VEREKESKUS
Muudatuste aasta verekeskuses Tekst: Heli Lehtsaar-Karma Fotod: Aivar Kullamaa
Verekeskusele tõotas tänavune aasta tulla muudatusterohke, sest uue juhataja Ave Lellepi eestvedamisel kavatseti kujundada ümber verekeskuse struktuur ning ühtlasi pidi ka Foorumi keskuse verekogumiskoht mujale kolima. Koroonaviirus lõi aga kaardid paraku sassi. Küsimustele vastab Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Ave Lellep. Millist mõju on avaldanud verekeskuse tööle koroonapandeemia? Väga suurt mõju. Tavaliselt me kogume doonoriverd igal tööpäeval nii Ädala tänava verekeskuses kui ka verekogumiskohas Foorumi keskuses. Lisaks käime väljasõitudel asutustes ja ettevõtetes ning maapiirkondade kultuurimajades. Seal toimuvad doonoripäevad olid juba mitu kuud tagasi kokku lepitud, ent kui kehtestati eriolukord, asutusi suleti ja ürituste korraldamine keelati, ütles enamik meie koostööpartneritest doonoripäeva läbiviimisest ära. Siis tundus küll, nagu oleks meil jalad alt löödud, ja tekkis küsimus, mis saab edasi, sest väljasõitudelt kogume ju üle poole doonorivere varudest. Õnneks saime nädalavahetusel (14.–15. märtsil – toim) operatiivse tegutsemise tule-
Elanikkonna vananemine ei tekita probleeme mitte üksnes Eestis, vaid selle pärast ollakse mures kogu Euroopas. musena peaministri eriloa omavalitsustes verd koguda. Asutustes aga doonoripäevi ei toimu, sest paljud neist on ajutiselt suletud või tehakse tööd kodukontoritest. Esinesime ka ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias üleskutsega tulla verd loovutama ning veendusime taas, et meie kaasmaalased on keerulises olukorras valmis üksteist aitama – leidus küllaga julgeid ja häid inimesi, tänu kellele verekeskuse verevarud taastusid ja vereülekannet vajanud patsientidele jätkus kõiki vajalikke verekomponente.
36
Regionaalhaigla 2/2020
Verekeskuses on kavas struktuurimuudatus. Mis on selle eesmärk? Meil oli tõesti kavas muuta alates 1. aprillist verekeskuse struktuuri, kuid nüüd on see edasi lükatud ajale, mil riigis ja haiglas on taastunud normaalne olukord. Muudatuse peamine eesmärk on verekeskuse töö tõhusam ja tänapäevasem korraldamine. Kindlasti ka keskuse üksuste korrastamine ja ühesuguste tegevuste koondamine ühte osakonda. Tahame töökoormust osakondade ja töötajate vahel võrdsemalt jaotada ning koondada ühelaadsed tegevused ühte osakonda. Verekeskuse laboriuuringud on praegu jaotatud kahe osakonna vahel, aga kui neid tehtaks ühes osakonnas, mis allub ühele juhile, oleks võimalik tööd märksa paremini organiseerida. Sama kehtib ka doonorluse kohta – doonorluse edendamine ja doonorite teenindamine ei peaks olema eraldi tegevused, vaid kuuluma ühte osakonda, sest see on ühe ja sama eesmärgi saavutamisele suunatud meeskonna töö. Verekeskuses töötab ligi 90 inimest, ent praegu on meie osakonnad väga erineva suurusega. Ühes on kümme ametikohta, teises aga 60. Nii paljude töötajatega üksuses ei pruugi juht kõikide inimesteni jõudagi ja sellisest probleemist on meile ka teada antud. Kui osakonnad oleksid väiksemad ja enam-vähem ühesuurused, saaksid nende juhid üksuse tööd tõhusamalt korraldada ning oleksid oma töötajate tegemiste ja probleemidega paremini kursis. Muudatusi on tänavu kavas veel teisigi, näiteks tahate viia verekogumiskoha Foorumi keskusest Ülemiste linnaku Tervisemajja. Miks? Ja kas eriolukord avaldab mõju sellelegi plaanile? Foorumi keskuses on verd kogutud kümme aastat ja see on hästi toiminud. Praegu tuleb Foorumisse siiski vähe uusi doonoreid ja südalinna kaubanduskeskuse kolmas korrus pole vere kogumiseks vist ka kõige kohasem paik. Ühtlasi ei saa me ostukeskuse kont-
