FILMIARVUSTUS
OPERATSIOON
SEGADUS Mu otsingud kandsid vilja ja ma leidsin kohutavalt halva sõjafilmi. Vaat et nii halva, kus halb muutub juba omaette kvaliteedimärgiks.
„O
Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor
peratsioon Dunkirk” ei ole seesama film, mis sai suure tähelepanu, veel suurema vaatamisnumbri ja turske kasumi. Ei, see on Christopher Nolani suurteose „Dunkirk” noorem ja juhmim võsuke, kes sõidab ahju seljas ja saab igal pool nii vaatajatelt kui kriitikutelt nüplit. Ja seda õigusega. Sest see film, millest nüüd juttu tuleb, on viisakalt öeldes erakordselt vilets.
80
3/2019
Teine maailmasõda. Grupp Briti sõjamehi on saanud ülesandeks minna kaugele (1 km) vaenlase tagalasse, sest seal asub tehnoloogiale väga oluline algoritm. Algoritm on nii vägev, et sellega kannatab vabalt sõja kulgu muuta nii, nagu parasjagu soov on. Algoritmi leidmisega läheb pisut kehvasti, selle asemel leitakse üks kena tütarlaps, kes väidab, et teab kõike, võetagu ta ainult kaasa. Sakslased
ei istu samuti käed rüpes, ka tagalas leidub sõdureid, kes soovivad britte kiusata. Algab tagaajamine, tulistatakse teineteise pihta, saadakse surma ja haavata. Sellega võib põhimõtteliselt sünopsisele joone alla tõmmata, midagi põnevat pole rohkem ära märkida. Stsenaariumi poolest on vaadeldav film küll täielik omalooming. Vilets
