mAAILmAPILK
KESKAjALE KAOTATUD SÕDA
15. augustil 2021 sündis see, mida keegi ei julgenud isegi nädal varem ette kujutada – Kabuli sisenesid igast küljest tuhanded habemeid kandvad ja kalašnikovidest tulistavad talibid. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
J
ärjekordne mullade juhitud islamirevolutsioon oli võitnud. Kaotusega leppinud USA armee kontrollis sel hetkel veel Kabuli lennuvälja, kust üks lennuk teise järel viis ära nii neid kui ka kohalikke – ühtekokku 190 000 isikut, kes tahtsid pääseda jäämisest ... keskaega! Mitte kunagi varem uusajal pole sõja/ kodusõja kaotajad seisnud säärase valiku ees – reeglina esindab vastaspool ikka samal arengutasemel olevaid, kuigi teistsuguse poliitilise mõtlemisega inimesi. Neile kaotamine tähendab mõistagi algul repressioone,
52
7/2021
ka võimalikku võõrast võimu, ent see on ka kõik. Talibani võimuletulek Afganistanis tõotab aga kõigile tagasiminekut üle-eelmisesse arengustaadiumi, mis isegi naaberriikides, vähemalt nende linnades, on ammu läbitud etapp. Paraku on see oht reaalne, sest talibid näitasid oma nägu juba aastail 1996–2001 võimu evides. Ja nad on oma arusaamad ühiskonnaelust säilitanud ka järgnenud 20 aasta jooksul, sõdides võõrvägede ja neid toetavate edumeelsemate rahvuskaaslaste vastu.
KUS TEHTI VIGA?
„Keskaeg” pole mõistagi täpne mõiste talibite iseloomustamiseks, ent just keskajal domineeris negatiivne suhtumine kõikidesse võõrastesse ja teiseusulistesse ning kui nood veel kallale tungisid, oli vastuhakk võõrastele omamoodi meeste püha kohus. Esimese maailmasõja järgsel perioodil läks Afganistani kuningriik samas suunas vabariikliku Türgi ja Iraani (Pärsia) šahhiriigiga, s.t edendati ilmalikku, sealhulgas naiste haridust ning võeti üle euroopalikud riietumisja elukombed.
