MÕTISKLUSI
Üleminut kui jalgpalli rudiment Sisuliselt kõikidel elusolenditel on olemas rudimendid: kunagi ammu kasutust leidnud elundid või organid, mis on evolutsiooni käigus küll oma funktsiooni suuresti kaotanud, kuid siiski keha külge ühel või teisel moel alles jäänud. Inimestel ei ole saba, aga on olemas sabakont, meil on tarkusehambad, aga kasutust neile enam ei ole. Jalgpallimängul on ette näidata midagi sarnast – poolaegade lõpus lisatavad üleminutid.
Tekst: Raul Ojassaar
koguaja mõttes eriti lühemaks – pigem vastupidi. Seda, kui kaua on 90minutilise jalgpallimängu puhul pall tegelikult mängus, on uuritud-mõõdetud omajagu – ning 60minutiline tulemus ühe mängu lõikes on juba väga hästi. Statistikaportaal fivethirtyeight.com lõi näiteks kokku 2018. aasta MM-finaalturniiri kohtumiste reaalsed mänguajad: selgus, et alagrupimatšis Maroko ja Iraani vahel oli pall mängus näiteks vaid 44 minutit ja 36 sekundit. Kõige parem tulemus tuli Egiptuse ja Uruguay lahingust, kus reaalset mänguaega pakuti fännidele 63 minuti ja kahe sekundi jagu.
Üleminuteid on kaugelt liiga vähe
Kui 90 minutilt 60 peale liikumine tundub praegu liiga suur revolutsioon, siis kohtuniku lisatavate üleminutite süsteemi võiks küll kriitilise pilguga üle vaadata. Jalgpallireeglid sätestavad, et üleminuteid antakse kindlate seisakute eest egendi kohaselt toodi üleminutite reegel (vaata tabelit). Karistuslöökidele, küljeautidele, jalgpalli 1891. aastal Inglismaal juhtunud intnurgalöökidele ja väravalöökidele kuluvat aega sidendi tõttu, kus mängus Aston Villa ja Stoüleminutitesse ei arvestata, mis selgitab ka seda, ke City vahel anti kaks minutit enne mängu lõppu miks ei näe me mõlema poolaja lõpus neljanda Stoke’i kasuks penalti. Villa väravavaht otsustas kohtuniku tablool 20 või enamat üleminutit. Küll aga vastased üle kavaldada – ta võttis palli ning aga on selge, et jalgpallikohtunikud üle maailma virutas selle kõrge kaarega staadionilt välja, nii et tõlgendavad mängus tekkinud pause, mille eest kui see üles leiti ja tagasi toodi, oli 90 minutit täis tuleks lisaminuteid anda, väga juhuslikult ning on saanud ja kohtunik juba lõpuvilet puhunud. justkui liiga kinni stampides (esimesele poolajale Kuigi ajaloolased pole sellele legendile palju üks, teisele kolm üleminutit jne). kinnitust leidnud, on selge, et üleminutite kontSeesama fivethirtyeight.com-i uurimus puuseptsioon on pärit 19. sajandist, mil jalgpall nägi dutas ka seda, kui palju antakse mängudele ülevälja totaalselt teistsugune kui praegu. Mingil minuteid juurde ning kui palju oleks neid reeglikummalisel põhjusel on see aga endite kohaselt tegelikult pidanud olema. selt suurde mängu sisse jäänud, kuigi Vahed on kolossaalsed: näiteks Maromeil on praegu võimalik palju täpseko ja Iraani kohtumine oleks pidanud Seisakud, mini ja efektiivsemalt hinnata seda, teise poolaja lõpus saama 14 (neliteist!) mille eest kui palju aega on kohtumise jooksul üleminutit, selle asemel anti neid vaid „kaotsi läinud“. Millegipärast on see pikuus. Tervikuna toodi uurimuses välantakse üleaega devate reeglimuudatuste ja uuenduste ja, et üleminutite arv oli suures plaanis tuhinas jäänud pisut kahe silma vahele. kõikide mängude peale keskmiselt pea^ vahetused Kui mõned aastad tagasi tehti jalgaegu poole väiksem, kui reeglite järgi ^ vigastuspausid ja mängijate pallireeglites mitu olulist muudatust, tohterdamine oleks pidanud. See tähendab mõlemale ^ aja venitamine tekkis diskussioon ka mänguaja revomeeskonnale umbes kuut kaotatud mi^ distsiplinaarkaristuste jagalutsiooni kohta: nimelt tehti ettepanek nutit, mille jooksul mängu muuta. mine vähendada jalgpallis mänguaega 60 Tegin mai alguses võrdluseks ka eks^ joogi- ja jahutuspausid minuti peale, kuid panna aeg seisma perimendi nii Meistrite liiga kui Pre^ VARiga seotud pausid iga kord, kui pall on mängust väljas. mium liiga näitel ning sain oma kaht^ muud seisakud (näiteks pikad väravatähistused) Esialgu tundub see küll ehk jabur, kuid lustustele kinnitust: üleminuteid on tegelikult ei muutuks jalgpallimäng endiselt jalgpallis liiga vähe. Manchester
L
12
JALKA JUUNI 2021
