AJALUGU
1954 ja 1958:
suurüllatus ja kuninga debüüt Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: järgmise aasta lõpus Kataris toimuva MM-finaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjekorras: seekord on luubi all 1954. ja 1958. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame tuleva aasta novembris, kui Kataris 2022. aasta turniiril pall mängu pannakse! Tekst: Raul Ojassaar Hetk enne
MM 1954: väravasadu ja Berni ime Teisest maailmasõjast ei olnud möödas kümmet aastatki ning maailm oli suures laastus jagunenud Idaks ja Lääneks – seetõttu sobis väike ja neutraalne Šveits MMi korraldajana kui rusikas silmaauku. Šveitslased suutsid erinevalt nelja aasta tagusest ajast osalema meelitada ka raudse eesriide tagused riigid ning kokkuvõttes sai öelda, et ükski toonane jalgpalli suurjõud võistlustelt kõrvale ei jäänud – kõik ei mahtunud lihtsalt finaalturniirile. Rootsi koondis, kes jäi endiselt truuks amatörismile, oli valikturniiril üks märgilisemaid põrujaid – nelja aasta tagune finalist ei suutnud amatööridest koondisega senist taset hoida ning jäi alla Belgiale. Suurima üllatusena ei õnnestunud kohta 16 seas tagada aga Hispaanial: nende valikgrupp koosnes vaid neist ja Türgist ning kahe omavahelise mängu järel pidi selguma finaalturniirile pääseja. Hispaanlased võitsid kodus 4 : 1, ent jäid võõrsil 0 : 1 alla. Neutraalsel pinnal Roomas peetud kolmandas kohtumises jäi lisaajal matš 2 : 2 viiki ning edasipääseja otsustas loos, kus fortuunaks oli kohalik 14aastane poiss Luigi Franco Gemma. Õnn saatis Türgit. Esimest korda toimusid reaalsed valikmängud Lõuna-Ameerikas, kus Brasiilia Paraguayd ja Tšiilit edestas. Põhja- ja Kesk-Ameerika tsoonis saatis edu Mehhikot, Aasias suutis Lõuna-Korea Jaapanit edestada. Sealjuures mängiti mõlemad omavaheli-
54
JALKA DETSEMBER 2021
finaali: koondiste kaptenid Fritz Walter (valges) ja Ferenc Puskás (paremalt teine) kohtunike brigaadiga. Foto: imago / Pressefoto Baumann / Scanpix
sed matšid Tōkyōs, sest Lõuna-Korea president ei lubanud endiseid okupante oma riigi pinnale. Korealaste teekond MMile oli sealjuures omaette sündmus: teisest maailma otsast lendasid nad Šveitsi kokku 55 tundi, tehes selle jooksul seitse(!) peatust või ümberistumist. Kohale jõudes oli nende esimese kohtumiseni aega 72 tundi ning puhkamise asemel otsustas peatreener, et tiim tuleb hoopis ränkraske trenniga üles äratada…
Totter alagrupisüsteem
Nagu mitmel eelmisel turniiril kombeks, otsustas FIFA ka seekord katsetada uudse turniirisüsteemiga. Kuigi tagasi pöörduti praeguseni tavalise süsteemi juurde, kus alustatakse alagrupiturniiriga ja lõpetatakse karikasüsteemiga, siis mingisugusel põhjusel – ehk selleks, et meeskondade koormust vähendada? – märgiti igas grupis kaks meeskonda asetatud tiimiks ja kaks mitteasetatud tiimiks. Asetuste mõte oli aga selles, et neljaliikmelistes gruppides ei pidanud seepärast kõik meeskonnad üksteisega üldse läbi mängimagi – alagrupiturniir koosnes kahest voorust, kus igas mängus olid vastamisi üks asetatud ja teine asetamata meeskond. Viike üritati alagrupis vältida – kui 90 minutit lõppes viigiga, mängiti juba alagrupiturniiril ka lisaaeg; kui ka see jäi viiki, läks tabelisse mõlemale tiimile üks punkt. Kui lõpuks jäid kaks meeskonda alagrupist teisele-kolmandale kohale samade punktide peale, pidid nad omavahel pidama lisamängu, et edasipääseja välja selgitada.
