Ajalugu
Brandenburglaste dessant Saaremaal Kübassaares Autor: Hanno Ojalo sõjaajaloolane
S
õjaväeluure Abwehr moodustas 1939. aastal Saksa sõjaväe luureja diversiooniväeosa Brandenburg, mis saavutas teise maailmasõja algperioodil üksjagu silmapaistvaid edusamme. Lühidalt öeldes kasutati brandenburglasi vaenlase tagalas luuramiseks, diversioonide korraldamiseks, oluliste sõjaliste objektide äkkvallutamiseks. Seejuures kasutati sageli selliseid saksa sõjamehi, kes oskasid vastase keelt ja kandsid ka vaenlase vormiriietust (mis on sõjaseadustega keelatud ja sellised diversandid lasti teises maailmasõjas tabamise korral kohapeal maha). Esmalt kasutati taolist üksust (pataljon Ebbinghaus) poola keelt oskavatest sakslastest, kes 1939. aasta septembris Poola ründamise ajal tekitasid vaenlase tagalas segadust, võtsid tähtsaid raudteesõlmpunkte ja sildu oma kontrolli alla ning takistasid strateegiliste punktide õhkulaskmist. Pärast sõjakäiku saadeti üksus laiali.
Mitmed olulised võidud Kuid peagi käskis Abwehri juht admiral Wilhelm Canaris taoline väeosa taasluua. Konspiratsiooni eesmärgil sai see neutraalse nimetuse Lehr und Bau Kompanie z.b.V. 800 ehk 800. õppe- ja ehituskompanii. 15. detsembril 1939 laiendati esialgne kompanii pataljoniks nimega Bataillon Brandenburg (Brandenburgi pataljon). Pataljoni liikmeid hakati kutsuma brandenburglasteks (die Brandenburger). Pataljoni koosseisus oli neli kompaniid, mis formeeriti teatavaid piirkondi silmas pidades: 1. kompanii – mehed Baltikumist ja Venemaalt; 2. kompa52 märts 2022 SÕDUR
Hauptmann Wilhelm Waltheri juhitav brandenburglaste üksus Nõukogude vormis 1941. aas
nii – mehed, kes olid elanud ingliskeelsetes piirkondades ja Põhja-Aafrikas; 3. kompanii – sudeedisakslased, Jugoslaaviast pärit sakslased; 4. kompanii – Poola sakslased. Lisaks kuulus väeossa ka mootorratturite ja langevarjurite rühm. Sõjas NSV Liidu vastu saavutasid brandenburglased mitu olulist võitu.
Edusammude hulka võisid nad arvata kahe suure silla vallutamist 25. ja 26. juunil 1941 ning nende enda käes hoidmist kuni Saksa vägede kohale saabumiseni. Üks neist oli Berezina jõel Bogdanovos ja teine Daugava jõel Daugavpilsis. Mõlemal juhul kandsid eriüksuslased Punaarmee vormiriietust.
