21 vaid sõbrad ja kolleegid. Kujunes välja sõprustehaste ring, kellega sotsialistlikus võistluses võrreldi tootmisnäitajaid, tutvuti tootmisega, võeti mõõtu spordis ja peeti üheskoos pidu. Tartu konservitehase sõprade hulka kuulusid Räpina tarbijate kooperatiivi Toolam aa konservitööstus, Valmiera ja Sabile konservitehased Lätis, Kaunase tehas Leedus, Odessa Lenini-nimeline ja Kalinini-nimeline konservitehas Ukrainas, Benderi ja Tiraspoli konservitehased Moldovas. Sõprust arendati tollal ka kalakombinaatide ja õlletehastega. Suurtele tehasejuubelitele kutsuti kõik sõbrad. Spordis võtsid omavahel mõõtu kõik Tartu tehased. Tehaste spordivõistluste traditsioon püsis elujõuline ka iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis. Kõige tihedamalt suheldi lähima sõbra ehk ETKVL-i Põltsamaa põllumajandus kombinaadi konservitehasega, mille praegune järeltulija on Orkla kontserni kuuluv Põltsamaa tehas. Tutvuti teineteise tööga, külastati vastastikku tehaseid ja aiandeid. Aastal 1961 võib Edasist lugeda, et Põltsa maal meeldis Tartu tehaserahvale kõige enam sealne kõrvitsate lõikamise liin ja sügi sesel ekskursioonil sõsartehases käis kogunisti 60 Tartu konservitehase töötajat. Põltsamaal imestamist jätkus: 1961. aastal hakati seal esimesena Eestis pakkima toiduaineid tuubidesse, 1961 valmis seal esimene Põltsamaa kange sinep, järgmisel aastal lisandus joogiekstrakt Kosmos ja 1964 alustati seal esimese tehasena maailmas kosmosetoitude valmistamist. Tuubidesse villitud mahlu, suppe, pasteete ja isegi piimaga kohvi hindasid kõrgelt toonased kosmoseseiklejad. Tihti peale lõppesid vastastikused külastused põltsam aalaste puhkekodus Võrtsjärve ääres või tartlaste Pangodi-puhkekodus. Tehti isetegevust, korraldati viktoriine ja seltskondlikke mänge, küpsetati lõkkel šašlõkki ja keedeti uhhaad.
Kiire moderniseerimine 1970. aastatel Nii tootmisbaas kui ka töötingimused paranesid 1970. aastatel. Juba 1970. aastal võeti kasutusele kapsalaadur, mis oli valmistatud naabertehases Võit ja klaastaara hakkas tehasesse saabuma kaubaalustele pakituna. Uus, iseseisev tootmisüksus pooltoodete tsehh moodustati 1973. aasta alguseks. Tsehhi töötajate hooleks oli valmistada puuvilja-marjamahlu ja püreesid, soolata kurke ning hapendada kapsast. Aastal 1973 juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia. Nii sai kuni villimiseni hoida suurtes mahutites tuhandet tonni mahla, mis võimaldas tootmist planeerida varasemast ühtlasemalt. Konservitehas oli algselt ideelt hooajakäitis ja Nõukogude Liidu lõunapoolsetes piirkondades oli see nii kuni Nõukogude aja lõpuni: kui saak kogutud ja purkidesse- pudelitesse pandud, siis pandi töö seisma. Tartus oli olukord teistsugune: tehases oli töö tagatud aasta ringi. See oli tähtis juba kas või seepärast, et kui tehas vahepeal seisma panna, siis poleks pärast taasavamist olnud tööjõudu kusagilt võtta või oleks see olnud madala kvalifikatsiooniga. Tartus aga jätkus aasta läbi tööd kõigile, nii spetsialistidele kui ka töölistele. Talvel tehti suppi, mahlamahutid võimaldasid ka mahla villida. Aasta ringi töötavaid konservitehaseid oli 1970. aastate lõpus Nõukogude Liidus väga vähe. Kõik need muudatused võimaldasid toodangu mahtu suurendada. Tartu konservitehas andis 1979. aastal 70% vabariigis toodetavate konservide kogusest. Sortimendi väljatöötamisel tuli küll lähtuda üleliidulisest nomenklatuurist, kuid see polnud jäik: Tartu konservitehases toodetav erines sellest tunduvalt. Kohalik sortiment oli teistsugune, seetõttu oli ka tehasele eraldatud seadmete ja tootmisliinide nomenklatuur osalt teistsugune kui tarvis. See aga
