KURIOOSUM
KARL PAPELLO, RAHVALEHT
MULGIMAA OMA LEIUTAJATEKÜLA LOTTE
Elektriline kõrv, nõidaparaat ning võib-olla isegi surmakiired – need on vaid väike osa Mulgimaal sündinud, oma vapustavate ideedega suures maailmas lainetusi löönud ning koguni Einsteinil endal selja prügiseks teha ähvardanud Karl Papello leidustest. Tekst: LENNART MADISSON, vabatahtlik autor
P
apello geniaalsetest mõtetest olid vaimustunud nii hitlerlik Saksamaa kui ka stalinlik Venemaa, rääkimata Ameerika Ühendriikidest, Inglismaast, Prantsusmaast, Hollandist ja Rootsist. Kahjuks ei osanud Eestimaa ise oma kodutanumal askeldavat ja kuldmune munevat leidurmeest küllaldase tähelepanu ja ergutavate rahasüstidega tunnustada. Kuna kodumaa leige suhtumine ei suutnud leiduri hinge piisavalt soojendada, pakkis pettunud Papello pagasi ja purjetas paremasse paika. Täpsemalt Saksamaale, kus teda küllusliku tähelepanu ja lausa emaliku hellusega vastu võeti. Seepeale tärkas ka Eesti Vabariigil hilinenud iha oma imelapse vastu. Kuid eestlaste püüdlused leidurit Maarjamaale tagasi
60
5/2019
meelitada jäidki tagajärjetuks. Sakslased irvitasid võidukalt, sest Eesti Vabariigile ei jäänud muud kui tühjad pihud ja nutukriimud põsed. Karl Papello tööpanus on aukartust äratav. Leiduri kontol on üle saja patendi. Ülimalt tagasihoidlik Papello arvas ise, et neid on nii palju, et täpset arvu ei oska ta isegi nimetada. Tuntumate leiutiste seas on juba mainitud „elektriline kõrv“ ja üle maailma laineid löönud „nõidaparaat“.
AKUSTILISE LUURE IMEVIDIN EHK KUIDAS SÜNDIS „ELEKTRILINE KÕRV“
Kuidas määrata võimalikult täpselt vaenlase suurtükipatarei asukoht? Selline küsimus oli I maailmasõja päevil särtsuvalt tulikuum. Vastust suutsid pakkuda tol ajal väga harul-
dased, sõja kõrgtehnoloogia valda kuuluvad helimõõteseadmed. Aga niisuguseid militaarhõrgutisi võisid enesele lubada vaid väga valitud riigid. Eesti arsenalis sellist toredust ei leidunud ja nii üritaski Eesti sõjavägi prantslastega kaupa teha, kahjuks siiski tulutult. Kalgid konnasööjad jäid eestlaste rahahunniku ees külmalt kiretuks ning raputasid resoluutselt pead: non, les amis, meie nii head nänni võõrastele ei müü! Eesti sõjakuningatel ei jäänud muud valikut kui pöörata küsiv pilk Papello suunas. Abivalmis leidur noogutas nõusolevalt, kääris käised küünarnukini ja asus askeldama. 1923–1924 töötaski Papello kõlamõõdujaama ehk helimõõteseadme kallal,
