98 MEIE
Kuvand tugineb traditsioonil ja uuenduslikkusel Salvesti kuvand tugineb traditsioonidel ja innovatsioonil: pika ajalooga ettevõte on läbi aegade paistnud silma uuenduslike ideedega. Salvesti praegusest ja eilsest „näost“ räägivad praegune koostööpartner, reklaamiagentuuri Division juht Aigi Sool ja Piibe Arrak, kes oli tehase kunstnik aastatel 1966–1999.
küllaltki alalhoidlik, kuid oleme julgustanud nägema ja proovima uusi vaatenurki. Salvest on nõudlik. Selle tulemusena sünnivad meil koos parimad lahendused. Nagu Salvest, on ka Division Eesti ettevõte. Meie klientide hulgas on palju Eesti ettevõtteid. Oleme uhked, et saame kaasa aidata meie äride ja majanduse edendamisele.
Salvest käib ajaga kaasas Divisioni juht Aigi Sool
Hakkasin tehasele looma oma nägu Piibe Arrak, ettevõtte kunstnik 30 aastat
Reklaamiagentuur Division on teinud Salvestiga koostööd aastast 2014. Salvestil on väga hästi õnnestunud ajaga kaasas käia: pakkunud uuenduslikke ja põnevaid tooteid, toonud turule uusi tootesarju ja maksimeerinud mahetooraine osa toodetes. Kliendina on Salvest väga koostöövalmis ja hea kuulaja, ambitsioonikas, innovaatiline. Inimesed on toredad ja mõistlikud, nendega on võimatu tülli minna ja koostöös leiame alati lahenduse. Salvest on heas mõttes nagu Eesti pruunkaru, kes mõtleb kaua, olles vahepeal talveunes. Kui aga ärkab, siis on aktiivne ja kõik läheb lepase reega! Et hoida visuaalne keel nüüdisaegne, moodne ja eristuv, jäädes samal ajal eesti päraseks, oleme koostööaastate jooksul juba kaks korda muutnud põhitoodete pakendeid. Lisaks uute pakendite ja reklaamide loomisele ning strateegia välja töötamisele näeme alati ka suurt pilti, nõnda aitame kliendil saavutada seatud eesmärgid. Igapäevase töö lahutamatu osa on digiturundus, mis on muutunud ajas aina tähtsamaks. Salvest on olnud eeskujuks Eesti maitsete tutvustamisel maailmas, eksportides edukalt ka välisturgudele. Toiduainetööstusele omaselt on Salvest eksperimenteerimisel
Alustasin 1966. aastal sellest, et hakkasin tehasele looma „oma nägu“. Senini oli nii etikettide kui ka muu materjali kujundus olnud juhuslik. Esmane eesmärk oli vormistada samalaadsed tooted seeriateks. Tollal joonistasid kunstnikud etikette käsitsi ja ka tekstid tehti käsitsi. Pildid maalisin akvarellidega. Praegustega võrreldes olid kirjad etikettidel väga suured. Kuigi tekstid pidid olema nii eesti kui ka vene keeles, oli kohustuslikku infot palju vähem. Paber oli kehv ja muutis värvid kahvatuks. Ajapikku läks see natuke paremaks ja lõpuks olid ekspordietiketid lausa kriitpaberil. Nüüd me kirume kriitpaberit, aga tollal hinnati seda kõrgelt. Iga etikett tuli Tallinnas kõrges komisjonis kinnitada. Enamasti läksid kujundused läbi, mõnikord tuli aga ümber teha ja uuesti komisjoni ette minna. Üheksakümnendate alguses hakati etikette kujundama arvutiga, kuid neid oli siis vähe ja mulle seda ei antud. Arvati, et pole vaja! Mul oli sellest hea meel, ma poleks arvutit kuigi ruttu selgeks saanud. Käisin siis käsitsi tehtud kujundustega reklaamibüroos, istusin juures, kui kujundaja selle arvutis valmis tegi. Etikettide tegemine oli ainult osa minu tööst. Tegin ka tootetutvustusi, juubeli-
