üks mängija pikali? Viimase paari hooaja jooksul oleme nii Eesti kui välismaa jalgpallis aina tihedamini näinud seda, kuidas karistuslööki kaitsev võistkond paneb paika müüri ning seejärel palub ühel mängijal müüri taha veel pikali heita. Tekst: Raul Ojassaar Karikatuur: Margus Kontus

JALKA DETSEMBER 2021

lmselt ei ole neid palju, kes poleks näinud pilti, kuidas Pariisi Saint-Germaini Meistrite liiga kohtumises pidi seda rolli täitma ei keegi muu kui Lionel Messi. Operaatoritele ja režissööridele meeldib neid mängijaid suurde plaani võtta, tihtipeale näevad mängijad seal välja kohmetud või vahel isegi sellise näoga, et nad ei taha seal olla. Karistuslöök virutatakse seejärel väravast mööda, mängija tõuseb püsti ja mängib edasi, ilma et oleks kuidagi olukorda mõjutanud. Või siiski? Niisiis – miks panevad karistuslööki kaitsvad meeskonnad vahel müüri taha ühe mängija pikali? Vastab Eesti Jalgpalli Liidu koolitusosakonna juhataja Jan Harend: „Lõppude lõpuks on sellised asjad, mis võivad pealtnäha tunduda natuke naljakad,

sageli seotud statistikaga. Loogiliselt võttes pannakse müüri taha üks-kaks mängijat pikali selleks, et karistuslööki ei saaks müüri alt lüüa, aga minu hinnangul on tegelik eesmärk isegi pigem see, et müüris olevad mängijad saaksid seepärast võimalikult kõrgele hüpata, muutes müüri sellega veelgi kõrgemaks. Selleks et välistada maast löömist, pannaksegi keegi sinna veel pikutama. Lühidalt öeldes taandub see statistikale: mõne võistkonna mõni lööja lööb teatud moodi ja siis üritataksegi müüris midagi ette võtta. Samas kasutatakse seda varianti ainult lähedalt löödavate karistuslöökide puhul. Kaugemalt on mööda maad tulev löök väravavahi jaoks juba söödav. Eesmärk on lõpuks ju lihtne: et karistuslööki sisse ei löödaks! Kui ka väravavaht tõrje teeb, on kõik juba hästi.“

Eesti

Paide Linnameeskond

Andre Frolov

Liisi Troska Foto: Darren Staples, Sportimage/Scanpix

Eesti

FCI Levadia

Karl Andre Vallner

Foto: Liisi Troska

Egiptus

Liverpool

Mohamed Salah

Foto: Liisi Darren Troska Staples, Sportimage/Scanpix

MM-VALIKSARI

Vähem kui aasta MM-finaalturniirini.

Kõik, mida võiksid valiksarjast teada Euroopas on MM-valiksari jõudnud lõpusirgele: alagrupiturniir on läbi ning nüüd on vaja veel playoff’i abil välja selgitada viimased kolm meeskonda, kes teenivad pileti juba vähem kui aasta aja pärast Kataris toimuvale MM-finaalturniirile. Peale Euroopa peetakse MM-valikmänge aga ka sisuliselt kõikjal maailmas – millised koondised on aasta enne järjekordset suurturniiri MM-pileti lunastanud, millised mitte? Tekst: Raul Ojassaar

una koondiseaknad toimuvad maailma jalgpallis üldjuhul ühel ajal, ei maksa imestada, et meil eurooplastena püsib fookus üldiselt vaid meie maailmajao valikturniiril. Kes

Finaalturniiri kohtade jaotus ja teadaolevad kindlad edasipääsejad

Euroopa: kümme piletit välja jagatud, kolm tulekul

Korraldaja (1) – Katar Euroopa (13): Serbia, Hispaania, Šveits, Prantsusmaa, Belgia, Taani, Holland, Horvaatia, Inglismaa, Saksamaa Aafrika (5) Lõuna-Ameerika (4,5): Brasiilia, Argentina Aasia (4,5) Põhja- ja Kesk-Ameerika (3,5) Okeaania (0,5)

Nagu juba mainitud ning nagu ka Eesti jalgpallisõber hästi teab, jõudis Euroopas novembri keskel lõpule alagrupiturniir, mis tähendab seda, et suurem osa valikturniirist on nüüd lõppenud. Kümnes viie- ja kuueliikmelises alagrupis teenisid otsepääsme Katarisse vaid grupi võitjad, kõik teise koha koondised liikusid edasi märtsis toimuvasse playoff’i, kus nendega liitub ka kaks parimat Rahvuste liiga alagrupivõitjat, kes oma valikgrupis esimese kahe sekka ei mahtunud (Tšehhi ja Austria). Playoff’is on sõel sealjuures karm: 12 meeskonnast pääseb finaalturniirile vaid kolm.

Pool kohta tähendab seda, et konföderatsioonist pääseb üks koondis juunis toimuvasse maailmajagudevahelisse playoff’i, kus nelja võistkonna vahel jagatakse ära kaks viimast MM-piletit.

Legend

MMile kindlalt pääsenud Playoff’i kindlalt pääsenud MMile viivat kohta hoidmas Playoff’i viivat kohta hoidmas

siis jaksab kogu maailma valikmatše jälgida, kui samal ajal oma koondis mängib? Pealegi toimuvad mujal maailmas mängud tihtipeale meie aja järgi öösiti või siis pole neid võimalik legaalsel viisil vaadata… Jalka parandab selle vea ning tutvustab teile põhjalikult seda, milline olukord valitseb MM-valiksarjas lisaks Euroopale ka mujal maailmas!

JALKA DETSEMBER 2021

A-grupp

Serbia 20 Portugal 17 Iirimaa 9 Luksemburg 9 Aserbaidžaan 1

A-alagrupis sai väikestviisi üllatusega hakkama Serbia, kes suutis soosiku Portugali ees grupi võita ja sellega finaalturniirile koha tagada. Otsustavas omavahelises kohtumises jäid serblased sealjuures võõrsil esmalt 0 : 1 kaotusseisu, kuid Aleksandar Mitrovići 90. minuti võiduvärav vaigistas Lissaboni, saatis serblased seitsmendasse taevasse ja Portugali keerulisse playoff’i. Serblased pole sealjuures alates 2000. aastast kvalifitseerunud ühelegi EM-finaalturniirile, kuid sõidavad selle aja jooksul juba neljandale MMile (2006, 2010, 2018, 2022)! Selles grupis mängis väljaspool arvestust kaasa ka MMi korraldaja Katar – kui ka Katari kohtumiste eest oleks punkte jagatud, oleksid MMi võõrustajad saanud üheksa silmaga Aserbaidžaani ees, aga Iirimaa ja Luksemburgi järel viienda koha.

B-grupp

Hispaania 19 Rootsi 15 Kreeka 10 Gruusia 7 Kosovo 5 B-grupis liikusid Hispaania ja Rootsi teistel juba varakult eest ära. Rootslastel oli sealjuures väga hea võimalus alagrupp võita, kuid enne viimase vooru omavahelist kohtumist oskasid nad võõrsil ootamatult Gruusiale kaotada ning sellega oma liidripositsiooni käest anda. Muidu oleks rootslastele viimases voorus Hispaania vastu viigist piisanud, kuid nüüd oli neil vaja võitu üritada ning hispaanlased kasutasid olukorra hoopis oma hüvanguks ära.

C-grupp

Šveits 18 Itaalia 16 Põhja-Iirimaa 9 Bulgaaria 8 Leedu 3 C-grupis oskas viimase kahe mänguga oma soodsa olukorra ära rikku-

Portugali ja Serbia kohtumise otsustas Aleksandar Mitrovići värav, mis vaigistas Estádio da Luzi ning saatis serblased MMile. Foto: Antonio Cotrim, EPA/Scanpix

da Itaalia, kes jättis esmalt kodumängus Šveitsi vastu viigiseisul viimastel minutitel kasutamata penalti ning ei suutnud seejärel võõrsil Põhja-Iirimaa vastu enamat väravateta viigist. See lubas Šveitsil alagrupi võidu endale noppida ning Itaalia taas playoff’i saata – mäletatavasti jäid itaallased 2018. aasta MMilt just seetõttu välja, et ei suutnud otsustavas playoff’is Rootsist jagu saada.

Tšehhi – tšehhid Rahvuste liiga kaudu, kusjuures kui Wales oleks grupis kolmandaks jäänud, oleksid ka nemad Rahvuste liiga kaudu siiski playoff-pileti lunastanud.

D-grupp

EMi poolfinalist Taani näitas siin ülivõimsat minekut: esimesed kaheksa kohtumist kõik võideti, väravate vahega 27 : 0! Viimases paaris mängus võeti juba pisut lõdvemalt, sest alagrupi võit oli juba kindlustatud. Tubli teise koha said šotlased, Rahvuste liiga kaudu sai playoff’i ka Austria.

Prantsusmaa 18 Ukraina 12 Soome 11 Bosnia ja Hertsegoviina 7 Kasahstan 3 D-grupis võttis soosik Prantsusmaa küll oma, ent teisele kohale jõudis väga lähedale meie põhjanaaber Soome – viimases voorus oleks neil aga olnud vaja Prantsusmaa vastu võitu, mida siiski ei suudetud. Ukraina kogus kaheksast mängust koguni kuus viiki, kusjuures kodus lepiti kõikide vastastega 1 : 1 viiki!

E-grupp

Belgia 20 Wales 15 Tšehhi 14 Eesti 4 Valgevene 3 Eesti alagrupis sai lõpuks kindla võidu Belgia, kelle jaoks kindlustas MM-pileti just eelviimase vooru võit sinisärkide üle. Edasi playoff’i pääsesid nii Wales kui

F-grupp

Taani 27 Šotimaa 23 Iisrael 16 Austria 16 Fääri saared 4 Moldova 1

G-grupp

Holland 23 Türgi 21 Norra 18 Montenegro 12 Läti 9 Gibraltar 0 Viimase mängu eel olid G-grupis võiduvõimalused kolmel esimesel tiimil, ent suuri üllatusi ei sündinud: Holland alistas viimases kohtumises Norra ja Türgi Montenegro. Meie lõunanaabrid lätlased jäid küll kindlalt viiendaks, kuid võisid rõõmustada tõsiasja üle, et võõrsil suudeti viigistada nii Türgi, Norra kui Montenegroga.

H-grupp

Horvaatia 23 Venemaa 22 Slovakkia 14 Sloveenia 14 Küpros 5 Malta 5 H-alagrupis jäi esikoha otsustamine Horvaatia ja Venemaa vahelise viimase vooru kohtumise peale – paduvihmas toimunud mängu otsustas lõpuks venelaste äärekaitsja Fjodor Kudrjašovi õnnetu 81. minuti omavärav, mis horvaadid MMile saatis. Eesti märtsikuine playout’i vastane Küpros suutis korra võita Sloveeniat ja viigistada Slovakkiaga, ent oli hädas alagrupi punase laterna Maltaga, kellelt saadi kätte vaid üks punkt.

I-grupp

Inglismaa 26 Poola 20 Albaania 18 Ungari 17 Andorra 6 San Marino 0 Viimasel ajal valiksarjades väga kindlalt mänginud Inglismaa ei teinud ka siin enda jaoks elu liiga põnevaks, lasi endale kümne mänguga lüüa vaid kolm väravat ja läks vääramatult edasi. Teise koha kindlustas endale tihedas võitluses Poola. Oma ajaloo parima valiksarja tegi Andorra koondis, kes sai San Marino üle kaks võitu ja kogus kuus punkti. 2021 DETSEMBER JALKA

MM-VALIKSARI J-grupp

Saksamaa 27 Põhja-Makedoonia 18 Rumeenia 17 Armeenia 12 Island 9 Liechtenstein 1 Saksamaa toibus märtsikuisest ootamatust kaotusest Põhja-Makedooniale hästi ning kindlustas aja poolest esimese Euroopa meeskonnana koha finaalturniiril juba oktoobris. Makedoonlastele osutus aga võit Saksamaa üle ülimalt väärtuslikuks, sest see aitas nad lõpuks Rumeenia ette teisele kohale – viimases kahes mängus nüpeldasid makedoonlased esmalt Armeeniat võõrsil 5 : 0 ja alistasid seejärel Islandi kodus 3 : 1, lõpetades alagrupi väga tugevalt. Veel mõned aastad tagasi kahel finaalturniiril järjest käinud Islandi koondis sipleb aga skandaalides ning jäi tahapoole isegi Armeeniast. Euroopast MM-finaalturniiril: Serbia, Hispaania, Šveits, Prantsusmaa, Belgia, Taani, Holland, Horvaatia, Inglismaa, Saksamaa (+ kolm meeskonda playoff’ist). Märtsikuisesse playoff’i on pääsenud Portugal, Šotimaa, Itaalia, Venemaa, Rootsi, Wales, Türgi, Poola, Põhja-Makedoonia, Ukraina, Austria ja Tšehhi. Playoff’i loos toimub 26. novembril, mis tähendab, et ajakirja trükkimineku ajaks ei ole veel kolm playoff-nelikut selgunud – igast nelikust pääseb Katarisse üks koondis.

Aafrika: skandaalide taustal on sõelale jäänud kümme 54 liikmega Aafrika jalgpalliliit korraldab MM-valikturniiri kolmes faasis. Esimeses faasis loositi FIFA edetabeli alusel 28 nõrgemat meeskonda omavahel paaridesse, printsiibil kodus-võõrsil selgitati selle abil välja 14 riiki, kes pääsesid peale 26 tugevama riigi teise ringi ehk alagrupiturniirile. Grupifaasis loositi 40 riiki kümnesse neljaliikmelisse alagruppi – iga alagrupi võitja pääses otsustavasse kolmandasse ringi, kus kümme koondist loositakse omavahel paaridesse. Iga paari võitja teenibki koha MM-finaalturniiril, seega on Aafrikas valiksõel väga tihe. Novembris lõppes samamoodi nagu Euroopas ka Aafrikas alagrupiturniir,

JALKA DETSEMBER 2021

Tuneesia koondise mängijad alagrupi võitu tähistamas.

Foto: Huang Ling, Zumapress.com/Scanpix

kuid valiksüsteemi omapära tõttu ei ole seal veel ükski finaalturniirile pääseja selge – kõik viis piletit jaotatakse märtsikuises playoff’is.

C-grupp

A-grupp

Aafrika alatine suurjõud Nigeeria on alates 1994. aastast vaid ühelt MMilt kõrvale jäänud ning liigub ka Katari kursil, kuigi edasipääs tuli neile ehk veidi raskemalt, kui nad ise oleksid tahtnud. Viimases mängus Roheneemesaarte vastu seati lõppskoor 1 : 1 tabloole juba viiendaks minutiks, kusjuures kaotuse korral oleksid nigeerlased välja kukkunud. Väga nimeka ründeliiniga nigeerlased (Victor Osimhen, Kelechi Iheanacho, Ahmed Musa) suutsid kuue mänguga lüüa kõigest üheksa väravat, millest vähem sai edasipääsenutest kirja vaid Ghana (7).

Alžeeria 14 Burkina Faso 12 Niger 7 Djibouti 0 Alžeeria koondis, mida veavad Euroopa tippklubide mängijad eesotsas Riyad Mahrezi ja Islam Slimaniga, vajas viimases alagrupivoorus Burkina Faso vastu vähemalt viiki, et edasipääs kindlustada, ning 2 : 2 viik ka kätte saadi – kuuest mängust kolm võitu ja kolm viiki teeninud Burkina Faso langes konkurentsist ilma ühtegi mängu kaotamata! Muide, Aafrika esimeses ringis tabas sama saatus näiteks ka Lesothot ja Burundit, kes oma vastaste vastu mõlemad mängud viiki mängisid, aga võõrsilväravate reegli või penaltiseeria tõttu välja langesid.

B-grupp

Tuneesia 13 Ekvatoriaal-Guinea 11 Sambia 7 Mauritaania 2 Viimasest kuuest MM-finaalturniirist neljal käinud Tuneesiale tõid edu kolm kodus saadud kindlat võitu, mis sellele aluse ladusid. Inglismaa Premier League’i tähtede Patson Daka ja Enock Mwepuga tugevdatud Sambia, kes 2012. aastal Aafrika meistriks krooniti, jäi seekord edasipääsust kaugele.

Nigeeria 13 Roheneemesaared 11 Libeeria 6 Kesk-Aafrika vabariik 4

D-grupp

Kamerun 15 Elevandiluurannik 13 Mosambiik 4 Malawi 3 D-grupis oli juba loosi järel selge, et edasipääsu nimel hakkavad heitlema kaks Aafrika klassikalist jalgpalligiganti Kamerun ja Elevandiluurannik. Võitlus venis viimasesse vooru välja, kus nad Kamerunis omavahel kohtusid – Lyonis mängiva Karl Toko Ekambi värav viis lõpuks 1 : 0 võiduga edasi kamerunlased, mis tähendab, et pärast kolme järjestikust MMil osalemist jäävad „elevandid“ teist korda järjest finaalturniirilt kõrvale.

MM-VALIKSARI E-grupp

Mali 16 Uganda 9 Keenia 6 Rwanda 1 Taseme poolest võrdlemisi lahjas E-grupis domineeris Mali, kes ei lasknud endale kuue mänguga mitte ühtegi väravat lüüa ja marssis kindlalt edasi kümne parema sekka. Mali ei ole sealjuures mitte kunagi varem MM-finaalturniirile pääsenud ning niivõrd lähedale pole varem ka jõutud. Peamiselt Prantsusmaa kõrgliiga palluritest koosneval koondisel on seega võimalik teha riigi ajalugu.

F-grupp

Egiptus 14 Gabon 7 Liibüa 7 Angola 5 Egiptuse jalgpall seostub meile tänapäeval eelkõige Mohamed Salahiga, kuid egiptlastel õnnestus oma alagrupp võita niimoodi, et Salah ise ei löönudki ühtegi väravat! Edu järgnevate ees oli siiski kindel ning teise koha saanud Gabon ja nende suurim täht Pierre-Emerick Aubameyang pidid MMist suu puhtaks pühkima.

G-grupp

Ghana 13 Lõuna-Aafrika vabariik 13 Etioopia 5 Zimbabwe 2 G-grupp osutus kõige skandaalsemaks – viimase vooru eel juhtisid lõuna-aafriklased gruppi kolme punktiga, ent Ghanal oli võimalik neist võidu korral mööduda. 1 : 0 võidu Ghana saigi, kuid seda penaltist, mille määras Senegali kohtunik arusaamatul moel sisuliselt mitte millegi eest. Lõuna-Aafrika andis sisse protesti ja ei ole tulemust aktsepteerinud, kuid ajakirja trükkimineku hetkeks ei ole olnud kuulda, et tulemust üle vaatama hakataks.

head võimalused ükskõik millise vastase vastu. Ka FIFA edetabeli järgi on tegu hetkel tugevaima Aafrika riigiga.

I-grupp

Maroko 18 Guinea-Bissau 6 Guinea 4 Sudaan 3 Maroko oli ainus meeskond Aafrikas, kes suutis alagrupiturniiri läbida täisedu ehk 18 punktiga. Sealjuures elasid nad üle päris suure ehmatuse: septembris Guineas võõrsilmänguks valmistudes kehtestati seal riigipöörde tõttu eriolukord, mistõttu tuli neil elada hotellis, kus nad kuulsid pidevalt läheduses tärisevaid automaate. Lõpuks anti marokolastele ja mängu kohtunikele eriluba riigist lahkuda – enne oli Guinea oma piiri lukku keeranud.

J-grupp

Kongo demokraatlik vabariik 11 Benin 10 Tansaania 8 Madagaskar 4 J-grupis ei olnud ühtegi Aafrika jalgpalli suurjõudu ning esimese kolme meeskonna vaheline tabeliseis oli lõpuks võrdlemisi pingeline – 11 punkti oli selgelt madalaim summa, mis alagrupi võidu tagas, samal ajal ei kogunud ükski muu kolmanda koha meeskond nii palju punkte kui Tansaania. Otsustavas mängus Kongo DV ja Benini vahel, mis lõppes kodumeeskonna 2 : 0 võiduga,

tegid kongolased mängu ajal neli vahetuspausi, mille peale on Benin sisse andnud protesti. Hetkeseisuga on aga kongolased kümne parema seas, kusjuures MM-finaalturniiril on nad varem käinud vaid korra – 1974. aastal. Märtsikuisesse playoff’i on seega koha taganud Senegal, Maroko, Alžeeria, Nigeeria, Tuneesia, Egiptus, Ghana, Mali, Kamerun ja Kongo DV. Esimesed viis nimetatud riiki peaksid loosiks saama asetuse, igas paaris peetakse mängud põhimõttel kodus-võõrsil.

Lõuna-Ameerika: kaks suurt juba edasi Lõuna-Ameerikas seisneb MM-valiksari traditsiooniliselt ühes suures alagrupiturniiris: kõige väiksema konföderatsioonina kuulub CONMEBOLi vaid kümme liiget, mis tähendab, et 18voorulise liigasüsteemi tulemusena selgitatakse välja neli võistkonda, kes pääsevad otse finaalturniirile. Viienda koha võistkond edeneb maailmajagudevahelisse playoff’i.

Tabeliseis

Brasiilia 35 Argentina 29 Ecuador 23 Kolumbia 17 Peruu 17 Tšiili 16 Uruguay 16 Boliivia 15 Paraguay 13 Venezuela 7

H-grupp

Senegal 16 Togo 8 Namiibia 5 Kongo vabariik 3 Sadio Mané, Kalidou Koulibaly, Édouard Mendy ja paljude teiste Euroopa tippklubide palluritega Senegalil ei tekkinud oma alagrupis erilisi raskusi – pärast 2002. aasta imelist teekonda kolmele MMile järjest mitte pääsenud, kuid 2018. aastal taas kohal olnud senegallastel peaksid playoff’is olema

Lõuna-Ameerika valikturniiri parimaks väravakütiks on hetkel üllatusmees: üheksa väravat löönud Boliivia ründaja Marcelo Moreno, kes mängib igapäevajalgpalli Brasiilia esiliigas Cruzeiro ridades. Foto: Matilde Campodónico, Reuters/Scanpix 2021 DETSEMBER JALKA

MM-VALIKSARI Hetkel on 18 voorust mängitud 14 ning Lõuna-Ameerika kaks giganti Brasiilia ja Argentina on endale koha esinelikus ehk MM-pileti juba kindlustanud. Seda hoolimata sellest, et nende üks omavaheline mäng jäi septembris Brasiilia terviseameti sekkumise tõttu sootuks pidamata ning mõlemad meeskonnad on seetõttu pidanud teistest ühe matši vähem. Kui Brasiilia ja Argentina saavad ennast juba mugavalt tunda, siis nende seljataga käib järgmistele kohtadele väga huvitav heitlus. Pisut üllatuslikult hoiab hetkel kindlat kolmandat kohta Ecuador, kelle ridadest leiab vaid üksikuid Euroopa tippliigade mängijaid. Järgnevad viis meeskonda on aga kõik vaid kolme punkti sees, kusjuures hetkeseisuga jääksid välja nii Tšiili kui Uruguay. Üsnagi kõrges mängus on sees veel aga näiteks Boliivia, kes on alates 1954. aastast MMile pääsenud vaid korra – 1994. aastal. Viimased neli vooru on Lõuna-Ameerikas kavas jaanuari lõpus, veebruari alguses ja märtsi lõpus.

Aasia: kaks meeskonda võivad tasapisi pileteid broneerida Aasia 46 osalejaga MM-valiksarjas korraldatakse samamoodi nagu Aafrika süsteemis esmalt nõrgematevaheline eelring, mille parimad saavad ülejäänutega mõõtu võtta esimesel alagrupiturniiril. Esimesed kohtumised avaringis peeti juba 2019. aasta aprillis, esimese alagrupiturniiri 40 osalejast pääses otsustavasse faasi ehk kolmandasse ringi 12 koondist. Kolmandas ringis jaotati meeskonnad kahte kuueliikmelisse alagruppi – grupi kaks esimest saavad pileti finaalturniirile, kolmandad kohad mängivad aga omavahel ühe kohtumise, et selgitada välja, kumb neist saab võimaluse jätkata teekonda maailmajagudevahelises playoff’is. Hetkel on kolmandas ringis kümnest voorust mängitud kuus, viimased kohtumised peetakse jaanuari lõpus, veebruari alguses ja märtsi lõpus.

Aasias võib Iraani ja Lõuna-Koread hetkeseisuga pidada kõige tõenäolisemateks edasipääsejateks.

JALKA DETSEMBER 2021

A-grupp

Iraan 16 Lõuna-Korea 14 Araabia ühendemiraadid 6 Liibanon 5 Iraak 4 Süüria 2 A-grupis näevad asjad välja suhteliselt selged: Iraan ja Lõuna-Korea on teistel pisut eest ära rebinud ning saavad kõigi eelduste kohaselt otsepääsme MMile, kuigi matemaatiliselt see kummalgi kindel veel ei ole. Kolmanda koha peale käib aga kõva võitlus, sest ülejäänud neljast tiimist ei ole keegi suutnud teistega vahet sisse rebida.

B-grupp

Saudi Araabia 16 Jaapan 12 Austraalia 11 Omaan 7 Hiina 5 Vietnam 0 B-grupis on seis pisut lahtisem, sest seal käib suurem võitlus kolme meeskonna vahel. 2018. aastal oma viiendal MMil käinud Saudi Araabia võib ennast hetkel suhteliselt hästi tunda, kuid esikolmikus on kõigil veel üks omavaheline

Foto: Farnood-Shargh / SIPA / Scanpix

MM-VALIKSARI mäng ees ootamas. Austraalial on sealjuures kolmandaks jäämisest positiivne kogemus varnast võtta: alles 2018. aasta valikturniiril jäid nad oma grupis kolmandaks, kuid võitsid siis Aasia playoff’is Süüriat ja maailmajagudevahelises playoff’is Hondurast ja pääsesidki MMile.

Põhja- ja Kesk-Ameerika: Kanada rühib ajaloolise saavutuse poole Põhja- ja Kesk-Ameerika jalgpalliliit ehk CONCACAF ühendab kõike, mis jääb Lõuna-Ameerikast põhja poole, aga peale nende ka veel geograafiliselt Lõuna-Ameerika mandril olevat Guyanat, Surinamet ja Prantsuse Guajaanat. Sealne valikturniiri formaat näeb ette, et FIFA edetabeli viis paremat riiki pääsevad otse otsustavale alagrupiturniirile, ülejäänud 30 jalgpallimaad alustasid oma teekonda aga esimesest ringist, kus koostati kuus viieliikmelist alagruppi. Koroonapandeemia tõttu kohtusid kõik tiimid nendes gruppides omavahel ainult ühe korra. Edasi pääses vaid kuus alagrupivõitjat, kes loositi seejärel omavahel kolmes paaris vastamisi. Paaride võitjad (El Salvador, Kanada ja Panama) pääsesid edasi otsustavasse kolmandasse ringi ehk kaheksaliikmelisse alagruppi, kus nendega liitus viis meeskonda, kes esimestest ringidest vabastati. Otse MM-finaalturniirile pääsevad selle alagrupi kolm paremat, neljanda koha meeskond teenib koha maailmajagudevahelises playoff’is. 14 voorust on kolmandas ringis praeguseks mängitud kaheksa – samamoodi nagu teistes maailmajagudes peetakse ka siin järgmised kohtumised jaanuari lõpus, veebruari alguses ja märtsi lõpus.

Kanada ja Mehhiko kohtumine toimus väga põhjamaistes oludes: kohtumise eel koristati lumi kunstmurult ära ning kohtumine toimus kõrgete valgete hangede vahel. Eesti jalgpallisõbrale pole see sugugi võõras vaatepilt! Foto: Jason Franson, AP/Scanpix

Väikese üllatusena juhib kaheksa vooru järel tabelit Kanada jalgpallikoondis, kes on oma ajaloos käinud varem MM-finaalturniiril vaid ühe korra, 1986. aastal. Kanadalastele tõi liidrikoha novembri viimases mängus saadud ülimalt magus 2 : 1 võit Mehhiko üle, mis tähistas ühtlasi Kanada esimest võitu Mehhiko üle sel sajandil. Kanada kasutas suurepäraselt ära koduväljaku eelise: matš peeti kümne külmakraadiga lumisel Edmontoni kunstmurul! Liigseks hõiskamiseks Kanadal veel põhjust pole, kuid esineliku tiimidest ootab neid ees veel vaid kodumäng USAga ja võõrsilmäng Panamaga. Samamoodi nagu kanadalased esimesest eelringist alustanud panamalased jahivad sealjuures teist järjestikust finaalturniiri pääset.

Okeaanias soovib teekonda MMi poole alustada 11 jalgpallikoondist, ent ainsa konföderatsioonina ei ole Okeaania jalgpalliliit (OFC) suutnud

veel MM-valiksarjaga üldse alustadagi! Esialgsete plaanide kohaselt oleks valiksari pidanud algama 2020. aasta septembris, kuid koroonapandeemia tõttu lükati sealsed mängud edasi. Mitmel korral on valikturniiri algust veel edasi lükatud ning selle võimalikku formaati muudetud, kuid septembris teatas OFC, et nad ei näegi võimalust, kuidas Okeaania regioonis üldse koroonapandeemia tingimustes valikturniiri läbi viia. Seetõttu on OFC palunud FIFA-lt abi, et korraldada Kataris 2022. aasta märtsis praegu teadmata formaadi ja osalejate arvuga Okeaania valikturniir, kuid täpsemat infot ei ole osapooled selle kohta hetkel avaldanud. Okeaania on ainus maailmajagu, millel pole MMile garanteeritud ühtegi kohta: ühe koha peale maailmajagudevahelises playoff’is soovivad võistelda Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Uus-Kaledoonia, Tahiti, Fidži, Vanuatu, Paapua Uus-Guinea, Ameerika Samoa, Samoa, Tonga ja Cooki saared.

Ali Mabkhout

6. juunil 2019

2197 väravat

on MM-valiksarja parim väravakütt. Araabia ühendemiraatide ründaja on seni löönud 14 väravat.

mängiti 2022. aasta MM-valikturniiri kõige esimene kohtumine, kus Mongoolia alistas Brunei 2 : 0.

on valiksarjas üle kogu maailma senise 765 mänguga löödud.

Tabeliseis

Kanada 16 USA 15 Mehhiko 14 Panama 14 Costa Rica 9 Jamaica 7 El Salvador 6 Honduras 3

Okeaania: suur teadmatus

2021 DETSEMBER JALKA

TAGASELJAJUTUD

Pärnu Vapruse naiskond Suvel karikafinaali jõudnud naiskonnakaaslastest pajatab seekord Pärnu Vapruse 20aastane kaitsja Marie Saar. Marve Bessmertnõi kaitsja, 1988 Meie kapu! Mitte kõige suurema jutuga kapten, kuid see-eest on teod suuremad ja meie kaitseliini tugitala on ta kahtlemata. Kui Marvet trennis ei näe, on see sama harv juhus kui hiidlaine Eestis.

Kaja Jaakson kaitsja, 1975 Meie võistkonna vast kõige visam hing. Ilmub tihti trenni kohale tennisekleidikeses ja kui mitte üks, siis kaks trenni on tal juba päeva jooksul kindlasti seljatatud.

Ene Midenbritt kaitsja, 1970 Ene on kui meie ema, kõigile eeskujuks oma teotahte ja võitlusvaimuga. Ütleks isegi, et kõige vanem, kuid endiselt kõige uljam ja nooruslikum. Oma tantsuliigutustega teeb ta noortele igal juhul silmad ette!

Melissa Pert

Jaanika Järve väravavaht, 1992 Jaanika on kõige enesekriitilisem mängija võistkonnas. Väga harva võib juhtuda, et ta oma mänguga rahul on. Teiste suhtes aga väga hooliv ja tähelepanelik.

Maarja Virula väravavaht, 1995 Kui Ene on tiimi ema, siis Maarja on tiimi hing. Tema käe all Vapruse naiskond kunagi trennidega alustas ning tugevat sidet ja usaldust on tajuda siiani. Kui midagi emotsionaalset on toimumas, siis võib Maarjat esimesena nutmas näha, ning riietusruumist väljub ta peaaegu alati viimasena (kui mina suudan kiirem olla).

JALKA DETSEMBER 2021

kaitsja, 1994 Kui Melil on mängupäeval kõik vajalikud asjad kotti pakitud ja ta kõigi nendega ühes tükis veel koju jõuab, on see justkui pidupäev. Eelmisel nädalal alles korjati tema kõrvarõngas rannastaadionilt üles. Väljakul meeldib talle vastaseid nahutada erinevate maadlusvõtetega. Kui kellelgi on toidujäänuseid, siis Mel viib need heameelega koju oma kanadele, võibolla saad mõne muna ka vastutasuks!

Kristina Bannikova peatreener/poolkaitsja, 1991 Võistkonna mootor igas mõttes. Kristina on nõudlik ja õiglane treener. Ta tunnetab meie võistkonda hästi, teab, mis on meile jõukohane ja mis mitte, ning on meid kahe hooajaga kõvasti ennast ületama pannud. Mängupäevadel kehastub ta mängija rolli ning riietusruumis on ta alati DJ. Emotsiooni pealt võivad riietusruumis ka putsad lendu minna. Tegelikult võib tema juurde alati ka oma muredega pöörduda ja võid kindel olla, et ta aitab ja mõtleb sinuga kaasa.

TAGASELJAJUTUD Merle Viidebaum Eneli Kutter poolkaitsja, 1991 Tark tank on tema mängustiil. Kastis on Eneli meie suurim murdja, ta on realiseerinud suurima hunniku nurgalööke sel hooajal. Eneli on mängudel meie aktivaator, viies alati aktivatsiooni läbi. Tal on alati oma arvamus, mida julgeb ka teistega jagada ja arutada.

Galina Kuusik poolkaitsja, 2002 Vasakujalgne pommitaja. Kuigi enamiku ajast mängudes on ta pikali või segaduses, siis andke talle pall vasaku jala peale ja sealt lendab kuule. Tema tujud on ka väga vahelduvad, vahel on trennis suunurgad kõrvuni, kuid mõnel teisel päeval on ta morn ja muserdunud.

Kristel Lepik poolkaitsja, 1990 Kristel on tiimis kõige tähelepanelikum. Iga väiksemgi detail jääb talle silma, olgu see siis treeneri tehtud kirjaviga või kellegi kaasa võetud valet tooni kedrad. Ta on meie teine vasakujalgne kahur, kellele meeldib vastaseid hirmutada oma kauglöökidega. Nad on Meliga nagu sukk ja saabas või nagu ema ja tütar, sest tihti teab Kristel Melissa asjadest ja eluolust paremini kui Mel ise. Ütleks, et täiustavad teineteist!

Liisa Kalista Sapas poolkaitsja, 2001 Muusik number 2. Kui Laura lauluviisi üles võtab, siis Liisa teeb taustaks beatbox’i ja kokku kombineerides kõlabki see kui päris bänd. Liisa üllatab tihti uute soengute ja juuksevärvidega, seepärast peab ta meile vahel end uuesti tutvustama.

Laura Usta poolkaitsja, 2000 Kõige fotogeensem jalgpallur, keda mina näinud olen. Igal jalkapildil lehvivad Laura juuksed nagu modellil. Päris tihti on riietusruum täidetud tema ja õe Linda valju naeruga. Laural on alati hea tuju.

Teele Vespere poolkaitsja, 1989 Kui treener on harjutuse lahti seletanud, siis Teelel on alati lisaküsimusi, et kõik ikka täiesti selge oleks. Trennis on ta suurim arutleja, ta peab alati teadma, kuidas ja miks ta kuskil on või mingit ülesannet täidab.

poolkaitsja, 1983 Merlega trennis väga kokku põrgata ei tahaks, võib juhtuda, et pärast seda oled kui sugeda saanud lind või lendad hoopis kaarega nagu lind. Merle on selline põnev tšikk, ütleks isegi, et vaga vesi, sügav põhi. Jutud räägivad, et suviti võib teda näha motikaga trenni tulemas – oma silmaga näinud ei ole, aga garaažis olen motikat näinud. Ta on ka väga pealehakkaja inimene, võib kindel olla, et kui keegi hullude ideedega kaasa läheb, siis see on Merle. Ükskord sai tema juures isegi jahusõda maha peetud.

Laura Voll poolkaitsja, 2002 Muusik number 1. Kui mängupäeval peaks kõlar maha jääma, siis Laura võtab rõõmuga laulunoodi üles ja lahutab meelt. Tal on kombeks tihti mossitada, kui trennis midagi välja ei tule, aga mõne väikse naljaga võlub naeratuse kiirelt näole tagasi.

Trinity Õismets poolkaitsja, 2003 Kui Trinity meiega liitus, sai üsna kiirelt selgeks, et tema nime hääldamine trennis/mängudes võib keele korralikult sõlme ajada. Nii temast Triin saigi.

Ragne Gromov ründaja, 2003 Ragne alati naerab, vahel ka olukordades, kus ei peaks naerma. Selle eest saab ta trennis tihti puid. Õnneks on tal selline armas oravanaer, mis õigel hetkel nakatab teisigi. Aga kui Raku haiget saab, hakkab ta alati nutma, sellepärast on tihti raske aru saada, kui hull olukord on. Ükskord küsisin tema käest, kas tal on pilliplaastrit vaja, ja nüüd on sellest järjepidev väike nali saanud.

Elizaveta Rutkovskaja ründaja, 1997 Liitus meiega suvel. Kiire ja tehniline mängija, peale Nastja lahkumist on kindlasti vajalik lüli meie ründeliini. Üsna vaikse loomuga, kuid tundub, et tunneb meie juures end hästi.

Anastasija Štšerbatšenia ründaja, 1990 Energiat täis inimene, ta on alati rõõmsameelne ja nakatab oma lapselikkusega. Tal on väga huvitavad ideed ja vestlused temaga on huvitavad. Väljakul on ta klass omaette, arvan, et kõigi Eesti kaitsjate suurim peavalu oma kiiruse ja tehnikaga.

2021 DETSEMBER JALKA

MÄNGIJA LUUBI ALL

Virgo Vallik Pärnumaalt Tuudi külast pärit 18aastane ründaja Virgo Vallik, kes on tulnud 1500 meetri takistusjooksus Eesti noortemeistriks, tegi tänavu oma esimese Premium liiga hooaja ning pidas esimesed mängud Eesti U19 koondises. Lõuna-Läänemaa JK kasvandik Vallik on viimased viis aastat kuulunud Pärnu JK Vaprusesse ja sõlmis sel suvel Vaprusega 3,5aastase stipendiumilepingu. Ajakirjale Jalka iseloomustasid Vallikut tema esimene treener Jaanus Getreu ja praegune juhendaja Taavi Midenbritt. VÄLJAKUNÄGEMINE

ÕHUVÕITLUS

Getreu: Väljakunägemine on tal ründaja kohta väga hea ja ta suudab ennast kastis hästi vabaks mängida. Kasutasime 4-4-2 süsteemi, kus ta mängis teise ründajaga väga hästi kokku. Juba tema iseloom on teistega arvestav, sellest tulenevalt leiab ta söödu vabale mängijale. Midenbritt: Väljakunägemine on kindlasti paranenud ja areng jätkub.

Getreu: Õhuvõitluses jääb ta 18aastase ründajana kastis ja kasti lähedal veel suurtele kehadele alla. Tema trump on maast mäng. Midenbritt: Ta ei ole küll kõige võimsam mängija, kuid õpib kasutama paremini oma keha, et panna ka vastaseid raskesse seisu.

JÕUD

Getreu: Oma gabariitidega vastasest kehavõitluses üle. Oskab õigel ajal keha anda ja ennetab olukordi võitlusesse minekul. Midenbritt: Klassikalises mõttes pole ta jõuline, aga see ei pruugi olla takistuseks. Oma heade oskuste parem kasutamine katab ära võimalikud puudujäägid.

VASTUPIDAVUS

Getreu: Ta on füüsiliselt minu kõigi aegade üks kõige vastupidavamaid jalgpallureid. Käis ka kergejõustikutrennis ja tuli Eesti noortemeistriks 1500 meetri takistusjooksus. 90 minutit teeb ta niimoodi ära, et väsimuse tõttu lõpus mäng ei kannata. Midenbritt: On olnud treeningutel ja mängudes tubli. On saanud sellel hooajal rohkem mänguaega ja selle kaudu tema vastupidavus ka paraneb.

SISU

Getreu: Sisu on tal praegu täpselt sama, nagu oli kaheksa-aastaselt. Igast tema keharakust paistab välja meeletu tahe paremaks saada ja olukordi võita. Midenbritt: Väga töökas ja sisemiselt motiveeritud mängija. Küll aga vajab vahel taas õigele rajale suunamist. Treenitav mängija, see on suur pluss.

LIIKUVUS

Getreu: Liikuvus on tal väga korralik. Ma üldiselt lapsi trennis väga kindlatele positsioonidele ei suru, vaid lasen neil vabalt väljakul liikuda, see tuleb neile kasuks. Midenbritt: Liikuvus on üks tema trump.

KIIRUS

Getreu: Ma usun, et ta on üks Premium liiga kiiremaid ründajaid ja tema saja meetri aeg võib praegu olla umbes 11,0. Kui meeskond suudaks seda kiirust maksimaalselt ära kasutada, siis see annaks nii Virgole kui ka meeskonnale helge tuleviku. Midenbritt: Kindlasti tema suur trump.

TEHNIKA

Getreu: Tehnika on suurepärane, siin ei ole üldse küsimustki. Tehnika ja füüsis on asjad, mida iga jalgpallur saab iseseisvalt juurde teha. Virgo tegi mitu korda rohkem, kui nõuti. Kui meil oli trenn läbi, siis tema tegi oma väikesel Tuudi koduväljakul sisuliselt kaks trenni otsa. Midenbritt: Tehnika on hea. Ta vajab kindlasti arengut väljakunägemises, selleks et oma tehnikat paremini ära kasutada.

5 4 3 2 1 0

Väljakunägemine

Vastupidavus

JALKA DETSEMBER 2021

4,5

SÖÖT JA LÖÖK

Getreu: Sööt on väga hea ja löök on hea. Sööt on kvaliteetne, täpne, kiire. Löök on tugev, ta suudab tehniliselt lüüa nii õhust kui ka maast kõikvõimalikke palle. Midenbritt: Hea terava löögiga. Näeb sellega vaeva ja tõstab stabiilselt oma taset.

4,5 3

Liikuvus

Tehnika

Õhuvõitlus

3,5

Jõud

Sisu

Kiirus

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Väikesest koolist tulnud noormeest kaamerad ei sega

FOTOD: Jana Pipar, Liisi Troska

CV Sünniaeg: 03.02.2003 Positsioon: ründaja Treenerid: Jaanus Getreu, Kalev Pajula, Rain Põldmäe, Taavi Midenbritt, Norbert Hurt, Martin Reim Senine klubikarjäär: Lõuna-Läänemaa JK, Pärnu JK Vaprus Koondis: U19 koondis 2/0

Mis oli erinev Tuudi algkoolis ja Lihula gümnaasiumis? Tuudi algkool oli hästi väike. Põhimõtteliselt oli seal nagu perekond koos ja ma olin nagu kodus. Kui Pärnu Vapruse meeskond jookseks 1500 meetri takistusjooksu, siis kes kõige tõenäolisemalt takistust ületades pikali kukuks? (Naerab – toim.). Tauno Tekko. Kuidas on Nõmme Kalju vastu löödud võiduvärav sinu elu muutnud? Ma arvan, et päris paljud said tänu sellele väravale minu nimest teada. Esiliigas alustasid viis korda Vapruse põhikoosseisus ja sekkusid 36 korda vahetusest. Nüüd Premium liigas sekkusid samuti vahetusest rohkem, kui alustasid põhis. Kuidas sa seda vahetusmehe rolli talunud oled? Ma arvan, et olen veel piisavalt noor, et ei pea nii palju muretsema selle pärast, et peaksin kogu aeg põhisse kuuluma. Kui tulen vahetusest mängu, siis pean ennast jälle tõestama, et järgmises mängus oleksin ehk põhis. Vaprusel on Premium liiga suurim kodupubliku number. Mis on kõige põnevam asi, mida oled mängude ajal kuulnud publikust hüütavat? Meelde tulevad fännide laulud kindlatest mängijatest. Meie väravavahtidest Ott Nõmmest ja Hendrik Vainust on palju laule kuulda, sest meie mängudes teevad väravavahid võibolla rohkem tegusid kui teised, kuna oleme alati nõrgem tiim. Kuidas suhtud sellesse, et dokumentaalsarja jaoks teie meeskonda pidevalt ka platsilt väljaspool filmitakse? Algul oli ikka natuke harjumatu, aga see ei sega mind kuidagi. Pigem vägev kogemus. Millest sinu hinnangul Vaprusel sel hooajal puudu jäi, et Premium liigas tulemuslikumalt mängida? Hooaja teisel poolel jäi meil mängijaid väheks, pink oli lühike. Millise kaitsja vastu oli tänavu Premium liigas kõige raskem mängida? Viljandi äärekaitses mänginud Kazeem Bolaji vastu. Mis liigas sa tulevikus mängida sooviksid? Nii kõrges kui võimalik. Konkreetset liigat ei oska öelda, aga unistus on mängida kuskil välismaa kõrgliigas.

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist? Esiliiga võidust võibolla isegi veel eredam oli Nõmme Kaljule löödud värav, sest see tegi nii minu kui ka tiimi ajalugu. See oli mu esimene värav Premium liigas ja oli tiimile tähtis.

2021 DETSEMBER JALKA

NAISED

Flora tõrjus Saku pealetungi ja kindlustas neljanda järjestikuse tiitli Kui eelmisel kahel aastal tuli FC Flora naiskond pärast Pärnu JK areenilt lahkumist Eesti meistriks kindla edumaaga ja tiitlivõitlusesse erilist pinget ei tekkinud, siis tänavu olid asjad teisiti: alles kolmandat hooaega kõrgseltskonnas palliv Saku Sporting pitsitas florakaid viimase mänguni ja ei lubanud vastastel hetkekski lõdvemalt võtta. Tekst: Raul Ojassaar

„Peamise põhjusena tooksin välja aga hoopis personali suurenemise. Kui eelmisel aastal oli meil lisaks minule üks abitreener ning mängudel käis abis ka Jüri Saar, siis praegu on meil seis selline, et lisaks peatreenerile on meil abitreener, väravavahtide treener ja füsioterapeut. Eelmistel aastatel oli meil mitu seda positsiooni kas täiesti täitmata või ebaselged, nüüd on asjad konkreetsemalt paigas. See on olnud väga suur tegur. Ideid ja lähenemisnurki on juurde tulnud ja see on otsapidi jõudnud trennidesse, ettevalmistusse ja igale poole mujale.“ Neljandat korda järjest meistriks tulnud Flora liigub tasapisi profinaiskonna poole. Kas tänavune aasta võis olla Sportingule lähiajal parim võimalus florakaid hammustada? „Raske öelda. Ei saaks öelda, et Flora oleks tänavu kuidagi nõrk olnud – nad on pikalt oma asja teinud ja Aleksandra (peatreener Ševoldajeva – toim.) on nendega teinud head tööd. Ma ei oska öelda, kas see aasta oli parim võimalus – see oleks juba oleksoloogia, mida on jalgpallis niigi palju. Meie proovime oma teed jätkata ja oma asja veelgi paremini ajada!“ rõhutab Harend.

le tüki aja jäi naiste meistriliigas tšempioni selgitamine viimasesse vooru, kus toimus tiitlikaitsja Flora ja väljakutsuja Sportingu vahel sisuliselt finaalmatš. Sakul oleks tiitli jaoks tarvis olnud võitu, Florale piisas kaotuse vältimisest. Lõpuks võim siiski ei vahetunud: 2 : 1 võit kindlustas Flora neiudele meistritiitli, järjekorras neljanda. Oma esimesel kõrgliigahooajal, 2019. aastal neljandale kohale tulnud ja mullu pronksile tõusnud Saku naiskond tegi sellegipoolest tänavu Flora alustas tiitlihooaega märgilise sammu edasi, rebides end koos Floraga kolme isolatsiooniga ülejäänud naiskondadest ettepoole: 24 liigamänFlora tiitlivõit, kus 24 mängust võideti 22, viigisgust sai Sporting vaid kolm kaotust, tati üks ja kaotati üks, tundub nende kõik need Florale. Kõik ülejäänud 21 hooaja algust vaadates mõnes mõttes mängu võideti! Tähelepanuväärne oli isegi ootamatu. Hooajaeelsel taliturniika augustikuine liigamäng Floraga, milril piirduti nii Pärnu Vapruse kui Tallinle Saku 1 : 0 võitis ning tänu millele üldna Kalevi vastu viigiga, liigahooaja eel Jan Harend võimalusest se viimaseks kohtumiseks tiitlilootuse peetud superkarikafinaalis suutis aga säilitas. seesama Kalev Flora suisa alistada. Flora kukutada: Sealjuures oli Saku naiskonna areng Sealjuures sai kohe mängu alguses „Ma ei oska öelda, kas see väga orgaaniline: kahe hooaja vahel raske põlvetrauma võistkonna kapten aasta oli parim võimalus – koosseisus olulisi muudatusi ei tehtud, Kristiina Tullus – see vigastus tähensee oleks juba oleksoloogia, das Tullusele kogu ülejäänud hooaja võistkonda tugevdasid Sportingu oma noormängijad, kes tasapisi esindus- mida on jalgpallis niigi palju.“ vahele jätmist. Aasta alguse murede naiskonna juurde edutati. Pärnu JKst taga olid aga proosalised põhjused: „üle jäänud“ mängijad, kes Sakuga liitusid, olid mitu põhimängijat oli hädas vigastustega, väga seal juba varem olemas. „Võistkond oli saanud suure jälje jätsid aga ka kolm koroonaisolatsioohooaja alguseks ühe täishooaja koos mängida, ni, mis rebisid ettevalmistusperioodist kokku simeil oli uutest tulijatest ja nende tugevuste kasusuliselt kuu aega välja. tamisest parem pilt ees,“ avab Sportingu peatreeHoolimata rabedast aasta algusest oli Flora ner Jan Harend edusammude tagamaid. peatreener Aleksandra Ševoldajeva enda sõnul

JALKA DETSEMBER 2021

NAISED olulise vahetuse: mullu karjääri lõpetanud Katrin Loo peale enam loota ei saanud, see-eest naasis kodumaale mitu hooaega välismaal pallinud Lisette Tammik. Kuigi Tammik võitles aasta jooksul samuti vigastustega, tuli ta lõpuks liiga parimaks väravakütiks ning säras eredalt just viimase vooru otsustavas kohtumises Sakuga. „Viimane mäng Sakuga oli kõige temalikum mäng – number 10 positsioonil ta kontrollis ja valitses mängu, dikteeris tempot ja tegi kõike, mis ta võimuses on,“ kiidab Ševoldajeva. „Viimasel ajal on vigastuspausid ja -probleemid teda pisut tagasi hoidnud, aga nüüd sai ta oma hea vormi täiesti hooaja lõpus tagasi. See on midagi, mille pealt on hea uue hooaja ettevalmistust alustada.“ Selle aasta jooksul sõlmis Flora klubi esimest korda ajaloos kolme naismängijaga (lisaks Tammikule ka Mari Liis Lillemäe ja Siret Räämet) lepingu ning kavatseb samme profitiimi poole jätkata ka edaspidi.

Kalevi hooaeg sai kulminatsiooni kohe avamänguga siiski kindel, et hooaja lõpus saadakse taas meistritiitlit tähistada. „Superkarikas läkski seetõttu käest ära, et tulime just isolatsioonist välja ja pidime kohe mängima. Mul ei olnud tegelikult väga kahtlusi, et suudame meistritiitlit kaitsta. Kui varasemalt suutsime suhteliselt stabiilselt mängida, siis seekord oli muutujaid lihtsalt väga-väga palju. Võistkonna koosseis oli mängust mängu ettearvamatum kui eelmisel hooajal, mistõttu mänguplaani kohandamine iga kord nii hästi ei õnnestunud. Üldplaanis aga hooaeg siiski õnnestus, kuna meistritiitel sai võidetud ja karikas koju tagasi toodud.“ Peale Tulluse olid traumadega hädas paljud teisedki põhitegijad, mispärast said mõned väga noored mängijad platsile ehk rohkemgi, kui oleksid osanud oodata. Alles septembris 16aastaseks saanud Helina Tarkmeelest kujunes keskväljal üks põhitegijaid ning korralikult mänguaega sai tema paarilisena ka samuti U17 koondisesse kuuluv Jaanika Volkov, rünnakul oli resultatiivne hooaja järel 17. sünnipäeva tähistanud Kristina Teern, kes juba mullu end heast küljest näitas. „Eks nende koormus kujunes lõpuks suuremaks, kui oleksime tahtnud,“ nendib Ševoldajeva. „Vigastused ja muud asjad panid meid pisut sundseisu ja ma arvan, et see koormus oli ka üks põhjus, miks nii Tarkmeel kui Volkov kevadel vigastada said – tüdrukute tasemelt naiste tasemele minnes said nad hooaja alguses natuke liiga palju koormust. Taseme mängivad nad naiste seas kenasti välja, aga puhtalt üleminek noorteklassist pisut kiiremasse ja jõulisemasse mängu on see, mis oleks ideaalis vajanud rohkem sisseelamisaega.“ Kahe hooaja vahel tegi Flora ründeliin läbi

25 väravat löönud Lisette Tammik krooniti naiste meistriliiga parimaks väravakütiks. Oma taset näitas ta ka Saku Sportingu vastu peetud otsustavas kohtumises, kus teenis kaks penaltit, millest ühe ka ise realiseeris. Foto: Jana Pipar

Kolmandat aastat järjest tuli medalile JK Tallinna Kalevi naiskond, kes vahetas mulluse hõbeda sedapuhku pronksi vastu, kuid edestas siiski võrdlemisi kindlalt – kaheksa punktiga – Pärnu Vaprust, kes on kõrgliigasse tõusmise järel kaks hooaega järjest neljandaks tulnud. Kalevi hooaja tipphetkeks jäi siiski varakevadine võit superkarikafinaalis, mis tõi naiskonnale nende läbi aegade esimese trofee. „Esimene mäng oli parim: andsime endast emotsionaalselt kõik ja võitsime naiskonna ajaloo esimese karika. Pärast seda ei suutnud me aga samamoodi edasi mängida. Muidugi ootasime sellest hooajast natuke rohkem, aga seekord ei tulnud välja,“ sõnab Kalevi peatreener Maksim Rõtškov. Treeneri sõnul on ta ka ise hooaega analüüsinud, kuid ei oskagi välja tuua, miks ootused ei täitunud. „Oleme ausad – saame aru, et tiitli peale mängida oli väga raske, aga see on jalgpall ja kõik on võimalik. Tahtsime kindlasti vähemalt teise koha peale mängida ja Florale konkurentsi pakkuda, aga sel aastal suutis seda hoopis Saku. Põhjuseid on kindlasti erinevaid, aga midagi konkreetset… ausalt, ei tea. Oleks tahtnud, et pingi peal oleks rohkem mängijaid ja naiskonna sees suurem konkurents. Võibolla ka natuke psühholoogia… Ei tea. Me ei suutnud pärast superkarikavõitu enam sama emotsiooniga edasi mängida.“ Uue hooaja eel oli kuulda, et Kalevi naiskonnal oli probleeme platsiaegadega, kuid Rõtškovi sõnul on nüüdseks kõik mured lahendatud ning uut hooaega oodatakse isuga. „Klubi poolt on kõik korras. Praegu ei ole teada, et naiskonnast keegi lahkumas oleks, võibolla mõni üksik. Olen optimist ja loodan, et tuleb ka uusi mängijaid!“ 2021 DETSEMBER JALKA

TÄRINGUJALGPALL RUBRIIK

Täringuvuti lapstäht tegi ajalugu,

ent üks seaduspära jäi püsima Eesti meistrivõistlused täringujalgpallis toimusid koroonaviiruse leviku tõttu teist aastat järjest eritingimustega: kõik võistlejad pidid kandma näomaski, sealjuures jäid taas kord võistlustelt eemale Eesti tippmängijad ja -treenerid. Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Jana Pipar

elle võrra hõredamas konkurentsis (mullu osales 12 täringusportlast, seekord 14) saatis sedapuhku edu kogenud mängijaid: kõik esinelikusse jõudnud mängijad olid turniiril juba vanad kalad. Võit läks sedapuhku Jaan Jalasele, kelle varasem parim tulemus pärines 2017. aastast, kui ta sai Kristian Marmori, Kevin Rannu ja Kaupo Õismaa järel neljanda koha. „Võidu saladus on see, et kunagi ei tohi meistrivõistluste eel harjutada – lihtsalt tule ja mängi!“ muigab võidumees Jalkaga vesteldes. „Selle turniiri puhul harjutamine meistriks ei tee, meistriks teeb mängunälg. Kui olen ka teistega seda arutanud, siis oleme jõudnud järeldusele, et 90 protsendi ulatuses on see siiski õnnemäng. Edu tõi mulle nii hea kaitse kui rünnak – väravavaht oli hea ja ründajad lõid oma võimalused ära. Lisaks ka see, et üle ma ei mõelnud – nii kui mõtlesin, et panen selle või teise numbri kinni, siis täpselt nii ka tegin.“

2021. aasta Eesti meistrivõistluste esikolmik (vasakult): Semmo Juks, Jaan Jalas, Žurawski.

Juba enne finaali oli aga selge, et turniiri ajalugu on sündinud. Turniiri suursoosikuna alustanud (2019. aasta hõbe, 2020. aasta kuld!) 12aastane Semmo Juks näitas taas oma taset ning jõudis mängleva kergusega finaali. Juksi ei löönud rivist välja isegi tõsiasi, et mitmes vastasseisus pidi ta välja tulema kaotusseisust – külma kõhu ja pokkerinäoga veeretas täringujalgpalli superstaar ikka ja jälle täringul vajalikud numbrid ning leidis end kolmandat aastat järjest finaalist. See on pretsedenditu saavutus: vähe sellest, et Juksist sai esimene võistleja, kes mänginud kolmes järjestikuses finaalis, on ta üldse esimene, kes

Meistrivõistlused meelitasid tänavu kohale 14 täringujalgpallurit – teist aastat järjest otsustati koroonaviiruse leviku tõttu tegevmängijaid võistlustele mitte kutsuda.

JALKA DETSEMBER 2021

TÄRINGUJALGPALL

Üks kogu turniiri põnevamaid matše peeti veerandfinaalis, kus Žurawski (seljaga) alistas Viljar Voogi (kollase maskiga) alles penaltiseerias. Põnev lõpplahendus pakkus huvi ka pealtvaatajatele.

Finaalmatš on läbi saanud: Semmo Juks ja Jaan Jalas suruvad spordimehelikult kätt. Tabloo kuulutab Jalase 3 : 1 triumfi, taamal jälgib sündmuste käiku täringujalgpalli looja ja turniiri korraldaja Indrek Schwede.

iga kord sarnane: olen vaadanud, millist numbrit täringul kõige rohkem visatakse, ja kaitses need numbrid kinni pannud. Vahepeal toimis ka see: mida suuremat numbrit mul vaja oli, seda tugevamini täringut viskasin!“ sõnab Juks, kes kinnitab samamoodi nagu Jalas, et ka tema taktika oli tiitlivõistluse eel mitte mängu harjutada, et tekkinud mängunälg positiivselt ära kasutada. Kolmanda koha sai endale Žurawski, kellele oli nii kõrgele jõudmine tõeline üllatus: ainsa võistlejana kõigil 14 korral „eestikatel“ osalenud vutifänn, kes peab ühtlasi ka täringujalgpalli jooksvat edetabelit, oli varem tulnud kõige paremal juhul kuuendaks. Seekordne medalivõit oli seda magusam, et see tuli ülipingelise kolmanda koha matši järel, kus Delfi spordiajakirjanik Gunnar Leheste alistus alles penaltiseeria seitsmendas löögivoorus. „Olen alati lahkelt lubanud teistel võita, aga mul sai villand, kuna kõik aasivad, nagu ma tegelikult ei oskaks. Nüüd näitasin oma tõelist palet!“ rõkkab võidurõõmus Žurawski.

kolmel korral finaali jõudnud! Kolme medaliga täringupallureid on veel vaid üks: Kaupo Õismaa on kolm korda tulnud pronksile. Erinevalt penaltiseerias otsustatud 14. Eesti meistrivõistluste pronksimatšist ei kujunenud finaal tulemused alates playoff’idest vaatemänguks, vaid kulges pigem kinnise ja kaitsva mängu tähe all. KiiVeerandfinaalid relt kaotusseisu jäänud Juks ei suutJaan Jalas – Nele Akulin 5:3 nud seekord sellest välja rabeleda Viljar Voog – Žurawski 2 : 3 (l.a) ning võrdlemisi ootamatult ja kiirelt Semmo Juks – Kert Rannu 4:1 saabunud lõpp kuulutas Jaan Jalase Vosem Nol – Gunnar Leheste 2:7 3 : 1 võitu. Juksi kaotus finaalis tähenPoolfinaalid das ühtlasi ka seda, et 14. Eesti meistriJaan Jalas – Žurawski 2:1 võistlused tõid meile 14. erineva Eesti Semmo Juks – Gunnar Leheste 5:4 meistri – mitte keegi pole veel suut3.–4. koha mäng nud tulla täringuvutis kahekordseks Gunnar Leheste – Žurawski 1 : 1, pen 3 : 2 tšempioniks. „Pettumust eriti ei ole – pigem vaaFinaal Jaan Jalas – Semmo Juks 3:1 tan positiivselt, olen kolmandat korda järjest medalil! Edu saladus on olnud

Täringujalgpalli Eesti meistrid 2008 – Rootsi Kunn 2009 – Aivar Pohlak 2010 – Jaanus Nuutre 2011 – Janar Toomet 2012 – Patrik Saksus 2013 – Meelis Kalda 2014 – Indrek Nuume 2015 – Erik Listmann 2016 – Marek Kaljumäe 2017 – Kristian Marmor 2018 – Monica Rand 2019 – Markus Poom 2020 – Semmo Juks 2021 – Jaan Jalas

2021 DETSEMBER JALKA

KLÕPSUD

Aasta viimaste

koondisemängude lainel Eesti meestekoondis pidas novembris aasta viimased kohtumised, kui võõrsil mindi valikmängudes vastamisi Belgia ja Tšehhiga. Olulisi matše toimus aga ka kodutandril.

Kohe näha, et vanad sõbrad! Levadia mängu kommenteerinud Rimo

Olemas! Flora tähistab Anorthosise vastu järjekordset tagasitulekut

Hunt (vasakul) meenutas kohtumise järel endiste Nõmme Kalju tiimikaaslaste Maximiliano Uggè ja Robert Kirsiga vanu aegu. Foto: Liisi Troska

kaheväravalisest kaotusseisust. Markus Soometsa pilk võiks aga betoonseina läbistada! Foto: Jana Pipar

Ups! Rauno Alliku paistab olevat võitluses Mihhail Babitševiga pallist mööda löönud. Või oligi nii mõeldud? Foto: Jana Pipar

JALKA DETSEMBER 2021

Naiste meistrivõistluste otsustavas lahingus Flora ja Saku Sportingu vahel ei jõudnud mängijad veel higigi lahti saada, kui juba määrati florakate kasuks penalti. Kelly Rosen, Mari Liis Lillemäe ja Getter Saar tormasid penalti teeninud Lisette Tammikut püsti aitama. Foto: Jana Pipar

KLÕPSUD

Näpuga pole teise peale küll ilus näidata, aga Sergei Zenjov teab väga hästi, kes karistusalas muru üles kündis!

Foto: Jana Pipar

Ootamatu külaline koondise treeningul! Hollandis väisas üht Eesti

Natuke joogat mängueelses trennis ei tee ju paha! Aga huvitav, mida

koondise trenni kohalik koer, kes kõigile ka oma tehnikat demonstreerida soovis. Foto: Jana Pipar

võib Henrik Pürg siin küll parasjagu mõelda?

Tšehhi noored jalgpallisõbrad olid mängule kaasa võtnud plakatid, millega paluti endale Eesti mängijate särke.

Foto: Jana Pipar

2021 DETSEMBER JALKA

AJALUGU

1954 ja 1958:

suurüllatus ja kuninga debüüt Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: järgmise aasta lõpus Kataris toimuva MM-finaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjekorras: seekord on luubi all 1954. ja 1958. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame tuleva aasta novembris, kui Kataris 2022. aasta turniiril pall mängu pannakse! Tekst: Raul Ojassaar Hetk enne

MM 1954: väravasadu ja Berni ime Teisest maailmasõjast ei olnud möödas kümmet aastatki ning maailm oli suures laastus jagunenud Idaks ja Lääneks – seetõttu sobis väike ja neutraalne Šveits MMi korraldajana kui rusikas silmaauku. Šveitslased suutsid erinevalt nelja aasta tagusest ajast osalema meelitada ka raudse eesriide tagused riigid ning kokkuvõttes sai öelda, et ükski toonane jalgpalli suurjõud võistlustelt kõrvale ei jäänud – kõik ei mahtunud lihtsalt finaalturniirile. Rootsi koondis, kes jäi endiselt truuks amatörismile, oli valikturniiril üks märgilisemaid põrujaid – nelja aasta tagune finalist ei suutnud amatööridest koondisega senist taset hoida ning jäi alla Belgiale. Suurima üllatusena ei õnnestunud kohta 16 seas tagada aga Hispaanial: nende valikgrupp koosnes vaid neist ja Türgist ning kahe omavahelise mängu järel pidi selguma finaalturniirile pääseja. Hispaanlased võitsid kodus 4 : 1, ent jäid võõrsil 0 : 1 alla. Neutraalsel pinnal Roomas peetud kolmandas kohtumises jäi lisaajal matš 2 : 2 viiki ning edasipääseja otsustas loos, kus fortuunaks oli kohalik 14aastane poiss Luigi Franco Gemma. Õnn saatis Türgit. Esimest korda toimusid reaalsed valikmängud Lõuna-Ameerikas, kus Brasiilia Paraguayd ja Tšiilit edestas. Põhja- ja Kesk-Ameerika tsoonis saatis edu Mehhikot, Aasias suutis Lõuna-Korea Jaapanit edestada. Sealjuures mängiti mõlemad omavaheli-

JALKA DETSEMBER 2021

finaali: koondiste kaptenid Fritz Walter (valges) ja Ferenc Puskás (paremalt teine) kohtunike brigaadiga. Foto: imago / Pressefoto Baumann / Scanpix

sed matšid Tōkyōs, sest Lõuna-Korea president ei lubanud endiseid okupante oma riigi pinnale. Korealaste teekond MMile oli sealjuures omaette sündmus: teisest maailma otsast lendasid nad Šveitsi kokku 55 tundi, tehes selle jooksul seitse(!) peatust või ümberistumist. Kohale jõudes oli nende esimese kohtumiseni aega 72 tundi ning puhkamise asemel otsustas peatreener, et tiim tuleb hoopis ränkraske trenniga üles äratada…

Totter alagrupisüsteem

Nagu mitmel eelmisel turniiril kombeks, otsustas FIFA ka seekord katsetada uudse turniirisüsteemiga. Kuigi tagasi pöörduti praeguseni tavalise süsteemi juurde, kus alustatakse alagrupiturniiriga ja lõpetatakse karikasüsteemiga, siis mingisugusel põhjusel – ehk selleks, et meeskondade koormust vähendada? – märgiti igas grupis kaks meeskonda asetatud tiimiks ja kaks mitteasetatud tiimiks. Asetuste mõte oli aga selles, et neljaliikmelistes gruppides ei pidanud seepärast kõik meeskonnad üksteisega üldse läbi mängimagi – alagrupiturniir koosnes kahest voorust, kus igas mängus olid vastamisi üks asetatud ja teine asetamata meeskond. Viike üritati alagrupis vältida – kui 90 minutit lõppes viigiga, mängiti juba alagrupiturniiril ka lisaaeg; kui ka see jäi viiki, läks tabelisse mõlemale tiimile üks punkt. Kui lõpuks jäid kaks meeskonda alagrupist teisele-kolmandale kohale samade punktide peale, pidid nad omavahel pidama lisamängu, et edasipääseja välja selgitada.

AJALUGU Nagu arvata võib, tekitas pentsik süsteem nii segadust, kriitikat kui sobinguvõimalust. Juba esimeses grupis sai asetatud Prantsusmaa avamängus ootamatu kaotuse Jugoslaavialt, mis tähendas, et teises voorus piisas vaid Brasiilial ja Jugoslaavial viiki mängida, et mõlemale oleks edasipääs kindlustatud. Prantslased said samal ajal küll 88. minuti väravast Mehhiko üle magusa 3 : 2 võidu, kuid enam polnud see nende teha: 1 : 1 tulemus brasiillaste ja jugoslaavlaste vahel viis nood mõlemad edasi kaheksa sekka. Lisamängu läks tarvis kahes alagrupis: grupis 2 alistas Lääne-Saksamaa Türgi 7 : 2, grupis 4 tuli Šveitsil Itaalia vastu oma paremust tõendada.

Maagilised madjarid

Juba enne turniiri oli väga selge tiitlisoosik Ungari koondis. Finaalturniirile sõitsid ungarlased fantastilise seeria järel, kus oldi alates 1949. aasta maist (tuletame meelde: poliitilistel põhjustel ungarlased 1950. aasta MMil ei osalenud) saadud 37 kohtumisel vaid üksainus kaotus. Selle rea sisse jäi ka kuulus 1953. aasta kohtumine Inglismaaga, mis 6 : 3 võideti – see tähistas esimest korda, kui inglased pidid Wembley staadionil Mandri-Euroopa meeskonna paremust tunnistama. Ferenc Puskáse, Sándor Kocsise, Nándor Hidegkuti ja József Zakariáse meeskond alustaski MMi paremini, kui ükskõik milline teine meeskond varem või hiljem seda suutnud on. Avamängus purustati lõunakorealased suisa 9 : 0, teises mängus käidi Lääne-Saksamaast üle skooriga 8 : 3. 17 väravat kahe mänguga! 11 tabamusega turniiri parimaks väravakütiks tulnud Kocsis oli selleks hetkeks löönud juba seitse kolli! Paraku tabas ungarlasi selles 8 : 3 võidumängus oluline tagasilöök: sakslaselt Werner Liebrichilt saadud löök tegi Puskáse kannale nii palju haiget, et tal tuli mitmeks matšiks pealtvaatajaks jääda. Sugugi halvasti ei alustanud ka tiitlikaitsjad uruguaylased: Tšehhoslovakkia ja Šotimaa üle võeti 2 : 0 ja 7 : 0 võit, samamoodi puhaste paberitega läbis sama grupi Austria. Šotlased jäid pärast avamängu 0 : 1 kaotust Austriale sealjuures ilma peatreenerist, sest alaliidus pettunud Andy Beattie otsustas ameti maha panna. 22 lubatud mängija asemel läkitas Šotimaa vutiliit MMile vaid 13 mängijat, sealjuures ei olnud kaasas ühtegi Glasgow Rangersi pallurit, kes olid samal ajal hoopis Põhja-Ameerika turneel raha teenimas. Grupis 4 elas väikestviisi ehmatuse üle Inglismaa, kes avamängus Belgia vastu 4 : 4 viigiga piirdus, kuid teises matšis korraldajamaast Šveitsist jagu sai ja edasi marssis. Sealjuures suutsid šveitslased, nagu enne mainitud, asetatud Itaalia vastu hoopis ise veerandfinaalipileti noppida.

Avanesid nii väravaluugid…

MM 1954

Poolfinaalid Lääne-Saksamaa – Austria 6 : 1 Ungari–Uruguay 4 : 2 (l.a)

Kui turniir lõppes tohutus vihmasajus, siis suurem osa võistlustest mängiti seevastu ebašveitsilikult palavas. Termomeetrid näitasid Lausanne’is kohtumise eel lausa 40 soojakraadi, kui naabrid Austria ja Šveits seal oma veerandfinaali mängima hakkasid. Ja milline mäng see oli! 35 000 pealtvaataja ees möödus esimene veerandtund küllaltki rahulikult, kuid siis läks andmiseks: 16. minutil läks Šveits juhtima ning vaid kolm minutit hiljem oli seis juba 3 : 0! Austerlased ei olnud aga sellest liialt löödud: väravad 25., 26. ja 27. minutil (!) viigistasid seisu ning juba 34. minutiks hoiti hoopis ise kaheväravalist eduseisu! Šveits jõudis küll kahel korral veel ühe värava kaugusele, kuid Austria 7 : 5 võit on siiani MM-finaalturniiride ajaloo resultatiivseim, 5 : 4 lõppenud esimene kolmveerandtund aga resultatiivseim poolaeg. Tohutu kuumus ja kõrvetav päike painasid mõlemat meeskonda, kuid ilmselt oli see kodumeeskond Šveits, keda pidi see rohkem mõjutama: lisamängu tõttu alagrupis mängisid nad üheksa päeva jooksul juba neljandat matši. Šveitslaste kapten Roger Bocquet kukkus mängu lõpus suisa kokku, kusjuures selle kohta on erinevaid andmeid: osa allikaid räägib, et ta sai vastaselt küünarnukihoobi, teised kirjeldavad kuumarabandust ning kolmandad panevad selle ajukasvaja arvele, mis Bocquet’l turniiri järel avastati. Õnneks sai seda opereerida ning mees elas 72aastaseks.

Kolmanda koha mäng Austria–Uruguay 3 : 1

…kui taevaluugid

Alagrupiturniir Grupp 1 Brasiilia 3 Jugoslaavia 3 Prantsusmaa 2 Mehhiko 0 Grupp 2 Ungari 2 Lääne-Saksamaa 2 Türgi 2 Lõuna-Korea 0 Grupp 3 Uruguay 4 Austria 4 Tšehhoslovakkia 0 Šotimaa 0 Grupp 4 Inglismaa 3 Šveits 2 Itaalia 2 Belgia 1

Playoff Veerandfinaalid Lääne-Saksamaa – Jugoslaavia 2 : 0 Austria–Šveits 7 : 5 Ungari–Brasiilia 4 : 2 Uruguay–Inglismaa 4 : 2

Finaal Lääne–Saksamaa – Ungari 3 : 2

Vaid päev hiljem Bernis toimunud veerandfinaal Ungari ja Brasiilia vahel mängiti aga hoopis paduvihmas ning sellest sai MM-ajaloo üks kurioossemaid kohtumisi – aga sugugi mitte ilma või väravate poolest. Ungarile määratud vastuolulise penalti järel tormasid Brasiilia ametnikud ja ajakirjanikud protestiks väljakule ning sattusid konflikti kohaliku politseiga. Märul läks lahti ka väljakul, kus brassid ungarlasi jõhkrate vigadega kostitama asusid. 71. minutil saatis kohtunik mõlemast meeskonnast ühe mehe kaklemise tõttu varakult duširuumi, kaheksa minutit hiljem järgnes neile ka Brasiilia ründaja Humberto, kes oli teinud mitu ränka viga. Hoolimata sellest, et ragisesid postid-latid, ei suutnud Brasiilia kaotusseisu tagasi mängida ning lõpuvile kuulutas ungarlaste 4 : 2 võitu – ent sündmused polnud sellega lõppenud. Tüli norisid nii Brasiilia fotograafid, fännid kui mängijad, kahe võistkonna vahel läks tunnelis tõsiseks madinaks. Lõhuti üks aken ja kaks ust, Ungari peatreener Gusztáv Sebes sai näole sellise haava, mida tuli nelja õmblusega lappida. Vigastuse tõttu väljakul 2021 DETSEMBER JALKA

mitte käinud Puskásele löödi pudeliga näkku kaheksasentimeetrine haav, esmaabi vajas isegi Ungari jalgpalliliidu president. Teised veerandfinaalid sedavõrd dramaatilised polnud: Uruguay alistas Inglismaa 4 : 2, Lääne-Saksamaa Jugoslaavia 2 : 0. Poolfinaalis Ungari ja Uruguay vahel oli kohalik politsei kohal kõrgendatud valmisolekus, et järjekordne massikaklus ära hoida. Selle asemel said nad nautida hoopis tõeliselt puhast, ilusat ja ausat jalgpalli. Ungari läks 47. minutiks 2 : 0 juhtima ning domineeris mängu, kuid Uruguay näitas täpselt samasugust sisu nagu neli aastat varem, kui nad lausa neljal korral kaotusseisust välja tulid. Kodustatud argentiinlase Juan Eduardo Hohbergi kaks väravat mängu viimasel veerandtunnil võrdsustasid seisu, kusjuures teise tabamuse järel moodustasid uruguaylased sellise külakuhja, et Hohberg kaotas selle all korraks teadvuse! Lisaajal jäid siiski peale madjarid: Sándor Kocsise kaks peaga löödud väravat olid Uruguayle liiast ning ungarlased olid 4 : 2 võiduga finaalis. Uruguayle tähistas see ühtlasi nende esimest kaotust MM-finaalturniiridel üldse – 1930. ja 1950. aastal olid nad ju tulnud võitjaks, 1934. ja 1938. aastal aga loobusid osalemisest. Teise poolfinaali eel vaadati üllatajat Lääne-Saksamaad skeptiliselt. Kogu turniiri jooksul olid nad ju võitnud vaid Türgit ja Jugoslaaviat. Austria vastu näidati aga tõeliselt oma sisu: hoolimata sellest, et austerlased olid kerged soosikud, rokkisid sakslased täiega: lõppskoor 6 : 1 tähistas Lääne-Saksamaa võimsat triumfi. Sealjuures oli emb-kumb vendadest Fritz ja Ottmar Walterist kõigi kuue tabamuse puhul kas lööjaks või sööduandjaks.

Berni ime

Finaalkohtumine toimus 4. juulil Bernis taas meeletus vihmasajus, mis sobis eelkõige sakslastele – tehnilised ungarlased eelistanuks kuiva ilma. Peale

Ungari ründeäss Ferenc Puskás surub kätt FIFA presidendi Jules Rimet’ga, kelle 25aastane ametisoleku aeg lõppes finaalturniiriga. Foto: imago spordfotodienst / Scanpix

füüsilisuse rääkis sakslaste kasuks ka see, et nad kasutasid tuttuusi Adidase putsasid: tol ajal olid need revolutsioonilised, sest kaalusid poolteise kilogrammi asemel vaid 700 grammi ja olid keeratavate korkidega, mis tähendas ungarlastest palju paremat pidamist. Sellest hoolimata oli Ungari selge soosik: tuletame meelde, et alagrupis lõppes samade meeskondade duell madjarite kindla 8 : 3 võiduga. Vaatamata sellele sai pakkudelt paremini minema Ungari – juba kaheksandaks minutiks asusid nad 2 : 0 juhtima, kusjuures avavärava lõi Ferenc Puskás, kes oli hoolimata segavast vigastusest seekord platsil. Sakslased ei jäänud aga võlgu: järgmise kümne minutiga suutsid nad Max Morlocki ja Helmut Rahni väravatest viigistada. Seis 2 : 2 püsis pikalt – ungarlased tabasid vahepeal nii posti kui latti, häid tõrjeid tegi sakslaste väravasuul Toni Turek. Kohtumine sai dramaatilise lõpu: 84. minutil viis Rahni täpne löök karistusala joonelt sakslased juhtima, kuid sisuliselt järgmisel rünnakul suutis Puskás viigistada. Ent luges vaid Rahni tabamus: Puskásele vilistati suluseis! Ungarlased võisid neli aastat maailma jalgpalli valitseda ning ka finaalis olla domineerivamaks pooleks, kuid maailmameistriks krooniti hoopis Lääne-Saksamaa. „Kallid kuulajad, uskuge mind, mul on raske rääkida, kuid tunnistagem: Lääne-Saksamaa mängis väga ausalt ja võitis teenitult. Püsisime kaotuseta neli aastat, aga nüüd jäime vastasele alla. See ei ole tragöödia, mu kuulajad… see on lihtsalt kaotus jalgpallimängus,“ resümeeris nukralt Ungari raadioreporter György Szepesi lõpuvile järel.

Fakte 1954. aasta MMi kohta ^ Tegu on senimaani läbi aegade kõige resultatiivsema MMiga: keskmiselt löödi ühes kohtumises lausa 5,38 väravat! ^ Esimest korda kanti jalgpalli MMi üle televisioonis. ^ Inglismaa koondise eest tegi veerandfinaalis oma viimase kohtumise MM-finaalturniiril legendaarne Stanley Matthews, kes oli 39aastaselt turniiri vanim mängija. See ei tähendanud aga sugugi seda, et Šveitsi turniir oleks olnud tema karjääri luigelaul – kaks aastat hiljem võitis ta 41aastaselt läbi aegade esimese Ballon d’Ori, vägeva karjääri lõpetas ta aga alles 1965. aastal 50aastasena! ^ Teel MM-tiitlini kohtus Lääne-Saksamaa ainult teiste Euroopa tiimidega. See on ainus kord, kui maailmameistriks tulnud meeskond ei ole pidanud vastamisi minema ühegi koondisega väljastpoolt oma maailmajagu. ^ Üks päev enne turniiri algust asutati Baselis Euroopa jalgpalliliit UEFA.

–16

väravat lõi turniiri parim väravakütt Sándor Kocsis, kes sai oma koondisekarjääris lõpuks 68 mänguga kirja lausa 75 tabamust!

jäi kõigest kaks kohtumist pidanud Lõuna-Korea koondise väravate vahe. See on siiani MM-finaalturniiride negatiivne rekord.

väravat lõi Ungari koondis turniiri jooksul kokku – see on siiani kõigi aegade parim tulemus.

JALKA DETSEMBER 2021

AJALUGU Kohtumise järel hakkasid levima kuuldused, et sakslased olid võiduks kasutanud dopingut. Kuigi toona ei tuntud mõistet „keelatud ained“, rääkis Puskás, kuidas nägi vastaste riietusruumis süstlaid. Meeskonna arst tõdes veel 50 aastat hiljem, et palluritele anti vaid C-vitamiini, mängijad ise meenutasid aga, et süstiti ka glükoosi. 2010. aastal spekuleeris Leipzigi ülikooli uurimus, et mängijate teadmata võidi neile süstida ka metamfetamiini, mida kasutati ka maailmasõjas sõdurite ergutamiseks.

MM 1958: Brasiilia ässad tutvustavad end maailmale Neli aastat hiljem valiti MMi korraldama taas neutraalne riik: Šveitsilt võttis teatepulga üle Rootsi, mis tagas selle, et taas ei jäänud poliitilistel põhjustel ükski riik võistlustelt eemale. Seekord lõi kaasa isegi Nõukogude Liit, kes oli kaks aastat varem Melbourne’is tulnud olümpiavõitjaks. Valikturniir tõi taas kord kaasa nii mõnegi üllatuse. Lõuna-Ameerikas jäi edasipääsust ilma näiteks eelmise turniiri poolfinalist Uruguay, kes jäi valikgrupis Paraguay seljataha, teist korda järjest põrus valikturniiril Hispaania, kelle arvelt sai seekord edasi Šotimaa. Hispaanlaste eemalejäämine oli seda kummalisem, et nende klubijalgpall samal ajal õitses – nii Real Madrid kui FC Barcelona võitsid sel ajal eurokarikaid. Üllatav komistaja oli ka Itaalia, kes jäi valikgrupis alla Põhja-Iirimaale. Sealjuures lükati nende otsustav Belfastis peetud kohtumine esialgu edasi, sest ungarlasest kohtunik ei jõudnud Londonis valitsenud udu tõttu õigeks ajaks mängule kohale. Selle asemel pidasid võistkonnad 2 : 2 viigiga lõppenud sõpruskohtumise. Kuu aega hiljem peetud päris valikmängu võitsid põhjaiirlased aga 2 : 1 ning kindlustasid endale esimese MM-pääsme – sealjuures oleks viik itaallased edasi viinud. Olulised muutused olid aga toimunud kahes tugevas koondises. Inglismaa meeskonda räsis 1958. aasta 5. veebruaril toimunud lennuõnnetus, kus hukkus suur osa Manchester Unitedi koosseisust. Ungari koondise liidrid olid aga 1956. aasta riigipöördekatse järel välismaale pagenud: 1954. aasta MMi kangelased Ferenc Puskás, Sándor Kocsis ja Zoltán Czibor reisisid Budapesti Honvédi mängijatena Hispaaniasse Bilbao Athleticuga mängima ning tagasi kodumaale enam ei pöördunudki. Puskás liitus Real Madridiga, Kocsis ja Czibor Barcelonaga.

FIFA tahtis turniiri ajal reegleid muuta

Kuigi suures plaanis jäi turniiri formaat endiseks, otsustas FIFA võistlussüsteemi taas pisut kohendada. Nelja aasta eest segadust tekitanud kahevooruline alagrupiturniir visati prügikasti ning naasti loogilise lahenduse juurde, kus alagrupis mängivad kõik kõigiga korra läbi. Kuigi

Garrincha Walesi koondislasest Mel Hopkinsist mööda triblamas. Foto: AFP/Scanpix

viigilahutajana kasutati ka väravate vahe „eelkäijat“ väravasuhet (löödud väravad jagatud endale lastud väravatega), otsustati, et kui alagrupis jäävad võrdsetele punktidele teise ja kolmanda koha meeskonnad, korraldatakse lisamäng. Sealjuures ei olnud reeglid turniiri eel lõplikult paigas ning isegi alagrupimängude ajal debateeriti, millist lahendust kasutada. FIFA otsustaski enne alagrupiturniiri teist vooru lisamängudest loobuda, kuid Rootsi jalgpalliliidu protesti peale muudeti otsust. Ühest küljest leidsid rootslased, et on vale võistluste ajal reegleid muuta, teisalt soovisid nad lisamängude pealt tulu teenida. Uue lahendusena kasutati geograafilist printsiipi, mis tähendas seda, et igasse gruppi loositi üks koondis Ameerikast, üks Lääne-Euroopast, üks Ida-Euroopast ja üks Briti saartelt. Põnevas esimeses alagrupis läkski lisamängu kohe tarvis – Põhja-Iirimaa alistas selle abil lisaajal Tšehhoslovakkia. Tiitlikaitsja Lääne-Saksamaa oli endiselt tugev ning võitis grupi hoolimata sellest, et nii Tšehhoslovakkia kui Põhja-Iirimaaga mängiti viiki. Sakslastel olid küll paljud maailmameistrid koondisega lõpparve teinud, ent seeeest tõstis pead 21aastane ründaja Uwe Seeler. Üllatusena jäi grupis viimaseks Argentina, kes 24aastase pausi järel taas MMist osa võttis – mitu nende tugevat mängijat oli turniiri eel Euroopasse klubijalgpalli mängima siirdunud ning seega koondiseringist väljas. Viimases mängus saadud 1 : 6 kaotus Tšehhoslovakkialt oli sedavõrd häbistav, et nende peatreener Guillermo Stábile pani selle järel ameti maha. Ameti, mida ta oli pidanud alates 1939. aastast! Mäletatavasti oli Stábile kaheksa kolliga kõige esimese MMi parim väravakütt, kusjuures need neli kohtumist, mis ta 1930. aasta turniiril pidas, olidki tema koondisekarjääri ainsad. 2021 DETSEMBER JALKA

AJALUGU Teises grupis näitas end heast küljest Prantsusmaa, kes oli turniiriks väga põhjalikult valmistunud – Rootsi saabuti juba 19 päeva enne turniiri algust ning selle märgiks kihutati Paraguay võrku kohe avamängus lausa seitse väravat. Sealjuures jäädi 50. minutil 2 : 3 kaotusseisu, kuid võideti lõpuks 7 : 3. Hoolimata napist kaotusest Jugoslaaviale võideti lõpuks alagrupp, iseäranis särasid ründemängijad Just Fontaine ja Raymond Kopa. Kolmandas grupis oli heal tasemel korraldaja Rootsi, kes oli viimaks loobunud amatörismist ja kutsunud koduse turniiri puhul koondisesse kõik oma paremad pojad, kes välisklubides profileiba teenisid. Otsus õigustas end täielikult, sest kahes esimeses mängus saadud võidud Mehhiko ja Ungari üle kindlustasid rootslastele edasipääsu. Teisena sai edasi Wales, kes esialgu kõigi vastastega viiki mängis, ent lisamängus Ungari vastu kaotusseisust välja tuli ning 2 : 1 võiduga koha veerandfinaali lunastas.

Tulnukas väljakul!

MM 1958 Alagrupiturniir Grupp 1 Lääne-Saksamaa 4 Põhja-Iirimaa 3 Tšehhoslovakkia 3 Argentina 2 Grupp 2 Prantsusmaa 4 Jugoslaavia 4 Paraguay 3 Šotimaa 1 Grupp 3 Rootsi 5 Wales 3 Ungari 3 Mehhiko 1 Grupp 4 Brasiilia 5 NSV Liit 3 Inglismaa 3 Austria 1

Playoff Veerandfinaalid Brasiilia–Wales 1 : 0 Prantsusmaa – Põhja-Iirimaa 4 : 0 Rootsi – NSV Liit 2 : 0 Lääne-Saksamaa – Jugoslaavia 1 : 0

Neljandat alagruppi oodati kannatamatult, sest kolmik Brasiiliast, NSV Liidust ja Inglismaast tõotas väikestviisi surmagruppi. Sisuliselt autsaideri rolli jäänud Austria andis esialgu sisse lausa protesti: meie alagrupp on liiga tugev! Mõistagi kõlas see kurtidele kõrvadele. Poolfinaalid Brasiilia–Prantsusmaa Kui avavoorus alistas Brasiilia Austria 5:2 mänguliselt 3 : 0, siis samal ajal leppisid Rootsi – Lääne-SaksaNSV Liit ja Inglismaa põnevas kohtumimaa 3 : 1 ses 2 : 2 viiki. Inglased olid sealjuures veel teise poolaja keskel 0 : 2 taga, ent suutsid Kolmanda koha mäng mängu lõpus viigistada. Viiki lepiti järgPrantsusmaa – Lääne-Saksamaa 6 : 3 mises voorus ka Brasiiliaga, kui esimest korda MMi ajaloos ei löödudki kohtumises Finaal väravaid. Brasiilia–Rootsi 5 : 2 Ootamatult keeruliseks kujunes inglastele viimase vooru matš Austriaga, keda oli neil vaja võita. Kahel korral jäädi austerlaste vastu kaotusseisu, Derek Kevani viigivärav tõi neile küll punkti, kuid mitte veel edasipääsu, sest Nõukogude Liiduga jäädi võrdsete punktide peale, mis tähendas lisamängu. Brasiilia koondis tegi kolmandaks alagrupimänguks NSV Liiduga koosseisus kaks muudatust: peatreener Vicente Feola saatis väljakule ründajad Garrincha ja Pelé. Kohtumise algus ennustas NSVLile õuduste õhtut: esimesel minutil tabas posti Garrincha pealelöök, teisel minutil kolistas teist posti Pelé sooritus. Kui kolmandal minutil Vavá Brasiilia juhtima viis, võis tunduda, et vähem kui kümne tabamusega brasiillased ei piirdu. Tegelikult skoor nii suureks ei paisunud – kuigi NSVLi Eestist pärit kapten Igor Netto oli vigas-

JALKA DETSEMBER 2021

tuse tõttu püstihädas ründajate taltsutamisega, olid brasiillased raiskavad ning keskendusid aeg-ajalt hoopis vastase lollitamisele, selle asemel et väravaid lüüa. 77. minutil vormistas seesama Vavá lõppskooriks 2 : 0, kuid tema asemel räägiti vaid Garrinchast ja Pelést. NSV Liidu peatreener Gavriil Katšalin tõdes kohtumise järel suisa, et peab Garrinchat tulnukaks! Miks ei mänginud Garrincha ja Pelé aga Brasiilia esimeses kahes kohtumises? Vastus on suhteliselt lihtne: neid ei peetud selle jaoks piisavalt küpseks. 17aastast Peléd pidas koondise psühholoog lihtsalt lapsikuks (lisaks segas teda ka põlvevigastus), 24aastane Garrincha oli aga keerulisem isiksus: vaesest perest pärit pallivõlur oskas vaevu lugeda-kirjutada ega suutnud taktikalisi nüansse mõista, pealegi jahtis ta pidevalt naisi. Esimeses kahes mängus pingile jätmisega karistas Feola teda aga hoopis turniiri eel juhtunu eest. Treeningmängus Fiorentina klubi vastu oli Garrincha mööda triblanud kahest kaitsjast ja väravavahist, ent jäi palliga väravajoonel seisma – kui kaitsjad lõpuks talle lähemale jõudsid, koksas ta palli kannaga ülbelt väravasse, ning Feola oli selle tõttu lausa marus. Brasiilia kõrval selgus teine edasipääseja seega lisamängus: seal oli NSVL Inglismaast 1 : 0 üle. Inglismaa press süüdistas kaotuses peamiselt peatreener Walter Winterbottomit, kes polnud mingil põhjusel üheski mängus platsile saatnud tõusvat tähte Bobby Charltonit.

Lisamängud neelavad energia

Veerandfinaalide ajal sai selgeks, et alagrupiturniiri raames lisamängude pidamine ei ole kõige mõistlikum mõte: kõik kolm meeskonda, kes lisamängu abil veerandfinaali pääsesid, said veerandfinaali eel vaid ühe(!) puhkepäeva ning ei olnud seejärel mõistagi enam löögihoos. Turniiri eel üheks soosikuks peetud NSV Liit kaotas võõrustajale Rootsile, Põhja-Iirimaa, kes sai „puhkepäeva“ sisustada 500kilomeetrise bussisõiduga, võttis Prantsusmaalt vastu 0 : 4 ketuka. Kõige suuremat vastupanu suutis vastasele osutada Wales, kes püsis tänu väravavaht Jack Kelsey hiilgemängule Brasiilia vastu pikalt mängus sees ning kaotas lõpuks Pelé väravast vaid 0 : 1. Sama skooriga sai Lääne-Saksamaa jagu Jugoslaaviast. Poolfinaalid pakkusid aga taas väravaid. Brasiilia ja Prantsusmaa kohtumine pidanuks tegelikkuses olema tasavägisem, kui skoor näitab: 1 : 1 seisul sai 35. minutil vigastada Prantsusmaa kaitsetala Robert Jonquet. Kuigi talle manustati valuvaigistav süst, oli Jonquet kogu ülejäänud kohtumise sisuliselt kasutu, longates paremal

AJALUGU Brasiilia, viimaks ometi

äärel edasi-tagasi – vahetuste võimalust toona jalgpallis veel ei olnud. Hiljem selgus haiglas, et näost kaamel Jonquet’l oli pindluu kahest kohast murdunud. Olukorra kasutas suurepäraselt ära aga Pelé, kes sai läbi aegade noorima mängijana MMil kirja kübaratriki ja aitas Brasiilia finaali. Teine poolfinaal Rootsi ja Lääne-Saksamaa vahel kujunes tulisemaks. Esialgu ei tahtnud rootslased mängule üldse sakslastest toetajaid lubada ning keeldusid neile ettenähtud tribüüni eraldamast, mille peale ähvardasid sakslased üldse mitte väljakule tulla. Seejärel rootslased küll leebusid, kuid pahameelt tekitati tribüünil, kus rahvuslike hüüdlausete ja lippudega fännikoordinaatorid kütsid rahvast üles rahvusvahelisele maitsele liiga natsionalistlikult. Ka väljakul kiskus teravaks: vastast löönud sakslane Erich Juskowiak eemaldati väljakult. Väravaid lõid rohkem rootslased: pikalt püsis seis 1 : 1, kuni rootslased viimase kümne minutiga sotid selgeks tegid ja 3 : 1 võitsid. Pronksikohtumine kujunes väravapeoks: Lääne-Saksamaa lõi küll kolm väravat, aga sai kolmeväravalise kaotuse, sest prantslased eesotsas neli korda skoori teinud Just Fontaine’iga olid rünnakul suurepärases hoos. Fontaine’i 13 väravat ühel MMil on senini valitsev rekord.

Brasiilia koondis võidukarikaga. Foto: Pressens Bild / TT / Scanpix

Finaali eel olid rootslased võrdlemisi positiivselt meelestatud: finaal toimus Stockholmis suhteliselt niiskel väljakul, mis sobis paremini just neile. Brasiillased olid kahes eelmises sarnasel pinnasel peetud mängus Inglismaa ja Walesiga olnud ju hädas. Kohtumine algaski kohe 50 000 pealtvaataja rõõmuks Rootsi väravaga – juba neljandal minutil viis Nils Liedholm omad ette. Paraku oli rõõm üürike: Vavá viigistas seisu juba viis minutit hiljem ning viis oma teise tabamusega brasiillased vaheajale napis eduseisus. Teisel poolajal lisas kaks imelist väravat Pelé, skoori tegi ka Mario Zagallo ning lõpuvile kuulutas sambamaa 5 : 2 paremust. „Viienda värava järel ei tahtnud ma enam Pelé vastu kaitses mängida, tahtsin lihtsalt aplodeerida,“ lausus Rootsi kaitsja Sigge Parling. 17aastane ründaja oli tõusmas jalgpallikuningaks! „Nägin 1950. aasta finaali järel esimest korda elus, kuidas mu isa nutab. Lubasin talle siis, et toon Brasiiliale ise tiitli,“ sõnas päevakangelane ise. Brasiilia oli lõpuks ometi maailma parim! Lugude koostamisel on muu hulgas kasutatud FIFA ametlikku MM-ajaloo raamatut „The Official History of the FIFA World Cup“ ja Andres Musta eestikeelset raamatut „Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade“.

Fakte 1958. aasta MMi kohta ^ Brasiilia ja Inglismaa alagrupimäng, mis lõppes 0 : 0 viigiga, oli MM-ajaloo esimene väravateta lõppenud kohtumine. Enne seda oli kõigis 109 kohtumises löödud vähemalt üks värav. ^ 1958. aasta turniir on senimaani ainus kord, kui kõik neli Briti võistkonda (Inglismaa, Šotimaa, Wales, Põhja-Iirimaa) on korraga MM-finaalturniiril osalenud. Varem ei olnud see võimalik, sest nad asetati alati samasse valikgruppi. ^ Rootsi koondise finaali viinud inglane George Raynor on üks vaid kahest peatreenerist, kes on suutnud välismaalasena viia meeskonna MMi finaali. Tema tempu kordas 1978. aastal Hollandi austerlasest loots Ernst Happel. ^ 24aastasest hispaanlasest Juan Gardeazábalist sai sel turniiril läbi aegade noorim peakohtunik, kes MMil vilistanud. ^ Brasiilia finaalis löödud viis väravat on senini MMide rekord.

17 aastat ja 249 päeva

35 aastat ja 264 päeva

vana oli Pelé 1958. aasta MMi finaalis, mis teeb temast aegade noorima finalisti ja noorima väravalööja finaalis.

vana oli Nils Liedholm 1958. aasta MMi finaalis, mis teeb temast aegade vanima väravalööja finaalis.

6-s MM-finaalturniiri mängus järjest tegi skoori Just Fontaine – see on kõigi aegade rekord.

2021 DETSEMBER JALKA

10 AASTAT TAGASI

6000 liitrit

46 väravat

29 esikohta

õlut varus Eesti–Iirimaa kohtumise puhul kaheks päevaks Raekoja platsil asuv Iiri kõrts Molly Malone

sai meistriliiga hooajaga kirja Narva Transi ründaja Aleksandrs Čekulajevs. See on siiani Eesti kõrgliiga rekord.

30 võimalikust teenis aasta parima meesjalgpalluri hääletusel Konstantin Vassiljev. Ainsana oli ühel sedelil Vassiljevist eespool Ragnar Klavan, kes sai kokkuvõttes teise koha.

Valusa kaotuse järelkajad 2 011. aasta detsembrikuu Jalka oli mõistagi haaratud Eesti ja Iirimaa vahelisest EM-valikturniiri playoff-duellist, mis oli toimunud toona novembris ja kahe mängu kokkuvõttes iirlaste paremusega lõppenud. Eestile sai saatuslikuks kodune avamäng, mis nukral moel 0 : 4 kaotati. Hoolimata kaotusest haaras Eestit jalgpallibuum, millesarnast pole nähtud ei varem ega hiljem. „Raske on ette kujutada eufooriat, mis haaranuks ühiskonda siis, kui suutnuksime iirlased alistada. Ka see olnuks ju meile kõigile esp e a m e ve e l õppima makordne kogemus. Praegu saiKõ IK Id e LII gA de tA be LId Kü LA s vä nd rA me rahvusvahelist tähelepanu ja vA Pr us eL ho oA JA Lõ Pe tA mI ne mI Ch imetlust üksnes näpuotsatäie, eL PL At In Kä bI & Kä Ig A nd : LII s JA mA re K Le võrreldes sellega, mis tabanuks ms AL u Postrid: tallin na FC Flora / theo Walco meid finaalturniirile pääsemise tt korral. [---] Paremat mainekujundust kui EM- ja eriti muidugi MM-finaalturniiril osalemine ei saaks soovida ükski riik,“ kirjutas peatoimetaja Indrek Schwede. Suures intervjuus rääkis jalgpalliliidu president Aivar Pohlak muu hulgas sellest, millal saavad oma jalgpallihalli Tartu, Pärnu ja Narva. „Püüame edasi selliselt, et kõneldes nende omavalitsustega Eesti jalgpalli infrastruktuuri arengukavast, tahame jõuda nii kaugele, et halli ehitus pannakse omavalitsuse arengukavasse, pärast mida saab juba tähtaegadest täpsemalt kõnelda,“ sõnas Pohlak. Kümme aastat hiljem teame, et lõpuks on selles osas asjad liikuma hakanud. Õhtulehe ajakirjanik Ott Järvela avaldas pubijalgpallurite manifesti, kus kirjeldas põhjalikult seda, mida kujutab temale kui „kõrtsides jalgpalli vaatamise sügavale sõltlasele“ mõnus kogemus ja miks teda häirib sügavalt pubides laialt levinud komme, kus reklaamitakse välja mängu näitamine, aga tehakse seda ilma helita. „Jah, kõrtsiomanik, sa said õigesti aru – pildist ei piisa, ma tahan ka heli! Ma tahan kuulda, kuidas publik vilistab, rõkkab ja

laulab! Ma tahan kuulda, kuidas kohtunik kasutab oma vilet kui häält! Ma tahan kuulda, kuidas aastaid oma tööd teinud staadioniteadustaja valib hInd 1,85 eur ot 29 KroonI vaikse hetke, et visata oma ülidetsember 2011 nappi teksti sisse mõni eriti äge vimka! Ma tahan kuulda, mida kommentaator (rääkigu ta isegi keeles, millest ma aru ei saa) mängust arvab!“ põrutas Järvela. „Ma olen läikiva karvaga võitleja, kes tahab ampsata värsket, tukslevat ja hammastpaitavalt hõrku jalgpalligurmeed!“ Käbi ja kännu rubriigis olid koos Marek ja Liis Lemsalu (pildil 2001. aastal, kui Marek mängis KristianAIvAr Po hL AK : sandis ja Liis oli üheksa-aastane) ees tI JAL gPA LL Po Le – Marek oli värskelt kommenteevA Lm Is rinud Eestile üliolulist kohtumist Serbia ja Sloveenia vahel, 19aastane Pu LbI tse vA võ ItL eJA hIn ge gA Liis aga võitnud saate „Eesti otsib KA ro L me ts superstaari“. Muu hulgas räägiti Liisi jalgpalluriteest – Norras Brynes vutimänguga alustanud tüdruk mängis lühikest aega ka Eestis Nõmme Kaljus. „Alguses üritasin issi kombel kaitsesse minna, aga siis avastati trennis, et olen kiire tüdruk, ning lõpuks olingi rohkem edurivis. Aga mulle meeldis rohkem kaitses, sest sain palli ära võtta ja oma territooriumi kaitsta, mis oli suur ülesanne,“ rääkis Liis Lemsalu. Eesti meistriks tuli 2011. aastal FC Flora, kes sai kirja oma üheksanda tiitli – sellega tõusti sõjaeelsel ajal Eesti jalgpalli domineerinud Tallinna Spordi kõrvale. Mängijaks luubi all oli toona 18aastane FC Flora ja Eesti U19 koondise keskkaitsja Karol Mets, kaheksal leheküljel toodi ära kõikide liigade tabelid ja statistika. Tippjalgpalli detsembrisse veniva hooaja tõttu avaldame käesoleva aasta nimed ja numbrid seekord jaanuarikuu numbris.

IIrI rebAne vs eestI KAss:

ISSN 1736-7379

JALKA DETSEMBER 2021

2011 DETSEMBER JALKA

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

EESTI KÜPROS UEFA RAHVUSTE LIIGA

24. MÄRTS 2022 KELL 19.00 A. LE COQ ARENA PÄÄSMED PILETILEVIST!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

KOMANDEERING RUBRIIK

Praha klubijalgpalli kolm suurt nime Eelmise sajandi kahe- ja kolmekümnendail aastatel kandideeris Praha linn MandriEuroopa jalgpallipealinna tiitlile ja andis maailmale tippmängijaid. Ka hilisematel kümnenditel sirgus Prahast tähtmängijaid, kellest räägitakse tänaseni. Jalka teeb lugejaga väikese tiiru selle linna klubide ja suurnimede vahel. Tekst ja fotod: Indrek Schwede

esti–Tšehhimaa MM-valikmängul Praha Sparta staadionil lehvisid ühel otsatribüünil lipud, millest kahel oli vastavalt Antonín Panenka ja František Plánička näopilt. Võimalik, et nii ongi koondisemängudel kombeks, aga päris kindlasti nautisid nende lippude lehvitajad asjaolu, et said seda teha vaenlase territooriumil – nimelt on Panenka (Praha Bohemians) ja Plánička (Praha Slavia) Sparta kõige suuremate linnarivaalide tähtmängijad, kunagised maailma absoluutsed tipud. Kuigi mõlema mängija hiilgeaastatest on möödunud aastakümneid, on nad tänaseni sõna otseses mõttes pildil. Näiteks Plánička näopilt kõrgub Slavia staadioni välisfassaadil koos teiste klubi suurustega. Ja Pláničkaga see kuulsuste rivi algab. 1938. aastal võitis Slavia pärast mitut üritust (finalist 1929) Mitropa Cupi, mis oli tolle aja Meistrite liiga (vaata infokasti). Väravavaht Plánička lipp koondisemängul on igati õigustatud, sest aastatel 1934 ja 1938 oli mees Tšehhoslovakkia koondise MM-meeskonna

Slavia kodustaadioni (mahutavus 19 370) fassaadil ilutsevate kuulsuste rivi algab paremalt poolt, kus František Plánička kõrval asub ajastu klubijalgpalli ihaldatuim trofee – Mitropa Cup.

Antonín Panenka vaatab vastu Bohemiansi kodustaadioni Ďolíčeki (mahutavus 6300) seinal.

JALKA DETSEMBER 2021

kapten. Esimesel juhul kaotas Tšehhoslovakkia finaalis väljakuperemeestele itaallastele ja teisel juhul mängis veerandfinaalis Brasiilia vastu suurema osa mängust murtud käeluuga, kuid suutis ka lisaajal puuri puhtana hoida. Kordusmängus, mille slaavlased kaotasid, Plánička ei osalenud. Praha Kassi hüüdnime kandnud Pláničkat on peetud ka maailma kõigi aegade parimaks väravavahiks. Profikarjääri jooksul kaitses ta ainult Slavia värve: kokku 969 korral, millele lisandus 73 koondisemängu.

Penaltilöök mehest endast kuulsam

Teine, kes tänaseni pildil, on Antonín Panenka. Tänapäeval on mehest endast kuulsam tema 1976. aastal EM-finaalmängu penaltiseerias läänesakslastele efektselt sissekoksatud kaarlöök. „Panenkat“ proovivad teha maailma suurimad staarid ja õnnestumise korral on see auasi. Panenka ise mängis oma profikarjääri jooksul ka Austrias, kuid kodumaal kandis ta ainult Praha Bohemians 1905 särki. Panenka mängis Bohemiansi eest 230 mängu (76 väravat) ja koondise eest 59 mängu (17). Klubi on võitnud vaid ühe riigi meistritiitli – 1983. aastal –, kuid on uhke hoiakuga. Sinirohelisel logol paiknev känguru on pärit meeskonna 1927. aastal tehtud turneelt Austraaliasse, kus neile kingiti kaks känguru, mille nad annetasid Praha loomaaiale. Repressiivsetel viiekümnendatel on klubi kandnud ka nimesid nagu Praha Stalingradi Spartak ja Praha Stalingradi Sokol. Praegu on klubi president loomulikult Panenka ise ja tema foto vaatab vastu staadioni seinalt.

KOMANDEERING Eesti–Tšehhimaa MM-mängu päeval on Bohemiansi staadioni Ďolíčeki väravad valla. Väsinud ja laguneva tribüüniga staadion on nagu ajaloomuuseum. Remondi järele kisendava tribüünitaguse pikk vahekäik on täis pikitud 1905. aastal asutatud klubi hiilgemomente. Kõigepealt muidugi klubi president ja endine kuulsus Panenka ise. Talle järgneb seinatäis fotosid teiste tähtmängijate ja tippkoosseisudega. Ďolíčeki ajaloole on pühendatud kümme stendi. 1932. aastal valminud staadioni peatribüüni vastas paiknevad elumajad vaatavad vastu ka aastakümneid tagasi tehtud fotodelt. Praegu vaid 6300 huvilist mahutava staadioni rekordpublik pärineb avamisaastast mängult Praha Sparta vastu – 18 000 pealtvaatajat. Mõistagi pole unustatud 22. augustit 1996. aastal, kui staadionil andis kontserdi Tina Turner. Ďolíčekis on midagi britipärast. Hoolimata oma näilisest mahajäetusest annavad ajaloole pühendatud stendid staadionile väärika ilme. Tšehhimaa meistrisarja keskmik on suutnud säilitada majesteetliku hoiaku, mida aitab paradoksaalsel moel kinnistada isegi poetagust kohtumispaika meenutav armetu-armas

Väsinud Ďolíčeki otsatribüüni juures paikneb Bohemiansi fännidele pühendatud maaling.

VIPi-katusealune – me võime olla vaesed, kuid seisus kohustab!

20. sajandi parim: Josef Masopust

Tšehhoslovakkia 20. sajandi parima jalgpalluri Josef Masopusti skulptuur Dukla staadioni ees – logisev M-täht on paigast vajunud. Masopust on jätnud võimsa jälje klubi, riigi ja maailma jalgpalli ajalukku.

Praha kuulsatest klubidest on Dukla ainus, millega on seotud mõlemad Tšehhimaa jalgpallurid, kellele on omistatud Ballon d’Or. Kui 2003. aastal selle auhinna pälvinud Pavel Nedvěd oli Duklas kõigest laenul ja kodumaa klubidest tegi pikima karjääri Praha Spartas, siis Josef Masopust mängis Duklas aastatel 1952–1968. Ta pallis seal 386 mängu (79 väravat), koondises 63 (10). Dukla on pärast II maailmasõda asutatud armeeklubi ega kuulu sellisena linna aristokraatide – Sparta, Slavia ja Bohemiansi – hulka. Kommunistliku süsteemi soosituna olid tema hiilgeajaks 1960ndad, mil säras ka Masopust. 1962. aastal skooris just tema MM-finaalis Brasiilia vastu avavärava, kuid võita ei õnnestunud. Samal aastal pälvis Masopust esimese sotsleeri pallurina Ballon d’Ori, mis oli toona rohkem tuntud kui Euroopa parima jalgpalluri auhind (ajakirja France Football ringküsitluse põhjal). Masopust on valitud Tšehhoslovakkia 20. sajandi parimaks jalgpalluriks. 31. mail 2012 püstitati Dukla staadioni ette Josef Masopusti monument tähistamaks 50 aasta möödumist nimetatud MM-finaalist. Jalka külastusajal oli uhkel monumendil vaid üks iluviga: mehe perekonnanime esitäht M rippus viltuvajunult samba küljes ja vähegi tugevama tõmbe korral võinuks mõni kelm selle endale suveniiriks taskusse tõmmata. Monumendi ümber on nii Masopusti kui ka teiste tuntumate Dukla mängijate pronksivalatud jalajäljed, mõne puhul ka käejälg. Klubi mängib kolmandat aastat riigi tugevuselt teises liigas.

Mis on Mitropa Cup? Mitropa on lühend Kesk-Euroopast, aga itaallased nimetasidki seda karikasarja lausa Copa Europaks. 1927. aastal alustatud Mitropa Cupil on oluline roll Euroopa (maailma) jalgpalli arengus. Võistlusel osales Mandri-Euroopa koorekiht, eelkõige Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia klubid. Nende kolme riigi jalgpalli nimetati Doonau koolkonnaks. Aastase vahega alates 1924. aastast legaliseeriti neis riikides professionalism ja asutati profiliigad, mis andis neile teiste ees edumaa. Mitropa Cupil osalesid ka Itaalia, Šveitsi, Jugoslaavia ja Rumeenia klubid. Võistlused olid erakordselt populaarsed ja neist tehti raadioülekanded. Pärast II maailmasõda võistluse tähtsus vähenes ja kui said alguse UEFA karikasarjad, marginaliseerus see täiesti. Viimane Mitropa Cup toimus 1991. aastal. Jutuks olevatest klubidest on peale Slavia võitnud nimetatud auhinna Sparta (1927, 1935, 1964). Dukla oli finalist 1955. ja Bohemians 1987. aastal. Sparta oli finalist 1930 ja 1936.

Ďolíčeki VIPi-sektori väike katusealune. 2021 DETSEMBER JALKA

LISAAEG Detsembrikuu sünnipäevad 01.12 Lembit Rajala

01.12 Vitali Leitan

02.12 Mati Püü

02.12 Otto-Robert Lipp

03.12 Risto Eelmaa

03.12 Leonid Arhipov

04.12 Aivar Gutmann

04.12 Marco Lukka

04.12 Kethy Õunpuu

05.12 Argo Arbeiter

05.12 Karl Palatu

05.12 Nikolai Mašitšev

05.12 Ilja Antonov

06.12 Enn Läänmäe

06.12 Kevin Kaivoja

07.12 Raili-Raine Ellermaa

07.12 Denis Petrov

08.12 Sander Kapper

09.12 Elizaveta Rutkovskaja

09.12 Martin Taska

11.12 Kaido-Meinhard Kukli

11.12 Rain Tölpus

11.12 Henri Järvelaid

11.12 Mark Edur

12.12 Are Altraja

12.12 Heigo Niilop

13.12 Anni Rahula

13.12 Andreas Raudsepp 14.12 Eesti Jalgpalli Liit

28 100

14.12 Tauno Tekko

14.12 Tauno Rämson

15.12 Imbi Hoop

17.12 Henri Anier

18.12 Heigo Paglant

20.12 Argo Zirk

20.12 Maarja Virula

21.12 Taivo Keinast

23.12 Kert Küttis

25.12 Atko Väikmeri

26.12 Daniel Meijel

26.12 Birjo Rasmussen

27.12 Tõnu Metsson

27.12 Joel Indermitte

28.12 Marko Kuusik

28.12 Maksim Smirnov

28.12 Edgar Tur

29.12 Vjatšeslav Zahovaiko

30.12 Aivar Vood

31.12 Kristiina Lind

31.12 Pelle Pohlak

31.12 Siret Räämet

31.12 Pavel Dõmov

JALKA DETSEMBER 2021

Karikatuur: Meelis Naudi

Brasiilia presidendi naeruväärne vale Eks me kõik ole harjunud, et poliitikud valetavad – eriti valimiseelsel ajal. Uuel aastal toimuvateks valimisteks valmistuv Brasiilia president Jair Bolsonaro viis aga valed mõnes mõttes uuele tasemele – nimelt mõtles tema või tema tiim pärast Liverpooli 5 : 0 võitu Manchester Unitedi üle välja kummalise teooria, mida sotsiaalmeedias jagati: nimelt olevat Mohamed Salah oma kübaratriki just nimelt Bolsonarole pühendanud! Bolsonaro tiim selgitas, et Liverpooli brasiillased Alisson, Fabinho ja Roberto Firmino olid Salahiga Bolsonarost rääkinud ning talle selgitanud, et äärmiselt vastuoluline poliitik, keda peetakse Brasiilia Donald Trumpiks, on tegelikult hea ja õige inimene Brasiiliat juhtima. Bolsonaro tiimi postituse põhjal olevat Salah oma kübaratriki just Bolsonarole pühendanud, sest oli imestanud, miks pool riiki nii toredat ja õilist meest vihkab. Võltsuudis läks sedavõrd levima, et Alissoni pressiesindaja pidi tulema välja avaldusega, et Liverpooli väravavaht ei ole Salahiga Bolsonarost rääkinud – samuti eitas selliste ridade kirjapanemist spordiajakirjanik, kes oli sotsiaalmeedia postituses autoriks märgitud.

Foto: Alex Livesey, UEFA via Getty Images

LISAAEG RUBRIIK

Vjatšeslav Zahovaiko 40 29. detsembril, kui tavapäraselt toimub Premium liiga aastalõputurniir, tähistab ümmargust sünnipäeva Paide Linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko, kel täitub neljas aastakümme. Juba viimased seitse hooaega (kaks mängijana, viis peatreenerina) Paidega seotud olnud Zahovaiko tegi oma karjääri jooksul kõige rohkem mänge küll FC Flora eest, kuid koges elu ka mitmes välisklubis. Senimaani on Zahovaiko näiteks ainus eestlane, kes on platsile saanud tugevas Portugali kõrgliigas – seda hooajal 2010–11 UD Leiria eest. Klubikarjääris on Zahovaikol eelmise sajandi lõpust kirjas üks mäng näiteks ka Riigikogu SK eest! Premium liiga väravalööjate kõigi aegade edetabelis hoiab Zahovaiko 309 mänguga löödud 211 väravaga teist kohta. 2003. aastal Eesti koondise eest debüteerinud Zahovaiko sai sinisärgis kirja 39 mängu ja kaheksa väravat – tema viimaseks koondisemänguks jäi sealjuures 2011. aasta lumine kodumäng Uruguayga, kus tema tabamus meid ajaloolise 2 : 0 võiduni aitas.

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

Sel fotol poseerib aga Zahovaiko koos naise Andrea ja tütre Anettega 2007. aastal.

LHV edetabel Oktoobrikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (5.) Nõmme Kalju FC 4. (3.) FC Elva 5. (7.) FC Nõmme United 6. (4.) JK Tallinna Kalev 7. (6.) Viljandi JK Tulevik 8. (9.) JK Tabasalu 9. (10.) Viimsi JK 10. (15.) Raplamaa JK 11. (-) Saku Sporting 12. (11.) Tallinna FCI Levadia 13. (12.) FC Kuressaare 14. (13.) Rakvere JK Tarvas 15. (8.) Paide Linnameeskond 16. (18.) Pärnu JK Vaprus 17. (16.) FC Kose 18. (17.) Ambla Vallameeskond 19. (–) Põlva FC Lootos 20. (20.) FC Hiiumaa LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2021 DETSEMBER JALKA

RISTSÕNA

Novembrikuu ristsõna õige vastus oli „…peatreenerilt kalli!“. Õige vastuse eest võitis EJLi advendikalendri Mattias Jõesaar. Võitjaga võtame ühendust. Detsembrikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 15. detsembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi salli. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA DETSEMBER 2021

Jalka (detsember 2021)

Articles inside

Naised

Miks?

Lugeja küsib: Mihkel Aksalu

Ajalugu

Lisaaeg

Komandeering

Klõpsud

10 aastat tagasi

Täringujalgpall

Mängija luubi all: Virgo Vallik

Nimed & numbrid

Tagaseljajutud

Raul Ojassaar

Maailm: MM-valiksari

Lood & tsitaadid

Lembit Peegel

2-kõne: Tarmo Lehiste

Premium liiga