Jalka (aprill 2024)

Page 52

Ararati julge plaan: kahe aastaga Eesti meistriks!

Kui kaugel on naiste saalijalgpalli ja rannajalgpalli meistriliigad?

Naised saavad ĂŒhe eurosarja juurde

Naiste meistriliiga hooaja suur eelvaade

APRILL 2024 HIND 2,80 EUROT ISSN 1736-7379
NAISTEJALGPALLI ERINUMBER
SELLES NUMBRIS: KAPPER & MORKOVKINA ïŹ JOHAN-KASPAR IVASK ïŹ ANNE REI ïŹ MIKS?
KOONDISEMÄNGU
21 MEISTRITIITLIT! Kolm legendi
putsad varna
all Rahel Repkin
PostritelKairi KristinaHimanen, Teern, Ada Hegerberg 245
JA
riputasid
Ronaldo sai ihaldatud tiitli Ragnar Klavani vÀgev koondisekarjÀÀr Luubi

Fookus naistejalgpallile

Juba kolmandat korda on Jalka aprillikuu number pĂŒhendatud naistejalgpallile. On ka pĂ”hjust: nii nagu naistevutt lööb maailmas ĂŒha kĂ”rgemaid laineid, on ka Eestis hakanud naiste mĂ€ng meeste oma varjust vĂ€lja tulema ja ĂŒha julgemalt meie vutiskeenel oma kohta nĂ”udma.

VĂ”tame kasvĂ”i spordiregistrist ette harrastajate arvud. 2010. aastal mĂ€ngis Eestis jalgpalli 1213 naist, neist 893 olid tĂŒdrukud ja ĂŒlejÀÀnud tĂ€iskasvanud. 2013. aastal olid need arvud 1663 ja 1293, kĂ”ige vĂ€rskemad andmed ehk 2023. aasta arvud aga juba 3137 ja 2468. Kasv on olnud mitmekordne! PallimĂ€ngudest jÀÀb naiste seas vĂ”rdlemisi napilt ettepoole vaid vĂ”rkpall, kuid maailma ja Euroopa trende arvestades tundub, et jalgpalli esikohale tĂ”usmine on ka meil vaid aja kĂŒsimus. Kasv vĂ”ib ĂŒhel hetkel olla suisa eksponentsiaalne: nĂ€iteks tĂ€navuse naiste hooaja avalööki ehk superkarikafinaali vaatas Sportland Arenal ĂŒle 500 inimese – varasem rekord oli enam kui kaks korda vĂ€iksem!

Naistejalgpalli kajastame selles numbris vĂ€ga erinevate nurkade alt: puhume juttu Ă€sja karjÀÀri lĂ”petanud legendidega, prognoosime mĂ€rtsi viimastel pĂ€evadel alanud meistriliigahooaja kulgu, vaatame otsa naistekoondise hetkeseisule, naistejalgpallis ĂŒliambitsioonikale FC Ararati klubile, naiste ranna- ja saalijalgpallile, eurosarjadele ja nipet-nĂ€pet muulegi.

MÔnusat lugemist ja ilusat jalgpallihooaja algust!

2024 APRILL JALKA 3 APRILL
Foto: Liisi Troska

Talvel tĂ”mbas karjÀÀrile joone alla kolm mĂ€ngijat, kel on meie naistejalgpallis eriline koht – Kristina Bannikova, Berle Brant ja Kethy Õunpuu. Jalka tegi igaĂŒhega intervjuu, kĂŒsides neilt tĂ€pselt samu kĂŒsimusi.

Tallinna FC Ararati naiskond on naiste meistriliigas ĂŒlimalt nooruslik tuulepuhang. Klubi on naistejalgpalli arendamise vĂ”tnud sĂŒdameasjaks ning senised tulemused ja saavutused rÀÀgivad enda eest. Pelgalt kĂ”rgliigasse pÀÀsemisega aga ei rahulduta – uskuge vĂ”i mitte, nad rÀÀgivad tĂ”simeeli vaid paari aastaga Eesti meistriks tulemisest!

DebĂŒtant lk 22–25

seisus on meie naistekoondis – mida nĂ€itas talvine laager KĂŒprosel ja mida oodata sel aastal toimuvast valikturniirist?

eelvaade – millised on kaheksa naiskonna vaatepunktid 2024. aastale?

sedapuhku, miks vĂ”ib pallivaldamisprotsent kahel statistikasaidil ĂŒhe mĂ€ngu puhul erineda.

SISUKORD
LK
KOHUSTUSLIK LUGEMINE: 44 20 Kolumn 12 Raul Ojassaar Persoonid & intervjuud 14 Legendid: Kristina Bannikova, Berle Brant, Kethy Õunpuu 20 Naistekoondis: Sirje Kapper ja Anastassia Morkovkina Millises
40 MĂ€ngija luubi all: Rahel Repkin 44 Treener: Johan-Kaspar Ivask Saku Sportingu naiskonda hakkas uue
Johan-Kaspar
Kuidas
sĂŒndis? 48 Ajalugu: Evald Miksoni saladuse Rubriigid 3 Aprill 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lugu & tsitaadid: naiste rannajalgpall ajab jalgu alla 26 Meistriliiga Suur naiste meistriliiga hooaja
39 Miks? Rubriik „Miks?“
KAANELUGU
14–19
hooaja eel juhendama
Ivask, kes oli seni tuntud hoopis kehalise ettevalmistuse treenerina.
selline ametivahetus
uurib

Miks ei ole juba neli aastat selgitatud Eesti meistrit naiste saalijalgpallis?

48 Koondis

Eesti meestekoondis pidas mÀrtsi lÔpus Varssavis maha suure matƥi Poolaga, paraku ei suutnud meie mehed endast sugugi head muljet jÀtta.

50 Faktifoto: Ragnar Klavani vÀgev koondisekarjÀÀr

52 KlÔpsud

54 Ajalugu

Jalka jĂ€tkab tagasivaadete sarjaga, kus on luubi all varasemad EM-finaalturniirid. Seekord hĂŒppame aastasse 2016, kui Cristiano Ronaldo vĂ”itis Portugali koondisega ihaldatud tiitli.

62 10 aastat tagasi

63 Pane end proovile!

Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul pĂ”nevaid kĂŒsimusi nii mĂ€lumĂ€ngu kui reeglite tundmise testi kujul.

64 Lisaaeg

66 RistsÔna Muu

22 DebĂŒtant: Tallinna FC Ararat

42 Eurosarjad

Naised on lÀhiajal saamas juurde uue eurosarja. Mida tÀhendavad eurolahingud Eesti naistejalgpallile?

Poster

Kairi Himanen

Kristina Teern

Ada Hegerberg

ESIKAANEL: BERLE BRANT, KETHY ÕUNPUU, KRISTINA BANNIKOVA

FOTOD: LIISI TROSKA

NR 4 (196) 2024

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee

TOIMETAJA: SIIM MARTTI KUBENSKY

FOTOGRAAF:

LEMBIT PEEGEL

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG

KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI SANDER

REKLAAM:

MATTIAS KAUK +372 5650 9217 mattias.kauk@jalgpall.ee

KOLLEEGIUM:

INDREK SCHWEDE (ESIMEES)

LENNART KOMP

SIIM KERA

NEEME KORV

AIVAR POHLAK

ANU SÄÄRITS

MIHKEL UIBOLEHT

VÄLJAANDJA:

EESTI JALGPALLI LIIT

WWW.JALGPALL.EE

TOIMETUSE

POSTIAADRESS:

JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960

TRÜKITUD PRINTALLIS

EESTI JALGPALLI

LIIDU AJAKIRI

ILMUB 12 KORDA

AASTAS
IMPRESSUM 42 48
46 Saalijalgpall
2024 APRILL JALKA 5

Flora tegi pooled SUPERKARIKAD enda omaks

Naiste superkarikas kuulub juba kolmandat aastat jĂ€rjest FC Flora naiskonnale. KĂ”igil kolmel viimasel aastal on superkarikafinaalis nende vastaseks olnud Saku Sporting – kui eelmised kaks mĂ€ngu olid lĂ”ppenud Flora 3 : 0 ja 4 : 2 vĂ”iduga, siis sedapuhku nĂ€gime juba suuremat skoori: Flora vĂ”ttis 5 : 0 vĂ”idu.

ïƒĄĂ•huvĂ”itlus! Kairi Himanen (vasakul) on kĂŒll kerkinud kĂ”rgele, kuid pallile saab pihta hoopis Flora keskkaitsja Siret RÀÀmet.

ïƒĄPeale Ivanova sai jala valgeks ka Kristina Teern, kes tuli mullu meistriliiga parimaks vĂ€ravakĂŒtiks. Flora naiskonnale oli tegemist juba kaheksanda Eesti superkarikaga, millega on nad nĂŒĂŒd vĂ”itnud tĂ€pselt pooled naistele vĂ€lja jagatud superkarikatest.

ïƒĄFlora kangelannaks kerkis Anastasia Ivanova, kelle arvele kirjutati viiest vĂ€ravast suisa neli. Esimese kolli lĂ”i Ivanova juba kolmandal minutil, viimase 90 + 2. minutil. Finaalid paistavad olevat Ivanova leib: ta on skoori teinud ka kahes viimases karikafinaalis, millest ta osa vĂ”ttis.

ïƒĄTĂ”kkejooksjalikku osavust demonstreerib FC Flora kapten Lisette Tammik. TĂ€navuseks hooajaks just Florast Sportingusse laenatud Viktoria Toding jĂ€i selles duellis aga vĂ”itjaks, mĂ€ngides palli Tammiku eest minema.

6 JALKA APRILL 2024
PEEGELDUSED
Fotod: Lembit Peegel

Kasutades sooduskoodi JALKA15 saad kogu tellimuselt soodustust -15%

Horsens

Eesti U21 koondis veetis mĂ€rtsikuise koondiseakna treeningulaagris TĂŒrgis, kus kohtuti mitteametlikes mĂ€ngudes kahe vastasega: Taani klubiga Horsens ja Rootsi klubiga Nordic United. Kui eestlased arvasid esialgu, et AC Horsensi kujul saavad nad endale tugeva vastase, kes mĂ€ngib Taani esiliigas, siis kohaliku agentuuri eksitava info tĂ”ttu selgus vaid paar pĂ€eva enne mĂ€ngu, et tegu polegi esiliigas mĂ€ngiva AC Horsensi, vaid hoopis Taani tugevuselt seitsmendal tasemel mĂ€ngiva amatöörpundi FC Horsensiga!

Eesti U21 koondis vÔitis amatööride vastu peetud kohtumise kindlalt 6 : 1.

Euronics

Eesti Jalgpalli Liit sĂ”lmis Eesti suurima tehnikakaupade mĂŒĂŒja Euronicsiga kaheaastase lepingu, millega sai Euronicsist Eesti tĂŒdrukutejalgpalli peatoetaja. Euronics oli ka mullu toimunud tĂŒdrukute U17 EMfinaalturniiri peatoetaja, rahvusvaheliselt on Euronics Grupp olnud alates 2021. aastast UEFA naistejalgpalli toetaja.

KONSTANTIN VASSILJEV

tÔusis Martin Reimi kÔrvale

3500

pĂ€eva ehk tĂ€pselt ĂŒheksa aastat ja seitse kuud jĂ€i Tartu Tammeka rĂŒndaja Priit Peedo karjÀÀri kolmanda ja neljanda A. Le Coq Premium liiga kohtumise vahele. 2014. aasta suvel viimati Eesti kĂ”rgliigas murul kĂ€inud Peedo veetis vahepeal aega USAs, saalijalgpallis ja madalamates liigades, enne kui tĂ€navuseks hooajaks taas Tartu Tammekaga liitus.

514

pealtvaatajat jĂ€lgis Sportland Arenal tĂ€navust naiste superkarikafinaali. Sellega ĂŒletati vĂ”imsalt senine rekord, mis pĂ€rines 2022. aastast, kui kohtumist jĂ€lgis 247 pealtvaatajat.

26. mĂ€rtsil Soome–Eesti kohtumise viimasteks minutiteks platsile saanud Konstantin Vassiljevile oli tegu koondisekarjÀÀri 157. kohtumisega, millega tĂ”usis ta Martin Reimi kĂ”rvale Eesti rekordinternatsionaali tiitlit jagama. Ühtlasi on 39aastane Vassiljev vanim mĂ€ngija, kes kunagi Eesti meestekoondist esindanud.

2006. aasta mais Uus-Meremaa vastu Jelle Goesi kĂ€e all 21aastaselt koondisedebĂŒĂŒdi teinud Vassiljevil tĂ€itus 100 koondisemĂ€ngu kuus aastat tagasi maavĂ”istlusmĂ€ngus Armeeniaga, kui temast sai Eesti koondiseajaloo 13. „sajaliste“ klubi liige.

Vassiljev on ĂŒsna eksklusiivses klubis ka ĂŒlemaailmselt: koos Reimiga jagavad nad maailma ajaloos koondisemĂ€ngude arvu poolest 32.–33. kohta. Euroopas on meie duost rohkem mĂ€nge kirja saanud vaid kuus meest: Cristiano Ronaldo (206), Sergio Ramos (180), Gianluigi Buffon (176), Luka Modrić (174), Iker Casillas (167) ja Vitālijs Astafjevs (166).

Vassiljevi esimene vÔimalus Reim lÔplikult oma tuulde jÀtta avaneb juunis, kui Eestil on kavas kolm kohtumist: 4. juunil Luzernis peetav maavÔistlus Ơveitsiga, 8. juunil peetav Balti turniiri poolfinaal FÀÀri saartega ning kolm pÀeva hiljem peetav Balti turniiri kolmanda koha mÀng vÔi finaal kas LÀti vÔi Leeduga.

31

hooaega ehk kĂ”ik senised naiste meistriliigahooajad oli Eesti kĂ”rgliigas esindatud PĂ€rnu jalgpall. TĂ€navu saab see seeria aga lĂ€bi, sest ĂŒhtegi PĂ€rnu naiskonda meistriliigas ei mĂ€ngi. Ajastu lĂ”pp!

Foto: Liisi Troska
8 JALKA APRILL 2024 NIMED & NUMBRID

Nii nad ĂŒtlesid

„Ühel hetkel avanevad ka kĂ”ige kinnisemad mehed ja naised ning rÀÀgivad kĂ”ik hingelt Ă€ra, olen sealt pĂ€ris palju kinni pĂŒĂŒdnud. Ükskord oli seltskond spordimehi kokku sattunud, nad rÀÀkisid spordist ja ma ei osanud kuidagi sinna vahele millegagi minna. Mul eriti spordijutte ei olnud. Ütlesin lihtsalt, et nĂ€gin ĂŒkskord kogemata televiisorist jalgpalliĂŒlekannet, kus Eesti koondis mĂ€ngis. Ütlesin, et uskumatu, Eesti mehed jooksevad nii kiiresti, et olin sellest vĂ€ga hĂ€mmastunud. Nagu pĂ€ris jalgpallurid! Siis ĂŒks Saaremaa mees ĂŒtles, et jaa-jaa, nad jooksevad kiiresti kĂŒll, aga neil pole palli.“

Jaan TĂ€tte merereisil rÀÀgitud loost „Kui Alatskivil jalgpallitrenn avati, kadusid kĂ”ik poisid Ă€ra. NĂŒĂŒd kĂ€ivad minu juures maadlemas peamiselt neiud.“

Peipsi ÀÀres toimetav maadlustreener Nikolai Djukov

„GĂŒmnaasiumis tegid kunagi poisid nalja, et Emma sĂŒndis kindlasti, jalad ees, jalad kasvasid esmalt kaks nĂ€dalat ja siis tuli ĂŒlakeha alles jĂ€rele! Ma arvan, et see on geenidest, et mul on tugevad jalad.“

Emma Treiberg

„Algselt tekkis mul ĂŒlekĂŒllus sellest, et olen suur pÀÀsteingel. Ma ise ei kirjeldaks end nii. Meeldis, et tuli ka kriitikat, mis annab mulle vĂ”imaluse seda ĂŒmber lĂŒkata. Teha tuleb muidugi sama palju kui pÀÀsteinglina, aga see on mentaalselt kergem. Ma isegi otsisin negatiivseid kommentaare. Mulle meeldib, et see on nii palju kĂ”neainet tekitanud. Kohati vĂ”ttis see isegi pingeid maha ja tekitas tĂ”estamise efekti.“

Kaspar Laur ootamatust koondisekutsest

„Olen poiste ĂŒle uhke – nad nĂ€itasid kannatlikkust ja ka seda, et neil on jalgevahel midagi sellist, mis igal mehel peabki olema. Ja need on suured!“

Paide Linnameeskonna peatreener

Ivan Stojković pĂ€rast vĂ”itu FC Flora ĂŒle

„TĂ€nasest mĂ€ngust pole mĂ”tet pikalt mĂ”elda ega kirjutada. Saame aru, et eufooriat pole. NĂŒĂŒd ootab meid tĂ”eline eksam ees.“

Robert Lewandowski pÀrast Eesti alistamist

Naiste rannajalgpall valab arenguks vundamenti

Kui meeste seas on Eesti rannajalgpall tĂ”usnud Euroopas vĂ€gagi arvestatavaks jĂ”uks, siis Eesti naisi on selle alani seni jĂ”udnud ĂŒsna vĂ€he. Eesti Rannajalgpalli Liit korraldas mĂ€rtsi keskel JĂ”ulumĂ€el rannavuti vastu huvi tundvatele naistele kolmepĂ€evase laagri, kus ĂŒhendati teooriatunnid, treeningud ja meeskonnatöö vabas Ă”hkkonnas.

Laagri eestvedaja Carmen Loime sĂ”nul oli laagri peamine eesmĂ€rk rannajalgpall Eesti naistele lĂ€hemale tuua ja saada kokku rĂŒhm mĂ€ngu vastu huvi tundvatest inimestest. „Naiste rannajalgpall on tegelikult justkui ammu pildis olnud, aga suurt hoogu see veel sisse pole saanud. Algusajaks vĂ”ib lugeda ehk 2017. aastat, kui NĂ”mme Kalju naiskond kĂ€is Itaalias turniiril mĂ€ngimas. Eestis oli esimene turniir 2019. aastal, kui Tallinnas NĂ”mme spordikeskuses toimunud turniiril osales kolm naiskonda,“ tutvustab Loime naiste rannavuti lugu Eestis.

„Oleme sellest ajast saati aeg-ajalt naistele turniire korraldanud ja need on osalejatele vĂ€ga meeldinud – peamiselt on seal osalenud mĂ€ngijad, kes ise murujalgpallis meistriliigas vĂ”i esiliigas mĂ€ngivad, aga lisaks neile on seal ka lihtsalt harrastajaid olnud. Eelmisel aastal tekkisid mĂ”tted ja ideed, et alates tĂ€navusest aastast hakata reaalseid samme tegema – unistused meil ju on! Üks nendest reaalsetest sammudest oligi mĂ€rtsis toimunud naiste rannajalgpallilaager.“

Laagris oli kohti 14 inimesele – korraldajate Loime ja Maarja Virula kĂ”rval vĂ”ttis sealt osa 12 naist, kes tulid peamiselt PĂ€rnu kandist.

„Korraldasime töötoad, kus panime osalejad justkui minu ja Maarja rolli: palusime neil mĂ”elda, et kui oleks raha ja aega, siis mida nemad naiste rannajalgpallis teeksid. Nad jĂ”udsid samadele mĂ”tetele nagu meie: korraldama peaks turniire ja liigasid.“

Kurb tĂ”siasi on see, et hetkel ei ole Eestis mitte ĂŒhtegi vĂ”istkonda vĂ”i klubi, kes keskenduks naiste rannajalgpallile. MĂ”nel murunaiskonnal, nĂ€iteks PĂ€rnu Vaprusel, on rannatrennid olnud muude treeningute sisse lĂ”imitud, kuid nii-öelda spetsiaalsed naisharrastajad Eesti rannajalgpallil

Naiste rannajalgpallilaagris jagas Ôpetusi meestekoondislane Indrek Palm.
10 JALKA APRILL 2024 LUGU & TSITAADID
Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Mihkel Naukas

sisuliselt puuduvad. „Kui ma veel ise NĂ”mme Kaljus mĂ€ngisin, siis meil olidki kord-kaks nĂ€dalas trennid liival, sest tĂŒdrukutele see vĂ€ga meeldis,“ meenutab Loime.

Töötubadest tuli vĂ€lja idee hakata korraldama naistele piirkondlikke treeninguid. „Siht oleks siiski see, et meil tekiks lĂ”puks mĂ”ni klubi, kes ise trenne korraldaks, vĂ”i oleks piirkondliku trenni kaudu vĂ€ljund, kus vĂ€hemalt paar korda kuus saaksid naised koos kĂ€ia,“ selgitab 22aastane naine, kes kĂ€is eelmise aasta juunis esimese eestlannana vĂ€lisklubis mĂ€ngimas, esindades pĂ”gusalt Hispaanias CĂĄdizi linnas asuvat klubi C.D Fun and Learning.

Loime sĂ”nul on ta kogenud, et paljud tĂŒdrukud kardavad muru pealt liivale tulla, sest pelgavad paljajalu mĂ€ngides vigastada saada. „Ma saan sellest aru, et jalgu kokku lĂŒĂŒes vĂ”ib asju juhtuda, aga see on ju ka murujalgpallis nii. Ja seal on ju veel valusam, kui keegi putsaga jala peale astub! Mina kĂŒll ei ĂŒtleks, et see tavalisest jalgpallist rohkem vigastusohtlik oleks,“ tĂ”rjub ta.

Naiste rannaturniire on Eestis korraldatud vahelduva eduga. Eelmisel suvel jĂ€i see aja- ja ressursipuuduse tĂ”ttu Ă€ra, aga 2022. aastal oli suvisel turniiril kohal kuus, aasta varem koguni kaheksa naiskonda. Loime sĂ”nul vĂ”ib naisrannajalgpallurite ring Eestis olla umbes sada inimest. „Usun, et sel aastal saame juuli kandis taas turniiri korraldada. Laagris tuli aga muu hulgas vĂ€lja, et vĂ€lihooaja jĂ€rel oleks huvi isegi suurem. NĂŒĂŒd on meil ju JĂ”ulumĂ€el olemas ka tĂ€ismÔÔtmetes rannahall, kus saab aastaringselt mĂ€ngida, ja loodame ka talvisel perioodil seal midagi korraldada.“

MĂ”nelt poolt on tulnud aga tagasisidet, et rannajalgpalliga tahetakse tegeleda siis, kui murujalgpalli hooaeg parasjagu ei kĂ€i. SĂŒgisel avatud tĂ€ismÔÔtmetes JĂ”ulumĂ€e rannahall annab selleks ka hea vĂ”imaluse –lisaks suvisele turniirile vĂ”ib naisi tĂ€navu oodata turniir ka aasta lĂ”pus. „Tuleb natuke mĂ”elda ka seda, kes on meie sihtgrupp. TĂ”enĂ€oliselt ei tule meile mĂ€ngima palju neid, kes samal ajal murul meistriliigat mĂ€ngivad. Ma ise olen ilmselt ĂŒks eranditest, kuna mĂ€ngin samal ajal Viimsiga meistriliigas, aga pigem soovivad mĂ€ngijad ĂŒhele asjale keskenduda. Igal juhul on mĂ€ngijaid lihtsam kokku saada siis, kui muruhooaeg parasjagu ei kĂ€i.“

Kui mingis mĂ”ttes tundub loogiline arvata, et naistekoondise eeldus on enne toimivad naiste meistrivĂ”istlused, siis Loime sĂ”nul vĂ”ib alustada ka hoopis teiselt poolt. „Kui vaadata Eestist vĂ€ljapoole, siis pĂ€ris paljud riigid ongi hoopis koondisest alustanud. NĂ€iteks Ć veitsil oligi kĂ€putĂ€is naisi, kes tahtsid rannas mĂ€ngida, ja nad alustasid hoopis koondisest. Tase naiste rannavutis ei ole praegu eriti kĂ”rge, nii et kui paned kĂŒmme naist kokku ja treenid, siis suudad mingisugust konkurentsi juba pakkuda. Meie suund on aga praegu see, et korraldame turniire, et huvi sĂŒvendada, piirkondlikud treeningud tunduvad ka reaalne asi, mida saaksime ette vĂ”tta.“

Loime lisab, et rannajalgpall soovib saada olĂŒmpiaalaks, mis annaks mĂ€ngule nii staatuse kui finantsi mĂ”ttes olulise tĂ”uke. Naiste seas on rannajalgpall veel tugevalt arengujĂ€rgus: katusorganisatsiooni Beach Soccer Worldwide maailma edetabelis on hetkel vaid 19 naistekoondist, neist 11 Euroopast. Meestega paralleelselt kĂ€iv koondiste euroliiga on naistel toimunud kolm korda, viimati oli osalejaid ĂŒheksa.

Nii nad ĂŒtlesid

„Aeg on saabunud, mil tuleb endale tunnistada, et hakkan vaikselt vanaks jÀÀma rahvusvahelise rannajalgpalli jaoks. Kahe jĂ€rjestikuse mĂ€ngupĂ€eva jĂ€rel oleks nagu metallipressi vahele jÀÀnud
 vĂ”i olid leedukad lihtsalt nii tugevad. VĂ”ta nĂŒĂŒd kinni.“

Kapten Kristian Marmor aitas Eesti rannakoondisel kahel pÀeval jÀrjest Leedust jagu saada

„Ma ĂŒtleks, et see oli isegi mĂ”ttetu mĂ€ng, sest ma ei saanud vist ĂŒhtegi korda palli jalga. Ma ei tea isegi, mida öelda. Mida ma saaksin ĂŒldse teha? Mul polnud vĂ”imalust isegi midagi proovida. VĂ€ga raske on midagi öelda, mul on selline tunne, et me isegi ei mĂ€nginud. Olen vĂ€ga pettunud. [---] Me ei saa niimoodi oma kastis terve mĂ€ngu kaitsta. Kes sellist jalgpalli tahab vaadata? Ma ei usu, et meie fĂ€nnidele see pilt meeldib. VĂ€ljakul ei juhtu mitte midagi. Kuid ma ei ole treener, need on lihtsalt minu mĂ”tted.“

Oliver JĂŒrgens pĂ€rast 1 : 5 kaotust Poolale

„Ma arvan, et tuleb osata keelt hammaste taga hoida. Ma arvan, et see, mis ta ĂŒtles, ei ole vale. [---] Ideaalis vĂ”iks sul olla paar hat-trick’i juba all. Nulliridadega tulla – natuke keeruline. Rahvas on rahul, et keegi ĂŒtles ausalt vĂ€lja, kuidas on. Samas öeldakse, et tee enne natuke midagi.“ Tarmo Kink Oliver JĂŒrgensi sĂ”navĂ”tust

„Meie naiskond tegi eelmisel hooajal Tallinnasse ja selle lĂ€hiĂŒmbrusesse kĂŒmme sĂ”itu, lisaks kolm reisi PĂ€rnusse. Sealtkandiklubid kĂ€isid kes korra, kes kaks PĂ”lvas vĂ”i Tartus. SĂ”idukilomeetreid kogunes meil umbes 6000! Kulutasime reisimisele ligi kaks korda rohkem aega kui mĂ€ngimisele. Eks siin on mĂ”tteainet nii klubile kui liidule. Jah, regionaalsus liigub samas rĂŒtmis muu Eesti eluga ja kogunebki lĂ”puks suurematesse keskustesse, ent naistejalgpallile vĂ”ivad Signy Aarnad tulevikus leidmata jÀÀda
“

PÔlva Lootose tegevjuht Indrek KÀo

„See vĂ”iks olla ĂŒles ehitatud nii, et vahepeal on rock’n’roll ja heavy metal, siis kĂ€ib jĂ€lle rahulik klassikaline muusika, tiksumine. Praegu meenutab meie mĂ€ng ainult ööbikulaulu.“

Vjatƥeslav Zahovaiko Eesti koondise mÀnguplaanist

2024 APRILL JALKA 11 LUGU & TSITAADID

VVV mÀlestuseks

Meie hulgast mÀrtsis lahkunud Vaapo Vaheril oli Eesti jalgpalli ja Jalka ajakirja loos eriline koht. Vaher oli aastaid alaliidu juhatuse liige ning enam kui 30 aasta jooksul hinge ja mÔttega kodumaise vuti arendamise juures. Just Vaher oli see, kes pakkus meie ajakirjale nimeks Jalka.

Mina kasvasin ĂŒles SporditĂ€he ajakirja suure fĂ€nnina. Isegi lapsena, kui ma ilmselt pĂ€ris kĂ”igist nĂŒanssidest ja teemadest nii hĂ€sti aru ei saanud, oli VVV ehk Vaapo Vaheri Veerg iga numbri ĂŒks pĂ”nevamaid lehekĂŒlgi, mida ikka ja jĂ€lle hiljem ĂŒle lugeda ja mille ĂŒle muheleda. Milline teravus, milline terasus!

MĂ”ned Vaheri pĂ”rutatud (enamasti just pĂ”rutatud, löödud, torgatud!) mĂ”tted on minuga jÀÀnud. Osa neist ilmselt avaldamisest aastaid hiljem ĂŒle loetuna, aga siiski. Üks neist mĂ”lkus mul juhuslikult mĂ”ttes ka paar pĂ€eva enne seda, kui tuli teade meistri surma kohta.

1998. aastal kirjutas Vaher loo pealkirjaga „Eesti sport sureb Ă”ige pea. Eesti jalgpall asetab ta hauale pĂ€rja“, kus vĂ”ttis armutult ette Eesti spordivĂ€lja, rappides ĂŒht populaarset ala teise jĂ€rel.

„Korvpalli hoitakse elus hapnikupadja ja mustade muulaste abil, iga-aastased rahasĂŒstid tehakse tundmatutesse elunditesse ja see ei sigita mingeid

ïƒąKui popp oleks jalgpall Eestis veel siis, kui meil hakkaks sportlikult hĂ€sti minema? Foto: Liisi Troska

tervistavaid tagajĂ€rgi. Lootusi on andnud suusatamine, ent aina soojenevas kliimas ei saa see ala olla tulevikusport, pealegi on professionaale nĂ€ppudel lugeda. Eesti sport on kui ĂŒks suur laatsaret, kus enamik haigeid teadvusetus seisundis, ravijad aga liiguvad, Ă€raolev Ă”nnis naeratus nĂ€ol, pakkudes vĂ€hihaigeile aspiriini,“ kĂ”mmutas Vaher. Jalgpalli kiitis ta aga alana, mis on „laatsaretist ja ametlikust arstimisest otsustavalt loobunud, pĂŒhendudes ravile iseseisvalt ja omamoodi“.

Tipud suurendavad vahet

Vaheri kirjutise idee oli kĂŒll see, et Eesti jalgpall on teistest spordialadest eristunud eestlusele rĂ”huva identiteedi ja sĂ”jaeelse ajaga ĂŒhenduse tekitamise poolest, kuid mulle tulid need read meelde hoopis teisel pĂ”hjusel, jalgpallisiseseid trende vaadates. Mida populaarsemaks, ĂŒleilmsemaks ja rikkamaks saab jalgpall, seda suuremaks muutub vahe tippude ja tagumiste vahel. Suur raha, tulu ja huvi tabab esmalt just seda kĂ”ige-kĂ”ige tipmisemat jalgpalli, enne kui sealt ĂŒhel vĂ”i teisel moel mĂ”ni protsent ka madalamale tasemele tilgub. Mida arenenum ja konkurentsitihedam on spordiala, seda keerulisem on vĂ€ikestel riikidel vĂ”i vaesematel vĂ”istkondadel suurte vastu löögile pÀÀseda.

12 JALKA APRILL 2024 MÕTISKLUSI
Tekst: Raul Ojassaar

MÔelge kasvÔi selle peale: kui Diego Maradona 1984. aastal FC Barcelonast lahkus, oli tegu juba superstaariga, kuid selle asemel et liituda Itaalias mÔne tippklubiga, sÔlmis ta lepingu Napoliga, kes oli Àsja lÔpetanud Serie A hooaja 16 meeskonna konkurentsis 11. kohaga, pÀÀsedes vÀga napilt vÀljalangemisest. Kas kujutaksite tÀnapÀeval ette, et nÀiteks Kylian Mbappé siirduks Real Madridi asemel nÀiteks Sevillasse vÔi Wolfsburgi?

Seda, kui palju on rahvusvahelises klubijalgpallis koondunud vĂ”im suurte kĂ€tte, nĂ€itavad hĂ€sti Ă€ra ka Meistrite liigas kaugele jĂ”udnud meeskonnad. Veel mĂ”nikĂŒmmend aastat tagasi oli tĂ€iesti tavaline, et poolfinaali jĂ”udsid meeskonnad, mille nii kaugele jĂ”udmine tundub tĂ€napĂ€eval totaalne ime. 1996. aastal vĂ”itis Meistrite liiga nĂ€iteks Juventus, kes alistas finaalis Amsterdami Ajaxi – ja poolfinaalis olid nad alistanud Nantes’i ja Panathinaikosi! Ja eelmisel hooajal tundus kahe Milano klubi poolfinaali jĂ”udmine vaat et muinaslugu
 Iga hooajaga paistab mĂ”ne tĂ”elise ĂŒllataja vĂ”it aina vĂ€hem tĂ”enĂ€oline – ja see on tohutult kurb.

Muu sport kĂŒll elab, aga vutt liigub vutt-vutt eest Ă€ra Vaapo Vaheri 1998. aasta julm prognoos teiste spordialade kohta pole kĂŒll pĂ€riselt tĂ€ide lĂ€inud, kuid tendentside osas pani ta siiski tĂ€ppi. 1998. aastal oli jalgpallil Eestis 5447 harrastajat, korvpallil 4849, kergejĂ”ustikul 4179 ja vĂ”rkpallil 2967. 2023. aastaks on jalgpalli harrastajate arv kasvanud 24 360ni, korvpallil 8805, kergejĂ”ustikul 8179 ja vĂ”rkpallil 6753 peale. Kui teised suuremad pallimĂ€ngualad on 25 aastaga harrastajate arvu ĂŒmmarguselt kahekordistanud (vĂ”rkpall pisut enam), siis jalgpall on kasvanud peaaegu viis korda.

ïƒĄVaapo Vaher (salliga) jalgpalliliidu juhatuse liikmena 2017. aastal tööhoos.

Foto: EJL

Ometi ei ole see teiste aladega vĂ”rreldes toonud jalgpallile rahvusvahelist edu. VĂ”rkpallil ja korvpallil on EM-finaalturniiril mĂ€ngimine viimasel ajal olnud vaat et rutiin. KĂ”rgel Euroopa tasemel tegutsevaid korvpallureid saab kokku lugeda kahe kĂ€e sĂ”rmedel, Henri Drell debĂŒteeris NBAs. On mĂ€rgiline, et samal pĂ€eval, kui Eesti pidas Varssavis playoff-mĂ€ngu Poolaga, oli Kaunases korvpalli euroliiga mĂ€ngu kohaliku Ćœalgirise ja Baskonia (Ćœalgiris on paljude eestlaste lemmikklubi euroliigas, Baskonias mĂ€ngivad aga Maik Kotsar ja Sander Raieste) vahel vaatamas mitu tuhat Eesti fĂ€nni, mis ĂŒletab optimistlike hinnangute kohaselt Varssavisse reisinud Eesti jalgpallifĂ€nnide arvu vaat et kĂŒmme korda. VollefĂ€nnid on siiralt pettunud, kui meie meeskond EMil 16 parema sekka ei pÀÀse – ning neil on ette nĂ€idata ka finaalturniirile pÀÀsenud naiskond.

Tasub aga mĂ€rkida, et konkurents maailma tippjalgpallis on meeletult palju suurem kui vĂ”rkpallis vĂ”i isegi korvpallis. VĂ”rkpalli maailma edetabelis pole isegi sadat riiki, 24 EM-finaalturniirile pÀÀsevat riiki selguvad nii kossus kui volles vĂ€hem kui 40 kandidaadi seast (jalgpallis on UEFA liikmeid 55). Konkurents jalgpalli tippklubide pakutavatele töökohtadele on meeletu ja ĂŒlemaailmne, kusjuures see on just viimase mĂ”nekĂŒmne aasta jooksul hoomamatult tihenenud. Kui Marek Lemsalu vĂ”is ĂŒheksakĂŒmnendatel kĂ€ia kaks korda Liverpoolis testimisel, siis tĂ€napĂ€eval poleks mĂ”eldavgi, et keegi lĂ€heks nii kĂ”rge tasemega klubisse prooviperioodiks – rÀÀkimata siis sellest, et see vĂ”iks olla 26aastane keskkaitsja Eesti klubist.

Jalgpall on selgelt Eesti populaarseim spordiala hoolimata sellest, et meestekoondis nÀitab ajalooliselt kehvasid tulemusi. MÔelge, mis siis veel saaks, kui meil hÀsti lÀheks!

2024 APRILL JALKA 13 MÕTISKLUSI

KOLM LEGENDI, kolm intervjuud

Sel talvel lĂ”petas mĂ€ngijakarjÀÀri kolm Eesti naistejalgpallile vĂ€ga olulist mĂ€ngijat: Kristina Bannikova (32), Berle Brant (34) ja Kethy Õunpuu (36). Jalka tegi kĂ”igiga karjÀÀrilĂ”pu-intervjuu, kus kĂŒsis naistelt tĂ€pselt samu kĂŒsimusi – aga vastused tulid mĂ”istagi erinevad!

KRISTINA BANNIKOVA

SĂŒndinud 15.06.1991

DebĂŒĂŒt meistriliigas: 9.04.2011 (Tartu JK Tammeka)

Meistriliigas 238 mÀngu, 143 vÀravat Eesti koondises 103 mÀngu, 9 vÀravat

KlubikarjÀÀr: Tartu JK Tammeka (2011–12), PĂ€rnu JK (2013–18; 2019), Napoli (2018–19), PĂ€rnu JK Vaprus (2020–22), Saku Sporting (2023)

Saavutused: 5 korda Eesti meister, 4 korda Eesti karikavÔitja. Eesti parim naisjalgpallur (2020), Annika (2020)

PĂ€rnu Vaprus tuli 2020. ja 2021. aastal naiste meistriliigas kĂŒll neljandale kohale, kuid vĂ”istkonnas mĂ€ngiva treenerina tegutsenud Kristina Bannikova valiti mĂ”lemal aastal meistriliiga parimaks mĂ€ngijaks. Foto: Liisi Troska

Kui lihtsalt vÔi raskelt tuli otsus mÀngijakarjÀÀrile joon alla tÔmmata?

Ei tulnud raskelt – plaanisin juba aasta varem lĂ”petada, sest elan PĂ€rnus ja paistis, et PĂ€rnu naiskond hakkab Ă€ra lĂ”petama, olukord oli segane. Leidsin endale veel Saku Sportingu kujul vĂ€ljundi –eesmĂ€rk oli koondises ilus arv – 100 mĂ€ngu – tĂ€is saada. Kogu möödunud aasta mĂ€ngisin mĂ”ttega, et kas ma jĂ€tkan vĂ”i mitte. KĂŒsimus oli selles, kas tekib taas suurem isu. Aasta jooksul sellist tuld aga siiski sĂ€rama ei löönud. Otsus ise ei olnud raske, aga seda vĂ€lja öelda kĂŒll oli – sain aru, et kui ma nĂŒĂŒd selle vĂ€lja ĂŒtlen, siis ongi kĂ”ik. Eks natuke kĂ”hklusi ja kahtlusi ikka oli ja rÀÀkisin ka Saku uue peatreeneri Kaspariga pĂ€ris pikalt, vĂ”tsin mĂ”tlemisaega, aga lĂ”puks ei tekkinud kuidagi tunnet, et jĂ€tkaks aastakese veel.

Milline on sinu esimene jalgpallimÀlestus?

Elasin PĂ€rnus lapsena Kuldse Kodu majas ning kĂ€isime tihti vendade, sugulaste ja naabripoistega hoovis mĂ€ngimas. Jalgpalli mĂ€ngisime ikka kaks kahe vĂ”i kolm kolme vastu. Meil oli Ă”unapuude, kaskede ja kuuskede vahel mitu „staadionit“ – kahe puu vahel oli vĂ€rav ja kui kuskil veel paralleelselt kaks puud oli, siis oligi staadion valmis. Oli suvesid, kui mĂ€ngisin palju jalgpalli, oli suvesid, kui ei mĂ€nginud ĂŒldse. Organiseeritud trenni lĂ€ksin alles Tartusse ĂŒlikooli astudes. Kui aastalĂ”puturniiril esimesed „pĂ€ris“ mĂ€ngud olid, siis tundsin end natuke nagu peata kana – seal olid ju juba positsioonid, ei olnud enam nii, et jookse, kuhu tahad! MĂ€nguliselt ei olnud ĂŒleminek eriti keeruline, aga fĂŒĂŒsiliselt kĂŒll, kuna vastupidavus ei ole kunagi mu trump olnud.

Milline oli sinu karjÀÀri kÔige uhkem hetk?

Kindlasti arvatakse, et 2020. aasta, kui tulin korraga Eesti aasta parimaks naisjalgpalluriks, naiste meistriliiga parimaks mĂ€ngijaks ja vĂ”itsin ka koondise ilusaima vĂ€rava eest antud Annika. Tegelikult olen ise uhkem selle ĂŒle, et aasta varem mĂ€ngisin

Tekst: Raul Ojassaar
14 JALKA APRILL 2024 LEGENDID

pĂ”himĂ”tteliselt kaks aastat jĂ€rjest jalgpalli – lĂ€ksin koduse meistriliiga pealt Itaaliasse, mĂ€ngisin talvel seal, siis tulin Eestisse tagasi ja mĂ€ngisin siin hooaja lĂ”puni. Suutsin terve olla ja tundsin end ka mĂ€nguliselt neil aastatel kĂ”ige paremini. Tunnustuste mĂ”ttes aga kindlasti 2020. aasta.

Milline oli sinu karjÀÀri kÔige kurvem hetk?

Mul pole muidu olnud vigastustega suuri muresid, aga eelmisel aastal lĂ€ks mul karikavĂ”istluste poolfinaalis Ă”lg liigesest vĂ€lja. Eks see konkreetne hetk oli ka valus, aga rohkem on meeles sellele jĂ€rgnenud arstide vahet kĂ€imine – mulle öeldi, et nĂŒĂŒd on neli kuud pausi! Tegelikult tuli hiljem vĂ€lja, et asi nii hull ei olnudki, ja kuu aja pĂ€rast sain isegi finaalis mĂ€ngida, kuigi kĂ€si oli teibitud, liikus vĂ€he ja risk oli olemas.

Milline sinu löödud vĂ€rav on sulle kĂ”ige kallim? KĂ”ik vĂ€ravad, mis ei ole omavĂ€ravad, on kallid! Koondises löödud vĂ€ravad on ka kĂ”ik erilised, aga esimesena meenub hoopis see, kui kĂ€isime Kaasanis universiaadil. MĂ€ngisime Inglismaa vastu, olin pĂ”hikoosseisus ja alustasime mĂ€ngu lahtilöögist. Sealt mĂ€ngiti pall Innale (Kiss-Zlidnis – toim.), Inna pani pika palli vastase selja taha, ma jooksin sinna, tegin puute ja sellest tuli kohe esimesel minutil vĂ€rav. Mul kĂ€isid jĂ”hkrad kĂŒlmavĂ€rinad ĂŒle – mida asja, Inglismaa vastu esimesel minutil vĂ€rav! Sain pallile varbaotsaga pihta ja vaatasin tĂŒkk aega, kuidas see rahulikult vĂ€ravasse veeres. LĂ”puks kĂŒll kaotasime 1 : 5, aga see vĂ€rav jĂ€i vĂ€ga hĂ€sti meelde (naerab – toim.)!

Milline treener vÔi millised treenerid on sind jalgpallurina kÔige rohkem mÔjutanud?

KĂ”ik treenerid on minusse palju panustanud ja olen kĂ”igilt midagi Ă”ppinud – Tammekast Aleksandra Ć evoldajevalt, PĂ€rnus JĂŒri Saarelt ja JĂŒri Talult, koondises Keith Boanaselt, Jarmo Matikainenilt, Sirje Kapperilt ja Anastassia Morkovkinalt. Vahepeal olin Vapruses ju iseenda treener!

Ć evoldajeva oli mu esimene treener, ta pani mind positsiooniliselt paika ja aitas fĂŒĂŒsisele kaasa. Koondises Ă”ppisin palju Keithilt, kuidas trenne lĂ€bi viia.

MĂ€ngisin Tammekas ĂŒhe aasta Ă€ra ja siis hakkasin juba samal ajal Tartu Santoses tĂŒdrukutele trenne andma. KĂ”ige rohkem olengi vĂ”ibolla Ă”ppinud ise mĂ€ngijana treeneritööd tehes, nii et mĂ”nes mĂ”ttes on olnud kĂ”ige suuremad Ă”petajad need lapsed, keda treenin. Õppisin selle kaudu ka ise mĂ€ngijana taktikalist poolt, treenerina mĂ”tlesin paljud asjad enda jaoks ĂŒmber ja hakkasin ka mĂ€ngijana neid vĂ€ljakul proovima.

Muide, olin Santoses aastakese tĂ€nase koondislase Eva-Maria Niidu treener! Kui viimasel ajal koos koondises olime, siis ikka naersin, et kunagi olin su treener, nĂŒĂŒd mĂ€ngime koos koondises.

ïƒĄEelmisel hooajal kĂ€is PĂ€rnus elav ja töötav Bannikova kokkuleppel peatreener Jan Harendiga Saku Sportingu trennides vĂ€hem kui naiskonna ĂŒlejÀÀnud liikmed. „Tavaliselt kĂ€isin Sakus nĂ€dalas umbes kaks korda – nĂ€iteks ĂŒhes trennis ja mĂ€ngul,“ selgitab Bannikova.

Foto: Liisi Troska

Kuidas on naiste meistriliiga muutunud vĂ”rreldes selle ajaga, mil sina seal mĂ€ngimist alustasid? See osa pole muutunud, et on ĂŒks-kaks head vĂ”istkonda ja siis ĂŒlejÀÀnud, kes rohkem omavahel konkureerivad. Minu alustamise ajal olid need tugevad kindlasti PĂ€rnu JK ja Levadia, nĂŒĂŒd on need Flora ja Saku. Kindlasti on aga muutunud suhtumine naistejalgpalli ja sellesse, kuidas seda kajastatakse. KasvĂ”i see, et meie siin rÀÀgime! Treeningute arv on tĂ”usnud, treenerid on kindlasti kompetentsemad. Noorte tehniline tase on kindlasti kĂ”rgem kui siis, kui ma alustasin – ja ma ei alustanud ju vĂ€ga kaua aega tagasi!

Mida jÀÀd jalgpalli mÀngimisest kÔige rohkem igatsema?

Kindlasti sotsiaalset poolt, kĂ”ike riietusruumis toimuvat. Tiimitunne, emotsioonid vĂ€ljaku peal –sellest hakkan kindlasti puudust tundma. Enam ei ole sellist oma inimeste punti, kellega koos midagi ĂŒhise eesmĂ€rgi nimel teha. Tööl on ju ka kollektiiv, aga see ei tekita selliseid emotsioone nagu jalgpallimĂ€ng vĂ”i isegi trenn.

ïƒĄSuure eesmĂ€rgini – 100 koondisemĂ€ngu – jĂ”udis Bannikova möödunud aasta 27. oktoobril Rahvuste liiga mĂ€ngus Armeenia vastu. Foto: Liisi Troska

2024 APRILL JALKA 15 LEGENDID

Mida on jalgpall sulle inimesena andnud? VĂ€ga palju sĂ”pru ja tutvusi, laiendanud silmaringi – eelkĂ”ige koondisega reisides olen saanud ka palju erinevaid kultuure nĂ€ha. Koostööd tuleb teha paljude erinevate isiksustega, kĂ”igiga tuleb lĂ€bi saada. Lisaks ka seda, kuidas ebaĂ”nnestumistega toime tulla, ja ka seda, kuidas siis hakkama saada, kui kĂ”ik on hĂ€sti. Organiseeritus, kohusetunne, vastutustunne. Ja lisaks muidugi hea fĂŒĂŒsiline vorm ja vĂ€ljanĂ€gemine!

BERLE BRANT

SĂŒndinud 26.09.1989

DebĂŒĂŒt meistriliigas: 8.06.2003 (PĂ€rnu JK)

Meistriliigas 292 mĂ€ngu, 26 vĂ€ravat Eesti koondises 26 mĂ€ngu, 1 vĂ€rav KlubikarjÀÀr: PĂ€rnu JK (2003–19), Saku Sporting (2020–23)

Saavutused: 11 korda Eesti meister, 7 korda Eesti karikavÔitja, 20 medalit Eesti meistrivÔistlustelt

Kui lihtsalt vÔi raskelt tuli otsus mÀngijakarjÀÀrile joon alla tÔmmata?

Olin seda mĂ”tet oma peas veeretanud juba mĂ”ned aastad. Kuid siis ei tundunud veel Ă”ige hetk olevat. Ma arvan, et selle hetke tunneb igaĂŒks Ă€ra. Minul sel talvel see tunne tekkis. Omajagu aastaid (23!) sai mĂ€ngitud ju ka ja nĂŒĂŒd on soov elus mingid uued uksed veel avada. Minu puhul mĂ€ngis suurt rolli ka mu keha tervislik seisund – mul on vaja hakata oma keha kuulama. Viimasel hooajal oli mul vaid mĂ”ni ĂŒksik nĂ€dal, kus sain valuvabalt vĂ€ljakule astuda ja endast maksimumi anda. Sellest palju ei rÀÀgita, kuid see kĂ€ib tihtipeale jalgpalliga kĂ€sikĂ€es – sportlasena suudadki end viia sinnamaale, et nii keha kui vaim kohaneb. Kuid ĂŒhel hetkel on vaja mĂ”elda, mis nii edasi saab.

Milline on sinu esimene jalgpallimÀlestus?

Berle Brant mĂ€ngis lĂ”viosa karjÀÀrist PĂ€rnu JKs. Juba 2003. aastal vaid 13aastasena meistriliigas debĂŒĂŒdi kirja saanud pĂ€rnakas vĂ”itis Eesti meistrivĂ”istlustelt kokku suisa 20 medalit – 11 kulda, 7 hĂ”bedat ja 2 pronksi. Medalite arvu poolest edestab teda Eestis vaid viis naist: Heleri Saar (27), Varje Tugim (24), Elis Meetua (24), Anastassia Morkovkina (22) ja Reelika Vaher (21).

Foto: Brit Maria Tael

Esimene mĂ€lestus on sellest, kui ma esimest korda PĂ€rnus trenni lĂ€ksin. See oli 2000. aasta juulikuu, veetsime sĂ”brannaga staadionil aega ning JĂŒri Saar kutsus trenni. Elasin staadionist ĂŒle tee, seega jooksin ruttu koju tossude jĂ€rele ja nii see lĂ€ks. SĂ”branna kĂŒll enam trenni ei jĂ”udnud, kuid mina olin ka jĂ€rgmised korrad alati kohal ja nii oligi peagi aeg oma esimesed putsad osta – Lottod!

Milline oli sinu karjÀÀri kÔige uhkem hetk?

Seda on vĂ€ga raske öelda. Neid hetki on palju. NĂ€iteks esimene meistritiitel vĂ”i kui tegime PĂ€rnu JKga ajalugu ning saime esimese Eesti naiskonnana naiste Meistrite liiga alagrupiturniirilt edasi. VĂ”i kui vanemad said esimest korda teleĂŒlekandest mĂ€ngu vaadata, vĂ”i otseĂŒlekannet Eurospordist Wolfsburgi vastu! See oli suur asi. Aga ma arvan, et ma olen tegelikult kĂ”ige uhkem, et ma suutsin kĂ”ik need aastad töö, jalgpalli ja eraelu omavahel toimima panna. Sealjuures puudusin ma harva trennidest ning kĂ”ik asjad said Ă”igel ajal tehtud.

Milline oli sinu karjÀÀri kÔige kurvem hetk?

Ma arvan, et vigastused. Mind on kimbutanud pĂ€ris mitu vigastust juba varajastest aastatest peale ning iga vigastus jĂ€ttis paraku oma jĂ€lje. Eks ikka mĂ”tled, et mis oleks siis olnud, kui kĂ”ige „magusamal“ ajal ei oleks seda vĂ”i teist vigastust olnud, aga see kĂ€ib asja juurde ning ma ei kahetse midagi. Arvan, et tulin igast taastusraviprotsessist tugevamana platsile tagasi – mitte alati fĂŒĂŒsilises, aga just vaimses vĂ”tmes. Kui see protsess lĂ€bi teha, siis kasvatab see inimesena palju.

Milline sinu löödud vĂ€rav on sulle kĂ”ige kallim? KaitsemĂ€ngijana ma ĂŒlemÀÀra tihti ei skoorinud, seega kĂ”ik löödud vĂ€ravad olid erilised. Enamik nendest sĂŒndis suhteliselt sama mustri jĂ€rgi –nurgalöögist peaga. Aga pean tunnistama, et tundsin veelgi suuremat rÔÔmu, kui sain hoopis vastase vĂ€ravalöömise Ă€ra rikkuda.

16 JALKA APRILL 2024 LEGENDID

ïƒĄEesti koondises ei olnud Berle Branti roll kĂŒll nii suur kui PĂ€rnu JKs, ent aastate jooksul oli tegu siiski olulise kaitselĂŒliga. 14 aasta jooksul sai ta sinises sĂ€rgis kirja 26 kohtumist ja ĂŒhe vĂ€rava. Foto: Liisi Troska

Milline treener vĂ”i millised treenerid on sind jalgpallurina kĂ”ige rohkem mĂ”jutanud? Üht on vĂ”imatu teistest rohkem esile tuua. KĂ”ik nad on mulle midagi kaasa andnud ja Ă”petanud!

Kuidas on naiste meistriliiga muutunud vĂ”rreldes selle ajaga, mil sina seal mĂ€ngimist alustasid? Ühelt poolt on muutunud vĂ€ga palju – tĂ€napĂ€eval alustavad noored tĂŒdrukud jalgpalli mĂ€ngimisega vĂ€ga palju varem. Praeguseid noori on lausa lust vaadata – nad mĂ”tlevad nagu jalgpallurid! Sihid on palju selgemad. VĂ”imalused on suuremad. Jalgpalli enda mĂ€ngustiil on aastates oluliselt muutunud. Kindlasti on treeningu ĂŒlesehitus palju teadlikum. Taktika komplekssem. Teisalt sooviks, et see areng oleks toimunud suuremate hĂŒpetega. Me oleme endiselt kohas, kus liiga sees on tasemevahe vĂ€ga suur, tasavĂ€giseid mĂ€nge saab hooaja lĂ”ikes vĂ€ga vĂ€he ning suur hulk talendikaid noori ei jĂ”uagi suuremate tegudeni, sest on sunnitud ĂŒhel hetkel otsustama töö ja jalgpalli vahel. Sama kehtib ka treenerite puhul.

Mida jÀÀd jalgpalli mÀngimisest kÔige rohkem igatsema?

Protsessi ja mĂ€ngu ennast: alustades hooaja ettevalmistusest, kus ehitad vaikselt asja ĂŒles, kuni vĂ”istluspĂ€evade adrenaliini ja mĂ€ngujĂ€rgse analĂŒĂŒsini vĂ€lja. Seda pidevat protsessi, kuidas kogu aeg grammike kuskilt juurde panna. Kindlasti ka inimesi ja vĂ”istkonnavaimu – on nii oluline, et toetav kogukond on kogu aeg ĂŒmber.

Mida on jalgpall sulle inimesena andnud?

Kuna jalgpall on vĂ”istkonnaala, siis leian, et see annab ĂŒleĂŒldse vĂ€ga hea vundamendi inimestega suhtlemisel ja arvestamisel. Jalgpall on kindlasti andnud mulle vĂ€ga hea distsipliini ja rutiiniga toimetuleku oskuse, Ă”petanud jĂ€rjepidevust ja tarka ajaplaneerimist, oskust inimestega koos töötada ja inimesi koos tööle panna. Need oskused on mind vĂ€ga palju nii töös kui elus kandnud.

KETHY ÕUNPUU

SĂŒndinud 4.12.1987

DebĂŒĂŒt meistriliigas: 11.05.2003 (EVL United)

Meistriliigas 363 mÀngu, 72 vÀravat

Eesti koondises 116 mÀngu, 3 vÀravat (rekordinternatsionaal)

KlubikarjÀÀr: EVL United (2003–05), JK Tallinna Kalev (2006–09), FC Flora (2009–22), Saku Sporting (2023)

Saavutused: 5 korda Eesti meister, 6 korda Eesti karikavÔitja. Eesti aasta parim naisjalgpallur (2014)

ïƒĄViimase trofeeni jĂ”udis meie artikli kolmik ĂŒheskoos möödunud suvel, kui Saku Sportingu ridades vĂ”ideti klubi ajaloo esimene Eesti karikas. Pikka aega konkureerivates klubides mĂ€nginud Kethy Õunpuu ja Berle Brant said seega ka ĂŒhiselt karikat kĂ€es hoida.

Foto: Katariina Peetson

Kui lihtsalt vÔi raskelt tuli otsus mÀngijakarjÀÀrile joon alla tÔmmata?

Ühtpidi lihtsalt, teistpidi raskelt. Sisemiselt tundsin, et on Ă”ige aeg – olen alati mĂ”elnud, et selle hetke tunnen ise Ă€ra. Üritan elada nii, et teen asju, mis annavad mulle sama palju vastu, kui ise sinna enda energiat annan – kui tasakaal kaob Ă€ra, siis tuleb midagi muuta. Eelmise aasta lĂ”pu poole hakkasin mĂ”tlema, et vist on aeg lĂ”petada. Elus on ka muid asju peale jalgpalli, mis vajavad energiat ja fookust. NĂŒĂŒd saan jalgpallist ĂŒle jÀÀva energia ja aja uutesse eesmĂ€rkidesse ja unistustesse suunata.

2024 APRILL JALKA 17 LEGENDID

ïƒĄKuigi tema klubikarjÀÀri algus viis teda nii Kehtnas mĂ€nginud EVLi vĂ”istkonda kui Tallinna Kalevisse ning viimase hooaja pallis ta Saku Sportingus, teatakse Kethy Õunpuud eelkĂ”ige FC Flora keskvĂ€ljalt. Kui nĂ€iteks Berle Brant krooniti esimest korda Eesti tĆĄempioniks juba 14aastaselt, siis Õunpuu pidi esimest kuldmedalit ootama kaua: kaheksa hĂ”beda ja kahe pronksi jĂ€rel tuli ta esimest korda Eesti meistriks 2018. aastal 30aastaselt. Foto: Jana Pipar

Raske oli see seetĂ”ttu, et olin 25 aastat selles rĂŒtmis elanud, et kĂ€in Ă”htuti trennis ja nĂ€dalavahetuseti mĂ€ngudel, see on nii kehas sees. Kahetsust pole aga kordagi tekkinud, tundub, et tegin otsuse Ă”igel ajal. Olin endaga heas kohas ja ma ei pidanud vigastuse tĂ”ttu lĂ”petama.

Milline on sinu esimene jalgpallimÀlestus?

Esimesed jalgpalliga seotud mĂ€lestused on Kristiines hoovis paneelmajade vahel sĂ”pradega palli mĂ€ngimisest. Olime kĂ”ik pidevalt Ă”ues, mĂ€ngisime muid pallimĂ€nge ka, aga ĂŒhel hetkel hakkasid sĂ”brad, kellega hoovis mĂ€ngisin, jalgpallitrennis kĂ€ima ja lĂ€ksin nendega ĂŒhel pĂ€eval kaasa. Trennid toimusid MustamĂ€e gĂŒmnaasiumi murustaadionil – kĂ”ksisin seal niisama vĂ€rava taga, kui treener Olev Reim ka mind trennist osa vĂ”tma kutsus. Nii minust selle vĂ”istkonna liige sai.

Tol ajal vist ei olnudki tĂŒdrukute vĂ”istkondi, vĂ”ibolla kuskil mĂ”ni ĂŒksik leidus, seetĂ”ttu ei olnudki mul muud valikut kui poistega koos mĂ€ngida. Ma arvan, et poisid ja tĂŒdrukud vĂ”iksid nooremates vanuseklassides kindlasti koos treenida ja mĂ€ngida – vĂ€hemalt need tĂŒdrukud, kes tunnevad end poistega koos sporti tehes mugavalt. Poistel on tĂŒdrukutelt nii mĂ”ndagi Ă”ppida ja vastupidi. TĂŒdrukud on ĂŒldiselt kohusetundliku-

mad ja pĂŒĂŒdlikumad, poisid energilisemad. Mina kĂŒll ei mĂ€leta, et mul oleks poiste seas raske olnud – olin ĂŒks vĂ”istkonna liidritest.

Milline oli sinu karjÀÀri kĂ”ige uhkem hetk? Üht hetke on keeruline vĂ€lja tuua. Isiklikus plaanis on olnud erilisemad hetked Eesti parima naisjalgpalluri tiitel, EJLi hĂ”bemĂ€rgi saamine ja 100 mĂ€ngu tĂ€itumine rahvuskoondises. VĂ”istkondlikult aga esimene meistritiitel 2018. aastal FC Flora naiskonnaga. See oli meile kĂ”igile eriline, eriti neile, kes olid selles protsessis pikalt sees olnud. Naistejalgpallis kipub meil nii olema, et pikalt on ĂŒks valitseja ja lĂ€heb kaua aega, enne kui tiitel uude kohta rĂ€ndab. Meie jaoks oli see hetk, kus see suur töö ja pĂŒhendumine, mis aastate jooksul trenni ja mĂ€ngudesse sai jĂ€etud, end lĂ”puks Ă€ra tasus.

Milline oli sinu karjÀÀri kĂ”ige kurvem hetk? Iga sportlase jaoks on raskemad hetked vigastused. Kui need tekivad, siis sel hetkel on raske mĂ”ista, miks nii juhtus. Alles mingi aeg hiljem vĂ”ibolla mĂ”istad pĂ”hjuseid. Kui paranemisaeg osutub pikaks, on vaimselt pĂ€ris raske. Aastaid tagasi oli mul tagareievigastus, millega kĂ€isin aasta aega mööda arste. Sain mitu diagnoosi, aga midagi paremaks ei lĂ€inud – ei harjutuste, ei puhkuse, ei ravimitega. LĂ”puks jĂ”udsin Ă”nneks Lauri Rannama juurde, kes reaalselt sĂŒvenes ja selgitas vĂ€lja, mis vigastusega tegemist ja kust see alguse saab. Sain tĂ€nu temale pĂ€ris kiirelt tagasi vĂ€ljakule. Eelnev pikk teadmatus oli vĂ€ga raske. Samuti selle poole nĂ€gemine, kui vĂ€he tegelikult sĂŒveneti, ja kohati oledki sportlasena selles protsessis ĂŒksi. Isegi kogenud arstidel oli lihtsam kohe sĂŒst teha vĂ”i ravim vĂ€lja kirjutada, mitte pĂ€riselt sĂŒveneda, kust probleem tegelikult alguse saab.

Milline sinu löödud vĂ€rav on sulle kĂ”ige kallim? Koondises olen ainult kolm vĂ€ravat löönud – teine neist oli Balti turniiril LĂ€ti vastu, kui suurelt vĂ”itsime. Pall puhastati karistusala joonele ja lĂ”in ilusa kaareka taha nurka. Flora eest lĂ”in ka sarnase vĂ€rava Balti liiga kolmanda koha mĂ€ngus – see oli vĂ”iduvĂ€rav PĂ€rnu JK vastu lisaajal. Need olid ilusad vĂ€ravad, kui tabasin palli ĂŒhe puutega vĂ€ga hĂ€sti. Eks ilusaid vĂ€ravaid on veel olnud, aga teistel pole ehk olnud sellist kaalu nagu neil kahel.

Milline treener vÔi millised treenerid on sind jalgpallurina kÔige rohkem mÔjutanud?

Igal treeneril on kindlasti oma mĂ”ju olnud, aga toon kolm nime vĂ€lja. Minu esimene treener Olev Reim, tĂ€nu kellele ma ĂŒldse jalgpalli juurde jĂ”udsin, andis mulle kindlasti vundamendi, tehnika ja jalgpalli ABC. TĂ€iskasvanuna sain klubitreeneritest kĂ”ige kauem mĂ€ngida Aleksandra Ć evoldajeva juhendamisel. Olin ise juba selleks ajaks mingis mĂ”ttes vĂ€ljakujunenud mĂ€ngija, aga sellest hoolimata sain vĂ€ga palju mĂ”testatust ja taktikalist

18 JALKA APRILL 2024 LEGENDID

poolt juurde. Trennid olid vĂ€ga head ja treeneri nĂ”udmised mĂ€ngijatele suured – see tĂ”stis ka meie kvaliteeti. Mul ei olnud varem klubides nii pĂ”hjalikke treenereid olnud.

Koondisetreeneritest tooksin vĂ€lja Keith Boanase. Ta oli koondise juures pĂ€ris pikalt ja olin ka ise sel ajal koondise pĂ”hituumikus. Ta tĂ”i ĂŒldse Eesti naistejalgpalli vĂ€ga palju uut ja vĂ€rsket, nii mĂ€ngijatele kui treeneritele. Tema trennid olid vĂ€ga pĂ”nevad – palju oli mĂ€ngulisust ja lĂ€bi mĂ€ngude asjade kinnistamist ja Ă”ppimist. Varasemalt tehti rohkem drille.

Kuidas on naiste meistriliiga muutunud vĂ”rreldes selle ajaga, mil sina seal mĂ€ngimist alustasid? Alustasin ju ĂŒldse sellises naiskonnas nagu EVL United, mis mĂ€ngis Kehtnas. Poistejalgpallist oli mul vaja teha samm naiste sekka ja Floras toona tĂŒdrukutevĂ”istkonda ei olnud, nii et kĂ€isin vaatamas naiskonna trenni. Seal olid ikkagi naised, mina olin aga alles pisike tĂŒdruk ja sinna minek tundus sel hetkel veidi hirmus. Gunnar Kure oli aga siis kokku panemas tĂŒdrukutevĂ”istkonda, kus oli tĂŒdrukuid Kehtnast, Raplast, Lellest ja Kohilast. Hakkasime tĂŒdrukuteliigat mĂ€ngima ja jĂ€rgmiseks sammuks oligi sealt juba naiste meistriliiga. MĂ€letan, et saime seal alguses ikka korralikke sahmakaid – mĂ”ni ĂŒksik vanem mĂ€ngija oli vĂ”istkonnas, aga suur osa naiskonnast olid 15–16aastased noored. 0 : 20 skoorid tabeli tippudega olid alguses tavalised!

ïƒąKapten ja rekordinternatsionaal!

Foto: Liisi Troska

Kui seda aega praegusega vĂ”rrelda, siis tĂ€na meil nii suuri kÀÀre taseme mĂ”ttes Ă”nneks liigas ei ole, aga samas ei saa ka öelda, et tabeli tippude ja viimaste vahel ei oleks tasemevahet. VĂ€hemalt ei ole skoorid enam nii suured, praegune liiga on ikka natuke ĂŒhtlasem. MĂ€ngijad jĂ”uavad tĂ€na juba palju varem jalgpalli juurde ja treeningud on palju teadlikumad. Samuti on vĂ”istkondades taustsĂŒsteem palju suurem. Kui kunagi oli peatreener ja heal juhul veel mĂ”ni ĂŒksik inimene personalis, siis tĂ€na on enamikus naiskondades ikka peatreener, abitreener, vĂ€ravavahtide treener ja fĂŒsioterapeut. ÜleĂŒldine kvaliteet ja standardid on kindlasti aastatega paremaks lĂ€inud.

Mida jÀÀd jalgpalli mÀngimisest kÔige rohkem igatsema?

MĂ€ngu ennast! Seda, kui mĂ€ng algab ja lĂ€hed sinna tĂ€iesti sisse. KĂ”ik muud mured ja mĂ”tted jÀÀvad seisma – see on nagu meditatsioon. Seda meeletut tööd ma igatsema ei jÀÀ, aga jalgpallimĂ€ngu, mis pakub iga kord uusi olukordi, kĂŒll. Samuti seda, kui vĂ”istkonnaga ĂŒhiselt pingutades saavutad hea tunde ja eesmĂ€rgi.

Aga kui mul on vÔimalik kord nÀdalas lihtsalt oma lÔbuks trennis kÀia, siis teen seda hea meelega.

Praegu on lĂ”petamisest möödas juba mitu kuud ja naljakas on mĂ”elda – kuidas ma ometi seda kĂ”ike ĂŒldse nii pikalt tegin? KĂ”ik nĂ€dalavahetused ja pooled nĂ€dalasisesed Ă”htud panin ju jalgpalli nimel kinni. Kui ĂŒhel hetkel sellelt rattalt maha astud, siis on selline tunne, et nĂŒĂŒd on nii palju vabadust! Elu on palju spontaansem – kui tahan nĂ€dalavahetusel kuhugi sĂ”ita, siis lihtsalt lĂ€hen. Muidu oli ju nii, et jaanipĂ€eva paiku oli nĂ€dal aega puhata ja ĂŒlejÀÀnud puhkus oli novembris vĂ”i detsembris, kui trennidest oli paus. Elu kĂ€iski jalgpallikalendri jĂ€rgi, kuigi ma ei olnud ju proff, ei saanud mĂ€ngimise eest raha. PĂ€eval kĂ€isin tööl ja Ă”htul lĂ€ksin trenni. Kui oled koondise- ja meistriliiga mĂ€ngija, siis pĂŒhendumine on suhteliselt sama nagu profispordis. Iseendale on ju ikka standardid ja ootused.

Mida on jalgpall sulle inimesena andnud?

Kuna tegemist on vĂ”istkonnaspordiga, siis kindlasti on jalgpall Ă”petanud teistega arvestamist ja koostöö tegemist ning muutnud vĂ€ga kohusetundlikuks. Isegi kui on halb pĂ€ev vĂ”i oled vĂ€sinud, siis lĂ€hed ikka trenni, sest teised on sinuga arvestanud. Jalgpall on andnud ka hĂ€sti palju sĂ”pru, lĂ€hedasi inimesi – ka jalgpalliliitu tööle asumine on tĂ€nu jalgpallile tekkinud.

Alati ju ei vĂ”ida ja asjad ei tule vĂ€ljakul alati vĂ€lja. See on kindlasti ka inimesena tugevamaks teinud ja andnud sihikindlust. ÜkskĂ”ik millises valdkonnas elus on ju samuti nii, et vahepeal tekivad rasked hetked – kuidas nendest lĂ€bi murda vĂ”i tugevamana vĂ€lja tulla? Seda on jalgpall kindlasti andnud.

2024 APRILL JALKA 19 LEGENDID

Naistekoondis mĂ€ngib oktoobris EMi playoff’i. VĂ€hemalt nii vĂ€idavad treenerid!

Eesti naistekoondise peatreenerid Sirje Kapper ja Anastassia Morkovkina on veendunud: Eesti koondisel Ă”nnestub seekord jĂ”uda EM-valiksarja playoff’i. Eelmise korra

napikas jĂ€i kripeldama – nĂŒĂŒd tuleb vĂ”imalus tipptiimiga rinda pista kindlasti vĂ€lja vĂ”idelda.

Eesti koondis alustab juba april li alguses uut EM-valiksarja, kus saame alagrupis Albaania ja Luksemburgi alistamise korral oktoobris vĂ”imaluse tugeva naiskonna vastu playoff-mĂ€nge pidada. Viimane lihv anti valiksarja eel veebruarikuises treeningulaagris TĂŒrgis, kus peetud sĂ”prusturniiril kohtuti Kosovo (0 : 3 kaotus), India (3 : 4 kaotus) ja Hongkongiga (1 : 0 vĂ”it).

Hoolimata kahest kaotusest rÀÀgivad Kapper ja Morkovkina mĂ€ngudest positiivses vĂ”tmes – tulemused ei olnudki treeningmĂ€ngudes peamised. „Meil oli vaja Ă€ra kaardistada noormĂ€ngijad, kuna meil pole veel hetkel sajaprotsendiliselt toimivat U21 vĂ”i U23 koondist, mille loomisega jalgpalliliidus tegeletakse. Tahtsime teada saada, mida seni U19 vanuseklassis mĂ€ngivad noored A-koondises suudavad, ja nĂ€gime, et nad on head ja tublid,“ rÀÀgib Kapper.

on talve jooksul vĂ€lisklubidesse siirdunud naised. „Mitte et nad oleksid selle lĂŒhikese ajaga lĂ€inud tohutult paremaks vĂ”i halvemaks, aga soovisime teada saada, milline on nende vaimne seisund ja kui hĂ€sti nad oma tingimusi tegelikult Ă€ra kasutavad,“ sĂ”nab Kapper.

Kuna Eesti loositi ainsasse kolmeliikmelisse alagruppi, on esimesed mĂ€ngud ĂŒsna hajutatud: aprillis ja mais mĂ€ngime seetĂ”ttu kahe asemel vaid ĂŒhe valikkohtumise. Treenerid on sealjuures pigem rahul, et kolme vastase asemel tĂ”i loos meile vaid kaks, sest aprillikuisteks kohtumisteks Ă”ige toonuse saamine on koduse liiga kalendri tĂ”ttu vĂ”rdlemisi keeruline. „Aprillikuu aken on meie jaoks ĂŒsna keerulisel ajal, sest kodune meistriliiga on Ă€sja alanud. Koolid, töökohad, kogu sellega kaasnev stress tuleb just siia kevadisse koondiseaknasse kokku. Oleme tegelikult vĂ€ga Ă”nnelikud, et kalender sai selline, et aprillis on ainult ĂŒks mĂ€ng – ĂŒheks mĂ€nguks on meie olukorras lihtsam valmistuda, kui mĂ€ngupraktikat nii vĂ€ga pole,“ selgitab Kapper.

ïƒĄSirje Kapper

manifesteerib: Eesti jĂ”uab sĂŒgiseks playoff’i!

„NĂ€gime Ă€ra oma fĂŒĂŒsilise valmisoleku, tunnetasime grupidĂŒnaamikat ja seda, kuidas noored sinna gruppi sobivad. MĂ€ngupildis nĂ€gime Ă€ra oma kitsaskohad. Kui kaks aastat tagasi koondise etteotsa asusime, siis tahtsime natuke rohkem palliga mĂ€ngida, aga praegu oleme veidi teist teed pidi lĂ€inud. NĂŒĂŒd soovime rohkem keskenduda sellele, et saaksime kaitsemĂ€nguga rĂŒnnakut enam toetada.“

Samas kohas peetud turniiril osales Eesti ka mullu, kuid ĂŒks mĂ€ng siis eriti head pilti ette ei andnud – KĂ”rgĂ”zstani U20 koondisest sĂ”ideti ĂŒle lausa 8 : 1.

„MĂ€ngulise poole pealt tahtsime nĂ€ha, kus me olime vĂ”rreldes eelmise aasta sama ajaga. MĂ€ngud olid kĂŒll natuke erineva tasemega kui mullu, kuid saime vĂ”rrelda, kus me fĂŒĂŒsilise poolega oleme.“ Samuti said treenerid Ă€ra nĂ€ha, millises olukorras

ïƒĄAnastassia Morkovkina sĂ”nul on pĂ”lvkondade vahetus koondises kui toit tipprestoranis: see peab olema valmistatud peenelt ja oskuslikult.

LĂ€hitulevik toob uue noortekoondise Kapper ja Morkovkina rĂ”hutavad mitmel puhul, et nende nĂ€gemuses oleks Eestile vaja veel ĂŒht tĂŒdrukute noortekoondist, mis oleks sillaks U19 vanuseklassi ja tĂ€iskasvanute vahel. Naiste B-koondis on viimaste kuude jooksul paaril korral juba kogunenud ja U19 koondise vastu mĂ€nginud ning sellest saabki alus tulevikus loodavale U23 vĂ”i U21 koondisele. „Me ei tahtnud praegu seda naiskonda ĂŒhegi vanusenumbriga siduda, kuna soovisime seal vĂ”imaluse anda ka mĂ”nele pisut vanemale mĂ€ngijale,“ selgitab Kapper.

Mitu vanemat koondislast on viimase paari aasta jooksul karjÀÀri lĂ”petanud. Kas uus, pealekasvav pĂ”lvkond, kus jalgpalli mĂ€ngivaid tĂŒdrukuid on arvuliselt rohkem ja kes on tihtipeale jalgpalliga alustanud nooremas eas, lööb vanemad olijad peagi massiga vĂ€lja?

„Alustasime mingis mĂ”ttes ju pĂ”lvkondade vahetusega juba meie esimeses koondiseaknas ning aasta-aastalt oleme nooremaid juurde toonud. Praegu on tĂŒdrukuid igas vanuses kindlasti rohkem kui siis, kui meie Nastjaga veel mĂ€ngisime, aga suur murekoht on ikka sama: kuidas neid teatud vanuses jalgpalli juures hoida? KoolilĂ”petamine, ĂŒlikooli astumine, tööleminemine on

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska
20 JALKA APRILL 2024 KOONDIS

ïƒĄTĂŒrgis peetud turniiril said naistekoondises tuleristsed kolm mĂ€ngijat: 19aastane vĂ€ravavaht Victoria Vihman ning Tartu Tammeka rĂŒndajad (pildil) – 18aastane Kirkeliis Lillemets (paremal) ja 17aastane Aleksandra Kelli (vasakul).

alati kriitiline hetk ja paljud lĂ”petavad sel ajal jalgpalli mĂ€ngimise Ă€ra, mida ei saa neile kindlasti pahaks panna. NĂ€eme, et siin olekski omal kohal vahepealne noortekoondis, mis annaks nendele mĂ€ngijatele klubi kĂ”rvalt teise vĂ€ljundi ja vĂ€ldiks seda, et head mĂ€ngijad jalgpalli jaoks kaduma lĂ€hevad.“

Morkovkina lisab, et kĂ”igele lisaks ei saa alahinnata vanemate olijate kogemusi ja teistsugust rolli vĂ”istkonna dĂŒnaamikas. „Suurpuhastust ei saa ju naiskonnas teha, see ei oleks mĂ”istlik. Iga inimene peab olema hoitud ja vÀÀrtustatud. Vanemate mĂ€ngijate – nii on naljakas öelda, sest nad ei ole ju tegelikult vanad! – roll liidritena on noorte jaoks hindamatu. Nende kogemused ja vÀÀrtused – nad on vĂ”istkonna sees kultuurikandjad. Just seepĂ€rast peab pĂ”lvkondade vahetus olema vĂ€ga delikaatne. See on nagu kĂ”ige kallima restorani toit – see peab olema tehtud filigraanselt ja peenelt. Hetkeseisuga arvan, et oleme sellega hĂ€sti hakkama saanud.“

EM-valikgrupis rahuldab vaid edasipÀÀs

Algavas EM-valiksarjas on Eesti vastased Albaania ja Luksemburg. Kui Luksemburgiga on Eesti naised varemgi mÀnginud (ja edukalt!), siis Albaaniaga minnakse vastamisi esimest korda.

„Neil on pĂ€ris palju profimĂ€ngijaid, mis teeb meie jaoks olukorra kindlasti keerulisemaks. Nende mĂ€ngijatel hooaeg parasjagu kĂ€ib, millest vĂ”ivad vahed tekkida, aga seda parem on, et meil on nendega praegu ainult ĂŒks mĂ€ng ja teine toimub alles suvel. Statistiliselt peaksid nad olema ehk natuke nĂ”rgemad kui Iisrael, kellega viimati Rahvuste liigas mĂ€ngisime, aga usun, et nad on

vĂ”rreldavad Kosovo ja Indiaga, kellega Ă€sja mĂ€ngisime. Neil ei lĂ€inud eelmisel aastal B-liigas hĂ€sti, nad langesid sealt vĂ€lja ja on kindlasti seetĂ”ttu nĂ€ljased,“ tutvustab Kapper.

Luksemburg on kĂŒll Eestist madalama asetusega, kuid sugugi mitte lĂŒkata-tĂ”mmata. Viimases Rahvuste liigas vĂ”ideti nĂ€iteks vÔÔrsil Leedut ja viigistati kodus Gruusiaga. „Oleme kĂŒll kerged soosikud, aga mĂ€ngima hakates ei pruugi see nii ilmselge olla,“ nendib Kapper. „Neil on sarnane olukord nagu meil: palju noori ja mĂ”ned kogenud mĂ€ngijad, proffe on mĂ”ned ĂŒksikud.“

Paberi peal peaks Eesti olema Albaaniast pisut nĂ”rgem ja Luksemburgist pisut tugevam, kuid vahed on vĂ€ikesed ning treenerite kinnitusel on kĂ”ik kolm naiskonda vĂ”imelised ĂŒksteiselt punkte noppima. Eesti koondise selge eesmĂ€rk on igatahes grupp vĂ”ita. Treenerid rÀÀgivad alagrupi vĂ”idust sealjuures kindlas kĂ”neviisis.

„MĂ€ngime oktoobri lĂ”pus siin playoff’i!“ viipab Kapper A. Le Coq Arena muru suunas. „See on see, mille nimel me igapĂ€evaselt vaeva nĂ€eme. Teeme selle Ă€ra!“

Äsjases Rahvuste liigas jĂ€i Eestil C-liigast B-liigasse tĂ”usmise playoff’i jĂ”udmisest puudu Ă”ige napilt – kui oleksime suutnud septembris Kasahstani 0 : 0 viigi asemel vĂ”ita, oleksime saanud veebruaris vĂ”imaluse. Treenerite sĂ”nul jĂ€i sedavĂ”rd napist puudujÀÀgist okas hinge.

„See jĂ€i tĂŒdrukutel vĂ€ga kripeldama ja leppisime kohe kokku, et sel aastal teeme selle lĂ”puks Ă€ra,“ kinnitab Kapper. „Oleme Ă”ppinud sellest, mida eelmisel aastal tegime, oleme paremini vaimselt valmis ja oskame paremini valmistuda. Tahame teenida oktoobrikuised mĂ€ngud vĂ€lja, et nĂ€ha, kui palju oleme vĂ”rreldes tippudega viimase kahe ja poole aasta jooksul arenenud. Viimane tipptiim, kes meiega siin mĂ€ngis, oli ju Prantsusmaa, kelle vastu pidime lĂ”puks vĂ€ljakul ĂŒheksakesi mĂ€ngima.“ Morkovkina sĂ”nul nĂ€itab selline kripeldamine vĂ”istkonna suurt sisu. „Oleks see siis kaotus olnud – aga tĂŒdrukutel jĂ€i hingele see, et saime vĂ”idu asemel kirja viigi! Meil on sellised ambitsioonid, et viik ei ole meie jaoks piisav.“

Eesti naistekoondis EM-valiksarjas

Albaania–Eesti 9. aprill

Eesti–Albaania 31. mai

Luksemburg–Eesti 12. juuli

Eesti–Luksemburg 16. juuli

HilissĂŒgisel toimuvasse valiksarja playoff’i pÀÀseb otse alagrupi vĂ”itja ning viie C-liiga alagrupi peale kolm paremat teise koha saanud naiskonda. Playoff’is saavad need naiskonnad endale vastase A-liiga neljaliikmelistes alagruppides kolmandaks ja neljandaks jÀÀnud naiskondade seast. Vastasseisu vĂ”itja liigub edasi teise playoff-ringi, mille vĂ”itjad teenivad koha 2025. aastal Ć veitsis toimuval finaalturniiril.

2024 APRILL JALKA 21 KOONDIS

FC Ararat soovib saada ajalooliseks naistevuti kantsiks

2023. aasta mÀrtsi alguses ei olnud Tallinna

FC Araratil meistrivĂ”istlustele ĂŒles antud isegi naistevĂ”istkonda. Juba 2025. aastal tahavad nad aga olla Eesti meistrid. PĂ€ris tĂ”siselt!

Pole kahtlustki, et Araratil on naistejalgpallis kĂ”vasti ambitsiooni. Klubi president, endine Eesti saalikoondislane ja Premium liigaski paaril hooajal pallinud Avetis Harutjunjan meenutab, et 2010. aastal sĂŒndinud Ararati klubis alustati tĂŒdrukutega töötegemist viis aastat hiljem – ja siis pĂ€ris vĂ€ikestega. Toonased lasteaiatirtsud kĂ€ivad praegu veel pĂ”hikoolis, kuid asuvad selle kĂ”rvalt rinda pistma Eesti tippudega, sest eelmisel aastal vĂ”ideti kohe esimesel katsel esiliiga.

„MĂ€letan, kuidas treenerid Bogdan LukaĆĄenko ja Ruben Arutjunov tulid ettepanekuga: mis sa arvad naistejalgpalli arendamisest? Ma olin

nĂ”us, aga ĂŒhel tingimusel: kui sellest saab ajalooline vĂ”istkond,“ rÀÀgib Harutjunjan. „Hakkasime lasteaia vanuses kaasama meie treeningutele nii poisse kui tĂŒdrukuid. Meie tĂ€nases naiskonnas on umbes pooled mĂ€ngijad meiega koos olnud juba lasteaiast saati!“

Kui praeguseks on Ararati maine tĂŒdrukutejalgpallis sedavĂ”rd hea, et paljud lapsevanemad toovad vĂ”sukesed spetsiaalselt nende klubisse, siis ĂŒheksa aastat tagasi tuli esmalt tegeleda mĂŒĂŒtide murdmisega. „Ühtede meie kaksikute puhul ( Ararati naiskonnas on kaks paari kaksikĂ”desid – toim. ) lĂ€ks meie treeneritel vist paar kuud aega, et nende vanemad nĂ”usse rÀÀkida, sest tol ajal oli veel laialt levinud arvamus, et jalgpall pole tĂŒdrukute jaoks sobiv harrastus. Tavaliselt lĂ€heb aga nii, et kui lapsed juba proovitrenni tulevad, siis on edasi lihtne, sest jalgpalli pakutavad emotsioonid ja meie treenerid teevad oma töö.“

LukaĆĄenko ja Arutjunovi eestvedamisel ja klubi toetusel sai tĂŒdrukutevutist peagi prioriteet. „Üritasime kohe luua parimad tingimused.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska
22 JALKA APRILL 2024 DEBÜTANT
2010. aastal asutatud FC Ararati kontor on sedavÔrd karikaid tÀis, et vÔiks arvata, et tegu on tunduvalt vanema klubiga!

Meil olid nĂ€iteks talvel SĂ”le hallis kolmel pĂ€eval treeninguajad ja tĂŒdrukud olid prioriteediks. Treenerid, eriti Bogdan, olid vĂ€ga motiveeritud ja tĂŒdrukute ĂŒmber oli loodud vĂ€ga hea keskkond, sellepĂ€rast oleme tĂ€na siia jĂ”udnud,“ kiidab Harutjunjan, tutvustades Jalkale uhkusega Pae tĂ€naval asuvat klubi kodu: kontoripoole kĂ”rval on olemas spordiarsti kabinet, sĂ€rgitrĂŒki vĂ”imekusega varustuskeskus ja klassiruum suure videoekraaniga. Klubi president kinnitab, et hiiglaslik televiisor saab kĂ”vasti vatti: nĂ€iteks esindusnaiskonna mĂ€ngijatel on treeningute kĂ”rval nĂ€dalas kavas lausa kolm teooriatundi.

Ajaloo noorim vĂ”istkond tĂ€iskasvanute meistrivĂ”istlustel Klassiruumis istumine ei ole Ararati naiskonna mĂ€ngijatele sugugi vÔÔras. Nagu ĂŒtleb ka lihtne matemaatika: kui 2015. aastal alustada lasteaias kĂ€ivate tĂŒdrukutega, ei saagi nad praeguseks veel teab mis vanad olla. Enamik mĂ€ngijatest on sĂŒndinud aastatel 2008–2009, mis tĂ€hendab, et nad kĂ€ivad alles kaheksandas klassis. 2009. aastal sĂŒndinud mĂ€ngijate registreerimiseks tuli nii eelmisel kui sel hooajal taotleda kĂ”vasti erilube. MeistrivĂ”istluste juhend lubab kasutada kolme 2009. aastal sĂŒndinud mĂ€ngijat, Ararati naiskonnas on neid aga kĂŒmme.

„Jalgpalliliidu juhtkond on meiega teinud vĂ€ga konstruktiivset tööd. Eelmisel aastal saime ĂŒle 20 eriloa! Meile öeldi, et sellist kogust erilube pole jalgpalliliidu ajaloos varem ĂŒhele vĂ”istkonnale antud. Olime ajaloo kĂ”ige noorem vĂ”istkond, kes tĂ€iskasvanute meistrivĂ”istlustel osalenud,“ ĂŒtleb Harutjunjan uhkelt.

Avetis Harutjunjan: „Olime ajaloo kĂ”ige noorem vĂ”istkond, kes tĂ€iskasvanute meistrivĂ”istlustel osalenud.“

Ararati baasi klassiruumi uksele on kĂ€sitsi joonistatud uhke pilt rabona-lööki sooritavast naisest.

„KĂ”igiks erilubadeks on aga pĂ”hjust, sest see töö, mille oleme tĂŒdrukutega juba Ă€ra teinud, ja potentsiaal, mis neil on, annab erilubade jaoks aluse. Me ei kĂŒsi neid lihtsalt seetĂ”ttu, et me muudmoodi ei saaks, vaid me nĂ€eme selgelt, et seda on tĂŒdrukute arengu jaoks vĂ€ga vaja. Olen kindel, et need tĂŒdrukud annavad juba mĂ”ne aasta jooksul Eesti jalgpallile vĂ€ga palju tagasi. SeetĂ”ttu töötan nagu buldooser, et jalgpalliliidult need eriload kĂ€tte saada! MĂ”nikord lĂ€heb nendega aega, aga lĂ”puks load ikka tulevad.“ Harutjunjan naerab.

FC Ararati president rĂ”hutab, et tĂŒdrukute eest kannavad spetsialistid igakĂŒlgselt hoolt. Nii naiskonna peatreeneril Liana Hayrapetyanil kui abitreeneril Manuk Sargsyanil on olemas UEFA Pro kategooria treenerilitsents. Hayrapetyan on ĂŒhtlasi Ararati naistejalgpalli tehniline juht, Sargsyan klubi tehniline direktor.

„Meie treenerid ei analĂŒĂŒsi lihtsalt tĂŒdrukute mĂ€ngu ja tehnilisi oskusi, aga ka fĂŒĂŒsilisi vĂ”imeid. MĂ€ngime sageli ka rahvusvahelisi kontrollmĂ€nge, et saada aru, kas nende fĂŒĂŒsilised vĂ”imed lubavad kogu hooaja tĂ€iskasvanute seas mĂ€ngida vĂ”i mitte,“ selgitab Harutjunjan. „Otsus meistriliigasse vĂ”i eelmisel aastal esiliigasse minna ei sĂŒndinud niisama, vaid pĂ”hjaliku töö ja analĂŒĂŒsi tulemusena. Treenerid hoolitsevad mĂ€ngijate tervise eest vĂ€ga pĂ”hjalikult ja teevad pidevalt spordiarstiga koostööd, et mĂ€ngijate tervist mitte kahjustada.“

Ararati naiskond treenib viis korda nĂ€dalas ja see on nendele juba tavaline koormus – viis jalgpallitrenni nĂ€dalas on vĂ”istkonnal juba teist aastat, kusjuures enne seda oli nĂ€dalas neli

2024 APRILL JALKA 23 DEBÜTANT
ïƒĄFC Ararati asutaja, president ja tegevjuht Avetis Harutjunjan.

ïƒĄFC Ararati tehniline direktor Manuk Sargsyan on varem töötanud abitreenerina nii kodumaa Armeenia profiklubide (Jerevani Ararat, AlaĆĄkert, Banants) kui Kasahstani klubi AtĂ”rau juures. Samuti on ta olnud Armeenia meeste U21 koondise abitreener ja Armeenia naistekoondise peatreener.

jalgpallitrenni pluss korra nĂ€dalas sportvĂ”imlemine-akrobaatika. „TĂŒdrukud on profireĆŸiimiks harjutatud,“ kinnitab Harutjunjan.

Noorteliiga ei oleks arendanud

See, et Ararat eelmisel hooajal ĂŒldse esiliigat mĂ€ngima asus, selgus alles 2023. aasta mĂ€rtsis – loomulikult erandkorras. MĂ€ngijate vanuse tĂ”ttu oleksid Ararati tĂŒdrukud pidanud tegelikult mĂ€ngima noorteliigat, ent koos mullu jaanuaris Araratiga liitunud Hayrapetyani ja Sargsyaniga leiti, et mĂ€ngijate arenguks oleks juba vaja kohta esiliigas. Jalgpalliliit tuli soovile vastu ning 16. aprillil 2023 tegid Ararati tĂŒdrukud tĂ€iskasvanute tasemel

Nelikeelne klubi

debĂŒĂŒdi, vĂ”ites Saku Sportingu duubeltiimi 6 : 4. Ararati mĂ€ngijate keskmine vanus oli selles mĂ€ngus 14 aastat ja kuus kuud. Neli vĂ€ravat lĂ”i Anastasija JuĆŸaninova, kes tĂ€histas 11 pĂ€eva varem 14. sĂŒnnipĂ€eva.

„Kui me Eestisse jĂ”udsime, ei olnud meistrivĂ”istluste alguseni ĂŒldse palju aega ja pidime kiirelt siinse olukorraga kohanema, aga nĂ€gime kohe tĂŒdrukute potentsiaali,“ meenutab Liana Hayrapetyan. „Otsustasime mĂ€ngida kaks kontrollmĂ€ngu – ĂŒhe esiliiga esimese naiskonna Ajaxiga, teise esiliiga viimase ehk Saku Sportingu duubliga. Saime nende pĂ”hjal kindluse, et suudame olla konkurentsis. TĂŒdrukuteliiga ei oleks meie mĂ€ngijatele enam midagi juurde andnud.“

Manuk Sargsyan sekundeerib: „LĂ”ppude lĂ”puks soovime ju kĂ”ik, et meie tĂŒdrukud jĂ”uaksid rahvusvahelisele tasemele. Meie klubis loodud keskkond ja koostöö jalgpalliliiduga loovad eeldused, et nende potentsiaal realiseeruks.“

24aastased „veteranid“

Esimeseks eesmĂ€rgiks seati mullu kahe aastaga meistriliigasse jĂ”uda. Harutjunjani sĂ”nul oli tema kĂŒll juba algusest peale kindel, et kĂ”rgliigasse kerkida Ă”nnestub kohe esimesel aastal, treenerid aga esialgu ettevaatlikumad. Peatreener Hayrapetyani sĂ”nul tekkis usk aga vĂ”rdlemisi kiirelt – juba mĂ”ne kohtumise jĂ€rel. Erilist nĂ€lga tekitas septembrikuine karikamĂ€ng, kus Ararat sai meistriliiganaiskonna PĂ”lva Lootosega mĂ€ngida, ent kaotas 0 : 2. Hooaja lĂ”pus toimunud ĂŒleminekuturniiril viigistas Ararat Lootosega juba kahel korral 1 : 1 ning kindlustas pÀÀsu kĂ”rgliigasse.

Avetis Harutjunjan: „KĂ”ik saame aru, et naistejalgpall ei ole finantsiliselt veel sellises kohas, et selle pealt saaks tulevikus suurt rahalist kasu lĂ”igata – meie jaoks on see rohkem emotsioon ja uhkus, auasi.“

Tallinna FC Ararati asutasid 2010. aastal kaks Armeenias sĂŒndinud, kuid Eestis ĂŒles kasvanud jalgpallurit Avetis Harutjunjan ja Vaagn Arutjunjan. Klubile nime andnud Ararati mĂ€gi on teadupoolest Armeenia rahvuslik sĂŒmbol ning sellel on pĂ”nev seos ka Eestiga: 1829. aastal vallutas enam kui 5100 meetri kĂ”rguse mĂ€etipu esimesena Tartu ĂŒlikooli ekspeditsioon, mille juht oli ĂŒlikooli hilisem rektor Friedrich Parrot.

Araratil on hetkel viis tĂŒdrukute treeningrĂŒhma: esindusnaiskonna (sisuliselt 2008–2009) kĂ”rval 2009–2011 sĂŒndinute, 2012–2013 sĂŒndinute, 2014–2016 sĂŒndinute ja 2017–2019 sĂŒndinute grupid. „Vaatasin spordiregistrist jĂ€rele: oleme Eestis ainus jalgpalliklubi, kus mĂ€ngib ĂŒle

Üsna hooaja alguses saadi aga aru, et verinoore naiskonna juurde on vaja ka pisut kogenumaid pallureid, kes pakuksid noortele igapĂ€evaselt eeskuju ja aitaksid neil piltlikult öeldes jalad maas hoida. Suvel liituski Araratiga kolm mĂ€ngijat Armeeniast: Luiza Ghazaryan

saja tĂŒdruku. Kuna seadsime tĂŒdrukud varakult prioriteediks, saame sellelt juba dividende: vanemad toovad konkreetselt oma tĂŒdrukud meie juurde, sest teatakse, et meil tehakse nendega vĂ€ga head tööd. Tahame aga varsti jĂ”uda sinna, et meil oleks ka tĂŒdrukutel iga aastakĂ€igu jaoks eraldi vĂ”istkond,“ rÀÀgib Harutjunjan.

Kui seni on Araratis pigem olnud venekeelsed rĂŒhmad, siis eelmisel aastal avati esimesed rĂ”hutatult eestikeelsed treeninggrupid. „Soovime saavutada maine, et meie klubist saab heal tasemel jalgpallihariduse – et meid ei valitaks töökeele pĂ€rast, vaid hea hariduse saamise nimel.“ Harutjunjan lisab, et igapĂ€evaselt kĂ€ib Ararati kontoris töö suisa neljas keeles: eesti, vene, inglise ja armeenia.

24 JALKA APRILL 2024 DEBÜTANT

ja Maria Sakhinova (praeguseks 24) ning Veronika Asatryan (praeguseks 22). Viimased kaks on suisa Armeenia koondislased, kes said sĂŒgisel kahel korral Eesti vastu mĂ€ngida. KĂ”ik teevad klubis mĂ€ngimise kĂ”rvalt ka muud tööd: Sakhinova ja Asatryan treenivad noori, Ghazaryan aitab Harutjunjani administratiivsel poolel.

Sargsyan rĂ”hutab, et valik ei olnud sugugi juhuslik. „Me ei tahtnud mĂ€ngijaid, kes vĂ”taksid vĂ€ljakul individuaalselt asjad enda peale, vaid soovisime mĂ€ngijaid ja inimtĂŒĂŒpe, kes pigem aitaksid noori Ă”petada ja oleksid neile eeskujuks.“

Oodatakse sponsoreid

Harutjunjan ei varja, et rahaliselt ei ole lihtne kogu naiskonda ja tĂŒdrukutejalgpalli toetavat struktuuri ĂŒleval hoida – sponsorite leidmisega ei ole neil seni olnud aega tegeleda ning kogu rahastus on tulnud klubi pĂ”hitegevusest. Ararati jalgpallikoolis mĂ€ngib natuke ĂŒle

5

mĂ€ngijat andis FC Ararat Eesti tĂŒdrukute U17 koondisele mĂ€rtsikuisteks EM-valikmĂ€ngudeks. 20-liikmelises naiskonnas oli Ararat selgelt kĂ”ige suuremalt esindatud klubi.

400 noore, lisaks töötatakse lasteaedades umbes 300 lapsega.

Varem on Harutjunjan katnud kulusid ka endaga seotud ettevĂ”tete tuludest, aga teist hooaega ĂŒritatakse Ararati pĂ”hikulud Ă€ra katta klubi pĂ”hitegevusega. „See on meie klubis nĂ”rk teema, aga teeme selles suunas tööd, et sponsoreid leida. Siiani on see suuresti minu Ă”lgadel olnud. Klubi hetkel kasvab ning tunnen, et pean lĂ€hema paari-kolme aasta jooksul meie organisatoorset poolt veelgi parandama, uuendama ja muutma.“

Klubi president tĂ”deb, et Ararat ei eeldagi, et naistejalgpalli arendamine neile rahaliselt Ă€ra tasub. „KĂ”ik saame aru, et naistejalgpall ei ole finantsiliselt veel sellises kohas, et selle pealt saaks tulevikus suurt rahalist kasu lĂ”igata – meie jaoks on see rohkem emotsioon ja uhkus, auasi.“

Liana Hayrapetyan:

„TĂŒdrukuteliiga ei oleks meie mĂ€ngijatele enam midagi juurde andnud.“

Paari aastaga eurosarja

Naiskonna eesmĂ€rk on jĂ”uda 2027. aastaks eurosarja alagrupiturniiri. Selle eesmĂ€rgi sisse on ju ĂŒhtlasi kirjutatud, et hiljemalt 2026. aastal peaks Ararat tulema Eesti meistriks!

„Üritame juba sel aastal teisi ĂŒllatada! Mina usun, aga treenerid aina rÀÀgivad mulle, et Ă€ra kiirusta. Eks nĂ€eme, mis saab. Selleks hooajaks meil nii suuri eesmĂ€rke ei ole, aga jĂ€rgmiseks aastaks peame juba kindlasti sellise eesmĂ€rgi seadma,“ pĂ”rutab Harutjunjan.

ÜhesĂ”naga – Ararati siht on Eesti meistritiitel 2025? „Jah, muidugi! Meil on selleks vundament olemas, peame lihtsalt samasugust tööd jĂ€tkama. Oluline on jĂ€rjepidev töö,“ kinnitab Harutjunjan.

Ararati naiskonna peatreener Liana Hayrapetyan on treeneritööd teinud enam kui

20 aastat ning on ĂŒks vĂ€heseid naistreenereid

Eestis, kel on UEFA Pro litsents.

25

Millised vĂ”iksid aga olla eesmĂ€rgid selleks aastaks? Abitreener Manuk Sargsyan leiab, et debĂŒĂŒtaasta kĂ”rgseltskonnas vĂ”iks minna eelkĂ”ige uue keskkonnaga harjumiseks. „Meie mĂ€ngijad on vĂ€ga vĂ”idujanulised ja naiskonna atmosfÀÀr on vĂ€ga hea. Samal ajal saame aru, et hetkel on veel vĂ”istkondi, kes on meist just eelkĂ”ige fĂŒĂŒsiliselt kiiremad ja tugevamad ja kes on meist kogenumad. Me ĂŒritame seda kompenseerida taktikaga. Meie peamine siht on sel hooajal meistriliiga taseme ja tempoga kohaneda ja olla konkurentsis ka esikolmiku naiskondade vastu,“ rÀÀgib Sargsyan. „Meie pikaajaline eesmĂ€rk on aga see, et meiega lasteaiast saati olnud mĂ€ngijad jĂ”uaksid tipptasemele. See motiveerib meid kĂ”iki!“

vĂ€ravat lĂ”i mullu esiliigas 21 mĂ€nguga 14aastane Anastasija JuĆŸaninova. VĂ€ravakĂŒttide edetabelis andis see talle teise koha.

11

mĂ€ngu jĂ€rjest pĂŒsis Ararat eelmise hooaja lĂ”pus kaotuseta. Esiliigas teeniti mullu 21 mĂ€nguga 46 punkti (14 vĂ”itu, 4 viiki, 3 kaotust).

2024 APRILL JALKA 25
DEBÜTANT

Naiste meistriliiga 2024 –tiimid on valmistunud soojamaalaagrite ja treenerivahetustega

29. mĂ€rtsil sai avapaugu naiste meistriliiga hooaeg, kus favoriit Tallinna Flora lĂ€heb pĂŒĂŒdma seitsmendat jĂ€rjestikust meistritiitlit. KĂ”rgliigas teeb debĂŒĂŒdi esiliigast ĂŒles tĂ”usnud Tallinna Ararat. Kolm naiskonda – Ararat, Tallinna Kalev ja Viimsi JK – kĂ€isid ettevalmistusperioodil nĂ€dalases soojamaalaagris. Peatreeneritoolil toimusid aga kahe hooaja vahel muutused lausa neljas tiimis: Saku Sportingus, Tartu Tammekas, JK Tabasalus ja PĂ”lva Lootoses. Teist aastat on meistriliiga vĂ”istlussĂŒsteem selline, et kolme ringi jĂ€rel eraldub esikuuik ning alumised kaks naiskonda peavad hakkama vĂ”istlema koos esiliiga kahe paremaga ĂŒleminekuturniiril.

Tallinna FC Flora

Mullune tabelikoht: 1.

Peatreener: Aleksandra Ć evoldajeva

VĂ€ravavahtide treener: Mattias Traublum

FĂŒsioterapeut: Roger Teor

Aleksandra Ć evoldajeva: „Ma arvan, et oleme vĂ”tnud hooaja ettevalmistuses enda tingimustest ja koosseisust maksimumi. Balti liiga kohtumis-

ïƒĄFlora alustas hooaega superkarikafinaali kindla vĂ”iduga.

Foto: Katariina Peetson

tega olen jÀÀnud pigem rahule – viimane mĂ€ng pani kĂŒll korraks kukalt kratsima, aga esimesed mĂ€ngud olid okeid. Mul on vĂ€ga palju usku oma mĂ€ngijatesse, me ei ole kindlasti nĂ”rgemaks jÀÀnud. Meil on vĂ€ga hea koosseis, kes on vĂ”imeline mitte ainult vĂ”itma Eesti liigas kĂ”iki mĂ€nge, vaid ka esinema hĂ€sti rahvusvahelisel tasemel. VĂ”tame meistriliigas kĂ”iki vastaseid tĂ”siselt, kedagi ma eraldi vĂ€lja ei tooks. Keskendume enda vĂ”istkonnale.“

Tekst: Kristjan Remmelkoor, Soccernet.ee
26 JALKA APRILL 2024 MEISTRILIIGA

Talvel jĂ€i Flora treeneritiim Ă”hemaks, kuna klubist lahkus abitreener Maria Sootak, kelle asemele kedagi ei palgatud. Ainus uus mĂ€ngija muudest klubidest on Suure-Jaani Unitedist pĂ€rit Anett Joandi. VĂ€lismaale siirdusid aga Vlada Kubassova ja Mari Liis LillemĂ€e, karjÀÀri lĂ”petas Jessika Uleksin. Flora sai liigahooaja ettevalmistuseks pidada lausa neli Balti liiga mĂ€ngu, millest kolm vĂ”itis ja ĂŒhe kaotas, ning superkarikafinaali, milles purustas Saku 5 : 0. Liigahooaja paar esimest kuud peab vigastuse tĂ”ttu vahele jĂ€tma Kristiina Tullus, traumast taastuvad veel ka Getter Saar ja Marta Panova.

Saku Sporting

Mullune tabelikoht: 2.

Peatreener: Johan-Kaspar Ivask

Abitreener: selgumisel

FĂŒsioterapeut: Marjetta Urva

Johan-Kaspar Ivask: „Treenisin eelnevalt juba individuaalselt mĂ”nda Saku naiskonna mĂ€ngijat ja siis klubiga lĂ€birÀÀkimiste teel jĂ”udsime lĂ”puks sinnamaale, kus otsustasin selle peatreenerikoha vastu vĂ”tta. Peatreenerina töötamine ei olnud mul eesmĂ€rk omaette, aga leidsin, et saan seelĂ€bi nii ennast kui ka mĂ€ngijaid arendada. Tahaksin, et mĂ€ngiksime vĂ”imalikult palju palliga ning survestaksime vastast intensiivselt ja kĂ”rgelt. Hooaja ettevalmistus on lĂ€inud hĂ€sti, oleme treeninud kuni neli korda nĂ€dalas heades tingimustes, oleme hooajaks valmis. KarjÀÀri lĂ”petanud mĂ€ngijate head kvaliteeti teavad kĂ”ik, kes on Eesti naistejalgpalliga vĂ€hegi kursis, aga muretsema ei pea – meil on endiselt piisavalt kvaliteeti ja kogemust, samuti on meie enda noored vĂ”imelised meid aitama.“

Johan-Kaspar Ivask vĂ”ttis talvel Saku peatreenerikoha ĂŒle Jan Harendilt, kes oli juhendanud naiskonda selle loomisest saadik. MĂ€ngijatest lĂ”petasid karjÀÀri Berle Brant, Kethy Õunpuu ja Kristina Bannikova, kes olid vĂ”itnud kolme peale kokku 21 meistriliiga kuldmedalit! Lisaks lĂ€ks Lisandra Rannasto Tartusse Ă”ppima ja siirdus laenule Tammekasse. Naiskonna talvised tĂ€iendused on Renate-Ly Mehevets (Tammekast), Viktoria Toding (laen Florast) ja Diana Salamatova (laen SillamĂ€e Dinast). Superkarikafinaalis kaotas Saku Florale 0 : 5.

Tartu JK Tammeka

Mullune tabelikoht: 3.

Kaaspeatreenerid: Kaivo Sang, Hannes VĂ€rs

VĂ€ravavahtide treener: Marcus Agarmaa

FĂŒsioterapeut: Hannagret Luks

Kaivo Sang: „Kuna mina olin eelnevalt kaks aastat naiskonna juures olnud, siis olin vĂ”istkonnaga tuttav. Hannesel kulus natuke aega, et mĂ€ngijaid ja kĂ”ike muud tundma Ă”ppida. Usun, et oleme ilusti

ree peale saanud, tööjaotus on tehtud, asjad toimivad. Siiamaani pole vaidlemisi olnud, suudame ilusti asjad Ă€ra jagada ja kĂ”ik plaanid omavahel kooskĂ”lastada. JĂ”udsime nii treeneritega omavahel kui ka vĂ”istkonnaga arutades jĂ€reldusele, et eelmine aasta ei olnud juhuslik ja hoolimata sellest, et koosseis on muutunud, suudame ka sel aastal medalikohale konkurentsi pakkuda.“

Eelmise, klubi ajaloo edukaima meistriliigahooaja jĂ€rel otsustas peatreener Sirje Kapper Tammekast lahkuda, tema töö vĂ”tsid ĂŒle kahe kaaspeatreenerina Kaivo Sang ja Hannes VĂ€rs. MĂ”lemad pĂ”hikeskkaitsjad, kapten Rahel Repkin ja Eva-Maria Niit siirdusid vĂ€lismaale ning pĂ”hivĂ€ravavaht Keiti Kruusmann vĂ”ttis jalgpallist pausi. Koondise poolkaitsja Renate-Ly Mehevets lĂ€ks Sakusse, Carmen Kaidi JĂ”eleht ja Hanna RĂ€sta loobusid töö tĂ”ttu jalgpallist. Carola Erik vĂ”ttis samuti pausi, aga vĂ”ibolla lĂ€hiajal naaseb. Tammekaga liitus laenulepingu alusel Lisandra Rannasto (Sakust) ning klubisse naasis Wanda Prost (Lootosest).

ïƒĄSaku naiskond sai superkarikafinaalis mĂ€ngida kolmandat aastat jĂ€rjest, kuid igal korral on nad tunnistanud Flora paremust. Foto: Katariina Peetson
2024 APRILL JALKA 27 MEISTRILIIGA
ïƒĄTartu Tammeka lĂ”petas taliturniiri kahe napi vĂ”iduga Tallinna Ararati ja Tallinna Kalevi ĂŒle. Foto: Katariina Peetson

JK Tallinna Kalev

Mullune tabelikoht: 4.

Peatreener: KĂ€tlin Hein

Abitreener: Carmen KĂ€rg

FĂŒsioterapeut: Anna Maria Mets

KĂ€tlin Hein: „Ettevalmistusega vĂ”ib rahule jÀÀda. Oleme saanud tĂ€nu Kalevi uuele Raja tĂ€nava hallile heades tingimustes treenida ja kĂ€isime ka nĂ€dalases TĂŒrgi laagris, kuhu ei saanud pĂ”hikoosseisust kaasa tulla ainult ĂŒks mĂ€ngija. Laagris oli ilm hea – 20 kraadi sooja, pĂ€ike paistis. MuruvĂ€ljakud olid veel natuke kevadised, aga tĂ€itsa okeid. Pidasime ka ĂŒhe kontrollmĂ€ngu TĂŒrgi kĂ”rgliiga vĂ”istkonnaga Antalyaspor, selle me paraku kaotasime 2 : 4, aga saime palju vĂ€ga kasulikku infot. Eelmise hooaja tulemus oli selgelt pettumus, tahame tĂ€navu sellest pettumusest oluliselt parema tulemusega ĂŒle saada. Kindlasti olnuks vaja rohkem tĂ€iendusi, aga paraku ei Ă”nnestunud kedagi rohkemat Kalevi ridadesse saada.“

Naiskonna ainus talvine tĂ€iendus on PĂ€rnu Vaprusest laenatud poolkaitsja Jane Mirjam. MĂ€ngimise lĂ”petasid aga Anett Kadastu ja Darja Ionina, Viimsisse lĂ€ks laenule Ćœanna Smirnova. Kalev on treeninud ettevalmistusperioodil neli korda nĂ€dalas. Taliturniiril vĂ”ideti 2 : 1 Araratti, aga kaotati 0 : 1 Tabasalule ja 1 : 2 Tammekale.

JK Tabasalu

Mullune tabelikoht: 5.

Peatreener: Valeri Makarov

Abitreener: Kaire Palmaru

VĂ€ravavahtide treener: Kaarel Rumberg

FĂŒsioterapeut: KĂ€tlin Laurson

Valeri Makarov: „Ma olen vĂ€ga rahul otsusega hakata naiskonna treeneriks. Siiamaani on lĂ€inud hĂ€sti, koostöö on olnud igati meeldiv. Ettevalmistus on kulgenud plaanipĂ€raselt, oleme teinud neli trenni nĂ€dalas: kaks EJLi sisehallis, ĂŒhe Tabasalu

telgis ja ĂŒhe jĂ”utrenni. MĂ€ngudes proovime mĂ€ngida palliga ja olla agressiivsed lĂ€bi oma ĂŒlesehituse. Positiivne on see, et tĂŒdrukud on mĂ€nginud julgelt ja eksimused pole neid rĂŒtmist vĂ€lja löönud. Parandama peame vĂ”imaluste loomist ja vĂ€ravate löömist. EesmĂ€rk liigas on tulla pjedestaalile.“

Tabasaluga pole kahe hooaja vahel liitunud ĂŒhtki uut mĂ€ngijat. Lisaks uuele peatreenerile Valeri Makarovile (varem juhendas naiskonda Martin TĆĄegodajev) on nendega aga liitunud ka 107kordne internatsionaal Kaire Palmaru, kellest sai abitreener. Ükski pĂ”himĂ€ngija klubist lahkunud pole, aga tipurĂŒndaja Sandra PĂ€rn puudub praktika tĂ”ttu maikuu keskpaigani, Minna-Brit JĂ”elaid jĂ€tab pĂ”lveoperatsiooni tĂ”ttu vahele ilmselt terve hooaja ja pĂ”lveprobleemide kĂŒĂŒsis on praegu ka Natali Sigijane.

Viimsi JK

Mullune tabelikoht: 6.

Peatreener: Martin Reim

MĂ€ngiv abitreener: Elisabet Polstjanova

VĂ€ravavahtide treener: Martin Kaalma

FĂŒĂŒsilise ettevalmistuse treener: Raul Jerva

FĂŒsioterapeut: Mark Vilenski

ïƒĄTabasalu on ĂŒks neljast naiskonnast, kes alustab uut hooaega uue peatreeneri juhendamisel. Foto: Mihkel Naukas ïƒĄViimsi naiskond on koormusi tĂ”stnud, et olla uueks kĂ”rgliigahooajaks paremini valmis. Foto: Liisi Troska
28 JALKA APRILL 2024 MEISTRILIIGA
ïƒĄKalevi ainus talvine tĂ€iendus on PĂ€rnu Vaprusest liitunud Jane Mirjam. Foto: Katariina Peetson

Martin Reim: „Ma arvan, et treeningute poole pealt oleme teinud sammu edasi. Eelmise aastaga vĂ”rreldes on kindlasti osavĂ”tt treeningutest parem. Kui teed rohkem trenni, siis on vĂ€hemalt eeldus, et vĂ”ibolla ka arened rohkem. Koormused on natuke tĂ”usnud, et olla meistriliigaks paremini valmis. EesmĂ€rk on olla jĂ€lle natuke parem kui eelmisel hooajal, nii mĂ€nguliselt kui ka punktide poolest. Kui tuleb rohkem punkte, siis on eeldus ka paremaks positsiooniks, kuigi me teame, et tagant on tulemas vĂ€ga asjalik vĂ”istkond Ararat ja ega PĂ”lvagi ei maga.“

Viimsi kĂ€is talvel tĂ€iskoosseisuga nĂ€dalases treeningulaagris TĂŒrgis, kus pidas sĂ”pruskohtumise Taani esiliiga naiskonna Varde IFiga ja kaotas 0 : 4. Taliturniiril teeniti aga 5 : 4 vĂ”it Tammeka ĂŒle ja saavutati Flora vastu 0 : 4 kaotusseisust 4 : 4 viik. Ainsa mĂ€ngijana lahkus kahe hooaja vahel Viimsist mĂ€ngimise lĂ”petanud Jana Pipar, uusi liitujaid on aga neli: Ćœanna Smirnova, Kaili Lilles, Liise Lindau, Annika Marleen Masing. MĂ”nes mĂ”ttes on uus tĂ€iendus ka Eliisabeth Sankovski, kes eelmisel hooajal pĂ”lvevigastuse tĂ”ttu platsil ei kĂ€inudki.

PÔlva FC Lootos

Mullune tabelikoht: 7. (ĂŒleminekuturniiril 2.)

Peatreener: Kaido-Meinhard Kukli

MĂ€ngiv abitreener: Ave-Lii Laas FĂŒsioterapeudid: Indra Aru, Iris Nurmsoo

MĂ€nedĆŸer: Indrek KĂ€o

Indrek KĂ€o : „Ettevalmistus on ĂŒldjoontes sujunud normaalselt. Üle hulga aja saime treenida ka saalis. Üsna palju oleme tegelenud ĂŒldfĂŒĂŒsilisega. Veebruaris alustasime pallitreeninguid, Ă”nneks on ilmaolud sellel aastal olnud soodsad. Halli ei ole saanud, mĂ€rtsi alguses mĂ€ngisime Viljandi hallis treeningmĂ€ngu FC Elva vastu, vĂ”itsime 1 : 0. MĂ€ngijate liikumist on olnud omajagu, samas on vĂ”istkonna tuumik jÀÀnud samaks. Selle aasta peaeesmĂ€rk on pikk hooaeg vastu pidada, vĂ€ltida vigastusi ja teha mĂ€ngulises kvaliteedis samm edasi. PĂ”hivĂ€ravavahiks on tĂ”usnud Mairit Laanesaar ja loodame, et ta jÀÀb ka koondisetreeneritele silma. Oleme ĂŒks lĂŒhema pingiga vĂ”istkondi liigas ja ette valmistamas pĂ”lvkonnavahetust meie oma U16 vĂ”istkonna baasil. NĂ”ustun Kaido Kukliga, kes eesmĂ€rgina sĂ”nastas soovi hoida oma kohta liigas sportlike tulemuste pĂ”hjal.“

Mullu olid Lootose kaaspeatreenerid Kaido-Meinhard Kukli ja Indrek KĂ€o. TĂ€navu naasti aga selle korralduse juurde, et Kukli töötab taas ĂŒksiku peatreenerina. KĂ€o tegutseb vĂ”istkonna esindaja ja mĂ€nedĆŸerina. Lootos oli talvel ainus meistriliiga naiskond, kes ei vĂ”tnud ĂŒldse osa taliturniirist. Pikast vigastusest taastub hetkel Ka-

ti-Karoli Silla, keda on platsile oodata suve poole. Lootos teeb kÔik selleks, et klubi 30 aasta juubelihooajal nÀeks vÀljakul ka profikarjÀÀri lÔpetanud oma kasvandikku Signy Aarnat, keda loodeti esialgu nÀha juba mullu.

Tallinna FC Ararat

Mullune tabelikoht: esiliiga 1. (ĂŒleminekuturniiril 1.)

Peatreener: Liana Hayrapetyan

Abitreener: Manuk Sargsyan

VĂ€ravavahtide treener: Pavel Londak

Arst: Juri Belogorodtsev

Liana Hayrapetyan: „Meie endi jaoks polnud ĂŒllatus, et tulime eelmisel aastal esiliiga vĂ”itjaks, meil on vĂ€ga head talendikad noored mĂ€ngijad. Erinevus esiliiga ja meistriliiga vahel on suur, esiteks tempos. KĂ”rgliigas on mĂ€ngijad oskuslikumad ja taktikale pööratakse rohkem tĂ€helepanu. Aga teame, mida meie mĂ€ngijad suudavad teha, ja soovime, et nad areneksid edasi, seepĂ€rast vajame mĂ€nge tugevamate vĂ”istkondadega. SeetĂ”ttu

ïƒ Ăœlinoore koosseisuga Ararat areneb mĂŒhinal iga kuuga edasi. Foto: Katariina Peetson

ïƒĄPĂ”lva Lootose hooaja peamine eesmĂ€rk on tagada sportlikul teel pĂŒsimajÀÀmine. Foto: Liisi Troska
2024 APRILL JALKA 29 MEISTRILIIGA

polnud meil mingeid kĂ”hklusi, kas vĂ”tta meistriliiga-koht vastu vĂ”i mitte. Meie filosoofia – rÀÀgime seda ka tĂŒdrukutele – on vĂ”idelda meistritiitli eest! Saame suurepĂ€raselt aru, et meid ootavad ees ka raskused ja kĂ”va töö, kuid oleme valmis arendama oma lapsi soovitud tulemusteni. Treeningulaagris Itaalias olid kĂ”ik pĂ”himĂ€ngijad olemas ning meil lĂ€ks ĂŒldiselt kĂ”ik hĂ€sti, mĂ€ngisime kolm sĂ”prusmĂ€ngu, aga oleksime tahtnud kohtuda tugevamate vastastega.“

Enamiku Ararati koosseisust moodustavad vĂ€ga noored mĂ€ngijad, sĂŒnniaastatega 2007–2009. Tuumik on koos mĂ€nginud juba ĂŒheksa

NaidĂ€ Imanova: mind ĂŒllatas, kui hĂ€sti Ararat jalgpalli mĂ€ngib

Foto: KatariinaPeetson

Jalgpallikommentaator NaidĂ€ Imanova eeldab, et meistriks tuleb taas Flora: „Tahaks ennustada kedagi teist, aga kui ma vaatan Flora koosseisu, siis seal on nii palju kogenud mĂ€ngijaid, et ma eales ei usu, et nad on nĂ”us teise vĂ”i kolmanda kohaga. Kuna Sakul lĂ”petas mitu tugitala mĂ€ngimise Ă€ra, siis olen suhteliselt kindel, et Flora lĂ€heb pika puuga eest Ă€ra. Aga teine ja kolmas koht vĂ”ivad selguda alles hooaja lĂ”pus.“

Imanova ennustab, et teise tabelirea hĂ”ivab jĂ€lle Saku, aga kolmandaks tuleb Tabasalu, kes pole varem meistriliigamedaleid vĂ”itnud: „Tabasalul on koosseis stabiilne, neilt ei ole keegi lahkunud. Eeldaksin, et nad mĂ€ngivad sel aastal veidi paremat jalgpalli.“

Mullu pronksmedalid pĂ€lvinud Tammeka jÀÀb seega kommentaatori ennustuse kohaselt esikolmikust vĂ€lja. „Esiteks lahkus suure töö Ă€ra teinud treener. Teiseks lĂ€ksid Ă€ra pĂ”hikeskkaitsjad Repkin ja Niit ning keskvĂ€ljalt pĂ”himĂ€ngija Renate-Ly. Kruusmann pani ka jalka pausile. Kui pĂ”hituumikust kaob nii palju mĂ€ngijaid Ă€ra, siis see mĂ”jutab pĂ€ris suurelt. Noored neid tassima ei hakka,“ pĂ”hjendab Imanova, kes on ise vĂ”itnud karjÀÀri jooksul neli meistriliigamedalit, aga mĂ€ngib nĂŒĂŒd esiliigas.

Esiliigas sai ta mullu mĂ€ngida kaks korda Ararati vastu ning pakub kogetud madinate pĂ”hjal, et debĂŒtant Ararat jÀÀb meistriliigasse pĂŒsima: „Ma olin positiivselt ĂŒllatunud sellest, kui hĂ€sti nad jalgpalli mĂ€ngivad! Nad on ĂŒlinoored, neil on teravust ja plahvatuslikkust. Ja kaitsesse toodud armeenlased on minu meelest vĂ€ga kĂ”vad tegijad, kes mĂ€ngivad superhĂ€sti ja meie liiga mĂ”istes tavatult robustselt. Nii et sealt vĂ”ib tulla palju ĂŒllatusi. Meistritiitlist unistamine kĂ”lab vĂ”ibolla veidi sĂŒrreaalselt, kuid samas ei saa nende suuri unistusi maha teha. Arvan, et nad vĂ”ivad olla kuskil tabeli keskel. Nad on hĂ€sti vĂ”iduhimulised ja ĂŒhelgi vastasel ei tasu neid alahinnata.“

Viimast kohta pakub Imanova Lootosele. „PĂ”lva tundub praegu kahjuks kĂ”ige nĂ”rgem lĂŒli. Nad ei ole kunagi vĂ€ga kĂ”va punt tundunud ja nende koosseis on kĂ”ige vÔÔram,“ ĂŒtleb ta.

Teist ĂŒleminekuturniirile langejat ennustada on Imanoval keerulisem. PĂ€rast pikka mĂ”tlemist pakub ta eelviimasele kohale Viimsit.

aastat. Neile on mulluse hooaja keskpaigast lisandunud kolm 20. eluaastates armeenlannat. Kahe hooaja vahel pole naiskonnast lahkunud mitte ĂŒkski mĂ€ngija, liitunud on ainukesena poolkaitsja Anneli LiivamĂ€gi (Kalevi duublist). Meistriliiga avavooruks valmistumise tegi Araratile keeruliseks see, et kuus mĂ€ngijat kĂ€isid mĂ€rtsis Eesti U17 koondisega EM-valikturniiril Kasahstanis ning kaks mĂ€ngijat viibisid perekondlikel pĂ”hjustel Armeenias. Ararati pikaajalisem eesmĂ€rk on mĂ€ngida Eesti meistrina eurosarjas ning kujuneda profinaiskonnaks, kus mĂ€ngijatele makstakse palka.

Getriin Yalin: ma ei nÀe, et keegi Florale kanna peale astuks

Foto: KatariinaPeetson

Endine Eesti naistekoondise vĂ€ravavaht, praegune taskuhÀÀlin gu „Pallist pallita“ ĂŒks eestvedajatest Getriin Yalin ei usu, et keegi oleks vĂ”imeline Florat troonilt kukutama: „MĂ”ned tiimid on kĂŒll peatreenerit vahetanud, aga ma ei nĂ€e, et keegi oleks klubisiseselt teinud kahe hooaja vahel sellist mĂ€rgatavat sammu edasi, mis aitaks naiskonda jĂ€rgmisele tasemele, Flora kandadele.“

„Okei, Floras jĂ€tkub ka noorenduskuur, nooremad ja vanemad mĂ€ngijad pole veel ideaalset ĂŒhist rĂŒtmi leidnud, aga ma arvan, et seal on piisavalt vanemate mĂ€ngijate kogemust endiselt sees,“ ĂŒtleb Yalin.

27kordne Eesti internatsionaal ennustab tĂ€pselt samasugust esikolmikut nagu Imanovagi: „Ma arvan, et Saku tuleb ikkagi teiseks, kuigi natukene kahtlen, sest neil mĂ”ned mĂ€ngijad lĂ”petasid. Kolmandaks julgeksin pakkuda Tabasalu, kes on lĂ€inud iga aastaga jĂ€rjest kĂŒpsemaks. Ma arvan, et uued treenerid annavad neile uut hingamist juurde, ning tean, et neil on olnud hea ettevalmistus.“

Eelmisel aastal ennustas Yalin esikolmiku tĂ€ppi, kui pakkus Ă”igesti Flora ja Saku jĂ€rele kolmandaks Tammekat. NĂŒĂŒd ta enam tartlannade medalitesse ei usu: „See vĂ”istkond oli Sirje (Kapper – toim.) nĂ€gu, tema kandis seda tiimi meeletu aastatepikkuse töö ja ideedega. Lisaks treenerile liikus Tammekast vĂ€lja ka mĂ€ngijaid. Aga ma arvan, et alates kolmandast kohast kuni kuuendani tuleb tasavĂ€gine ragistamine, kus palju sĂ”ltub sellest, kellel on parasjagu parem pĂ€ev ja tervem koosseis.“

Uustulnukat Araratti pakub Yalin eelviimaseks, seitsmendaks: „Ma arvan, et viimaseks jÀÀvat PĂ”lvat nad suudavad edestada. PĂ”lvas ei ole kahjuks olnud selliseid muutusi, et sealt midagi tulema peaks. Araratil on noor vĂ”istkond, kelle esimene hooaeg jÀÀb ilmselt lihtsalt fĂŒĂŒsilise poole taha. Neil on kĂŒll palju kvaliteeti ja tore sats, tugev treener oma ideaalidega, aga paraku lĂ€heb neil arvatavasti esimesel hooajal raskeks, eriti teistel poolaegadel,“ rÀÀgib neljakordne Eesti meister.

30 JALKA APRILL 2024 MEISTRILIIGA
Ada Hegerberg Lyon Norra Foto: Mattia Ozbot, UEFA via Getty Images Kairi Himanen Saku Sporting Eesti
Foto: Liisi Troska
Ada Hegerberg Lyon Norra Foto: Mattia Ozbot, UEFA via Getty Images

Miks vÔib pallivaldamisprotsent olla sama mÀngu puhul kahes kohas erinev?

Jalka lugeja Indrek saatis meile pĂ”neva kĂŒsimuse. Nimelt tunneb ta huvi jalgpallimĂ€ngude puhul ĂŒheks pĂ”hiliseks statistikanĂ€itajaks saanud pallivaldamisprotsendi kohta –kuidas seda arvestatakse?

„Mis hetkest seda arvestama hakatakse? Kelle valduses on pall selle jĂ€rgi siis, kui pall on audis vĂ”i mĂ€ng seisab? Kas leidub eri metoodikaid? Olen tĂ€heldanud, et vahel vĂ”ib isegi ĂŒhe ja sama kohtumise kohta leida pallivaldamisprotsendi kohta erinevaid andmeid,“ kirjutas Indrek.

Niisiis – miks vĂ”ivad pallivaldamisprotsent ja muud statistilised nĂ€itajad vahel olla kahel saidil erinevad? Vastab Eesti Jalgpalli Liidu videoanalĂŒĂŒtik Joonas KuusemĂ€e:

„Pallivaldamisprotsenti vĂ”ib arvestada mitmel viisil. Üks ongi puhtalt ajaline: mĂ€ngust eemaldatakse kĂ”ik need hetked, kui pall oli mĂ€ngust vĂ€ljas, ja mÔÔdetakse seejĂ€rel puutest puuteni aega, kumma vĂ”istkonna valduses pall rohkem on. Kui mĂ€ng seisab, siis ei lĂ€he see kummagi vĂ”istkonna arvestusse.

Teine vĂ”imalus on söötude arvu jĂ€rgi: lĂŒĂŒakse kokku, mitu söötu kumbki vĂ”istkond kohtumise jooksul andis, ning arvutatakse selle pĂ”hjal, kumma tiimi kĂ€es pall rohkem oli. Viimasel MM-finaalturniiril lisati nĂ€iteks pallivaldamisprotsendi puhul kahele vĂ”istkonnale veel ka nii-öelda kolmas osapool ehk aeg, mil pall oli vĂ”itluses vĂ”i ei olnud otseselt kummagi vĂ”istkonna valduses. Need on nĂ€iteks olukorrad, kus kaitsja klaarib palli ettepoole ja pall on Ă”hus, pĂ€rast seda, kui vĂ€ravavaht tĂ”rjub palli eemale.

Üldiselt on jalgpallis mitu suuremat statistikaagentuuri, kes vĂ”istlussarjadele, televisioonifirmadele ja ajakirjandusele statistikat pakuvad. Viimastel aastatel on kogu see maailm kĂ”vasti edasi arenenud: masinĂ”pe ja automaatsed lahendused on kĂ”ike muutnud palju kiiremaks ja pĂ”hjalikumaks. Kahes kohas vĂ”ib statistika erineda just seetĂ”ttu, et kasutatakse eri teenusepakkujaid. PĂ€ris tĂ”est statistikat ei olegi ju olemas – kĂŒsimus on selles, millisel viisil vĂ”i kui tĂ€pselt kĂ”ike mÔÔdetakse vĂ”i arvutatakse.

Vanasti oli pallivaldamisprotsent ĂŒks vĂ€heseid statistilisi nĂ€itajaid, mida jalgpallimĂ€ngu kohta

ĂŒldse mÔÔdeti, aga tĂ€naseks on selle tĂ€hendus oluliselt vĂ€henenud. Mida aeg edasi, seda rohkem on peale tulnud matemaatilisi valemeid ja keerukate arvutuste teel saadud nĂ€itajaid, mis on paremad mÔÔdikud ja seetĂ”ttu olulisemaks muutunud. Me ei vaata nĂ€iteks enam eriti pealelöökide arvu, vaid hoopis xG-d ehk eeldatavat vĂ€ravate arvu.

Samamoodi on pallivaldamisprotsendiga – tavavaatajatele on see lihtne ja mustvalge asi, aga edasijĂ”udnutele on palju olulisem juba see, mida vĂ”istkond palliga ette vĂ”tab. Kaitseliinis omavahel tĂŒkk aega palli söötmine annab ju suure pallivaldamisprotsendi, aga kui sellega rĂŒnnakutel kuhugi ei jĂ”uta, ei ole see ju tegelikult adekvaatne nĂ€itaja.“

Jalka vĂ”tab rubriigis „Miks?“ luubi alla kĂŒsimused, mille on lugejad meile saatnud vĂ”i mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud. Kui ka sul on mĂ”ni jalgpalliteemaline kĂŒsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!

ïƒĄKes valdab palli?
2024 APRILL JALKA 39 MIKS?
Foto: Katariina Peetson

Rahel Repkin

Jalka luubi all on naiste A-koondise keskkaitsja Rahel Repkin, kes teenis tÀnavu karjÀÀri

esimese vĂ€lislepingu Austrias Innsbrucki Wackeris. Repkinit iseloomustavad teda pikalt Tartu Tammekas juhendanud Sirje Kapper, kes on ĂŒhtlasi naiste A-koondise peatreener, ja Tammeka peatreener Kaivo Sang.

ÕHUVÕITLUS

Kapper: Element, milles on viimasel kahel aastal oluliselt arenenud, suudab olukordades peaga mÀngimist hÀsti ajastada, kuid tugevamate vastaste vastu jÀÀb jÔulisuse poolest alla.

Sang: Üks tema tugevusi, pikk kasv aitab sellele kindlasti kaasa. Kui kuskilt juurde panna, siis palli lennu hindamine ja palli Ă”igeaegne rĂŒndamine saaks parem olla.

JÕUD

Kapper: Oma pikkuse kohta vÔiks olla jÔulisem, kuid kompenseerib selle kiirusega. Söödu ja löögi sooritamisel on jÔudu piisavalt.

Sang: Oskab vĂ€ga hĂ€sti oma jĂ”udu ĂŒks ĂŒhe vastu duellides kasutada ja selle abiga palli katta.

SISU

Kapper: Vaga vesi, sĂŒgav pĂ”hi!

Sang: Sisu on palju. VÀga töökas ja kohusetundlik mÀngija. Ei mÀleta, et ta oleks trennidest kunagi töö vÔi muu pÔhjuse pÀrast puudunud.

SÖÖT JA LÖÖK

Kapper: Pikemad söödud heal tasemel just distantsiliselt. LĂŒhemate söötudega surve all vĂ”ib jÀÀda hĂ€tta. Karistusala tagant löögile minnes vĂ”ib olla ohtlik, kuna löögitugevus on vĂ€ga hea.

Sang: Söödutehnika vĂ€ga hea mĂ”lema jalaga, suudab pikemat ja ka lĂŒhemat söötu nii Ă”hust kui maast hĂ€sti leida. Löökidel jĂ”udu on, aga tĂ€psus vajaks veel harjutamist.

VÄLJAKUNÄGEMINE

Kapper: Suudab mĂ€rgata sööte vastaste liinide vahele ja ĂŒle kaitseliini. On olemas tehnilised oskused, et neid elemente hĂ€sti sooritada, kuid rahvusvahelisel tasemel on vaja veel survega harjuda.

Sang: Selles elemendis saaks juurde panna, kohati jÀÀb palliga liiga kauaks. Usun, et see tuleb veel aja ja kÔrgemal tasemel mÀngudega juurde.

VASTUPIDAVUS

Kapper: Valdkond, mis vajab rahvusvahelisel tasemel mÀngides kindlasti arendamist, et suudaks kogu mÀngu vÀltel sÀilitada otsuste kvaliteeti.

Sang: Sellega on hÀsti, jÔuab vÀga hÀsti ka kÔrgema tempoga mÀngudes lÔpuni kesta.

LIIKUVUS

Kapper: On vĂ”imeline katma suurt ala episoodiliselt ehk suudab rĂŒndajate liikumistega kaasa minna.

Sang: Palliga mĂ€ngides pigem tugev kĂŒlg, oskab hĂ€sti ennast positsioneerida. Kaitsefaasis saaks natukene juurde panna just ajastamise ja vastu liikumise osas.

TEHNIKA

Kapper: Suudab kÔiki mÀngus vajalikke elemente sooritada heal tasemel. Tulenevalt tema positsioonist ongi vajalik lihtsaid elemente hÀsti kasutada. Sang: Oskab palliga hÀsti liikuda, liialt edev ei ole, aga hÀtta ka ei jÀÀ. Söödu- ja eriti löögitehnika vajaks lihvimist.

KIIRUS

Kapper: Keskkaitsja kohta vĂ€ga hea tippkiirus, kuid on olukordasid, kus vĂ”iks seda paremini rakendada. Sang: JĂ€rjekordne trump, viimastel aastatel kindlasti ĂŒks Eesti liiga kiiremaid keskkaitsjaid, keda naljalt jooksuduellides ei vĂ”ida.

5 4 3 2 1 0 VĂ€ljakunĂ€gemine Vastupidavus Liikuvus Tehnika ÕhuvĂ”itlus JĂ”ud Sisu Kiirus Sööt ja löök 3,5 5 5 3,5 4,5 4 4 4 5
MÄNGIJA LUUBI ALL
40 JALKA APRILL 2024

Poiste seas alustanud tööloom soovib leida lisakÀiku

Kunagi FC Elva poisterĂŒhmas treeninguid alustanud Rahel Repkin teenis mullusel naiste meistriliiga hooajal Tartu JK Tammekaga ajaloolise pronksmedali. TĂ€navusest aastast nĂ€eb teda aga mĂ€ngimas Austria kĂ”rgliigas.

Meenuta, kuidas jĂ”udsid jalgpalli juurde ning millal tekkis mĂ”istmine, et see on just see ala, mis paneb sĂŒdame kiiremini pĂ”ksuma.

JÔudsin jalgpallini 13aastaselt, kui lÀksin koos kahe sÔbrannaga FC Elva kohaliku poistegrupi trenni, alguses tÀitsa niisama, huvi pÀrast proovima. Aga kuidagi jÀin ikka pidevalt edasi kÀima ja kui mÔned aastad hiljem liitusin JK Tammekaga ja hakkasin tÔsisemalt koos naistega treenima, siis ei osanudki enam nii elada, et pÀeva lÔpus jalkatrenni ei lÀheks.

Kes on sind kĂ”ige enam jalgpallis inspireerinud ja kuidas? Ei oska kedagi kindlat vĂ€lja tuua, aga algul kindlasti naiskonnakaaslased ĂŒmberringi ja seejĂ€rel juba iseenda sisemine tahe jĂ”uda kaugemale, nĂ€iteks A-koondisesse. LĂ€bi kĂ”igi kergemate ja raskete aegade on ikkagi ĂŒmbritsev vĂ”istkond ja samas ka mina ise olnud see, mis aitab edasi liikuda.

Lemmikklubi ja -mÀngija, kellele alati pöialt hoiad, ning miks?

Otseselt kindlat lemmikklubi ega -mĂ€ngijat mul ei ole, aga ĂŒritan vĂ”imalikult palju rahvusvahelisel jalgpallil silma peal hoida ning vaadata erinevaid mĂ€nge.

Oled pea kogu oma senise karjÀÀri esindanud Tammeka naiskonda. Jaga mĂ”ni vahva mĂ€lestus. Tervitaksin siinkohal endist Tammeka naiskonna vĂ€ravavahtide treenerit Kevin KrĂŒnvaldi, kes korraldas meile mullu suvel vĂ€ga toreda videojahi, kus pidime tiimidena leidma Tartust eri punktid ning seal filmima videoklipid, mida naiskonna personali liikmed hiljem hindasid.

Kas vÔib öelda, et mulluse hooaja lÔpul Tammekaga teenitud ajalooline pronksmedal jÀÀb kÔige eredamalt meelde?

Kindlasti on lĂ”puks medali kaela saamine olnud algusest peale ĂŒks eesmĂ€rke, kuid samas jÀÀb meelde kogu see töö, mida me aastate jooksul Tammeka naiskonnaga teinud oleme, ja kĂ”ik need inimesed, kes selles osalesid vĂ”i sellele kaasa aitasid.

KÀesoleval hooajal pallid Austria kÔrgliigaklubis Innsbrucki Wacker. Kuidas oled end uude klubisse sisse elanud, mis sulle seal kÔige enam meeldib ning mis on seal teistmoodi?

Tunnen end siin hÀsti, inimesed on vÀga meeldivad ja mind on hÀsti vastu vÔetud. Mulle meeldib kogu see keskkond, kus saan olla. Teistmoodi on kindlasti palju, kuid jalgpall on ikka sama.

Millised on sinu ootused, lootused, eesmÀrgid hooajaks? Tahaksin ikkagi veel areneda jalgpallurina, kuna kindlasti ei ole mu lagi praegu kÀes. Ootan vÔitluslikke ja tugevaid mÀnge ja loodan saada mingi lisakÀigu, mille pealt saaksin ka Eesti koondist paremini esindada.

CV Rahel Repkin

SĂŒnniaeg: 17.06.1998

Positsioon: keskkaitsja

Endised klubid: FC Elva, Tartu JK Tammeka

Endised treenerid: JĂŒrgen Kuresoo, Aleksandra Ć evoldajeva, Sirje Kapper

KoondisekarjÀÀr: A koondis 13/0, U19 20/1, U17 5/0

Millise jalgpallikuulsusega sooviksid kohtuda ning mida temalt kĂŒsida?

JĂ€llegi ei tooks vĂ€lja ĂŒht konkreetset inimest, kuid sooviksin kohtuda mĂ”ne vĂ€lismaa naiste kĂ”rgliiga kaitsjaga, uurida tema karjÀÀri kohta ja muidu nippetrikke, kuidas veel paremaks saada.

MÄNGIJA LUUBI ALL
2024 APRILL JALKA 41
Fotod: Liisi Troska

Uued tuuled naiste

Euroopa klubijalgpallis.

Kas sellest on kasu ka Eestile?

Naistejalgpallis on suurepĂ€rased ajad. Hea nĂ€ide selle kohta on hiljutised Euroopa ja maailmameistrivĂ”istlused, mis purustasid meeletult vaatajarekordeid. Edukad koondiste suurturniirid annavad hoogu ka naiste klubivutile, mis muutub ajaga ĂŒha enam populaarseks. ĂœĂŒratu potentsiaaliga spordiala areng ei nĂ€ita pidurdamise mĂ€rke ning sellest soovib osa saada ka Eesti naistejalgpall.

UEFA naistejalgpalli komitee juht ja Eesti Jalgpalli Liidu peasekretÀr Anne Rei rÀÀgib, et naistejalgpall sai suurema hoo sisse 2010. aastate teises pooles, kui vahetusid UEFA ja Inglismaa jalgpalliliidu juht ning strateegiliselt vÔeti naistejalgpalli arendamine prioriteediks. Selleks koostati arengukavad, mille alusel suurendati nais-

tejalgpalli jaoks oluliselt inim- ja rahalisi ressursse.

UEFA esimene naistejalgpalli strateegia „Time for Action“ loodi 2019. aastal. Selle ĂŒks eesmĂ€rk oli, et meesteklubid vĂ”taks naistejalgpalli oma loomulikuks osaks. Arengukava lĂ”ppes kĂ€esoleva aastaga ning praegu on uus naistejalgpalli strateegia loomisel ja see loodetakse kinnitada maikuus Dublinis Euroopa liiga finaali ajal. Rei sĂ”nab, et kuigi naistejalgpalli komiteele tutvustatakse uut kava mĂ”ne nĂ€dala pĂ€rast, siis suures plaanis on selle eesmĂ€rk jĂ€tkata pĂ€rast viimaste aastate suurt edu naistejalgpalli jĂ”udsat arendamist. „Klubijalgpalli poole pealt on sĂ”num tĂ”sta professionaalsust ja tekitada finantsloogikad ehk et naistejalgpall hakkaks ise olulist finantstulu genereerima,“ avaldab UEFA naistejalgpalli komitee juht.

Rei arvab, et praeguses olukorras, kus jalgpalli on kĂŒllastumuseni palju, on naistejalgpall leidmas oma niĆĄĆĄi. „Alaliidud nĂ€evad, et lĂ€bi naistejalgpalli on vĂ”imalus kaasata jalgpalliperre siiani kaasamata publikut. On huvilisi, kelle jaoks vĂ”ib naistejalgpall olla meeste omast huvitavam ning kes naudivad

Viimati mÀngiti Eestis naiste Meistrite liiga miniturniiri 2019. aastal. Juba siis oli ridades ka Kristiina Tullus, kes sel fotol madistab Soome meistri PK-35 mÀngijaga. Foto: Jana Pipar
42 JALKA APRILL 2024 EUROSARJAD
Tekst: Siim Martti Kubensky

naistejalgpalli teistsugust atmosfÀÀri,“ selgitab ta. Lisaks rÀÀgib Rei, et naistejalgpall on reklaami mĂ”ttes vĂ€ga suure potentsiaaliga, sest olenevalt vaatajaskonnast on vĂ”imalik turundada teistsuguseid tootevaldkondi vĂ”rreldes meestejalgpalliga. Ta ĂŒtleb, et kuigi meestejalgpalli populaarsuseni on veel pikk tee minna, siis viimaste aastate suure töö tulemusena on meeste- ja naistejalgpalli populaarsuse vahe vĂ€henenud.

Reform eurosarjades

Meestejalgpalli eurosarjades on jĂ€rgmisest hooajast kasutusel Ć veitsi sĂŒsteem, kui senise 32 meeskonna asemel pÀÀseb alagrupifaasi neli vĂ”istkonda rohkem ning edasipÀÀsejad selgitatakse alagrupiturniiri asemel liigasĂŒsteemi abil. Eelmise aasta 5. detsembri UEFA tĂ€itevkomitee koosolekul Hamburgis kinnitati, et hooajal 2025/26 lĂ€heb sama teed ka naiste Euroopa klubijalgpall, kui praegusele 16 naiskonnale lisandub pĂ”hiturniiril kaks vĂ”istkonda ja mĂ€ngitakse Ć veitsi sĂŒsteemis.

Praegu on finalistide vĂ€ljaselgitamiseks kasutusel neli neljaliikmelist alagruppi, mille kaks paremat tagavad koha veerandfinaalis. Uue sĂŒsteemi kohaselt jagatakse 18 naiskonda kolme tugevusrĂŒhma ning pĂ”hiturniiril mĂ€ngib ĂŒks klubi igast tugevusgrupist kahe vastasega ehk kokku kuus mĂ€ngu. „See reform peaks tegema vĂ”istluse tasavĂ€gisemaks ja huvitavamaks, mis omakorda peaks tooma rohkem kommertstulu ning suurendama vaadatavust,“ rÀÀgib Rei.

koht, kus saame juurde panna, kuid ma usun, et see kĂ”ik tuleb ajaga,“ jÀÀb Tullus optimistlikuks. Ta toob nĂ€iteks, et viimaste aastate arengu jooksul on mĂ”ned Flora naiskonna mĂ€ngijad saanud stipendiumlepinguid vĂ”i olnud klubi palgalised jalgpallurid. Siiski leiab Tullus, et professionaalsuse tĂ”stmine vĂ”iks liikuda veelgi suuremate sammudega. „Vaikselt-vaikselt liigume selle suunas, kuid need on ĂŒsna vĂ€ikesed sammud. Õnneks on nĂ€ha positiivseid mĂ€rke,“ sĂ”nab ta.

Uue eurosarja loomine vĂ”ib tekitada Eesti spordisĂ”bras lootuse, et ĂŒhel hetkel on vĂ”imalus nĂ€ha ka oma naiskonda vĂ”istlusest osa vĂ”tmas. Koduse liiga meisterklubi kapten rÀÀgib, et Floras on tehtud head tööd, tĂ€nu millele ta nĂ€eb, et euromĂ€ngudel on vĂ”iduvĂ”imalus pĂ€ris mitme naiskonna vastu, kellele aastaid tagasi oleks olnud raske vastu saada. Euroopas aitaks vastastele veelgi rohkem konkurentsi pakkuda koduse liigataseme tĂ”us ja rahaline vĂ”imekus luua professionaalsem keskkond. „Praegune sĂŒsteem toimib naiste armastusest jalgpalli vastu, mis on ka ÀÀrmiselt vajalik, kuid lĂ”ppude lĂ”puks mĂ€ngivad rolli ka teised faktorid, nĂ€iteks kui tĂ”siselt sa saad panustada,“ ĂŒtleb Tullus.

Anne Rei:

„Alaliidud nĂ€evad, et lĂ€bi naistejalgpalli on vĂ”imalus kaasata jalgpalliperre siiani kaasamata publikut.“

Kui meestele on praeguseks loodud kolm eurosarja, siis aasta pĂ€rast alustab ka naistel Meistrite liiga kĂ”rval teine eurosari. KuivĂ”rd uus vĂ”istlus on vĂ”rdlemisi vĂ€rske uudis, siis nimi sellel hetkel veel puudub. KĂŒll aga on kindel see, et ĂŒlejĂ€rgmisest hooajast saab rohkem Euroopa naiskondi end rahvusvahelisel areenil proovile panna. „Teine tasand annab lisavĂ”imaluse naiskondadele, kes on Meistrite liiga kvalifikatsiooni eelringides vĂ€lja kukkunud,“ ĂŒtleb UEFA naistejalgpalli komitee juht. Uue sarja funktsioon on ka panustada mĂ€ngijate arengusse, luues vĂ”imaluse pidada rohkem rahvusvahelisi mĂ€nge, mis omakorda tĂ”stab naistejalgpalli ĂŒldist taset.

Olukord Eestis

Tallinna FC Flora naiskonna kapten Kristiina Tullus rÀÀgib, et ka Eesti naistejalgpalli professionaalsust ĂŒritatakse parandada, kuid ta leiab, et arenenumate riikide tasemeni on veel tĂŒkk maad minna. „Meil on suurem osa mĂ€ngijaid harrastajad ning kuigi mentaliteet on professionaalne, siis jalgpalli mĂ€ngitakse kooli vĂ”i töö kĂ”rvalt. See on

Peale Eesti naiste meistriliiga mĂ€ngib Flora ka Balti liigat, mis vĂ”imaldab natuke rahvusvahelist praktikat koguda. „See on hea vaheldus, kuna saame mĂ€ngida teistsuguste vastastega, aga tihtipeale tuleb ka seal ette, et me ei saa nii tugevat koormust, kui oleksime oodanud,“ rÀÀgib Eesti meisternaiskonna kaitsja.

Uudis teise eurosarja ja reformitud kujul Meistrite liiga kohta on Tulluse sĂ”nul igati tervitatav, sest see suurendab tĂ”enĂ€osust, et saame end proovile panna uute ja liigamĂ€ngudega vĂ”rreldes tugevamate naiskondade vastu. Flora kapten avaldab, et naiskond lĂ€heb igal aastal eurohooajale vastu ambitsioonikalt ning suur unistus ja eesmĂ€rk on ĂŒhel hetkel eelringist edasi pÀÀseda. Ta on nĂ”us vĂ€itega, et viimaste aastatega on Eesti tippklubi muutunud ka Euroopa lavadel konkurentsivĂ”imelisemaks. „Ma arvan, et eelmine aasta oli meil vĂ€ga hea vĂ”istkond, millega oleks vĂ”inud edasi jĂ”uda,“ meenutab Tullus.

Et korrata Flora meeskonna 2021. aasta ajaloolist saavutust, mil jĂ”uti esmakordselt eurosarjas pĂ”hiturniirile, ei ole Tulluse sĂ”nul naiskonnal midagi mĂŒstilist vaja teha. „JĂ€rjepidev töö ja tugevamad mĂ€ngud hooaja sisse, et me oleks valmis euromĂ€ngu tempoks,“ jagab ta valemit. Tulluse arvates on mĂ”nevĂ”rra olulisem isegi vaimne kohalolek. Ta sĂ”nab, et lisaks fĂŒĂŒsilisele poolele tuleb ka mentaalselt valmis olla selleks, et mĂ€ngu iseloom erineb Eesti liigakohtumiste omast.

2024 APRILL JALKA 43 EUROSARJAD
Foto: KatariinaPeetson

Saku Sportingu uus peatreener: tÀiesti valmis ei saagi kunagi olla!

Eesti naiste meistriliiga viimaste aastate hĂ”bedanaiskond Saku Sporting alustab uut hooaega tĂ€iesti uue nĂ€oga. 2009. aastal noorte tĂŒdrukutega alustanud ja nendega lĂ”puks meistriliigasse vĂ€lja sĂ”udnud peatreener Jan Harend pani ameti maha, tema suured saapad tuleb tĂ€ita JohanKaspar Ivaskil. Seni kehalise ettevalmistuse treenerina töötanud Ivaskil tuleb kĂ€rmelt harjuda hoopis teistmoodi vastutusega.

Vabariigi aastapĂ€eval 30. sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histanud Ivaski teekond praeguse ameti juurde ei ole kĂ€inud traditsioonilist rada pidi. GĂŒmnaasiumi lĂ”petamise jĂ€rel siirdus ta kĂ”rgharidust omandama Walesi, kui asus Ă”ppima treeneritöö ja spordiarengu erialal. VĂ€rske Sportingu peatreener tunnistas, et noorena vĂ€lismaale minek oli ĂŒpris suur katsumus.

„Ma eriti tĂ€pselt ei teadnud, mis seal juhtuma hakkab, aga kuna mulle sport vĂ€ga meeldis, siis mĂ”tlesin, et miks mitte proovida ja vĂ€lismaale Ă”ppima minna,“ sĂ”nab ta. ÜlikooliĂ”pingute ajal tekkisid Ivaskile vĂ”imalused, millest ta kohe kinni haaras. Nimelt pakuti talle vĂ”imalust tegutseda Cardiff City U19 vĂ”istkonna juures, kus ta sai paar kuud olla sporditeadlase töövari. Ivask rÀÀgib, et kuigi ta oli ĂŒlikooli minnes jalgpallitaustaga, siis tol hetkel ei olnud ta tĂ€ielikult veendunud, et jÀÀb tulevikus jalgpalli juurde. „Esimene aasta oli ĂŒsna laiapĂ”hjaline. Meile anti eri spordialade treeneripabereid, nĂ€iteks tennises sain tunnistuse,“ meenutab ta.

Kalevi peatreener Argo Arbeiter liikus Soome esiliigaklubisse KTP, siis vĂ”ttis ta Ivaski endaga kaasa fitnessitreeneriks. Kesk-Eestist pĂ€rit mees leiab, et 25aastasena vĂ€lismaa meeskonnas kehalise ettevalmistuse eest vastutada on pĂ€ris suur tunnustus. „Kuigi tegu oli Soome esiliigaga, siis ma Ă”ppisin seal veedetud aja jooksul meeletult,“ rÀÀgib Ivask. „Kui sa oled vĂ€lismaalane ja töötad teises riigis, siis sinult oodatakse palju. Sarnaselt mĂ€ngijatega pead olema parem kui kohalik.“

Õppis Ă”iget mĂ”tteviisi Rogićilt

Töö pĂ”hjanaabrite juures kestis vaid pool aastat – siis naasis Ivask omal soovil kodutandrile. Suurt rolli mĂ€ngis otsuse langetamisel pere, millest igapĂ€evaselt eemal olla ei kujunenud lihtsaks. Ivask tĂ”deb, et Eestisse tagasi jĂ”udnult kaalus ta, kas jĂ€tkata tegutsemist jalgpallimaailmas vĂ”i panna end proovile mĂ”nes teises valdkonnas. Sellel ajal tekkis tal soov alustada uue projektiga ning ta hakkas mĂ€ngijatele andma individuaaltreeninguid, mis hĂ”lmasid endas nii jalgpallivĂ€ljakul tehtavaid kui sellevĂ€liseid, tĂ€iendavaid harjutusi.

2019. aasta suvel arvas Ivask, et lĂ€hiajal ta mĂ”ne klubi ridades tööd ei alusta, kuid siis tekkis vĂ”imalus liituda Tallinna FCI Levadiaga, mida juhendas kĂ”rgelt hinnatud serblane Aleksandar Rogić. „MĂ”tlesin, et sellist vĂ”imalust vĂ”ibolla rohkem ei tule. Pidin selle pakkumise vastu vĂ”tma, et kogeda temaga koos töötamist.“ Ivaski ja Rogići vaheline koostöö jĂ€i kĂŒll kĂ”igest paari kuu pikkuseks, kuid eestlase sĂ”nul andis see talle palju – nĂ€iteks Ă”petas mĂ”tteviisi, mida lĂ€heb vaja, et tippu jĂ”uda ja seal lĂ€bi lĂŒĂŒa.

„Need naised, kes soovivad jalgpalli mĂ€ngida kĂ”rgel tasemel ja mĂ”tlevad saada elukutseliseks, on vĂ€hemalt sama pĂŒĂŒdlikud ja sama palju nĂ”us panustama kui mehed. VĂ”ibolla mingis mĂ”ttes isegi rohkem.“

2016. aastal, pĂ€rast ĂŒlikooli lĂ”petamist naasis Ivask kodulinna Paidesse. Sinna kutsus teda Paide Linnameeskonna toonane noortetreener Liivo Leetma. LĂŒhikese aja jĂ€rel liitus Leetma Tallinna Kalevi esindusvĂ”istkonna treeneritiimiga ning koos temaga jĂ”udis Kalevisse ka Ivask. Kui

Serbia peatreeneri lahkumise jĂ€rel lĂ”ppes ka Ivaski teekond Levadia ridades ning ta liitus selle linnarivaali FC Floraga. 15kordse Eesti meistri koosseisus veetis ta seniste töökohtadega vĂ”rreldes enim ehk kolm ja pool aastat. Floras oldud aja jooksul tuli klubi kaks korda Eesti meistriks, ĂŒhe korra karikavĂ”itjaks ning lisaks tagati ajalooline pÀÀse Konverentsiliiga alagrupiturniirile. SeepĂ€rast vaatab meeskonna endine kehalise ettevalmistuse treener Floras tehtule tagasi rahulolevalt. „Arvan, et klubi esindusmees-

44 JALKA APRILL 2024 TREENER
Tekst: Siim Martti Kubensky

konna saavutusi selle aja jooksul on ĂŒsna raske korrata,“ ĂŒtleb ta.

Meeste fitnessispetsialistist naiste peatreeneriks

Kogu kirjeldatud aja jooksul tegi Ivask endiselt mÀngijatega individuaaltrenne ning need jÀtkusid ka pÀrast 2023. aasta mÀrtsi, kui ta Florast lahkus. Praeguseks töötab ta finantstehnoloogia ettevÔttes Wise, kuid peale selle asus seni kehalise ettevalmistuse spetsialistina tegutsenud mees tööle Saku Sportingu naiskonna peatreenerina. See kÀik sai alguse vestlusest Sportingu noortetööjuhi Andres Koogasega, kellega esialgu arutati, kuidas Ivask saaks klubi mÀngijaid aidata. Osa Sportingu naiskonna mÀngijatest oli huvitatud lisatreeningutest ning nii tekkiski tal möödunud suvel esmane kontakt praeguste hoolealustega.

Sel hetkel töötas ta paralleelselt ka teiste vĂ”istkondade mĂ€ngijatega, nii naiste kui meestega. „Need naised, kes soovivad jalgpalli mĂ€ngida kĂ”rgel tasemel ja mĂ”tlevad saada elukutseliseks, on vĂ€hemalt sama pĂŒĂŒdlikud ja sama palju nĂ”us panustama kui mehed. VĂ”ibolla mingis mĂ”ttes isegi rohkem,“ on ta tĂ€hele pannud.

Saku naiskonna uus loots avaldab, et tal oli kahe hooaja vahel ka teisi pakkumisi ning nende hulgas oli lisaks Sportingu naiskonnale ka meeskondi, kellele ta jĂ€i silma varasema tööga kehalise ettevalmistuse treenerina. Esimest korda Sportingu naiskonna peatreeneriks saamise ideega tutvudes ei nĂ€inud ta end sellel kohal töötamas. „Mina pigem mitte, aga ma vĂ”in mĂ”elda, kes see vĂ”iks olla!“ meenutab ta naerdes oma vastust. „Ma mĂ”tlesin, kas ma olen selleks valmis, aga tĂ€iesti valmis ei saagi kunagi olla.“

MĂ”ne aja jĂ€rel leidis Ivask siiski, et pakutud roll tuleks kasuks tema enda arengule, sest juhtimiskogemus tal varasemast puudus. „Ma olen kĂŒll nĂ€inud, kuidas protsessi juhivad Eesti ja vĂ€lismaa treenerid, ja olen selle juures olnud spetsialisti rollis, kuid nĂŒĂŒd saan seda ise kogeda, kĂ”ikide raskuste ja rÔÔmudega,“ rÀÀgib Ivask. Tema jutust selgub, et klubi ei kahelnud kordagi, et temast vĂ”iks saada Jan Harendi mantlipĂ€rija, ning see lisas kindlust ja motivatsiooni. Samuti oli uus töökeskkond juba vĂ”rdlemisi tuttav, kuna mitut mĂ€ngijat oli ta individuaalselt aidanud. „Mul oli mingi arusaam ja mĂ”ned mĂ”tted, mida saaks paremini teha, ja jĂ€tkuv tahe jalgpallis sees olla ning seda arendada teistsuguse nurga alt, kui ma olin seda varasemalt teinud,“ selgitab ta tagamaid, miks ta lĂ”puks Sportingu naiskonna juhendamise ĂŒle vĂ”ttis.

Ivask tunnistab, et tal pole kunagi olnud selget eesmĂ€rki ĂŒhel hetkel peatreeneriks saada. Temale on olulisem tunne, et oled ĂŒkskĂ”ik mis rolliga panustades kasulik. „See on ĂŒks asi, mida spetsialistina olen Ă”ppinud – kĂ”ik osad on tervikus olulised,“ rÀÀgib ta. KĂŒsimusele, kas 30aastane vĂ€rske peatreener kujutab end tulevikus ette ka meestejalgpallis peatreenerina, vastab Ivask, et hetkel sellist konkreetset mĂ”tet peas ei ole. „Kui pakutakse midagi huvitavat, mis paneb sisemiselt pĂ”lema, siis vĂ”ibolla kĂŒll, aga hetkel pole ĂŒldse selle peale mĂ”elnud,“ ĂŒtleb ta.

Uue nÀoga Sporting

Kahe hooaja vahel muutus Sportingu naiskonna koosseis mĂ€rkimisvÀÀrselt nooremaks, sest koondise rekordinternatsionaal Kethy Õunpuu, Kristina Bannikova ja Berle Brant lĂ”petasid mĂ€ngijakarjÀÀri. Lisaks siirdus vĂ”istkonna kapten Grete Daut Norra naiste esiliigaklubi FK Fyllingsdalen ridadesse.

Sportingu tĂ€navuse koosseisu keskmine vanus on veidi ĂŒle 20 aasta, kuid peatreeneri sĂ”nul on naiskond endiselt tugev. „Meil on noori, kes on kaua sellel tasemel mĂ€nginud, ja paar kogenumat naist ka, mis annab kokku ĂŒhe hea mĂ€ngijate segu,“ arvab Ivask.

Sportingu jĂ€rgmise hooaja konkreetsed vĂ”istkondlikud eesmĂ€rgid pannakse paika nĂ€dal pĂ€rast intervjuud, kuid Ivaski iseendale seatud ĂŒlesanne on pigistada uuel hooajal hoolealustest vĂ€lja maksimum. „EesmĂ€rk on, et ma suudaks terve hooaja luua vĂ€ljakutsuva keskkonna, kus saab pingutada ja Ă”ppida. Samas peab neile meeldima trenni tulla ja vĂ”istkonna eest mĂ€ngida,“ sĂ”nab ta kokku vĂ”tvalt.

2024 APRILL JALKA 45 TREENER
Foto: Katariina Peetson

Naiste saalijalgpalli

meistriliiga ootab taaselustamist

Naiste saalijalgpalli rahvaliiga vÔitjaks tuli tÀnavu FC Levadia naiskond, kes alistas finaalis Keila JK 4 : 0. Eesti meistriks nad end siiski nimetada ei saa.

8. mĂ€rts 2020 oli vaid neli pĂ€eva enne seda, kui Eestis kehtestati koroonaviiruse leviku tĂ”ttu eriolukord. See oli viimaseid pĂ€evi enne seda, kui senine normaalsus pikaks ajaks seiskus. Ühtlasi tĂ€histab see kuupĂ€ev seni viimast korda, kui mĂ€ngiti kohtumine naiste saalijalgpalli meistriliigas.

Tasub mÀrkida, et koroonaviirus ei pannud naiste meistriliigat seisma, vaid hooaeg oligi plaanitud siis lÔppema. Toona meistriks kroonitud FC Pae United on aga tehniliselt vÔttes siiani valitsev Eesti meister, sest saalivutis pole naiste meistriliigat rohkem kÀima pandud. VÔimalik, et ei panda ka tuleval talvel. Miks?

Jalgpalliliidus saalijalgpalli tehnilise juhina töötav Teet Allas tĂ”deb, et kaks hooaega (2018–19 ja 2019–20) toiminud naiste meistriliiga oli natuke liiga vara tehtud samm. „Paar vĂ”istkonda olid teistest tugevamad ja skoorid lĂ€ksid vĂ€ga suureks. Osa naiskondi leidis, et tase oli liiga kĂ”rge ja mĂ€nge liiga palju, ning neil kadus huvi. Vahepeal tuli peale koroonaaeg. Saime jalgpalliliidus aru, et lĂ”ime meistriliiga natuke liiga vara – meil ei olnud naistel isegi rahvaliigas eriti vĂ”istkondi,“ selgitab Allas. Tema jutu ilmestamiseks saab vĂ€lja tuua, et Pae United vĂ”itis viimasel hooajal kĂ”ik 12 kohtumist koguskooriga 147 : 12. Meistriliigas kĂ”ik 12 kohtumist kaotanud Kuusalu Kalevit tĂŒmitati omavahelistes matĆĄides 29 : 1 ja 32 : 0. Suur tasemevahe ei ole loomulikult ainus pĂ”hjus, miks naistel saalis meistritiitli peale hetkel mĂ€ngida pole vĂ”imalik. Peamine pĂ”hjus on hoopis see, et kokku ei saada kriitilist arvu naiskondi,

46 JALKA APRILL 2024 SAALIJALGPALL
Foto: Anna Andreas Tekst: Raul Ojassaar

kellega saaks esindusliku ja tÔsiseltvÔetava liigahooaja maha pidada. Konkreetset minimaalset naiskondade arvu paika ei ole pandud, aga nii Allas kui vutiliidu naistejalgpalli koordinaator Maria Sootak rÀÀgivad vÀhemalt viiest-kuuest vÔistkonnast.

„Kui oleks nĂ€iteks neli vĂ”istkonda – me ei saa ju seda meistriliigaks nimetada, see ei ole ju ka vĂ”istkondadele endile huvitav, kui nad peavad ainult kolme vĂ”istkonnaga mitu korda lĂ€bi mĂ€ngima,“ toob Allas vĂ€lja. „Viie-kuuega oleks asi juba natuke mĂ”eldavam, ideaalis oleks vaja kuut vĂ”istkonda, et head asja teha.“ 2020. aastal osales viimastel meistrivĂ”istlustel viis naiskonda.

Rahvaliigas 13 naiskonda

PĂ€ris ilma vĂ”istlusteta pole nais-saalijalgpallurid aga jÀÀnud – naiste rahvaliigast vĂ”ttis sel talvel osa 13 naiskonda. Peale Tallinna olid geograafiliselt esindatud Tartu, Narva, JĂ”hvi, JĂ”geva, Keila, Kohila, Puhja ja LĂ”una-LÀÀnemaa.

„VĂ”tame neilt kĂ”igilt kevadel tagasiside. MĂ”ned vĂ”istkonnad on juba uurinud, kas vĂ”iksime taas meistriliigani jĂ”uda,“ selgitab Allas. „Ega rahvaliiga ja meistriliiga ju mĂ”nes mĂ”ttes vĂ€ga palju ei erine. Meistriliigas oleksid mĂ€ngud tĂ€psemalt paigas, nĂ”udmised naiskondadele ja mĂ€ngupaikadele oleksid natuke suuremad ja mĂ€nge oleks iga naiskonna jaoks rohkem. See tĂ€hendab klubidele ka finantsiliselt suuremat koormust.“

Kuigi rahvaliigas selgub tehniliselt vĂ”ttes Eesti parim naiskond, siis meistrivĂ”istlusteks seda ei nimetata, kuna see eeldaks lihtsalt teatud standardeid. Allas toob muu hulgas vĂ€lja, et rahvaliiga praeguse sĂŒsteemi jĂ€rgi sai osa naiskondi hooaja jooksul vaid neli mĂ€ngu, vĂ”itjanaiskond FC Levadia pidi selleks pidama kaheksa matĆĄi. Seda on selgelt liiga vĂ€he. „Seda kindlasti ei ole, et me ei taha vĂ”i ei viitsi korraldada!“ kinnitab Allas.

Saalivutt eraldi fookus, mitte murupallurite kÔrvalala

Samamoodi nagu meeste saalijalgpallis soovitakse naiste saalivutti arendada viisil, et sellest saaks selle harrastajate pÔhifookus.

„Praegusel hetkel nĂ€en, et tĂ€iskasvanute seas vĂ”iksid saalijalgpalli mĂ€ngida eelkĂ”ige need, kes ei soovi murujalgpalli mĂ€ngida, aga kellel on oskused ja vĂ”imekus jalgpalli mĂ€ngida olemas. Olen kĂ”rvalt nĂ€inud, et meie naistejalgpallis on pĂ€ris palju mĂ€ngijaid nii-öelda ripakile jÀÀnud – murujalgpalli hooaeg on pikk ja paljudele see lihtsalt elukorralduse pĂ€rast vĂ”i muudel pĂ”hjustel ei sobi,“ sĂ”nab Sootak.

„VĂ”imalik, et on ka murujalgpalli vĂ”istkondi, kes nĂ€evad saalijalgpallis vĂ€ljundit – vĂ”ibolla ei ole neil talvel kasutada sisehalli, aga on olemas spordisaal? Tean, et ka praegu harjutab mitu naiskonda talvel

saalis, sest ei saa endale piisavalt platsiaegu. Saalijalgpalli mĂ€ngimine vĂ”iks nende jaoks praegu olla vĂ€ljund, aga see ei ole kindlasti meie jaoks pikem plaan – eesmĂ€rk on ikkagi saada omaette saalijalgpall, mis ei oleks seotud suure jalgpalliga ega sellest sĂ”ltuv.“

SeepĂ€rast ei korraldatud sel talvel enam ka ĂŒhepĂ€evast naiste saalijalgpalli karikaturniiri, mis oli mĂ”eldud murujalgpalli meistriliiga naiskondadele.

„NĂ€en, et meistriliiga naiskondadel ei ole seda vĂ€ljundit vaja. See vĂ”ib olla atraktiivne, aga suures plaanis on kaks varianti, millal seda pidada: kas hooaja ettevalmistuse alguses, kus tegelikult ei peaks vigastusohu tĂ”ttu tegema palju vĂ€ikeseid mĂ€nge ja plahvatuslikke liigutusi, vĂ”i ettevalmistuse lĂ”pus, kus treenerid soovivad piiratud ressursi juures panna vĂ”istkonna energia sĂ”pruskohtumistele ja suurele jalgpallile. Ma ei nĂ€e, et meistriliiga naiskonnad peaksid sellisele vĂ”istlusele rĂ”hku panema. Kui hakata mitut asja natuke tegema, siis ei tehta neid piisavalt korralikult,“ selgitab Sootak.

„Meil on praegu juba tasapisi tekkinud mĂ”ned ainult saalijalgpallile keskendunud naiskonnad. Tallinnas on nĂ€iteks Aurora Futsal, samuti on Kohilas loodud naiskond saalijalgpalli jaoks. Mitte et me kedagi keelata tahaks vĂ”i keelama hakkaks, aga karikavĂ”istlused vĂ”iksid jÀÀda peamiselt neile naiskondadele, kes tahavadki saalijalgpalli mĂ€ngida, mitte suure jalgpalli meistriliiga naiskondadele, kelle fookus on tegelikult ju mujal.“

Koondise eeldus oleks toimiv meistriliiga

Rahvusvaheline saalijalgpall on naiste seas veel ĂŒsna uus nĂ€htus. LĂ€bi aegade esimene EM-finaalturniir toimus naistele 2019. aastal ning seda peetakse ĂŒle aasta. 2023. aasta EMil osales eelringides 55 UEFA liikmesriigist 24, nende seas ka nĂ€iteks LĂ€ti, Leedu, Moldova ja isegi Gibraltar. KĂ”igil kolmel finaalturniiril on seni vĂ”itjaks kroonitud Hispaania.

Eestil ei ole aga saalijalgpallis naistekoondist veel mitte kunagi kokku pandud. „Kui rÀÀgime Eesti-suurusest riigist, siis saalijalka formaat vĂ”iks meile pĂ€ris hĂ€sti sobida, sest koosseisud on vĂ€iksemad ja korraliku koondise kokkusaamiseks ei ole nii palju mĂ€ngijaid tarvis kui murujalgpallis,“ tĂ”deb Maria Sootak. Allas lisab, et UEFA toetab saalijalgpallis naistekoondiseid rahaliselt ĂŒsna olulisel mÀÀral – aga mĂ”lemad on ĂŒhel nĂ”ul, et koondise koostamise eeldus on toimiv meistriliiga.

„PĂŒramiidi tuleb orgaaniliselt altpoolt ehitama hakata – kui tekib piisavalt harrastajaid, saab hakata ka pĂŒramiidi ĂŒlemist otsa ehitama, mis tĂ€hendaks koondisi ja mitut liigat. Mingit pidi oleks see sama, mis on juba juhtunud murujalgpallis naisteliigadega – kunagi alustasid seal tĂŒdrukud ja naised, kes olid isade vĂ”i peikade kĂ”rval toksinud, tĂ€naseks on aga naiste meistriliiga sellisel tasemel, et niisama tĂ€navalt sinna mĂ€ngima ei astu,“ tĂ”mbab Sootak paralleeli.

„See oleks ka hea alternatiivne vĂ”imalus jĂ”uda koondisetasemele neil, kes vĂ”ibolla murujalgpallis nii kaugele ei jĂ”udnud,“ lisab Allas.

2024 APRILL JALKA 47 SAALIJALGPALL

Isegi nurkademÀng jÀi kaugele

Olen ĂŒks neist inimestest, kes ostab lotopileteid haruharva. Nii umbes kord kahekolme aasta jooksul. TĂ€iesti juhuslikult – vahel tekib lihtsalt selline mĂ”te.

Loomulikult tean hĂ€sti, kui vĂ€ike on tĂ”enĂ€osus, et jackpot minuni jĂ”uab. Pole kahtlustki. Ilmselt ei vĂ”ida ei sina, mĂ”ni sinu tuttav ega isegi tuttava tuttav sinu eluaja jooksul Viking Lotto peavĂ”itu vĂ”i Bingo loto jackpot’i. Ometi ostab arvestatav osa neist ikka aeg-ajalt pileteid ja istub kolmapĂ€evaĂ”htuti teleri ees.

Lotot on peetud suisa rumalusmaksuks –statistika on tĂ”endanud, et enamasti mĂ€ngivad lotot pigem madalama sissetulekuga inimesed, kes soovivad selle kaudu vaesusest pÀÀseda. Lotopiletite ostmise lolluseks tembeldamine jĂ€tab aga puudutamata ĂŒhe olulise kĂŒlje lotomĂ€ngimise juures. Kui mĂ”ned inimesed loodavadki ehk sinisilmselt, et igal nĂ€dalal paar vĂ”i paarkĂŒmmend eurot lotopiletite alla panemine toob neile lĂ”puks ihaldatud miljonivĂ”idu, siis teised soetavad lotopiletit ostes hoopis midagi muud – nad maksavad need paar eurot selleks, et tunda mĂ”ni tund, paar pĂ€eva vĂ”i kogu nĂ€dal lootust.

Aga mis oleks, kui minu pilet osutukski vĂ”idupiletiks? Enne loosimist ei ole teada, kas sinu kĂ€es olev paarieurone paberilipik on vÀÀrt miljoneid vĂ”i mitte. KĂŒmned vĂ”i sajad tuhanded samasugused piletid muutuvad loosimise jĂ€rel vÀÀrtusetuks, aga ĂŒks vĂ”i paar tĂŒkki neist mitte. Ja enne seda, kui vĂ€rvilised pallid pole lototronist vĂ€lja tulnud, ei tea keegi, kas ta hoiab kĂ€es vĂ”tit rikkuse juurde vĂ”i pealtnĂ€ha raisatud raha.

olukorda viia mÔtted hoopis ilusamasse kohta, olla vÀljapÀÀs argirutiinist.

TĂ€pselt samasugune tunne valdas mind ka enne Poola–Eesti kohtumist. Kuigi mitte ĂŒkski mĂ€rk ei nĂ€idanud, et Eesti vĂ”ib selles mĂ€ngus edukas olla, hakkasid iseĂ€ranis mĂ€ngupĂ€eva hommikul peas ikka sellised mĂ”tted keerlema. Aga mis oleks, kui
?

Kuigi mitte ĂŒkski mĂ€rk ei nĂ€idanud, et Eesti vĂ”ib selles mĂ€ngus edukas olla, hakkasid iseĂ€ranis mĂ€ngupĂ€eva hommikul peas ikka sellised mĂ”tted keerlema. Aga mis oleks, kui
?

Aga seesama lootus, teadmatus ja elevus vĂ”ivadki paljudele inimestele olla seda paari eurot vÀÀrt. See on lootus, mis paneb unistama. See on lootus, mis vĂ”ib keset tĂŒĂŒtut tööpĂ€eva vĂ”i rasket

KĂŒĂŒnikud ĂŒtleksid muidugi, et Eesti koondise vĂ”idu ootamine oli selle mĂ€ngu eel veel lootusetum tegevus kui loto peavĂ”idu sihtimine, ent lasin nendel ilusatel mĂ”tetel siiski vĂ”imust vĂ”tta. Miks ka mitte? Erilise optimismilaksu andis veel YouTube’ist Eesti koondise 2012. aasta EM-valiksarja videokokkuvĂ”tte vaatamine ja meenutamine, kuidas 13 aastat tagasi tundus platsil kĂ”ik vĂ”imalik, isegi maailma tippude vastu.

See kokteil tekitas mÀngueelse elevuse, millesarnast polnud ma juba aastaid kogenud. Jah! LÀheme, vajutame, vÔidame!

Ja siis anti avavile.

1 : 5 kaotus on ju kokkuvĂ”ttes tĂ€pselt sama skoor, mis jĂ€i ka 2011. aasta sĂŒgisel Iirimaaga playoff-mĂ€nge pidades. Ei midagi uut. TĂ€pselt nagu toona A. Le Coq Arenal, jĂ€ime ka Poola vastu varakult kaotusseisu ja selle otsa veel ka vĂ€hemusse.

48 JALKA APRILL 2024 KOONDIS
Tekst: Raul Ojassaar

Aga siin paralleelid ka lĂ”ppevad. Kui Iirimaa vastu pĂ”lesime lĂ€bi, sest ootused olid krutitud taevasse ja meeskonna enesekindlus oli ehk liigagi suur, siis Varssavis olid asjad justkui vastupidi. Liigulja rĂŒndamise asemel tĂ”mbusime esimesest minutist alates kookonisse ja lasime vastastel surve peale panna, justkui kaitsnuksime ĂŒleminutitel ĂŒhevĂ€ravalist eduseisu.

Jah, Maksim Paskotƥi eemaldamine 27. minutil andis meie lootustele kabelimatsu, ent isegi enne seda ei paistnud mitte kuskilt seda, milline vÔiks olla meie oma plaan vastase vÀravat ohustada. See, et Martin Vetkal mÀngu lÔpus auvÀrava lÔi, oli tÀielik juhus, mitte asjade loogiline tulem.

Paralleelid Pehrssoniga

Eesti mĂ€ngupilti vaadates meenusid vĂ€gisi sinisĂ€rkide kĂŒmne aasta tagused hetked Magnus Pehrssoni juhendamisel. Koondise etteotsa asunud pragmaatilise, moodsama ja pĂ”hjalikuma lĂ€henemisega Pehrsson vĂ”ttis ohjad ĂŒle Tarmo RĂŒĂŒtlilt, kelle edu pĂ”hines tihtipeale imetabasel intuitsioonil ja meeskonnas tekitatud positiivsel Ă”hkkonnal. Pehrssoni tulekuga lĂ€ksid nĂ”udmised mĂ€ngijatele kordades suuremaks, mis lĂ”puks halvas platsil loovuse. Kaotuste hirmus saatis Pehrsson platsile ĂŒha rohkem kaitsvama suunitlusega mĂ€ngumehi, mis tĂ€hendas samuti seda, et

Eesti hakkas mÀnge alustama kilpkonnana kilbi sisse pugemisega, selle asemel et ka ise vastase vÀrava poole vaadata.

Kaitsespiraal on aga jalgpallis halvav element – kui pealtnĂ€ha vĂ”ib tunduda, et mida kaitsvamalt vĂ”istkond mĂ€ngib, seda keerulisem on neile vĂ€ravat lĂŒĂŒa, siis reaalsuses on siiski vaja ka rĂŒndemĂ€ngu, sest muidu paneb vastane karistusala ĂŒmber laagri pĂŒsti ning ei lahku sealt enne, kui vajalikud kollid on löödud. Ja siis leiamegi end olukorrast, kus Bosnia ja Hertsegoviina on meile Zenicas viis tĂŒkki löönud. VĂ”i Poola Varssavis.

Pehrssoni jĂ€rel ametisse saanud Martin Reim tĂ”i meile mĂ”neks ajaks tagasi enesekindluse, lootuse ja rĂŒndemĂ€ngu – usu, et Eesti suudab jalgpallimĂ€nge vĂ”ita ka ĂŒlisuurte jĂ”ududega paaniliselt kaitses istumata. Sarnast raputust, restarti vajame ka nĂŒĂŒd.

KÀÀbusriigi kehva pÀeva mÀngupilt

On arusaadav, et meie koondise seis ongi hetkel nigelamast nigelam. Rauno Sappinen ja Mattias KĂ€it on vigastatud, eemale jĂ€id ka Konstantin Vassiljev ja Sergei Zenjov. Punase kaardi saanud PaskotĆĄi ja rĂŒnnakule isoleeritud Oliver JĂŒrgens olid meie algkoosseisus ainsad mĂ€ngijad, kes on sel aastal saanud tugevas vĂ€lisliigas regulaarselt mĂ€nguaega ning olid Varssavis ka tĂ€ie tervise juures. KĂ”ik! Kui vastastel tulevad peale tippliigade tegijad, ei tohikski meil ju varianti olla.

ïƒĄTĂŒĂŒpiline olukord mĂ€ngust: Poola rĂŒndab meie karistusala, eestlased pakivad selle kaitsemĂ€ngijaid tĂ€is. Foto: Liisi Troska

Aga nii koledale, ambitsioonitule ja alandlikule mĂ€ngupildile ei ole mĂ”tet vabandusi otsida. Meie koondis andis kogu mĂ€ngu peale 77 tĂ€pset söötu. Poolal oli kolm mĂ€ngijat, kes said ĂŒksipĂ€ini olla palliga rohkem kui meie 16 vĂ€ljakul kĂ€inud pallurit kokku. 67 minutit platsil viibinud Kevor Palumets sai nĂ€iteks selle ajaga kirja kaks söötu, vastaste keskkaitsja Jakub Kiwior toimetas palli kaaslasele 101 korda. Poolal oli 17 nurgalööki (meil ĂŒks) ja nad lĂ”id peale 26 korda (meie ĂŒhe). Selline statistika vĂ”iks olla arusaadav, kui vastamisi on Inglismaa ja San Marino, mitte Poola ja Eesti.

Peatreener Thomas HĂ€berli valikud tekitasid taas kord suuri kĂŒsimusi. Kui kogu tema ametiaeg on varem kulgenud rĂŒtmis, kus usaldatakse eelkĂ”ige vanemaid ja kogenumaid mehi, keda mĂ€ngitatakse isegi neis kohtumistes, mille tulemus meie jaoks midagi ei mÀÀra, siis oma aja kĂ”ige tĂ€htsamaks matĆĄiks usaldas ta ĂŒhtĂ€kki algrivistuses platsile mitu sellist mĂ€ngijat, kelle sinna saatmist oli ta seni vĂ€ltinud. JĂ€ttes selle juures pingile mitu sellist tegijat, kes on end viimasel ajal nii klubis kui koondises heast kĂŒljest nĂ€idanud. Kui selles vallas tuli ootamatu meelemuutus, siis viiese kaitseliiniga mĂ€nguplaan oli endiselt kui aamen kirikus, kuigi eelmise aasta sĂŒgis nĂ€itas hĂ€sti Ă€ra, et vastaste rĂŒndajad nĂ€ksisid seda hommikusöögiks. Kuidas öeldaksegi selle kohta, kui teed ikka ja jĂ€lle ĂŒhte ja sama asja, oodates erinevat tulemust?

2024 APRILL JALKA 49 KOONDIS

RAGNAR KLAVANI koondisekarjÀÀr

Kui ĂŒlejÀÀnud koondis reisis pĂ€rast kaotust Poolale tagasi Grazi, kus mĂ€rtsikuise koondiseakna ajal paikneti, siis ĂŒks mees astus „tsiviilriietes“ mĂ€ngujĂ€rgsel pĂ€eval hoopis Tallinna lennuki peale. Ragnar Klavanile jĂ€i kohtumine Poolaga koondisekarjÀÀri viimaseks punktimĂ€nguks. KĂ”igi eelduste kohaselt ootab teda veel ka lahkumismĂ€ng, ent vaatame tema uhkele koondiseajale sellegipoolest arvude keeles otsa!

FAKTIFOTO
50 JALKA APRILL 2024

Ajaloo pikim koondisekarjÀÀr

Klavan debĂŒteeris Eesti koondises juba 3. juulil 2003 Balti turniiri kohtumises Leeduga, olles vaid 17 aasta, kaheksa kuu ja kolme pĂ€eva vanune.

Poola vastu oli ta aga 38 aasta, nelja kuu ja 21 pĂ€eva vanune, mis teeb tema koondisekarjÀÀri pikkuseks 20 aastat, kaheksa kuud ja 18 pĂ€eva. See on Eesti koondise rekord – varasem tippmark kuulus Sergei Pareikole, kelle esimese ja 65. koondisemĂ€ngu vahe oli 19 aastat, kaks kuud ja 18 pĂ€eva.

26. mĂ€rtsil Soome vastu lĂ”puminutiteks platsile tulnud ja sellega oma 157. koondisemĂ€ngu (viigistas rekordinternatsionaal Martin Reimiga!) kirja saanud Konstantin Vassiljevi koondisekarjÀÀr on nĂ€iteks seni olnud 17 aastat, 9 kuud ja 27 pĂ€eva pikk, nii et Vassiljevil jÀÀb Klavani tippmark ilmselt pĂŒĂŒdmatuks.

Muide – maailmarekordit hoiab selles vallas legendaarne Andorra keskkaitsja Ildefons Lima, kelle esimest ja viimast koondisemĂ€ngu lahutas suisa 26 aastat ja 82 pĂ€eva!

Kalevi

83aastase ootuse lÔpp

Klavanist sai esimene JK Tallinna Kalevi mĂ€ngija, kes taasiseseisvumise jĂ€rel Eesti meestekoondist esindanud. Esimesest iseseisvusajast leiame aga mitu Kalevi koondislast – ĂŒks neist, rĂŒndaja Ralf Veidemann tegi 1940. aastal kaasa ka Eesti koondise viimases ametlikus matĆĄis LĂ€ti vastu. Kaht korda, mil Tallinna Kalevi mĂ€ngija on Eesti koondist esindanud, lahutas seega ei rohkem ega vĂ€hem kui 83 aastat, kaheksa kuud ja kolm pĂ€eva! MĂ”ned pĂ€evad hiljem Soome vastu sai platsile ka teine kalevlane, koondise debĂŒtant Kaspar Laur.

57 vastast Klavani 130 koondisemĂ€ngu toimusid 57 eri vastase vastu. KĂ”ige rohkem ehk kuus mĂ€ngu pidas Klavan TĂŒrgi vastu. 130 mĂ€ngust kaheksa toimusid vastastega vĂ€ljastpoolt UEFA liikmesriike – nii sai Klavan pallida Venezuela, Uus-Meremaa, Usbekistani, Kanada, Ekvatoriaal-Guinea, Brasiilia, El Salvadori ja TadĆŸikistani vastu. UEFA liikmesriikidest sai Klavan mĂ€ngida 49 riigi vastu – muide, enne tĂ€navust mĂ€rtsi polnudki ta kordagi Poolaga madistada saanud! Euroopa tĂ€iskomplektist on puudu seega vaid viis riiki – Kosovo (kellega polegi Eesti veel kohtunud), Saksamaa, Austria, AserbaidĆŸaan ja Wales.

1 : 5 ja 1 : 5

Huvitava paralleelina lÔppesid nii

Klavani esimene kui seni viimane koondisemĂ€ng 1 : 5 kaotusega – esimene Leedule, viimane Poolale. NĂŒĂŒd tuleb korraldada lahkumismĂ€ng, kus saaksime kirja hoopis 5 : 1 vĂ”idu!

Klavani 130 koondisemÀngust on 57 olnud maavÔistlusmatsid, 36 EM-valikmÀngud, 34 MM-valikmÀngud ning kolm Rahvuste liiga kohtumised. Oma kolm vÀravat lÔi ta kÔik maavÔistlusmÀngudes: 2006. aastal kodus Uus-Meremaale, 2012. aastal USAs El Salvadorile ja 2014. aastal kodus Gibraltarile.

Nooruselt kuues, vanuselt

kolmas

17 aasta, kaheksa kuu ja kolme pĂ€eva vanuselt koondises debĂŒteerinud Ragnar Klavan on sellega Eesti koondise ajaloo nooruselt kuues mĂ€ngija: temast nooremalt said debĂŒĂŒdi kirja Jarmo Ahjupera, Alfred Prunn-Tammiko, Johannes Brenner, Mattias KĂ€it ja Andres Oper. Ühtlasi on Klavan aga oma 38 aasta, nelja kuu ja 20 pĂ€evaga vanuselt kolmas mĂ€ngija, kes koondises pallinud – temast vanemana on platsil kĂ€inud vaid Sergei Pareiko (38 aastat, 9 kuud, 17 pĂ€eva) ja Konstantin Vassiljev, kes oli

Helsingis platsile tulles 39 aastat, seitse kuud ja 10 pÀeva vana.

Foto: Liisi Troska
FAKTIFOTO 2024 APRILL JALKA 51

Hooaja esimesed emotsioonid

MĂ€rtsi algus tĂ€histas meeste puhul klubijalgpalli hooaja algust –Eesti rahvusnaiskond veetis aga osa sellest kuust hoopis KĂŒprosel treeningulaagris. Millised hetked jĂ€id meie fotograafide objektiivide ette?

Tartu Tammeka ja PĂ€rnu Vapruse kohtumine sai Vapruse jaoks Ă”uduste alguse – juba neljandal minutil mÀÀrati Tammeka kasuks penalti, kui Vapruse keskkaitsja Uku KĂ”rre tĂ”mbas vĂ€ravaesisel kĂ€ega pikali vĂ€ravat lööma hakanud Herman Pedmansoni. Lisaks penaltile karistati KĂ”rret ka punase kaardiga, mis tĂ€hendas, et tema mĂ€ng jĂ€igi vaid paari minuti pikkuseks. See aga ei tĂ€hendanud sugugi, et tema panus olekski sellega piirdunud – KĂ”rre viskas soojemad riided selga, sai kaela Vapruse fĂ€nnisalli ning asus tribĂŒĂŒnilt omasid hÀÀlekalt toetama! Tammeka suutis siiski sellestsamast penaltist saadud 1 : 0 eduseisust mĂ€ngu lĂ”puni kinni hoida. Foto: Liisi Troska

ïƒĄMis siin toimub? Vlada Kubassova ja Lisette Tammik demonstreerivad pĂ”nevat vĂ€ravatĂ€histust. Foto: Liisi Troska

52 JALKA APRILL 2024 KLÕPSUD

ïƒĄPaistab, et Paide Linnameeskond on kenasti ĂŒhel lainel – liikumised on sĂŒnkroniseeritud! Foto: Liisi Troska

ïƒĄâ€ŠvĂ”i siis mitte alati. Kristofer Piht neab nurjunud vĂ€ravavĂ”imalust. Foto: Liisi Troska

ïƒŁïƒĄïƒŸSee tunne, kui lööd karjÀÀri esimese koondisevĂ€rava! Annegret Kala koll Hongkongi vastu tuli eriti omapĂ€rasel moel – tema kaugelt antud pikk sööt ette pĂ”rkas karistusalas nii riuklikult, et pettis vastaste vĂ€ravavahi Ă€ra ja maandus kĂ”igile ootamatult vĂ€ravas. KĂ”ige ootamatum paistis see olevat Kalale endale! Fotod: Liisi Troska

2024 APRILL JALKA 53 KLÕPSUD

EM 2016: Portugal viigistab end tiitlini

Jalka jĂ€tkab tagasivaadete sarjaga, mis vĂ”tab jĂ€rjepanu luubi alla kĂ”ik seni toimunud EM-finaalturniirid. Seekord on jĂ€rg jĂ”udnud 2016. aasta turniiri juurde – seni viimase, 2020. aasta EMini jĂ”uame juba jĂ€rgmises numbris, vahetult enne tĂ€navuse turniiri algust!

Tekst: Raul Ojassaar

Juba 2008. aastal oli otsustatud, et seni 16 meeskonnaga toimunud EMid paisuvad 2016. aastaks 24 tiimi turniiriks, mis tĂ€hendas, et ka korraldajatele kehtestatud nĂ”udmised suurenesid. TĂ”sise kandidatuuri esitas kolm suurt riiki: lisaks Prantsusmaale veel Itaalia ja TĂŒrgi. Esimeses hÀÀletusvoorus langesid konkurentsist itaallased, teises voorus jĂ€i napilt, hÀÀltega 7 : 6 peale Prantsusmaa. Pelk fakt, et UEFA president Michel Platini ise on prantslane, andis kriitikutele muidugi palju laskemoona, kuid ka prantslased ise valasid Ă”li tulle.

„Saime otsusest teada eile Ă”htul. Oleme tĂ”eliselt elevil, see turniir on Prantsusmaa jalgpalli jaoks hea energiasĂŒst,“ ei kĂ”la pealtnĂ€ha just kĂ”ige vastuolulisema kommentaarina, kuid arvestades seda, et tol ajal pĂ”gusalt Prantsusmaa koondislaste sekka kuulunud Marc Planus ĂŒtles selle vĂ€lja samal pĂ€eval, kui komitee vĂ€hemalt formaalselt otsuse tegema pidi, jĂ€i mulje, nagu oleks vĂ”itja tegelikult juba enne paika pandud.

ïƒĄCristiano Ronaldo pidi kĂŒll pĂ”lvevigastuse tĂ”ttu finaali varakult lĂ”petama, kuid sai siiski kaptenina esimesena vĂ”idukarikat tĂ”sta.

Foto: UEFA

Platini ise hiilgas samuti lapsesuuga. „Kui UEFA-l on tĂŒrklasest president, saate ka teie turniiri vÔÔrustada,“ lajatas ta kĂŒsimuse peale ajakirjanikelt, kes viitasid, et ĆĄveitslase Sepp Blatteri ametiajal andis UEFA 2008. aasta EMi korraldusĂ”iguse Ć veitsile, Platini ametiajal Prantsusmaale. Turniiri ajaks oli aga Platini juba jalgpallipoliitikas persona non grata

MM-finalist pĂ”rus viikingiriigi vastu Varasemast suurem finaalturniir oleks pidanud tĂ€hendama, et favoriitidel on valiksarjas lihtsam edasi pÀÀseda – ĂŒheksas valikgrupis pÀÀsesid otse finaalturniirile kĂ”igi gruppide kaks paremat ja parim kolmanda koha meeskond, ĂŒlejÀÀnud kolmanda koha tiimid mĂ€ngisid omavahel veel playoff’i. Sellest hoolimata sai nĂ€ha suurt pĂ”rumist – 2014. aasta

Pehrssoni esimene valiktsĂŒkkel ja kurb Ă”htu Serravalles

Eesti koondis tegi enne 2016. aasta EM-valiksarja lĂ€bi suure muutuse: kuus aastat koondist tĂŒĂŒrinud Tarmo RĂŒĂŒtli lepingut pĂ€rast ebaĂ”nnestunud MM-valiktsĂŒklit ei pikendatud ning tema asemel mÀÀrati ametisse 37aastane rootslane Magnus Pehrsson, kes oli enne töötanud Taani ja Rootsi kĂ”rgliigaklubidega. Treenerivahetus oli mĂ”neti vastuoluline, sest paljud fĂ€nnid ja asjatundjad leidsid, et RĂŒĂŒtli oleks vÀÀrinud veel ĂŒht vĂ”imalust EMile pÀÀsu ĂŒritada. Juba algusest peale nimetas jalgpalliliidu president Aivar Pohlak Pehrssonit sildtreeneriks, kes pidi rajama teed jĂ€rgmisele eestlasest juhendajale.

Pehrssoni kĂ€e all algas valiktsĂŒkkel suurepĂ€raselt – kodumĂ€ng Sloveeniaga vĂ”ideti 1 : 0, kuid see jĂ€i ka valiksarja kĂ”rghetkeks. Kuu aega hiljem kaotasid sinisĂ€rgid vÔÔrsil 0 : 1 Leedule ja sama skooriga kodus Inglismaale, veel kuu aega hiljem saabus aga koondise ajaloo ĂŒks nukramaid Ă”htuid, kui kolm pĂ€eva pĂ€rast vÔÔrsil sĂ”prusmĂ€ngus Norra alistamist leppis Eesti vÔÔrsil autsaider San Marinoga vĂ€ravateta viiki.

Kuue meeskonna konkurentsis sai Eesti lÔpuks neljanda koha (ette jÀid Inglismaa, Ơveits ja Sloveenia, taha Leedu ja San Marino), kuid edasipÀÀs jÀi vÔrdlemisi kaugele.

54 JALKA APRILL 2024 AJALUGU

Terrorioht toob

pÀevakorda publikukeelu

Natuke ĂŒle poole aasta enne finaalturniiri algust ĆĄokeeris Prantsusmaad islamiterroristide rĂŒnnak – samal ajal, kui Prantsusmaa kohtus Stade de France’il Saksamaaga, Ă”hkis areeni lĂ€heduses end koguni kolm suitsiiditerroristi, kes olid enne ĂŒritanud pÀÀseda ka tribĂŒĂŒnile. Õnneks suutsid nad endaga teise ilma kaasa vĂ”tta vaid ĂŒhe sĂŒĂŒtu kĂ”rvalseisja. Palju Ă”nnetumalt lĂ€ks samal Ă”htul aga Pariisi kesklinnas, kus ĂŒks rĂŒhm terroriste rĂŒndas rahvast tĂ€is kohvikuid ja restorane, teine aga vĂ”ttis Bataclani-nimelises teatris inimesed pantvangi. Kokku sai rĂŒnnakutes surma 130 inimest, neist 90 Bataclanis.

Kui neli kuud hiljem ka BrĂŒsselis 34 inimest suitsiidirĂŒnnakute tagajĂ€rjel hukkusid, spekuleeris UEFA asepresident Giancarlo Abete, et olukorra tĂ”siduse tĂ”ttu tuleb vajadusel kaaluda turniiri tĂŒhjade tribĂŒĂŒnide ees pidamist. Nii drastilisi meetmeid polnud Ă”nneks vaja kasutusele vĂ”tta – kĂŒll aga oli tĂ€iesti teisel pĂ”hjusel sama oht tunduvalt reaalsem jĂ€rgmisel EMil. 2016. aasta turniir Prantsusmaal oli aga EM-finaalturniiridest kĂ”ige karmimalt turvatud – kĂ”ik riskid sooviti vĂ€listada ja Ă”nneks möödusid vĂ”istlused selles vallas vĂ”rdlemisi sujuvalt.

suvel MM-finaalis mĂ€nginud Holland oskas oma grupis suisa neljandaks jÀÀda, alistudes TĆĄehhile, TĂŒrgile ja pisikesele Islandile, kellele kaotati nii kodus kui vÔÔrsil. Pisikese viikingiriigi jalgpalliime oli ĂŒhtĂ€kki kogu vutimaailma tĂ€helepanu keskpunktis – sealjuures olid islandlased juba kaks aastat varem MM-finaalturniirile pÀÀsemisele vĂ€ga lĂ€hedal, mis viitas, et tegu polnud juhusliku eduga.

Alagruppide loosimisel esimese asetuse saanud meeskondadest ei olnud hollandlased aga ainsad pĂ”rujad: finaalturniirist pidid suu puhtaks pĂŒhkima ka Kreeka ning Bosnia ja Hertsegoviina. Bosnia on tĂ€nini kĂ”ige tugevam Euroopa jalgpalliriik, kes pole mitte kunagi EM-finaalturniirile pÀÀsenud.

A-grupp

Prantsusmaa 7

Ć veits 5

Albaania 3

Rumeenia 1

Prantsusmaa ja Ć veits pidid olema A-grupis selged soosikud, kel vedas loosiga, kuid nii debĂŒtant Albaania kui Rumeenia nĂ€itasid siin ĂŒllatavalt visa vastupanu. Turniiri avamĂ€ngus pÀÀstis Prantsusmaale Rumeenia vastu vĂ”idu vaid Dimitri Payet’ 89. minuti iluvĂ€rav, teises mĂ€ngus albaanlaste vastu lĂ”id prantslased 2 : 0 mĂ€ngu vĂ€ravad 90. ja 90

Vennad vÀljakul vastamisi

A-grupi kohtumine Ć veitsi ja Albaania vahel lĂ€ks EMi ajalukku – esimest korda suurturniiride ajaloos lĂ€ksid vĂ€ljakul vastamisi vennad, sest Ć veitsis ĂŒles kasvanud albaanlaste perekonnast otsustas vanem vend Taulant esindada Albaaniat, noorem vend Granit aga Ć veitsi. Lisaks sellele oli ĂŒldse tegu omalaadse vastasseisuga: Ć veitsi algkoosseisust oli lausa viis mĂ€ngijat Albaania vĂ”i Kosovo pĂ€ritolu, Albaania meeskonnast olid omakorda peaaegu pooled mĂ€ngijad ĂŒles kasvanud just Ć veitsis, kuhu ĂŒheksakĂŒmnendate alguses paljud Albaania ja Kosovo inimesed sĂ”ja eest pagesid.

ïƒĄ

Puruks pall, ribadeks sĂ€rgid ja vormivahetus, aga mitte ĂŒhtegi vĂ€ravat

A-grupi viimase vooru kohtumine Prantsusmaa ja Ć veitsi vahel osutus sportlikult vĂ”rdlemisi tĂ€htsusetuks: mĂ”lemad tiimid olid eelmiste tulemustega juba edasipÀÀsu sisuliselt kindlustanud, mistĂ”ttu ei olnud mĂ€ng teab mis pĂ”nev vĂ”i kaasahaarav, lĂ”ppedes 0 : 0 viigiga. KĂŒll aga pakkus selle kohtumise puhul palju kĂ”neainet varustus. Prantsusmaale vorme tootnud Nike pidi meeskonnale ĂŒleöö uue vormi kujundama, sest nende tavapĂ€rane valge vÔÔrsilvorm, mille Ă”lad olid vĂ€rvitud siniseks ja punaseks, oleks lĂ€inud Ć veitsi punaste sĂ€rkidega vastuollu. See aga polnud selle mĂ€ngu puhul sĂ€rkide osas sugugi kĂ”ige suurem jututeema: lausa neli korda tuli ette, et Ć veitsi koondislase sĂ€rk rebenes kohtumise ajal ribadeks, mis viitas tootja Puma praagile. Ć veitsi rĂŒndeliider Xherdan Shaqiri mĂ€rkis vaimukalt, et ta loodab, et Puma ei tooda kondoome


KĂ”igele lisaks purunes sama matĆĄi jooksul ka ĂŒks mĂ€ngupall, kui Valon Behrami ja Antoine Griezmann seda korraga putsakorkidega rĂŒndasid.

Granit ja Taulant Xhaka omavahelise mĂ€ngu jĂ€rel. Nende ema vaatas tribĂŒĂŒnilt kohtumist sĂ€rgis, millest pool oli Ć veitsi ja pool Albaania vĂ€rvides. Foto: Christopher Lee, UEFA via Getty Images
ïƒĄĆ veitsi koondislase Granit Xhaka sĂ€rk rebenes mĂ€ngus Prantsusmaaga koguni kahel korral puruks. Foto: Mike Egerton, EMPICS Sport / Scanpix 2024 APRILL JALKA 55 AJALUGU

+ 6. minutil. Ć veits viigistas Rumeeniaga ja vĂ”itis suure osa kohtumisest vĂ€hemuses mĂ€nginud Albaaniat vaid 1 : 0. Autsaiderite omavahelise duelli vĂ”itnud Albaanial oli tĂ€nu 24 meeskonnaga turniiri formaadile – peale kahe esimese pÀÀseb kuuest alagrupist neljas edasi ka kolmanda koha tiim –lootus grupist kolmanda kohaga edasi pÀÀseda, kuid teiste alagruppide tulemused jĂ€tsid nad siiski kaheksandikfinaali ukse taha.

B-grupp

Wales 6

Inglismaa 5

Slovakkia 4

Venemaa 1

B-grupi tĂ€ielik hitt oli EM-debĂŒtant Wales, kes osales alles esimesel suurturniiril pĂ€rast 1958. aasta MMi. Esimeses mĂ€ngus Slovakkia vastu lĂ€ks nende superstaaril Gareth Bale’il pisut alla kĂŒmne minuti, et suurepĂ€rasest karistuslöögist skoor avada. Kuigi nad pidid teises voorus Daniel Sturridge’i hilisest vĂ€ravast Inglismaa paremust tunnistama, tĂ”i viimase vooru kindel vĂ”it Venemaa ĂŒle neile suisa alagrupivĂ”idu, sest inglased leppisid viiki nii Venemaa kui Slovakkiaga. Slovakid ise said edasi parima kolmanda koha meeskonnana ning ka neil oli kasutada oma tĂ€ht: Napoli poolkaitsja Marek HamĆĄĂ­k, kelle ĂŒmber nende mĂ€ng suures osas kĂ€is.

C-grupp

Saksamaa 7

Poola 7

PÔhja-Iirimaa 3

Ukraina 0

Samamoodi nagu Wales olid ka pĂ”hjaiirlased suures mĂ€ngus ĂŒle vĂ€ga pika aja: oma esimesel EM-finaalturniiril mĂ€ngisid nad 30 aastat pĂ€rast seda, kui nad viimati MMil kĂ€inud olid. Paberi peal oli tegu ilmselt turniiri kĂ”ige nĂ”rgema tiimiga: suur osa koosseisust mĂ€ngis klubijalgpalli Inglismaa esiliigas vĂ”i veel madalamal. Sellest hoolimata oskasid nad end piisavalt ebameeldivaks teha, et Ukrainat vĂ”ita ja sellega napilt edasi pÀÀseda: nad olid kĂ”ige viimane meeskond, kes kolmandate kohtade vĂ”rdluses edasi pÀÀses.

Ukraina meeskonda nĂ”rgestasid aga sisepinged: Venemaa oli kaks aastat varem Krimmi poolsaare ja Ukraina idaosas asuva Donbassi piirkonna okupeerinud, kuid sellest hoolimata oli mĂ”ni Ukraina koondislane Venemaa klubiga liitunud. Donetskist pĂ€rit kaitsja Jaroslav Rakitski keeldus nĂ€iteks Ukraina hĂŒmni kaasa laulmast, poolkaitsja Tarass Stepanenko teenis kriitikat, kui avaldas, et kĂ€is

Vene huligaanid tulevad

Prantsusmaale kaklema

Venemaa koondis osutus vaat et EMi halvimaks koondiseks – arvude pĂ”hjal jĂ€i neile alla vaid kogu turniiri ainus punktita meeskond Ukraina. Meeskonna impotentse esituse kĂ”rval paistsid aga negatiivsega silma nende toetajad. Juba esimese mĂ€ngu eel Inglismaa vastu Marseille’is rĂŒndasid nĂ€omaskide, pesapallikurikate ja teleskoopnuiadega Vene huligaanid tĂ€navatel Inglismaa toetajaid. Kohtumise lĂ”ppedes puhkesid kaklused ka tribĂŒĂŒnil, kui kogu kohtumise jooksul inglastega vihaseid repliike vahetanud Vene huligaanid peaaegu olematute turvameetmete tĂ”ttu lihtsa vaevaga inglaste sekka pÀÀsesid ja seal mĂ€ruli pĂŒsti panid.

TĂ€navakaklused eelnesid ka Venemaa teisele kohtumisele Slovakkiaga, samuti sattus mitu Inglise huligaani konflikti kohalike politseinikega. UEFA trahvis Venemaa jalgpalliliitu Marseille’i staadionil toimunu eest 150 000 euroga ning Ă€hvardas nad jĂ€rgmiste rikkumiste korral suisa turniirilt eemaldada.

„Will Grigg’s on fire!“

PĂ”hja-Iirimaa koondise rĂŒndaja Will Grigg ei pÀÀsenud kĂŒll turniiri jooksul minutikski platsile, ometi oli just tema nimi ĂŒks nendest, mis turniiri kĂ€igus jalgpalliavalikkusele tuttavaks sai. Nimelt vĂ”tsid PĂ”hja-Iirimaa koondise fĂ€nnid ĂŒle Griggi koduklubi Wigan fĂ€nnide loodud fĂ€nnilaulu, kus ĂŒheksakĂŒmnendate eurodance’i loo „Freed from Desire“ refrÀÀnis lauldi originaalsĂ”nade asemel „Will Grigg’s on fire, your defense is terrified“ („Will Grigg on tulikuum, teie kaitseliin on kabuhirmul“). Nii „Freed from Desire’i“ originaalversioon kui jalgpallisĂ”nadega fĂ€nnilaul, kus Griggi asemel vĂ”ib kasutada ĂŒkskĂ”ik millist teist vutimĂ€ngija sobiva pikkusega nime, on tĂ€naseni maailma jalgpallistaadionitel ilmselt ĂŒks enim mĂ€ngitud laule.

Praeguseks 32aastane Grigg on suurema osa karjÀÀrist veetnud Inglismaa League One’is ehk tugevuselt kolmandal liigaastmel, tĂ€navusel hooajal on ta aga mĂ€nginud Chesterfieldi meeskonnas Inglismaa tugevuselt viiendal tasandil.

okupeeritud Krimmis puhkamas. Tasub mÀrkida, et Rakitski koondisekutsed lÔppesid 2019. aastal, kui ta Peterburi Zenitiga liitus, Stepanenko kuulub aga tÀnaseni Ukraina koondislaste ringi.

Saksamaa ja Poola mĂ€ngisid kĂŒll omavahel viiki, kuid suutsid mĂ”lemad vĂ”ita nii pĂ”hjaiirlasi kui ukrainlasi ning sammusid alagrupist kindlalt edasi.

D-grupp

Horvaatia 7

Hispaania 6

TĂŒrgi 3

TĆĄehhi 1

D-gruppi vĂ”is turniiri eel pidada kĂ”ige ĂŒhtlasemaks. Hispaania suur valitsusaeg oli kĂŒll 2014. aasta MMil kuulsusetult lĂ”ppenud, ent suur osa nende edukast meeskonnast oli endiselt alles. Horvaatia oli nagu ikka musta hobuse rollis ning nii TĂŒrgi kui TĆĄehhi olid ĂŒllatusvĂ”imelised, kuigi

56 JALKA APRILL 2024 AJALUGU

Horvaatia „sporditerroristid“ peatavad mĂ€ngu

Horvaatia ja TĆĄehhi mĂ€ng Saint-Étienne’is tuli vahepeal mitmeks minutiks seisma panna, sest teise poolaja lĂ”pus otsustasid Horvaatia huligaanid visata platsile kĂŒmmekond pĂ”levat tĂ”rvikut ning seejĂ€rel neid korrale kutsunud teiste Horvaatia poolehoidjatega veel ka kakelda. Tegu oli protestiaktsiooniga Horvaatia jalgpalliliidu ja selle juhtimise vastu ning see tĂ”i sealsele vutiliidule kaasa 100 000 euro suuruse trahvi.

Horvaatia peatreener Ante Čačić sĂŒĂŒdistas huligaane suisa mĂ€ngutulemuses – tol hetkel juhtis Horvaatia mĂ€ngu 2 : 1, ent piirdus lĂ”puks 2 : 2 viigiga. „Probleem seisneb selles, et meie riik ega alaliit pole teinud piisavalt, et need sporditerroristid meie jalgpallist vĂ€lja juurida. Lagunesime vĂ€ljakul tĂ€iesti koost ja seda kĂ”igest kĂ€putĂ€ie vastutustundetute inimeste tĂ”ttu. Oleks mĂ€ng kestnud kauem, oleksime selle kaotanud,“ pĂ”rutas Čačić.

kvaliteedi poolest esimesest kahest pisut nĂ”rgemad. Juba esimese vooruga rebisidki favoriidid tagasi vaatamata teistel eest Ă€ra ning kuigi TĆĄehhi pigistas Horvaatialt viigipunkti vĂ€lja, jĂ€id nii tĆĄehhid kui tĂŒrklased lĂ”puks kaheksandikfinaali ukse taha.

E-grupp

Itaalia 6

Belgia 6

Iirimaa 4

Rootsi 1

Belgia koondis saabus turniirile ĂŒhe suursoosikuna: pead oli tĂ”stnud tĂ”eliselt uhke pĂ”lvkond eesotsas Eden Hazardi, Kevin De Bruyne, Romelu Lukaku, Thibaut Courtois’ ja tugeva kaitseliiniga. Paraku oli nende peatreeneriks endiselt endine koondise tĂ€ht Marc Wilmots, kes ei suutnud imelisest materjalist kaugeltki parimat vĂ€lja vĂ”tta. AvamĂ€ngus saadud 0 : 2 kaotus Itaalialt oli seda valusam, et itaallased olid kohal vĂ€ga nĂ”rga koosseisuga, kus vĂ€ravavahi ja kolme tugeva keskkaitsja kĂ”rval oli kasutada nende mĂ”istes heal juhul keskpĂ€rane seltskond. Kindel vĂ”it Iirimaa ĂŒle ja napp vĂ”it Rootsi ĂŒle vedasid belglased siiski grupist edasi. Viimases voorus sai magusa vĂ”idu Iirimaa, kes alistas Robbie Brady 85. minuti vĂ€ravast Itaalia 1 : 0 ning vedas ennast sellega kaheksandikfinaali. TĂ”si – juba alagrupi vĂ”idu kindlustanud itaallased mĂ€ngitasid sisuliselt varumehi.

F-grupp

Ungari 5

Island 5

Portugal 3

Austria 1

F-grupp osutus kĂ”ige ettearvamatumaks nelikuks kogu turniiril. Ungari alustas magusa 2 : 0 vĂ”iduga Austria ĂŒle, kuid pÀÀstis seejĂ€rel endale Islandi vastu viimastel minutitel viigipunkti. Pisut ĂŒle 330 000 elanikuga Island, kellest sai vĂ€ikseim EMil osalenud riik, suutis Taaveti ja Koljati heitluses Portugalilt 1 : 1 viigipunkti nĂ€pata, kusjuures pealelöökide arvestus oli 27 : 4 Portugali kasuks. Cristiano Ronaldo muutis end paari lausega antikangelaseks, kritiseerides islandlasi kaitses istumises ja viigipunkti tĂ€histamises. „See on vĂ€ike mentaliteet. See on pĂ”hjus, miks nad ei jĂ”ua kaugele.“

TÔeliselt pööraseks osutus aga selle grupi viimane voor. Ungari ja Portugali mÀngus lÀksid ungarlased kolm korda juhtima, aga portugallased vastasid kolme viigivÀravaga. Kaks teisel poolajal löödud kolli olid mÔlemad Ronaldo meistriteosed: esimese suutis ta vÀravasse suunata kannaga teise jala tagant, 3 : 3 koll oli suurepÀrane nÀide Ronaldo esmaklassilise pealöögioskuse kohta.

Ungari ja Portugali mĂ€ngu lĂ”puvile ajal oli seis Islandi ja Austria vahel veel 1 : 1, mis tĂ€hendanuks Portugalile grupis teist, Islandile kolmandat ja Austriale neljandat kohta. Austerlastel polnud midagi kaotada, nad tormasid rĂŒnnakule, kuid jĂ€tsid kaitsesse tĂŒhimiku, mille Island vĂ€ravaks realiseeris. EdasipÀÀsejate nimekiri sellega ei muutunud, kĂŒll aga jĂ€rjestus: Island sai nĂŒĂŒd vastaseks Inglismaa, Portugal Horvaatia. Inglased olid sellise asjade kĂ€igu ĂŒle tohutult Ă”nnelikud: telekaamerad pĂŒĂŒdsid kinni nĂ€iteks Inglismaa abitreeneri Gary Neville’i, kes islandlaste vĂ”iduvĂ€rava jĂ€rel silmanĂ€htavalt rahulolevana rusikat viibutas.

sai ta vaatamisvÀÀrsuseks pĂŒkste

pÀrast: erinevalt paljudest teistest puurilukkudest kandis tema karjÀÀri jooksul nii klubis

ïƒĄUngari koondise vĂ€ravavahist GĂĄbor KirĂĄlyst sai 40aastaselt vanim mĂ€ngija, kes EM-finaalturniiril platsil kĂ€inud. Suurturniiril
2024 APRILL JALKA 57 AJALUGU
kui koondises pikki halle dressipĂŒkse. Foto: Boris Streubel, UEFA via Getty Images

Islandi koondis pÀrast kaotatud veerandfinaali koos fÀnnidega kuulsat viikingiplaksu tegemas. Foto: Alex Grimm, UEFA via Getty Images

Islandi viikingiplaks polegi nende oma leiutis

Islandi koondise kaubamĂ€rgiks sai 2016. aasta EMil nende fĂ€nnide viikingiplaks, mida esitati mĂ€ngu ajal korduvalt tribĂŒĂŒnidel, kohtumiste jĂ€rel aga koos mĂ€ngijatega nii platsil kui tribĂŒĂŒnil. Selle lihtne olemus, aga vĂ”imas efekt jĂ€i meelde paljudele ning seostub eelkĂ”ige just Islandiga, kuid erinevalt levinud arvamusest ei ole see sugugi nende leiutis. VĂ€ga sarnaste plaksutamistega on varem silma paistnud mitme jalgpalliklubi fĂ€nnid, Islandile jĂ”udis see aga vĂ€idetavalt 2014. aastal, kui nende klubi Stjarnan eurosarjas ĆĄotlaste Motherwelliga kohtus ja islandlased nĂ€gid, kuidas Ć oti fĂ€nnid ĂŒhe oma laulu sisse sarnased ĂŒhised plaksutamised pĂ”imisid. Motherwelli fĂ€nnid said aga vĂ€idetavalt selleks inspiratsiooni 2006. aasta hittfilmist „300“.

Kaheksandikfinaalid

Ơveits–Poola 1 : 1, pen 4 : 5

Wales – PĂ”hja-Iirimaa 1 : 0

Horvaatia–Portugal 0 : 1 (l.a)

Prantsusmaa–Iirimaa 2 : 1

Saksamaa–Slovakkia 3 : 0

Ungari–Belgia 0 : 4

Itaalia–Hispaania 2 : 0

Inglismaa–Island 1 : 2

EM-finaalturniiride ajaloo esimesed kaheksandikfinaalid algasid tĂ”eliselt uniselt – esimesel mĂ€ngupĂ€eval löödi kokku 330 mĂ€nguminutiga vaid neli vĂ€ravat. Üks neist oli aga tĂ”eliselt kaunis: Ć veitsi ja Poola mĂ€ngus lĂ”i Xherdan Shaqiri Ć veitsi viigivĂ€rava akrobaatilise ĂŒlepealöögiga. Penaltiseerias osutus aga ainsaks eksijaks Granit Xhaka, mis viis poolakad kaheksa parema sekka. Nii Walesi ja PĂ”hja-Iirimaa kohtumine kui Horvaatia–Portugali lahing otsustati vaid ĂŒhe vĂ€ravaga – Walesi viis edasi pĂ”hjaiirlaste keskkaitsja Gareth McAuley omavĂ€rav, Portugal sai jĂ€rjekordse normaalaja viigi jĂ€rel lisaajal jagu Horvaatiast. Portugali–Horvaatia kohtumise 120 minuti jooksul nĂ€hti vaid kaht pealelööki raamide vahele: mĂ”lemad tulid paari sekundi jooksul

alles 117. minutil, kui Ricardo Quaresma koksas vĂ”rku Cristiano Ronaldo löögi, mille Horvaatia vĂ€ravavaht Danijel SubaĆĄić oli tĂ”rjunud.

Prantsusmaa elas Iirimaa vastu ĂŒle ehmatuse: juba teisel minutil lĂ€ks Iirimaa penaltist juhtima. Prantslased suutsid oma paremuse maksma panna teise poolaja keskel, kui Antoine Griezmann kaheksa minuti jooksul kaks vĂ€ravat lĂ”i ja vastastele ka ĂŒhe punase kaardi teenis. Varajased vĂ€ravad löödi ka jĂ€rgmises kahes mĂ€ngus, kuid need vaid kinnistasid soosikuid: Saksamaa ja Belgia lĂ€ksid Slovakkia ja Ungari vastu edasi suure vĂ”iduga.

LĂ”una-Euroopa suurte duell rĂ”hutas veel kord Hispaania ajastu lĂ”ppemist. Itaalia peatreener Antonio Conte suutis taas kĂŒllaltki kesise materjali suurepĂ€raselt mĂ€ngima panna ning 2 : 0 vĂ”it oli igati teenitud. Hispaania peatreener Vicente del Bosque astus tagasi, vĂ€ravasuul Iker Casillase mantlipĂ€rijaks peetud David de Gea esimene suurturniir koondise esinumbrina oli ebaĂ”nnestumine: kaks aastat hiljem lĂ€ks tal MMil aga veel kehvemini.

Veerandfinaalid

Poola–Portugal 1 : 1, pen 3 : 5

Wales–Belgia 3 : 1

Saksamaa–Itaalia 1 : 1, pen 6 : 5

Prantsusmaa–Island 5 : 2

Poola superstaar Robert Lewandowski oli senise turniiri jooksul olnud kuival, kuid Portugali vastu viis ta omad juba teise minuti vĂ€ravast juhtima. Vaid 18aastase Renato Sanchese viigivĂ€rav tĂ€hendas aga seda, et Portugal mĂ€ngis jĂ€rjekordselt normaalaja viiki – kĂ”ik nende viis senist mĂ€ngu turniiri jooksul olid 90 minuti jĂ€rel lĂ”ppenud viigiga! Seekord ei

Inglismaa lahkub Euroopast hÀbistatult

23. juunil 2016 tegi briti rahvas mĂ€rgilise otsuse, hÀÀletades Euroopa Liidust lahkumise poolt. Neli pĂ€eva hiljem saadeti nad koju ka Euroopa meistrivĂ”istlustelt, kusjuures 1 : 2 kaotust Islandile peetakse tĂ€nini Inglismaa koondise ajaloo ĂŒheks hĂ€bivÀÀrseimaks hetkeks. Ometi algas mĂ€ng nende jaoks imeliselt, kui Wayne Rooney realiseeris juba neljandal minutil Raheem Sterlingi teenitud penalti. VĂ€hem kui kaks minutit hiljem oli seis aga juba uuesti viigis, kui Islandi kapteni Aron Gunnarssoni jĂ€rjekordne ĂŒlipikk audivise leidis vĂ€ravaesisel Ragnar SigurĂ°ssoni, kes palli vĂ”rku virutas.

18. minutiks oli aga mĂ€ng juba pea peale pööratud. Inglismaa kaitsjad vaatasid pealt, kuidas rĂŒndaja Kolbeinn SigĂŸĂłrsson karistusala joonel mitu ettevalmistavat puudet tegi ja palli vĂ€rava suunas saatis. Löök ei olnud kĂŒll teab mis tĂ€pne, kuid inglaste vĂ€ravavaht Joe Hart pudistas selle vĂ”rku. Kaotusseisu jÀÀnuna kaotasid inglased mĂ€ngu edenedes justkui oskused Ă€ra. Ülikogenud peatreener Roy Hodgson ei osanud samuti meeskonda kuidagi kĂ€ima tĂ”mmata ning astus viivitamata ametist tagasi. Islandi ime oli aga jĂ”udnud kulminatsioonini.

58 JALKA APRILL 2024 AJALUGU

murdnud viiki ka lisaaeg – korra juba penaltiseerias vĂ”itnud Poola Ă”nn sai aga otsa, kui kogenud Jakub BƂaszczykowski oma löögi Rui PatrĂ­ciole sobivale tĂ”rjekĂ”rgusele virutas. Portugal oli nelja parema seas, olles viie mĂ€nguga olnud kokku eduseisus 22 minutit, kaotusseisus 64 minutit.

Belgia saabus veerandfinaali, olles viimased kolm mĂ€ngu jĂ€rjest vĂ”itnud koguskooriga 8 : 0. Walesi vastu olid neil aga probleemid kaitseliinis –Jan Vertongheni vigastuse ja Thomas Vermaeleni mĂ€ngukeelu tĂ”ttu tuli peatreener Wilmotsil tulle visata noored Jason Denayer ja Jordan Lukaku. Radja Nainggolani imelisest kauglöögist juhtima asunud belglased mĂ€ngisid eduseisu maha – vĂ”i siis haarasid waleslased hoopis hĂ€rjal sarvist. Inglismaa esiliigameeskonna Reading rĂŒndaja Hal Robson-Kanu tabamus 55. minutil, mis Walesi juhtima viis, oli sedavĂ”rd ilus, et kandideeris aasta lĂ”pus suisa FIFA PuskĂĄsi auhinnale: karistusala keskel söödu saanuna pööras ta nii osavalt Cruyffi pöördega ĂŒmber, et jĂ€ttis teda katnud Thomas Meunieri ja Marouane Fellaini esiritta vaatama, kuidas pall vĂ”rku saadetakse.

Kui Sam Vokes 86. minutil lĂ”ppskoori vormistas, oli Belgia hĂ€ving tĂ€ielik. VĂ€ravavaht Thibaut Courtois, kes oli juba turniiri jooksul varem Wilmotsiga tĂŒlli lĂ€inud, sĂ”imas nĂŒĂŒd peatreenerit nii valimatult, et ta tuli riietusruumist minema talutada. Wilmots vallandati kaks nĂ€dalat hiljem.

Island sai vÔÔrustaja kĂ€est Stade de France’il paraja sauna – juba avapoolaja jĂ€rel oli seis 4 : 0. Suurt pettumust vĂ”i masendust see aga islandlastes ei tekitanud – teisel poolajal lĂ”id nad ka ise kaks vĂ€ravat ning naasid koju rahvuskangelastena. ReykjavĂ­ki tĂ€navatel tervitas neid lausa kĂŒmme protsenti riigi elanikest.

Poolfinaalid

Portugal–Wales 2 : 0

Saksamaa–Prantsusmaa 0 : 2

Poolfinaalide ajaks oli Walesi koondis omadega ĂŒsna lĂ€bi ning Portugal haistis suurt vĂ”imalust 12aastase vaheaja jĂ€rel taas EM-finaali jĂ”uda. MĂ€ng oli Walesi eelmisi kohtumisi arvestades isegi ootamatult ĂŒhepoolne ning Portugal oleks vĂ”inud vĂ”ita ka tunduvalt suuremalt. VĂ€ravad tulistas Portugal kaheraudsest teise poolaja algul: 50. minutil avas tĂ€pse pealöögiga skoori Ronaldo, kolm minutit hiljem lisas teise Nani. Portugallased suutsid lĂ”puks mĂ€ngu normaalajal vĂ”ita ja olid jĂ”udnud finaali.

Teises poolfinaalis olid vastamisi vÔÔrustaja Prantsusmaa ja valitsev maailmameister Saksamaa. Sakslased olid avapoolajal suurepÀrased, luues portsuga vÔimalusi, kuid alati sattus otsustaval hetkel ette kas mÔni Prantsuse kaitsjatest vÔi vÀravavaht Hugo Lloris. Prantslased oleksid seetÔttu ilmselt ka 0 : 0 viigi vaheajaks pikema ju-

Itaalia ebaÔnnestunud penaltivahetus

Saksamaa ja Itaalia veerandfinaal oli mĂ”nes mĂ”ttes tĂŒĂŒpiline kahe suure vutiriigi duell: kinnine, ettevaatlik ja lisaajale-penaltiseeriale justkui ette mÀÀratud. TĂ€pselt nii ka lĂ€ks – ja penaltiseeria, millega poolfinalist otsustati, oli koguni 18 löögi pikkune.

Itaalia peatreener Antonio Conte tegi lisaaja lĂ”pus just penaltiseeriat silmas pidades vahetuse, tuues keskkaitsja Giorgio Chiellini asemele sisse rĂŒndaja Simone Zaza. LöögijĂ€rjekorras teine olnud Zaza vĂ”ttis vĂ€ga kaugelt hoogu, tippis nĂ€iliselt terve igaviku
 ning saatis siis löögi ĂŒle vĂ€rava! Kuigi Saksamaa vĂ”it selgus alles tĂŒkk aega hiljem, oli just Zaza tragikoomiline eksimus see, mis paljudele hambusse jĂ€i.

Kuigi valim on ĂŒsna vĂ€ike, on ajalooliselt sellised penaltivahetused, kus varumĂ€ngija tuuakse platsile vaid seeria ajaks penaltit lööma, olnud pigem ebaĂ”nnestunud. Üks 2021. aastal tehtud uuring nĂ€itas suisa, et vĂ”rreldes mĂ€ngijatega, kes tuuakse vahetusest sisse pĂ€rast 100. minutit, aga mitte pĂ€ris lisaaja viimastel minutitel, on ainult penalti löömiseks mĂ€ngu toodud mĂ€ngijad skoorinud peaaegu poole vĂ€iksema tĂ”enĂ€osusega.

tuta vastu vÔtnud, kuid selle asemel pÀÀsesid nad ootamatult hoopis juhtima, kui Bastian Schweinsteigeri lohakas kÀega mÀng neile penalti kinkis ja Antoine Griezmann selle realiseeris. Griezmann tegi skoori ka teisel poolajal, saates Prantsusmaa oma turniiri kuuenda vÀravaga finaali.

Finaal

Portugal–Prantsusmaa 1 : 0 (l.a)

109. Éder

Kui finaali eel Portugali peatreenerilt Fernando Santoselt meeskonda turniiri ajal tabanud kriitika kohta kĂŒsiti, vastas 61aastane loots törtsu huumoriga. „Ma loodan, et see jĂ€tkub! Tahaksin turniiri niimoodi vĂ”ita, et me seda ei vÀÀri!“

KĂ”ik paistis olevat otsustatud juba esimese poolaja keskel. Portugalil oli kĂŒll ka teisi hĂ€id mĂ€ngijaid, kuid Cristiano Ronaldo oli siiski nende ainus pĂ€riselt maailmaklassi kuuluv staar. Juba kaheksandal

2024 APRILL JALKA 59 AJALUGU
Simone Zaza saadab penalti ĂŒle vĂ€rava. Foto: Jan Kruger, UEFA via Getty Images

minutil sĂ”itis Dimitri Payet keskvĂ€ljal Ronaldo tugijalale sisse ning murdis 31aastase tĂ€he pikali. Kohtunik Mark Clattenburg ei andnud olukorras isegi mitte viga, kuigi kordused nĂ€itasid, et vĂ€hemalt kollast kaarti oleks Payet vÀÀrinud. Platsilt minema longanud Ronaldot tohterdati pisut vĂ€ljaku kĂ”rval ning mĂ”neks ajaks suutis ta platsile naasta, kuid 25. minutil oli tema jaoks selge, et tema finaal saab varakult lĂ€bi. Kanderaamil pisarates lahkunud mees saadeti Ă€ra pĂŒstiste ovatsioonidega.

Samal ajal olid prantslastel esimesed head vĂ”imalused – Griezmanni pealöögi suutis Rui PatrĂ­cio ĂŒle lati lĂŒkata, ootamatult pakkus tĂ”eliselt hea esituse Newcastle Unitediga mĂ”ned nĂ€dalad varem Premier League’ist vĂ€lja kukkunud poolkaitsja Moussa Sissoko. LĂ€bimurret aga ei saabunud – kĂ”ige lĂ€hemal oli vahetusest sekkunud AndrĂ©-Pierre Gignac, kelle ĂŒleminutite löök posti raksatas.

Lisaajal oleks Portugal peaaegu patuga pooleks juhtima pÀÀsenud: RaphaĂ«l Guerreiro saatis karistuslöögi latti, kusjuures kohtunik Clattenburg mÀÀras trahvilöögi ekslikult. Seotud pĂ”lvega Ronaldo, kes peatreener Santosest rohkemgi platsi kĂ”rval kaasa elas, kaaslasi ergutas ja tehnilises alas ringi tuiskas, ei suutnud kuidagi olla. Tema elu tĂ€hendusrikkaim tiitel oli kaalul – ja ta ise ei saanud platsil toimuvat kuidagi mĂ”jutada!

Paar minutit hiljem lĂ”i aga vĂ€lk selgest taevast. Guinea-Bissaus sĂŒndinud ja lapsena Portugali kolinud Lille’i rĂŒndaja Éder oli hea nĂ€ide selle kohta, kui vĂ€he oli Portugali toonasel meeskonnal sĂŒgavust. Tegu oli kesktormajaga, kelle kogu klubikarjÀÀri tipp oli ilmselt mĂ€ngimine Prantsusmaa liigas Lille’i eest, kus ta teab mis vĂ€ravasoonega silma ei paistnud. EM-finaali lisaajal saabus aga hetk,

12

protsenti kogu 51mĂ€ngulise turniiri vĂ€ravatest löödi vaid kahes kohtumises: Ungari ja Portugali 3 : 3 viigimĂ€ngus ja Prantsusmaa 5 : 2 vĂ”idus Islandi ĂŒle.

Liblikate rĂŒnnak

Kogu turniiri kulminatsiooni ehk finaalmĂ€ngu eel tekkis korraldajatel ootamatu probleem –kuna töölised olid jĂ€tnud proĆŸektorid mĂ€ngueelsel ööl turvakaalutlustel pĂ”lema, kogunes areenile tohutus koguses öise eluviisiga liblikaid lina-tĂ€htöölasi, kes finaali ajaks nii tribĂŒĂŒnidel kui vĂ€ljakul inimesi kĂ”vasti hĂ€irisid. Kohtumise eel ĂŒritasid töölised neid suisa suurte harjadega seintelt ja muudelt pindadelt eemaldada, kuid sellest oli sama palju kasu kui sĂ”elaga veelombi tĂŒhjendamisest.

Finaali jĂ€rel levis kulutulena foto vigastatuna maas istuvast Cristiano Ronaldost, kelle nĂ€ol ĂŒks liblikas istus.

ïƒĄPöörane hetk Portugali vutiajaloos: Éder on Ă€sja löönud vĂ”iduvĂ€rava EM-finaalis.

Foto: UEFA

mis jÀÀb teda kogu eluks defineerima: ta rabeles end 24–25 meetrilt löögile ning saatis madalalt pĂ”rkava palli vĂ”rku. Kodupublik oli ĆĄokis, aga ĆĄokis olid ka portugallased: kust see tuli!? Hoolimata EM-finaali vĂ”iduvĂ€ravast ei pÀÀsenud Éder isegi 2017. aastal konföderatsioonide karikaturniiri koondisesse ega 2018. aasta MM-meeskonda.

Pahviks löödud Prantsusmaa ei suutnud enam millegagi vastata. LĂ”puvile kĂ”lades olid paljud Portugali mĂ€ngijad eesotsas Ronaldoga pisarates ega suutnud saavutatut Ă€ra uskuda. IseĂ€ranis magus vĂ”is vĂ”it olla just temale: 12 aastat varem valas Ronaldo ju samuti EM-finaali jĂ€rel pisaraid, olles kodupubliku ees otsustava mĂ€ngu kaotanud. NĂŒĂŒd kuulus ta meeskonda, kes karukoopast vastase skalbiga naasis.

Fakte 2016. aasta

EM-finaalturniiri kohta

^ Walesist sai alates 1976. aastast kolmas koondis, kes jĂ”udnud debĂŒtandina poolfinaali. Varem suutsid sama Portugal (1984) ja Rootsi (1992).

^ Ukraina koondis ei suutnudki kolmes kohtumises vĂ€ravat lĂŒĂŒa. Kuna 2012. aasta turniir lĂ”ppes neile kahe jĂ€rjestikuse kuivale jÀÀmisega, pĂŒstitasid nad uue EM-finaalturniiride rekordi, jÀÀdes vĂ€ravata viies mĂ€ngus jĂ€rjest.

^ Saksamaa (ja LÀÀne-Saksamaa) jĂ”udis EMil nelja parema sekka juba ĂŒheksandat korda. Tegu on turniiri ajaloo rekordiga.

^ Ungari koondis lĂ”petas 2016. aasta EMile pÀÀsemisega rekordpika seeria: nimelt jĂ€i neil kahe EMil osalemise vahele suisa 44 aastat ehk kĂŒmme turniiri.

^ Kuus vĂ€ravat ja kaks vĂ€ravasöötu kirja saanud Antoine Griezmann jÀÀb EM-ajaloos selle saldoga ĂŒhe turniiri lĂ”ikes alla vaid kaasmaalasele Michel Platinile, kes lĂ”i 1984. aasta turniiril suisa ĂŒheksa vĂ€ravat.

18

lööki kestis penaltiseeria veerandfinaalis

Saksamaa ja Itaalia vahel.

301

miljonit eurot jagati meeskondadele auhinnarahas. Portugal teenis vÔitjana 25,5 miljonit, kolm mÀngu kaotanud Ukraina kaheksa miljonit.

60 JALKA APRILL 2024 AJALUGU

160

vÔistkonda tegi 2014. aastal kaasa meeste ja naiste meistrivÔistlustel.

Madis Birk

aitas noortekoondistel paika seada vaimset poolt ja mÔttemaailma.

Veiko Soo

alustas 2014. aasta alguses tööd A. Le Coq Premium liiga arendusjuhina.

Kalevipoegadele hakkas siil nÔu andma

2014. aasta aprillikuu Jalka kaanel oli

FC Levadia rĂŒndaja Artur RĂ€ttel, kes oli parasjagu A. Le Coq Premium liigas ĂŒks kuumemaid noori rĂŒndajaid. 21aastane RĂ€ttel nĂ”ustus, et on kohati ĂŒlbe ja lĂŒhikese sĂŒĂŒtenööriga mĂ€ngija, kuid tema kindel plaan oli pÀÀseda vĂ€lismaale mĂ€ngima. Mitmel pool oli RĂ€ttel juba proovimas kĂ€inud – nii Ć otimaal kui vĂ”rdlemisi eksootilises Tuneesias. „Ma rÀÀkisin kohalike mĂ€ngijatega – ja iga kord, kui keegi Euroopast tuleb, ei tehtagi temast reaalselt vĂ€lja. Kui ma poleks ise kĂŒsinud midagi, siis ma olekski olnud oma toas ja vĂ”tnud kolm pĂ€eva jĂ€rjest pĂ€ikest. Treener kĂŒsis, kes sa oled ja kust sa tuled. Selle kohaga lĂ€ks natukene halvasti,“ muljetas RĂ€ttel, kelle karjÀÀr vĂ”ttis valusa pöörde sama aasta maikuus – samal pĂ€eval, kui ta teenis esimese A-koondise kutse, vigastas ta raskelt pĂ”lve ning pidi hooaja varakult lĂ”ppenuks kuulutama.

Kolumnist Kirsi AltjĂ”e kirjutas jalgpalliklubide dilemmast: kuidas leida noortetöös tasakaal kĂ”rge kvaliteedi ja kvantiteedi (ehk suuremate tulude) vahel? „Aga kĂŒsimus on selles, et kui klubi niimoodi kĂ€itub ja vĂ”tab vastu iga kliendi tema pakutava tengelpungaga, kas ei lange siis mitte meie noorte ĂŒldine vutitase? Kui klubi eesmĂ€rk on saada oma ridadesse vĂ”imalikult palju noori, aga pole julgust ega motivatsiooni teha valikuid (osavamad ĂŒhte rĂŒhma, vĂ€hem motiveeritud ja praegu vĂ€iksemate oskustega lapsed teise), siis paratamatult tekib suur mass keskmikke,“ kirjutas AltjĂ”e.

Tartu Tammeka kommunikatsioonispetsialist Erki Tarro rĂ”hutas oma kolumnis, et Eesti jalgpallikultuuri loomisel ja arendamisel saab kĂ€e kĂŒlge panna igaĂŒks. „Me kĂ”ik tahame positiivset muutust. Seega kĂŒsigem endalt, mida meie saame oma klubi, oma jalgpalli jaoks Ă€ra teha. Kui me kĂ”ik panustame natuke rohkem, kui oleme panustanud seni, liigume oma eesmĂ€rkide poole kiiremini.“ 2014. aasta veebruaris astus jalgpalliliit uude ajastusse: alaliidu logo sai moodsama nĂ€o ning vapilooma siili. Muutused said tegelikult alguse

juba 2012. aastal, kui koondisesÀrkidel hakati kasutama Mart

Andersoni (fotol) disainitud uut kirjatĂŒĂŒpi. Kuna seepĂ€rast hakati koondislasi kutsuma Kalevipoegadeks, oli siili mĂ€ngu toomine selle edasiarendus – rahvuseeposes annab ju siil Kalevipojale nĂ”u. Jalgpalliliidu logo puhul oli sealjuures esialgu vĂ”imalik ka variant, et siil hakkab olema uue logo sees, kuid sellest siiski loobuti.

Siim Kera tegi juttu viie mĂ€ngijaga, kelle koondisekarjÀÀr jĂ€i tĂ€pselt ĂŒhe mĂ€ngu pikkuseks – oma pĂ”gusast koondisekarjÀÀrist rÀÀkisid Jaanus Sirel, Kristian Marmor, Eigo MĂ€gi ja Urmas Kaal ning ka Kaarel Kiidron, kes tol hetkel lootis kĂŒll koondise eest veel mĂ€ngida, kuid mida lĂ”puks ei juhtunud. Marmor meenutas nĂ€iteks, et sai ainsas koondisematĆĄis Walesi vastu rammu katsuda teiste seas Gareth Bale’iga, kes oli 2009. aastal veel noor tulevikulootus.

Oma rohketest testimas kÀimistest rÀÀkis

Marek Lemsalu, kes meenutas muu hulgas seda, kuidas ta omal ajal koguni kahel korral Liverpoolis proovimas kĂ€is. „Natuke oli ehk probleem enesekindluses,“ meenutas Lemsalu seda, miks tal suurklubiga lĂ”puks tehinguks ei lĂ€inud. „Oodati, et keskkaitsja peaks rohkem palli vĂ”tma, edasi liikuma ja tegija olema. See klĂ”ks oleks pidanud mu peas Ă€ra kĂ€ima.“

Jalgpalliliit oli 2014. aastal mÀekÔrguselt

Eesti suurim spordiorganisatsioon: kodulehtedel vÀlja toodud töötajate arvu poolest (45) edestas vutiliit jÀrgmisi enam kui neljakordselt. JÀrgnesid EOK (10), korvpalliliit (9), vÔrkpalliliit (7) ja tenniseliit (7).

Postritel olid Andre Paju, RaĂșl GarcĂ­a, Toni Kroos ja Gary Cahill, mĂ€ngijaks luubi all NĂ”mme Kalju rĂŒndaja Robert Kirss.

Loe Jalka vanu

numbreid aadressil

www.issuu.com/jalka!

10 AASTAT TAGASI
62 JALKA APRILL 2024

Pane end proovile!

„Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriinikĂŒsimuste vormis kui kĂŒsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu Ă”iget vastust kaheksa kĂŒsimuse peale kokku saad?

MÀlumÀng Muusika eri!

1. Milline nimi ĂŒhendab maailmatasemel jalgpallurit ja maailmatasemel lauljat? KĂŒsitav nimi on jalgpalluril ees- ja lauljal perekonnanimeks. Laulja on sĂŒndinud 2003. aastal, jalgpallur 1996. aastal. Vutimees vĂ”itis 2018. aastal Tallinnas UEFA superkarika, tehes samas mĂ€ngus AtlĂ©tico Madridi eest debĂŒĂŒdi. Praeguseks on jalgpallur liikunud edasi oma praegusesse klubisse ning vĂ”itnud selle ridades mitu tiitlit ja karikat kĂ”ige kĂ”rgemal tasemel. Laulja on hoolimata noorusest vĂ”itnud samuti palju autasusid ja tunnustusi ning andis esimesed hittsinglid vĂ€lja juba 2020. aastal.

2. Kui Sten Reinkort, Michael Lilander ja Martin Miller 23. veebruaril Iirimaa liigas St Patrick’s Athleticu vastu mĂ€ngisid, pallis nende vastu tipurĂŒndes pallur eesnimega RuairĂ­, kelle sama perekonnanime kandev onu on maailmakuulus laulja. Laulja on sĂŒndinud 1977. aastal ning kogus esiti tuntust poistebĂ€ndi Boyzone liikmena, praeguseks on tegu aga menuka sooloartistiga. Kes on see kuulus muusik?

3. See 1981. aastal sĂŒndinud Inglise laulja on ĂŒhtlasi suur jalgpallifĂ€nn – muu hulgas on ta kĂ€inud 2007. aastal Wembley staadionil vaatamas Inglismaa–Eesti kohtumist ning osalenud koos endiste tipp-palluritega heategevuslikel vutimatĆĄidel. Selle Southamptoni fĂ€nnist laulja lĂ€bimurre sĂŒndis juba eelmise sajandi viimastel aastatel ning tema nime vĂ€ljamĂ”tlemisel vĂ”ib olla abiks, et temaga sama eesnime kannab Wolverhampton Wanderersi 33aastane inglasest keskkaitsja, tema perekonnanimi ĂŒhtib aga Inglismaa koondise eest 115 mĂ€ngu ja 17 vĂ€ravat kirja saanud superstaari eesnimega.

4. LĂ€ti debĂŒteeris Eurovisioonil alles 2000. aastal, kuid tuli kohe esimesel korral kolmandale kohale, kui nende bĂ€ndi Brainstorm lugu „My Star“ eurooplastele peale lĂ€ks. VutifĂ€nnist bassimees Gundars MauĆĄevics kandis laval lemmikklubi punast sĂ€rki, mille keskosale oli sponsorlogo kinnikatmiseks tĂ”mmatud valge triip – nii meenutas see sĂ€rk laval ĂŒhtlasi LĂ€ti lippu. Millise vutiklubi sĂ€rgis esinemine tĂ”i lĂ€tlastele Eurovisioonil kolmanda koha?

5. 2016. aasta EM-finaalturniiril kuulus Walesi koondise rivistusse ÀÀrekaitsja, kelle eesnimi ĂŒhtib ĂŒhe tuntud muusikastiiliga. Sama nime kannavad ka ĂŒks USA korvpallimeeskond, Honda automudel ja Soome jalgpallimeeskond. Milline nimi neid kĂ”iki ĂŒhendab?

5. Jazz

4. Manchester United

3. Craig David (Craig Dawson, David Beckham)

2. Ronan Keating

1. Rodrigo (laulja Olivia Rodrigo, Manchester City ja Hispaania koondise -pool kaitsja Rodri kannab ka sÀrgil sageli oma eesnime Rodrigo)

Vastused

Sina oled kohtunik

1. Oled mÀÀranud penalti. VÔistkonna ametiisik, kelle kahjuks oli penalti mÀÀratud, siseneb vÀljakule ja nÀitab agressiivselt rahulolematust sinu otsusega. Kuidas tuleks mÀnguga jÀtkata?

a) suuline hoiatus ja penalti

b) punane kaart ja penalti

c) kollane kaart, karistuslöök kohast, kust ametiisik vÀljakule sisenes

2. Lisaaeg on lĂ”ppenud viigiga, ĂŒhtegi mĂ€ngijat pole eemaldatud. Penaltiseeria kolmandas voorus saab ĂŒhe vĂ”istkonna vĂ€ravavaht vigastada ning meeskond soovib tema asemele vahetada vahetuspingil oleva varuvĂ€ravavahi. Kas see on lubatud?

a) ei

b) jah

c) jah, aga vaid siis, kui vÔistkonnal on vahetusi varuks

3. Kohtunik on andnud loa penaltilöögiks. VĂ€ravavaht hĂŒppab enne lööki ĂŒles-alla ja paneb lati kĂ€tega selgelt vĂ”nkuma. Penalti lĂŒĂŒakse vastu latti, kohtunik laseb mĂ€ngul jĂ€tkuda. Kuidas peaksid videokohtunikuna kĂ€ituma?

a) teatad vÀljakukohtunikule, et toime on pandud faktiline rikkumine ja penaltilöök peaks minema kordamisele

b) ei sekku, kuna tegevus ei avaldanud mÔju löögi tulemusele

c) soovitad vĂ€ljakukohtunikul ekraanilt olukord ĂŒle vaadata, kuna tegu on tĂ”lgendamist vajava olukorraga

juurde .paluda

vajava juhtumiga, mistÔttu tuleks vÀljakukohtunik monitori

3. Õige on variant c – VARi protokolli jĂ€rgi on tegu tĂ”lgendamist

vahetada ainult juhul, kui vÔistkond ei ole seni Àra kasutanud kÔiki vahetusi.

gastada saanud vÀravavaht varupingil oleva mÀngija vastu vÀlja

saanud ĂŒhtegi punast kaarti, on penaltiseeria ajal lubatud -vi

2. Õige on variant c – reegel 10 sĂ€testab, et kui vastased ei ole

1. Õige on variant b – reegel 12 sĂ€testab, et kohtunikuga -vaidlemi se eesmĂ€rgil vĂ€ljakule sisenenud vĂ”istkonna ametiisikutele on ette nĂ€htud punane kaart. Kuna enne on mÀÀratud penalti, siis jĂ€tkub mĂ€ng selle jĂ€rgi penaltiga.

Vastused

PANE END PROOVILE!
Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee 2024 APRILL JALKA 63

Kaks tilka vett

Teemu Tainio

Tallinna Kalevi mÀngija

Ats Purje Tallinna Kalevi abitreener

Tiitlivöö Levadia kÀtte

Uue jalgpallihooaja algusega naaseb Jalka veergudele ka Eesti jalgpalli tiitlivöö rubriik, kus hoiame silma peal sellel, millise meeskonna kÀes parasjagu Eesti jalgpalli kujuteldav tiitlivöö on.

TĂ€navust hooaega alustas tiitlivööga JK Tallinna Kalev, kes vĂ”itis selle eelmise hooaja viimases mĂ€ngus, kui karikasarjakohtumises saadi jagu NĂ”mme Unitedist. Kalev alustas A. Le Coq Premium liiga hooaega kahe viigiga – 1 : 1 Tammekaga ja 2 : 2 FC Floraga, kuid sai siis 0 : 2 kaotuse FCI Levadialt, mis viiski koondisepausi ajaks vöö Levadia kĂ€tte. Levadia hoidis viimati tiitlivööd enda kĂ€es 2022. aasta suvel 11 kohtumises, enne kui nad selle 18. augustil NĂ”mme Kaljule loovutasid.

JĂ€rgmine mĂ€ng tiitlivöö peale (trĂŒkkimineku hetkel): 31. mĂ€rts, Tallinna FCI Levadia – Paide Linnameeskond.

2022. aasta detsembris tutvustas Jalka Eesti jalgpalli tiitlivöö kontseptsiooni: alates 1992. aasta esimesest meistriliigamÀngust peetavat arvestust, kus tiitlivöö lÀheb selle meeskonna kÀtte, kes on suutnud ametlikus mÀngus seni seda hoidnud tiimi alistada. Jalka hoiab hooaja jooksul igakuiselt tiitlivöö kÀekÀigul silma peal.

1.04 Denis Belov 47 3.04 Jaan Saal 70 5.04 Sergei Lepmets 37 5.04 MĂ€rten Kuusk 28 6.04 Urmas Kaal 51 6.04 Anastassia Morkovkina 43 6.04 Andrei Veis 34 7.04 Silver Sepp 37 7.04 Maria Orav 28 8.04 Ats Sillaste 36 8.04 Kaspar Laur 24 9.04 Jaak Luhakooder 65 9.04 Marko Lepik 47 10.04 Indro Olumets 53 10.04 Rauno Tutk 36 10.04 Joseph Saliste 29 11.04 Avo Jakovits 68 11.04 Thomas HĂ€berli 50 11.04 Trevor Elhi 31 13.04 Jarmo Ahjupera 40 13.04 Karl Jakob Hein 22 14.04 Raimo Paulberg 65 14.04 Martin Kaalma 47 14.04 Mihkel Uiboleht 37 14.04 Herol Riiberg 27 15.04 Marko Arge 37 15.04 Andrus Õun 36 16.04 Norbert Hurt 41 16.04 Aleksandra Ć evoldajeva 37 16.04 Sander JĂŒrjens 33 16.04 Markkus Seppik 23 17.04 Alar Peek 57 17.04 Georgi Tunjov 23 18.04 Ott MĂ”tsnik 61 18.04 Sergei Terehhov 49 18.04 Andre Frolov 36 18.04 Inna Kiss-Zlidnis 34 20.04 Aivar Tiidus 61 20.04 Meelis Rooba 47 20.04 Indrek Joost 45 20.04 Ott ReinumĂ€e 40 20.04 Sergei Zenjov 35 21.04 Aavo Sarap 62 21.04 Rein VĂ€in 46 22.04 Valeri Bondarenko 71 22.04 Keith Boanas 65 22.04 Sergei Hohlov-Simson 52 22.04 Aleksander Saharov 42 23.04 Artur Telling 48 24.04 Toomas Tohver 51 24.04 Marko PĂ€rnpuu 43 24.04 Kristofer Piht 23 24.04 Sandra PĂ€rn 21 25.04 Riivo Stolts 30 25.04 Nikita Komissarov 24 25.04 Marie Saar 23 26.04 Marko Meerits 32 29.04 Kalev Kajak 67 29.04 Dmitri Skiperski 51 29.04 Indrek Koser 38 29.04 MĂ€rten Pajunurm 31 29.04 Wanda Prost 24 30.04 Allan Soomets 43 30.04 Zakaria BeglariĆĄvili 34
Aprillikuu sĂŒnnipĂ€evad
Karikatuur: Meelis Naudi
Fotod: Katariina Peetson, Tallinna Kalev
64 JALKA APRILL 2024 LISAAEG

Kethy Õunpuu Eesti parim

KĂ€esoleva Jalka numbri ĂŒks kaanestaare Kethy Õunpuu on korra valitud ka Eesti parimaks naisjalgpalluriks – see juhtus juba kĂŒmme aastat tagasi ehk 2014. aastal, kui Õunpuu aitas koduklubi FC Flora koduses meistriliigas hĂ”bemedalile ning vĂ”itis koondisega Balti turniiri. Aasta parima valimisel edestas Õunpuu sealjuures Soomes pallinud Signy Aarnat ja Pille Raadikut.

LHV edetabel

Veebruarikuu esikakskĂŒmmend tehingute summa pĂ”hiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis):

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kĂŒmme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

1. (1.) Tallinna FC Flora 2. (2.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 3. (3.) NĂ”mme Kalju FC 4. (7.) JK Tallinna Kalev 5. (4.) FC Elva 6. (5.) FC NĂ”mme United 7. (10.) Viljandi JK Tulevik 8. (9.) Tallinna JK Legion 9. (11.) PĂ€rnu JK Vaprus 10. (8.) JK Tabasalu 11. (12.) FC Kuressaare 12. (6.) Paide Linnameeskond 13. (15.) FC Tallinn 14. (–) Saku Sporting 15. (14.) Viimsi JK 16. (16.) Tallinna FCI Levadia 17. (13.) Rakvere JK Tarvas 18. (17.) Raplamaa JK 19. (–) PĂ”hja-Tallinna JK Volta 20. (20.) Tallinna FC Ararat
VANA FOTO
Foto: Lembit Peegel
2024 APRILL JALKA 65 RUBRIIK LISAAEG

MĂ€rtsikuu ristsĂ”na Ă”ige vastus oli „
aastat koondises“. Õige vastuse eest vĂ”itis koondise fĂ€nnisĂ€rgi siilipildi ja hĂŒmni sĂ”nadega Hardi Tiitus. VĂ”itjaga vĂ”tame ĂŒhendust.

Aprillikuu ristsĂ”na Ă”igeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. aprilliks. Õigesti vastanute vahel loosime vĂ€lja kaks piletit Eesti naistekoondise EM-valikmĂ€ngule Albaaniaga, mis toimub 31. mail A. Le Coq Arenal.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66 JALKA APRILL 2024
RISTSÕNA

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.