15 Mahla ja limonaadi tootmine koliti 1959. aastal Jaama tänavalt Kvissentali tee äärde. See oli juba tööstuse moodi: suurem mahlapress, kaanetusmasin, õunapesumasin ja etikettimiseks lint transportöör. Peatselt selgus, et tehase alla kuuluvad majandid polnud rentaablid ja neelasid ära kogu tootmistulu. Põhjus oli keskvõimu kehtestatud madalad hinnad põllumajandussaadustele. Mõne aasta pärast viidi majandid tehase alluvusest ära, mis oli suur majanduslik kergendus. Televisioonieelsel ajastul oli ühistegevus inimeste elus palju tähtsam kui praegu. Suur osa seltsielust veedeti koos kolleegidega. Koos tehti isetegevust ja sporti, koos peeti pidusid. Tehasel oli oma võimlemisring, mees-, nais- ja segaansambel, rahvatantsu ring, mõnel aastal ka nais- ja segakoor, tehases toimusid mälumängud. Aastal 1952 asutati näitering, mille kõrgaeg kestis kümmekond aastat, lavastajate hulgas oli nii asjaarmastajaid kui ka Vanemuise professionaale. Kõrvuti tollal kohustuslike Vene näidenditega mängiti ka Eesti klassikat. Selgeks õpiti Koidula „Kosjaviinad“, Kitzbergi „Libahunt“, Lutsu „Kapsapea“, Andres Särevi dramatiseeringus Tammsaare „Kõrboja peremees“, Vilde „Vigased pruudid“ jne. Külalisetendustel käidi maakultuurimajades, aga ka Tallinnas. Tehase esimesed peod peeti praeguse raamatupidamise ruumides, hiljem oma klubis, mille ehituspalke tehaserahvas käis metsas ühiselt lõikamas. Peoõhtud olid populaarsed, tulemata jätsid vähesed. Väga tähtis oli sport. Mida kõike tollases tehases ei harrastatud! Kergejõustik, võrkpall, jalgrattasõit, tõstmine, maadlus, lauatennis, ujumine, laskmine, suusatamine. Võisteldi omavahel ja tehaste teiste meeskondadega, võistlemas käidi ka teistes liiduvabariikides.
Baltikumi esimene lastetoit Salvesti ajaloos erilise tähendusega on 1960. aastad. Just siis pandi alus praeguste retrotoodete tootmisele. Konservitööstust peeti 1950.–1960. aastatel üheks perspektiivikamaks tööstusharuks mitte ainult Eestis ja Nõukogude Liidus, vaid kogu maailmas. Selle arendamisele püüti riiklikult igati kaasa aidata. Kümnendi keskpaik oli tehase elus pöördeline. Põllu tänaval valmisid uus tootmishoone ja abihoone, katlamaja, pumbamaja veehoidlaga ning töökojad. Lisandus hulganisti uusi seadmeid: koore lahtivõtmiseks aurutamismasinad, juurvilja varte rebimise, purkide täitmise, villimis-, koorimis-, kaanetamis-, puhastamis-, tükeldamismasinad, transportöörid, tõstukid ja konteinervedu.
