KRISTJAN PRII
vÄLjaõPe
LaSKjaKS
SuurmeiStri KÄe aLL Mitte igale laskmishuvilisele pole antud võimalust treenida meistri käe all. Sakala maleva kaitseliitlastel, naiskodukaitsjatel ja noortel on see võimalus aga olemas. Neid suunab treeningul 30kordne Eesti meister laskmises – Kairi Heinsoo. Tekst: JANE KOITLEPP, Naiskodukaitse Sakala ringkonna esinaine
L
isaks kümnetele ja kümnetele meistritiitlitele on Naiskodukaitse Sakala ringkonna ridadesse kuuluval Heinsool alates 1997. aastast ette näidata ka suurmeistri tiitel. Seega saavad Sakala inimesed parima võimaliku lasketreeningu. Ning see on oluline, nagu kinnitab Sakala maleva pealik major Andrus Tiitus. Sest, nagu Kaitseliidu laskeväljaõppe eeskiri ütleb, on laskeväljaõppe eesmärk õpetada ja alal hoida relvakäitlusoskusi, mis võimaldavad täita Kaitseliidu liikmel sõjaaja ülesandeid.
36
6/2021
Tiitus möönab, et eelmisel aastal jäi küll osa laskeharjutusi viiruse tõttu ära. Kuid nüüd ei ole enam laskmisi ära jäetud. Vastupidi, lasketreeningutel osalemise aktiivsus on koguni suurenenud. Ja see on andnud juba ka märgatavaid tulemusi laskevõistlustel. „Aga alati saab paremini,“ märgib Tiitus. Muidugi saab. Sellepärast ongi vaja treenida. Ja sellepärast Heinsoo pingutabki, et oma oskusi edasi anda.
AUTOMAAT PIHKU
Nagu Heinsoo ise ütleb, on laskeoskus midagi sellist, mida sa ei unusta
kunagi, kui selle juba selgeks oled saanud. Samas on selle asjaga ka nõndaviisi, et tõepoolest, märki tabama on võimalik õpetada igaüht. Aga selleks, et stabiilselt häid tulemusi ette näidata, on vaja teha sihipäraselt ja pidevalt tööd. Tööd eelkõige iseendaga. Sest laskmine, nagu Heinsoo toonitab, on väga individuaalne ala, kus laskur peab iseendaga hakkama saama. Ja mitte üks kord. „Õige lasu soorituseni on pikk teekond, laskur peab kõigepealt läbi mõtlema lasu soorituse ja siis seda ka teostama,“ teab Heinsoo.
