Kõik, mida me sööme, hingame ja nahale määrime, jõuab lõpuks maksa. Seda organit võib võrrelda ülitarga keemialaboriga, kes teab, milliseid aineid peab talletama ja millistest ainetest tuleb lahti saada. TOIMETAS: EINAR ELLERMAA FOTO: SHUTTERSTOCK
Vähe ja palju rauda Rauavaegusaneemia on kõige sagedasem aneemia liik. Siis on veres normaalsest vähem punavereliblesid või on neis normaalsest vähem hemoglobiini, mille ülesandeks on siduda kopsudes hapnikku ja anda see kudedes ära. Hemoglobiini oluliseks koostisosaks on raud. Kui rauda pole piisavalt, on hemoglobiini sünteesimine häiritud. Rauavaegusaneemia sümptomid on muu hulgas väsimus, kahvatus, lõhed suunurgas, haprad murduvad küüned, tähelepanuhäired, kergesti tekkiv õhupuudustunne, peavalu, kohin kõrvus jne. Tänapäeval on rauapuudusaneemia tavapärane nähtus, raualisandeid palju ja nende tarbimine levinud. Siiski peab raualisandite tarbimisega ettevaatlik olema, sest raua liigsus organismis on ohtlikum kui kerge vaegus. Inimorganismi rauaimendumise võime on piiratud. Pikka aega ja suurte koguste raualisandite tarbmine või raua ainevahetushäire (hemokromatoos) võib põhjustada raua kuhjumist organismi. Ka liigne raud toidus võib põhjustada meestel raua ladestumist. Naisi kaitsevad rauarohkuse eest menstruatsioon ja rasedus, mis väljutavad organismist rauda. Raud on vajalik ja kahjutu vaid siis, kui see on seotud valkudega. Vaba raud moodustab organismis lahustumatuid ja toksilisi anorgaanilisi sooli. Liigne raud ladestub erinevatesse organitesse, nagu maks, kõhunääre, süda ja nahk, ning häirib paljude ensüümide tööd organismis.
58
TERVISEATLAS | KEVAD 2021
Miks on maks nii tähtis organ?
M
is teeb maksa nii tähtsaks? Maks on peale naha keha kõige suurem organ ja tema õlul on palju olulisi ülesandeid, kirjutas Egle Koppel raamatus “Maksa puhastamine taimetoiduga”. Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ning seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd. Tänu rohkele verevarustusele on maks tuntud oma imepärase tervenemis- ja uuenemisvõime poolest. Maks suudab vähese ajaga saavutada uuesti oma töövõime ja jätkata toksiinide väljutamist kehast. Maks uuendab end iga viie kuu tagant ehk maksarakkude eluiga on ligikaudu 150 päeva. Taastumise pikkus on individuaalne, kuid normaalse tervisega inimese maksa funktsioon on võimeline taastuma nädalatega, kui maksa koormust vähendada. Isegi alkoholiga liialdajad võivad maksakahjustuse algstaadiumis alkoholist loobudes taastada oma maksa
funktsioonid paari kuuga. Terve maks võib end pidevalt taastada, kuid juba armistunud maksa ehk tsirroosi korral ta seda kahjuks enam ei suuda. Maksa võib nimetada ka keha ajuks, kuna see kontrollib veres sisalduvaid aineid. Maks on keha suurim seedenääre. Kui toit on maos seeditud, siis viiakse toitained maksale töötlemiseks. Maks teab, kas need toitained on meie keha jaoks madala või kõrge väärtusega ja ladustab need vastavalt. Maksa läbib intensiivne vereringe ja kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Veri kannab soolestikust maksa toitained: rasvad, valgud, glükoosi ja mineraalid. Need ained läbivad maksas ainevahetuse nii, et organismi rakud suudavad neid omastada. Maks tunneb ära toksiinid ja valmistab need ette eemaldamiseks või muudab need vähem kahjulikuks. Maks paneb kokku aminohappeid (valke), ladustab vitamiine ja mineraale, toodab kolesterooli ja sappi, tasakaalustab hormoone, kontrollib veresuhkrut ning mängib suurt rolli immuunsuse toimimisel ja toidu seedimisel.
