NÄGEMINE
Söö oma SILMAD särama! Tihti vaevavad meid sageda ekraanide vaatamise tõttu väsinud ja kuivad silmad. Kuidas oma silmi aidata? TEKST: MAARJA PAKATS FOTO: SHUTTERSTOCK
M
eie silmades toimuvad pärast 40. eluaastat füsioloogilised muutused, mistõttu väsib silmalääts ära ja nägemine halveneb. Arvestades siia juurde veel tiheda ekraaniaja nii arvuti kui ka nutitelefoniga, pole ime, et umbes 47% selles vanuses olevatest inimestest arvab, et nende nägemine võiks olla parem. Mida siis ette võtta? Lisaks regulaarsele silmadele puhkuse andmisele on kõige lihtsam osta apteegist ja silma tilgutada niisutavaid kunstpisaraid. Ent oluline on ka üldtervis korras hoida: kui veresuhkur, kolesterool ja vere-
Treeni oma silmi Silmade väsimuse vältimiseks soovitatakse teha silmadega trenni: 5–10 ringi päripäeva ja sama palju vastupäeva, hingates samal ajal sügavalt sisse ja välja. Seejärel suunata pilt nii üles kui vähegi võimalik ning samamoodi alla, paremale ja vasakule. Ja nii mitu korda järjest. Trenni lõpetuseks võib sulgeda silmad (laupa kortsutamata) umbes 3–5 sekundiks, misjärel neid kiiresti sama pikalt pilgutada. Seda harjutust võiks korrata umbes 5–10 korda. Tasub meeles pidada, et silmad vajavad arvutiga töötamisel puhkust. Üldreegel on selline, et 45 minutit tööd ja 15 minutit puhkust. See puhkuse osa ei ole oluline mitte ainult silmade aspektist, vaid terve organism vajab virgutust. 4 0 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s
Silmade tervisele head toidud on A-vitamiini-rikkad spinat, porgand ja mustikad. rõhk on kontrolli all, on ka silmad korras. Tegelikult saab ka mitmekesiselt toitudes väga lihtsasti oma silmade tervist parandada, sest paljudes igapäevastes toitudes on selleks kasulikke aineid kuhjaga sees.
Oomega-3, luteiin ja A-vitamiin
Silmade ühed suurimad sõbrad on oomega-3-rasvhappeid sisaldavad toiduained, näiteks punane kala ning rohelised lehed ja viljad – spargelkapsas, spinat, avokaado. Spinatis on küllaga luteiini ja A-vitamiini, mis mõlemad on vajalikud silmade terviseks. Avokaadogi sisaldab samu aineid, kuid lisaks on selles veel häid rasvu, mis aitavad kehal luteiini ja A-vitamiini paremini omastada. Rohelistes viljades sisalduvat luteiini peetakse oluliseks silmade tervise säilitamisel, see kaitseb silma näiteks kahjuliku UV-kiirguse eest ja aitab säilitada head nägemist, eriti hämarates tingimustes. A-vitamiini peamised funktsioonid organismis on seotud nägemisega: valguse vastuvõtmisega silmas, silma limaskesta arenguga ja immuunsüsteemi tööga. Seda leidub paljudes köögiviljades, näiteks porgandites on karoteenide ehk A-vitamiinide eelühendite suur sisaldus – vaid 100 g toorest por-
gandist piisab, et tagada päevane A-vitamiini vajadus. Ka tšillipipar on väga hea A-vitamiini allikas, mis hoiab silmi, parandab nägemist ja ennetab põletikke. Oliivides on lisaks A-vitamiinile suur rasvhapete sisaldus. Hurmaagi sisaldab suures koguses A-vitamiini. Lisaks nägemisele on A-vitamiin oluline ka südame, neerude ja kopsude tervisele.
Mustikas, nägemise mari
Nägemise supermarjade mustikate söömine aitab vähendada silmade väsimust, väldib nn kanapimeduse tekkimist ning toob leevendust neile, kes kannatavad lühinägelikkuse all. Mustikates sisalduvad mineraalained tsink ja seleen kaitsevad silma võrkkesta, mil on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just seal asuvad valgustundlikud rakud, kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Tsingi parimad allikad on lisaks mustikatele punane liha, jogurt, juust, päevalille- ja kõrvitsaseemned, kaunviljad ja väiksemas koguses ka tume šokolaad. Ja veel üks lihtne nipp, mis silmade tervisele kasulik: joo palju vedelikku. See teada-tuntud nõuanne kehtib ka meie nägemise puhul: silmade kuivust ja väsimust saab leevendada, kui juua iga päev poolteist kuni kaks liitrit vedelikku. Kõige parem on juua puhast vett.
