LÜHIDALT
Mis muutub väikelaste vanemate elus? Selle aasta 1. aprillist jõustus mitu muudatust nii töölepingu seaduses kui ka perehüvitiste seaduses. Muudatused on seotud lapse sündimise ja hooldamisega seotud puhkuste korra muutumisega ning muudatuste eesmärk on samal ajal võimaldada peredel paindlikult lapsega kodus olla, töötada ning vanemate vahelist hoolduskoormust võrdsemalt jaotada. Tööandja vaatevinklist võib olulisemate muudatustena välja tuua, et edaspidi teeb töötaja avalduse vanemapuhkusele minekuks sotsiaalkindlustusametile, samuti selle, et kasutamata lapsepuhkus ei aegu enam kalendriaasta lõpuga. Lisaks, kui seni pidi töötaja teavitama tööandjat lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest 14 kalendripäeva ette, siis edaspidi on etteteatamise tähtaeg nii emapuhkuse, isapuhkuse kui ka vanemapuhkuse puhul vähemalt 30 kalendripäeva. See muudatus sai eelnõusse tänu kaubandustööstuskojale, kes selle eest seisis. Põhjalikuma ülevaate saab Teataja artiklist lk 24–25.
Lapsepuhkuste ja perehüvitiste süsteem muutus paindlikumaks. Foto: Shutterstock
5 ettepanekut
töölepingu seaduse muutmiseks
Töölepingu seadus peaks võimaldama töösuhte osapooltele suuremat kokkuleppevabadust. Foto: Shutterstock Kaubandus-tööstuskoda pöördus sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalpartnerite poole ettepanekutega muuta töölepingu seadust paindlikumaks. Tänapäeval on meie tööturg ja töökultuur muutunud ning muutub lähiajal veelgi, levinud on kaugtöö, lühiajalise töö tegemine, suureneb projektipõhise töö osakaal või töötaja ei soovi end pikaks ajaks siduda ühe tööandjaga. See kõik näitab selgelt, et vaja on rohkem paindlikkust. Koda on saanud viimaste aastate jooksul paljudelt eri suuruse ja tegevusalaga ettevõtjatelt ning ka nende töötajatelt tagasisidet, et töölepingu seadus peaks võimaldama töösuhte osapooltele suuremat kokkuleppevabadust. Koda juhtis oma pöördumises tähelepanu, et kui töölepingu seadus ei muutu osapoolte jaoks paindlikumaks, siis on reaalne oht, et üha rohkem hakatakse töölepingu asemel eelistama näiteks käsundus- või töövõtulepingut ja seeläbi nõrgeneb töötajate kaitse veelgi rohkem. Muudatusettepanekud hõlmasid tähtajalisi töölepinguid, tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangut, muutuvtunni kokkuleppeid, erisusi iseseisva otsustuspädevusega töötajatele ja valveaega. Suurem osa ettepanekutest toetust ei leidnud, kuid diskussioon jätkub.
Ukraina heaks saab annetada maksuvabalt Riigikogu kiitis heaks seaduse, mis võimaldab juriidilistel isikutel teha aasta lõpuni Ukraina heaks annetusi maksuvabalt. Annetused, mis on tehtud sihtotstarbeliselt Ukraina toetamiseks 24. veebruarist kuni 31. detsembrini 2022, vabastatakse tulumaksust, sõltumata annetuse suurusest. Organisatsioone, mille kaudu saab annetada tulumaksuvabalt, sai seadusesse seitse: Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn, Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Punane Rist, Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Päästeliit. Kaubandus-tööstuskoja peadirektor ning Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Mait Palts sõnas, et ettepanek seadust muuta tuli kaubanduskojalt 26. veebruaril. „Ligi kuu ajaga muudatuste seadusesse viimine on igati väärt eri osapoolte kiitmist, sest tihti juhtub, et suure mõjuga vajalikud eelnõud jäävad bürokraatiakoridoridesse aastateks. On hea tõdeda, et sellel korral nii ei läinud,“ sõnas ta.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2022
9
