INFEKTSIOONIKONTROLLI TALITUS
Abis Kuressaare Haiglas Regionaalhaigla infektsioonikontrolli õde Anne Markus oli üks neist meedikutest, kes saadeti appi koroonakriisi ajal kõige raskemasse olukorda sattunud Kuressaare Haiglasse. Kümne päeva jooksul õpetas ta sealsele personalile korrektset isikukaitsevahendite kasutamist ning aitas ümber korraldada haiglaruume ja liikumisteid. Tekst: Marina Lohk Foto: erakogu
„H
harjutada. „Kui kasutada kombinesooni, siis võiks olla ästi tublid inimesed, et nad tõesti abiline alati kõrval. Nemad olid puhtalt kombinesookuulasid ja tegid kõike, mis ma nide peal. Sel ajal, kui ma seal olin, hakkasid arstid ütlesin. Tänu sellele oli mul võimalik küll käima kitlites, aga ülejäänud personal eelistas rahulikult juhendada ja koolitada, ikka kombinesoone.“ mille eest inimesed olid tänulikud,“ meenutab 5.–15. aprillini Kuressaares MÜSTILINE MEESKONNATÖÖ viibinud Anne Markus. Üldiselt on koroonakriisi kogemused Markusele näiKui veel 3. aprillil ei teadnud Markus Hiiumaal danud, et kui suurema ohu puudumisel ei võeta isikukoolitamas käies täpselt, millal ja kui kauaks ta Saaremaale läheb, siis järgmisel päeval oli asi otsustatud kaitsevahendite kasutamise alast koolitust eriti tõsiselt, siis kriisi ajal kuulatakse ühtäkki tähelepanelikult ning 5. aprilli hommikul asus ta teele. „Mul vedas, et ja kuuldu jäetakse meelde. „Nagu mulle ka Hiiumaal Lääne-Tallinna Keskhaigla arst Kerstin Kase oli juba öeldi: kui ma käisin märtsi alguses koolitamas, ega kaks päeva varem sinna jõudnud ja tema oli sattunud Päästeameti kriisistaabi siis väga ei kuulatud; kui ma käisin juurde, kuhu ta mindki võttis. sama juttu rääkimas aprillis, siis Olime seal Päästeameti tiiva all kõik kuulasid,“ nendib õde. ja saime teha aktiivset koostööd Kokkuvõttes õpetas Kuresaare kriisistaabiga, „tõlkides“ neile kogemus Anne Markusele, et alati ka meditsiinikeelt,“ räägib õde. on võimalik midagi ära teha ning Kuressaare Haiglas osutus olukorda paremaks muuta, kui inimestel on selleks vaid tahe ja võiaga suurimaks proovikiviks just malused. Ta meenutab sealset haigsee, et infektsioonikontrolli ei lapersonali vaid soojade sõnadega ja olnud seal umbes kümmekond loodab siiralt, et neil läheb edaspidi aastat olnud ehk siis sealsed järjest paremini. haiglatöötajad olid koroonakriisis üsna ette valmistamata. „Kui Kiitust jagub tal ka Kuressaare siin (Regionaalhaiglas – M.L.) kriisistaabi ehk Päästeameti tööKuressaare haiglas koolitamas. tajatele. „Ma ei ole sellist tiimitööd on toiminud infektsioonikontroll vähemalt 17 aastat ja meil enne näinud, see oli täiesti müstiline. Ükskõik mis ülesanded anti, keegi ei viriseoli võimalus kõik asjad korralikult ette valmistada ning nud, vaid öeldi, et teeme ära,“ räägib ta, lisades, et läbi mõelda, siis seal tuli hakata muutma seda, mis tööpäevad olid seejuures keskeltläbi 12-tunnised. nad olid jõudnud mõne nädalaga sisse juurutada. See Samas meenutab ta ühte Päästeameti kriisistaabi nõudis natuke aega, rääkimist ja selgitustööd, aga nad koosolekut: „Seal öeldi staabiliikmetele, et te peate said hakkama,“ tõdeb Markus. Ühe näitena toob õde võtma hästi rahulikult – kui see kriis läbi saab, siis välja isikukaitsevahendite kasutamise. „Oli inimesi, ärge väga lootke, et keegi teid kiidab, sest meie oleme kes olid pannud endale külge absoluutselt kõik, mis lihtsalt kriisi lahendajad ja meid tavapäraselt ei kiikättesaadav – neil oli seljas kombinesoon, selle peal deta. Siis mul oli hea öelda, et tere tulemast infektkittel, mille otsas veel kilepõll, käes kindad ja kätised sioonikontrolli maailma – meil on samamoodi.“ ning muidugi ei puudunud sealt ka kirurgiline mask ja Markuse sõnul peaks tegelikult igas haiglas koha respiraator. Valet kasutust oli päris palju ja ma püüdsin peal olema inimene, kes tegeleb infektsioonikontneid ümber veenda, et niimoodi ei ole vaja,“ meenurolliga ja hoiab seda tänapäevasel tasemel, sest see tab ta. peab olema järjepidev töö. Kuressaare haigla ei jäänud Markus märgib, et isikukaitsevahendite vale kasutus võib nakkusriski ja seega haiglasisest nakkuse leviRegionaalhaigla õe lahkudes siiski päris üksi – tema kut suurendada. Eriti kui neid ei osata õigesti ära võtta asemel läks järgmisena appi Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli õde. – see on aga tema sõnul paras kunst, mida on vaja
20
Regionaalhaigla 2/2020
