LÕPULUGU Eesti ja Belgia kohtumiseks lisati esimest korda Eesti koondise särgile mängu osalised, toimumiskoht ja kuupäev.
Tehasest väljakuni:
kuidas sünnivad Eesti koondise mänguvormid? Koondislaste mängusärgid on hinnatud kaup: tihti näeme, kuidas pallurid neid pärast mänge omavahel vahetavad, sõpradele-tuttavatele kingivad või fännide sekka viskavad. Komplekt mänguvorme ei ilmu aga mängude eel riietusruumi iseenesest – mõistagi eelnevad sellele paljude inimeste pingutused. Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Anna Andreas
P
raegusel juhul ei hakka me vaatama seda, kuidas Nike tehases särke valmistatakse ja kuidas need Eestisse jõuavad, küll aga jälgime koondisesärgi teekonda trükikojast selleni, kuhu tahes särk pärast mängu lõpuvilet jõuab. Meeste A-koondise mänedžer ning varem ka koondise varustajana töötanud Miko Pupart
60
JALKA OKTOOBER 2021
on mõistagi kõige õigem inimene, kellega nendel teemadel juttu puhuda – just tema vastutab koondise mänguvormide eest ning teab Eesti koondise puhul sellest kõike. Särkidega algab Puparti töö siis, kui selgeks saab koondiselaagri lõplik nimekiri. Veel mõned aastad tagasi sai sealjuures suure töö juba peaaegu kohe pärast seda ära teha. Asjad muutusid, kui UEFA kehtestas reegli, mille kohaselt tuleb rahvuskoondistel mängida numbrites 1–23. „Varem oli natuke lihtsam – mängijaid oli vähem ja numbrite valik oli vaba, ühest 99ni. Praegu tähendab see nõue aga seda, et kui meil on laagris 26 mängijat, siis on esimesel päeval keeruline särke valmis teha, sest ma ei tea, millised kolm mängijat koosseisust välja jäävad,“ räägib Pupart. Küllaltki suure osa särkidest saab siiski ära trükkida – omajagu põhimängijaid, kes niikuinii koosseisu kuuluvad, on siiski teada ning nende särgid on võimalik varem ära trükkida. Kui keegi saab vi-
