Seedimine
Eluliselt tähtsad
ensüümid Viimastel aastatel on toidulisandite lettidele jõudnud uued tooted – seedeensüümid. Kellele ja milleks need mõeldud on? TEKST: TEELE TEDER, toitumisnõustaja FOTO: SHUTTERSTOCK
K
ui varem on räägitud sellest, et oled see, mida sööd, siis nüüd kuuleb üha enam ütlust “sa oled see, mida suudad omastada”. Selles ongi määrav roll seedeensüümidel. Kui puudub ensüüm, ei saa ka toidust vajalikke toitaineid kätte, või kui ensüüme on vähe, siis saab ka toidust palju vähem kätte. Vanasti ei oleks see olnud nii suur probleem, kuid tänapäeval, kus meie mullastik on vitamiinidest ja mineraalidest vaene, peab juba rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas toidust maksimum saada. Aastatel 1996 kuni 2002 tehti Euroopas uuring, kus jälgiti, kui palju selle aja jooksul muutub erinevate köögi- ja puuviljade sisaldus mullastiku muutuste tõttu. Näiteks brokoli suutis selle ajaga kaotada kaltsiumisisaldusest 70%, foolhappest 62% ja magneesiumist 55%. Banaan kaotas kaltsiumit 12%, foolhapet 70%, magneesiumit 23% ning B6-vitamiini lausa 96%.
Rohkem toorest toitu Seedeensüümid vastutavad toidu seedimise eest. Selleks et keha saaks toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid, mineraalained, rasvad, süsivesikud ja valgud, ongi hädavajalik seedeensüümide abi. Nende mõju pole kuidagi võimalik alahinnata. Kui me toituksime nii, nagu peaksime, ehk 80% toorest ja 20% töödeldud toitu, oleks kõik hästi. Kahjuks on meil pigem vastupidi – 20% toorest ja 80% töödeldud toitu. Kõik toidus olevad toiduensüümid, mis peaksid aitama meil seda konkreetset toitu seedida, saavad aga juba 47-kraadisel kuumusel 15 minutiga surma, mikrolaineahju kasutades juhtub see aga juba 3 sekundiga ja nii jääb meil üle loota vaid meie seedeelundkonnas olevatele ensüü-
12
TERVISEATLAS | KEVAD 2021
midele, millest jääb tihti väheks, eriti veel vanemas eas. Ka meie organism saab sellest aru ja hakkab siis hoopis metaboolsetest ensüümidest (mis peaksid vastutama hoopis teiste funktsioonide, näiteks terviseprobleemide ennetamise eest) seedeensüüme tootma, mis on meile tohutuks koormaks. Sealt edasi hakkabki probleemide lumepall veerema, võivad järgneda väsimustunne pärast sööki, seedehäired, ülekilod, ainete puudus.
Toeta seedeensüümide tööd Selleks et toetada nii meie sees olevate kui ka purgist sissevõetavate seedeensüümide tööd, saab ühtteist ära teha. Seedeensüümid alustavad oma tööd juba suus. Suhu pistetud toit purustatakse esmalt mehaaniliselt hammastega, et seda oleks pärast kergem lõhustada. Samal ajal hakkab süljenäärmetest erituma sülg, mis sisaldab seedeensüümi nimega amülaas, mis hakkab lagundama süsivesikuid. Et selle ja teiste seedeensüümide tööd toetada, tuleks toit võimalikult peeneks mäluda ehk süüa aeglaselt. Üldiselt oleme aga harjunud toitu minimaalselt purustama ja proovime liialt suured tükid kurgust alla saada hoopis vedeliku juurde joomisega. See aga lahjendab ensüüme ja maomahla, mis takistab seedimist ning tekitab kõhugaase ja teisi seedehäireid. Nii nagu vitamiine ja mineraalaineid, saab ka ensüüme toidulisandite sildi alt apteekidest juurde osta. Viimaste aastate jooksul on ka Eestis just selles segmendis väga palju erinevaid tooteid lisandunud. Maailmas kogub tuure aga ensüümiteraapia, kus proovitakse ensüümidega ravida erinevaid haigusi.
