FiLmiarvUStUS
vaatamiNe omaL vaStUtUSeL! Kui kangesti tahaks filmi teha, aga sul on kogu protsessist täiesti oma arusaam, kuidas siis õigupoolest käituda? Kui teised filmitegijad naeravad ja näitavad näpuga ning publik lahkub kinosaalist pead vangutades? Õige, tuleb jonnakalt ajada oma asja, kuni kogu maailm sinu kuulsust täis saab. Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor
S
iinkohal pole oluline, et teised filmitegijad on sinu parimad kaadrid, süžeed ja kaameranurgad eest ära varastanud, tõelist meistrit pisiasjad ei loksuta. Säärastes oludes valmib parim möllukomöödia. See asi pole algusest peale olnud jõrmi näoga kangelaste film, see on komöödia! Siin ei saa vastu ei „Hot Shots!“, Leslie Nielseni kaasamine ega Mel Brooksi dirigeerimine, see on ainulaadne, analoogideta „Strike Commando“ (1986). Väike kujutluspilt. Filmistuudio. Pärastlõuna. Uimaselt keerleb laes ventilaator. Töölaua taga istub vapper režissöör Bruno Mattei ja põrnitseb mõtlikult enda ette. Arved on maksmata, eelarve ei vea välja, võlausaldajad lubavad kassi pantvangi võtta, töölaual on kuhjas segamini mitme
72
3/2022
filmi skriptid. Igaüks säärases pinges töötada ei suuda. Aga meie režissöör suudab! Veerand tunniga on filmi käsikiri lennukate joontega paberile märgitud ja filmimine võib alata. Valitseb loominguline segadus, mis võimaldab pealtnäha arusaamatuid hüppeid mitte ainult dialoogis, vaid ka süžees. Aga see pole kaos kaose pärast, art pour l'art, see pole dadaistlik sonimine, kõige taga on suur plaan. Nii suur, et reptiloidide ja vabamüürlaste katsed maakera lapikuks taguda on selle kõrval hale mõmin. Salaplaan on kokkuvõtvalt järgmine: teha vinge sõjakomöödia nii, et keegi seda kahtlustadagi ei oskaks. Umbes sedaviisi võinuks välja näha „Strike Commando“ valmimine. Sõda Vietnamis. Vapper sõdalane Michael Ransom koos teiste sama vaprate
võitlejatega lõikab ööpimeduses vaenlasele kuuluvat traataeda. Ühel hetkel taipavad pahad, et midagi on mäda, ja läheb mölluks. Aialõikumine päädib läbikukkumisega. Et tegu on üpris salajasevõitu operatsiooniga, jätavad asja eemalt jälgivad omad Ransomi kus see ja teine. Ransom mõistagi ei kavatsegi vaenlase kuulirahe all ära surra, algab vaevarikas tee läbi džungli omade juurde, vangilangemine ja loomulikult pompöösne võitlus lõpubossiga. Kaunikese segasevõitu algus läheb edasi aiva paremaks, vastasel juhul poleks see Bruno Mattei film. Bruno Mattei on niisiis itaallasest filmitegija, keda võib täiesti vabalt nimetada b-kategooria filmide vaieldamatuks maailmameistriks. Tema filmid on reeglina kokku visatud lobeda
