HaritUD SõDUr
„Aeg on meil tasuta käes, kuid hindamatu väärtusega. Sa ei saa seda omada, küll aga saad seda kasutada. Sa ei saa seda endale hoida, küll aga saad seda kulutada. Kuid kui aeg on läinud, ei saa sa seda enam kunagi tagasi.“ Harvey MacKay
mõteStatUD aeg –
meeSKonna Parim SõBer Tihti kuuleb, et aega ei ole piisavalt. Tõsi ta on, alati võiks ja tahaks teha rohkem. Teisest küljest aga saab korraliku planeeringuga kroonilist ajapuudust leevendada ning isegi aega „juurde osta“. Tekst: kolonelleitnant ANTTI VILJASTE, NATO Kirdediviisi ülema asetäitja nõunik
S
õjaväelise juhtimise vaatenurgast on tegemist üksuse ajaga, mis omakorda jaguneb ülema ja meeskonna ajaks. Aja planeerimisel lähtume ülema kavatsusest, millest tulenevad ka üksuse prioriteetsed tegevused ja eesmärgid. Neid silmas pidades saame aega paremini planeerida ning kiireid ja õigeid muudatusi oma ajagraafikus vajadusel selliselt teha, et meil n-ö „punane niidiots“ kaduma ei läheks ja ülema kavatsus saaks igal juhul täidetud. Aja võitu või kaotust tulekski vaadata üksuse ajasumma kaudu. Lihtne näide: kui ülem hilineb 10 minutit ja 30 meest rivis ootavad 10 minutit, siis teeb see kokku 300 minutit ehk üksusele läheb kaduma 5 töötundi. Kui üksuse 10 võtmeisikut on juhtkonna tunniajasel koosolekul, millest 30 minutit on mõttetu, siis 10 x 30 võrdub jällegi 300 minuti ehk 5 töötunniga. Üksuse jaoks on aga kaotus praegusel juhul palju suurem, sest kaotatud on ülemate aega, mis lumepalliefektina mõjutab omakorda alluvaid. Sellevõrra kannatab planeerimine, otsustamine jne. Siinkohal kordan üle kuldreegli „1/3 – 2/3“, mis tähendab, et alluvatele peaks jääma vähemalt 2/3 ülesande täitmiseks kuluvast ajast.
Kui ülem hilineb 10 minutit ja 30 meest rivis ootavad 10 minutit, siis teeb see kokku 300 minutit ehk üksusele läheb kaduma 5 töötundi. 28
5/2019
Selleks, et asjad oleksid käegakatsutavamad, võtame aluseks tabelis oleva näidisnädala, mille osad järgnevalt lahti seletan.
MÕTTETÖÖ
Tabelis on rohelisega märgitud planeeritud aeg mõttetöö tegemiseks – seda laadi mõttetöö, mis toetab eelkõige pikaaegsesse arengusse puutuvaid otsuseid, arendustegevusi jmt. Kui seda aega eraldi ei planeerita, siis seda aega ka ei ole. Teadus on kindlaks teinud, et hetkest, mil inimest töö juures häiritakse, kuni hetkeni, mil ta sama keskendunult suudab edasi töötada, kulub 20 minutit. See tähendab, et igasugused segajad tuleb selleks ajaks elimineerida. Segajatena võib käsitleda telefonikõnesid, „kiireloomulisi“ tegevusi, sõbralikke jutuajamisi jne. Eks igaüks teab ise paremini, milliste segajatega just tema kokku puutub. Kuna juba vanarahvas on öelnud, et hommik on õhtust targem, siis võiks rohkem keskendumist nõudvad tegevused jääda hommikusse, sest puhanud peaga tulevad paremad lahendused lihtsamini. Põhjuseks, miks ma rõhutan töörahu andmist mõttetööks, on seik, et igapäevane eestvedamine sisaldab endas suures osas võitlust lühiajaliste eesmärkide saavutamise ja pikaaegse strateegilise arengu vahel ning on väga suur kiusatus anda „sõrm kuradile“. Teisisõnu on lahingute võitmisest vähe kasu, kui hiljem kaotame sõja. Jõupingutuse jaotamise seisukohalt on oluline 80 : 20 põhimõte: 80% te-
