4 Leidkem aega iseenda jaoks!
6 Uut apteegis
9 Uudised
10 Mees, kel lisaprillid peas
16 Aga kes minult küsib?
19 Üks allergia ajab teist taga
24 Stopp, põrguvalus podagra!
28 Tule Apothekasse tervist kontrollima!
34 Digimaailm – tervishoiu käepikendus
36 Raha ajab suhted sassi?
40 Keskkonnasõbraliku loomaomaniku ABC
45 Särava jume saladused
50 Näojooga näitab aastatele ust
55 Naturaalselt trendikas kevadpilk
60 Ilu-uudised
62 Pehme pai juustele ja nahale
64 Tunne end kui kala vees
68 Kevadiselt värske, sametiselt soe
72 Ristsõna
74 Kuulates ja tunnustades
Eelmisel nädalal tööle kiirustades seisatasin hetkeks, kuulasin kevadist linnulaulu ja tajusin õhus uutmoodi värskust. Tekkis tunne, nagu oleksin kohanud vana sõpra, keda pole kaua aega näinud. Kevad on tõesti saabumas, mis kõikide märkide järgi toob kaasa lootust ja usku, et asjad võtavad ühel hetkel parema suuna.
Üha kiirenevas elutempos kohtan sageli mõtet, et aega ei ole piisavalt. Tegelikult ei ole kunagi aega liiga vähe, vaid puudub motivatsioon aega leida. Seega taandub see suurel määral kõik inimese enda eelistustele ja valikutele.
Kas jood liiga palju kohvi, sööd enamasti kaasahaaratavat toitu ja liikumiseks napib pidevalt aega? Tundsid ennast ära? Kui sellega kaasneb ka väsimus ja kurnatus, võib üsna tõenäoliselt sind vaevata ka mõne vajaliku vitamiini või mineraalaine puudus. Miski ei suuda asendada täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitu, ent taolistel puhkudel, mil organism lausa hüüab vitamiinide järele, on hea, kui tõhus lahendus käepärast. Meie tublid e-apteegi proviisorid on kokku pannud tõeliselt väekad 30-päevased vitamiinikuurid immuunsuse ja jõudluse toetamiseks. Uuri kindlasti apteegist järele, mis peitub vitamiinikarbikestes Tervise Box Immuunsus ja Tervise Box Sport.
Ilmselt ootavad kõik pikisilmi päikese kõrgema kaarega jalutuskäiku ning selle paitust oma hallikaks muutunud nahal. Päike on küll mõnus, kuid seejuures ei tohi unustada kaitsta end UV-kiirguse eest kaitsekreemiga, sest kiirgus võib muuta naha tundlikumaks ja õrnemaks. Turvalisus ja hea jume saavad edukalt käia käsikäes.
Tärkav loodus valmistab kahtlemata rõõmu. Et seda aga täiel rinnal metsas nautida, tasub varakult ette mõelda, sest ka puugid ei maga. Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu tasub alustada esimesel võimalusel, et puugiohtlikuks ajaks jõuaks immuunsus välja kujuneda. Valitud Apotheka apteekides on võimalik lasta end mugavalt vaktsineerida. Käesolevast ajakirjast leiad hea ülevaate, milliseid teenuseid peale vaktsineerimise Apotheka apteegid veel pakuvad.
Ärgem lükakem edasi asju, mis on elus olulised. Oma tervise eest hoolitsemine on üks neist. Kohtu sõbraga, mine oma lemmikuga pikemale jalutuskäigule ja naudi saabunud kevadet. Lase iseendal olla õnnelik!
Marika Pensa, Apotheka juht
Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri. Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub juunis.
Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS
Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA
Kujundus: ELLEN LEENE
Väljaandja: APOTHEKA
Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee
Rohkem infot: apotheka.ee
Esikaane foto: AIVAR KULLAMAA
Stilistika:
MERIT BOEIJKENS
MUAH:
BRIGITTY LUUS
Rõivad: WAB
Enim uuritud unikaalne looduslik bioflavonoid kvertsetiin on tugev antioksüdant tervise toetamiseks. Kui haigused ja viirused kimbutavad tihti ning taastumine on keeruline, siis Lamberts multifunktsionaalne kvertsetiin aitab ühtaegu ennetada ja ka taastuda pärast kurnavaid viiruseid.
Lisaks immuunsuse toetamisele aitab kvertsetiin kaasa südame, liigeste, eesnäärme ja muude põletikuliste protsessidega seotud tervisemurede lahendamisele.
Toimeaine sobib tarvitada periooditi vähemalt kahe kuu vältel üks tablett päevas.
Lamberts multifunktsionaalne kvertsetiin (500 mg, 60 tk) 47,64 €
Igaühel tuleb ette hetki, mil töö juures kruvib tempo üles ning pinged hakkavad pitsitama. Rikkaliku koostisega Neurooffice kapslid aitavad just sellistel aegadel toetada vaimset ja füüsilist tervist. Kapslid sisaldavad
L-trüptofaani, L-arginiini, L-teamiini ning B-vitamiini, mis aitavad lõdvestuda, parandavad meeleolu ja vähendavad stressi.
Biochronoss Neurooffice kapslid (30 tk) 13,46 €
Keegi ilmselt ei kahtle kalaõlis sisalduva oomega-3 vajalikkuses ajule, nägemisele ja südametööle. Et aga oomega-3 kapslid mõjuksid veelgi tõhusamalt, on Parane Oomega-3 Active Formula kapslite koostisesse lisatud suuremas annuses vitamiine B12 ja D3 ning foolhapet. Need toetavad lisaks närvisüsteemile, liigestele ja immuunsusele ka vereloomet. Tänu seleenile ja magneesiumile soodustavad kapslid kilpnäärme talitlust, spermatogeneesi ning aitavad vähendada väsimust ja kurnatust.
Parane Oomega-3 Active Formula kapslid (60 tk) 16,13 €
Uudne looduslik komplekspreparaat Nervostrong Intensive sisaldab rahustava toimega ravimtaimi, vitamiine, magneesiumi ja aminohapet L-trüptofaani. Võrreldes tavapärase preparaadiga Nervostrong on selle uus versioon tunduvalt kontsentreeritum ning märksa tugevama rahustava ja pingeid leevendava toimega. Preparaati soovitatakse kasutada äärmiselt pingelistel ja stressirohketel aegadel, mil närvid on täitsa püsti.
Nervostrong Intensive kapslid (15 tk) 15,20 €
Saa tuttavaks kiire lahendusega väsimuse ja kurnatuse vastu – lahus AquaMag + B6. Erakordselt mugav tarvitada – vala vedelik lihtsalt otse suhu! Looduslikku päritolu magneesium ja B6-vitamiin annavad koostoimes stressi leevendamiseks ja tuju tõstmiseks tõhusaid tulemusi, toetavad normaalset energiavahetust ja närvisüsteemi talitlust. Lahusepakikesi on mugav igale poole kaasa võtta!
Aquamag+B6 lahus (10 tk) 6,96 €
Kõige uuema põlvkonna liigesepreparaat Artroveron Avoq sisaldab avokaado ja sojaoa bioaktiivseid aineid, glükoosamiini ning vitamiine C ja D. Avokaado ja soja bioaktiivsete ainete efektiivsust liigesepõletike korral on veenvalt tõestanud mitu teaduslikku uuringut. Nende ainete mõjul surutakse maha põletikulised protsessid liigeses ning paraneb kõhre koostisosade süntees. Selle tagajärjel taastuvad liigesed ja leevenevad osteoartriidi sümptomid – põletik, valu ja liigeste jäikus.
Ägeda või kroonilise kõhulahtisuse ja seedetrakti haigustega seotud valulike sümptomite korral aitab suukaudseks kasutamiseks loodud pulber Catidral, mis sisaldab seedetrakti limaskesta katvat diosmektiiti, elektrolüüte ja glükoosi. Preparaat rehüdreerib, vähendab väljaheite kogust ja kõrvaldab haigustekitajad ning seda kasutatakse ka kiiritusravist või keemiaravist põhjustatud kõhulahtisuse ennetamiseks. Meeldiva vaniljemaitsega preparaat sobib täiskasvanutele ja lastele alates 2. eluaastast.
Catidral suukaudne suspensiooni pulber (20 tk) 21,76 €
Rikkalikult niisutav Novaclear Hydro tootesari hoolitseb õrnalt ja tõhusalt iga nahatüübi, iseäranis aga kuiva ja pindkuiva naha eest. Hydro toodetes on kahte tüüpi hüaluroonhapet – keskmise molekulmassiga hüaluroonhape tagab kohese niisutava efekti, madala molekulmassiga kindlustab nahale pikaajalise ja sügavuti niisutuse. Mitmekesisest tootevalikust leiab kõik vajaliku näopuhastuseks ja -hoolduseks ning ka rulldeodorandi.
Novaclear Hydro tootesari 8,68–16,56 €
Lekkekindel All Matters pesu on mugav korduvkasutatav lahendus menstruatsiooni või kerge inkontinentsi korral. Püksikud näevad välja ja tunduvad jalas nagu tavalised aluspüksid, kuid nende sisse on õmmeldud mitu kihti, mis imavad üks kuni kaks tampoonitäit, hoiavad kandja kuivana, lukustavad ebameeldiva lõhna ning väldivad plekke riietel. Sobivad kasutamiseks nii koos tampoonide, sidemete ja menstruaalanumaga kui ka täiesti iseseisvalt. Valmistatud jätkusuutlikest materjalidest ega sisalda kahjulikke aineid. Pärast kasutamist loputa jaheda veega, kuni vesi muutub selgeks ning pese pesumasinas 30 kraadi juures või käsitsi õrna pesuvahendiga.
Puugid lähevad liikvele, kui nädala keskmine temperatuur päeval on 6–8 kraadi. Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu tuleks alustada hiljemalt aprillis, et puugiohtlikuks ajaks jõuaks immuunsus välja kujuneda. Eesti puugid levitavad kaht ohtlikku haigust – puukentsefaliiti ehk ajupõletikku ja puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse sõltumata hooajast nii täiskasvanuid kui ka lapsi alates 1. eluaastast.
Vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist.
Taaskasutus ja rohelisem mõtlemine jõuab järjest enam armsate lemmikute maailma. Mänguasjade, toitude ja muude lemmikloomatoodete tootjad mõtlevad pidevalt, kuidas muuta oma tooted keskkonnasõbralikumaks. Teadlik tarbija aga toote kvaliteedis seetõttu järeleandmisi näha ei soovi, mistõttu peavad ka tooraine ning materjalid olema valitud äärmise hoolikusega.
Märts on PetCitys rohelisema käpajälje kuu.
Terve kuu jooksul annab PetCity nõu, kuidas olla keskkonnateadlikum lemmikloomasõber, et hoida meie kaunist loodust. Lisaks näitavad PetCity tootjad, kuidas on kõigi lemmikbrändid panustanud keskkonna säästmisele. Kaupluses ja veebipoes ringi liikudes jälgi kindlasti toodete juures olevad infosilte ja märgiseid.
Hoia PetCity tegemistel silma peal, et olla kursis, mida saad ka sina koos oma lemmikuga ette võtta, et jätta maailma palju kauneid rohelisi käpajälgi.
Kaks esimest tehakse ühekuulise vaheajaga, kolmas aasta pärast. Seejärel on vaja esimene kordussüst teha kolme aasta möödudes ning järgmised viieaastaste intervallidega.
Puugi võib inimene üles korjata tavaliselt niisketest ja varjulistest kohtadest, hõredatest sega- ja lehtmetsadest, metsaservalt ja puisniitudelt või lihtsalt rohu seest.
Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida valitud Apotheka apteekides.
Järjest kiireneva elutempo taustal unustame tihtipeale iseenda – ei söö täisväärtuslikult, rüüpame rohkem kohvi ja nosime kiirelt kaasahaaratavat toitu ning liigume vähem. Selle tagajärjel võib vitamiinide ja mineraalide sisaldus kehas langeda. Terviseuuringud on näidanud, et kombinatsioon mõõdukast liikumisest, täisväärtuslikust toidust ja toidulisanditest on kõige tõhusam lahendus oma keha turgutamiseks.
Apotheka proviisorid on pannud kokku tõeliselt väekad 30-päevased vitamiinikuurid – Tervise Box
Immuunsus ja Tervise Box Sport. Vitamiinikarpidest leiad mugavalt
kaasahaaratavad vitamiinipakid, mis sisaldavad kolme vitamiini organismi toetamiseks hommikul ja õhtul.
TEKST: TIINA KRUUS
FOTOD: AIVAR KULLAMAA
STILIST: MERIT BOEIJKENS
JUMESTUS: BRIGITTY LUUS
TÄNAME: RAKETT69 TEADUSSTUUDIOD
RÕIVAD: WAB
a Vaigude kodus, kus me jutuajamiseks kohtume, on ta õpetaja – oma poegadele Albertile ja Robertile ning tükkis nendega ka kõigile laste sõpradele ja mängukaaslastele, kes üle nende läve astuvad ning ühel või teisel hetkel nõu või abi vajavad.
Kuigi Aigar Vaigu peamine töö on juhtida riigiettevõtet Metrosert, teatakse teda laiemalt väsimatu teaduse-entusiastina, kes lööb kaasa ETV-s juba 13. hooaega eetrisse jõudvas saatesarjas „Rakett 69“.
Vaadates, millise särtsuga ta teleekraanil tegutseb, oleks Vaigu käe all füüsikat õppida ilmselt lust ja rõõm. Eriti silmas pidades, kui paljude jaoks tähendavad reaalained kooliaegset piina, mida läbi elades kerkis alailma üles küsimus – milleks mul seda vaja on, kui ma ei kavatse eluilmaski inseneriks hakata. Aigar on seda hädakisa kuulnud enam kui küll ja vastus on tal kohe varnast võtta: „Igal erialal tuleb kasuks, kui sa maailma asjadest aru saad! Isegi kui sa hilisemas elus ei kasuta seda teadmist, kuidas footonid põimolekus on, siis õpid mõtlema mudelites ja asju paremini süsteemi panema. Füüsika annab oskuse maailma juppideks lahti võtta ja aru saada, miks asjad on nii, nagu nad on.“ Samas tunnistab Vaigu, et füüsika on üsna armukade tegelane – annab end kätte siis, kui talle piisavalt aega pühendada.
Kuidas füüsika tantsida aitab
Aigaril endal on mõnes keerulises olukorras just füüsikuharidus aidanud otsustada, mis on oluline, mis mitte. Füüsikateadmised on abiks nii majandusküsimuste kerkides kui ka näiteks hiljutises pingelises koroonaolukorras – kuidas reageerida, mis meetmeid kasutusele võtta, mis on mõistlik ja mis mitte. Rahvas nurises toona karmide piirangute üle, aga loodusteadlastel oli selge, et homme ei saa reageerida nii, nagu tänane nõuab, vaid nii, nagu on vaja ülehomme, et olukord kontrolli alla saada. Probleemide pundar kasvas ju laviinina.
„Ja veel on füüsikast kasu tantsus!“ toob Aigar lagedale tõelise trumbi. Tantsus? „Näiteks pöörlemine on puhas füüsika: kui paarilisega teineteisest kaugemal püsid, pöörled aeglaselt, aga kui partnerile end lähemale tõmbad, siis lähed kiiremini pöördesse –sellised lihtsad asjad!“ selgitab ta. Muidugi lähenes Vaigude perekond teaduslikult ka näiteks kodu ostule, sest kui võtta aluseks üksnes kõhutunne, võib püsida kahtlus, et midagi tähtsat jäi arvesse võtmata. Vaigud koostasid kodu valides suure tabeli ja käisid seda täites läbi olulised komponendid: uue elamise sisekliima, kauguse raudteejaamast ja turust, naabruskonna – kõik need polnud võrdväärsed, aga siiski võrreldavad väärtused. Lõpuks osutus matemaatiliselt valitud kodu samaks, mille kasuks oli otsustatud
Kui tal vaid mahti oleks. Aga tegelikult õpetab ta nagunii ja alailma –populaarse teadussaatesarja
„Rakett 69“ osalejaid ja vaatajaid.
kõhutunde põhjal. Aga niiviisi ei jäänud kripeldust, et äkki oleks mõni muu variant parem olnud. Kui mudeli paika saad, siis asjad toimivad ja kirjeldavad hästi seda, mida intuitsioon ütleb!“ selgitab Aigar.
Ainult tark on edukas Hariduse enneolematust tähtsusest väikerahva jaoks on Eesti suurkujud kõnelnud sajandeid. Tänapäeval on see täpselt sama päevakohane kui vanasti. „Ainult need rahvad on edukad, kes väärtustavad haridust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes,“ kinnitab Aigar. „Kuidas sai iseseisvaks nii väike riik nagu Eesti, mis asub kahe tsivilisatsiooni piiril? Seda on ajaloos juhtunud kaks korda – ja see sai teoks vaid tänu haridusele, tarkadele inimestele. Just haridus on loonud meile võimekuse keerulisi olukordi, mida juhus meie teele veeretab, enda kasuks tööle panna!“
Kui me teame Eesti head haridust ja seda kinnitavad ka PISA testid, siis tahaks aeg-ajalt siiski käsi laiutada ja küsida, kust tuleb siis see tähelepanuväärne hulk ebateadusesse uskuvaid uhhuuinimesi. „Evolutsiooniliselt on see meile loomupärane, sest meie aju ei ole loodud mõtlemise, vaid enam-vähem OK-otsuste tegemiseks – kui laenata mõttetera ajuteadlaselt Jaan Arult. Toimivad lihtsad lahendused ja emotsioonid. Süüdlane on alati kusagil mujal ja keerulisi loogilisi arutlusi pole tarvis,“ selgitab Vaigu. „Meie kõigi jaoks on oluline saada ära kuulatud ning just seda uhhuutajad pakuvadki. Ja see, kes meid ära kuulab, võidab lihtsamini usalduse.“
Vaigu meelest tuleks varasemast rohkem haridusse ja õpetajatesse panustada – iga euro, mis täna läheb haridusse, hoiab meile tulevikus kokku märkimisväärse hulga eurosid, sest jamasid ja rumalaid otsuseid on vähem. „Ebateadusesse uskumist ei saa välja juurida, aga seda saab oluliselt vähendada. Ka enne sotsiaalmeedia-ajastut oli igas
külas mõni hull, kes uskus üht või teist jaburust, kuid tollal ta teise hulluga ei kohtunud, aga nüüd nad saavad virtuaalsel turuplatsil kokku. Kuna nad kisavad kõvasti, siis jääb mulje, et neid on palju, aga see on ekslik. Me ju toimime ühiskonnana – see ei saaks nii olla, kui uhhuusid oleks palju.“
Teaduse ja teadusliku mõtteviisi levitamine on suur osa Vaigu elust. Loodusteadlase pool temast annab pähe otsekui lisaprillid, nägemaks neid külgi, mida tavainimene ei märka. „Hea näite leiab Tuberkuloitedi laulust: „Tüdruk vaatab lille, lill kasvab rohus, ei märkagi, et maailm on ohus jne“,“ selgitab Aigar. „Sa võid vaadata lille kui lille, aga millisena näevad seda mesilased või kuidas paistab lill ultravioletses valguses või mis protsessid selles õies toimuvad ja mis annab lillele lõhna – niisugustest asjadest arusaamine aitab näha mustreid, ilu seal taga. Maailm on kirju ja seoseid täis.“
Igavus on loovuse väetis
„Tasuks vältida hirmu igavuse ees,“ soovitab Aigar Vaigu. „Mida me teeme, kui peame kusagil midagi ootama – võtame automaatselt telefoni välja. Kuigi ei peaks! Just igavust tundes hakkavad sündima loomingulised mõtted. Igavus on loovuse väetis!“
Aigar tunneb muret, et meil võib olla praegu peale kasvamas põlvkond, kes tänu nutiseadmetele polegi iial tundnud päriselt igavust. „Huvitav, mis neist tulevikus saab? Neist, kel pole olnud võimalust igavust tunda ja julgust selles olukorras olla.“
Muidugi võib igavuse tundmine vahel ka kalliks minna, kui laste loovus tööle hakkab, möönab Aigar. Ideaalne oleks, kui vanemad annavad lapsele turvalises keskkonnas ette lahendamist vajavaid
Meie kõigi jaoks on oluline saada ära kuulatud ning just seda uhhuutajad pakuvadki.
Meestel on kehakaal nagu aktsiaturg, vaatamata kõikumistele on ikka tõusutrend.
küsimusi. Kui laps ei tea näiteks sõna tähendust, siis selle asemel, et talle see ette öelda, võiks ta suunata hoopis selle tähendust otsima. Lapsevanemana on alati lihtsam asi endal ära teha, kui suunata laps seda tegema, aga just seda võiks vältida.
Nagu tellitult, tulebki Vaigude vanem poeg Albert (9) parajasti lagedale küsimusega: „Aigar, mitmendal sündis Aivar?“ „Aga helista talle ja küsi!“ on isal kohe vastus varuks. Aivar on Alberti vanaisa ja nimepidi nimetatakse Vaigude peres ema-isa-vanaemavanaisa praktilistel põhjustel. Kui pere vanemate õpingute tõttu veel Soomes elas, harjusid lapsed vanemaid nimepidi kutsuma, et osata näiteks kaubanduskeskuses ära kadudes infolauas öelda, keda taga otsida.
„Olen täiskohaga isa ja poole kohaga üksikisa,“ ütleb Aigar naljaga pooleks enda tutvustuseks. Poole kohaga üksikisa tiitel on ajutine ja tuleb sellest, et abikaasa Ave õpib arstiks ja viibib seetõttu mitu päeva nädalas Tartus.
„Vahepeal on tõesti kuulipilduri tunne, et aina täristad ja täristad ja samas loodad, et keegi n-ö linti peale annab. Sellepärast olen ma ülimalt tänulik mind ümbritsevatele inimestele, sest tänu neile on elu võimalik. Aga üldiselt saame hakkama – kui on tööaeg, tuleb teha tööasju ja pereajal pereasju. Läbirääkimised abikaasaga ongi kõige keerulisemad, sest minu muud tegevused tulevad alati pere arvelt.“
Terves kehas terve vaim
Kui nooremana on hariduse omandamine enesestmõistetav, siis Vaigu julgustab inimesi ka vanemas eas uusi asju õppima: „Pole vahet, mida, sest igasugune õppimine teeb aju tugevamaks.”
Ta ise tahaks selgeks saada klaverimängu, aga selleks tuleb kõigepealt klaver hankida. „Klaver on tore asi. Tahan testida äppe, mis motiveerivad klaverit õppima ja uurida, kas need ka päriselt toimivad,“ on ta elevil. Samuti õpib ta juurde uusi arvutiprogramme
ja loeb palju. Üks tema lemmikuid on veebikeskkond brilliant.org, kus saab lahendada füüsika, matemaatika ja programmeerimise ülesandeid, et end pidevalt vaimses vormis hoida.
Ja muidugi mitte ainult vaimses. Aigar ja Ave leiavad kohati hullumeelsest logistikagraafikust hoolimata mahti käia koos rahvatantsutrennis. „See on kõige parem asi üldse, kui saad füüsiliselt liikuda. Pealekauba on rahvatants ka meeldivalt sotsiaalne tegevus. Kolmandaks pead sa aju pingutama, kui silmas pidada rahvatantsus harjutatavaid sammumustreid ja paiknemist ruumis. Tants on mu jaoks väga oluline ka sellepärast, et see on ajaveetmine koos abikaasaga. See on paarisuhtes väga tähtis!“ tunnistab Aigar.
Tema põhimõte on mitte hoida kokku aega tervisega tegelemise ega une pealt. Uni on oluline ja tuleb teadlikult jälgida, et läheks magama enam-vähem samal ajal.
Ära ei tohi unustada ka liikumist. Kontoritöötaja võib tunde paigal istuda, nii et ei pane seda ise tähelegi, seega tuleks ära kasutada väikseimadki põhjendused end toolilt püsti ajada. Näiteks kaotati Metroserti kontoris ära prügikastid töölaudade juurest ja nüüd tuleb iga kord, kui praht tekib, püsti tõusta ja see koridoris asuvasse prügikasti viia. Samamoodi võiks alati otsustada jalutamise kasuks, mitte autorooli hüpata, soovitab Aigar. Ta püüab oma elu sättida nii, et tervislikud toimingud oleks lihtsad ja enesestmõistetavad.
„Sa pead olema teadlik oma keha seisundist, mille puhul üks näitaja on kehakaal. Igal hommikul astun kaalule ja panen tulemuse äppi kirja. Võiks ju mõelda, et lihtsam oleks kaal telefoniga ühendada, aga siis ei käi number peast läbi ega tekita selget arusaamist kehakaalu seisust,“ selgitab Aigar. „Meestel on kehakaal nagu aktsiaturg, vaatamata kõikumistele on ikka tõusutrend. Aga numbrit jälgides teed alateadlikult valikuid toitumises. Lõuna ajal söömas käies võiks ju valida prae,
Tänane vaat et kultuslik teadussaatesari sündis 13 aastat tagasi, kui Kaido Reivelti idee põhjal tegi Ylle Tampere meeskond saate, mis sai endale alalise eluõiguse. „Meil on saates konflikti ja emotsiooni, mis paneb vaatama ja siis saame teaduse sinna sisse panna. Konflikt pole muidugi inimeste, vaid ülesande ja inimeste vahel,“ iseloomustab saate üks juhte ja ülesannete autoreid Aigar Vaigu.
„Rakett 69“ esitleb teadust väga atraktiivsel moel – põnevate võistluste ja hasardi kaudu ja nii vaatavad seda huviga ka suurimad füüsikapõlgurid, sest füüsikast on saates saanud tõeline seiklus. Aigar Vaigu usub, et saade on suutnud tekitada noortes huvi teaduse ja inseneeria vastu ning mõjutanud ka vanemaid ja vanavanemaid: „Ma ei soovi, et kõik oleksid füüsikud, vaid et kõik oleksid füüsika mõistjad. Nii on rohkem paremaid otsuseid ja vähem jama.“
Rakett on tänaseks kasvanud saatest suuremaks – lausa liikumiseks. „See on suur idee, mille nimel oleme kogu meeskonnaga töötanud. Teeme seda sellepärast, et meie hariduse kvaliteet määrab otseselt meie tuleviku kvaliteedi,“ ütleb Aigar Vaigu.
aga võtan teadlikult väikese supi. See reaalselt hoiab asju korras!“
Õnnelikkuse valem
Vaigud elasid mitu aastat Soomes, õppides ja töötades sealsetes ülikoolides. Kas elust korduvalt maailma õnnelikumaks nimetatud riigist võtsid nad kaasa kogemuse, kuidas elu ka Eestis paremaks muuta? „Soome ühiskonnas näivad asjad paigas olevat ja neil on justkui mingi pikk plaan. Soomlased võivad meie jaoks aeglased olla, aga nad tegutsevad. Võib-olla on külm kliima see, mis ühendab – tuleb ühiselt tegutseda, et ellu jääda. Nad säilitasid oma iseseisvuse pärast Talvesõda ja Jätkusõda,“ tõdeb Aigar.
„Võiksime õppida soomlaste pikast plaanist – mitte seda, et mina pean saama rikkaks, vaid et kui minu lastelastel on hea elu tänu minu otsustele, pole see elu mõttetult elatud. Keskkond, mille oleme nende heaks loonud, hoolitseb nende eest edasi. Meie roll vanematena on võimaldada järeltuleval põlvel olla parem, kui olime meie.“
Neid mõtteid kohtab sel kevadel eriti palju. Nagu ka neile kontrastina mõjuvat loosungit „Vali mind!“, mille juurest jõuame omakorda küsimusteni – kas on mõtet valida või on mõttekam jätta valimata.
Kas võib olla nii, et inimesed, kes ei näe võimalust valikuks, ei näe seda ka enda elus sel ajal, kui valimisi parasjagu pole. Tundub, et kõik kasvab üle pea. Kohustusi on liiga palju, aega vähe ja valikud kesised või olematud.
Meie praegune hetk on meie valikute summa. Kuidas, kellega, kus ja miks – kõik selle oleme ise valinud.
Mõned valikud on osa suuremast süsteemist ja seal on enda konkreetset mõju näha keeruline. Samas oleks väär eitada selle mõju olemasolu. Kui vaatan vaid ennast, siis mul on iga päev ridamisi valikuid, mille üle on mul kontroll. Kas vajutan äratuskella kinni ja magan edasi või tõusen kohe. Kas pesen hambad või jagan aroome kõigi nendega, kellega päeva jooksul kohtun. Kas valin restoranis supi või prae. Igas hetkes on terve rida valikuid – istuda või seista, naeratada või põrnitseda, elada või ennast läbi elu vedada. Elutempo on nii kiireks läinud, et inimesed kipuvad unustama, et neil on alati valikud.
Kas ja kuidas valida? Kuidas teha igal olulisel teelahkmel valik, mis hiljem ei jääks hinge kriipima?
Äärmiselt lihtne, kuid samas ka väga keeruline. Keerukas neile, kellele endasse vaatamine ja oma sisehääle kuulamine paigutub uhhuu-valdkonda. Ent sisimas tunned sa ikkagi ära, kuidas üks või teine otsus sind ennast tundma paneb.
Ma-ei-saa-valida-teisiti-olukordi pole olemas. Sa saad valida! Kuid sa eelistad otsustada teisiti,
kuna süda ei luba. Mina olen valinud iseenda sisehäält kuulates elu, kuhu kuuluvad lapsed, mees, koer ja kass, sõbrad, teater, hobid ja maakodu. Ma tean, et saaksin minna üksi seljakotiga ümbermaailmareisile. See valik on olemas, sest miski pole võimatu. Aga ma ei tee seda valikut, sest ma soovin midagi muud.
Vahel on valikuid vähem ja teinekord rohkem. Minu vanaemal oli sõjajärgses Tallinnas kahtlemata vähem valikuid kui minul praegu.
Tema emal, kes kahe lapsega sõjaajal üksi jäi, ilmselt veelgi vähem. Ent valikud olid olemas ka siis. Usun, et tajudes seda, mida üks või teine otsus endaga kaasa toob ning märgates, et sinu valikust võib sõltuda väga palju, on valik teravam ja täpsem kriitilistes olukordades.
Vabadus valida teeb minust inimese. Väsinuna ma tihtipeale valikuid ei näe, neid justkui polekski. Siis olen lõksus mõistmatu abikaasa, rumalate laste, isekate naabrite ja totakate töökaaslaste maailmas. Enam hullemini ei saagi minna! (Oh kui rumal, alati saab!) Kui sa neil hetkedel ei vali puhkust ja magama ei lähe, siis elu näitab, kui kiiresti võivad asjad veelgi hullemaks minna.
„Ma ei saa pidurit tõmmata!“, „Ma pean ütlema jah!“, „Ma ei julge öelda ei!“. Need laused tuletavad meelde Paulo Coelho mõtte: „Kui sa ütled teistele „jah“, siis pane tähele, kas sa mitte iseendale „ei“ ei ütle.“
See võiks olla mõõdupuu, mille järgi keerulistes olukordades oma valikuid teha. Aga see juba eeldabki hetkelist vaikust ja endasse vaatamist.
TEKST: INGA LUNGE l FOTO: HELIS KÜNNAP„Midagi ei sõltu minust.“ „Kedagi ei huvita minu arvamus.“
Meie praegune hetk on meie valikute summa.
igal viiendal inimesel elu jooksul mõni allergia. Laste seas on sagedasim toiduallergia, millest paljud kasvavad õnneks vanemaks saades välja. Täiskasvanute allergiad on seotud rohkem hingamisteedega. Miks see nii on?
TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK
Allergiahaigused on saavutanud maailmas epideemilise mõõtme. Viimastel kümnenditel on suurenenud nii toidukui ka hooajaliste allergiate hulk, samuti esineb sagedamini astmat. Teadlased ja allergoloogid on toonud põhjustena välja nii ülemäärase hügieeni, linnastumise ja suurenenud õhureostuse, vähese kokkupuute loodusega ning isegi kliimasoojenemise. Kuidas ja millega seda suurt allergiakolli taltsutada?
Üle poole oma elust on nelja lapse ema Kätlin Tilk (40) maadelnud erisuguste allergiatega, mis on kimbutanud kõiki tema lapsi – 23-aastast poega Andrest ning tütreid Annabeli (15), Aureliat (6) ja Ameliat (2).
Näiteks Andresel on eluaeg löönud välja erinevad allergiad, küll paistetuse, kõriturse, vesiste silmade ja nohuna, pisemana ka kihelevate punnidena.
Väikesest peale on Andresele tehtud korduvalt allergiateste. „Tulemusi analüüsides ütles arst alati, et tal on kergem öelda, mida laps süüa tohib, mitte mida ei tohi, kuna poiss oli peaaegu iga asja vastu allergiline. Näiteks kartul keedetuna, praetuna ja küpsetatuna oli talle okei, aga toorelt jällegi eluohtlik – just nii arst tol ajal vastas,“ meenutab Kätlin. Andres oli siis vaid 5–6-aastane.
Enamasti väljendusid poja allergiahood sügelevate täpikestena kehal.
Kui Andres esimesse klassi läks, algas uus katsumus. „Hommikul ärgates olid poisil silmad kinni paistetanud,“ kirjeldab Kätlin. Et silmi lahti saada, läks alati tund-kaks ning see kestis kaks kuud. Selle tõttu ei saanud laps vahepeal isegi koolis käia. Kätlin rääkis oma murest
apteekrile, kes pakkus, et see võib olla õietolmuallergia ja soovitas tablette. Need aitasidki, kuna selgus, et poisil ongi tugev õietolmuallergia.
Pirnimahl oleks elu viinud Kõige hirmutavam kogemus juhtus aga siis, kui Andres oli umbes 9–10-aastane ja pere läks maale sauna ning Kätlin ostis kaasa paki õuna-pirnijooki. „Andres jõi mahla maksimaalselt kaks-kolm lonksu. Kui jõudsime mu vanemate juurest 25 kilomeetri kauguselt tagasi koju, läksid lapsed hambaid pesema. Äkki tuli Andres minu juurde, huuled paistes ja need paistetasid silmanähtavalt üha suuremaks!“ kirjeldab Kätlin.
Veidi aja pärast ahmis poiss juba õhku. Laste isa istus autorooli ja viis poisi kiiruga Pärnu haiglasse, kuna laps oli lämbumas. Haiglas selgus, et Andrese hingetoru oli paistes. Poiss veetis
tunde tilgutite all ja välja tuli tõsiasi, et ta oli pirni vastu nii allergiline, et see seadis tema elu ohtu. „Vesi pani paarist joodud mahlalonksust mitu tundi hiljem protsessi käima!“ ei suuda Kätlin tänini uskuda.
Kui Andres oli algklassides, üüris pere Pärnus maja, milles – nagu aastaid hiljem selgus – oli lekkinud veetoru tõttu tekkinud hallitus. Kuigi Kätlin pidevalt kõiki nurki pesi, polnud sellest abi. Andresel tekkis astma ja lõpuks taas lämbumishood. Toona võttis poiss iga päev allergiaravimeid ning vajas inhalaatorit kuus korra või kaks, kui tekkis lämbumise tunne.
kurja juur
Nüüdseks, kui Andres on 23-aastane, on tal endiselt õietolmuallergia, mis kestab varakevadest hilissügiseni. Sümptomid on ikka samad – vesine nohu, punetavad ja sügelevad silmad. Iga päev noor mees tablette ei manusta, küll aga siis, kui silmad lähevad punaseks ja hakkavad sügelema.
Allergilist reaktsiooni tekitavad
Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse
juhataja dr Krista Ress:
Allergiline nohu on sage probleem nii lastel kui ka täiskasvanutel. Sõltuvalt kaebusi põhjustavast allergeenist võib allergiline nohu esineda kas aasta läbi või hooajati. Kodutolmulestad, loomad või hallitusseente eosed põhjustavad kaebusi kogu aasta, puude ja taimede õietolm õitsemise ajal. Lisaks nohule võivad ilmneda ka kurgu, keele ja kõrvade sügelus, tuim peavalu.
Õietolmuallergia korral võivad kaebused tekkida ka mõne toiduaine söömisel, lisaks nohu ägenemisele võivad kimbutada sügelustunne suus või kurgus, huulte turse, lööve suu ümbruses, harvem kõhuvalu või hingamisraskused. Kui pärast mõne toidu söömist tekib märgatav turse suus, hingamisraskus, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine või üle keha lööve, tuleb kindlasti kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, sest see võib olla eluohtlik.
Selliseid allergilisi reaktsioone põhjustavad õietolmus ning puu- ja juurviljades olevad sarnased valgud. Väga sageli tekivad kaebused just toorete puu- ja juurviljade söömisel. Pähklite kuumtöötlemine allergiat põhjustavaid valke sageli ei muuda, mistõttu tekitavad need ka siis allergiat.
Kui õietolmuallergikul tekivad kaebused mõne toiduaine söömisel, tuleb seda arstiga arutada ja vajadusel edaspidi neid toiduaineid vältida.
Mõnikord ägenevad allergikul kaebused ka mittespetsiifiliste ärritajate, nagu tubakasuitsu, teravalõhnaliste taimede ja kemikaalide, külma õhu ja tugeva tuule, viirusinfektsioonide tõttu. Samuti võivad hallitusseentest vabanevad eosed ja toksiinid ärritada limaskesti ja põhjustada kaebuste ägenemist ka ilma allergiata.
Andresel siiani ka pähklid ja pirnid. Vanemaks saades on noormehel veel välja löönud tugev allergia koera karvade vastu. „Ometi kasvas ta koos koertega üles,“ imestab ema.
Kätlin teab, et hallitus on suur kurjajuur. Tema tütar Annabel (15) ei olnud väiksena allergiline, ent nüüd, kui pere kolis neli aastat tagasi maale elama, hakkasid ka temal jamad pihta, kuna ka selles korteris oli veidi hallitust. „Tal on aasta ringi justkui vesine nohu, seejuures nuusates tihtipeale midagi välja ei tulegi, aga nina luriseb ja tatt vajub kurku,“ kirjeldab Kätlin.
Pere noorimatel lastel, Aurelial (6) ja Amelial (2) selgus testidest, et neile tekitab allergiat üks koostisosa pesupulbris. Seetõttu tellib Kätlin nüüd eraldi pesugeeli, mis on leebe tundlikule nahale ja allergikutele. Ka koerakarvad tekitasid tütrekestel vesise nohu ja nahale täpikesed, mistõttu asusid tüdrukud esialgu allergiaravimeid võtma. Lõpuks tegi pere raske otsuse ja andis oma neljajalgse lemmiku teisele toredale perele. Sellest ajast on tütarde allergianähud tunduvalt leevenenud.
Allergilist nohu saab vältida, hoidudes kokkupuutest haigust põhjustavate allergeenide ja ärritavate teguritega. Ravimitest võib esialgu kasutada käsimüügist saadavaid suukaudseid antihistamiinikume või paikselt kasutatavad antiallergilisi nina- ja silmaravimeid.
Allergilist nohu tuleb ravida regulaarselt ning jätkata ka pärast esmaste kaebuste taandumist.
Kui käsimüügi ravimitega pole võimalik allergiaid kontrolli all hoida, tuleb arstilt ravinõu küsida.
Nelja lapse ema Kätlin Tilk on pidanud pikka võitlust kõigi oma laste allergiatega.TEKST: Apotheka proviisor
MARGIT KARILEET
FOTOD: ADOBE STOCK
Allergiaravimite kasutamine sõltub suuresti sümptomitest.
SILMATILKU võiks kasutada, kui silmad on paistes, punetavad ja turses ning jooksevad vett.
NINAAEROSOOLI soovitan, kui allergia tõttu on nina kinni või tilgub.
TABLETTE JA VAJADUSEL SÜGELUST
LEEVENDAVAID KREEME võib kasutada, kui on lööve ja sügelus nahal, lisaks nohu ning mured silmadega. Kui allergiast on haaratud suur kehapind, soovitan kindlasti tablette ja lisaks mõnele üksikule väga sügelevale punnile teise toimemehhanismiga kreemi.
Kindlasti tuleb järgida täpseid juhiseid pakendil! Ühel ajal ei tohi kasutada samasse gruppi kuuluvat ravimit nii peale määritavana, silmatilkade, ninasprei ja tabletina.
Turse- ja allergiavastaseid silmatilku ei tohiks kasutada alla 4–5-aastastel lastel. Pikemaaegse ravi korral võivad ravimis sisalduvad säilitusained põhjustada silmade kuivust. Sel juhul on vajalikud niisutavad silmatilgad või vahetada ravitilkade toimeainet. Raviainetega silmatilgad ei sobi kasutamiseks kõigile.
Abi soolalahustest
Lisaks turset alandavatele ja põletikuning allergiavastase efektiga ninaspreidele võivad heaks abiks olla ninna pihustatavad soolalahused. Leidub nii meresoolast, mineraalveest kui ka füsioloogilise koostisega soolalahuseid. Tähelepanelikult tuleb jälgida ravimtaimeekstrakte, mis on mõnesse lahusesse lisatud, kuna need võivad põhjustada uut allergiat.
Esineda võib ka nn ristallergia: aerosoolis pole allergiat põhjustavat ravimtaime, kuid on sellega sarnane koostisaine, mis põhjustab samuti allergiat. Hüpertooniline ehk kangem kui 0,9% NaCl lahus avab nina ja loputab välja õietolmu osakesed. Siiski ei tohiks seda pikalt tarvitada, kuna see võib nina limaskesta liigselt kuivatada.
Soolalahust võib kombi neerida ravispreidega: enne soolalahus, siis umbes 15–20 minuti pärast raviaerosool.
Mõnd antihistamiinikumi on lubatud kasutada alates 3. eluaastast. Kuna need võivad tekitada tugevaid ja ebameeldivaid kõrvaltoimeid, eelistatakse neid sageli kasutada alates 6. eluaastast.
Lahusena on pakkuda ka ravimeid alates 2. eluaastast, aga kui ravimit vajab veel pisem laps, tuleb konsulteerida arstiga.
Episoodiliseks kasutamiseks on käsimüügis ka tabletid ja siirup, mis sisaldavad lisaks histamiinoblokaatorile ka turset alandavat komponenti. Need on mõeldud kasutamiseks alates 12. eluaastast. Kuna koos- ja kõrvaltoimeid on ravimil palju, soovitan enne ravimi kasutamist kindlasti konsulteerida arsti või apteekriga.
Käsimüügist leiab ka kuni kahe tunni jooksul pärast mesilase või herilase nõelamist hormooni sisaldavad tabletid, et vähendada esmast paikset ärritust. Siiski, kui varem on esinenud ulatuslik ärritus nõelamisele, ei pruugi tablettide efekt olla piisav.
Kreemide koostisosad
luubi all
Raviainetega sügeluse- ja põletikuvastased kreemid sobivad enamasti kasutamiseks alates 2. eluaastast, kuid vaid tervele nahale. Enne kasutamist tasub siiski konsulteerida arsti või apteekriga.
Samuti on suur hulk looduslikuma koostisega niisutavaid, katvaid, sügelust vähendavaid kreeme. Kreemid sisaldavad tihtipeale ka ravimtaimi ja pantenooli, mistõttu tasub eelnevalt nende sobivust kontrollida väiksemal nahapinnal. Allergikule võivad olla abiks näiteks kreem Bepanthen Anti-Exem, Ciccarelli SOS nahka kaitsev kreem ja putukahammustust leevendav pliiats, aaloegeelid, muud putukahammustustele mõeldud tooted, põletustele mõeldud Burnshieldi jahutav sprei teepuuõliga, päikeseallergia vastased tooted põletikuvastase lagritsaga, näiteks Eucerin Sun Allergy sari SPF 50ga ja Novaclear Atopis sari, kummeli, taruvaigu, saialillega kreemid, tervistav kreem-palsam Allergostop
Ciccarelli SOS nahka päästev kreem (25 ml) 7,73 €
Unadose NaCl lahus (5 ml x 30) 8,20 €
Quixx Acute Nasal Spray (100 ml) 11,59 €
Novaclear Atopis intensiivne kreem (100 ml) 9,56 €
Avène Xeracalm rahustav sügelusvastane kontsentraat (50 ml) 18,60 €
Ocuflash silmatilgad (10 ml) 5,74 €
Tervistav kreem palsam Allergostop (43 ml) 5,08 €
Bepanthen Anti Exem kreem (50 g) 14,31 €
Kummelisalv (20 g)
Terivx 8,09 €
Ciccarelli SOS putukahammustust leevendav pliiats (15 ml) 7,83 €
Babé aaloe 100% geel pumbaga (90 ml) 7,85 €
Toodete juures on Apotheka eapteegi hinnad.
Ühel ajal ei tohi kasutada samasse gruppi kuuluvat ravimit nii peale määritavana, silmatilkade, ninasprei ja tabletina.
„Räägitakse, et kes on korra kogenud podagrahoogu, see seda tõenäoliselt ei unusta,“ tõdeb Apotheka proviisor Annika Toobal . Kust selline äkiline põrguvalu tuleb ning kuidas seda taltsutada?
TEKST: SIGRID PAAVLE l FOTOD: ERAKOGU, ADOBE STOCK l ILLUSTRATSIOON: ADOBE STOCK
Podagrat peetakse üheks valusaimaks liigesehaiguseks. Haiguse nimi tuleneb kreekakeelsetest sõnadest podos (jalg) ja agra (tabamine). „Podagra on teatud tüüpi artriit, mis põhjustab äkilist ja tugevat liigesevalu enamasti just suurvarbapöialiigeses,“ sõnab Annika Toobal. „See võib kaduda
või ikka ja jälle tagasi tulla.“
Podagra tekke peamine riskitegur on uraatide (kusihappe soolad) sisalduse suurenemine veres ehk hüperurikeemia. Podagra areneb siiski välja vaid umbes veerandil hüperurikeemiaga inimestest.
Haigus tekib, kui kusihappe väljutamine neerude kaudu on häiritud ja kusihappe soolad (uraadid)
kogunevad verre nii, et need hakkavad ladestuma kristallidena inimese kudedesse, näiteks liigeseõõnde. „Need kristallid põhjustavad liigeses äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna,“ selgitab proviisor. Sageli on see haigus krooniline ja sel juhul korduvad tõveatakid kaks või enam korda aastas.
... NÄILISELT TÄIE TERVISE
JUURES tekib öösel või varahommikul suurvarba liigeses järsult äge valu, äärmine hellus, turse, kuumustunne. Põletikutunnused, nagu valu, turse ja punetus saavutavad maksimumi tavaliselt 6–24 tunni jooksul ja taanduvad üldiselt mõne päeva kuni mitme nädala jooksul, isegi kui neid ei ravita.
... LIIGESE LIIGUTAMISEL on tuikav või põletav valu.
... KUI PÕLETIKUST on haaratud lisaks mõni teine jala- või sõrmeliiges, võivad tekkida ka palavik ja külmavärinad ning üldine halb enesetunne.
Rohkem meeste häda
Podagrat esineb sagedamini meestel, kuna neil on organismis loomupäraselt rohkem kusihapet. Haigestutakse tavaliselt 40–50 aasta vanuselt. Riskitegurid on ka geneetiline eelsoodumus ja kaasuvad haigused. Naistel suureneb haigestumise risk menopausi tõttu, kui väheneb östrogeenide tase. „Naissuguhormoon östrogeen kaitseb naisi ning soodustab kusihappe väljutamist uriiniga,“ lisab Annika Toobal. Arenenud riikides esineb podagrat umbes 20%l meestest ja 3%l naistest.
Haiguse avaldumise taga võib olla ka krooniline neeruhaigus, osteoartriit või 2. tüüpi diabeet või teatud ravimite tarvitamine, näiteks uraaditaset veres mõjutavad ravimid, nagu diureetikumid või väikeses annuses atsetüülsalitsüülhape.
Valusa tõve tekkimist võivad soodustada ka rasvumine, ülesöömine või pikaajaline paastumine, suurte alkoholikoguste (eriti õlle, viski, džinni, viina ning rummi ja muude kangete alkohoolsete jookide) sage tarvitamine ning puriinirikka toiduga, näiteks liha ja mereandidega liialdamine. Kõigest eelnevast tulenev kõrge kolesteroolitase on samuti suur risk.
Podagra on haigus, mida on võimalik ennetada ja kontrolli all hoida elustiiliga ja toitumissoovitustest kinni pidades. Proviisor Annika Toobal rõhutab, et kuna kolmandik puriinidest saadakse toiduga, on podagra ärahoidmisel ja ohjeldamisel oluline roll puriinivaesel dieedil. „Puriinid on lämmastikku sisaldavad looduslikud orgaanilised ained, mille ainevahetuse lõppprodukt on kusihape,“ selgitab ta. „Lisaks on tähtis saavutada tervislik kehakaal ning vältima peaks nälgimist ja kiireid dieete.“
Kui ilmnevad podagrale viitavad sümptomid, tuleb esimesel võimalusel helistada perearstile. Tema teeb vajaliku haiguse diagnoosimiseks, määrab ägeda podagrahoo valuravi, annab dieedisoovitused ja kirjutab välja kusihappe taset alandava ravimi. Vajadusel suunab perearst edasi reumatoloogi vastuvõtule.
„Ilma ravita võivad podagraga
Kui kusihappe tase jääb kõrgeks, võivad haigushood korduda, mõjutades ja kahjustades liigeseid kogu kehas.
Krooniline podagra võib põhjustada ka podagrasõlmi – pisikesi valgeid tükke, mida nimetatakse toofusteks. Need tekivad naha alla, tavaliselt kõrvadele, sõrmedele või küünarnukkidele ning võivad olla valusad. Toofused avalduvad tavaliselt 5–10 aastat pärast haigestumist.
Kui kusihappe tase on väga kõrge, võivad tekkida neerukivid või neerukahjustus.
Kui korduvaid podagrahooge ja hüperurikeemiat ei ravita ning mõjutatavaid riskifaktoreid ei likvideerita, võib areneda krooniline deformeeriv liigesepõletik ehk liigeste moondumine.
inimesed kogeda sagedasi ägenemisi, liigesevalu ja liigesekahjustusi, mis võivad piirata liikuvust ja halvendada elukvaliteeti,“ sõnab proviisor.
Nõu võib küsida ka apteegist. Apteekrid oskavad soovitada podagrahoogu leevendavaid valuvaigisteid ning anda nõu dieedi ja elustiili muudatuste tegemiseks. Samuti mõõdetakse paljudes apteekides vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset ning analüüsitakse kehakoostist. „Mõõtmistulemuste põhjal oskab apteeker ka öelda, millal peaks kindlasti pöörduma kontrolliks arsti poole,“ lausub Annika. Hea uudis selle valuliku liigesehaiguse juures ongi see, et podagra algpõhjust ehk kõrget kusihappesisaldust veres on võimalik ära hoida ravimite ja ägenemise raviks mõeldud põletikuvastase raviga. Varajase ja asjakohase raviga on aga võimalik ära hoida liigesekahjustusi.
Proviisor Annika Toobal teab, et mõnel inimesel jääbki esimene podagrahoog ka viimaseks, teistel kujuneb aga krooniline liigesepõletik. Kellel kuidas läheb, on raske ennustada. Igatahes tasub näha vaeva, et teha oma elustiilis muudatusi, mis aitavad vältida järjekordset piinarikast hoogu.
„Elu tuleb nautida, kuid ühegi asjaga ei maksa liialdada,“ lausub vabakutseline kirjamees Üllar Priks (45), kes on olnud tõsiselt kimpus liha ja õlut armastavate meeste seas üsna levinud tõve podagraga. Tänu elustiili muutustele on mees suutnud selle piinava haiguse peaaegu seljatada.
Üllar ärkas üle kümne aasta tagasi ühel ööl põrguliku jalavalu pärast. Esimese hooga kargas talle pähe mõte, et on napsisena jalaluu murdnud. Ent kiire käik arsti juurde tõi selgituse – tema jalaliigesesse olid kuhjunud kusihappe kristallid ning põhjustanud tüüpilise podagrahoo. Muret sõpradega jagades ilmnes, et päris paljud on selle haigusega kursis.
Üllar sai teada, et haigust iseloomustabki järsk algus. Eriti öösel pärast rikkalikku õhtusööki, kui on söödud rammusaid lihatoite ja tarvitatud alkoholi või siis pärast külmetumist, füüsilist või vaimset ülepinget.
Toona ta kohe dieeti pidama ei hakanud. Elust peab rõõmu tundma – see on üks tema elupõhimõtteid ja podagra oli tema jaoks edaspidi teadlikult võetud risk. Nüüd on mees aga sama rahul tõigaga, et pärast seda, kui ta hakkas kõvasti kõndima ja kaotas kaalust 30 kilo, on ta podagrast peaaegu vaba.
„Saavutasin selle puhtalt tänu liikumisele ning mitu aastat ei tulnud haigus meeldegi,“ sõnab ta. Tõsi, hästi süüa ja vahel ka napsutada armastab Üllar ikka, sest ta pole enda sõnul dieedipidaja tüüp, kuid nüüd ta teab, et liialdada nende kahe asjaga ei maksa.
Hiljaaegu andis mehel üle mitme aasta podagra endast õrnalt märku pärast seda, kui ta sõi suures koguses heeringat. „Õnneks oli see selline väike ebamugav põletik, mitte suur atakk,“ tunneb ta kergendust.
Viimastel kordadel on Üllar haigusest jagu saanud ilma spetsiaalse ravita, kuid rohtusid päris ära ta visanud ka pole ning Eestist kaugemale reisides pistab need ikka igaks juhuks kotti. Mälestus põrguvalust püsib siiani veel elavalt meeles.
• Söö köögi- ja puuvilju, vähese rasvasisaldusega piimatooteid ja komplekssüsivesikuid, nagu täisteratooted ja rohelised oad.
• Väldi puriinirikkaid toiduaineid, näiteks liha, eriti elundiliha (nt maksa), puljongit, ulukiliha, mereande (kala ja karpe), alkoholi (veini, kangeid jooke ja õlut).
• Väldi rohkelt fruktoosi sisaldavaid mahlasid ja karastusjooke.
• Joo piisavalt, 6–8 klaasi vedelikku iga päev. Parim on vesi, kuid sobivad ka taimeteed ja apelsinimahl, mis sisaldab C-vitamiini.
• Ära joo ülemäära – üle kaheksa klaasi.
• Pea meeles, et kohvi, musta tee ja alkoholi joomine põhjustab vedelikupuudust.
Kodune ravi
• Anna liigesele puhkust.
• Turse ja valu vähendamiseks hoia jalga üleval, näiteks toeta lamades või istudes padjale.
• Tarvita valuvaigisteid.
• Aseta valulikule liigesele külmageelikott 15 minutiks
3–4 korda päevas, näiteks Dermaplast Active külmaplaaster (10 x 14 cm, 5 tk)
8,53 €
• Külma-kuumakott MedTherm (13 x 28 cm) 5,41 €
Üllar Priks teab, et elust tuleb mõnu tunda.
Apotheka apteegid pole pelgalt kohad, kus ravimeid ja muid apteegikaupu soetada.
Paljudes apteekides on võimalik mõõta ka tervisenäitajaid, saada vaktsiinisüsti ning muidki terviseteenuseid. Ootame kõiki apteeki oma tervisest rohkem teada saama!
Apteeker on ravimispetsialist, kes on saanud laiapõhjalise meditsiinihariduse. Lisaks ravimitele õpivad apteekrid ka inimese toimimist; võimalusi haigusi ennetada ja inimene terve hoida; samuti esmaabi ja teisi tervisega seotud õppeaineid. Seepärast on igati kohane neid apteekrite teadmisi iga päev ka apteegis rakendada.
Rollide ümberjagamine on maailma tervishoiu üks peamisi arengusuundi ja seetõttu liigub osa siiani vaid arsti pädevuses olnud tegevusi apteekritele. Püüame ka Eestis ajaga kaasas käia ning vajalikke terviseteenuseid mugavalt apteegis pakkuda.
Vererõhku kontrollima!
Peaaegu kõikides Apotheka apteekides on võimalik mõõta vererõhku. Kõrge vererõhk on tervisehäire, mida inimesed sageli ise ei taju, kuid ometi on see mitme tõsise haiguse riskitegur. Õigel ajal tuvastatud kõrge vererõhk aitab ennetada südame- ja veresoonkonna haigusi ja nende süvenemist.
Normaalne vererõhk on 130/80 mmHg.
Ühekordne normist kõrgem tulemus ei tähenda veel kõrgvererõhktõve ehk hüpertoonia esinemist, kui aga näit on kõrge juba pikema aja jooksul, tasub esmalt läbi mõelda, mida saaks muuta oma eluviisis. Mida sööd ja jood, kas suitsetad, tarvitad ülemääraselt alkoholi ning milline on sinu füüsiline aktiivsus. Kui vererõhu tase püsib kõrgel ka siis, kui oled rahulik ja lõdvestunud ning seda pidevalt, on aeg minna arsti juurde nõu saama.
Apteekrid soovitavad mõnel patsiendil ka raviminõustamise käigus vererõhk igaks juhuks üle kontrollida. Samuti pakutakse võimalust vererõhku mõõta inimestel, kes tulevad apteeki ja kaebavad halba enesetunnet. Kui apteegis selgub, et vererõhk on ootamatult palju üle normväärtuse ja inimene tunneb end väga halvasti, tuleb kiirelt tegutseda. On olnud juhtumeid, kus apteeker peab suisa kiirabi kutsuma.
Üsna sageli käivad apteegis vererõhku mõõtmas ka inimesed, kellel juba on diagnoositud kõrgvererõhktõbi ja välja kirjutatud ka ravimid. Apteekidel on tekkinud juba püsikliendid, kes oma ter-
TEKST: LY ROOTSLANE, Apotheka teenuste juht l FOTOD: APOTHEKA
vise eest hoolt kannavad ja regulaarselt vererõhku mõõtmas käivad. Seejuures on oluline ka patsiendi ravijärgimus ehk kas ta ikka kasutab ravimeid nii, nagu arst ette kirjutas. Kui apteeker märkab, et inimese püsiravimi kasutamises on kõrvalekaldeid, näiteks ei ole kroonilise haiguse ravimi retsepte välja ostetud; inimene ei oska kirjeldada, kas ja kuidas ta oma vererõhuravimeid kasutab, või selgub, et ta võtab neid vaid halva enesetunde korral, soovitavad apteekrid samuti vererõhunäit ära mõõta, et aru saada, kas haigus ikka püsib kontrolli all.
Verenäitajad luubi alla
Apteekides, kus on eraldatud ruum teenuste jaoks, saab määrata veresuhkru, kolesterooli ja verelipiidide ning hemoglobiini taset. Nende tervisenäitajate kõrvalekalded võivad viidata terviseprobleemidele. Näiteks kui diabeedipäevadel on Apotheka apteekides olnud võimalus määrata veresuhkru näitu tasuta, on alati selgunud mõni inimene, kel pole aimugi, et veresuhkru sisaldus tema veres on normväärtusest juba palju kõrgem.
Kergemate suhkurtõve vormide korral võivad haigustunnused puududa ja õigeaegne ravi võib jääda saamata. Veresuhkru taset on soovitatav aegajalt kontrollida kõikidel. Apteeker ei diagnoosi mõõtmistulemusest lähtuvalt haigust, küll aga saavad nad vajadusel jagada soovitusi tervislikumaks elustiiliks või suunata arsti vastuvõtule.
Veresuhkru, kolesterooli ja verelipiidide ning hemoglobiini taseme mõõtmi-
seks kasutatakse apteegis aparaate, kuhu sisse käib testiriba, millele kogutakse veretilgad. Verd võetakse kolmanda või neljanda sõrme külgpinnalt, kuhu tehakse lansetiga väike torge. Sõltuvalt analüüsist võib vaja minna üks või rohkem veretilka.
Kolesteroolist teadlikuks
Uudse teenusena saab alates selle aasta algusest mõõta mõnes Apotheka apteegis ühe mõõtmisega nii kolesterooli, LDL-i, HDL-i kui ka triglütseriidide taset ehk siis verelipiide, mille õige tasakaal organismis aitab säilitada head südame- ja veresoonkonna tervist. Miks on tähtis teada kolesterooli näitu?
Kui veres ringleb liiga palju kolesterooli, kahjustab see veresooni, põhjustades tõsiseid tagajärgi – insulti, infarkti, tromboose, isheemiat, jäsemete gangreeni jne.
LDL-i ehk madala tihedusega lipoproteiini tuntakse ka kui halba kolesterooli. Terve veresoon peaks seestpoolt olema puhas, elastne ja põletikuvaba. Kui LDL-kolesterooli ringleb organismis liiga palju ehk rohkem, kui rakud elutegevuseks vajavad, ladestub see veresoonte siseseintele, põhjustades ateroskleroosi.
HDL ehk kõrge tihedusega lipoproteiin toimib LDL-kolesteroolile vastupidiselt. Seetõttu peab seda tüüpi lipoproteiini ringlema organismis vastukaaluks LDL-kolesteroolile piisavalt palju. HDL-i piisavalt kõrge tase aitab vähendada LDL-i taset organismis ja hoida seeläbi veresoone siseseinad tervena.
Triglütseriidid on organismis energia allikaks ja toidurasvade transportijad. Triglütseriidide taseme tõusu põhjustab enamasti süsivesiku- ja rasvarikka toiduga liialdamine, kuid vahel võib see olla ka mõne kaasuva haiguse või teatud ravimite tarvitamise tagajärg.
Kergemate suhkurtõve vormide korral võivad haigustunnused puududa ja õigeaegne ravi võib jääda saamata.
Suurenenud triglütseriidide ja LDLkolesterooli sisaldus viitab kõrgenenud riskile haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse.
Kehast selgem pilt
Kevaditi suureneb huvi apteegis kehakoostist mõõta. Spetsiaalse kaaluga mõõtmisest saab inimene ülevaate kehas toimuvast ning analüüsi põhjal vajadusel korrigeerida nii oma toitumiskui ka liikumisharjumusi. Kehakoostise määramisel selguvad kehakaal, kehamassiindeks, keha rasvasisalduse protsent, skeletilihaste protsent, põhiainevahetuse kaloraaž ja vistseraalse (kõhuõõnes oleva) rasva sisaldus.
Mõõtmiseks astub patsient kaalule ja võtab kätte ekraanimooduli, hoides käsi sirgelt ees. Soovitatav on seda teha enne söömist või vähemalt kaks tundi pärast sööki.
Mõõtmine on vastunäidustatud rasedatele, elektriliste meditsiiniseadmete kasutajatele (nt südamestimulaator jm), vahetult pärast treeningut, pärast suure koguse vedeliku tarbimist ja muude probleemide korral, mis ei luba seda uuringut patsiendile teha.
Järjest rohkem inimesi pöördub apteeki ka jalgade tervisekontrolliks Jalgade tervisekontrolli käigus hinnatakse spetsiaalse masina abil survet jalalaba igale punktile, mille põhjal on näha, kas surve jalale on jaotatud ühtlaselt või on mõni piirkond rohkem koormatud. Uuritakse, kus jalaprobleemid esinevad, et neid õigel ajal ennetada või juba tekkinud kaebustele leevendust saada. Lisaks mõõdetakse ära jalgade täpne pikkus ja laius. Vajadusel selgitatakse välja, milliseid tugitaldu tuleks jalakoormuse parandamiseks ja ühtlustamiseks kasutada.
Vaktsineerimine on teenus, mida inimesed kõige enam apteekides kasutavad alates 2018. aastast. Alguses sai apteegis vaktsineerida projektipõhiselt ja vaid mõnel nädalal aastas. Nüüd on võimalik apteegis vaktsineerida püsivalt gripi, COVID-19 ja puukentsefaliidi vastu. Apteeker ise ei saa veel Eestis vaktsineerimist pakkuda, kuna seadused ja määrused ei luba, küll aga teevad apteegid selles
• Vajalik on end teenusele registreerida. Broneerida saab veebis www.apotheka.ee/teenused, telefoni teel numbril 614 6000 või ka kohapeal apteegis.
• Enamik apteegiteenuseid on tasulised. Teenused on soodsamad Apotheka kliendikaardi omanikele. Kõikide teenuste eest saab tasuda apteegis kohapeal.
• Tutvu teenusega seotud hoiatustega, mis on kirjas broneerimise lehel. Mõne teenuse puhul ei tohi eelnevalt süüa, nätsu närida vms.
vallas koostööd arstide ja õdedega.
Mõnes Apotheka apteegis on võimalik teha ka kasvajate geneetilise riski teste. Antegenesi innovaatilised vähiriske hindavad geenitestid võimaldavad anda personaliseeritud meditsiinilisi ja tervisekäitumise soovitusi vähktõve ennetamiseks ja selle võimaliku mõju vähendamiseks. Saadaval on nelja pahaloomulise kasvaja geneetilise eelsoodumuse testid: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja naha melanoom ning paketid meestele ja naistele, mis mõlemad sisaldavad kolme testi.
Soov suitsetamisest vabaneda
Tubakast loobumise nõustamise teenusele on oodatud kõik
tubakatoodete tarvitajad. Rohkem kui kolmveerand suitsetajatest soovib oma sõltuvusest vabaneda, kuid sageli see ei õnnestu. Uuringud on näidanud, et loobumine õnnestub kõige paremini, kui kasutada nõustaja abi.
Tubakast loobumise nõustamise käigus
• määratakse suitsetaja nikotiinisõltuvuse tase Fagerströmi testi abil;
• arutatakse, mis motiveerib patsienti tubakatoodete tarvitamisest loobuma;
• koostatakse patsiendi loobumisplaan ja jagatakse nõuandeid;
• vajadusel soovitatakse nikotiinasendusravi (NAR) käsimüügiravimitega või suunatakse patsient tubakast loobumise nõustamise kabinetti või perearsti juurde retseptiravimi määramiseks.
Loe lähemalt apteegiteenuste kohta veebilehelt www.apotheka.ee/teenused.
Vaktsineerimine on teenus, mida inimesed
kõige enam apteekides kasutavad alates 2018. aastast.
Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused.
Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.
Raekoja Apteek
Raekoja plats, Raekoda
Eedeni Keskuse Apteek
Kalda tee 1c
Lõunakeskuse Apteek
Ringtee 75
Tartu Kaubamaja Apteek
Riia 1
Tasku Apteek
Turu 2
Anne Selveri Apteek
Kalda tee 43
Maarjamõisa Apteek
Puusepa 8
Tallinn
Rocca al Mare Keskuse Apteek
Paldiski mnt 102
Kadaka Selveri Apteek
Kadaka tee 56a
Netiapteek (Järve Keskus)
Pärnu mnt 238
Apotheka Viru Keskuse Apteek
Viru väljak 4
Tallinna Linnaapteek Solaris Keskuses
Estonia pst 9
Läänemere Selveri Apteek
Läänemere tee 28
Kristiine Apteek
Endla 45
Viimsi
Viimsi Keskuse Apteek
Sõpruse tee 15, Haabneeme
Pärnu
Port Arturi Apteek
Lai 11
Kohtla-Järve
Vironia Keskuse Apteek
Järveküla tee 50
Harjumaa
Apotheka Viru Keskuse Apteek
Viru väljak 4, Tallinn
Rocca al Mare Keskuse Apteek
Paldiski mnt 102, Tallinn
Männiku Rimi Apteek
Männiku tee 100, Tallinn
Netiapteek (Järve Keskus)
Pärnu mnt 238, Tallinn
Saue Rimi Apteek
Keskuse 11, Saue
Tallinna Linnaapteek Solaris Keskuses
Estonia pst 9, Tallinn
Viimsi Keskuse Apteek
Sõpruse tee 15, Haabneeme
Ida-Virumaa
Astri Keskuse Apteek
Tallinna mnt 41, Narva
Pargi Keskuse Apteek***
Puru tee 1, Jõhvi, tel: 354 4004
Jõhvi Apteek***
Narva mnt 3, Jõhvi, tel: 335 6230
Tartumaa
Eedeni Keskuse Apteek
Kalda tee 1c
Lõunakeskuse Apteek
Ringtee 75
Tartu Kaubamaja Apteek
Riia 1
Tasku Apteek
Turu 2
Raekoja Apteek
Raekoja plats, Raekoda
Läänemaa
Haapsalu Kesklinna Apteek
Tallinna mnt 1, Haapsalu
Lääne-Virumaa
Põhjakeskuse Apteek
Tõrremäe küla, Rakvere vald
Põlvamaa
Põlva Apteek
Mäe tn 2a, Põlva
Pärnumaa
Port Arturi Apteek
Lai 11, Pärnu
Saaremaa
Auriga Keskuse Apteek
Tallinna 88, Kudjape alevik
Lisaks pakume tubakast loobumise nõustamise teenust Apotheka Viru Keskuse Apteegis Tallinnas, hind 30 €.
* Vererõhku saab mõõta enamikes Apotheka apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt.
** Gripivaktsineerimise võimalus saadaval hooaja lõpuni.
*** Pargi Keskuse Apteek ja Jõhvi Apteek – info ja broneerimine otse apteegis või www.digilugu.ee
Pakutavad teenused võivad apteegiti erineda.
Eestist kui digiriigist räägitakse palju. Seda fakti Eesti kohta teab enamik võõramaalasi. Tervishoiuski on digilahendused üha enam abiks ning on lootus, et juba lähitulevikus tuleb neid kasutusele ka apteekri ja patsiendi ning arsti ja apteekri suhtluses.
TEKST: LY ROOTSLANE, proviisor, Eesti Proviisorapteekide Liidu juht l ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK
Digiretsept võeti Eestis kasutusele enam kui 10 aastat tagasi ja see on siiani väga oluline verstapost apteegi digiteerimise ja innovatsiooni protsessis. Nüüdseks Eesti inimestele nii igapäevasena tunduv lahendus on nii mõnegi Euroopa riigi jaoks kättesaamatu. Raske on ette kujutada, et peaksime retsepti saamiseks minema arsti juurde, võtma talt allkirjastatud paberi, kandma seda käekotis kaasas ja esitama iga kord apteegis proviisorile allkirja dešifreerimiseks, et enda või lähedase ravimid kätte saada. Digiretsept on alus mitmele teisele innovaatilisele lahendusele, näiteks nõustamisele e-apteegis.
Mugav e-apteek
Eestis töötab viis e-apteeki. Apotheka e-apteek loodi kõige varem ja see on pakkunud inimestele teenust juba üle 10 aasta. Eesti e-apteekidest saab tellida nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid, samuti muid tervisetooteid.
Ravimite ostul on alati abiks ka apteeker, kes nõustab ja aitab ravimi valikul. Nõu saab ka siis, kui ravimit ei osteta ja seda kuni hilisõhtuni telefoni ja jutuakna kaudu. Apteegitoodete kättesaamine on tehtud lihtsaks – suuremates linnades saab toote kätte juba mõne tunniga, võimalik on kasutada uksest ukseni kullerteenust ja pakiautomaati saatmist. Tasuta saab tellimuse kätte, kui valida kättesaamiskohaks lähim apteek.
Koroonaepideemia suurendas e-apteegi teenuse populaarsust ning see mugav teenus on jätkuvalt oluliselt kohal ravimite kättesaadavuse suurendamisel. Tõeliselt mugav on sel moel tellida apteegikaubad ka oma lähedastele, suunates need otse saajale lähimasse kättesaamise kohta – emalt pojale või pojalt emale. Lähemaid kasutusjuhiseid leiab Apotheka e-apteegi teenuste kohta veebilehel apotheka.ee
Rakendused ja digiravimid
Apteekides on müügil seadmed, millel on liidesed nutiseadmetega. Näiteks vererõhumõõtjad,
mis saadavad tulemused otse telefoni. Apteekrid on juba päris osavad ja oskavad enamasti seadme ja telefoni omavahel suhtlema panna. See on kindlasti tulevikuteema, sest patsiendikeskseid rakendusi tuleb järjest juurde. Küllap juba varsti liigub vererõhunäit sõltuvalt inimese valikutest elektroonselt edasi ka otse perearstile või lähedastele ning miks mitte ka otse terviselukku.
Siit järgmine samm ongi digiravimid. Aasta 2022 alguses asutati Eesti Digiravimi Tootjate Liit DTx Estonia, mis koondab kodumaiseid tervisetehnoloogiaettevõtteid. Liidu liikmete sõnul
pole Eestis kunagi olnud tugevat traditsioonilist ravimitööstust, kuid arvestades meie IT-sektori suutlikkust, tervishoiusektori andmepõhisust ning teisigi eeliseid, on suur võimalus digiravimitööstuse sünniks just Eestis. Digiravimite all mõeldakse kliiniliselt testitud tarkvararakendusi haiguste ennetamiseks, jälgimiseks või raviks. Eestis on välja töötatud või väljatöötamisel nahatervise digitaalne tööriistapank Dermtest, digitaalne peavalukliinik Migrevention ja laste vaimse tervise ennetustegevusse panustav Triumf Health. Mitmes riigis saavad arstid selliseid digiravimeid juba ka välja kirjutada. Eestis me veel nii kaugel ei ole, kuid koostamisel on hindamisraamistikud, mis võimaldaksid selliseid ravimeid kasutusele võtta.
Eraldi valdkond on teenused, mida saab pakkuda tehnoloogia abil. COVID-19 muutis tublisti nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide suhtumist kontaktivabasse vastuvõttu ja nõustamisse.
Eesti tervishoius räägitakse viimasel ajal palju e-konsultatsioonidest ja kaugteenustest. Mida need endast täpsemalt kujutavad ja kes neid saavad kasutada?
Kaugteenus on tervishoiuteenuse pakkumine distantsilt turvalise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil. Selle alla kuulub meditsiinilise informatsiooni edastamine teksti, heli, video või muul kujul, et ennetada, diagnoosida, ravida ja monitoorida haigusi. Selle mõiste alla mahuvad väga erinevad teenused, mis toimivad kas otseselt inimesega suheldes või talle sõnumeid saates, samuti veebi juhendeid üles pannes. Kaugteenused on näiteks vastuvõtuaja broneerimine; SMS-i teel saadetavad meeldetuletused; veebilehed, kust saab vaadata tervisega seotud õppefilme või juhendmaterjale.
Kõige sagedamini mõistetakse tervishoiu kaugteenusena aga siiski vastuvõttu, kus arst, õde või mõni teine tervishoiuspetsialist suhtleb oma töökohalt patsiendiga, kes asub mujal. Eestis kasutatakse nii telefoni- kui ka videovastuvõtte, kus meditsiinitöötaja suhtleb inimesega kas helistades või videokaamera abil. Lisaks
saab vastuvõttu korraldada ka veebivestlusena. Sellise sünkroonse kaugteenuse korral on oluline patsiendi tuvastamine ja otsesuhtlus, võimalus esitada küsimusi ja pidada dialoogi. Näiteks tubakast loobumise teenuse korral on mõistlik teha esimene kohtumine inimesega silmast silma, kuid edaspidi nõustada ja jälgida arengut ka video või telefoni teel. Inimesega toimub 4–6 kohtumist, milleks iga kord pole oluline füüsiliselt kokku saada.
Distantsilt saab teha ka teraapiaid, näiteks kaugfüsiloogiat, -logopeedidat aga ka tegevusteraapiat. Samuti on võimalik arstil ja õel distantsilt jälgida inimese tervisenäitajaid.
Pere- ja eriarsti koostöö
Arstid on kokku leppinud võimalustes, kuidas omavahel turvaliselt suhelda. E-konsultatsioon on perearsti võimalus tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega, et täpsustada oma patsiendi diagnoosi ja määrata ravi. E-konsultatsioon parandab kindlasti perearstilt eriarstile liikuva info kvaliteeti, sest kogu info on kenasti dokumenteeritud. Eriarstiga konsulteerib perearst elektroonselt ning kogu ravi toimub perearsti koordineerimisel. Lisaks säästab see patsientide aega, sest enam ei pea inimene alati ise eriarsti poole pöörduma ja vaba vastuvõtuaega ootama. Kui aga eriarst otsustab e-konsultatsiooni käigus, et patsient vajab siiski eriarsti abi või lisauuringuid, on konsulteerinud raviasutusel võimalik patsient vastuvõtule kutsuda. Sisuliselt tähendab see e-kirjade vahetamist, aga liikuva info turvalisus on tagatud tervise infosüsteemi abil.
Tõhus ja mugav raviteekond Arutusel on olnud e-konsultatsioonid arsti ja apteekri vahel, et vahetada infot mõne konkreetse ravimi või patsiendi raviskeemi hindamise teemal. Konkreetseid lahendusi veel välja pakutud ei ole, sest apteeker tervise infosüsteemi ei pääse, kuid on lootust, et need peagi leitakse.
Ka iseravimisel, terviseedendusel ja haiguste ennetusel on digilahendustel järjest suurem tähtsus. Küsimustikud patsientidele, tervisenäitajate jälgimine ja videoõpe aitavad inimestel ise oma tervise eest hoolitseda, seda ka juba diagnoositud haiguse korral.
Elektrooniline andmevahetus, digitaalsed suhtluskanalid ja tehnoloogilised seadmed on tervishoius üha sagedamini kasutusel. Need muudavad raviteekonna patsiendile mugavamaks ning tagavad selle, et tervishoiutöötajad saavad tõhusamalt nõustada ja abistada.
Raha, õigemini küll selle nappus ning erinevad arusaamad selle kasutamisest, paneb proovile tihtipeale ka suhted, olgu siis pere, sõprade või partneritega. Kuidas ilma liigsete emotsioonideta rahaasjad selgeks rääkida ja probleeme ära hoida?
TEKST: SIGRID PAAVLE
FOTOD: ADOBE STOCK, ERAKOGU, UNSPLASH
Suhete sasipuntrad saavad alati alguse sellest, et inimesed ei suuda või ei julge oma tunnetest rääkida. Nii on see ka rahaprobleemide korral. Kogemusnõustaja Reili Kang nendib, et sellistel puhkudel, kui inimene hoiab oma mõtteid ja tundeid endale, ei saa teised teda ka hästi mõista.
Üks lihtsamaid näiteid kodus pingete tekkimisest on see, kui mees teenib tööl käies rohkem kui naine. Omavahelises vestluses tunnistab naine, et ta on pärast tööpäevi väsinud ja palub abi kodutöödes ning lastega tegelemisel. Mees on jällegi veendunud, et teenib enamuse rahast ja tema on oma panuse nii perekonna toimimisse andnud.
„Kui sellises olukorras kompromissile ei jõuta, hakkab lumepall
veerema ja tekivadki igasugused tülid. Kogu elust saab üks tõeline segapundar,“ nendib Reili.
Selliseid olukordi on aga võimalik ennetada. Teiseteisega suhtlemine ja kaaslase kuulamine on seejuures olulisemad märksõnad. Kui tekib tunne, et ise enam hakkama ei saa, võib paluda abi mõnelt spetsialistilt, näiteks psühholoogilt või kogemusnõustajalt. „Kui jagad oma muret mõne kõrvalseisjaga, on tekkinud olukorda ka iseendal parem mõista,“ lausub ta.
Aruta läbi, lepi kokku
Jurist Keit Kukk õigusteenuste firmast Legal Room soovitab samuti püüda rahaprobleeme suhetes, eriti sõpradevahelistes tehingutes ennetada ning jagab selleks nõuandeid ka veebilehel legalroom.ee. „Juristi
poole pöördutakse abiga enamasti siis, kui suhted on juba sassi läinud ning tarvis on võimalikult valutult konflikt lahendada,“ nendib ta. Aga kuidas?
Keit Kukk toob välja viis olulist punkti.
1)Võta piisavalt aega. Kui silme ees on ammu ihaldatud unistus, on inimlik soov sõlmida võimalikult ruttu ka lepingud. Enne murranguliste sammude astumist tasub täpselt läbi mõelda, millele jah-sõna antakse. „Mul püsivad siiani eredalt meeles minu esimese tööandja sõnad: enne lepingu sõlmimist tasub kaks korda järele mõelda, kuna halvast kokkuleppest välja pääseda võib olla mitu korda keerulisem kui heast tehingust saadav kasu,“ toob ta näite.
2)Ära karda ebamugavaid teemasid läbi arutada, sest sageli probleemid ajaga ei kao, vaid pigem võimenduvad. Selle punkti vastu eksitakse eriti siis, kui tulevased koostööpartnerid on omavahel ka head sõbrad. Kirjaliku lepingu sõlmimist ja rahaküsimuste läbiarutamist ei peeta vajalikuks või peetakse seda lausa halvaks tooniks. Samas võiks kirjalikku lepingusse suhtuda kui heasse võimalusse, mis aitab läbi mõelda koostöö toimimise põhilised süsteemid ning valada ideed praktilisemasse vormi. Teiseks võivad ajapikku inimeste huvid ja tulevikunägemused muutuda, kirjalik leping pakub selliseks puhuks selgeid raame, millele toetuda. 3)Sõlmi lepingud kirjalikult, eriti raha puudutavad kokkulepped. Kuigi seaduse mõistes on ka suuline kokkulepe leping, ei taga see kirjaliku lepinguga kaasas käivat kindlust – suulisi kokkuleppeid on lihtsalt keeruline tagantjärele tõestada. Kui oled sõlminud kokkuleppe suuliselt, on mõistlik saata teisele poolele e-kiri, kus võtad kokku leppe sisu ning palud seda teisel poolel e-posti teel kinnitada. Selline tegutsemine tagab, et pooled on kokkuleppest ühtmoodi aru saanud. Kui koostöö ei peaks sujuma ning tekivad vaidlused, on võimalik sellist kirjavahetust kasutada tõendina ka kohtumenetluses. Ettevaatuse mõttes tasub alati oma kirjad, märkmed
ja muud koostööd ettevalmistavad dokumendid alles hoida.
Loe alati kõik dokumendid läbi. Juriidiline keel ei ole kahtlemata kergete killast. Pikad lohisevad laused ja tundmatud terminid on keerukad ja tüütud. Kuid ära kunagi kirjuta alla dokumendile, mille sisust sa täielikult aru ei saa. Sulle esitatud dokumendid on tõenäoliselt juristi koostatud ning võivad olla mõeldud kaitsma eelkõige koostööpartneri huvisid.
4)
„Lapse sünniga kasvavad pere kulud ning siis on eriti oluline tulevane kulutuste jaotus läbi arutada,“ lausub Eesti suurima rahatarkuse Facebooki grupi Kogumispäeviku eestvedaja ja lapsevanem Kati Voomets.
5)
Kui millestki aru ei saa, küsi abi. Näiteks, kui dokumendis on termin, mille tähendust sa ei tea, küsi nõu kelleltki, kes teab. Seejuures ära varja oma nõustaja ega juristi eest ühtegi asjaolu, ainult nii on võimalik sind kõige tõhusamalt aidata.
Ta soovitab vältida olukordi, kus suuremad tulevikuga seotud kulutused, nagu näiteks auto ost, investeeringud, kodulaenumaksed teeb ainult üks vanem, samal ajal kui teine ostab söögi, riided ja laste asjad. „Ebameeldiva lahkumineku korral võib juhtuda, et lapsevanemal, kes on katnud pere igapäevaseid kulutusi, on raske tõestada oma rahalist panust pere eelarvesse ning tal puudub õigus teise poole soetatud varale,“ toob ta selgituseks.
Kati soovitab kulutused jagada võrdselt – see aitab mõlemal poolel ka paremini mõista, millele kui palju kulub. Selline arusaam ennetab ka pingeid. „Osale meestest võib olla üllatus, kui kallid on beebiasjad. Olen kuulnud ka oma tutvusringkonnast, kuidas värsked lapsevanemad on üllatunud, et laste kummikud maksavad 30 eurot ja kombinesoon 100 eurot,“ toob ta näiteks.
Enne murranguliste sammude astumist tasub täpselt läbi mõelda, millele jah-sõna antakse.
Nõu annab Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Loo toidukulude jaoks oma konto. Toit on paljudele praeguse hinnatõusu juures üks suuremaid kuluallikaid. Kulude kontrollimiseks kanna iga kuu alguses söögikontole konkreetne summa ja püüa sellega toime tulla. Kui kuu alguses on kulud suuremad, tuleb kuu lõpus kokku hoida. Kindlasti aitab kulusid kokku hoida toidu tellimine e-poest, vältides nii emotsioonioste.
Investeeri toidupoes säästetud raha. Rahakogumise saab endale mängulisemaks teha ka toidupoes kampaaniate ja soodustuste ajal säästetud summade investeerimisega. Pika perioodi peale koguneb nii päris arvestatav summa.
Vali, mida jälgid sotsiaalmeedias. Igapäevaseid reklaame on raske vältida, kuid tarbimisele suunavate lehekülgede või mõjuisikute jälgimist on võimalik ise reguleerida – infovoo mõju tarbimiskäitumisele ei maksa alahinnata.
Võta kasutusele 2.80 trikk. Väljakutsetega liitumine innustab raha koguma. Näiteks pannes iga päev kõrvale 2.80 eurot, on aasta lõpuks säästetud 1000 eurot.
Sea säästud esimeseks. Inimlik on säästuhoiusele kanda raha kuu lõpus. Hoopis tõhusam on kogumine aga siis, kui kannad selle hoiusele kohe pärast palga laekumist. Eriti hea on, kui säästmisel on eesmärk, sest siis on lihtsam raha säästukontol hoida.
Automatiseeri säästmine. Nagu arvete maksmisel, saad ka igakuiste säästude kandmisel kindlale kontole kasutada püsimaksekorraldust. Siis on säästmine kui loodusjõud, mille vastu ei saa.
Ole järjepidev. Tõhusaim nipp rahaasjade kontrolli all hoidmiseks on oma tulude ja kulude järjepidev kirjapanemine, analüüsimine ning tulevikukulutuste planeerimine. Mida detailsemalt oma kulutusi jälgid, seda parema ülevaate saad ka võimalikest kokkuhoiukohtadest.
Kui pidevalt on tunne, et raha ei jagu ning see tekitab pingeid, tuleks kulud-tulud paberile kirja panna ja astuda rahaasjade korrastamiseks järgmised sammud.
1)VÄHENDA TARBIMIST.
Vaata kuu kaupa üle oma kulud ja mõtle, mida saaksid vähendada. Kas sa tegelikult tead, millised kulud sisalduvad näiteks sinu koduinterneti ja televisiooni teenuste arves ning kas sa päriselt neid teenuseid ka kasutad?
Hea nipp on aeg-ajalt küsida konkureerivaid pakkumisi teistelt teenusepakkujatelt.
2)KAALU KA, KUIDAS SAAKSID TOIDULT KOKKU HOIDA.
Hambad ristis ja end piitsutades ei pea seda tegema, kuid sea endale näiteks väljakutseid, mil viisil on võimalik toidule vähem kulutada ning ise süüa teha. Poolfabrikaatide vähendamisest ja söögikordade planeerimisest on kindlasti kasu.
3)SUURENDA SISSETULEKUID.
Lisatöö leidmise ja palgakõrgenduse küsimise kõrval on näiteks võimalik ka müüa maha asjad, mida sa enam ise ei vaja. Samuti mõtle läbi oma oskused, mida ehk õnnestub rakendada rahakotile sobival moel. Tee endale enne raha teenimist selgeks, millele selle kulutad.
Allikas: Eesti Võlanõustajate Liit
Pere eelarvel saad mugavalt silma peal hoida mitme äpiga. Sellised on näiteks Monefy, Wallet, HomeBudget, Wally, You Need A Budget või GoodBudget. Ka Swedbankil on olemas lahendus nimega „Minu eelarve“.
Sobib igasuguste armide ravimiseks, takistab uute armide teket ja ravib vanu
Sobib täiskasvanutele ja vähemalt aastastele lastele.
Mõistlik tarbimine ja austav suhtumine loodusesse pole mööduv trend, vaid vajadus muutuda igaühe südameasjaks. Ka lemmikud jätavad keskkonda oma jalajälje. Kuidas nende omanikud saaksid loodust hoida ja säästlikumalt tegutseda?
TEKST: LOOMAARST JULIJA ABRAM
FOTOD: ADOBE STOCK, PILLE SAAR
Teadlik loomaomanik on lemmiku toidu tootja suhtes valiv – toit peab olema loomale sobilik ja kvaliteetne. Ent üha rohkem loomaomanikke mõtleb ka sellele, kas tootja toodab loodust hoidvalt. Nii otsivad teadlikud loomaomanikud pakenditelt märgiseid, nagu „orgaaniline“, „naturaalne“, „looduslik“, „värske“, kuid need terminid iseloomustavad vaid toorainet ega peegelda kuidagi loodussäästlikkust.
Keskkonnateadlikud tootjad eelistavad oma toodetes kohalikku toorainet, kontrollivad tooraine kestlikku valmistamist, vähendavad liigsete pakendite kasutamist ja pakivad oma kauba töödeldavatesse või taaskasutatavatesse pakenditesse.
Tühi lemmiklooma toidupakend (kuivtoidupakendid, einekotikesed, konservipurgid) tuleks loputada ja visata pakendipürgi hulka. Tähtis on, et pakendikonteinerisse visatud prügi ei määriks oma sise- või välispinnaga teisi pakendeid. Seepärast on mõistlik kuivtoidupakendid enne äraviskamist kokku voltida.
Kui kuivtoidupakendisse on alles jäänud toitu, tuleb see käidelda eraldi kas komposti või olmeprügina ja pakend eraldi.
Ideaalis peaks eemaldama metallpakenditelt ka sildid ja viima metallpurgid metallikogumise punkti või olla loominguline ja kasutada neid näiteks lillepottideks.
Prügi sorteerimine eeldab läbimõtlemist ja teadlikku lähenemist. See on aga meie tulevik.
Mõõdukalt tarbides ei teki liigseid pakendeid. Avatud toidukoti sisu peaks lemmik ära tarvitama 4–6 nädala jooksul. Toidu kogus sõltub looma keha seisukorrast, kaalust, tervisest, keskkonnast ja aktiivsusest. Enamasti pakendavad tootjad ühte pakki koguse, mille loom sööb ära 1–6 nädala jooksul. Et looma toit oleks alati värske ja täisväärtuslik, arvesta toitu ostes looma vajadustega.
NÄITEKS keskmist kasvu kassile
jätkub
• 400 g toidupakist umbes nädalaks;
• 1,5 kg toidupakist 4–6 nädalaks;
• 3 kg toidupakist umbes kaheks kuuks;
• 5–10 kg toidupakk sobib koju, kus on vähemalt kolm sarnaste vajadustega kassi.
Koerte kuivtoidu pakkide suurused jäävad vahemikku 700 grammist kuni 14 kiloni. Pakenditel on kirjas ka juhised, mille põhjal arvestada, kui suurt toidupakki oma lemmikule osta. Toit, mida lemmik päeva jooksul ära ei söönud, tuleks ära visata ja kaaluda järgmisel toidukorral uus sobiv kogus.
Andes lemmikule õige koguse toitu, säästad toitu, raha ja hoiad ära lemmiku liigse kehakaalu tekke. Euroopa eri piirkondades on 20–50% lemmikutest ülekaalulised, mis seab ohtu looma tervise.
jõudlust nõudvaks töövõi õppeperioodiks.
Toidu kokkupuude õhuga mõjutab toidu kvaliteeti. Mida rasvasem on toit, seda kiiremini see õhu käes rääsub. Rääsunud õli rikub toidu head mekki ja lõhna.
Mõnikord püüavad loomaomanikud raha säästa ja ostavad oma pisemale koerale (alla 10 kg) suurema, 10–14-kilose toidukoti, millel on soodsam kilohind.
Sageli lõpeb see sellega, et lemmik keeldub toidukoti lõpuosa söömast, sest toit on avatud pakendis seistes ära lahtunud. Seetõttu on omanik sunnitud toidu ära viskama ja ostma ikkagi uue toidukoti.
Toidu paremaks säilitamiseks tasub seda hoida originaalpakendis. Kui oled loomale toidukorra välja kaalunud, suru pakendist liigne õhk välja ja sulge pakend õhukindlalt. Toidukoti võib tõsta ka eraldi säilitustünni, et kaitsta seda veelgi tõhusamalt õhu eest.
Täiuslik koostis ajutegevuse ja närvisüsteemi toetamiseks:
■ L-glütsiin
■ B1, B2, B5, B6, B12
■ Foolhape
■ Tsink
■ Seleen
■ Vitamiin D3
■ Vitamiin E
■ Vitamiin C
1 tablett päevas. Pakendis 30 tabletti Toidulisand.
Turustaja: AS Paira, info@paira.ee. Saadaval apteekides.
Rõhudes loomaomaniku mugavusele, lubavad mõned kassiliivatootjad lasta liiva WC-potist alla. Jäätmekäitluse ja äravoolutorude seisukohast on see aga halb mõte.
Tõsi, vähese liivaga kaetud kaka võib küll klosetipotist alla lasta, kuid kõik muu tuleks koguda eraldi kilekotti ja visata segaolmejäätmete hulka. Isegi kergesti lagunev WC-paber suudab mõnel juhul ummistuse tekitada, mis siis veel liivast rääkida.
Koera kaka tuleb maast alati ära korjata, isegi varjulisematest kohtadest, sest selle kaudu levivad parasiidid. Parasiitnakkuste osakaal kõigist nakkustest on Eesti koerte hulgas isegi 80%. Kakajunnid tuleb visata olmeprügi hulka või lasta WC-potist alla.
Väljaheite üleskorjamine hoiab keskkonda puhtamana ja pidurdab koerte taasnakkumist. Kui õnnestuks vähendada uusi nakatumisi, poleks vaja ka nii sageli (minimaalselt üks kord kvartalis) oma lemmikule ussirohtu manustada. Kas inimene peaks ise kartma parasiite? Tsiteerin siin parasitoloog Liina Laaneoja: „Kui omanik peaks kogemata libisema ja värske koera kaka sisse kukkuma, ei juhtu temaga parasitaarses plaanis veel midagi. Aga kui see väljaheide on 2–14 päeva vabas looduses, hakkavad parasiidid seal arenema ja vaatama-kaaluma uusi vallutusalasid.“
Paratamatult nuusivad teised loomad väljaheiteid ja seda ümbritsevat ala. Mõni koer võib isegi enda või teiste loomade väljaheidet süüa (koprofaagia) ja nakatuda selle tagajärjel parasiitidega. Seetõttu ei tohi koera kakajunne visata ka kompostihunnikusse, sest parasiidi munad on väga vastupidavad. Kasutades seda komposti paari aasta pärast aiamaal, võib see nakkus levida vabalt pesemata köögiviljade kaudu inimestele. Seetõttu tuleb ka oma peenramaa köögiviljad enne tarvitamist ära pesta.
Parasiitide leviku vähendamiseks tasub koduaia liivakastid kinni katta, kui lapsed seal parasjagu ei mängi, sest vabapidamisel ja koduta kassidele meeldib neist endale mõnusalt ruumikas käimla kujundada.
Pikakarvalisi lemmikuid tuleb korrapäraselt kammida ja mõnda ka pügada.
Lemmikute paksu aluskarva, mida saab eriti rohkelt kevadel välja kammida, võib viia vabasse loodusesse. Näiteks asetada põõsaste-puude peale või lilledele mõeldud amplikorvi, kust linnukesed ja pisikesed loomad saavad selle hõlpsalt kätte, et kasutada seda oma pesa vooderdamiseks. Julgemad linnukesed ei häbene seda hinnalist kraami isegi rahulikuma koera keha küljest katkuda.
Pealis- ja pügatud karv pesa vooderduseks hästi ei sobi ning tuleks visata olmeprügi hulka.
Kraasitud koerakarvu kasutavad osavad käsitöömeistrid ka lõngamaterjalina, millest valmivad soojad sokid-kindad-mütsid.
Mõni tootja võtab enda toodetud kulunud või katkised mänguasjad tagasi, et neid töödelda. Terveid mänguasju, pesasid, trakse ja muid hooldusvahendeid võib pakkuda ka varjupaikadele või sotsiaalmeedias teisele ringile. Kõike, mis pole enam moes või paras, pole vaja visata prügi hulka, sest leidub ka muid lahendusi.
Keskkonnasäästlik ringmajandus on ülioluline meie tulevikule ning selleks peab iga inimene teadlikult tegutsema ning tihtipeale ületama ka ebamugavusi. Ent see on seda väärt!
Lemmikute paksu aluskarva, mida saab eriti rohkelt kevadel välja kammida, võib viia vabasse loodusesse.
Natuke veel ja kauaoodatud suur soe on käes. Loodus tärkab ja elavneb ning aktiivseks muutuvad ka parasiidid. Edukalt talvitunud puukide ja kirpude jaoks on käes väga hea aeg – nende toidulaud muutub rikkalikumaks. Kui talvel pidid puugid metsas leppima näiteks metskitsede peal toitumisega, siis kevade saabumisega pakuvad looduses koos oma lemmikloomadega liikuvad inimesed meeldivat vaheldust. Kuna puugid vajavad elutegevuseks ja paljunemiseks verd, siis seda nad looduses liikuvatelt inimestelt ja loomadelt ka saavad. Piisav toit aga viib puukide aktiivsuse ja arvukuse suurenemiseni.
Metsas, niidul ja heinamaal elav puuk teeb oma arengus läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra verest ja tal ei ole vahet, kelle verd imeda - olgu selleks siis kas näriline, lind, metsloom, lemmikloom või inimene. Oma ohvri tuvastab puuk lihtsalt ning haagib ennast mööduva looma või inimese külge. Mõnda ega liigub ta oma uue peremehe kehal ja asub siis sobival kohal verd imema. Kui tema toidukord sisaldab verega ülekantavat patogeeni, kannab puuk selle järgmisel toitumisel juba uuele peremehele (inimesele või loomale) üle.
Lemmikloomadele ohtlikud puuksiirutatud haigused on borrelioos ja anaplasmoos ning peamiselt reisidelt kaasa toodav erlihhioos ja babesioos. Kuna inimesed ja lemmikloomad elavad lähikontaktis ning puugid liiguvad vabalt loomadelt inimestele ja vastupidi, vajavad puuksiirutatud haiguste eest kaitset nii loomad kui inimesed. Päris kindlalt ei saa ennast tunda ka tubased lemmikloomad, ega täiesti tubased inimesed. Kui õues käivatel lemmikloomadel on puugitõrje tegemata, toovad nad elusad puugid tuppa, kus need
leiavad omale uue peremehe – inimese või looma. Seega tuleb kevadest sügiseni kasutada oma lemmikloomadel puugitõrjevahendeid ning kui talv on soe ja lumevaba, tuleb puugitõrjet teha aastaringselt. Eelistada võiks selliseid puugitõrjevahendeid, mis on puuke peletava ja toitumisvastase toimega ning ei lase puukidel looma nahale kinnituda ja verd imeda. Puuke peletav toime ei tähenda seda, et puugid peletatakse kuhugi eemale kellegi teise peale, kus nad saaksid oma röövretke jätkata, vaid et puugid ei saa looma verd imeda ning kukuvad hoopis looma pealt maha ja surevad ära.
Ka kirbud vajavad paljunemiseks verd. Nende elu on talvel tunduvalt lihtsam kui puukidel, kuna kirbud suudavad edukalt hakkama saada ka siseruumides. Sageli märkavadki inimesed kirbuprobleemi just sügis-talvisel perioodil, kui kirbud toiduotsingutel pigem tubastes tingimustes tegutsevad. Kirpude rünnaku alla sattumine on kahjuks väga lihtne. Selleks ei pea isegi mitte lemmiklooma omama. Kirbu võib inimene üles korjata kõikjalt. Ja kui see juhtub, on tegu väga tüütu probleemiga. Kirbuhammustused on valusad ja sügelevad ning paranevad pikka aega. Lisaks võivad kirbud levitada paelussi, kuna on Dipylidium caninum´i vaheperemeesteks. Kirpudest lahtisaamiseks on olemas efektiivsed tõrjevahendid. Pindadel kasutamiseks on soovitav valida pikatoimelised vahendid, et õnnestuks kirbuprobleemi pikka aega vältida. Loomade jaoks kasutatavate preparaatide osas tuleks pidada nõu loomaarsti või apteekriga.
Mõistlik on oma lemmikloomadele teha regulaarselt nii välis- kui siseparasiiditõrjet, kuna parasiidid on väga levinud ja paljud neist ka inimestele ohtlikud.
Oled oodanud pikalt seda hetke, et end paksudest vammustest välja kaevata, kuid oh häda – peegelpildilt vaatab vastu kahvatu, pisut sinaka supikananaha karva tegelane. On aeg koorida selle alt välja rõõmus ja roosakas jume!
Pikk talv, läbipõetud viirused, pingeline elutempo ja napp ööuni räsivad nahka, muutes selle tuhmiks ja elutuks. Külmakraadide taandudes nahapunetus ja kiskuv tunne küll leebuvad, kuid kevadõhk võib olla siiski veel kuiv ja väljas lendlev õhusaaste ja õietolm ärritada nahka, silmi ja hingamisteid. „Just pärast talve tundub nahk väsinum ja nahatoon hallikas,“ nendib kosmeetik Kaia Roos Kuidas sellist nahka taas särama panna?
Kuna nahk on inimkeha suurim organ, mõjutab teda kõik, mis kehas emotsionaalselt ja füüsiliselt toimub. Seetõttu soovitab kosmeetik turgutada nahka ennekõike seespidiselt tervisliku ja tasakaalustatud toidu ning puhta veega. „Puu- ja köögiviljad annavad kehale palju vajalikke vitamiine ja mineraalaineid ning aitavad kaasa soolestiku talitlusele,“ sõnab Kaia Roos.
Rõõm iluvitamiinid biotiiniga tbl (60 tk) 18,38 €
ilu kummikommid (60 tk) 20,45 €
Värskes õhus liikumine ja trennitegemine paneb naha tervisest pakatama.
Aktiivne liikumine tõstab kehatemperatuuri, mis tõhustab ainevahetust ja verevarustust. Selle mõjul jõuab rakkudesse rohkem toitaineid, mis aitavad parandada naha tekstuuri.
Kui liigutamise ajal hakkavad higinäärmed tööle ja nahapoorid laienevad, viib higi nahapooridest välja mustuse, rasu ja laguained. Hea sisse, halb välja – lihtne, eks!
„Varakevadisi ilurituaale võiks alustada naha koorimisest,“ soovitab Kaia Roos. Koorimine värskendab ja soodustab naha uuenemist, puhastab sügavuti ja eemaldab liigse kuiva rakukihi. Nii muutub nahk pehmemaks, elast semaks ja säravamaks. See loob hea pinnase ka teiste nahatoodete imendumiseks ning väikesed kort sukesed naha pinnal taanduvad.
Normaalset nahka võib koo rida korra nädalas, kuivale nahale piisab ühest korrast kuus. Rasust nahka võib koorida kord või kaks nädalas. Ka tundlik nahk vajab koorimist, tuleb vaid valida sobiv koorija. Õrna ja pehme toimega on Roosi sõnul ensüümidega koorijad, mis ei tekita nahale mikrovigastusi.
Babé mitsellaarnäopesugeel, rahustav (240 ml) 16,13 €
Bioderma Sensibo H2O mitsellaarvesi tundlikule nahale (500 ml) 22,36 €
BioNike näokoorija ensüümidega (75 ml) 14,14 €
Kuigi dekoratiivkosmeetika päästab alati, kui on vaja hea välja näha, tuleks eeskätt panustada nahahooldusele, et ka hommikul ärgates paistaks peeglist vastu värske ilme. Üks särava naha saladus on regulaarne näopesu.
„Nägu tuleb puhastada hommikul ja õhtul, isegi juhul, kui sa pole end jumestanud,“ märgib Roos. „Et nahk taastub kõige kiiremini öösel kella 2 ja 4 vahel, võiks enne magamaminekut palele kanda öist nahahooldustoodet. See garanteerib ärkamise imepehme ja sileda nahaga!“
Üks särava naha saladus on regulaarne näopesu.
Kaunist säravat jumet lubavate toodete rivi iluriiulitel on märkimisväärne. Millal üht või teist toodet eelistada?
„BB-KREEM (beauty balm ehk ilupalsam) on mitmekülgne meigihübriid,“ tutvustab Kaia Roos. „Seda iga päev kasutades võib jumestuse aluskreemi ( primer) ja niisutaja ära jätta, sest BB-kreem niisutab ja annab nahale sära. Toodet on mugav kasutada, et kiire elurütmi juures saavutada ühtlane jume.“
Enamasti on BB-kreem heledapoolse katvuse ja loomuliku tulemusega ning sobib oma niisutavate omaduste tõttu hästi ka kuivale nahale. Sageli sisaldub kreemis ka SPF-faktor.
CC-KREEM tuleb sõnapaarist color controlling ehk nahavärvi parandav ja korrigeeriv. „See kreem neutraliseerib nahal ebaühtlase tooni ja jume, kasutades vastandvärve ja tehes kõike ühe tootega, mistõttu ei ole vaja varuda erinevaid kreemitoone,“ selgitab Kaia Roos. CC-kreem katab tõhusamalt kui BB-kreem, on paksema koostisega ja loodud nahatooni – punetuse, tuhmi jume, tumedate silmaaluste – korrigeerimiseks. CC-kreemid on sageli vahustatud ja annavad mati viimistluse. Sisaldavad sageli ka SPF-faktorit.
TOONIV KREEM on BB-kreemi lihtsam versioon, mis on mõeldud
naha niisutamiseks, kergeks toonimiseks ja naha puuduste varjamiseks. Kuna nende konsistents on tavalisest kreemist lahjem, sobivad need suurepäraselt rasusele nahale.
„DD-KREEM (daily defense ehk igapäevane kaitse) loodi BB- ja CC-kreemi hübriidina,“ teab Kaia Roos. „DD-kreem korrigeerib nahatooni ja jumet, kaitseb nahka UVA- ja UVBkiirte eest, samuti niisutab kuivi kohti nahal.“
Tihkema struktuuriga DD-kreem tuleb kanda niisutava kreemi peale. „See on suurepärane valik küpsele nahale, kuna kreemi peamised ülesanded on vähendada ja siluda miimikakortse, ühtlustada jumet ja kaitsta tundlikke piirkondi,“ lisab Roos.
JUMESTUSKREEMILT oodatakse
palju – see peaks andma ühtlase jume, varjama iluvigu ja lubama näol hingata, see ei tohi muuta nahka tumedaks ja elutuks ega mõjuda maskina. „Jumestuskreem katab võrreldes BB- ja CC-kreemiga paremini, kuid enamasti ei sisalda nii märkimisväärses koguses nahka hooldavaid komponente,“ jätkab Kaia Roos. „Tõsi, järjest rohkem on ka erandeid ning neis võib kohata hüaluroonhapet, C- ja E-vitamiini.“
Kuivema ja tundlikuma nahaga võiksid eelistada õhemat ja veepõhist
jumestuskreemi, mida on nahale kergem kanda. Kuiv nahk tuleks enne jumestuskreemi pealekandmist korralikult ette valmistada – niisutada ja kasutada päikesekaitset. Rasusele nahatüübile sobivad hästi veepõhised ja vahused jumestuskreemid ning vältida võiks õli baasil meigikreeme, mis kipuvad rasuselt nahalt maha rulluma või voolama.
Küpsel nahal mõjuvad loomulikuna kerged, vahused ja valgust peegeldavaid osakesi sisaldavad jumestuskreemid, rikkaliku puudrisisaldusega kreemid toovad kortsukesi rohkem esile.
Jumestuskreem vali oma naha tooniga sarnane. „Kaval on valida kaks erinevat, üks heledam ja teine natuke tumedam toon, et neid siis vastavalt vajadusele omavahel segada,“ soovitab Kaia Roos.
BioNike Color jumestuskreem Lifting 202 Sable (30 ml) 23,85 €
Idun jumestus kreem, valgust peegeldav Freja (30 ml) 25,42 €
„Kevadele vastu minnes on ülimalt oluline nahka niisutada,“ ütleb kosmeetik. „Korralikult niisutatud nahk muutub elast seks, nahatoonilt ühtlasemaks ja kortsud vähem märgatavaks.“
Oluline on valida naha hetkeolukorrale vastavad hool dustooted. „Iga naine on erinev ja tema naha seisund määrab, kuidas selle eest hoolitseda,” rõhutab Roos. „Näiteks kolme kümneselt ei ole mõistlik kasutada kreeme, mis on mõeldud viiekümnestele, lootusega, et äkki siis kortsud ei teki!“
Babé Healthyaging päevakreem, vananemisvastane SPF 30 (50 ml) 38,83 €
Avéne Cold Cream, toitev kaitsev kreem (40 ml) 15,37 €
Niisutava kreemi täiustamiseks lase käiku vitamiinist pungil seerum. Roos soovitab kevadiseks naha turgutamiseks palju kiidetud C-vitamiini seerumit või pulbrit, millega rikastada oma igapäevast näokreemi.
„C-vitamiin on üks ebastabiilsemaid vitamiinide seas, seetõttu peab see kosmeetikatoodetesse lisatult olema enne stabiliseeritud. Samuti tasub jälgida selle sisaldust tootes. Kui seerumis on alla 2% C-vitamiini, ei pruugi igatsetud tulemusi saada,“ teab Kaia Roos.
Eucerin Hyaluron-Filler C-vitamiin booster-seerum (8 ml) 22,67 €
Soe päike paneb nii naha kui ka vaimu mõnust nurruma. Kui aga mõnuleda päikese käes ilma kaitsekreemita, lagundavad UV-kiired nahas kollageeni, mistõttu muutub nahk õhemaks ja kuivemaks, tekivad kortsud ja hüperpigmentatsioon.
„Liigse päikesekiirguse tagajärjel suureneb oht haigestuda nahavähki,“ meenutab Roos. Seetõttu eelista vähemalt SPF30 faktoriga päikesekreemi, mis tuleb kanda nahale enne õueminekut.
„Ka tervisesportlased vajavad väljas olles päikesekaitset kõikidele kehaosadele, mis ei ole riietega kaetud,“ lisab kosmeetik. „On müüt, et kaitsekreemi kasutades ei päevitu nahk üldse. Päikesekaitsekreemi abil saab jumekamaks ohutumalt ja põletust saamata,“ kinnitab Roos.
Sageli sisaldub päikesekaitsefaktor ka päeva- või jumestuskreemis. „Soovitan siiski enne meigikreemi kanda nahale ka niisutaja ja eraldi päikesekaitsekreem – nii on kindel, et nahk on tõhusalt kaitstud,“ rõhutab Roos.
Kurja nahavähi risk suureneb iga korraga, mil nahk puutub kokku UV-kiirgusega, olgu see päikese käes või solaariumis, seetõttu ei tohi end mitte mingil juhul ära kärsatada. Organismile hädavajaliku D-vitamiini saab 15-minutilisest igapäevasest õues viibimisest ja päikesesuudeldud jume isepruunistuvatest kreemidest.
Jumekust lisavate toodete valik on lai, alustades vedelamate kreemide ja vahtudega ning lõpetades tilkadega, mida lisada oma kosmeetikatootele. Et päevitunud jume ilus välja paistaks, tasub Kaia Roosi sõnul meeles pidada paari nüanssi.
1)Kui kasutad isepruunistujat ainult näol, tee seda mõõdukalt, vältides kontrasti kehatooniga. Kanna toodet kindlasti ka kaelale. Pärast kreemi nahale kandmist puhasta kulmud ja jälgi, et ninasõõrmetesse poleks jäänud liigset kreemi.
Beetakaroteeni kapsleid soovitatakse enne intensiivse päikese kätte minekut eeskätt õrna ja tundliku nahaga inimestele, aga ka kõigile teistele, et nahka päikesega kohtumiseks ette valmistada.
„See tugev antioksüdant on popp põhjamaades, kui talvel seisab ees lõunamaapuhkusele sõit ja nahk ei oska aktiivset päikest oodata,“ selgitab Kaia Roos.
Beetakaroteen on rasvlahustuv provitamiin, mille organism muudab vajalikus koguses A-vitamiiniks. Ühes antioksüdantidega toetab see nahka, kaitseb päikese kahjustava toime, vabade radikaalide eest ja ennetab päikesepõletust. „Beetakaroteen ei välista mingil juhul päikesekaitsekreeme, vaid on lihtsalt toidulisandina toetav preparaat naha kaitseks,“ märgib Kaia Roos.
„Manustama peaks kapsleid kuu aega kuni kaks nädalat enne päikese kätte minekut. Tavaoludes kodumaal puhates ja mõõdukalt päikest nautides ei ole beetakaroteen vajalik.“
2)Enne isepruunistaja kasutamist koori nahk õlivaba kehakoorijaga, et eemaldada surnud naharakud ning kindlustada ühtlasem ja vöötideta päevitus. Iseäranis põhjalikult tasub hõõruda üle küünarnukid, põlved ja pahkluud, kus nahk on kõige paksem. Koorida võib päev enne isepruunistava toote kasutamist ja pärast seda niisutada korralikult nahka.
3)Et jume säiliks, värskenda isepruunistuva tootega nahka paari päeva tagant. Kui kunstpäevitus hakkab ebaühtlaselt maha tulema, võid jume ühtlustamisele kaasa aidata kooriva kreemiga ja täiendada päevitust järkjärgulise isepruunistava niisutava kreemiga.
Võimlemine vormib keha kauniks ja nooruslikuks – selles pole kahtlustki. Mis aga oleks, kui prooviks trimmida näolihaseid harjutustega samamoodi nagu jalgu või tuharaid. Kes proovinud, see teab, et korrapärane lihaspingutus viib sihile!
TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: MARION KATTAI-KASSIHIN l ILLUSTRATSIOONID: ADOBE STOCK
äojooga on lihtne, ei võta päevas palju aega, toob püsivad tulemused ning on taskukohane ja tehtav igas vanuses,“ sõnastab Näojooga Sinule asutaja ja treener Marion Kattai-Kassihin (42) näojooga fenomeni.
Näojooga stiile on erinevaid. Marioni õpetuste aluseks on jaapanlanna Fumiko Takatsu loodud Face Yoga Method®, milles kasutatakse
“Nterviklikku lähenemist. Selles tegeldakse kortsude, naha lõtvumise ja näo ebasümmeetria tekkepõhjuste kõrvaldamisega.
Tähelepanu harjumustele ja rühile
Näo- ja kaelalihaste treenimine aitab hoida naha toonust ja tõsta näokontuure. Värske ja noorusliku ilme jaoks on aga vajalik ka näolihaste lõdvestamise oskus. „Näiteks kulmuvahe- ja otsmikukortsud tekivad lihaspinge tagajärjel, üleliia
aktiivsest miimikast, kuid lihaste lõdvestamine aitab kortse siluda,“ selgitab näojooga treener.
Hea on teadvustada ka oma harjumusi – miimikat, rühti ja isegi keele asendit. Kõige tüüpilisemad kortsud, mis aastatega süvenevad, on kulmude vahel olevad nn kurjusekortsud. Marion nimetab neid ka süvenejakortsudeks, sest enamasti kortsutatakse kulme arvutis töötades, raamatuid lugedes või televiisorit vaadates.
„Kui sa näiteks õpid kulmude
kortsutamist vältima või teed seda harvem, siis need kortsud ei süvene,“ sõnab Marion.
Head rühti hoides ei teki kehasse, sealhulgas kaela- ja turjapiirkonda nii kergesti lihaspinged. „Kui keha on pinges, muutub ka näoilme vaevatuks ja väsinuks,“ sõnab Marion. Kui pea on pidevalt ettepoole kaldu, nagu ninapidi nutiseadmes olles, lõtvuvad kaela eesosa lihased, tõmmates kaasa näo alaosa lihased. „Selle tagajärjel muutuvad põsed lamedamaks, suunurgad vaatavad allapoole, lõuajoone kontuur kaob ja tekib topeltlõug,“ tõdeb Marion.
Keele asend suus mõjutab, kuidas näiteks meie lõuaalune välja näeb ja kas suunurgad vaatavad üles- või allapoole. Keel on suus õiges puhkeasendis, kui see on vastu suulage nii, et keeleots jääb ülemiste hammaste taha. „Selline asetus aitab toestada suulage, hoida seeläbi põsed tõstetuna ning ühtlasi suunab meid õigesti läbi nina hingama.“
Harjutused kreemiga või kreemita?
Eri stiile harrastavad näojooga tree nerid jagavad erinevaid soovitusi, kas ja milliste nahahooldustoo detega harjutusi toetada. Marion on seisukohal, et näoõli, seerumi või kreemi kasutamine harjutusi tehes pole otseselt vajalik. „Mõnda harjutust on koguni ebamugavam teha, kui nahk on libe. Näiteks harjutused, kus kasutatakse sõrmi, et avaldada lihastele vastusurvet,“ sõnab ta. Ainult ühe võtte –lõdvestamise – korral, tuleb jälgida, et sõrmenukid otsmikul kenasti libi seksid. Kui nahk toodab ise piisavalt rasu, pole hooldustoode abilisena vajalik, kui see aga kipub kuivaks,
Näojooga kursused ja töötoad www.naojoogasinule.ee
Lihtsaid ja tõhusaid ilunipid Näojooga Sinule Facebooki ja Instagrami kontolt.
tasub seda eelnevalt kreemitada või paari tilgaga õlitada. Kasuliku nipina soovitab Marion näojooga harjutused siduda oma igapäevase nahahooldusega. „Loputad hommikul ja õhtul näo, teed harjutused ja kui seejärel on kudede ainevahetus aktiveeritud, kannad nahale hooldustooted,“ kir jeldab ta. „Toodetes olevad aktiivai ned imenduvad nõnda sügavamale nahka ja toimivad efektiivsemalt.“
jooksul järjest nähtavamaks.“
Kõige tüüpilisemad kortsud, mis aastatega süvenevad, on kulmude vahel olevad nn kurjusekortsud.
Kõverda sõrmed ja aseta otsmiku keskosale, peopesad väljapoole. Keskmist survet avaldades libise juuksepiirist oimukohtadeni ja tee väike tõste ülespoole. Nüüd liigu otsmikul pisut allapoole ja korda sama, kuni jõuad kulmudeni. Viimast silumist alusta kahe kulmu vahelt, nii et kulm jääb nimetissõrme ja keskmise sõrme vahele. Oimu suunas siludes tõsta pisut ka ülalaugu. Tee kokku kolm kordust. Harjutust tehes peaksid nukid mõnusalt nahal libisema, vajadusel kanna nahale pisut rikkalikuma tekstuuriga näokreemi, seerumit või õli.
Loob ka sümmeetrilise naeratuse ja treenib põse ülemise piirkonna lihaseid, mis hoiavad suunurki üleval. Keera huuled ümber hammaste, suru huuled kokku ja siis lükka suunurgad nii üles, kui saad. Hoia mõlemat suunurka ühel kõrgusel, alguses võid vajadusel aidata suunurki näppudega üleval hoida Hoia umbes 10 sekundit. Kui märkad, et suuümbrusse tekivad kortsud ja vaod, silu need näppude või kätega. Tee kokku kolm kordust.
Lükka lõug üles ja jälgi, et pea ei vajuks kuklasse, vaid kael jääks pikaks ja sirgeks. Nüüd lükka keel suust välja nii kaugele kui võimalik, suuna keeletipp taeva poole ja aja see teravaks. Liigu keelega paremasse suunurka ja lugedes aeglaselt viieni, liigu vasemasse suunurka. Käi nii edasi-tagasi kaks korda, seejärel puhka. Tee veel kaks kordust.
Marge (37) on praeguseks teinud näojoogat üle kahe kuu. Ta alustas sellega 2022. aasta novembri alguses Marioni kursusega liitudes. Esimesed neli nädalat treenis ta videote järgi ja pärast kursust jätkas omal käel treeneri soovitatud korra järgi – kuus päeva nädalas.
Marge teeb iga päev umbes 10 minuti jooksul 6–8 harjutust. Hommikul pärast sööki ja enne tööd on tema näojoogaminutid. „See on mõnus tegevus – vaadata endale peeglist otsa, pingutada lihaseid ja teada, et rippuv laug või vagu kulmude vahel, mis paar aastat tagasi andsid teada, et nõnda see vanadus pihta hakkab, võivad nüüd minna ka väiksemaks,“ sõnab ta.
Näojooga on naisele pakkunud suuri üllatusi. „Mind hirmutab vananemine: nägu muutub, keha muutub ja ühes sellega ka see, kuidas tajun end sotsiaalselt ja füüsiliselt. Näojooga on õpetanud mind seda suurt ja hirmsat vananemistonti tundma ja suunama. Kui enne näis see olevat taltsutamatu elukas, on see nüüd üha enam taltsas koduloom, kellega saab täiesti edukalt koos eksisteerida,“ seletab Marge.
Marioni lähenemine näojoogale on suunanud teda nägema kortsude tekkimise põhjuseid, kontrollima naha pinguldumist-lõtvumist, õpetanud kontrollima lihaseid, kuid enim just ennast tundma.
Juba kuu aja möödudes märkas Marge, et tema suunurgad on ülespoole tõusnud. Samuti on ta õppinud vähem kulmu kortsutama. Nüüd on selgelt märgata, et lõualott hakkab kaduma, lõuajoon on paremini välja joonistunud, aga ka näonahk on muutunud siledamaks ja ühtlasemaks.
Lisaks näojoogale peseb
Marge nägu igal õhtul puhastusvahendiga ja kannab näole ja kaelale kreemi.
Samuti kreemitab
ta nahka hommikuti. Mõni kord nädalas teeb ta ka koorivaid või niisutavaid maske.
„Näojooga pole keeruline, küll aga võib keerukas olla püsivuse ja harjumuse tekitamine.
Ent asi on seda väärt – siiani on see olnud kõige tulemuslikum tegevus, mis on aidanud mul ajaga kaasnevaid muutusi tundma
õppida ja kontrollida,“ ütleb Marge.
Kevadel süda kohe ihkab midagi uut ja värvilist, kerget ja värsket. Kirevus annab tooni riietuses, meigitrendides ja hingeski.
Keskkonnateadlikkus ja puhas ilu on tänapäeval uute toodete loomise võtmesõnad. Ka Rootsis loodud meigibränd IDUN Minerals on võtnud selle suuna, pakkudes kvaliteetseid täistaimseid tooteid, mis on ohutud nii inimesele, loomadele kui ka loodusele. IDUN Minerals hoidub koostisainetest, mis võivad põhjustada nahamuresid ja allergiaid, seetõttu ei sisalda tooted niklit, kroomi, talki, tsüklilisi silikoone, lõhnaaineid, vismutit ega parabeene. Brändi tooted sobivad kasutamiseks ka tundlikule nahale.
IDUN Mineralsi toodete disain on värske ja minimalistlik, pakendid on toodetud Euroopas ning neis on suurt rõhku pandud keskkonna- ja loodushoiule.
Brändi tootevalikusse kuuluvad naturaalsed nahahooldus- ja meigitooted, millega iga päev oma nägu hooldada, väsimusest turgutada ning trendikalt jumestada, et värskelt kevadele vastu minna.
MODELL: HELEN
FOTOD: TIINA KUKK
TEKST JA MEIK: SIGNE UIBOKevadises näohoolduses on oluline õrn, kuid tõhus igapäevane puhastus, milleks sobivad rasusele ja kombineeritud nahale IDUN Mineralsi näopuhastusvaht (150 ml 19,04 €) ja kuivale ning normaalsele nahale puhastuslosjoon (150 ml 19,04 €). Mõlemad eemaldavad mustuse ja isegi veekindla meigi ning sama ajal niisutavad nahka.
Korra nädalas võiks tuhmile ja väsinud näonahale koorimisega sära ja värskust anda. Selleks võib kasutada teralist sügavpuhastavat ning elujõudu andvat IDUN Mineralsi siluvat koorivat geeli (75 ml 14,08 €) või õrnemale nahale ensüümidega õrnalt koorivat näomaski (75 ml 15,73 €). Pärast koorimist on hea kanda nahale turgutavat maski, milleks sobib hästi niisutav näomask (75 ml 19,36 €). Mask tugevdab naha barjääri, rahustab ja aitab nahal taastuda. Tugevamaks niisutuseks võib jätta niisutava maski näole mõjuma kogu ööks.
Kevadel on hea võtta ette ka intensiivne seerumikuur. Selleks sobib hästi geelja koostisega IDUN Mineralsi taastav näoseerum (50 ml 19,87 €), mis värskendab ja silub nahka, vähendab vananemise ilminguid ja parandab naha elastsust. Kuivemat nahka võib turgutada õliseerumiga (30 ml 29,89 €), mis toidab ja niisutab ning kaitseb nahka vabade radikaalide eest.
Näokreemi valides tuleb kindlasti mõelda UV-kaitsele, kuna kevadine päike on salakaval ning võib talvel taandunud pigmendilaigud taas esile tuua. Tugevat päikesekaitset pakub
IDUN Mineralsi päevakreem Solsken SPF 50 (30 ml 22,99 €) ja keskmist Solstrale SPF 25 (30 ml 22,99 €). Mõlemad kreemid sobivad ka meigialuskreemiks.
Hooldust ootab ka silmaümbrus, milleks on hea niisutava ja kaitsva toimega silmaümbrusseerum (15 ml 23,07 €). Seerumit võib kasutada hommikul ja õhtul. Huuli paitab hellitavalt tõeline hübriidhuuletoode –toonitud SPF 15 huulepalsam (8 ml 14,08 €), mis annab erakordse läike ja kaitseb ka UVkiirte eest. Seda on valida kolme võrratu tooni vahel – Syren, Linnea ja Malva.
1)Veatu meigipõhi algab meigialuskreemiga Iris (26 ml 25,25 €), mille peale kanna jumestuskreem. Olenevalt nahatüübist vali kas hea katvusega jumestuskreem Nordic Veil (26 ml 25,42 €) või kergem valgust peegeldav jumestuskreem Norrsken (30 ml 25,42 €). Parima ja ühtlasema tulemuse tagab meigišvamm.
K e h a p e s e m i s e k s j a n ä o m a s k i k s U u e n d a b r a k k e , m u u d a b n a h a ü h t l a s e m a k s j a s ä r a v a m a k s
2)
Kinnita meigipõhi matistava mineraalpuudriga Tuva g 25,25 €), et tulemus oleks püsiv ja sellele oleks kergem hajutada päikesepuudrit ja põsepuna. Nii annad näole tervisliku ja värske jume. Piltidel oleval modellil on kasutatud oimukohtades ja põsesarna all raalpäikesepuudrit Sommardröm (4,6 g 25,25 €) ja põsesarnadel raalpõsepuna Havtorn (5 g 25,25 €).
3)Huulte jumestamisel kasuta intensiivsema ja kauakestvama tulemuse saavutamiseks huulepliiatsit, näiteks huulepliiatsit Anita (0,3 g 10,93 €) ja huulte värvimiseks poolmatti Lip Crayon huulepulkpliiatsit Lill (2,5 g 17,69 €), et saavu tada värske, kirgas ja püsiv tulemus.
4)Silmameiki alusta õhukese, kuid katva koostisega Perfect kreemiga silmaalustele (6 ml 25,25 €), et peita silmade ümbruses väsimus ja varjud ning ühtlustada läbikumavat tooni. Hajuta toodet nii silma alla kui ka lau peale, luues nii ideaalne baas lauvärvide pealekand miseks.
E n n e t a b t u m e d a i d l a i k e N a h a õ r n k o o r i m i n e s i d r u n h a p p e j a t s e l l u l o o s i s t m i k r o t e r a d e g a P e s e m i s a e g n e n a h a n i i s u t a m i n e
Annab nahale kohese sära ja kaitse UVA/UVB kiirguse eest. Ühtlustab naha tooni ja muudab nahka pikaajaliselt heledamaks
8-tunnine niisutus Pärljas tekstuur annab nahale kauni sära
Taastab ja uuendab nahka ning tõstab kollageeni tootmist
)
Kanna heledat tooni mineraal lauvärvi Prästkrage (3 g 11,76 €) ülemisele laule silmade sisenurkadesse, hajutades seda keskosa suunas. Lisa lau keskossa keskmist tooni säraga lauvärvi mineraallauvärvi Kungsljus (3 g 11,76 €) ning välisnurka hajutades mööda lauvagu tumedat tooni lauvärvi mineraal lauvärvi Hassel (3 g 11,76 €).
Nahk on värskem, säravam ja nõtkem Uute pigmendilaikude moodustumine väheneb
Väga tõhus pigmentatsiooni korrigeerimine Nahale õrn, vähendab nähtavalt tumedamaid laike ja taastab naha sära
Melaniini tootmine väheneb Kiirendab rakkude uuenemist
1. Kasuta silmaaluste peitekreemi ka ülemisel laul silmameigi alusena.
2. Intensiivsemaks niisutuseks jäta niisutav näomask öökreemina nahale.
3. Tõhusamaks koorimiseks lase õrnalt koorival näomaskil terve öö nahal mõjuda.
4. Trendika meigi tegemiseks tõmba lainerijoon ka kulmuluu alla.
5. Toonita huulepalsamid sobivad hästi ka kuivapoolse näopiirkonna turgutamiseks.
6. Kanna meigialuskreem ja jumestuskreem nahale meigišvammiga tupsutades, sest see tagab parema katvuse ja ühtlasema tulemuse.
7. Õliseerumit võib kanda ka juukseotstele, et neid niisutada.
8. Kreemja tekstuuriga toodetega (nagu huulepulk) saab edukalt tooni anda ka põskedele ja laugudele.
9. SPF iga näokreeme võib kanda ka käeseljale, mis on samuti päikse ja muude välistegurite meelevallas.
6)Tõmba ülemisele ripsmepiirile pliiatsijoon silmapliiatsiga Lava (0,35 g 11,76 €), et lisada silmadele sügavust ja kata alumise lau limaskest silmapliiatsiga Sand (1,14 g 11,76 €), et anda silmadele värskust.
7)Värvi ripsmed kreemja pikendava ja volüümi lisava musta ripsmetušiga Magna Water Magic (13,5 ml 19,21 €).
8)Kui soovid trendikamat silmameiki, kasuta sel kevadel populaarseid lainerijooni, tõmmates laineriga triip nii ülemisele ripsmejoonele kui ka kulmu alla.
9)Kulmud rõhuta sobilikku tooni kulmupliiatsiga ning fikseeri need keskmist tooni Fiber kulmugeeliga (5 ml 14,90 €), et viimistleda tulemus.
10)Lõpetuseks pihusta näole udupeent näovärskendajameigikinnitajat (100 ml 21,51 €), mis kinnitab meigi, värskendab nahka ja lisab sära.
Toodete juures on Apotheka Beauty e poe hinnad.
Prantsuse perefirma loodud kosmetseutilise nahahooldussarja SOSKIN Paris fookuses on sellised nahamured nagu hüperpigmentat sioon, akne, suurenenud poorid ja punetus.
Eriti hinnatud on SOSKIN Paris Cicaplex® sari, mis mõjub nahele kui päästerõngas!
Aitab iseäranis hästi nahaärrituste vastu ja sobib kasutamiseks külmas kliimas.
Veel üks suurepärane leid on täppkorrektor Dramatically Whitening Brown Spot Corrector Anti-pigment korrektor, mille abiga saab nahatooni ühtlustada, muuta laike vähem märgatavaks ja vabaneda pigmentatsiooni ilmingutest.
Skin Repair Protective Care [Cicaplex® Forte] - Cicaplex ‒ nahka tugevdav ja kaitsev kreem (30 ml) 18,85 €
Dramatically Whitening Brown Spot
Corrector Anti-pigment korrektor (30 ml) 35,39 €
IDUN Mineralsi valikust leiab kaks suurepärast päikesekaitsega kõik-ühes päevakreemi – Solsken SPF 50 (30 ml 22,99 €) ja Solstråle SPF 25 (30 ml 22,99 €). Kerge ja kiiresti imenduva tekstuuriga kreemid kaitsevad nahka UVA- ja UVB-kiirguse eest, niisutavad, siluvad ja loovad ideaalse aluspinna meigile. Täistaimsed kreemid tugevdavad ka naha kaitsebarjääri ja muudavad naha värskeks. Koostises olevad antioksüdandid kaitsevad nahka vabade radikaalide eest.
ISDIN Flavo-C Forte seerum C-vitamiiniga (5,3 ml 3 tk) 65 € pakub näonahale intensiivhooldust, mis elavdab, kirgastab ja vähendab nahal väsimuse märke. Ühest pudelist piisab 10-päevaseks intensiivhoolduseks. Võimas seerum sisaldab 15%-list C-vitamiini, mis aktiveerub esimesest kasutushetkest, et toetada naha kollageenitootmist, nahka tugevdada ja siluda kortse. Tulemuseks särav, pehme ja ühtlase tekstuuriga nahk, mis on ühtlasi õhusaaste eest kaitstud ja hästi niisutatud.
AVÈNE Tolerance Hydra 10 niisutav emulsioon (40 ml 27,90 €) tagab normaalsele või segatüüpi dehüdreeritud nahale täieliku mugavustunde kuni 48 tunniks. Kreem sisaldab ainult 10 nahale omast koostisainet, nende hulgas looduslikku päritolu hüaluroon hapet ning Avène termaalvett. 100% looduslik koostis, 0% säilitusaineid, 0% lõhnaaineid.
Dermatoveneroloogia arst-resident Kaisa Viljar on kogenud, kui vajalik on leida nahale sobivad hooldustooted, eriti kui see ilmutab tundlikkuse märke. Üks ilurelv on nahaarstil veel – näonahale kaitsefaktor SPF 50 ja ei kriipsugi alla selle.
Isdin Glicoisdin 8 kooriv kreem glükoolhappega (50 g) 32,24 €
Juba toote lõhn annab aimdust, et koostises on tõhusad aktiivained. Esialgu nahal pisut kihelust tekitav toode lubab koorida, niisutada ja leevendada pigmendihäireid. Tundlikul nahal soovitan kasutada kreemi esialgu pigem harvem, et vältida ärrituse teket. Minu nahk harjus kreemiga ruttu ning kiire elutempo juures on selline mitu-ühes lahendus väga mõnus. Selle tootega peaks kindlasti kasutama näol ka tugevat päikesekaitset.
Isdin Flavo-C Forte seerum
C-vitamiiniga (5,3 ml 3 tk) 65 €
C-vitamiin on teada-tuntud suurepärane antioksüdant, mis kaitseb nahka väliskeskkonna mõjurite eest ja stimuleerib kollageeni tootmist. Pisike pipetiga pudel sisaldab 15%-lise kontsentratsiooniga puhast C-vitamiini ja on mõeldud 10-päevaseks intensiivseks kasutamiseks. Imendus kergesti, ei ummistanud poore ja jättis naha säravaks. Julgen soovitada!
Babé Super Fluid tooniv emulsioon näole
SPF 50 (50 ml) 23,78 €
Toonitud päikesekaitsevahend annab kaitse
nii UVA-, UVB-kiirguse kui ka ekraanidelt tuleva sinise valguse eest, lisaks sellele niisutab nahka ja ühtlustab nahatooni. Suvisel ajal asendab see kerge pigmendiga emulsioon ideaalselt jumestuskreemi vmt meigipõhja.
BioNike mitsellaarvesi tundlikule nahale (500 ml) 17,67 €
Soovisin välja selgitada, kas see mitsellaarvesi
saab hakkama ka tõrksa veekindla meigi eemaldamisega. Sai veatult
ülesandega hakkama ning
naha pind ei jäänud pärast puhastamist kleepuvaks.
Kulutõhus valik, sest suurest pudelist jätkub toodet kauaks.
TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTO: ERAKOGUAvène Hyaluron Activ B3 kolmekordse toimega silmakreem (15 ml)
34,78 €
Lõhnatu silmaümbruskreem sobis ka minu tundlikele silmadele ega tekitanud ärritust. Kerge geelja koostisega ja sisaldab suures osas looduslikke komponente. Sobib ka huuleümbrusele. Imendus kiiresti ja jättis silmade ümber mõnusa pingul tunde.
Avène Tolerance Hydra10 niisutav emulsioon (40 ml) 27,90 €
Taimset päritolu koostisosi sisaldav emulsioon on täiesti lõhnatu ja imendub väga kergesti. Toode ei ummista poore ja sobib ka probleemsele nahale. Katsetasin seda, kui minu näonahk oli õues sportimise ja tugeva tuule tõttu eriti kuivaks muutunud ja emulsiooni niisutav toime oli tõesti selgelt tuntav.
Klorane niisutavadrahustavad geelpadjad silmaümbrusele (2 x 7 tk)
30,21 €
Pisikese beebi emana ei ole vähesed unetunnid mulle võõrad, mistõttu on igasugune hommikune lisaturgutus väga teretulnud. Hoidsin geelpatju külmikus, et saada maksimaalselt värskendav ja turseid leevendav efekt. Lõbusalt taevasinised geelpadjad kinnitusid näole lihtsasti ning tõepoolest jahutasid ja niisutasid silmaümbrust mõnusalt. Veerandtunnise kasutamise järel olid tursed kadunud. Mõnus väike luksus argipäeva!
Babé mitsellaarne rahustav näopesugeel
(240 ml) 16,13 €
See lõhnatu näopesugeel sobis minu igapäevasesse iluarsenali väga hästi. Tõhusalt puhastav, aga samas leebe ka tundlikule nahale.
Julgeksin soovitada ka siis, kui parasjagu kimbutab näiteks suuümbruse dermatiit.
Idun näovärskendajameigikinnitaja (100 ml) 21,51 €
Ma polnud varem sarnast toodet kasutanud. Mineraalpuudriga tehtud meigipõhi sai pärast tootega pihustamist nähtavalt vähem puudrise ja loomuliku ilme. Näovärskendajaks sobis imepeenelt pihustuv toode samuti. Pudel mahub ka väikse masse käekotti.
BioNike Sun 30 päikesekaitse aerosool
Transparent (200 ml)
28,58 €
IDUN Minerals rikkalikult
niisutav kehakreem (200 ml) 20,20 € Kreem sisaldab tõhusalt niisutavaid koostisosi, nagu glütseriini, päevalilleõli ja shea-võid, lisaks antioksüdanti E-vitamiini. Sobib hästi ka neile, kellele tugevalt lõhnavad kehahooldustooted ei meeldi. Kreem imendus nahal kiiresti ja jättis meeldivalt siidise tunde. Soovitan parima efekti saamiseks kreemi kanda veel pisut niiskele nahale.
René Furterer Absolue Keratine juuksehooldus kreem (100 ml) 35 € Esialgu tundus kreemi kujul juuksehooldustoodet kasutada võõras ja pelgasin, et juuksed jäävad rasked ja ebaloomulikud, aga toode üllatas positiivselt – juuksed jäid hoopis meeldivalt siidiseks ja pehmeks. Kiiretel päevadel kindlasti hea alter natiiv juuksemaskile, kuna ei vaja väljaloputamist.
Disain lubab toodet pihustada ka nii, et pudel on tagurpidi käes ja see teeb aerosooli kasutamise mugavaks. Meeldivalt malbe lõhnaga, ei jäta nahale nähtavat kihti. Pigem tasub toodet kasutada rohkem kui vähem ja pärast nahale pihustamist tuleks hoolikalt kätega laiali masseerida.
René Furterer Absolue Keratine šampoon (200 ml) 26,68 €
Tugevalt niisutav šampoon sobis minu heledaks triibutatud juustele väga hästi. Juuksed olid pärast pesu hõlpsasti kammitavad, magusalt lõhnavad ja püsisid tavapärasest kauem puhtad. Tähelepanu väärib ka nutikas pakend, millel on lekkekindel kork. Üks mure reisimisel vähem!
Toodetel on juures Apotheka e-apteegi ja apothekabeauty.ee hinnad.
Anne&Stiili Ilulemmik 2023
TEKST: KADRI KÜTT
Endine tippsportlasest ujuja Pjotr Degtjarjov juhendab ujumistreeninguid juba ligi 10 aastat, praegu triatloniklubides Up43 ja Trismile. Ta tõdeb, et üha rohkem täiskasvanud inimesi jõuab ujumist õppima, seda nii populaarse triatloni mõjutustel, aga ka ohutust puudutava teavitustöö tõttu. Ning mis seal salata – tihtipeale saavad laste sportimisest inspiratsiooni ka nende vanemad – kui juba järelkasv end nagu kala vees tunneb, ei saa ka nemad maha jääda.
Vett ei tasu karta
Basseini trenni jõuab igasuguse ujumisoskusega inimesi – neid, kes üldse ujuda ei oska; kes soovivad oma ujumisoskust paremaks lihvida või ka triatlonivõistluseks valmistuda.
Ujumise õppimiseks võib liituda rühmatreeninguga, mis enamasti kuulutatakse välja eri tasemetele, kas algajatele või edasijõudnutele. Samuti on võimalik ujumisoskust omandada või lihvida koos treeneriga eratunnis.
„Rühmatreeningus näen esimestes tundides osalejate taseme ära ja selle põhjal jagan nad radadele. Meil on alati kiiremad ja veidi rahulikumad ujujad, aeglaseid mitte,“ sõnab Pjotr.
Enamikule täiskasvanutele on Pjotri sõnul põhimure, kuidas end vees hästi tunda. „Kursustele tulevad sageli inimesed, kes oskavad mingil määral ujuda ja soovivad oskusi parandada ning end vees mugavalt tunda. Eks kõigil on hirmud, aga vesi kujutab inimeste jaoks pigem teadmatust ja seda kardetakse,“ tõdeb treener. „Iga päev ju toimetame teisiti ja punktist A punkti B jõudmiseks vees
TURVATUNNE. Ujumisoskus võib päästa nii enda kui ka teiste elu.
LÕÕGASTUS. Hea võimalus taastuda kas teistest treeningutest või vigastustest.
TERVIS. Vees sulistamine ei koorma liigeseid ega lülisammast.
KOORMUS. Ujumine annab hea füüsilise koormuse, pulssi liigselt tõstmata.
KAALUTA. Hea treenimisviis ülekaalulistele, kuna liigsed kilod ei sega ujumist.
Ujumisliit koostöös ujumise õpetajate, päästeameti ja Eesti Vetelpääste Seltsiga töötasid välja standardi, millega mõõta ujumisoskust. Selle kohaselt oskab ujuda inimene, kes suudab järjest sooritada sellise kompleksharjutuse:
• hüppa sügavasse vette,
• uju 100 m rinnuliasendis,
• sukeldu, too käega põhjast ese,
• püsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit,
• uju seejärel 100 m seliliasendis ja välju veest.
! Vaata ka videot Youtube’ist:
EUL 91 Ujumisoskuse testharjutus „200 m kompleksharjutus ehk ujumisoskus“
liikumist ei kasuta. Ujumine nõuab ka head koordinatsiooni, sest korraga tuleb teha erisuunalisi liigutusi. Samuti tekitab teistmoodi hingamine ebamugavust ja hirmu.“
Enne mugavus, siis tehnika Esmalt tuleb ujumistrennis veega harjuda. Kaelani vees olek on enamasti kõigile vastuvõetav, aga näo vette panek nõuab harjutamist. „Tavaliselt alustame basseini seina ääres lihtsatest harju-
tustest, nagu vette välja hingamisest ja vee alla minekust. Kohe ujuma minna pole lihtsalt mõtet, sest kui inimene end ebamugavalt tunneb, on tal õppida keerulisem,“ kirjeldab Pjotr ujumistrennide algust.
Järgmine samm on vee peal püsimine. Mida paremini pinnal püsida, seda kergem on ujuda ja selleks õpitakse abivahendite (lauad, nuudlid) toel tehnikat. „Veepinnal püsimist toetav vahend aitab keskenduda, kuid inimesel tuleb
Kaelani vees olek on enamasti kõigile vastuvõetav, aga näo vette panek nõuab harjutamist.
Ujumine on suurepärane treening kogu kehale, mida on mõnus ja kasulik harrastada nii basseinis kui ka looduses. Liiati on see vajalik ellujäämisoskus. Kui pinnal püsimise ja vees liuglemise oskused on roostes või sootuks puudulikud, ei tasu pikalt mõelda, vaid treeneri juhendamisel basseini ronida.
• Kalev Spa ujula
• Spordiklubi MyFitness Rocca al Mare
• 21CC triatloniklubi
• Orca ujumisklubi
• Spordiklubi Reval Sport
• Nord spordiklubi
• Ujumisklubi Briis
• Klubi Nordswim
• Aura Keskus
Vaata infot ja õppevideoid ka ujumiskursus.ee
siiski endal tunnetada, mida tal vee peal püsimiseks teha tuleb.“
Enamasti õpetatakse kursustel krooli ujuma. Krooli ujudes on võimalik kõige kergemini ja kiiremini edasi liikuda. „Võimalusel soovitan käia ujumas vähemalt kaks korda nädalas, sest siis ei jää treeningute vahele liiga pikka pausi ja areng on kiirem,“ soovitab Pjotr.
Inimeste tase ja uue ala õppimise kiirus küll erinevad, kuid treeneri sõnul tunneb enamik neist kuu kuni poolteise järel end vees hästi ja oskab basseinis liikuda.
„Mul käis eratrennis inimene, kes ei osanud alguses üldse ujuda, aga kuu aja möödudes ja kord nädalas treenides kroolis ta basseinis juba kenasti edasitagasi,“ sõnab Pjotr. „Rühmatreeningus on inimesi rohkem ja seetõttu keerulisem pöörata igaühele personaalselt tähelepanu, nii võib areng rohkem aega võtta, ent palju sõltub inimesest endast ja tema soovidest.“
Triatlonivõistlusteks valmistujatel soovitab Pjotr aga veidi teistmoodi trenni teha. Need, kes juba on ujumisega sinapeal ja treenivad, võiksid paar kuud enne võistlust tehnika lihvimiseks harjutada koos treeneriga.
Kiiruse kasvatamiseks tuleks valmistumist alustada aga umbes 6–9 kuud enne hooaega, et reaalselt tulemust näha. „Ujumine on väga nõudlik ja kapriisne ala. Vee tunnetus ja tehnika omandamine nõuavad tööd. Näiteks võib inimene olla teistel aladel väga tugev, aga vastupidavus vees on täiesti teine maailm. Viga võib olla tehnikas või hingamises – need on väikesed nüansid, mille harjutamine või ümberõppimine nõuab aega.“
KOGEMUS
Piret Talviste alustas ujumistreeningutega 2018. aasta sügisel sooviga triatloniks valmistuda. „Mulle vesi meeldib ja olen alati selline solberdaja olnud ehk ma püsisin pinnal, aga normaalselt ujuda ei osanud,“ meenutab ta treeningutega alustamist.
Kuna Piret teadis, et ujumine on triatlonis tema nõrgim ala, läks ta kaks korda nädalas toimuvasse täiskasvanute ujumistrenni, kus põhirõhk oli krooli ujumisel. Juba paari nädala möödudes ujus ta täitsa hästi.
„Ma ei tea, mis trikki treener Pjotr seal meiega tegi, aga hingamise sain päris kiirelt paika,“ lisab ta.
Ujumiskursus kestis sügisest kevade lõpuni ja lisaks rühmatrennidele käis Piret vahel ka ise ujumas.
„Mulle pikem kursus meeldis, sest kõigepealt sain aimu, mida ujumine endast kujutab ja sealt edasi läks hingamise ja tehnika õppimiseks ja kiiruse omandamiseks,“ seletab Piret.
„Vastupidavust ja mahu võimet on mul päris palju, kuid olen endaga rahu teinud, et kiiruses ma nendega, kes lapsest saadik ujunud, ei konkureeri.“
Nii kursustel kui ka hilisemates triatlonitreeningutes on basseini minnes Piretile alati kõige raskemad esimesed 10 minutit. Sealt edasi saab ta hingamise ja tehnika paika.
Praeguseks on ujumine tema lemmikosa triatlonist.
„Ujumine on elementaarne oskus, mis võiks kõigil olla. Minu meelest ei ole kunagi uute asjade õppimiseks hilja! See on ka väga mõnus vaba aja harrastus, mis annab ka tegevustele looduses palju juurde,“ sõnab Piret. Näiteks on ta koos sõpradega käinud Rummu karjääri ühest otsast teise ujumas, mis oli palju ägedam kui niisama ringi seigelda.
Ujumisoskus muudab seiklused looduses põnevamaks!
Kui kevad võtab talvelt valitsemissaua üle, tekib isu juba kergemate ja värskemate roogade jäerele. Soojad salatid on parajalt tõhusad just nüüd, mil kevadtuuled veel jahedad, aga piisavalt kerged, et rõõmsalt suvele vastu minna.
Trennisõbra lemmik!
RETSEPTID: PILLE ENDEN FOTOD: JAAN HEINMAASellest salatist saab piisavalt kõike –valku ja häid rasvu munast ning kalast, kasulikke vitamiine sparglist ja brokolist, salatilehed aga lisavad roale kergust ja värskust.
Neljale
Valmistusaeg 25 minutit
12 vutimuna
500 g nahaga lõhe- või forellifileed
3 sl õli
2 sl võid
400 g keedetud kartuleid
200–250 g spargleid
200 g brokolit
100 g salatilehti
2 rohelise sibula vart õli praadimiseks
KASTE:
0,75 dl oliiviõli
2 sl sidrunimahla
1 sl valge veini äädikat
1 väike šalott- või punane sibul
1 purustatud küüslauguküüs
2 sl hakitud basiilikulehti
2 sl hakitud rohelist sibulat
1 sl kappareid
0,5 tl mett soola, musta pipart
Sega esmalt kokku kastme ained ja jäta maitsestuma. Pane munad külma veega keema. Kui vesi on keema hakanud, keeda 1 minut. Keera kuumus maha ja jäta veel 1 minutiks kuumale pliidile. Siis vala kuum vesi ära ja kalla peale külm vesi.
Pane pannile 2 sl õli ja 2 sl võid ning aja kuumaks. Aseta kalafilee pannile, maitsesta soola ja pipraga ning prae 4–5 minutit. Tõsta praadimise ajal lusikaga kalale õli ja või segu, nii küpseb see samal ajal ka pealt. Keera kala ümber ja prae teistpidi, sõltuvalt filee paksusest, veel 2–4 minutit. Võta kala pannilt, kata fooliumiga ja hoia seda soojas, kuni valmistad ette teised ained. Arvesta, et fooliumi all küpseb kala edasi.
Prae pannil suuremateks tükkideks lõigatud kartulid kuldpruuniks. Aja vähese soolaga maitsestatud vesi kastrulis keema. Tükelda brokoli õisikuteks ja murra sparglil ära puitunud varreosad. Pane vette brokoli ja sparglid, keeda 4 minutit ning kurna.
Lao taldrikutele salatilehed, tükeldatud kala, kartulid, kooritud ja poolitatud munad, brokoliõisikud ja spargel. Puista peale hakitud roheline sibul ja nirista kaste.
Tõhus soe salat valmib eriti kiiresti, kui kasutad valmistamisel konserveeritud läätsesid, kuid ega ka nende keetmine väga palju aega võta. Halloumi asemel võib salatile peale puistada ka murendatud fetajuustu.
Neljale
Valmistusaeg 30 minutit
2 punast sibulat
2 sl oliiviõli
1 küüslauguküüs
200 g suvikõrvitsat
1 sl tüümianilehti
6 dl keedetud läätsesid või 2 purki (a 400 g) konserveeritud läätsesid
2 sl palsamiäädikat
250 g kirsstomateid
60 g lehtkapsast
soola, musta pipart
õli praadimiseks
Serveerimiseks oliiviõli ja palsamiäädikat
Koori sibulad ja lõika esmalt neljaks sektoriks, siis õhukesteks viiludeks. Prae pannil õlis 5–6 minutit. Lisa hakitud küüslauk ja kuumuta läbi.
Poolita suvikõrvits ja lõika viiludeks. Pane pannile ja prae 2–3 minutit. Lisa tüümianilehed, nõrutatud läätsed ja palsamiäädikas, kuumuta 3–4 minutit. Lisa poolitatud tomatid ja ribadeks rebitud lehtkapsas ning kuumuta läbi. Võta pann pliidilt, kata kaanega ja jäta seisma seniks, kuni praed juustu.
Lõika juust viiludeks. Aja grillpann või tavaline pann kuumaks. Pintselda õliga ja prae juustuviilud mõlemalt poolt kuldpruuniks.
Jaga läätsesegu taldrikutele ja tõsta peale juustuviilud. Nirista peale oliiviõli ja soovi korral veel palsamiäädikat.
Marinaadis maitsestunud kana kintsuliha jääb salatis mõnusalt mahlane, aga soovi korral võid kasutada ka fileed. Värskust ja värvi lisavad köögiviljad.
Neljale
Valmistusaeg 35 minutit + 30 minutit maitsestumiseks
2 sl oliiviõli
1 purustatud küüslauguküüs
1 tl teralist sinepit
1 tl mett
400 g broileri kintsuliha või -fileed
1 punane sibul
150 g kirsstomateid
1 kollane paprika
1 avokaado
0,5 sidrunit
2 sl õli
100 g salati- või spinatilehti soola, musta pipart
KASTE:
2 sl oliiviõli, 2 sl sidrunimahla, 2 sl maitsestamata jogurtit, 1 sl teralist sinepit , 1tl mett
Sega marinaadiks oliiviõli, purustatud küüslauk, sinep ja mesi. Lisa maitseks soola ja pipart. Lõika kanaliha 2–3 cm tükkideks ja sega marinaadiga hästi läbi. Kata ja pane 30 minutiks külmkappi.
Sega kastme ained ja jäta maitsestuma. Koori sibul ja lõika õhukesteks viiludeks. Poolita kirsstomatid. Poolita paprika, eemalda seemned, lõika ribadeks. Koori avokaado, eemalda kivi ja lõika kuubikuteks. Nirista peale sidrunimahla.
Kuumuta õli pannil. Prae kanatükke pannil mõõdukal kuumusel 5 minutit. siis pane pannile sibul ja paprika, prae veel 3–4 minutit.
Lao salatilehed, avokaado ja tomatid vaagnale. Tõsta peale pannilt kanasegu. Nirista kaste ja serveeri kohe.
BATAADI salat koriandripestoga
Soe salat röstitud juurviljadega on mõõdukalt vürtsikas ja täidab tõhusalt kõhtu. Koriandripesto annab põneva maitsenüansi, aga kastme võib valmistada ka mõne muu meelepärase ürdiga.
Neljale
Valmistusaeg 20 minutit + 20 minutit ahjus
5 suurt porgandit
600 g bataati
1 suur punane sibul
3 sl õli
2 küüslauguküünt
1 punane tšillikaun
3 sl röstitud kõrvitsaseemneid soola, musta pipart
KORIANDRIPESTO:
4 dl koriandrilehti või muid ürte, 2 dl hakitud rohelist sibulat, 4 küüslauguküünt, 4 sl õunaäädikat, 1 sl agaavisiirupit, 4 sl oliiviõli
Kuumuta ahi 175 kraadini. Koori porgandid ja bataadid. Lõika u 5–6 cm pikkusteks ja 1 cm paksusteks kangideks. Koori sibul ja lõika õhukesteks ratasteks.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Lao porgandi- ja bataadikangid ühekordse kihina plaadile. Sega õli hulka purustatud küüslauk ja hakitud tšilli. Nirista juurviljadele ning maitsesta soola ja pipraga. Küpseta 20 minutit või kuni viljad on parajalt pehmed.
Kastme valmistamiseks pane hakitud roheline sibul kuivale pannile ja kuumuta, kuni see on pruunistunud. Töötle kõik pesto ained (va oliivõli) kombainis või saumikseriga püreeks. Sega hulka õli ja maitsesta soola ning pipraga.
Võta juurviljad ahjust ja sega pestoga. Puista peale kõrvitsaseemned.
Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli "... ei tahtnud nõusid pesta." Auhinna võitsid Nelli Markus Tallinnast, Nele Tõnissoo Tormast, Jaan Orav Tallinnast, Ege Õis Raplast.
Seekord on auhinnaks 4 komplekti, kuhu kuuluvad tooted BioNike
Sun 50+ päikesekaitseaerosool
Transparent (200 ml), BioNike Body 24h niisutav spreilosjoon (200 ml), BioNike rahustav veesprei (250 ml), BioNike So Pure dušigeelid freesiabergamot, lootos-soolalill ja vaniljeiiris (kõik 200 ml).
Vastused palume saata 10. maiks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.
Duphalac (laktuloos) on näidustatud kõhukinnisuse raviks nii väikestele kui suurtele.
Stimuleerib jämesoole motoorikat ja tagab pehme väljaheite.
Kõhukinnisus taandub ja taastub jämesoole füsioloogiline rütm.
Lapsed
Võib kasutada: • imikutel; • väikelastel; • lastel; • noorukitel.
Võib kasutada raseduse ja rinnaga toitmise ajal.
Täiskasvanud
Täiskasvanud ja noorukid
Lapsed (1...6-aastased)
Alla 1-aastased imikud
Ööpäevase annuse võib manustada korraga või jagada kaheks annuseks.
Kõhukinnisuse raviks kasutatavad tavaannused ei mõjuta veresuhkru taset diabeedihaigetel.
Tähelepanu! Tegemist on käsimüügiravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
DUPHALAC® (laktuloos) 667 MG/ML, SUUKAUDNE LAHUS 200ML, 500ML, 1000ML. INN: Lactulosum Näidustused: Kõhukinnisus, mis ei ole korrigeeritav dieediga. Situatsioonid, kus kõhukinnisus on meditsiiniliselt ebasoovitav (hemorroidid, kooloni/päraku operatsioonide järgselt). Maksapuudulikkusest tingitud entsefalopaatia.
Müügiloa hoidja: Mylan Healthcare SIA, Mūkusalas 101, Rīga, LV 1004, Läti. Täiendav teave müügiloa hoidja Eesti esindusest: BGP Products Switzerland GmbH Eesti filiaal, mis on Viatris Grupi ettevõte; Liivalaia 13/15, 10118 Tallinn. SPC 04/2022
Laagri Maksimarketi farmatseut-juhataja
Julija Meleštšenko teab, et hea apteeker peab olema natuke nagu psühholoog – oskama kuulata ja tunnustada. Lisaks on tal varuks üks saladus, mis aitab elada kaua ja tervena.
1)Kuidas teist apteeker sai?
Pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Tallinna Ülikooli inglise filoloogiat õppima. Kahe aasta möödudes sain aru, et see eriala pole minu jaoks õige ja hakkasin uurima, kuhu võiks sügisel õppima minna. Üks farmatseudist sõbranna soovitas siiralt proovida Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli. Mõtlesin –miks mitte – ja sain sisse. Juba esimesel aastal leidsin ka abitöölise koha Merimetsa Selveri apteegis. Vaadates, kuidas kolleegid nõustasid ja teenindasid kliente, tekkis arusaam, et olen õige valiku teinud.
2)Mida on vaja selleks, et olla hea apteeker?
Ma arvan, et selleks peab olema hea kuulaja, natuke psühholoog, väga empaatiline ja valmis kasutama kõiki oma teadmisi, et aidata inimest ja leida tema jaoks sobiv terviselahendus. Mõnikord piisab ka sellest, et lihtsalt kuulad inimest, annad nõu või kinnitad, et inimene teeb kõik õigesti ja tunnustad teda.
3)Kust ammutate jõudu ja energiat?
Minu jõu ja energia allikad on raamatud, jalutuskäigud looduses, reisimine ja hobid. Püüan lugeda iga päev hommikusöögi ja lõuna ajal. Tavaliselt loen korraga kaht raamatut.
Soovitan teha paar korda nädalas pikemaid jalutuskäike looduses. Meie maa on rikas metsade ja rabade poolest. Minu lemmikud on
Kakerdaja ja Viru raba terviserajad, mis on aasta ringi ilusad. Vabal ajal teen käsitööd. Kudumine hoiab käed soojana, rahustab meeli ja lõõgastab. Alati võib kududa midagi armsat ja kinkida lähedastele.
4)Mis aitab teid kevadväsimuse vastu?
Ma arvan, et meie elutempo juures on kevadväsimus vältimatu. Mina kasutan selle leevendamiseks sügisel ja talvel iga päev prolongeeritud C-vitamiini, tsinkglütsinaati ja D-vitamiini suukaudset pihust. Kindlasti jälgin, et minu toidulaud oleks värske ja mitmekesine. Mida rohkem värve taldrikus, seda parem tervisele. Värske õhk ja liikumine aitavad samuti hoida keha tervena ja annavad lisaenergiat. Piisav ja kva-
liteetne uni aitab kindlasti taastada energiavarusid.
5)Mis on parim viimase aja leid, mis annab teie elule vürtsi?
Paar aastat tagasi avastasin enda jaoks imelise maa – Lõuna-Korea. Esialgu imetlesin seda telesarjade ja muusika kaudu, kuni tekkis põhjalikum huvi ka selle keele ja kultuuri vastu.
Leidsin, et Tallinna Ülikoolis saab õppida korea keelt Tallinna King Sejongi instituudis, kus lõpetasin neli kursust. Tutvusin Korea kultuuriga, osalesin meistriklassides, kus saime valmistada Korea toitu, katsetada kalligraafiat, meisterdada ja proovida traditsioonilist käsitööd.
Eelmisel sügisel käisin LõunaKoreas ja sain tutvuda nende kultuuriga lähemalt. Sealsed inimesed on väga tagasihoidlikud, samas sõbralikud ja hästi abivalmid. Välismaalased tekitavad neis uudishimu ja julgemad tulevad ka rääkima. Korea toit on väga maitsev ja erineb meie toidust, kuid ei sobi kõigile, sest on eurooplastele harjumatult terav. Reisi kõige meeldejäävam mälestus on jalutuskäik teletorni juurde, mis asub Namsani mäetipus. Jalutuskäik kestis umbes tund aega ja sealt avanev vaatepilt on unustamatu. Korealased kasutavad iga vaba hetke, et nautida loodust ja tihtipeale teevad nad seda ka lõunapausil koos terve kollektiiviga. Arvan, et see on üks osa pika ja terve elu saladusest.
KÜSIS: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: ERAKOGU
