- Aktuaalne -
Ulukiõnnetused ja koostöö TEKST URMAS SALMU
Jahimeeste Selts ja häirekeskus ühtlustavad ühiste rakenduste võimalusi.
K
ohtumisel häirekeskuses tuli vastata küsimusele, miks mõned meie jahimehed ei tunne elementaarseid viisakusnorme ja milliste andmetega on tegemist Jahises, kui nii mõnigi jahimees on valmis vanduma, et tema pole end kontaktisikuks määranud. EJS-i esindasid Karri Urban, Jaan Villak ja Urmas Salmu ning häirekeskust 1247 teenuste juht Karmen Oks. Kohtumise eesmärk oli parandada häirekeskuse ja jahimeeste suhtlust ning mõistmist.
1247 valides varu aega
Häirekeskuse 1247 teenuste juht Karmen Oks: „Oleme teadlikud ja saanud partneritelt tagasisidet, et augustis oli riigiinfo telefoni 1247 keeruline kätte saada. Põhjuseks jätkuv koroonakriis ja sellega kaasnevad valitsuse otsused piirangute kohta. Kvaliteedi hoidmiseks võtsime ette tehnilised arendused, et tagada liinile pääsemiseks eelisjärjekord neile, kellel on vaja või kohustus juhtumitest teada anda. Riigiinfo telefoni 1247 liinile pääsemiseks tuleb varuda aega ja teha valikuid (keel ja teema), mis võtab alla minuti. Pikemaks läheb jutt siis, kui kontakt on loodud, aga ei suudeta öelda, kus õnnetus juhtus. Keskmine 1247 kõnede pikkus on kolm minutit, kuid ulukite ja ka keskkonnainfo teadete korral, kui on vaja selgitada asukoht, kipuvad kõned olema viieminutilised.“ Häirekeskus kasutab Jahise kaarti, et määrata juhtumi asukoht. Edasi tuleb leida õiged kontaktisikud, kellele saata teade ja helistada. Karmen Oks: „Häirekeskuse jaoks on alati kõige aeganõudvam jahipiirkondade tuvas-
tamine ja asjakohaste jahimeeste kontaktide leidmine. Exceli tabel umbes 350 jahimehe nime ja numbriga ei ole jätkusuutlik ja seda iga päev uuendada pole võimalik. Seetõttu tegid häirekeskuse operaatorid ise lisatabeli, kus olid kirjas sellised märkused: „Kindlasti mitte helistada, on väga kuri!“ või „On tore jahimees ja aitab kaasa mõelda, kes oleks asjakohane loomale appi minema!“ Et probleemi lahendada (et ei peaks koos sõbraliku jahimehega nuputama, kes oleks õige kontakt), leppisime kokku, et Jahisesse luuakse häirekeskuse moodul. Jahisesse loodi meile
Kontrolli oma kontaktinfot Jahises ja vaata, kas e-posti aadress on lisatud ning kehtib! kasutamiseks koondkontaktid, kust on mugav leida kaardirakendusest jahipiirkond ja loetelust vastava piirkonna reageeriv jahimees. Sellise lahendusega uuenevad jahimeeste andmed automaatselt ja saime loobuda Exceli tabeli uuendamisest.“
Asukoha koordinaadid
Jahimehele on väga tähtis, et e-postiga saadetav asukohalink või koordinaadid jõuaksid kiiresti ja kadudeta telefoni või arvutisse. Karmen Oks: „Helistaja asukoha teada saamine ja selle võimalikult täpne edastamine jahimehele säästab loomaõnnetuste korral kõigi aega. Selleks leppisime juba eelmisel aastal kokku, et küsime helistajalt tema asukoha koordinaate. Et see võimalikult hästi õnnestuks, saame üheskoos inimestele õpetada ja selgitada, kuidas oma asukoht nutitelefoni abil määrata. Häirekeskus on selleks teinud õppevideo, mis on kättesaadav
68
ka meie kodulehel. Lisaks on häirekeskuse juhised, kuidas telefoni teel juhendada inimesi koordinaate määrama. Häirekeskus saab jahimehele anda asukoha koordinaadid vaid siis, kui inimene suudab need meile edastada.“ Paljudel kontaktisikutel on nuti telefonides käivitatud ka e-posti rakendused. Iseküsimus, kui palju neid tegelikult kasutatakse. Kõik soovivad suurendada infovahetuse kiirust ja täpsust. Kui e-posti teel on teabe edastamine sisuliselt lahendatud, siis SMS või MMS ei ole praegu aktuaalsed. Juba praegu saab häirekeskus saata e-kirjaga kirjelduse hukkunud metslooma asukohast, lisaks muu asjakohase info vaid ühe hiireklõpsuga. Hea jahimees! Kontrolli oma kontaktinfot Jahises ja vaata, kas e-posti aadress on lisatud ning kehtib! Keskkonnaameti valvetelefon töötab kella 8.00–22.00, seega pole öösel võimalik metslooma hukkamiseks luba saada. Jahimeeste kohustus on ikka endine: kui metsloomal on pärast liiklusõnnetust vigastused, mis halvavad liikumise, tuleb hukkamiseks küsida luba keskkonnaameti töötajalt, kellega saab ühenduse 1247 kaudu. Hiljuti kohtusid EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja Urmas Salmu keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhi Aimar Rakkoga, et arutada sama küsimust. Loa kiirema saamise võimalused võeti tõsiselt kaalumisele, sest vaid nii säästaksime metsloomi asjatult piinlemast ja saaksime tegevuse sündmuskohal kiiremini lõpetada. Küsimus tuleb üsna pea jälle kõne alla. Enamikule on oma asukoha määramine ja jagamine imelihtne. Mitmesuguseid teenuseid osutav Google pakub kaardirakenduses (Maps) oma asukoha tuvastamiseks ja selle meiliga jagamiseks lihtsaid võimalusi. Sedasorti rakenduste juhendid on (video)õppematerjalina häirekeskuse kodulehel. Vaata ise ja jaga sõbraga!
