KASULIKKU
ANN RAUN kaubanduskoja jurist
Mida teha, kui töötaja teeb sõjapropagandat või õhutab vaenu? Suveräänse Ukraina ründamine Venemaa poolt võib Eesti ettevõtetele kaasa tuua olukordi, kus töötaja toetab Venemaa riigijuhtide tegevust, teeb sõjapropagandat ning õhutab sotsiaalmeedias või töökohal avalikult vaenu, mida näevad teised töötajad, kliendid ja koostööpartnerid. Töötaja selline käitumine võib rikkuda töörahu, sest häirib teisi töötajaid, või tekitada ettevõttele mainekahju. Mida saab tööandja sellises olukorras töötajaga teha?
E
smalt tuleb tööandjal töötajaga tema käitumisest rääkida, selgitada talle olukorda ja töötajat teavitada, et tema käitumine ei ole sobiv. Juhul, kui töötajaga suhtlemine olukorda ei lahenda, siis annab töölepingu seadus tööandjale võimaluse teha töötajale kirjalik hoiatus ja määrata talle tähtaeg oma käitumise muutmiseks. Kindlasti on vaja hoiatuses selgelt välja tuua, mis kohustusi või tööandja korraldusi töötaja rikub (näiteks rikub töötaja ettevõtte sisekorda, sest sisekorra järgi ei ole lubatud töökeskkonnas vaenu õhutada).
Sobimatult käitujaga võib töösuhte lõpetada
Juhul, kui töötaja hoiatusest hoolimata oma käitumist ei muuda ja eirab tööandja korraldusi, siis saab tööandja töölepingu üles öelda töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 3 järgi. Samuti on võimalik töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 5 kohaselt töötajaga töösuhte erakorraliselt üles öelda usalduse kaotuse tõttu. Seejuures on oluline ülesütlemisavalduses põhjalikult selgitada, miks tööleping üles öeldakse ja millised on töötaja rikkumised, mille tõttu usaldus on kaotatud. Näiteks tuleks põhjenduses välja tuua, kui töötaja rikub tööandja kordasid ja reegleid, klient/kliendid on esitanud kaebuse, sest on häiritud töötaja tegevusest sõja õhutamisel, või on töötaja tekitanud ettevõttele mainekahju. Teatud asjaoludel on tööandjal võimalik tööleping usalduse kaotuse tõttu töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 5 alusel üles öelda ilma töötajat eelnevalt
22
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022
kirjalikult hoiatamata. See on lubatud näiteks siis, kui töötaja vaenu õhutamist ja sõjapropaganda tegemist kajastab meedia või saadab töötaja tööandja e-postilt klientidele sõjapropagandat ja vaenu õhutavaid üleskutseid.
Sõjapropaganda eest saab karistada
Tasub tähele panna ka seda, et karistusseadustiku kohaselt on sõjapropaganda (§ 92) ja vaenu õhutamine (§ 151) karistatavad süüteod ning kui tööandjale tundub töötaja tegevus seaduse rikkumisena, võib ta politseile esitada töötaja kohta süüteoteate. Samuti võib selline võimalik seaduserikkumine olla asjaolu, mida välja tuua nii hoiatuse kui ka töölepingu ülesütlemise põhjendustes. Kui tööandja on töötajaga töölepingu üles öelnud, siis peab kindlasti arvestama võimalusega, et töötaja vaidlustab ülesütlemise töövaidluskomisjonis või kohtus. Kui asja menetlemisel leitakse, et töölepingu ülesütlemine ei olnud õige, siis on võimalik taotleda kohtult või töövaidluskomisjonilt töölepingu lõpetamist ja sel juhul tuleb tasuda töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu suuruses. Tasub meeles pidada, et töölepingu ülesütlemise vaidlustamise puhul on enne töölepingu ülesütlemist töötajale tehtud hoiatus tööandjale oluline täiendav argument tõendamisel, et töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Kui selle teema kohta tekib täiendavaid küsimusi või vajate õigusalast nõu, siis võtke ühendust kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.
