maailmapilk
UKRAINA
MITTE AINULT USA VS VENEMAA Ukraina ümber puhkenud ida ja lääne vahelistes jõumängudes näikse kõige kõvemat häält tegevat Venemaa ja USA. Tegelikult on laua taga veel üks, seni suhteliselt märkamatuks jäänud jõud, millega teised mängijad arvestama peavad. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog
D
etsembris 2021 pakkus Kreml peavastasele kiire lõppmänguna Vene-USA kahepoolset lepingut – teie tühistate kõik oma viimase 24 aasta edasinihkumised ja meile kuuluvad igavesti alad, kus me oleme, ja mõju seal, mis me tagasi saame.
Kõlab kui muinasjutt – vaid kaks ülisuurt riiki jagavad maailma omavahel, küsimata arvamust üheltki teiselt riigilt, isegi mitte neilt, kes Moskva nõudmiste lehel olid nimeliselt mainitud. Washingtonilt nõuti kirjalikku vastust nii iga relvaliigi kohta, mida taheti vähendada, kui ka iga riigi kohta, mille lõplikku alluvussuhet üritati ette määrata.
Hea vähemalt seegi, et Moskva avalikud nõudmised pidid saama ka avaliku vastuse ehk tegu polnud päris MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) uuspakkumisega – too oli teadu salajane ja püsis säärasena kaua. Aga et Moskva üldse end sääraselt kordama hakkas, on ikka rabav küll.
JÕUDEMONSTRATSIOON KASAHSTANIS
Selguse toojaks nõudmiste poliitikasse said 2. jaanuaril Kasahstanis puhkenud rahutused, mis algasid rahvarevolutsioonina, ent muutusid marodööritsejate mässuks, mille mahasurumise tagas Venemaa juhitud 2500mehelise väeüksuse kohalesaabumine ja kontroll strateegiliste objektide üle. Nagu teada, osutus Kasahstani presidendi palvel toimunud sõjaline okupatsioon ajutiseks (6.–19. jaanuar), ent kogu maailma jahmatanud ürituseks. Mida oli ka president Tokajevi korraldus oma korrakaitsejõududele mässajaid hoiatamata tulistada – erines ju Kasahstan aastakümneid 46
2/2022
teistest Kesk-Aasia riikidest oma stabiilsusega, mis tagas sellegi, et detsembrist 2020 on Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni OSCE rahvusvähemuste ülemkomissariks endine Kasahstani välisminister. Esimene moslem ametikohal, kus seni on istunud kristlased, kellest eestlastele on meelde jäänud (1993–2001) hollandlane Max van der Stoel. Detsembris 2021 keelustati Kasahstanis ka surmanuhtlus, kuid kümme päeva hiljem võis tappa ilma kohtuta ja hoiatamata!? Mõistagi muutis Venemaa selgelt edukas sõjaline väisang Kasahstani radikaalselt kõigi lähenemist Moskva Ukrainavastastele sõjamängudele. Õigemini uutele mängudele, sest ühed sõjaväemanöövrid läksid üle Ukraina ründamiseks veebruaris 2014 ja teised sekkumiseks Süürias septembris 2015. 2021 oli vähe neid, kes söandasid öelda, et Kremlil võibolla ei ole tõsi taga. Õnneks andis Vene vägede sunnitud saatmine Kasahstani (liitlane tuli ju päästa!) vajaliku tausta varem kokkulepitud nõudmiste-ultimaatumite arutamiseks 10.–13. jaanuaril Genfis, Brüsselis ja Viinis, kus nii NATO kui Euroopa Liit asusid kindlalt Ukraina selja taha.
USK ON ÜLEVAM
Kuigi ülal sai märku antud, et pole vaja kiirustada euroopalike käitumisreeglite kehtestamisega moslemiriikides, sedastagem siinkohal sedagi, et Ukrainal on rohkem liitlasi kui vaid lääneriigid. Teda toetavad, seejuures silmatorkavalt, ka moslemiriigid. Isegi Kasahstan. Õigemini toetas. Kesk-Aasia autoritaarsed riigijuhid evivad kohati erakordset iseseisvust ja ambitsioonikust, mida lääne liidrid paraku ei oska ära kasutada. Paljus tulenevalt sellest, et neid „sul-
