Magnus Pehrssoniga
EestiâRootsi mĂ€ngu eel
Noortekoondiste
Balti turniiride
ajalooline statistika
Kas ĂŒleminutiuputus ongi jalgpalli tulevik?
Retromeenutus: kuidas koondise treener telefoni vajas
Postritel: Hispaania koondis, Herol Riiberg, Aitana BonmatĂ
Hispaania naised kerkisid suurte tĂŒlide kiuste
MAAILMA PARIMAKS
2023
Welco uus kodu LÀÀnemere rannavutiliiga samm edasi Hollandi ainus tÀhetund HIND 2,80 EUROT ISSN 1736-7379
EESTI SPORDI SUURTOETAJA
TÀhelepanu! Tegemist on hasartmÀngu reklaamiga. HasartmÀng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.
Tutvuge reeglitega ja kÀituge vastutustundlikult!
Suvise hooga sĂŒgisele vastu
SĂŒgise ja uue kooliaasta algust tĂ€histav septembrikuu on ka jalgpallis alati olnud erilise hĂ”nguga: sĂŒgiskuu on vĂ€lismaa suurliigades hooaja esimene tĂ€ispikk vĂ”istluskuu, samuti toob sĂŒgis meile kuhjaga koondisemĂ€nge. Meestekoondist ootab 9. septembril kodune EM-valikmĂ€ng Rootsiga ning kolm pĂ€eva hiljem vÔÔrsilmĂ€ng Belgiaga, naistekoondis alustab septembri lĂ”pus esimest korda teekonda Rahvuste liigas, kui lĂ€heb 22. septembril Tartus vastamisi Kasahstaniga, 26. septembril Iisraeliga. Tulge sinisĂ€rkidele kaasa elama!
Septembrikuu Jalka on samuti pÀris suures osas koondisemÀngude lainel: pÔhjaliku kokkuvÔttega vaatame tagasi Àsja Austraalias ja Uus-Meremaal lÔppenud naiste MM-finaalturniirile, mis naistemÀngu taas nii platsil kui selle kÔrval uuele tasemele viis. Nii meeste- kui naistekoondise eelseisvatest mÀngudest kirjutame samuti, koondisemÀnge puudutavad otsesemalt vÔi kaudsemalt ka suur lugu noortekoondiste Balti turniiride ajaloost ja meie ajaloorubriik, kus seekord luubi all 1988. aasta EM.
PĂ”nevat lugemist leiab aga meie veergudelt veelgi. Ilusat sĂŒgise algust kĂ”igile ja edukat uut kooliaastat neile, kes 1. septembril mĂ”ne Ă”ppeklassi ukse lahti teevad!
2023 SEPTEMBER JALKA 3 SEPTEMBER
KAANELUGU
LK 14â21
Naiste MM-finaalturniir tÔi meile uueks maailmameistriks Hispaania. Millised momendid, nopped ja killud suurejoonelisest turniirist meelde jÀÀvad?
KOHUSTUSLIK LUGEMINE:
Poiste noortekoondistele hakati iga-aastaseid Balti turniire korraldama juba eelmise sajandi lĂ”pus. Jalka kogus U21, U19 ja U17 vanuseklassi turniiride saadaoleva statistika kokku, et nĂ€ha, millised jĂ”ujooned ja seaduspĂ€rad tulemuste taga peituvad, ja vestles nendest mitmel aastal meie noortekoondisi tĂŒĂŒrinud Marko Lelovi ja Marko PĂ€rnpuuga. Noortekoondised lk 26â30
Kolumn
12 Raul Ojassaar
22
Esmalt eelmisel aastal meeste MM-finaalturniiril, tĂ€navu naiste MMil, Premier Leagueâis ja La Ligas â uus lĂ€henemine jalgpallimĂ€ngus ĂŒleminutite andmisele on tekitanud osas jalgpallifĂ€nnides ja mĂ€ngijates pettumust ja pahameelt. Tegelikult tasub aga kĂ”igil sellega harjuda.
Persoonid & intervjuud
40 MĂ€ngija luubi all: Raimond Eino
48 A. Le Coq Premium liiga: Tristan Koskor
Narva Transi rĂŒndaja on oma esimesel hooajal piirilinnas kerkinud Premium liiga vĂ€ravakĂŒttide tabeli tippu. Mida mees ise oma senisest hooajast ja elust Narvas rÀÀgib?
Rubriigid
3 September
6 Lembit Peegel
8 Nimed & numbrid
10 Lugu & tsitaadid
22 Naised
Eesti naistekoondis alustab septembris esimest Rahvuste liiga hooaega. Mida naiste Rahvuste liiga endast kujutab ning millised on Eesti sihid?
24 Koondis
Eesti ja Rootsi kohtuvad valikmÀngus enam kui veerandsaja aasta jÀrel esimest korda. Jalka vestles Eesti koondise endise peatreeneri rootslase Magnus Pehrssoniga, et uurida, millised on Rootsi koondise hetkeseis ja sealsed vaated enne kohtumist Eestiga.
SISUKORD
48
39 Arhiivist
42 Taristu: Welco uus kodu Raadil
50 Rannajalgpall: LÀÀnemere rannajalgpalliliiga
tegi sammu edasi
52 KlÔpsud
56 Ajalugu
Jalka jĂ€tkab tagasivaadete sarjaga, kus on luubi all varasemad EMfinaalturniirid. Seekord hĂŒppame aastasse 1988, kui esimest ja seni ainsat korda tuli Euroopa meistriks Hollandi koondis.
62 10 aastat tagasi
63 Pane end proovile! Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul pĂ”nevaid kĂŒsimusi nii mĂ€lumĂ€ngu kui reeglite tundmise testi kujul.
64 Lisaaeg
66 RistsÔna Muu
14 MM 2023
26 Noortekoondised Poster Hispaania koondis Herol Riiberg
Aitana BonmatĂ
ESIKAANEL: OLGA CARMONA
FOTO: CHRIS PUTNAM, ZUMA PRESS WIRE / SCANPIX NR 9 (189) 2023
PEATOIMETAJA:
RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee
TOIMETAJA:
MAARJA TRAUSS
FOTOGRAAF:
LEMBIT PEEGEL
MAKETT JA KUJUNDUS:
MARJU VILIBERG
KEELETOIMETAJA:
TRIINU-MARI SANDER
REKLAAM:
MATTIAS KAUK +372 5650 9217 mattias.kauk@jalgpall.ee
KOLLEEGIUM:
INDREK SCHWEDE (ESIMEES)
LENNART KOMP
SIIM KERA
NEEME KORV
AIVAR POHLAK ANU SĂĂRITS
MIHKEL UIBOLEHT
VĂLJAANDJA:
EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE
TOIMETUSE POSTIAADRESS:
JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960
TRĂKITUD PRINTALLIS
EESTI JALGPALLI
LIIDU AJAKIRI
ILMUB 12 KORDA
AASTAS
IMPRESSUM 50 42 24
2023 SEPTEMBER JALKA 5
Eesti eurosuve luigelaul LillekĂŒlas
Eesti klubide eurosarjateekond osutus sel suvel katastroofiliselt lĂŒhikeseks: mitte
ĂŒkski meie neljast klubist ei suutnud esimest tĂ”ket ĂŒletada. KĂŒmne mĂ€ngu peale jĂ€i Eesti klubide ainsaks mittekaotuseks Paide Linnameeskonna vÔÔrsil tehtud
0 : 0 viik Tórshavni B36ga, Eesti tiimide kollektiivne vÀravate vahe jÀi Ôudu tekitav
2 : 20, kusjuures Ernest Agyiri, kes Eesti klubide mĂ”lemad kaks vĂ€ravat lĂ”i, siirdus euromĂ€ngude jĂ€rel Premium liigast minema. Lembit Peegli seekordne fotorubriik meenutab Eesti klubide selle suve viimast esitust eurosarjas, FC Flora 0 : 2 kaotust Rumeenia meistrile ConstanÈa Farulile.
6 JALKA SEPTEMBER 2023
ïĄKui esialgu vĂ”ib tunduda, et siin oli tegu fotograafi tervist tugevalt ohustava olukorraga, kus pall lendab suurel kiirusel otse kaamerasse, siis tegelikult pĂ€ris nii hull asi ei olnud â pall löödi tegelikult vĂ€ravast ĂŒle ning jĂ€i Peegli ette pĂ”rkama. Flora vĂ€ravavaht Evert GrĂŒnvald kĂŒsib samal ajal juba pallilastelt uut nahkkera, et see kiirelt tagasi mĂ€ngu panna.
PEEGELDUSED
Fotod: Lembit Peegel
jooksustiil kuulsa isaga sarnased, siis mĂ€nguoskused samale tasemele paraku kĂŒĂŒndinud ei ole. Flora vastu sai Rivaldinho sellest hoolimata kirja kohtumise avavĂ€rava.
ï Faruli Benini koondislasest vasakÀÀr David Kiki nĂ€itab MĂ€rten Kuuse vastu, et oleks vĂ”inud jalgpalli asemel vabalt valida ka tĂ”kkejooksu.
PEEGELDUSED 2023 SEPTEMBER JALKA 7
ïSiin vĂ”itleb Kuusk aga kuulsa isa pojaga: Faruli ridades tuli Florat kollitama ka Brasiilia legendi Rivaldo poeg Rivaldinho. Kui kaugelt vaadates on poja kehahoiak ja
Rauno Sappinen
Eesti koondise rĂŒndajale lĂ”ppes vĂ€rskelt alanud hooaeg tohutult Ă”nnetult: uues klubis Jeruusalemma Hapoelis ei jĂ”udnud ta Iisraeli liigahooajal platsilegi pÀÀseda, kui sai liigakarikamĂ€ngus ĂŒliraske pĂ”lvevigastuse. Vastasega kokku pĂ”rganud 27aastase Sappineni paremas pĂ”lves rebenesid nii eesmine kui tagumine ristatiside, samuti menisk, mis tĂ€hendab, et taas platsile on rĂŒndajat oodata alles jĂ€rgmise suve paiku.
Roosad Pantrid
NĂ”mme Kalju fĂ€nnirĂŒhmitus andis julge lubaduse: kui Kalju meeskond suudab Premium liigas tĂ€navuse hooaja lĂ”petada vĂ€hemalt kolmandal kohal, liiguvad nad jĂ€rgmisel hooajal PĂ€rnusse vÔÔrsilmĂ€ngule jalgsi! 24 vooru ehk kahe kolmandiku hooaja jĂ€rel on Kalju pronksikohast vaid ĂŒhe punkti kaugusel: kas fĂ€nnid peavad hakkama varsti villiplaastreid, ööbimiskohti ja mugavaid seljakotte hankima asuma?
Inglismaal viiakse lÀbi
TABLOOREFORMI
Inglismaa neljas tugevamas liigas on sel hooajal eriliselt luubi all vĂ”itlus aja venitamise vastu (loe ka lk 12â13). Lisaks sellele, et senisest tĂ€psemalt ja julgemalt lisatakse poolaegadele ĂŒleminuteid, tehti ka tabloodel huvitav uuendus, mis kehtib esialgu esiliigas ning tugevuselt kolmandas ja neljandas liigas.
Nimelt on jalgpallis olnud aastaid reegel, et staadionite tabloodel tiksuv mĂ€nguaeg peab esimesel poolajal 45 minuti ja teisel poolajal 90 minuti tĂ€itumisel seisma jÀÀma â seda, mitu ĂŒleminutit poolajale lisati, vĂ”ib loomulikult kuvada, kuid seda, kui palju sellest tĂ€pselt mĂ€ngitud on, on seni olnud keelatud staadionil nĂ€idata.
âVĂ”ib öelda, et see on nii mĂ€ngu kui kohtuniku kaitseks, et sĂ€iliks kord. Kohtuniku poolt mĂ€ngule lisatud ĂŒleminutite arv on alati miinimum â seda aega vĂ”ib olla vaja pikendada. Kui mĂ€ngule on antud kolm ĂŒleminutit, aga vĂ€rav lĂŒĂŒakse hetkel, mil tabloo nĂ€itab 93:15, siis vĂ”ib see tekitada vĂ€ga suurt pahameelt. SeetĂ”ttu on ette nĂ€htud, et ĂŒleminuteid tabloo peal ei kuvata,â rÀÀkis EJLi kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasik selle reegli selgituseks Jalkale kaks aastat tagasi.
âOn vĂ€ga tavaline, et selle vĂ”istkonna personal, kes tahab, et mĂ€ng kohe Ă€ra lĂ”ppeks, tuleb juba kahe ĂŒleminuti jĂ€rel seletama, et kolm ĂŒleminutit on tĂ€is ja mĂ€ng tuleks Ă€ra lĂ”petada, ja vastupidises olukorras meeskonnad kĂ€ituvad risti vastupidi. Ăleminutite aeg on tervikuna niikuinii suhteliselt lĂŒhike ja see on kohtuniku otsus, millal mĂ€ng lĂ”ppeb. Ăhe poolaja normaalaja pikkus on alati 45 minutit ja seal mĂ€nguruumi ei ole, aga ĂŒleminutite puhul nĂ€idatakse esmalt miinimumarvu, tĂ€pse kestuse
15
Vene jalgpalliametnikku valiti jÀrgmiseks kolmeaastaseks perioodiks UEFA komiteedesse hoolimata sellest, et Venemaa koondis ja klubid on riigi agressiooni tÔttu UEFA vÔistlustelt kÔrvaldatud. Eestlasi jÀtkab ametis neli: Anne Rei on naistejalgpalli komitee juht, Aivar Pohlak noorte- ja amatöörjalgpalli komitee esimene aseesimees, Kuno Tehva kuulub klubivÔistluste komiteesse ja Daniil Savitski juriidilise komitee koosseisu.
73
Eesti meeste A-koondise mĂ€ngu videokokkuvĂ”tted aastatest 1992â2016 laaditi ĂŒles Eesti Jalgpalli Liidu YouTubeâi kanalile. Loendit tĂ€iendatakse jooksvalt.
otsustab ainult kohtunik. Segaduse vĂ€ltimiseks minutite tiksumist staadioni tablool ei kuvata.â
NĂŒĂŒd on rahvusvaheline jalgpallireeglite eest vastutav organ IFAB andnud vĂ”imaluse ĂŒleminuteid tablool tĂ€psemalt kuvada â suuresti seepĂ€rast, et uue lĂ€henemise tĂ”ttu suurenenud ĂŒleminutite arvu pĂ€rast on pealtvaatajad (ja mĂ€ngijad) muidu ĂŒsna suure osa mĂ€ngust tĂ€psest ajast teadmatuses. Kui poolajale lisatakse mĂ”ni ĂŒksik minut, tunnetavad inimesed vĂ”rdlemisi tĂ€pselt ja hĂ€sti, et jÀÀnud on veel vĂ€he. Aga kui lisatakse 11 vĂ”i 13 minutit?
Eks ole nÀha, kas uuendus kiidetakse ka laiemalt heaks ning see ka mujale, sealhulgas Eesti staadionitele, jÔuab.
11 minutit ja 37 sekundit
lĂ€ks Paide Linnameeskonna poolkaitsjal Herol Riibergil aega, et 19. augusti Premium liiga kohtumises Tartu Tammekaga teisel poolajal vormistada perfektne kĂŒbaratrikk â ĂŒks vĂ€rav parema jalaga, ĂŒks vĂ€rav peaga, ĂŒks vĂ€rav vasaku jalaga. Tegu oli tema karjÀÀri esimese Premium liiga kĂŒbaratrikiga ning kogu liiga peale selle hooaja teise kĂŒbaratrikiga â esimesega sai kohtumises NĂ”mme Kalju vastu hakkama endine FCI Levadia mees Ernest Agyiri.
8 JALKA SEPTEMBER 2023 NIMED & NUMBRID
Foto: Liisi Troska
nad ĂŒtlesid
âKui ma Ă”igesti aru sain, jĂ€lgis enamik kohalikke elanikke, eriti aga mehi, juuni lĂ”pus PrigoĆŸini mĂ€ssukatset, nagu jalgpalli meistrivĂ”istluste ajal jĂ€lgitakse oma meeskonna edu. Ja nagu jalgpallivĂ”istlustega ikka, peab ka kellegi poolt olema, ning terve kĂŒla meestevĂ€gi hoidis pöialt wagnerlastele. Eriti kirglikult toetasid wagnerlasi need mehed, kes olid Ukrainas juba sĂ”dimas kĂ€inud.â
Etnoloog Aimar Ventsel elust LÔuna-Siberis
âMa vaatasin seda pilti ja... ma ei tea. Tal on jalgpalluri varbad. Mul on palju ilusamad varbad. [---] Ragnaril on selline vĂ€ike jÀÀtisepallipepu, mul on ikka mehe p***.â
Koomik Ari Matti Mustonen leidis, et Ragnar Klavani asemel oleks pidanud aasta seksikaim mees olema tema ise
âJalgpall on tugevate ja mehiste inimeste, kes ei kasuta alati parlamentaarset vĂ€ljendusviisi, sport.â
Aleksandr Volkov sĂ”lmis Narva Transiga lepingu vaid kaheksa pĂ€eva pĂ€rast seda, kui ta tribĂŒĂŒnil Transi fĂ€nniga kaklema lĂ€ks ja seepeale NĂ”mme Kaljust lahkuma pidi
âTeine oluline nĂŒanss on eestlaste mentaalne pool. Eesti mĂ€ngijad pole vaimselt nii valmis nagu Serbia ja nĂ€iteks Horvaatia mĂ€ngijad. Nad pole valmis nii jĂ”hkralt vĂ€lismaal oma koha eest vĂ”itlema. Oleks vaja rohkem vĂ”itlejahinge. VĂ€lismaale minek ei ole kerge. Sa lĂ€hed esimest korda vĂ€lja mĂ€ngima, keegi sinu keelt ei rÀÀgi. Sa tuled ilusast Eestist, sul on hea kodu, sĂ”brad jne. NĂŒĂŒd pead sa minema ja ennast tĂ”estama, aga see pole lihtne. Sa pead vaimselt valmis olema.â
Endine FCI Levadia peatreener Marko SaviÄ sellest, miks Eesti mĂ€ngijad harva vĂ€lismaal lĂ€bi löövad
âVajame taseme tĂ”stmiseks liigasse senisest paremat kvaliteeti, mitte kilohinnaga tarnitavat prĂŒgi.â
Martin Kaalma Premium liiga leegionÀridest
âProfijalgpall algab sealt, kus toimib loomulik sportlik konkurents igal tasandil, ka noorte seas. Kui keegi ei mĂ€ngi taset vĂ€lja, vĂ”etakse kohe jĂ€rgmine. Kui klubi kukub liigast vĂ€lja, siis ta kukub vĂ€lja. Meil kĂ”ik need protsessid ei toimi. Tahan selle kĂ”igega öelda, et meil on jÀÀnud ĂŒks â ja ÀÀrmiselt oluline â aste vahele. Et saada profiks, peab esmalt olema vĂ€ga hea amatöör.â
Toomas Tohver
Eesti saab treenerite koolitajaid juurde
Mitme aasta pikkuse projekti tulemusena on Eesti Jalgpalli Liidus valminud treenerite koolitajate Ôpetamise programm, mis aitab viia lÀbi rohkem ja parema kvaliteediga tasemekoolitusi.
Koolitajate koolituse jaoks pandi seemned mulda juba mitu aastat tagasi, kui UEFA teatas, et 2023. aastaks peab kohalikel alaliitudel olema vĂ€lja töötatud koolitajate koolitamise sĂŒsteem. UEFA leidis juba 2015. aastal koostöös Leedsi ĂŒlikooliga korraldatud uurimuses, et paljude Euroopa jalgpalliliitude puhul on suur kitsaskoht treenerite koolitajate puudus, mis ei lase ambitsioonikatel treeneritel samme piisava kiirusega edasi teha. âParemad koolitajad koolitavad paremaid treenereid, paremad treenerid koolitavad omakorda paremaid mĂ€ngijaid. Koolitajad mĂ”jutavad riigi jalgpalli taset vĂ€ga otseselt,â kinnitab Jalkaga vesteldes Ghenadie Scurtul, kes oli UEFA esindajana Eesti projekti mentor.
Scurtul on kogenud spetsialist, kes on olnud UEFAs koolitajate Ă”petamise vĂ€ljatöötamise sĂŒsteemi juures. Paralleelselt on ta varem töötanud nii kodumaal Moldovas kui Kasahstanis sealse vutiliidu tehnilise direktorina, samuti nĂ”ustanud samadel teemadel Gruusia alaliitu. Viimased kĂŒmmekond aastat on ta UEFAs olnud ametis tehnilise instruktorina.
Uue projekti alusel toimunud koolitajate koolituse esimene âlendâ koosneb neljast treenerist: Silja GoroĆĄko-Lukjanov, Peeter Kusma, KĂ€rt Mere ja Taavi Trasberg. Viimased kolm tegutsesid augustis alanud UEFA C kvalifikatsioonikursusel juba kaaskoolitajana. Uued koolitajad on lĂ€binud viiepĂ€evase alusmooduli, ĂŒhepĂ€evase praktika vaatlemise mooduli, kuuepĂ€evase lastejalgpalli ja EJL D mooduli ja ĂŒheksapĂ€evase UEFA C mooduli.
Lisaks nimetatud neljale on koolitajate koolituse viiepĂ€evase alusmooduli ja ĂŒhepĂ€evase praktika vaatlemise mooduli lĂ€binud jalgpalliliidu noortetööjuhtide programmis osalevate klubide noortetööjuhid.
Ghenadie Scurtul koos Eesti Jalgpalli Liidu koolitaja Ludvig Tasasega.
Foto: Katariina Peetson
Uuel UEFA Pro kursusel alustas 16 treenerit
Augustis tehti algust ka iga kahe aasta tagant toimuva UEFA Pro koolitusega, mida viib sedapuhku lÀbi Eesti jalgpallirahvale varasemast tuttav Arno Pijpers. Kursusel alustas 16 treenerit: Nikita Andrejev, Aivar Anniste, Denis Belov, Alo BÀrengrub, Victor Da Silva, Joel Indermitte, Dmitri Kruglov, Daniel Meijel, Lauri Nuuma, Marti PÀhn, Jaanus Reitel, Sirje Kapper, Nikolai Toƥtƥev, Siim Valtna, Konstantin Vassiljev ja Vladimir Voskoboinikov.
Nii
10 JALKA SEPTEMBER 2023 LUGU & TSITAADID
VĂ€rskelt alustanud UEFA C koolitusel osalejad. Alumises reas vasakult esimene Ludvig Tasane ja paremalt esimene KĂ€rt Mere, tagumises reas vasakult esimene Peeter Kusma ja paremalt esimene Taavi Trasberg. Foto: Liisi Troska
Jalgpallitreeneri kvalifikatsioonitrepp Eestis
^ EJL Harrastajad / EJL Lastejalgpall â baastaseme koolitus, mĂ”eldud kĂ”igile tĂ€iskasvanutele, kes tunnevad esmast huvi treeneri elukutse vastu. Maht 1 pĂ€ev (10 akadeemilist tundi)
^ EJL D â treeneritele, kes lĂ€binud EJL Harrastajate vĂ”i EJL Lastejalgpalli koolituse. Maht neli pĂ€eva (50 akadeemilist tundi)
^ UEFA C â treeneritele, kes on edukalt lĂ€binud EJL D koolituse ja on töötanud sel tasemel soovituslikult vĂ€hemalt ĂŒhe aasta. Maht 8 pĂ€eva (120 akadeemilist tundi)
^ UEFA B â treeneritele, kes on lĂ€binud edukalt UEFA C (varem EJL C) koolituse ning töötanud sel tasemel vĂ€hemalt ĂŒhe aasta. Maht 14 pĂ€eva (170 akadeemilist tundi)
^ UEFA A â treeneritele, kes on lĂ€binud edukalt UEFA B koolituse ja töötanud sel tasemel vĂ€hemalt aasta. Maht 22 pĂ€eva (240 akadeemilist tundi)
^ UEFA Pro â treeneritele, kes on lĂ€binud edukalt UEFA A koolituse ja töötanud sel tasemel (peatreenerina eliitnoorte vĂ”i tĂ€iskasvanute tasemel vĂ”i abitreenerina profijalgpallis) vĂ€hemalt aasta. Maht 360 akadeemilist tundi (sh praktika) ĂŒhe hooaja jooksul
^ Peale selle on vÔimalik saada spetsiifilisi kvalifikatsioonitunnistusi fitnessitreeneritel (EJL Fitness), saalijalgpalli treeneritel (EJL Saalijalgpall, UEFA B Futsal) ja vÀravavahtide treeneritel (EJL VV, UEFA B GK)
See peaks looma klubidele parema vÔimekuse igapÀevaselt klubisiseste koolituste lÀbiviimiseks.
Miks on aga ĂŒldse treenerite koolitajaid juurde tarvis? âSuuremas osas Euroopa riikides on nĂ”udlus treenerikoolituste jĂ€rele tohutult kasvanud, see on seotud jalgpalli ĂŒldise populaarsuse kasvuga,â selgitab Scurtul. âSeda on kindlasti ka teie riigis juhtunud, et kui mĂ”ni kohalik mĂ€ngija tippklubiga liitub, suureneb ka ĂŒldine huvi jalgpalli vastu ja sellega seoses tunneb rohkem inimesi huvi treeneritöö vastu. Töötasin varem Gruusias ning kui HvitĆĄa Kvaratsheliast suur tĂ€ht sai, lĂ€ks asi pĂ€ris hulluks: selline tunne, et pool riiki tahab ĂŒhtĂ€kki endale UEFA taseme treenerikvalifikatsiooni saada!â
Scurtul on Jalkaga vestlemise ajaks saanud Eestis toimuvat koolitust jĂ€lgida veel vĂ€he, kuid sellest hoolimata kinnitab ta, et muljed on vĂ€ga positiivsed. âEesti on vĂ€ga hĂ€sti ĂŒle vĂ”tnud UEFA nĂ”udmisi. Teoorialoeng, mida kĂŒlastasin, oli vĂ€ga hea tasemega ning ka praktiline osa oli vĂ€ga professionaalne.â
Tulevikus soovib ka Eesti, et algtaseme koolitajad oleksid klubidel vĂ”tta nii-öelda majast seest. See annab klubidele vĂ”imaluse koolitada uusi treenereid endale sobival ajal, nĂ€iteks kohe uute treenerite palkamise jĂ€rel, samuti saavad klubid uusi treenereid oma tĂ”ekspidamiste ja nĂ€gemuse jĂ€rgi voolida. âTunnen, et see on ĂŒks pĂ”hjuseid, miks oleme viimastel aastatel nĂ€inud Inglismaa koondiste tĂ”usu â nemad on akadeemiates selle lĂ€henemise juba kasutusele vĂ”tnud ja saavad selle vilju lĂ”igata,â mĂ€rgib Scurtul.
âTa rÀÀkis, et jalgpallihall tuleb hoopis tĂ€iskasvanute jaoks, sest see on tĂ€ismÔÔtmetes. Et vĂ”iks ju teha neli korda vĂ€iksema, sest lapsed harjutavad vĂ€iksemal platsil. Lisaks hakkavat seal Ă”udselt lĂ€bi kostma karjed ja pasunad ning ringi kĂ€ima purjus fĂ€nnid, No kuulge, ega me siin Inglismaa esiliiga staadionit ehita!â
Martin Reimil tuli tÔrjuda Viimsisse rajatava jalgpallihalli vastaste absurdseid vÀiteid
âEks vanus on ka juba selline, et kui korra juba rooste sisse tuleb, siis seda niisama kergelt enam vĂ€lja ei saa.â
35aastane Ken Kallaste teda viimasel ajal kimbutanud vigastustondist
âKĂ€ra, pettumus ja lĂ”hestumine on vastuolulised nĂ€htused ja seostuvad levinud arusaamades tihtipeale negatiivsega, aga sedavĂ”rd, kui need viitavad antud juhul jalgpalli laienevale kĂ”lapinnale, kasvavatele ootustele ja huvigruppide kujunemisele, vĂ”ime neis nĂ€ha tuleviku vĂ€etist. Seda muidugi eeldusel, et esmased reaktsioonid viivad vĂ€lja ka konstruktiivsuseni.â
Soccernet.ee ajakirjanik Siim Pulst Eesti klubide eurokrahhile jÀrgnenud kisast-kÀrast
âKĂŒbar!â
Rauno Sappineni vÔllanali: tema paremas pÔlves purunes Iisraeli karikamÀngus korraga nii menisk kui eesmine ja tagumine ristatiside
âItaallaste suhtumine oli pehmelt öeldes pettumust valmistav. KĂ”ik vastased tulid mĂŒtsiga lööma ja olid kindlad, et nad sĂ”idavad meist teerulliga ĂŒle. Paraku oli kolme mĂ€ngu koondskooriks 20 : 3 ja kĂ”ige tasavĂ€gisem mĂ€ng oli Roma vastu, keda vĂ”itsime 5 : 1, teistele lĂ”ime vastavalt 8 ja 9 vĂ€ravat. See jĂ€ttis natuke kahetised tunded. Tegime kevadel kĂ”vasti tööd ja lootsime, et saame tugevate vastastega end proovile panna, aga neid mĂ€nge me ei saanud.â
USAs Clemsoni ĂŒlikoolis jalgpalli mĂ€ngiv Alex Meinhard kĂ€is meeskonnaga kevadel Itaalias Roma, Sampdoria ja Pontedera U19 tiimiga mĂ€ngimas
ââPall on ĂŒmmarguneâ on lause, mida sageli öeldakse ĂŒldpildi puhumiseks, aga tĂ€na on tĂ”esti pall ĂŒmmargune ja kelle vĂ€ravasse ta lĂ”puks lĂ€heb, on riikide mĂ”istes samuti vĂ€ga-vĂ€ga lahtine praeguses ĂŒhiskonnas.â
Kairi Himanen lÀks MM-stuudios ootamatult filosoofiliseks
Nii nad
ĂŒtlesid
2023 SEPTEMBER JALKA 11 LUGU & TSITAADID
Meeletud ĂŒleminutikogused on Ă”ige lahendus
Esmalt eelmisel aastal meeste MM-finaalturniiril, tĂ€navu naiste MMil, Premier Leagueâis ja La Ligas â uus lĂ€henemine jalgpallimĂ€ngus ĂŒleminutite andmisele on tekitanud osas jalgpallifĂ€nnides ja mĂ€ngijates pettumust ja pahameelt. Tegelikult tasub aga kĂ”igil sellega harjuda.
Huvitav on meenutada, et kirjutasin sellestsamast teemast Jalkas 2021. aasta juunis, kui mulluse MMini oli jÀÀnud veel peaaegu poolteist aastat â olin juba siis tĂ€heldanud, et jalgpallis antakse ĂŒleminuteid mĂ”lema poolaja lĂ”pus krooniliselt liiga vĂ€he. 2022. aasta MMil pööras sellele kĂŒsimusele eelneva hoiatuseta tĂ€helepanu FIFA, kelle kohtunike komitee otsusel hakati kohtumise jooksul tekkinud pause tĂ€psemalt mÔÔtma ja kaotatud aega ka kompenseerima: mĂ€letame ju hĂ€sti, kuidas Inglismaa ja Iraani kohtumises jagati kahe poolaja peale kokku lausa 27 ĂŒleminutit. Jah, see on ekstreemne nĂ€ide, kuid alla kĂŒmne minuti kahe poolaja peale oli alagrupifaasis erand, mitte reegel.
Suurturniiril oli ĂŒleminutite kogus uudne ja ehk lihtsalt harjumatu, kuid suurt sellevastast vĂ”itlust toona lahti ei lĂ€inud. NĂŒĂŒd, kus Premier Leagueâi ja La Liga nĂ€itel on varasemast tunduvalt suuremad ĂŒleminutiportsud jĂ”udnud mĂ€ngijate igapĂ€evaellu, on ettearvatult tekkinud omajagu nurisemist.
âRÀÀkisime sellest nii Arsenali mĂ€ngijate kui kohtunikega â isegi nemad ise ei taha seda teha, kuid need on uued reeglid ja nii on,â rÀÀkis Manchester City poolkaitsja Kevin De Bruyne pĂ€rast Inglismaa hooaja avamĂ€ngu Community Shieldi, kus teisele poolajale lisati 13 ĂŒleminutit â 11. ĂŒleminutil lĂ”i sealjuures Arsenal viigivĂ€rava. âVĂ”ib ainult ette kujutada, mis saab siis, kui mĂ€ngida mĂ”ne madalama liiga meeskonnaga, kes pidevalt aega venitab. Kui mĂ€ngime nĂ€iteks kolmapĂ€eval
Tekst: Raul Ojassaar
15â20 ĂŒleminutit ja laupĂ€eval samamoodi, on see sisuliselt kaks lisaaega. Eks ole nĂ€ha, kuidas lĂ€heb, aga minu meelest ei ole see normaalne.â
Sarnase avaldusega tuli vĂ€lja ka Manchester Unitedi keskkaitsja RaphaĂ«l Varane, kes sĂŒĂŒdistas suuniste tegijaid mĂ€ngijate heaolust mitte hoolimises. âMĂ€nge on niigi liiga palju, graafik on ĂŒlitihe ja see kĂ”ik on mĂ€ngijate fĂŒĂŒsilisele ja vaimsele tervisele vĂ€ga ohtlik.â
De Bruyne ja Varaneâi murest vĂ”ib muidugi aru saada â pikemad mĂ€ngud tĂ€hendavad suuremat koormust ja suurenenud vigastusohtu. Samal ajal ei muutu ju oluliselt pikemaks jalgpallimĂ€ngu intensiivne osa, vaid rohkemate ĂŒleminutitega kompenseeritakse aega, mis kulub muidu seismisele ja passimisele. Jah, varem kompenseeriti seda vĂ€hem ning selle vĂ”rra on jalgpallimĂ€ngus intensiivset osa tĂ”esti pisut rohkem, kuid see mĂ”neminutiline vahe ei tohiks olla teab mis mÀÀrav, eriti praegusel ajal, kui juba mitu hooaega on ka tippvutis saanud meeskonnad teha mĂ€ngus viis vahetust. Uus lĂ€henemine vajab lihtsalt harjumist. EelkĂ”ige peavad sellega arvestama treenerid, kel tuleb ilmselt hakata julgemalt mĂ€ngijatele puhkust vĂ”imaldama, selle asemel et neid kĂŒmme kuud jĂ€rjest pidevalt ruunata.
Millal jĂ”uavad âausad ĂŒleminutidâ Eestisse?
Seisakud, mille eest antakse ĂŒleaega
On loogiline ja arusaadav, et tippjalgpallis kehtestatavad uuendused ja muudatused jĂ”uavad meie konnatiiki viivitusega. KuivĂ”rd uus ĂŒleminutipoliitika ei ole isegi tippjalgpallis veel igale poole jĂ”udnud, vĂ”ib ka Eestis sellega veel natuke aega minna, aga seni pakuvad kohtunike siinsed otsused teravat kontrasti.
^ vahetused
^ vigastuspausid ja mÀngijate tohterdamine
^ aja venitamine
^ distsiplinaarkaristuste jagamine
^ joogi- ja jahutuspausid
^ VARiga seotud pausid
^ muud seisakud (nÀiteks pikad vÀravatÀhistused)
20. augusti kohtumine FC Kuressaare ja FCI Levadia vahel, mille Kuressaare kodupubliku ees ĂŒllatuslikult 2 : 1 vĂ”itis, oli ĂŒleminutite osas eriti markantne nĂ€ide. Suure osa teisest poolajast kahevĂ€ravalises eduseisus olnud Kuressaare venitas igal vĂ”imalusel hoolega aega ja lĂ”i mĂ€ngutempot alla.
Kuressaare vÀravavaht Magnus Karofeld sai teise poolaja esimese 45 minuti jooksul koguni 11 korda vÀravalöögist
12 JALKA SEPTEMBER 2023 MĂTISKLUSI
palli mĂ€ngu panna â kĂ”ige lĂŒhem aeg, mis selle peale ĂŒhel korral lĂ€ks, oli 23 sekundit, enamasti kulus aga löökideks valmistumise, palli hankimise ja paika sĂ€ttimise peale enam kui 30 sekundit. Ăhe korra kulus palli auti minemisest Karofeldi vĂ€ljalöögini koguni 39 sekundit, kusjuures selle aja jooksul ei olnud mitte ĂŒhtegi muud pĂ”hjust, miks mĂ€ng oleks seisma pidanud! Kokku seisis mĂ€ng teise poolaja 45 minutist Karofeldi vĂ€ljalöökide ootuses viis minutit ja 40 sekundit (ĂŒhe vĂ€ljalöögi ajal tehti ka vahetus, mis vĂ”ttis 20 sekundit). See on enam kui 12 protsenti mĂ€nguajast!
Kuressaare mĂ€ngijad vĂ”tsid hoolega aega ka iga karistuslöögi ja kĂŒljeaudi lahtimĂ€ngimisel. Lisaks sellele oli poolaja jooksul kaks vigastuspausi (kogupikkusega 2 minutit ja 25 sekundit), kaks vahetuspausi (kokku 75 sekundit), kaks
VARist tingitud seisakut (kokku u 45 sekundit) ja ĂŒks seisak, kui kohtunik tuli Kuressaare pingi juurde abitreener Igor Morozovile kollast kaarti nĂ€itama (20 sekundit).
Juba pelgalt teises lĂ”igus mainitud olukordade eest oleks pidanud poolajale juurde andma vĂ€hemalt neli minutit (nimetatud olukorrad vĂ”tsid kokku aega 4 minutit ja 45 sekundit). EelkĂ”ige Karofeldi vĂ€ljalöökide, aga ka muudes surnud palli olukordades viivitamise eest oleks pidanud aga aega veelgi juurde lisama â kuus-seitse ĂŒleminutit ei oleks olnud ĂŒlepingutamine. Kas tahate pakkuda, mitu minutit tegelikult neljas kohtunik tabloole mĂ€rkis?
Kaks.
Ja lĂ”puvile kĂ”las piinlikult tĂ€pselt kahe minuti tĂ€itudes olukorras, kus Levadia oli liigutamas palli Kuressaare karistusala ÀÀrele. Poole rĂŒnnaku pealt.
Kohtunikud ei tohi lasta endale pÀhe istuda
Tegu oli röövimisega pÀise pÀeva ajal. Seda, kas Levadialt rööviti punkt vÔi kolm, ei saa me kunagi teada, aga neilt rööviti aus vÔimalus reeglites ette nÀhtud mÀnguaja jooksul viigi- vÔi vÔiduvÀravani jÔuda. Rööviti ka pealtvaatajaid ja publikut, kellele pakuti arusaamatul kombel vÀhemalt nelja-viie minuti jagu vÀhem jalgpalli kui kavas.
Tasub mĂ€rkida, et tegu ei ole mitte kuskilt otsast etteheitega FC Kuressaarele vĂ”i Magnus Karofeldile â vastupidi, nad vÀÀrivad kiitust ja austust, sest suutsid mĂ€nguaega kohtuniku lubatud vĂ”tetega esmaklassiliselt manageerida ja mĂ€ngutempo tĂ€ielikult Ă€ra tappa.
Kohtunikel on vÔimalus sellist kÀitumist tolereerida vÔi venitatud aeg poolajale tuimalt ja sirge seljaga otsa lisada. Paraku minnakse sageli mÔnes mÔttes lihtsama vastupanu teed: olen madalamal tasemel kohtunik olnud ja tean hÀsti, kuidas vahel on mÀngu lÔpu ajal kiusatus kohtumine pigem varem kui hiljem lÔppenuks vilistada, et mÔnus pingelangus saabuks enne. Sellele tundele tuleb aga vastu vÔidelda, sest aega venitavatel mÀngijatel ei tohi endale lasta pÀhe istuda. Tegelikult soovime ju kÔik nÀha tempokat jalgpalli, mitte seda, kuidas mÀngijad platsil seisavad ja ootavad, et vÀravavaht aegluubis hoogu vÔtaks ja lÔpuks ometi palli uuesti mÀngu paneks.
LIIGAMĂNG MM-FINAALI AJAL!?
Naiste meistriliiga ja esiliiga mĂ€ngugraafiku koostajad lasid mingil pĂ”hjusel sisse vĂ€ikestviisi fopaa: pĂŒhapĂ€eval, 20. augustil toimus ĂŒks naiste meistriliiga kohtumine ja kaks naiste esiliiga matĆĄi samal ajal kui naiste MMi finaalmĂ€ng. Meistriliigas algas kell 12.30 JK Tabasalu ja PĂ”lva Lootose kohtumine, esiliigas pandi kell 14 pall mĂ€ngu nii LasnamĂ€e Ajaxi ja FC Elva kui FC Flora duubli ja Tallinna FC Ararati vahel, samal ajal kui Austraalias toimunud finaal sai avavile meie aja jĂ€rgi kell 13.
VÔimalik, et tegu oli pikalt planeeritud mÀnguaegadega
tihedas kasutuses olevatel staadionitel, kuid samal ajal tundub vĂ€heusutav, et kasvĂ”i naiste kohtumisi ei oleks saanud samal pĂ€eval muule ajale panna. Meie oma naismĂ€ngijad vĂ”iksid ju olla pĂ”hiline sihtrĂŒhm, kes naiste MMi mĂ€nge vaadata sooviks, sealt inspiratsiooni leiaks ja ka meie naistevuti taset pikas plaanis tĂ”staks. Paraku oli selline graafiku koostamine naistejalgpalli suhtes inetu ja lugupidamatu.
Kas kujutaksite ette, et mÔni Premium liiga mÀng peetaks samal ajal meeste MM-finaaliga?
2023 SEPTEMBER JALKA 13 MĂTISKLUSI
Foto: Alex Caparros, UEFA via Getty Images
Hispaania seadis end naiste troonile sisse
Austraalias ja Uus-Meremaal vÀrskelt lÔppenud naiste
MM-finaalturniir viis naistejalgpalli mÔju taas kord veelgi kÔrgemale
tasemele â nagu oleme viimastel aastatel naiste suurturniiride puhul juba harjunud. Millised killud, nopped ja momendid jÀÀvad meile tĂ€navust MMi meenutama?
Tekst: Raul Ojassaar
Hispaania domineerib naistevutti
Kuigi turniiri kĂ€ik nĂ€itas, et hispaanlannadele on vĂ”imalik ka vastu saada, rÀÀgivad faktid selget keelt: Hispaania on naistejalgpallis vĂ”tnud sisse vaieldamatu liidripositsiooni, sest on nĂŒĂŒd lisaks naisteklassile valitsev maailmameister ka naiste U20 ja U17 vanuseklassis. Tagatipuks vĂ”itis viimase naiste Meistrite liiga samuti FC Barcelona! Tegu on esimese korraga, kui ĂŒks riik nimetatud kolme naiste MM-tiitlit korraga enda kĂ€es hoiab â meeste seas on korra sellega varem hakkama saanud Brasiilia, kes vĂ”itis 2002. aastal meeste MM-tiitli ning 2003. aastal nii poiste U20 kui U17 vanuseklassi MM-tiitli.
Muide, tĂ€ielikust FIFA MM-tiitlite komplektist on Hispaanial nĂŒĂŒd puudu vaid poiste U17 ja meeste rannajalgpalli MM-tiitel âkĂ”ik ĂŒlejÀÀnud seitse FIFA vĂ€lja jagatavat maailmameistritiitlit (meeste MM, poiste U20, meeste futsal, meeste klubide MM, naiste MM, neidude U20, neidude U17) on vĂ€hemalt korra Hispaania valduses olnud. Korra on Hispaania mehed jalgpallis ka olĂŒmpiavĂ”itjaks tulnud. Selles âarvestusesâ tuleb Hispaania jĂ€rel Brasiilia, kes on vĂ”itnud kĂ”ik meestele vĂ€lja antavad MM-tiitlid, kuid pole seni naiste ega neidude seas kordagi edu maitsnud. VĂ€hemalt korra on mĂ”nes jalgpalli vanuseklassis vĂ”i harus olĂŒmpiavĂ”itjaks vĂ”i maailmameistriks tulnud 30 riiki.
14 JALKA SEPTEMBER 2023 MM 2023
Turniiri parimaks mĂ€ngijaks valiti Hispaania keskvĂ€ljaĂ€ss Aitana BonmatĂ.
Foto: Kim Price / CSM via ZUMA Press Wire / Scanpix
Positiivne ĂŒllatus: tagumised on tippudele lĂ€hemale tulnud
TĂ€navune naiste MM toimus esimest korda 32 koondise osavĂ”tul, mis tĂ€hendas, et turniiri ĂŒldine tasemesupp, mis tundus juba neli aastat tagasi 24 naiskonnaga natuke liiga lahja, pidi minema veel lahjemaks. Reaalsus pakkus aga vĂ€ga positiivse ĂŒllatuse: hoolimata sellest, et alagruppe oli seekord kaks tĂŒkki rohkem, lĂ”petas turniiri nulliga ehk kolme kaotusega vĂ€hem naiskondi kui 2019. aastal. Suuri vĂ”ite-kaotusi kĂŒll tuli sisse, kuid vĂ€ga selgelt langesid ansamblist vĂ€lja vaid mĂ”ned ĂŒksikud naiskonnad. Mitu naiskonda, kes sai ĂŒhel hetkel kirja mĂ”ne suure kaotuse, suutis aga enne vĂ”i pĂ€rast seda siiski punkte noppida: nĂ€iteks Norrale 0 : 6 kaotanud Filipiinid alistasid Uus-Meremaa; Hispaaniale ja Jaapanile 0 : 5 alistunud Sambia tegi seejĂ€rel selja prĂŒgiseks Costa Rical, Inglismaale 1 : 6 kaotanud Hiina oli enne seda alistanud Haiti. Parim nĂ€ide oli aga avamĂ€ngus Saksamaale 0 : 6 langenud Maroko, kes sammus lĂ”puks nendesamade sakslaste arvelt kaheksandikfinaali!
Ainus vĂ”istkond, kes tĂ”esti ĂŒheski mĂ€ngus korralikult konkurentsi pakkuda ei suutnud, oli Vietnam, kes kaotas kolm mĂ€ngu koguskooriga 0 : 12. VĂ€ravata jĂ€i ka Haiti, kuid nemad lasid kolme mĂ€nguga endale lĂŒĂŒa vaid neli tabamust.
Kohtunik kui VAR-teadustaja
Uuendusena nĂ€gime naiste MMil seda, kuidas vĂ€ljakukohtunikud tegutsesid teatud olukordades sisuliselt teadustajana. Kui mitmel muul spordialal on see saanud juba tavapĂ€raseks, siis jalgpallis on veel ĂŒsna harjumatu, et kohtunik VAR-ekraani vaatamise jĂ€rel kogu staadionile ja maailmale teada annab, mis pĂ”hjusel millise otsuseni jĂ”uti.
Kuigi suures plaanis on tegu vĂ€ga positiivse uuendusega, mis hoiab loodetavasti Ă€ra hulga segadust (eriti staadionil kohapeal), siis naiste MM nĂ€itas Ă€ra, et kohtunikel endal lĂ€heb ilmselt natuke aega, et uue ĂŒlesandega harjuda. Tihtipeale jĂ€ttis nende verbaalne esinemine ebakindla mulje, mĂ”ned eksootilisematest riikidest pĂ€rit vilenaised kĂ”nelesid ka vĂ”rdlemisi arusaamatus inglise keeles.
KĂ”ige markantsem nĂ€ide sĂŒndis HispaaniaâSambia mĂ€ngul, kus lĂ”unakorealasest kohtunik Oh Hyeon Jeong teatas pĂ€rast Hispaania löödud vĂ€rava jĂ€rel ekraani juures kĂ€imist esiti âNo goal!â ehk âVĂ€ravat ei oleâ, kuid kui rahvas
Brasiilia legend Marta pidi oma kuuendalt MMilt lahkuma juba alagrupiturniiri jÀrel. Foto: Chris Putnam, ZUMA
Taseme ĂŒhtlustumise osas oli aga parim indikaator ĂŒllatuste rohkus: kes oleks osanud turniiri eel oodata, et alagruppi jÀÀvad pidama nii valitsev olĂŒmpiavĂ”itja Kanada, FIFA edetabelis teisel kohal olnud Saksamaa, samuti Brasiilia ja Itaalia? Vaid sentimeetrite kaugusel oli ka tiitlikaitsja USA krahh alagrupis.
Ăleminutid taas fookuses
VĂ€hem kui aasta tagasi meeste MM-finaalturniiril maailmale tutvustatud uudne ĂŒleminutipoliitika (kohtumise jooksul tekkinud pause mÔÔdetakse pedantselt ja poolaegadele lisatakse selle arvelt harjumuspĂ€rasest rohkem ĂŒleminuteid) kehtis ka naiste MMil ja hakkab tasapisi maailma jalgpallis kanda kinnitama â samasugune lĂ€henemine on kasutusel ka Premier Leagueâi alanud hooajal. VĂ”ib arvata, et mĂ”ne aasta jooksul saab see kĂ”ikides liigades uueks normaalsuseks.
Foto: Carl Recine, Reuters/Scanpix
seepeale vilistama hakkas, sai kohtunik aru, et eksis, ning parandas end kohe: âWait â no offside! Goal!â ehk âOota âsuluseisu ei ole! VĂ€rav loeb!â MĂ”istagi tekitas see olukord vĂ€ljakul ja selle kĂ”rval segadust veelgi juurde.
Ehk siis: Ôige suund, aga arenguruumi veel jagub!
Press Wire / Scanpix
2023 SEPTEMBER JALKA 15 MM 2023
Foto: Fran Santiago, UEFA via Getty Images
Jamaica jĂ”udis ĂŒhisrahastuse abil 16 parema sekka
Kui Eesti jalgpallis oleme ĂŒhisrahastuse toel nĂ€inud Tartus kahe staadioni sĂŒndi, siis naiste MMil oli ĂŒhisrahastusel oluline roll Jamaica koondise tegemiste juures. Nimelt tekkis naiskonnal turniiri eel suur tĂŒli alaliiduga, keda mĂ€ngijad sĂŒĂŒdistasid ebaprofessionaalses ja ebapiisavas ettevalmistuses, kehvades tingimustes ja puudulikus kompensatsioonis. SeetĂ”ttu otsustas poolkaitsja Havana Solauni ema Sandra Phillips-Brower algatada GoFundMe keskkonnas mĂ€ngijate ja personali kulude katmiseks ĂŒhisrahastuskampaania. Kui FIFA maksis kinni naiskonna majutuse ja reisid turniiri ajal, siis GoFundMe abil kaeti kulusid, mis tekkisid Hollandis turniiriks valmistudes, kusjuures osa rahast lĂ€ks ka otse mĂ€ngijatele.
âLoodan mĂ€ngijate jaoks selle seikluse natuke lihtsamaks teha â nad peaksid saama keskenduda jalgpallile, mitte muretsema poliitika pĂ€rast vĂ”i selle pĂ€rast, kas nad saavad vĂ”i ei saa lennuki peale vĂ”i hotellis ööbida,â kirjutas Phillips-Brower. Kogutud raha kasutati muu hulgas toitlustuseks, aga ka lihtsakoeliste reisikulude katmiseks ânĂ€iteks maksti selle abil kinni sĂ”idud Uberiga vĂ”i lennukile vĂ”etud lisapagas.
Jamaica koondis nÀitas turniiril, et nad on tÔsiseltvÔetav jÔud: alagrupis tehti vÀravateta viigid nii Prantsusmaa kui Brasiiliaga ning vÔideti 1 : 0 Panamat. Otsustavas
Jaapani ja Hispaania déjà vu
Kas mÀletate, kuidas eelmise aasta lÔpus meeste MM-finaalturniiril suutis Jaapan otsustavas alagrupimÀngus Hispaaniat 2 : 1 vÔiduga ƥokeerida?
Hoolimata sellest, et Hispaania hoidis selles mÀngus palli 83% mÀnguajast ja tegi 1058 söötu vastaste 228 vastu, oskasid jaapanlased mÀngu kaotusseisust enda kasuks pöörata.
Naiste MMil juhtus samade vastaste alagrupimĂ€ngus aga midagi veel pöörasemat. Hoolimata sellest, et Hispaania oli taas palliga enesekindel ja hoidis palli 78% ajast, olid vĂ€ledad ja distsiplineeritud jaapanlannad vasturĂŒnnakutel sedavĂ”rd tĂ€psed ja halastamatud, et said kirja lausa 4 : 0 vĂ”idu!
mĂ€ngus tagas neile edasipÀÀsu just Brasiilia nullil hoidmine. Kaheksandikfinaalis jÀÀdi 0 : 1 alla Kolumbiale. Kahe ĂŒhisrahastusplatvormi abil oli selleks ajaks kogutud enam kui 125 000 USA dollarit.
Tasub mĂ€rkida, et Jamaica koondisesse ei kuulunud mitte ĂŒkski mĂ€ngija koduliigast â vĂ”istkonna tuumik tuli hoopis Euroopa profiklubide ja USA ĂŒlikoolide pallurite seast. 2019. aasta MMil kaotati alagrupis kĂ”ik kolm kohtumist suurelt.
USA pÀÀses sentimeetritega, et langeda millimeetriga
Kahel eelmisel MMil triumfeerinud USA naiskond oli sedapuhku oma paremate pĂ€evade hale vari. Ăhest kĂŒljest oli nende naiskond vahepeal kĂ”vasti noorenenud ja ka kahe aasta tagusel olĂŒmpiamĂ€ngude turniiril jÀÀdi kuldmedalist ilma, teisalt alustati kihlveokontorite hinnangul turniiri siiski peamise vĂ”idusoosikuna. Esimesed ohumĂ€rgid ilmnesid juba avamĂ€ngus autsaider Vietnami vastu, keda vĂ”ideti suhteliselt tujutu mĂ€nguga hoolimata suurest ĂŒlekaalust vaid 3 : 0. PĂ€rast teises mĂ€ngus Hollandiga tehtud 1 : 1 viiki oli selge, et viimases kohtumises tuleb edasipÀÀsuks Portugali vastu kaotust vĂ€ltida. Hoolimata suurtest ootustest lĂ€ks ameeriklannadel kohtumine eelmise aasta EM-finaalturniiril ĂŒheks nĂ”rgemaks tiimiks olnud Portugali vastu vĂ€ga keeruliselt ning piinlikust krahhist jÀÀdi vaid mĂ”ne sentimeetri kaugusele â kohtumise ĂŒleminutitel raksatas Portugali vahetusnaise Ana Capeta pealelöök postiâŠ
VĂ€ravateta kaheksandikfinaal Rootsi vastu lĂ€ks USA-l lisaajale ja siis veel ka penaltiseeriasse. MĂ”lema naiskonna mĂ€ngijad olid ÀÀrmiselt nĂ€rvilised ning pĂ”rutasid palli mitmel korral vĂ€ravast mööda âteiste seas eksis ka USA naiskonna kogenuim liige 38aastane Megan Rapinoe, kelle viimaseks puuteks suurturniiril jĂ€i ĂŒle vĂ€rava pĂ”rutatud penalti. Rootsi edasipÀÀsu otsustanud penalti ei oleks aga saanud olla palju dramaatilisem: Lina Hurtigi löögile suutis USA vĂ€ravavaht
Alyssa Naeher kĂ€ed vastu saada, kuid pall kukkus sellest hoolimata kaarega joone peale. Naeher jĂ”udis selle sealt kĂŒll kiirelt Ă€ra pĂŒhkida, kuid abikohtuniku kĂ€el olnud kĂ€ekell, mis vĂ€ravajoonetehnoloogiaga ĂŒhendatud, andis mĂ€rku: vĂ€rav!
Igaks petteks lasi peakohtunik löögi ĂŒle vaadata videokohtunikel, kes kinnitasid peaaegu 30sekundilise kandva pausi jĂ€rel, et vĂ€rav loeb. Ekraanigraafika nĂ€itas, et pall ei oleks saanud veel napimalt vĂ€ravajoont ĂŒletada!
Foto: John Cowpland, AP/Scanpix
Foto: ekraanitÔmmis
16 JALKA SEPTEMBER 2023 MM 2023
Foto: Zhu Wei / Xinhua via ZUMA Press / Scanpix
F E S T I V A L I A L A 1 6 . 0 0 A V A V I L E 1 9 . 0 0 A . L E C O Q A R E N A 0 9 . 0 9 . 2 0 2 3 E S I T L E B
Ăhe aastaga vĂ€rav kolmel
MM-finaalturniiril. PÀrast vÀhi
alistamist!
Kogu finaalturniiri ĂŒks sĂ€ravamaid noormĂ€ngijaid
tuli veerandfinaali jÔudnud
Kolumbia koondisest, kelle eest sÀras vaid 18aastane
rĂŒndaja Linda Caicedo.
Juba 14aastaselt kodumaa meistriliigas debĂŒteerinud
Caicedo lugu on tĂ”eliselt muljetavaldav â eelmisel aastal aitas ta Kolumbia poolfinaalis otsustava
vÀravaga Copa América
finaali, samuti tegi ta noortekoondistega kaasa nii
U20 kui U17 MM-finaalturniiril â U20 tiimiga jĂ”udis ta veerandfinaali, U17 tiimiga aga lausa finaali. TĂ€navusel
naiste MMil lĂ”i ta alagrupiturniiril kaks vĂ€ravat â ĂŒks
LĂ”una-Korea vastu, teine (ja ilmselt turniiri ilusaim!) tabamus aitas Kolumbia ĆĄokivĂ”iduni Saksamaa ĂŒle. See tĂ€hendas, et Caicedo oli vĂ€hem kui aastaga löönud vĂ€rava kolmel MM-finaalturniiril! Selle aasta veebruaris Real Madridiga liitunud Caicedo eduloo teeb aga veelgi harukordsemaks tĂ”siasi, et vaid 15aastaselt diagnoositi tal munasarjavĂ€hk, millest ta sama aasta jooksul paranes. Vaid mĂ”ned pĂ€evad pĂ€rast viimast keemiaraviseanssi naasis ta juba platsile.
Poolfinaal Inglismaa vastu
pĂŒstitas Austraalia teleajaloo absoluutrekordi
Suurtest riikidest tekitas naiste MM seekord kĂ”ige suurema vutibuumi ĂŒhes korraldajariigis Austraalias, kus ĂŒllatuslikult poolfinaali jĂ”udnud naiskond pani sisuliselt kogu riigi samas rĂŒtmis hingama. Ehtsaks
tĂ”endiks selle kohta on tĂ”siasi, et Matildade (hĂŒĂŒdnimi, mille jĂ€rgi Austraalia naiskonda tuntakse) poolfinaalkohtumine Inglismaaga osutus Austraalia moodsa teleajaloo kĂ”ige vaadatumaks ĂŒlekandeks!
Pisut enam kui 25 miljoni elanikuga Austraalia ametliku telereitinguid mÔÔtva organisatsiooni OzTAM andmetel jĂ€lgis kohtumist Austraalias keskmiselt 7,13 miljonit inimest â neist lĂ”viosa televisiooni kaudu, aga ligi miljon ka netistriimina. Sealjuures ei ole nende nĂ€itajate sisse arvestatud neid vaatajaid, kes jĂ€lgisid kohtumist pubides, avalikel vaatamisĂŒritustel vĂ”i mitmel staadionil, kus samuti suurtelt ekraanidelt mĂ€ngu nĂ€idati. OzTAMi kinnitusel on tegu suurima telereitinguga, mille nende 2001. aastal kehtima hakanud sĂŒsteem on kunagi vĂ€lja mÔÔtnud!
Karolin Kaivojale kaks mÀngu
TĂ€navune MM tegi teadupoolest ka Eesti jalgpallis ajalugu: esimest korda osales tĂ€iskasvanute MM-finaalturniiril Eesti kohtunik â kahes alagrupimĂ€ngus oli abikohtunikuna ametis Karolin Kaivoja. Eelmisel aastal ka naiste EMil sĂ€ranud Kaivoja oli esimeses kohtumises ametis soomlanna Lina Lehtovaara brigaadis NigeeriaâKanada mĂ€ngul (lĂ”ppes 0 : 0). Lehtovaarale jĂ€i see paraku turniiri ainsaks kohtumiseks vĂ€ljakukohtunikuna. Kaivoja teine mĂ€ng oli Horvaatia kohtuniku Ivana MartinÄiÄi brigaadis Vietnami ja Hollandi kohtumine (0 : 7).
Foto: Liisi Troska
Esimene hijabâiga mĂ€ngija MMil
Lisaks sellele, et turniiri ĂŒhe suurema autsaiderina alustanud Maroko suutis pĂ€rast Saksamaale 0 : 6 kaotamist alagrupist röögatu sĂŒrpriisina just nimelt sakslannade arvelt edasi minna, tegi ĂŒks nende naiskonna liige veel ajalugu â nimelt sai nende kaitsjast Nouhaila Benzinast esimene jalgpallur, kes on tĂ€iskasvanute tiitlivĂ”istlustel mĂ€ngides islami traditsioonilist peakatet hijabâi kandnud.
FIFA lubas peakatete usulistel pÔhjustel vÀljakul kandmise 2014. aastal. Maroko koondisest sai sealjuures tÀnavu esimene araabia riik, kes naiste MM-finaalturniiril mÀnginud.
Foto: Matt Turner, EPA/Scanpix
Foto: Sam Barnes, Sportsfile/UEFA
18 JALKA SEPTEMBER 2023 MM 2023
Foto: Speed Media / Icon SMI via ZUMA Press / Scanpix
SaripronksivÔitja Rootsi
Rootsi koondisel paistab olevat kummaline suhe poolfinaalidega. Alates 2011. aastast on mĂ€ngitud kokku seitsmel EMja MM-finaalturniiril â ning lausa viiel korral on poolfinaalis kaotatud! Nii 2016. kui 2020. aasta olĂŒmpiaturniiril suudeti kĂŒll poolfinaalist edasi pÀÀseda, kuid mĂ”lemal korral saadi finaalis siiski kaotus. Viimasest neljast MMist kolmel on rootslannad poolfinaalis kaotamise jĂ€rel aga suutnud end koguda ja pronksimĂ€ngu vĂ”ita: nii lĂ€ks ka seekord, kui viimases mĂ€ngus alistati vÔÔrustajamaa Austraalia. Kas Rootsi jalgpallifĂ€nnid peaksid olema rahul sellega, et naiskond stabiilselt kĂ”rges konkurentsis kaasa lööb, vĂ”i pettunud, et kĂ”ikide nende kordade peale pole ĂŒhtegi tĂ€istabamust tulnud? Ainus suur vĂ”it pĂ€rineb Rootsi koondisel MMidelt, EMidelt ja olĂŒmpiaturniiridelt 1984. aastast, kui kĂ”igi aegade esimene EM vĂ”ideti. Sellest ajast saati on vĂ€hemalt poolfinaali jĂ”utud kokku lausa 16 korda, kuid alati kas poolfinaalis vĂ”i finaalis kaotatud.
Rootsi koondise vĂ”tmetegijaks osutus sel MMil tĂ”eliselt sĂ€ranud vĂ€ravavaht ZeÄira MuĆĄoviÄ.
Sarina Wiegmani muster kordus
Inglismaa koondise esimest korda MM-finaali tĂŒĂŒrinud hollandlannast peatreeneril Sarina Wiegmanil kordus kĂ”ik justkui taas. 2017. aastal viis ta kodumaa Hollandi Euroopa meistriks, kuid pidi kaks aastat hiljem MM-finaalis kibedat kaotust tunnistama. SeejĂ€rel Inglismaale tööle lĂ€inud Wiegman suutis mullu suvel inglannad EM-tiitlile viia, kuid MM-finaalis tuli seekord taas kaotus. Sealjuures kehtib nii meeste kui naiste MMil endiselt omapĂ€rane reegel: veel mitte kunagi pole maailmameistriks tulnud vĂ”istkond, keda juhendab vĂ€lismaalasest peatreener.
Hispaania maailmameistriks⊠treeneri kiuste?
Alates 2015. aastast Hispaania naistekoondise peatreeneriks olnud Jorge Vilda on viimasel ajal olnud koondise eesotsas tĂ”eliselt vastuoluline tegelane. Eelmise aasta augustis, kui koondis kogunes esimest korda pĂ€rast mullust EM-finaalturniiri, kus Hispaania veerandfinaalis kaotas, kohtusid koondise kolm kaptenit Vildaga ning ĂŒtlesid talle naiskonna nimel, et nende meelest vajab muutust lĂ€henemine nii taktikale kui treeningutele, samuti peeti Vildat liiga karmikĂ€eliseks treeneriks, kusjuures tippklubide pallurid tundsid samal ajal, et koondise treeningute tase ei kĂŒĂŒndi klubides kogetu lĂ€hedalegi.
Septembris andis 15 olulist koondislast (+ vigastatud superstaar Alexia Putellas) korraga teada, et ei soovi koondise eest mÀngida. Kuigi otsesÔnu ei nÔutud Vilda lahkumist, oli kÔigile selge, et peatreenerivahetus oleks olukorra lahendanud. Hispaania jalgpalliliit vÔttis aga mÔneti ootamatult kindla Vildat toetava seisukoha ning asus seega omaenda mÀngijatega sisuliselt sÔjajalale.
MM-finaalturniiri lĂ€henedes ĂŒritas mitu mĂ€ngijat 15 seast jalgpalliliidu ja koondisega naasmise suhtes lĂ€birÀÀkimistesse astuda, kusjuures mĂ”nel puhul kĂ€itus Putellas kahe leeri vahendajana. LĂ”puks vĂ”ttis Vilda MM-koondisesse âLas 15â seast vaid kolm mĂ€ngijat (Ona Batlle, Aitana BonmatĂ, Mariona Caldentey; lisaks oli tiimis ka Putellas), mis tĂ€hendas, et mitu vĂ€ga tugeva tasemega mĂ€ngijat jĂ€id Hispaania tiitlinaiskonnast vĂ€lja.
Turniiri jooksul oli kehakeelest nĂ€ha, et Vilda ei saanud mĂ€ngijatega tegelikult lĂ€bi, ning kui staadioni teadustaja tema nime kohtumise eel vĂ€lja hĂ”ikas, vilistati see tavaliselt vĂ€lja. Ăhe mĂ€ngu ajal loobus Alexia Putellas vĂ€ljavahetamise jĂ€rel demonstratiivselt treeneri pakutud kĂ€epigistusest. Sageli oli nĂ€ha, kuidas Vilda oli tĂ€histamise ajal omaette vĂ”i pigem koos teiste treeneritega â sama kordus isegi finaali jĂ€rel, kuigi mĂ”ned mĂ€ngijad soostusid siiski ka treenerit tĂ€nama. MM-tiitel annab Vildale mĂ”nes mĂ”ttes suurepĂ€rase vĂ”imaluse koondise juurest, pea pĂŒsti, lahkuda. Teistele naiskondadele vĂ”ib aga pĂ€ris hirmutav mĂ”te olla see, mida suudaksid hispaanlannad veel siis, kui kĂ”ik paremad koondises oleksid ja naiskond treeneriga lĂ€bi saaks.
Foto: Catherine Ivill, UEFA via Getty Images
Foto: Sarah Stier, UEFA via Getty Images
20 JALKA SEPTEMBER 2023 MM 2023
Foto: Ane Frosaker / Sport Press Photo via ZUMA Press / Scanpix
Norra tÀhe emotsiooniplahvatus
Hispaania koondisest pisut vĂ€iksema skaalaga olid vastuolud treeneriga Norra koondises. Juba eelmisel suvel EMil teise peatreeneri Martin Sjögreni kĂ€e all kĂ”rbenud 1995. aasta maailmameistrinaiskond sattus tormituultesse pĂ€rast turniiri kaht esimest ebaĂ”nnestunud mĂ€ngu â avakohtumises kaotati 0 : 1 Uus-Meremaale, teises matĆĄis lepiti Ć veitsiga 0 : 0 viiki. Teiseks mĂ€nguks ootamatult pingile jĂ€etud
Caroline Graham Hansen, naiskonna ĂŒks suuremaid tĂ€hti, otsustas seepeale mĂ€ngujĂ€rgses teleintervjuus peatreener Hege Riise suunas vĂ€ga teravaid torkeid saata, mainides, et ei olnud treeneri koosseisuvalikuga ĂŒldse nĂ”us.
âTunnen, nagu oleks minu peal aasta otsa tallatud. KĂ”ik rÀÀgivad kogu aeg, kuidas peaksime vĂ”istkonna ja riigina ĂŒhte hoidma, kuid tunnen, et pidevalt olen mina see, keda sĂŒĂŒdistatakse,â rÀÀkis Graham Hansen.
SÔnavÔtu jÀrel andis Graham Hansen enne viimast alagrupimÀngu Filipiinide vastu suisa pressikonverentsi,
Lauren James pÀÀses Beckhami ja Rooney saatusest
Finalisti Inglismaa turniiri ĂŒheks sĂ€ravamaks mĂ€ngijaks kerkis Chelsea rĂŒndaja Lauren James. AvamĂ€ngus pingilt sekkunud James pÀÀses teises alagrupimĂ€ngus Taani vastu pĂ”hikoosseisu ning tĂ€nas treeneri usaldust juba kuuendal minutil löödud imeilusa vĂ€ravaga, mis osutus lĂ”puks vĂ”iduvĂ€ravaks. 6 : 1
vĂ”idumĂ€ngus Hiina vastu sai James kirja lausa kolm vĂ€ravat ja kaks vĂ€ravasöötu ning oli ĂŒhtĂ€kki kuumim nimi Inglismaa jalgpallis.
Kaheksandikfinaalis Nigeeria vastu oleks aga Jamesist saanud ÀÀrepealt inglannade patuoinas: normaalaja lÔpus kaotas ta enesevalitsuse ja trampis kÔhuli olnud vastase Michelle Alozie peal, teenides selle eest punase kaardi. MÔistagi tÔmmati kohe paralleele 1998. aasta meeste MMiga, kus David Beckham kaotatud kaheksandikfinaalis Argentina vastu analoogse tembu eest eemaldati, samuti 2006. aasta MMiga, kus Wayne Rooney vastase peale astumise eest veerandfinaalis Portugaliga punase kaardi teenis. Kui Inglismaa mehed kaotasid mÔlemad mainitud kohtumised penaltiseerias, siis Jamesi pÀÀstsid tiimikaaslased vÀlja: Inglismaa naised said Nigeeriast penaltitega jagu.
kus palus oma sÔnade eest vabandust ja tunnistas, et emotsioonid said temast vÔitu. Filipiinide vastu oli ta taas algkoosseisus ning tegi 6 : 0 vÔidumÀngus ka skoori, kuid kaheksandikfinaalis jÀid norralased Jaapanile selgelt alla ja sÔitsid koju.
Salma Paralluelo kandis kiiruse tartaanilt murule
Hispaania tĂŒdrukute ja naiste viimase aja edu juures on olnud ĂŒks ĂŒhine nimetaja â selleks on 19aastane Salma Paralluelo, kes on nĂŒĂŒd omapĂ€rasel moel lausa kolmekordne maailmameister, sest tuli 2018. aastal meistriks U17 naiskonnaga, mullu U20 naiskonnaga ja tĂ€navu naistekoondisega. Hispaania A-koondise eest eelmise aasta septembris debĂŒteerinud rĂŒndaja tegi finaalturniiril skoori nii veerand- kui poolfinaalis ning sai verinoorelt Hispaania pĂ”hitegijaks.
Ometi oleks Paralluelo sporditee vĂ”inud vĂ”tta hoopis teistsuguseid pöördeid. Noorena tegi ta vĂ€ga kĂ”rgel tasemel ka kergejĂ”ustiku sprindialasid ning osales vaid 15aastaselt(!) 2019. aastal kergejĂ”ustiku sise-EMil 400 meetri jooksus. Tema vĂ”istlus kĂŒll ebaĂ”nnestus, kuid ta on tĂ€nini noorim sportlane, kes ĂŒldse sise-EMil osalenud. Samal aastal hakkas ta jooksma hoopis 400 meetri tĂ”kkejooksu ning oli selles kohe omavanuste maailmatasemel, vĂ”ites Euroopa noorte olĂŒmpiafestivalilt kuldmedali nii 400 meetri tĂ”kkejooksus kui teatejooksus.
Jalgpalli ja kergejĂ”ustiku vahel pidi Paralluelo lĂ”plikult valima alles eelmisel suvel, kui tema esitused Villarrealis Ă€ratasid FC Barcelona huvi. Juba esimesel hooajal aitas ta Barcelona nii Hispaania meistritiitli, superkarika kui Meistrite liiga vĂ”iduni. Lisame siia veel ka koondisega vĂ”idetud tiitlid â pole ĂŒldse paha saak naise kohta, kes on tĂ€iskohaga jalgpallur olnud vaevu aasta!
Foto: Harry Murphy, UEFA via Sportsfile
Caroline Graham Hansen ja Hege Riise enne turniiri algust antud pressikonverentsil. Pingeid sai juba siis nÀoilmetest vÀlja lugeda!
2023 SEPTEMBER JALKA 21 MM 2023
Foto: Saeed Khan, AFP/Scanpix
Foto: Patrick Hamilton, AFP/Scanpix
Eesti naistekoondis alustab uudset ja nĂŒansirohket
Rahvuste liigat
Septembris saab hoo sisse naiste Rahvuste liiga, mille sĂŒsteem on keeruline, kuid pĂ”nev, ning vĂ”ib aidata suurturniiridele riike, kel pole varem olnud vĂ”imalust osaleda.
Tekst: Mathias SinimÀe / Foto: Liisi Troska
018. aastal tutvustas UEFA Euroopa jalgpallile meeste Rahvuste liigat. NĂŒĂŒd on jĂ€rg jĂ”udnud ka naistejalgpallini. Liiga algab alagrupifaasiga, kus eri gruppides mĂ€ngi-
vad omavahel samasse tugevusgruppi kuuluvad naiskonnad. Tugevusgrupid on moodustatud UEFA naiste rahvuskoondiste koefitsiendi pĂ”hjal. Eesti kuulub koos Malta, Iisraeli, AserbaidĆŸaani, TĂŒrgi, PĂ”hja-Makedoonia, Kosovo, Montenegro, Luksemburgi, Moldova, Leedu, Kasahstani, LĂ€ti, Bulgaaria, KĂŒprose, FÀÀri saarte, Gruusia, Armeenia ja Andorraga C-liigasse. C-liigasse kuuluvad riigid, kelle edetabelikoht jÀÀb allapoole 33. reast. Eesti asetseb reitingutabelis 42. positsioonil.
Eesti kuulub samasse alagruppi koos Iisraeli, Kasahstani ja Armeeniaga. Alagrupi kaks esimest
2
22 JALKA SEPTEMBER 2023 NAISED
mĂ€ngu toimuvad septembris, kaks jĂ€rgmist oktoobris ning kaks viimast novembri lĂ”pus ja detsembri alguses. Eesti naiskond peab kaks esimest mĂ€ngu septembris Tartus: 22. septembril minnakse Tamme staadionil vastamisi Kasahstani naistega ja 26. septembril Iisraeliga. Oktoobris kohtutakse viie pĂ€eva jooksul kaks korda Armeeniaga. 27. oktoobril vÔÔrsil ja 31. oktoobril kodus. Alagrupi kaks viimast kohtumist mĂ€ngitakse vÔÔrsil â 1. detsembril Kasahstaniga, 5. detsembril Iisraeliga.
Eelseisvaid septembrikuised vastasseise hindab Eesti koondise peatreener Sirje Kapper tasavĂ€giseks. âKasahstan pole kerge vastane, aga on meie masti vĂ”istkond. Nad on ĂŒsna organiseeritud ja neil on pikalt olnud ĂŒks treener. Nad tahavad meid vĂ”ita ja meie neid samuti. Ma arvan, et nendega peaks tulema vĂ€ga tasavĂ€gine mĂ€ng, sest me oleme neis varasemalt tekitanud sellise tunde, et nad tahavad meie vastu vĂ€ga vĂ”itu. Saame nende vastu palliga arvatavasti palju toimetada, sest nad jĂ€tavad liinide vahele palju ruumi, mida meile meeldib kasutada. Nad peaks meie jaoks olema mugav, kuid mitte kerge vastane,â ĂŒtleb Kapper Kasahstani kohta.
Iisrael peaks koondise peatreeneri sĂ”nul olema Kasahstaniga suhteliselt sarnane naiskond. âNeed kaks mĂ€ngu tulevad kindlasti sarnased, kuid Iisrael on kaitses kĂ”vasti rohkem distsiplineeritud. Iisraeli kaitset on keerulisem murda. Palliga mĂ€ng on nende vastu ilmselt keerulisem,â sĂ”nab Kapper.
Kuidas liiga toimib?
A-liiga nelja alagrupi vĂ”itjad mĂ€ngivad omavahel finaalmĂ€nge. Poolfinaalide kaotajad mĂ€ngivad kolmanda koha mĂ€ngus ja vĂ”itjad finaalis. KĂ”iki finaalmĂ€nge on ĂŒks ning kordusmĂ€nge ei peeta. Kaks finalisti tagavad pÀÀsme 2024. aasta Pariisi suveolĂŒmpiamĂ€ngudele. Juhul kui korraldaja Prantsusmaa saab finaali, pÀÀseb olĂŒmpiale kolmanda koha saavutanud riik, sest korraldajana on prantslannadele olĂŒmpiakoht juba tagatud.
B- ja C-liiga alagruppide vÔitjad tÔusevad tugevamasse liigasse; A- ja B-liigade alagruppides neljandaks jÀÀnud naiskonnad langevad nende asemele nÔrgemasse liigasse. Lisaks langeb C-liigasse
B-liigas vĂ€him punkte kogunud kolmanda koha naiskond. A-liigas kolmandaks jÀÀnud naiskonnad mĂ€ngivad pĂŒsimajÀÀmiseks ĂŒleminekumĂ€nge
B-liigas teise koha saanud vĂ”istkondadega. B-liigas kolm enim punkte kogunud, kolmanda koha saavutanud vĂ”istkonda mĂ€ngivad samuti ĂŒleminekumĂ€nge, aga C-liigas kolme enim punkte kogunud, teisele kohale tulnud naiskondadega.
Teekond 2025. aasta EMile
KĂ”ik A-liiga gruppides esimese ja teise koha saavutanud vĂ”istkonnad tagavad otsepÀÀsme 2025. aasta EMile, mis toimub Ć veitsis. Teistel vĂ”ist-
Naiste Rahvuste liiga
A-liiga
Alagrupp 1: Inglismaa, Holland, Belgia, Ć otimaa
Alagrupp 2: Prantsusmaa, Norra, Austria, Portugal
Alagrupp 3: Saksamaa, Taani, Island, Wales
Alagrupp 4: Rootsi, Hispaania, Itaalia, Ć veits
B-liiga
Alagrupp 1: Iirimaa, PÔhja-Iirimaa, Ungari, Albaania
Alagrupp 2: Soome, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia
Alagrupp 3: Poola, Serbia, Ukraina, Kreeka
Alagrupp 4: TĆĄehhi, Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Valgevene
C-liiga
Alagrupp 1: Malta, Moldova, LĂ€ti, Andorra
Alagrupp 2: TĂŒrgi, Luksemburg, Leedu, Gruusia
Alagrupp 3: AserbaidĆŸaan, Montenegro, KĂŒpros, FÀÀri saared
Alagrupp 4: Iisrael, Eesti, Kasahstan, Armeenia
Alagrupp 5: PÔhja-Makedoonia, Kosovo, Bulgaaria
kondadel on EMile pÀÀsemiseks vaja mĂ€ngida veel mĂ€nge â neid ootavad ees playoff-kohtumised. A-liiga alagruppides kolmandaks ja neljandaks jÀÀnud vĂ”istkonnad peavad EMile pÀÀsemise nimel playoffâide esimeses voorus mĂ€ngima C-liiga alagrupivĂ”itjate ja kolme enim punkte kogunud teise koha vĂ”istkonnaga.
B-liiga alagruppide vĂ”itjad ja kaks enim punkte kogunud teise koha vĂ”istkonda peavad madistama kahe ĂŒlejÀÀnud teise koha vĂ”istkonna ja samas liigas kolmandale kohale platseerunud naiskondadega.
SeejÀrel ootab kohtumiste vÔitjaid ees teine playoff- voor, kuhu jÔuab 14 riiki. Neist omakorda seitse jÔuab EMile, kuhu on juba varem koha lunastanud kaheksa parimat vÔistkonda A-liigast.
Eesti koondise loots peab Rahvuste liigat Eestile vajalikuks. Eesti saab mĂ€ngida jĂ”ukohasemate vĂ”istkondadega ning see muudab mĂ€ngud pĂ”nevamaks. âVarasemalt oleme mĂ€nginud vĂ”istkondadega, kes on edetabelis meist kĂ”vasti kĂ”rgemal. Eelmisel aastal mĂ€ngisime Prantsusmaaga, mis on ĂŒhest kĂŒljest kĂŒll tore â saab ennast proovile panna tugevamate vĂ”istkondadega ja nĂ€ha, kus me taseme poolest oleme. Selleks et olla kĂ”ige parem, peab parimatega mĂ€ngima, aga ma arvan, et vaheetapina on Rahvuste liiga vajalik. Me saame tasavĂ€gisemaid mĂ€nge, mis aitavad mĂ€ngijate enesekindlust tĂ”sta,â ĂŒtleb Kapper. âMeie eesmĂ€rk on jĂ”uda B-tasemele,â lisab ta.
ĂhesĂ”naga â igast tugevusgrupist on vĂ”imalik jĂ”uda suurturniirile ja iga kohtumine mĂ€ngib olulist rolli riikide asetuste suhtes. Selleks et Eestil oleks lootust pÀÀseda EMile, tuleb oma alagrupis olla vĂ€hemalt kahe parima naiskonna seas.
2023 SEPTEMBER JALKA 23 NAISED
Magnus Pehrsson: Eesti vĂ”ib kĂŒmnest mĂ€ngust
Rootsi vastu hetkel ĂŒks-kaks vĂ”ita
EestiâRootsi kohtumise eel vĂ”ttis Jalka ĂŒhendust Eesti koondist aastatel 2014â2016 tĂŒĂŒrinud rootslase Magnus Pehrssoniga, et uurida, kuidas paistab see vastasseis rootslaste mĂ€tta otsast.
Tekst: Raul Ojassaar
Milline on sinu ĂŒleĂŒldine hinnang praeguse Rootsi koondise kohta? Millised on Rootsi koondise tugevused ja nĂ”rkused?
ĂleĂŒldiselt arvan, et tegu on koondisega, kes tugineb kindlale kaitsele ja tiimitööle, mis on headel aegadel olnud Rootsi edu alus. Paraku on praegu meie rĂŒndavad mĂ€ngijad tunduvalt kvaliteetsemad kui kaitsvad mĂ€ngijad.
VĂ€ljastpoolt vaadatuna tundub, et 2022 oli Rootsi koondisele tĂ”eliselt kehv aasta. MM-valiksarja playoffâis saadi Poolalt kindlalt lĂŒĂŒa, Rahvuste liigas langeti aga B-liigast C-liigasse, kusjuures naaber Norralt saadud kaks kaotust olid ilmselt veel eriti valusad. TĂ€navune EM-valiksari ei ole samuti pĂ€ris ideaalselt alanud: finaalturniirile jĂ”udmise vĂ”imalused tunduvad hetkel, pĂ€rast kaotusi Belgiale ja Austriale ĂŒsna peenikesed. Rootsi on mĂ€nginud igal EM-finaalturniiril alates 2000. aastast â mis on juhtunud, et alates eelmisest aastast on tulemused vĂ€hikĂ€iku teinud?
TĂ”si â see on olnud periood kehvade tulemustega. Minu hinnangul on selle peamine pĂ”hjus olnud pĂ”lvkonnavahetus, mis on viimaste aastate jooksul toimunud. Eelmisel aastal ĂŒritas koondis senise asetuse asemel juurutada ka 4-3-3 formatsiooni, et mĂ€nguplaani ja -stiili uue pĂ”lvkonna tegijatega kohandada, kuid see ei töötanud, mistĂ”ttu mindi tagasi 4-4-2 ja konservatiivsema mĂ€nguplaani juurde. Viimased mĂ€ngud on selle jĂ€rel taas olnud pisut paremad.
Millise meelsusega Rootsi jalgpalliĂŒldsus hetkel koondisesse suhtub?
Ăldiselt on see olnud juba mĂ”nda aega pigem ne-
gatiivne, aga jalgpalliteadlikumad inimesed saavad aru, et hetkel on vaja aega, et uus meeskond ĂŒles ehitada ja neile ĂŒhiseid kogemusi anda. Usun, et fĂ€nnid on ĂŒsna kannatlikud, isegi kui see ei ole tĂ€napĂ€eva ĂŒhiskonnas tavaline.
Janne Andersson on Rootsi peatreener olnud 2016. aastast alates. Kas viimase aja tulemusi arvestades on ta vÀga suure surve all vÔi on Rootsi jalgpalliliit ja fÀnnid valmis talle veel aega andma?
Janne on mu hea sÔber ja minu meelest on ta juba aastaid teinud suurepÀrast tööd. Jah, fÀnnid ja eksperdid on viimase aasta-poolteise jooksul korduvalt tema valikuid kahtluse alla seadnud, ent minu hinnangul on ta selle töö jaoks Ôige mees ning tundub, et ka Rootsi jalgpalliliit arvab sama. FÀnnid jagunevad pigem kaheks, sest paljudele on tulemused olulisemad kui nende taga olevad protsessid.
Kui suureks pead Eesti vÔimalust kodumÀngus Rootsi vastu vÀhemalt viigipunkt vÔtta?
Jalgpallis on see alati vĂ”imalik â isegi kui paberi peal ei tohiks vĂ”imalust olla, oleme korduvalt ja korduvalt nĂ€inud, et selliseid tulemusi tuleb ette. Usun, et kui Eesti ja Rootsi Tallinnas kĂŒmme korda mĂ€ngiksid, vĂ”ib Eesti nendest ĂŒks-kaks korda vĂ”ita vĂ”i viigistada.
24 JALKA SEPTEMBER 2023 KOONDIS
Magnus Pehrsson ja Jesper Norberg juhivad Hispaanias ambitsioonikat projekti.
Foto: Lembit Peegel
EestiâRootsi: vastasseis, kus 90 aastat tagasi tehti maailma jalgpalliajalugu
Kuigi Eesti ja Rootsi on meeste A-koondise tasemel kohtunud jalgpallivÀljakul 18 korda ning esimene omavaheline heitlus jÀÀb juba enam kui sajanditagusesse aega, on lÔviosa nendest matƥidest olnud maavÔistluskohtumised. ValikmÀngudes oleme rootslastega vastamisi olnud neljal korral, kusjuures kaks mÀngu neist toimusid veel enne teist maailmasÔda.
1933. aasta 11. juunil Stockholmi olĂŒmpiastaadionil toimunud MM-valikmĂ€ng oli sealjuures jalgpalliajaloos mĂ€rgiline hetk: nimelt oli tegu lĂ€bi aegade esimese MM-valikmĂ€nguga ĂŒldse! Rootsi vĂ”itis kohtumise 6 : 2, kusjuures Eesti legendaarne vĂ€ravavaht Evald Tipner tegi oma karjÀÀri ĂŒhe halvema esituse. Juba seitsmendal minutil hakkas ta kĂ€est palli vĂ€ljakule viskama, kui teda rĂŒndas rootslaste kapten Knut Kroon. Tipner tegi sammu tagasi ja pani palli mĂ€ngu, kuid kohtunikud fikseerisid, et seda tehes viis ta kogemata palli ĂŒle vĂ€ravajoone. Ametlikult lĂ€ks tabamus kĂŒll Krooni nimele, kuid sisuliselt oli tegemist Tipneri omavĂ€ravaga. âKĂ”ik on minu sĂŒĂŒ. Olen vanaks jÀÀnud,â oli Tipner mĂ€ngu jĂ€rel enda suhtes kriitiline.
Eesti tabamused kirjutati selles mÀngus Leonhard Kassi ja Richard Kuremaa arvele, kusjuures Kass tegi skoori otse nurgalöögist.
Eesti ja Rootsi olid vastamisi ka 1938. aasta MM-valiksarjas, kus rootslased vÔtsid veelgi suurema, 7 : 2 vÔidu, hoolimata sellest, et Eesti oli juba kolmandaks minutiks Georg Siimensoni ja Heinrich Uukkivi kollidest 2 : 0 ette lÀinud. Eesti taasiseseisvumise jÀrel kohtuti 1998. aasta MM-valiksarjas: 1997. aasta juunis jÀi Eesti Kadriorus alla 2 : 3 (Eesti tabamused Andres Operilt ja Marko Kristalilt), sama aasta oktoobris vÔttis Rootsi kodus napi 1 : 0 vÔidu.
18 senise omavahelise mĂ€ngu jĂ€rel on Eesti poolt vaadatuna saldo nukker: kolm viiki, 15 kaotust ja mitte ĂŒhtegi vĂ”itu. Viimase kĂŒmne aasta jooksul oleme rootslastega neljal korral lĂ€inud vastamisi sĂ”prusmĂ€ngudes: 2014. aastal saime Solnas Friends Arenal Zlatan IbrahimoviÄi vĂ€ravatest 0 : 2 kaotuse, 2016. ja 2018. aasta jaanuaris kohtusime nendega Araabia ĂŒhendemiraatides, kus mĂ”lemad meeskonnad olid ĂŒsna eksperimentaalse koosseisuga (mĂ”lemad mĂ€ngud lĂ”ppesid 1 : 1 viigiga). 2021. aasta mĂ€rtsis saime Friends Arenal 0 : 1 kaotuse â mĂ€letatavasti toimus see kohtumine kurikuulsas koondiseaknas, kus suur osa meie pĂ”hitegijatest koroonaisolatsiooni langes ning Martin Reimi juhendatud âasendajate brigaadâ Eesti au kaitsma pidi.
Kas nĂŒĂŒd on lĂ”puks kĂ€es aeg, kui Rootsist ka jagu saame? A. Le Coq Arenale on oodata enam kui 10 000 pealtvaatajat, kusjuures Rootsist on mĂ€ngule oodata ligi 1300 vÔÔrsilfĂ€nni.
Pehrsson seikleb Hispaanias: tahtsime klubi, mille saaksime ise ĂŒles ehitada
PÀrast Eesti koondise juurest lahkumist töötas 47aastane Pehrsson Rootsi kÔrgliigas nii Malmö kui Kalmari klubi juhendajana, kuid alates 2020. aastast on ta elanud Hispaania lÔunaosas, kus töötab tugevuselt neljandal liigatasemel mÀngiva Vélez CFi juures. Lisaks sellele, et ta on klubi omanike ringis ja asepresident, on ta ka spordidirektor ja kÀesolevast hooajast alates ka esindusmeeskonna peatreener.
âOstsime VĂ©lezi klubi kolm aastat tagasi koos Jesper Norbergiga, kes oli Eesti koondise juures minu abitreener, ja veel kahe Rootsi investoriga. Tegime seda, sest tahtsime klubi, mille saaksime ise ĂŒles ehitada, ja seadsime eesmĂ€rgiks jĂ”uda seitsme aastaga vĂ€hemalt Hispaania esiliigasse,â selgitab Pehrsson.
âEesmĂ€rk on olla jĂ€tkusuutlik isemajandav klubi, kes mĂ€ngib intensiivset ja efektiivset jalgpalli, samuti soovime leida ja arendada mĂ€ngijaid, keda kĂ”rgemale tasemele edasi aidata. Muidugi soovime ka luua vÀÀrtust meie klubi kogukonnale ja teha sellest MĂĄlagast pisut ida poole jÀÀvast kohast parem paik, kus elada â soovime, et inimesed oleksid oma jalgpalliklubi ĂŒle uhked. Isiklikust plaanist lĂ€htuvalt mĂ€ngis rolli vĂ”imalus elada ilusas kohas, Ă”ppida uut keelt ja kultuuri ning ehitada aja jooksul midagi ĂŒles.â
KĂ€esolevat hooaega, mis algab 3. septembril, alustab Pehrsson meeskonna peatreenerina, kuigi esimestel aastatel keskendus ta tööle spordidirektorina. âMinu peamine fookus on olnud sellel, et ĂŒles ehitada skautinguvĂ”rgustik, ning leida andmete ja videote abil ja kohapeal mĂ€nge jĂ€lgides meile Ă”igeid mĂ€ngijaid ja treenereid, kes aitaksid meil rohkem mĂ€nge vĂ”ita. Olen varem kahel korral keerulistes olukordades asunud peatreeneri kohusetĂ€itjaks, kuid algavat hooaega alustasin juba ettevalmistuse esimesest pĂ€evast alates peatreenerina.â
VĂ©lez on âRootsi ajastulâ korra kĂŒll tugevuselt neljandalt liigatasemelt kolmandale tĂ”usnud, kuid kuna Hispaania jalgpalliliit viis liigasĂŒsteemis hiljuti lĂ€bi suure reformi, sattus VĂ©lez tagasi tugevuselt neljandale tasandile, kus mĂ€ngitakse Segunda FederaciĂłni IV grupis. âOleme sel tasandil kaks aastat pĂŒsinud ja selle tasemega harjunud, nĂŒĂŒd oleme valmis sammu ĂŒlespoole tegema. PĂ€rast seda jÀÀkski vaid ĂŒks samm esiliigani, mis oli meie pikema plaani eesmĂ€rk. Esiliigasse jĂ”udnult muudab kĂ”ike teleraha, mis teeb klubi finantsilise jĂ€tkusuutlikkuse palju lihtsamaks ning annab paremaid vĂ”imalusi mĂ€ngijaid La Ligasse ja teistesse tippliigadesse mĂŒĂŒa.â
Praeguse liiga taset hindab Pehrsson Premium liigaga suures plaanis vÔrreldavaks.
âĂtleksin, et meie praeguse liiga tase on Premium liiga omast hĂ€sti natuke parem. KĂ”ik meie mĂ€ngijad ja personal on sada protsenti professionaalid ning klubi kontoris töötab tĂ€iskohaga seitse inimest. Meie kodumĂ€nge kĂ€ib keskmiselt vaatamas 1500 inimest, kusjuures staadioni mahutavus on vaid 300 inimese jagu suurem.â
2023 SEPTEMBER JALKA 25 KOONDIS
Hetk 2021. aasta RootsiâEesti mĂ€ngult: vĂ”itluses on Carl Starfelt ja Henri Anier. Foto: Jana Pipar
15 aastat noortekoondiste Balti turniire.
Kui hea on meie jĂ€relkasv vĂ”rreldes naabrite omaga âja kas need tulemused ĂŒldse tĂ€hendavad midagi?
Poiste noortekoondistele hakati iga-aastaseid Balti turniire korraldama juba eelmise sajandi lÔpus. Jalka kogus U21, U19 ja U17 vanuseklassi turniiride saadaoleva statistika kokku, et nÀha, millised jÔujooned ja seaduspÀrad
tulemuste taga peituvad, ja vestles nendest mitmel aastal meie noortekoondisi tĂŒĂŒrinud Marko Lelovi ja Marko PĂ€rnpuuga.
âMa arvan, et Balti turniiridest tasub kindlasti jĂ€reldusi teha. Kui rÀÀkida U17 vanuseklassist, millega olen kĂ”ige tuttavam, siis LĂ€ti on Balti riikidest olnud kĂ”ige edukam nii Balti turniiridel kui valikturniiridel esimesest ringist edasipÀÀsemise osas. Balti turniiri tulemusi alahinnata kĂŒll ei saa, sest mitte keegi ei lĂ€he seda lihtsalt mĂ€ngima. Esiteks on vastasteks lĂ€hinaabrid, teiseks on see meie jaoks vĂ€ga vÀÀrtuslik turniir: ĂŒhest kĂŒljest saame mĂ€ngida enda tasemel vastastega rahvusvahelisi mĂ€nge, teiseks saame seda teha turniiri vĂ”tmes. Aasta kĂ”ige tĂ€htsam turniir on kindlasti sĂŒgisel toimuv kvalifikatsiooniturniir, aga Balti turniiri asetaksin selle jĂ€rel kindlasti teisele kohale,â kinnitab Eesti U17 koondise peatreener Marko PĂ€rnpuu. JĂ€relikult tasub tulemustele otsa vaadata!
Eesti jaoks midagi rÔÔmustavat need aga otseselt ei paku. Viimase 15 aasta jooksul on nendes pÔhilistes vanuseklassides kokku peetud 42 turniiri, millest Eesti on vÔitnud vaid viis: U21 koondis triumfeeris 2014. aastal, U19 koondis 2007. aastal ning U17 koondis aastatel 2009, 2014 ja 2017. Eesti U19 koondis on seega vÔiduta jÀÀnud viimasel 14 turniiril jÀrjest!
Sealjuures on iga turniir vanuseklassi eripĂ€radest lĂ€htuvalt oma nĂŒanssidega. Lihtne nĂ€ide: kui U19 Balti turniirid on viimasel ajal toimunud koondiseakende ajal, siis U17 vanuseklassi omad mitte. See on omakorda tekitanud olukorra, kus koondised kĂ”iki paremaid mĂ€ngijaid klubide juurest alati kĂ€tte ei saa. NĂ€iteks Soomega vĂ”rreldes
segab see Eestit tunduvalt rohkem â kui soomlastel on selle vanuse poisid enamjaolt akadeemiates ja noortevĂ”istkondades, kust koondisesse tulla on lihtne, siis Eesti puhul mĂ€ngib suur osa U17 koondisest juba esiliigas, esiliiga B-s vĂ”i isegi Premium liigas meestejalgpalli, kus graafik on tihe ja klubid ei pruugi olla altid liigamĂ€ngude ajal pallureid koondisesse loovutama.
Mida teevad lÀtlased teisiti?
Tulemustest joonistub selgelt vĂ€lja, et LĂ€ti noortekoondised on meie piirkonnas olnud liidrid â kui Eesti on 42 vaatluse all olevast turniirist vĂ”itnud viis, siis lĂ€tlased lausa 19. Mida siis LĂ€ti teistmoodi teeb, et nad noortekoondiste Balti turniiridel sÀÀrast edu naudivad? Ăhest vastust ei oska ei Lelov ega PĂ€rnpuu anda, kĂŒll aga pakutakse vĂ€lja mitu teooriat.
âVĂ”imalik, et lĂ€tlased hakkavad nooremalt tulemuse peale mĂ€ngima ja sellele keskenduma. Kui vaadata ka Eesti-siseste noorteturniiride tulemusi, siis tihtipeale on seal esiotsas ĂŒhed ja samad klubid, kes on teistest varem tulemusele orienteeritud, aga meeste sekka sealt mĂ€ngijaid nii vĂ€ga ei tule,â toob Lelov vĂ€lja.
26 JALKA SEPTEMBER 2023 NOORTEKOONDISED
Tekst: Raul Ojassaar
Eesti U17 koondis oli tĂ€navu Balti riikidest parim, kuid turniiri vĂ”idu noppis endale Soome. Eesti poolt oli heas hoos kolme mĂ€nguga kolm vĂ€ravat löönud Patrik Kristal. Foto: Beata Ć tampachova / LFF.lt
âA-koondiste tasandile jĂ”udes ei ole meil ju lĂ€tlastega suurt erinevust,â lisab PĂ€rnpuu. âĂks asi, mida ma kuulnud olen, on see, et LĂ€tis on koolis ĂŒldfĂŒĂŒsilist â mitte jĂ”upoolt, vaid pigem koordinatsiooni ja vĂ”imlemist â rohkem kui meil. Sel aastal kĂŒll see niimoodi vĂ€lja ei tulnud, aga varasematel aastatel on lĂ€tlased tihtipeale olnud atleetlikumad, varem kĂŒpsed. Nad ei ole kapid, aga on sitkemad. On olnud ka aastaid, kus meie vĂ”istkonna kĂ”ige pikem mĂ€ngija oleks lĂ€tlaste seas alles kuues-seitsmes. Ja ma ei liialda!â
Oluline osa on mĂ€ngida ka psĂŒhholoogial. Kui varem on aastaid ĂŒldjuhul Eestist paremad oldud, annab see ka jĂ€rgmistele aastakĂ€ikudele enesekindlust ja positiivset ĂŒlbust. LĂ€tile ja Leedule on Eesti justkui vĂ€ike vend, kellele koht kĂ€tte nĂ€idata. âKarel Voolaid rÀÀkis sellest kunagi hĂ€sti: kui lĂ€tlased ja leedukad tulevad meie vastu mĂ€ngima, siis nad mĂ”tlevad: pff, nad on eestlased, me paneme neile niikuinii Ă€ra! Nad nĂ€itavad meie vastu tapjainstinkti,â rÀÀgib PĂ€rnpuu. âNeil on mentaliteet: kui nad Eestit ka ei vĂ”ida, siis keda veel?â torkab Lelov.
U21 Balti turniirid
On toimunud alates 2008. aastast iga kahe aasta tagant paarisaastatel (v.a 2020). Soome osales vaid korra, 2012. aastal, kui turniir peeti playoff-sĂŒsteemis, kusjuures Eestist saadi poolfinaalis jagu alles penaltiseerias. Tabelis tĂ€histavad numbrid, mitu korda on riik turniiril vastavale kohale tulnud (Eesti nĂ€itel: ĂŒks esikoht, kaks teist kohta, neli kolmandat kohta).
Aasta VÔitja Teine koht Kolmas koht Neljas koht
2001 Leedu LĂ€ti Eesti
2003 Leedu Eesti LĂ€ti
2008 LĂ€ti Leedu Eesti
2010 Leedu LĂ€ti Eesti
2012 Soome Leedu Eesti LĂ€ti
2014 Eesti LĂ€ti Leedu
2016 LĂ€ti Eesti Leedu
2018 Leedu LĂ€ti Eesti
2022 LĂ€ti Eesti Leedu
U19 Balti turniirid
On toimunud mĂ”nede eranditega iga-aastaselt alates 1995. aastast (kuni 2001. aastani oli tegu U18 turniiridega). 2005. aastal toimus turniir Leedu loobumise tĂ”ttu vaid Eesti ja LĂ€ti vahel ning neid mĂ€nge pole siin artiklis arvesse vĂ”etud. Soome on osalenud alates 2011. aastast regulaarselt, 1997. aastal osales neljanda tiimina AserbaidĆŸaan, 1998. aastal Moldova. Tabelis tĂ€histavad numbrid, mitu korda on riik turniiril vastavale kohale tulnud. Jalkal Ă”nnestus turniiride lĂ”ppkohad vĂ€lja selgitada alates 2006. aastast.
Aasta VÔitja Teine koht Kolmas koht Neljas koht
2006 LĂ€ti Eesti Leedu
2007 Eesti LĂ€ti Leedu
2008 LĂ€ti Eesti Leedu
2009 LĂ€ti Eesti Leedu
2010 Leedu Eesti LĂ€ti
2011 Soome Eesti LĂ€ti Leedu
2012 LĂ€ti Leedu Soome Eesti
2013 Soome LĂ€ti Eesti Leedu
2014 LĂ€ti Eesti Leedu Soome
2015 Leedu Soome Eesti LĂ€ti
2016 LĂ€ti Leedu Soome Eesti
2017 Leedu Soome LĂ€ti Eesti
2018 LĂ€ti Leedu Soome Eesti
2019 LĂ€ti Soome Eesti Leedu
2022 LĂ€ti Soome Eesti Leedu
2023 Soome LĂ€ti Leedu
Eesti tulemused vastaste kaupa
Eesti tulemused vastaste kaupa
I II III IV Eesti 1 6 4 5 LĂ€ti 9 3 3 1 Leedu 3 3 6 4 Soome 3 4 3 1
Eesti
VĂ”ite Viike Kaotusi VĂ€ravate vahe LĂ€ti 3 1 10 27 : 60 Leedu 4 4 6 18 : 36 Soome 1 2 8 5 : 20 Moldova 0 0 1 1 : 2 AserbaidĆŸaan 0 0 1 0 : 3 Kokku 8 7 26 51 : 121
I II III IV Eesti 1 3 5 0 LĂ€ti 3 4 1 1 Leedu 4 2 3 0
1 0 0 0
Soome
VÔite Viike Kaotusi VÀravate vahe LÀti 1 2 4 4 : 8 Leedu 2 3 1 10 : 9 Soome 0 1 0 1 : 1 Kokku 3 6 5 15 : 18
28 JALKA SEPTEMBER 2023
2014. aastal vĂ”itis turniiri U17 koondis, mis koosnes suures plaanis 1998. aastal sĂŒndinud mĂ€ngijatest. VĂ”istkonna treener oli Lars Hopp. Foto: EJLi arhiiv
NOORTEKOONDISED
2017. aastal triumfeeris Balti turniiril Norbert Hurda juhendatud
2001. aastal sĂŒndinute U17 koondis. Praegustest koondislastest on pildil aasta noorem Karl Jakob Hein (ĂŒlemises reas vasakult kuues) ja Georgi Tunjov (alumises reas vasakult kuues). Premium
âLeegionĂ€ridâ segavad kaarte
Viimastel aastatel on selgemalt vĂ€lja joonistumas aga ĂŒks faktor, mille tĂ”ttu ei pruugi noortekoondiste Balti turniirid riigis noortega tehtava vutitöö kvaliteeti varsti enam eriti hĂ€sti peegeldada. âKui natuke liialdada, siis Leedu U17 koondises rÀÀkisid sel aastal pooled mĂ€ngijad peatreeneriga inglise keeles,â viitab PĂ€rnpuu sellele, et ĂŒha rohkem on leedukad noortekoondisesse toonud leedu pĂ€ritolu mĂ€ngijaid mujalt maailmast.
Balti riikidest on Leedul selleks ka kĂ”ige paremad vĂ”imalused: hinnanguliselt elab Leedust vĂ€ljaspool peaaegu kaks miljonit leedulast. LĂ€tlaste puhul jÀÀb see arv ĂŒmmarguselt poole miljoni juurde, eestlaste puhul paarisaja tuhande kanti. Sellest hoolimata on ka Eesti noortekoondistes viimasel ajal olnud stabiilselt ĂŒks-kaks vĂ€liseestlast: U17 koondises on hetkel nĂ€iteks Taanis kasvanud August Kamarin Wagner, U19 koondise keskvĂ€ljalt leiab pĂ”hjamakedoonlasest isa ja eestlannast emaga, aga hoopis Rootsis sirgunud Oliver Nikola Cekredzi ja samuti ema kaudu Eesti kodakondsusega Soufian Gourami, kelle isa on pĂ€rit Marokost, aga kes on kasvanud Saksamaal.
A-koondisesse on seni jĂ”udnud vaid ĂŒks vĂ€liseestlane, Kanadas sirgunud Andreas Vaikla, kuid vĂ€ga kaugel ei ole sellest ilmselt FCI Levadia pĂ”hikoosseisumĂ€ngija Michael SchjĂžnning-Larsen, kes jĂ”udis kunagi Eestisse tĂ€nu sellele, et siinses vutiliidus töötanud Lars Hopp teadis, et tema vanaema on eestlanna.
Kes on noorena hea, ei pruugi meeste seas lĂ€bi lĂŒĂŒa â ja vastupidi
Noorena turniiri vĂ”itmine ei tĂ€henda sealjuures tingimata, et sellest vanuseklassist tuleks meeste sekka vĂ€ga palju koondisetasemel mĂ€ngijaid. 2009. aastal U17 turniiri vĂ”itnud 1993. aastal sĂŒndinutest
U17 Balti turniirid
On toimunud mÔnede eranditega iga-aastaselt alates 1997. aastast. Soome on osalenud alates 2011. aastast regulaarselt, kuid jÀttis 2020. ja 2021. aasta turniiri vahele. 2005. aastal toimus turniir vaid Eesti ja LÀti vahel ning seda pole siin artiklis arvesse vÔetud. Tabelis tÀhistavad numbrid, mitu korda on riik turniiril vastavale kohale tulnud. Jalkal Ônnestus turniiride lÔppkohad vÀlja selgitada alates 2006. aastast.
Aasta VÔitja Teine koht Kolmas koht Neljas koht
2006 LĂ€ti Eesti Leedu
2007 Leedu LĂ€ti Eesti
2008 LĂ€ti Eesti Leedu
2009 Eesti Leedu LĂ€ti
2010 LĂ€ti Leedu Eesti
2011 Soome Leedu Eesti LĂ€ti
2012 Leedu Eesti LĂ€ti Soome
2013 Soome LĂ€ti Eesti Leedu
2014 Eesti LĂ€ti Leedu Soome
2015 LĂ€ti Soome Eesti Leedu
2016 Leedu Soome Eesti LĂ€ti
2017 Eesti Soome LĂ€ti Leedu
2018 LĂ€ti Soome Eesti Leedu
2019 Soome Eesti LĂ€ti Leedu
2020 LĂ€ti Leedu Eesti
2022 LĂ€ti Soome Eesti Leedu
2023 Soome Eesti Leedu
Eesti tulemused vastaste kaupa
I II III IV Eesti 3 5 9 0 LĂ€ti 7 3 4 3 Leedu 3 4 4 6 Soome 4 5 0 2
LĂ€ti
Viike Kaotusi VĂ€ravate vahe LĂ€ti 6 6 12 25 : 39 Leedu 11 3 10 40 : 43 Soome 2 1 8 9 : 27 Kokku 19 10 30 74 : 109
VÔite
2023 SEPTEMBER JALKA 29 NOORTEKOONDISED
liiga tasemel praeguseid tegijaid on aga pildil rohkesti. Foto: EJLi arhiiv
Brent Lepistu on ainus Premium liiga tegevmÀngija, kes vÔitnud noortekoondistes
Balti turniiri kahel
korral: 2009. aastal
U17 koondisega, viis aastat hiljem U21 meeskonnaga. Lisaks talle kuulusid mÔlemasse tiimi veel Trevor Elhi ja Andreas Raudsepp. Sel pildil esindab
Lepistu 2014. aastal U21 koondist.
Foto: Lembit Peegel
said hiljem koondises pĂ”himĂ€ngijateks Artur Pikk ja Karol Mets, koondiseĂ”hku said nuusutada ka Andreas Raudsepp, Trevor Elhi ja Brent Lepistu. 2014. aastal vĂ”itnud U17 meeskonna selgroo moodustas 1998. aastal sĂŒndinute aastakĂ€ik, kelle ainsaks hilisemaks koondise pĂ”hitegijaks osutus Mattias KĂ€it, 2017. aastal U17 turniiri vĂ”itnud 2001. aastal sĂŒndinute pundist saab hetkeseisuga vĂ€lja tuua vaid Georgi Tunjovi, kolme mĂ€ngu peale sai 55 minutit kirja ka aasta noorem Karl Jakob Hein.
Kui palju, kui ĂŒldse, saab öelda, et noortekoondistes sĂ€ravad mĂ€ngijad hiljem ka meeste seas tegusid teevad? âAus vastus â nii ja naa! On mĂ€ngijaid, kes on igas noortekoondises sĂ€ranud, olnud liidriks ja on nĂŒĂŒd seda ka A-koondises â nĂ€iteks Karol Mets. Samas leidub ka tema aastakĂ€igu mĂ€ngijaid, kes 2012. aastal samuti U19 EM-finaalturniiril osalesid ja noorte seas sĂ€rasid, aga on tĂ€naseks jalgpalli mĂ”istes kadunud,â vaagib PĂ€rnpuu. âĂtleksin, et U17 vanuseklassi pĂ”hjal ei saa kindlasti mingisuguseid jĂ€reldusi teha. Loomulikult, kui oled selles vanuses hea ja paistad silma, jĂ€lgitakse sind rohkem ja sul on vĂ”imalus varakult vĂ€lismaale pÀÀseda, aga ka see pole garantii, et sinust lĂ”puks jalkamees saab. Pigem nĂ€itab see ĂŒldisemalt Ă€ra, kuidas riigis antud aastakĂ€iguga olukord on.â
Lelov lisab, et U17 koondisesse vÔivad sattuda ka eakaaslastest kiiremini arenenud aktselerandid, U19 koondises nemad enam aga teemaks ei ole, sest kasvuperioodid vÔrdsustuvad.
PĂ€rnpuu jĂ€tkab: âU19 vanuseklass on tĂ€iskasvanutele juba kaks aastat lĂ€hemal, mistĂ”ttu on seal korrelatsioon
meeste mĂ€nguga selle vĂ”rra natuke suurem, aga mitte ka tĂ€ielik. VĂ”tame kasvĂ”i sellesama Hispaania U19 koondise, kes Tallinnas 11 aastat tagasi Euroopa meistriks tuli â A-koondisesse jĂ”udsid sealt ju hiljem vaid ĂŒksikud.â
U21 koondiste puhul on aga juba teistpidi â paremad mĂ€ngijad on tihtipeale teinud sealt juba sammu A-koondisesse ja selles vanuses ei esinda noortekoondis sageli pĂ€riselt selle vanuseklassi paremikku. âTurniiri tulemusi ei maksa ka ĂŒle tĂ€htsustada, sest U21 vanuses on selgelt kĂ”ige olulisem kindlasti kaks aastat vĂ€ltav valikturniir ja Balti turniiril eksperimenteeritakse palju rohkem kui nooremates vanustes. Sageli on turniiri eel kĂŒsimus, kas vĂ”tta mĂ€ngima praegune vĂ”i nii-öelda jĂ€rgmise tsĂŒkli koondis, ja tihti koostatakse koondis mĂ”lema vanusekĂ€igu kombineerimisel,â sĂ”nab PĂ€rnpuu.
MĂ€ngijate statistika
Eesti noortekoondiste eest on Balti turniiril platsil kÀinud kokku 696 mÀngijat, kellest on jala valgeks saanud 98. Suurema mÀngude arvu on kirja saanud need pallurid, kes on mÀnginud stabiilselt kaasa ka endast aasta (vÔi kaks) vanematega ning seelÀbi saanud rohkem vÔimalusi platsile pÀÀseda. Teistega vÔrreldes on eelisseisus olnud ka nende vanuseklasside mÀngijad, kes on saanud osaleda aastatel, mil on kaasa teinud ka Soome koondis, ning keda pole mÔjutanud koroonapandeemia ajal Àra jÀÀnud turniirid.
Enim mÀnge noortekoondiste Balti turniiridel
Kevin Kauber on lĂ€tlasteleedulastega saanud noortekoondistes kĂ”vasti madistada. See pilt pĂ€rineb 2016. aasta U21 Balti turniirilt. Foto: Oliver PĂŒtsep
Enim vÀravaid noortekoondiste Balti turniiridel (tabelis mÀngud/vÀravad)
Mattias KĂ€idile on Balti turniiridel skoorimine sobinud: lisaks sellele, et tema neli vĂ€ravat noortekoondiste eest jagab esikohta Aleksandr Ć apovalovi omadega, on ta ka tĂ€iskasvanute Balti turniiridel olnud taasiseseisvumise jĂ€rel kolme kolliga Eesti parim vĂ€ravakĂŒtt.
Foto: Jana Pipar
MĂ€ngija U21 U19 U17 Kokku Kevin Kauber 3 6 5 14 Mark Oliver Roosnupp 4 5 5 14 Henri JĂ€rvelaid 2 6 3 11 Frank Liivak 2 6 3 11 Markus Poom 2 6 3 11 Herol Riiberg 2 6 3 11 Markus Soomets 0 6 5 11 German Ć lein 4 3 4 11 Marko Meerits 4 4 2 10 Karl Mööl 4 4 2 10
MĂ€ngija U21 U19 U17 Kokku Mattias KĂ€it 5/4 5/4 Aleksandr Ć apovalov 2/2 3/2 5/4 Dmitri GiriĆĄin 2/0 4/4 6/4 Patrik Kristal 3/3 3/3 Tristan Pajo 3/2 1/1 4/3 Mattias MĂ€nnilaan 2/0 3/3 5/3 Tony Varjund 6/3 6/3 Hannes Anier 2/1 3/2 2/0 7/3 Erik Sorga 6/1 3/2 9/3 Frank Liivak 2/0 6/3 3/0 11/3 Kevin Kauber 3/0 6/2 5/1 14/3
30 JALKA SEPTEMBER 2023 NOORTEKOONDISED
P I L E T I D S I I T :
Aitana BonmatĂ Hispaania
Foto: Liisi Troska
2023
Hispaania maailmameister
Foto: Ding Xu, Xinhua via ZUMA Press / Scanpix
Herol Riiberg
Paide Linnameeskond
v
VÔrgust lahkunud VÔrk vajas vÔrku
Ei ole ehk vaja ĂŒle rĂ”hutada, et 30 aastat tagasi kĂ€isid asjad oluliselt teistmoodi kui tĂ€napĂ€eval. Sellegipoolest on aegajalt lĂ”bus ja Ă”petlik meenutada, milliseid tĂ”kkeid tuli ĂŒletada vĂ”i milliseid teid pidi tuli seda teha, et tagada endale vĂ”i kellelegi teisele olmelisi asju.
Nii on jalgpalliliidu kirjavahetuse arhiivis nĂ€iteks vutiliidu toonase presidendi Edgar Savisaare nimel Tallinna telefonivĂ”rgu ĂŒlemale saadetud kiri, kus palutakse seoses liidu vanemtreeneri Edgar VĂ”rgu kolimisega uude korterisse muretseda talle kiirendatud korras telefoniĂŒhendus, sest tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmisel on see talle hĂ€datarvilik.
Sealjuures leidub ĂŒsna lĂŒhikeses kirjas tahke, mis vĂ”tavad nooremad inimesed ilmselt kukalt kratsima. Kuidas saab telefoninumber olla ainult kuuekohaline? Mida tĂ€hendab, et endised elanikud seisid telefonijĂ€rjekorras? Kui tegu on Tallinnaga, siis mis tĂ€navad on V. VĂ”rgu ja Kuramaa?
Esimesele kĂŒsimusele on vastus lihtne â jah, vanasti olidki telefoninumbrid lĂŒhemad. Lisaks oli neid vaja tunduvalt vĂ€hem, sest mobiiltelefone veel ei tuntud ja lauatelefoni ei olnud sugugi igas majapidamises â kes soovis helistada, kasutas taksofoni (telefoniautomaat, mida sai kasutada mĂŒntide vĂ”i eelmakstud kĂ”nekaardiga ning mis asus tihtipeale tĂ€naval vĂ”i muudes avalikes kohtades) vĂ”i sĂ”brustas tuttavaga, kel kodus telefoniĂŒhendus olemas.
See viib meid ĂŒhtlasi teise kĂŒsimuse juurde. Kuna nĂ”ukogude ajal ei ehitatud Eestis vĂ€lja korralikku telefonivĂ”rku, tuli telefoniĂŒhenduse saamiseks tihtipeale oodata (vahel aastaid!) niinimetatud telefonijĂ€rjekorras. Eesti taasiseseisvumise aegu ootas selles jĂ€rjekorras peaaegu 150 000 inimest! Eduard VĂ”rgu uue korteri vanad omanikud olid nĂ€htavasti nende seas olnud, enne kui vĂ€lja kolisid.
Mis tÀnavad on aga V. VÔrgu ja Kuramaa? NÔukogude vÔim muutis paljudes linnades hoogsalt tÀnavanimesid, andes neile ideoloogiliselt sobivad nimed. Tihtipeale nimetati tÀnavad NÔukogude
kangelaste jĂ€rgi â tuntumatest Tallinna tĂ€navatest saab vĂ€lja tuua nĂ€iteks Mihhail Lomonossovi tĂ€nava (tĂ€napĂ€evane Gonsiori), Aleksandr Suvorovi puiestee (Kaarli puiestee), Oktoobri tee (Laagna tee), Lenini puiestee (RĂ€vala puiestee), VĂ”idu vĂ€ljaku (Vabaduse vĂ€ljak) jne. Eriti levinud olid ideoloogilised nimed LasnamĂ€el, sest kogu sealne elurajoon oli nĂ”ukogude ajal rajatud.
Vassili VĂ”rgu nime kandis LasnamĂ€el tĂ€nav, mida tĂ€napĂ€eval tunneme Arbu nime all. VĂ”rk oli NĂ”ukogude Liidu eestlasest sĂ”javĂ€elane, kelle juhitud laskurpolk jĂ”udis 1944. aastal ĂŒhena esimestest sakslaste maha jĂ€etud Tallinna. Kuramaa tĂ€nav, mis nimetati nii tĂ€nu II maailmasĂ”jas LĂ€ti loodeosas NSVLi saavutatud vĂ”idule Natsi-Saksa armee ĂŒle, on praegu Vikerlase tĂ€nav. MĂ”lemad tĂ€navad said praeguse nime 1994. aastal.
Kiri ei ole kĂŒll dateeritud, kuid tĂ”enĂ€oliselt pĂ€rineb see 1991. aastast, kui jalgpalliliidus töötas tĂ€iskohaga⊠lausa viis töötajat!
2023 SEPTEMBER JALKA 39 ARHIIVIST
Tekst: Raul Ojassaar
Raimond Eino
Seekordses Jalka numbris on luubi all 23aastane poolkaitsja Raimond Eino, kes on ĂŒks PĂ€rnu JK Vapruse selle suve tĂ€iendustest. Eino liitumise teeb pĂ”nevaks asjaolu, et noormees oli aasta aega tippjalgpallist eemal ning esindas teises liigas oma kasvatajaklubi Saku Sportingu esindusmeeskonda. Noortekoondiste kogemusega mitmekĂŒlgset poolkaitsjat analĂŒĂŒsisid Vapruse peatreener Igor Prins, kes juhendas Einot ka U21 koondises, ja teda noorteklassides Sportingus treeninud Jan Harend.
ĂHUVĂITLUS
Prins: Ei ole teda vĂ€ga palju saanud veel Ă”huvĂ”itlustes nĂ€ha, aga olen ĂŒpris kindel, et see ei ole tema kĂ”ige tugevam kĂŒlg. Harend: ĂhuvĂ”itlus ei olnud noorena kindlasti tema tugevam kĂŒlg, aga hiljem on olnud nĂ€ha, et sellega on tööd tehtud.
JĂUD
Prins: Praegu on tal Premium liigast olnud ĂŒsna pikk paus â kui ma teda U21 koondises juhendasin, oli ta hoopis teises konditsioonis. Praegu tegeleme sellega, et jĂ”unĂ€itajaid tĂ”sta, aga selle kuu aja pĂ”hjal ta millegagi alla ei jÀÀ ja saab ainult juurde panna.
Harend: Nooremana oli keskmist kasvu poiss. Duellid ei olnud kĂŒll tema tugevus, aga jĂ”u taha tema puhul mĂ€ngus kindlasti midagi ei jÀÀnud.
SISU
Prins: On pĂŒĂŒdlik ja kohusetundlik, aga eks temalgi tulevad mÔÔnaperioodid. Peab enda kallal tööd tegema, et olla veelgi enesekindlam, julgem ja vĂ”idujanulisem.
Harend: Suur tahe ja isu jalgpalli mÀngida on temas alati olemas olnud. See tugevus on teda ka kandnud.
SĂĂT JA LĂĂK
Prins: Tema kĂ”ige tugevam kĂŒlg: see, kuidas ta on suuteline olukordi lahendama, vĂ€ljakut nĂ€gema ja kavalusega mĂ€ngu muutma. Leiab mĂ€ngijaid pikema sööduga, vĂ”ib olukordi lahendada 16-kasti tagant. Löök ja tsenderdus on tal korralikud.
Harend : Kindlasti ĂŒks tema vĂ”tmetugevusi. Söödu puhul on ĂŒks pool hea tehnika, teine pool aga kavalus â söödu ajastus, tugevus ja see, kuhu sööt mĂ€ngida â ning sellega on ta vastase jaoks ettearvamatu.
VĂLJAKUNĂGEMINE
Prins: NÀeb vÀljakut hÀsti, oskab olukordi ennetada ja ootamatult mÀngu muuta.
Harend: LĂ€heb kohati kokku sööduga seotud kavaluse kirjeldusega â suudab teha ootamatuid otsuseid ja vastast ĂŒllatada. Loeb mĂ€ngu hĂ€sti.
VASTUPIDAVUS
Prins: Praeguste ĂŒksikute mĂ€ngude pĂ”hjal nĂ€en, et selles on vĂ”imalik juurde panna.
Harend: Noorena sellega probleeme pigem ei olnud: mÀngis kenasti mÀngud algusest lÔpuni ja mingit Àrakukkumist tema puhul ei tÀheldanud.
LIIKUVUS
Prins: Tema puhul on suur pluss, et ta suudab ja tahab palliga olla ning otsib seega kohta, kus keskvÀljal see saada. Tahab mÀngus sees olla, mis eeldab suure ala katmist keskvÀljal. Praegu veel sajaprotsendiliselt valmis ei ole ja vÀsib.
Harend: Raimondi puhul on tema liikuvus seotud hea kombinatsiooniga mitmest eri aspektist. Suures pildis on tegemist liikuva mÀngijaga ning ta on selles ka hea.
TEHNIKA
Prins: Ilma hea tehnikata oleks sööte ja lööke raske teha, seega sellega on tal hÀsti, aga nagu iga asjaga, on vÔimalik ka siin juurde panna.
Harend: On oma tehnikaga vÀga palju iseseisvalt tööd teinud ja tehniline pagas on tÀnu sellele korralik.
KIIRUS
Prins: Kohapealt palliga minek ja kiired suunamuutused on tal huvitavad. Sellist pika maa kiirust tal ei ole, aga plahvatuslikkus on hea.
Harend: Kui on ilma pallita, siis kiirusega nii vÀga eriliselt silma ei paista, aga kombinatsioon temast, pallist ja kiiretest sammudest on vÀga huvitav. Hea stardikiiruse ja plahvatuslike omadustega.
5 4 3 2 1 0 VĂ€ljakunĂ€gemine Vastupidavus Liikuvus Tehnika ĂhuvĂ”itlus JĂ”ud Sisu Kiirus Sööt ja löök 5 3,5 3,5 4,5 4 3 5 4 3,5 MĂNGIJA LUUBI ALL
40 JALKA SEPTEMBER 2023
MÀngupÀevadel koristav mees naudib raske pingutuse
jÀrgset tunnet
Kuidas sa jalgpalli juurde jÔudsid?
Lasteaias pandi koridori seina peale nimekiri, kus sai ennast registreerida, ja ma olin seal ĂŒks esimesi nimesid. Trennid toimusid lasteaia hoovi peal, mulle meeldis, tundsin, et olen Ă”iges kohas, ja nii see alguse sai.
Vaatad telekast jalgpalli ilmselt sama palju, kui ise seda mĂ€ngid â kui mitte rohkem. Milliseid liigasid enim jĂ€lgid?
Enamasti vaatan Inglise ja Hispaania kÔrgliigat, kuna minu lemmiktiimid Manchester United ja Real Madrid mÀngivad seal. Aeg-ajalt jÀlgin Eesti liigat ka. Need on kolm pÔhilist.
Millisel mĂ€ngijal sa vĂ€rskelt alanud Premier Leagueâi hooaja jooksul silma peal soovitad hoida?
Teda kĂŒll veel hetkel ametlikult registreeritud ei ole, aga Manchester Cityga on liitumas selline mĂ€ngija nagu JĂ©rĂ©my Doku, kes on ka Eestis A. Le Coq Arenal mĂ€nginud (sekkus vahetusest juunikuises EestiâBelgia EM-valikmĂ€ngus â toim.). Tema on kindlasti vĂ€ga huvitav noor mĂ€ngija.
Liitusid juulis PÀrnu Vaprusega. Kuidas sealset keskkonda ja vÔistkonda kirjeldaksid?
Paremat ei oskakski tahta! Mul on selline tunne, et kÔik, kes sinna tulnud on, on vÀga hÀsti omaks vÔetud. Mingit probleemi sulandumisega olnud ei ole. SuurepÀrane vibe on seal ja ma arvan, et see on suuresti Igor Prinsi kÀtetöö. See ei ole iseenesest tekkinud, vaid sellele on seal rÔhku pandud. Olen vÀga rahul.
Milline sinu mÀngupÀeva rutiin vÀlja nÀeb?
Tavaliselt koristan vĂ”imalikult palju, et mĂ”tted kuidagi mujale saada. Siis teen sĂŒĂŒa, söön, kĂ€in pesemas ja lĂ€hen kogunemisele. Muusikat kuulan ka alati.
Olid vahepeal tippjalgpallist eemal. Kuidas tagasitulek lÀinud on? Mis kÔige keerulisem olnud on?
VĂ€ga mĂ”nus on tagasi olla. Natuke igatsesin juba, aga see paus tuli kasuks. KĂ”ige rohkem igatsesin seda rasket pingutust ja seda tunnet, mis on pĂ€rast rasket trenni vĂ”i mĂ€ngu. Seda ei ĂŒleta miski. KĂ”ige keerulisem on olnud ilmselt tasememuutus ja konkurents, kĂ”ik ei ole enam nii lihtne â kui korra jala sirgu lased, on jama.
Alustasid kunagi mÀngimist sÀrginumbriga 8 ning kannad seda ka Vapruses. On sellel numbril sinule eriline tÀhendus?
Otseselt ei ole, aga kui me Saku Sportingus oma esimese vormi saime, siis me saime oma numbrid loosiga. Ise oleksin number 7 tahtnud, sest tol ajal ja tegelikult siiani on mu lemmikmĂ€ngija Ronaldo, aga lĂ€ks napilt ja sain number 8. Kuna see number mu esimesel sĂ€rgil oli, siis on see sĂŒdamelĂ€hedane ja kui juhuslikult sattus nii, et Vapruses oli minu tulles see number vaba, siis mul muud valikut polnud.
Kui saaksid ĂŒhe ĂŒkskĂ”ik millise jalgpallitegelasega pĂ€eva veeta, siis kelle valiksid ja mida temaga koos teeksid?
VĂ”ibolla Paul Pogba. Ta tundub selline huvitav tĂŒĂŒp, vĂ€ga lĂ”bus. Tantsiksime, kuulaksime muusikat ja teeksime nalja.
Millisel Eesti staadionil sulle enim mÀngida meeldib?
Kuna ma alles hiljuti sain A. Le Coq Arenal esimest korda elus mĂ€ngida â mis on kĂŒll natuke kummaline â, siis see tunne oli kĂŒll kuidagi eriline ja pĂ€rast mĂ€ngu oli kerge sabin veel mitu pĂ€eva sees. Seega ĂŒtleksin, et A. Le Coq Arenal.
SĂŒnniaeg: 15.02.2000
Positsioon: poolkaitsja
Klubi: PĂ€rnu JK Vaprus
Endised klubid: Saku Sporting, FC
NÔmme United, Tallinna FC Flora, Paide Linnameeskond
Treenerid: Argo Zirk, Jan Harend, Carl Kalju, Martin Klasen, Joel Indermitte, Karel Voolaid, Lars Hopp, Argo Arbeiter, Igor Prins, Roman KoĆŸuhhovski, VjatĆĄeslav Zahovaiko
KoondisekarjÀÀr: U21 5/0, U19 4/0, U17 8/0, U16 2/0
Mis on su senine eredaim mÀlestus jalgpallist?
NĂ”mme Unitediga esiliiga B vĂ”it, see oli kuidagi eriline ja lĂ€ks vĂ€ga hinge. Siis tundus, et asjad lĂ€hevad kuidagi Ă”iges suunas. Meil oli vĂ€ga ĂŒhtne tiim ja nende kuttidega mĂ€ngida oli tĂ€ielik lust.
MĂNGIJA LUUBI ALL
FOTOD: Katariina Peetson, Jana Pipar
CV
2023 SEPTEMBER JALKA 41
Ăhe staadioni lugu
MĂ”te, et ĂŒks jalgpalliklubi vajab oma pĂ€ris
kodu, hakkas Tartu Welco inimestel peas
keerlema juba aastal 2012. Aastal 2016 andis
Tartu linnavalitsus Welco kasutusse krundi
Tartus Raadi linnaosas, ent ehitamiseni jÔuti 2019. aastal. Praeguseks on jalgpallipark Holm
sisuliselt valmis saanud ning see on Eesti mÔistes ainulaadse klubi ainulaadne kodu.
Klubi tegevjuht Edgar Leht vaatab möödunule tagasi ning sĂ”nab, et esialgne plaan oli staadion valmis saada 2020. aastaks. âParaku tuli kiirelt muutuva maailma tĂ”ttu rinda pista COVIDi ja sĂ”jategevusest tuleneva ehitusmaterjalide hinnatĂ”usuga, seetĂ”ttu lĂŒkkus valmimine aina edasi.â
Leht toonitab, et ehitus siiski kordagi pĂ€ris seisma ei jÀÀnud. âPĂŒĂŒdsime leida erinevaid variante ja vĂ”imalusi, kuidas edasi liikuda. Kuigi 2020. aasta mĂ€rtsis algama pidanud ĂŒhisrahastuskampaania tuli Eestis vĂ€lja kuulutatud eriolukorra tĂ”ttu pĂ€ris viimasel minutil Ă€ra jĂ€tta, Ă”nnestus ĂŒsna lootusetuna nĂ€ivast olukorrast
42 JALKA SEPTEMBER 2023 TARISTU
Tekst: Maarja Trauss
ïĄJalgpalliparki on istutatud 40 kirsipuud, mis moodustavad kauni allee. Puud on hetkel veel pisikesed, aga tulevikus peaksid pakkuma kevaditi Ă”itsedes palju silmailu. âOmanimelisi kirsipuid said inimesed ja ettevĂ”tted soetada ĂŒhisrahastuskampaania kaudu, mille abil kogusime kokku viimase, staadioniehituseks puudu olnud osa. Need puud on sĂŒmboolse ja ilusa tĂ€hendusega, sest kasvavad koos meie staadioni ja kogukonnaga ning jÀÀvad seda teekonda meenutama loodetavasti veel kauaks,â sĂ”nab Leht. Foto: Liisi Troska
ïĄStaadionile mahub istuma umbes 600 inimest. Holm jalgpallipargi ametlikku avamĂ€ngu, kus Tartu JK Welco vÔÔrustas 10. juunil Tartu JK Tammeka U21 meeskonda, kĂ€is vaatamas 694 inimest. âIstekohad ei ole sildistatud, pealtvaatajad saavad mugavalt leida endale sobiva koha. Tolles mĂ€ngus seisid vĂ€ga paljud pealtvaatajad ka pĂŒsti,â kommenteerib Leht. Foto: Remi Roosmann
pĂ€ris vingelt vĂ€lja tulla. 2020. aasta oktoobris vĂ”itsime kogukonna abiga 100 000 eurot Tartu linna kaasavast eelarvest ning staadioniprojekti viimases faasis 2023. aasta kevadel kaasasime ĂŒhisrahastuskampaania kaudu inimestelt veel umbes 70 000 eurot. 2023. aasta 10. juuni on daatum, mille vĂ”ib Ă€ra mĂ€rkida kui staadioni ehitussaaga lĂ”pukuupĂ€eva. TĂ€ielikult staadion siiski veel pĂ€ris valmis ei ole, sest ehitus kĂ€ib detailide juures veel edasi. Hetkel ehitame baari ja paigaldame statsionaarset helisĂŒsteemi. Avalik WC, tabloo ja filmitorn ootavad veel tegemist, kontoriruumid sisustamist,â kommenteerib Leht.
ïĄFĂ€nnid ja kogukond on olnud tagant tĂ”ukav jĂ”ud staadioni valmimisel ja ka staadioni korrastamisel. âKogukonna toest ja jĂ”ust on olnud suur abi: appi on tuldud aktiivse osalemisega ĂŒhisrahastuskampaanias ning abikĂ€ed on aidanud mitmel talgupĂ€eval. Inimesed on uhked selle ĂŒle, mis koos on valmis tehtud. Kogukondlik olemus ja tugi teeb sĂŒdame soojaks,â sĂ”nab klubi tegevjuht Leht. Tagasiside tribĂŒĂŒnihoone kohta on tema sĂ”nul olnud sada protsenti positiivne. âTribĂŒĂŒn on pealtvaatajasĂ”bralik, siin ei ole tugiposte, mis varjaks nĂ€htavust. PĂ€evase palavuse eest pakub tribĂŒĂŒnihoone varju, Ă”htustel mĂ€ngudel soojendab tribĂŒĂŒni aga loojuv pĂ€ike.â Foto: Liisi Troska
2023 SEPTEMBER JALKA 43 TARISTU
ïLisaks kirsipuudele oli inimestel vĂ”imalik ĂŒhisrahastuskampaania kaudu soetada omanimelisi tĂ€navakiviplaate. Staadioni peasissekĂ€iku, eesti rahva muuseumist otse ĂŒle tee kulgevat ala ehib nendest 180 tĂ€navakiviplaadist tekkinud kuulsuste allee. Kampaania kĂ€igus said omanimelise kivi endale tuntud Eesti sportlased, Welco kogukonnaliikmed, vastsĂŒndinud ja isegi koduloomad. Foto: Liisi Troska
ïĄSelline on vaade Holm pargi tribĂŒĂŒnihoone kĂ”ige ĂŒlemiselt korruselt. Seal asub peale jalutamisala ka vĂ€rskelt valminud baar, mida aitas ehitada Welco legend ja mitme Tartu populaarse toidukoha omanik Mikk Valtna, kelle eestvedamisel ja abil saavad Welco kodumĂ€nge kĂŒlastavad inimesed juba lĂ€hitulevikus muhedalt keha kinnitada. Foto: Edgar Leht
ïĄWelco esindusmeeskond madistab esiliiga B-s. Tiim on konkurentsis tugevalt sees ning selle eesmĂ€rk on tĂ”usta sammuke kĂ”rgemale. Meeskond on staadioni positiivselt vastu vĂ”tnud ja kiitnud atmosfÀÀri, mis annab mĂ€ngijale koduvĂ€ljakul vĂ€ga palju indu juurde. Klubi ootab pĂ”nevusega aega, mil staadion vÔÔrustab ka Premium liigat. Aga iga asi omal ajal! Foto: Remi Roomann
44 JALKA SEPTEMBER 2023 TARISTU
ïĄWelco fĂ€nnid ehk Electric Legion, nagu neid kutsutakse. âKui olude sunnil pidime mĂ€ngima Annelinnas ja staadioniehitus vĂ”ttis kogu aja ja vĂ”hma, jĂ€i fĂ€nnikultuuri arendamine veidi tagaplaanile. Oleme siin mĂ”ne aasta paratamatult jĂ€rele andnud ja nĂŒĂŒd on aeg selles valdkonnas kĂ”vasti juurde panna. See suvi on olnud fĂ€nluse poolest tĂ€itsa teine tera ja kodustaadion on andnud ka ultrafĂ€nlusele uue hingamise,â kinnitab Edgar Leht.
ïRebane on Holm jalgpallipargi sage kĂŒlaline. âNaljatades vĂ”ib öelda, et ta on igal Ă”htul kindlal kellaajal staadionil kohal. On hea meel, et loomad on oma koha meie staadioni juures leidnud, ja vahva on selle oranĆŸikarvalise looma tegutsemist jĂ€lgida. On Ă€ge, et meie staadion on loodussĂ”bralikkuse poolelt koduks ka metsaelanikele. Kuna rebane on tihe kĂŒlaline ja on pĂ€lvinud palju tĂ€helepanu, siis ehk saab temast ka uus Welco maskotiloom. MĂ”tleme midagi Ă€gedat vĂ€lja,â kinnitab Leht. Mikk Valtna lisab: âEga ta ei varasta ainult meie palle, ta niisama vaatab ka ringi. Me oleme ju tema koju lĂ€inud ja ta peabki vaatama, aga tundub, et tal on meiega koos seal hea.â
Foto: ekraanitÔmmis videost
juba saamislugu, park sĂŒndis kogukonna ja partnerite toel, ning asukoht. âStaadion asub pĂ€riselt nii Ă€gedas kohas â meie kĂ”rval on kohe Tartu kuulus tagurpidi maja. Kui staadionit vaadata telepildis, siis kogu seda kompleksi ĂŒmbritsev atmosfÀÀr on vĂ”imas. Tegemist on vaieldamatult Eesti ĂŒhe ilusama staadioniga,â Ă”hkab Leht. KeskkonnasÀÀstlikkuse kontseptsioon on vĂ€ga tĂ€htsal kohal. âOleme seda silmas pidanud ehitamise algusest saadik. Kompleksis on 50 kW pĂ€ikesepaneelide park. Tulevikus on sinna vĂ”imalik arendada juurde naturaalmuruga esindusvĂ€ljak, vĂ”imalus selleks on olemas. TribĂŒĂŒnihoone ehituses on kasutatud maksimaalselt palju puitu, mis on teatavasti ĂŒks keskkonnasĂ”bralikumaid ehitusmaterjale, sest seob CO2. CO2 kompenseerimine on ka projekti ĂŒheks vĂ”tmekohaks. Hetkel tegeleb klubi CO2-auditiga, ning peagi selgub, kui palju on CO2 staadioni ehitamisel emiteerunud. Edasi plaanitakse seda kompenseerida uue metsa istutamisega. KeskkonnasÀÀst on meile vĂ€ga oluline, oleme lĂ€inud seda teed, et kogu kompleks oleks vĂ”imalikult roheline ja keskkonnasĂ”bralik. Ka hoone siseviimistluses on kasutatud loodussĂ”bralikke ehitusmaterjale.â
2023 SEPTEMBER JALKA 45 TARISTU
Foto: Diana Jesin
ïĄWelco Holmi staadion on eriline mitmel pĂ”hjusel. Lehe sĂ”nul on eriline
Foto: Remi Roosmann
ï âTunne on selline, nagu olekski endale oma kodu ostnud. Seal on hea olla. Tuled, lĂ€hed ja teed, millal midagi tahad â nagu inimestel ikka oma kodus tunne on. Kas ma uskusin, et see meie oma kodu kunagi tuleb? Jah. Mul oli kohe algusest usku. Ma arvan, et kui midagi juba rÀÀkima hakatakse, siis vĂ”iks ka Ă€ra teha. Ma ei arvanud kunagi, et see on niisama jamajutt, et meil on ĂŒhel hetkel oma kodu. Ja klubi jaoks tĂ€hendab see ka kindlasti palju: jĂ€rgmised sportlikud sammud on selle vĂ”rra lihtsam Ă€ra teha, sest eeldused on loodud,â sĂ”nab mĂ€ngijana klubi legendiks saanud Mikk Valtna.
Foto: Liisi Troska
140 m3
Staadionihoonet ehitades kasutati 140 kuupmeetrit puitmaterjali, mille ĂŒhendamiseks kulus 48 000 kruvi-naela-polti.
174 pÀikesepaneeli
Staadionile on paigaldatud 174 pĂ€ikesepaneeli koguvĂ”imsusega 50 kW. Teine sama suur pĂ€ikesepark on vĂ”imalik rajada tribĂŒĂŒnihoone katusele ning sel juhul vĂ”iks nende kogutoodang katta Ă€ra kogu staadioni aastase elektrienergia vajaduse.
ïâOleme mĂ”elnud, et staadion kuulub klubile ja klubi peab suutma seda staadionit nii majandada, et finantsplaan toimiks. Selleks peab olema staadion aktiivses kasutamises. Kuigi juba praegu on praktiliselt kĂ”ik treeninguajad vĂ€ljakul hĂ”ivatud, oleme isekeskis arutanud, et staadionil vĂ”iksid toimuda tulevikus ka nĂ€iteks vabaĂ”huetendused, vĂ€likinod ja kontserdid. Sellega tegelikult konkreetse vĂ€ljaku ja tribĂŒĂŒni valmimise lugu ei lĂ”pe. Meil on vĂ”imalus rajada juurde veel teine kompleks. Kaugem plaan on rajada naturaalmuruvĂ€ljak ja seda pĂ€ris esindusstaadioniga, kus on mitu tuhat istekohta,â kommenteerib Leht. Praegu tĂ”mmatakse veidike hinge ja vaadatakse edasi, kuidas oleks loogiline kompleksi arendada ja mis oleks jĂ€rgmine mĂ”istlik samm. Foto: Liisi Troska
150
000 âŹ
Eesti Jalgpalli Liit toetab staadioni valmimist kokku 150 000 euroga â 100 000 eurot sellest moodustas investeeringutoetus, sellele lisandub viiel esimesel tegevusaastal 10 000 euro suurune tegevustoetus.
46 JALKA SEPTEMBER 2023 TARISTU
Tristan Koskor: olen saanud enesekindluse tagasi
Hooaja eel JK Narva Transiga liitunud rĂŒndaja Tristan Koskor on suutnud uues keskkonnas ja rollis suurepĂ€raselt kohaneda, mis on vĂ”imaldanud tal tĂ”usta liiga vĂ€ravakĂŒttide edetabeli tippu. Koskorile on kĂ€esolev hooaeg kujunenud mĂ€lestusvÀÀrseks, olles tĂ€is olulisi saavutusi: meeskonnaga on vĂ”idetud esimene Tipneri karikas ning ta on kogunud vÀÀrtuslikke kogemusi Konverentsiliiga mĂ€ngudes. Kuid mida arvab sellest kĂ”igest mees ise?
Tristan, oled nĂŒĂŒd ĂŒle poole hooaja mĂ€nginud Transi ridades. Kuidas sul pĂ€riselt lĂ€heb ja kuidas oled uude keskkonda sisse elanud?
HĂ€sti lĂ€heb, Eesti suvi pakub meile ilusaid ilmasid ja rohkelt vĂ€rskes Ă”hus ĂŒritusi, millest ĂŒritan ka ise osa saada nii palju kui vĂ”imalik. Uues keskkonnas tunnen ennast mugavalt â meeskond ja klubiga seotud inimesed on mind esimesest pĂ€evast saati toetanud. Narva on vĂ€ga kokkuhoidev punt ning tunnen, et mind on vĂ€ga hĂ€sti omaks vĂ”etud.
Millistest suvistest sĂŒndmustest oled suve jooksul osa saanud?
Ma vĂ€ga rahvamasside armastaja ei ole. Pigem naudin lĂ€hedastega igal vabal vĂ”imalusel koos olemist, looduses viibimist, grillimist, sporditegemist ja paljut muud. Olen avastanud palju suvist Ida-Virumaad, eriti just Narva-JĂ”esuud ja selle imeilusat pikka liivaranda. NĂ€iteks just ĂŒhel nĂ€dalavahetusel nautisime elukaaslasega Narva-JĂ”esuus toimunud vĂ€likino ning peale seda ka kohalikku kontserti.
TÀnavusel hooajal tÀitus sul 200 mÀngu Premium liigas. Mida see number sinule tÀhendab?
ï€27aastase Koskori seni resultatiivseim hooaeg Premium liigas oli 2018. aastal, kui ta lĂ”i Tartu Tammeka eest 21 vĂ€ravat. Kas tĂ€navu suudab mees isiklikku tippmarki parandada?
MĂ€letan, et juba vĂ€iksena esimesi pallipuuteid trennis tehes unistasin ja vaatasin alt ĂŒles suurtele ja osavatele mĂ€ngijatele. Soovisin, et ka mina saaks kunagi seal mĂ€ngida ja nii osavalt. Seega vĂ”ib öelda, et seda unistust tĂ€ites on tunne muidugi suurepĂ€rane.
Oled sel hooajal saanud palju uusi kogemusi ja unustamatuid mĂ€lestusi â sinu esimene Tipneri karikas, eurosarja kogemus. Kuidas sellele tagasi vaatad?
âFlora vastu karikas vĂ”ita oli minu jaoks erilisem, sest olime autsaideri rollis, keegi meisse ju ei uskunud â see ĂŒllatus, mille me suutsime karikafinaalis sepistada, oli kĂ”igile Ă€ge ĆĄokk ning kindlasti elu lĂ”puni meeldejÀÀv.â
VÀga palju tÀhendab. KÀisin kÔrgliigamÀnge vaatamas juba lasteaiapoisina. Peaasjalikult kÀisin kas Tartu Tamme staadionil vÔi Annelinnas.
TĂ”esti unustamatud kogemused. Kui hooaja algul Narvaga lepingu sĂ”lmisin, siis ei osanud sellisest teest isegi mĂ”elda ega unistada. Kogu karikafinaal, sellega kaasnevad euromĂ€ngud ning reisimised, need on vĂ€ga Ă€gedad ja ĂŒhendavad sĂŒndmused kogu klubile. Lisaks annavad indu veel rohkem enda kallal töötada. Mind isiklikult panid euromĂ€ngud veel rohkem mĂ”istma, kui palju tööd on vaja endaga teha lisaks tavatrennidele, et ka Konverentsiliiga kvalifikatsioonis tulemust tuleks. See ajas heas mĂ”ttes vihaseks, nii-öelda reality check
Mis sai sinu hinnangul Jerevani Pjuniku vastu saatuslikuks?
Klassivahe. Tuleb tunnistada, et Armeenia meister oli igas elemendis meist parem, ja seda kajastas ka
48 JALKA SEPTEMBER 2023 A. LE COQ PREMIUM LIIGA
Tekst: Maarja Trauss / Fotod: Katariina Peetson
kahe mÀngu kokkuvÔttes saadud kaotus. Suurem ja peamine erinevus oli palliga tegutsemise kiirus, samuti kiire Ôigete otsuste vastuvÔtmine.
Kui kĂŒsida intrigeeriv kĂŒsimus â kumb trofee on sulle vÀÀrtuslikum, kas Floraga vĂ”idetud tiitel vĂ”i Flora vastu vĂ”idetud karikas?
VĂ€ga hea kĂŒsimus. Aga ma tunnen, et Flora vastu karikas vĂ”ita oli minu jaoks erilisem, sest olime autsaideri rollis, keegi meisse ju ei uskunud â see ĂŒllatus, mille me suutsime karikafinaalis sepistada, oli kĂ”igile Ă€ge ĆĄokk ning kindlasti elu lĂ”puni meeldejÀÀv. KarikamĂ€ngude vĂ”lu on see, et seal mĂ€ngitakse ainult ĂŒks mĂ€ng ja kĂ”ike vĂ”ib juhtuda â vastupidiselt liigale, kus on pikk maraton.
Hetkel, mil rÀÀgime, oled 23 vooruga löönud 11 tabamust ning tĂ”usnud vĂ€ravakĂŒttide tabelis esikohale. Kas tunned, et oled hea hoo sisse saanud? Tunnen, et meeskond usaldab mind, ning mulle meeldib see vastutus. Kindlasti olen saanud enesekindlust tagasi vĂ”rreldes sellega, mis emotsioonide ja tunnetega KĂŒproselt naasin. Motivatsioon on laes ja olen valmis andma endast kĂ”ik, et edasi kĂ”mmutada ja teha tugevalt tööd meeskonna heaks.
MĂ€rkimisvÀÀrne on see, et 11 vĂ€ravast kuus oled löönud just Daniil Tarassenkovi söötudest. Olete kahekesi muutunud meeskonnas heaks dĂŒnaamiliseks duoks â kuidas teil selline hea klapp ja mĂ”istmine platsil tekkis?
Tema roll minu vĂ€ravates on kahtlemata vĂ€ga suur, ma hindan seda. Ma arvan, et selle ĂŒheks
eelduseks on ka hea kommunikatsioon ja ĂŒksteise mĂ”istmine. Selgitame, anname nĂ”u, parandame ja aitame teineteist trennides. Lisaks suhtleme ka vĂ€ljaspool jalgpalliplatsi ja teeme ka muid trenne / muud sporti koos lisaks jalgpallile. KĂ”ik sellised pealtnĂ€ha pisikesed asjad kanduvad ka vĂ€ljakule ja aitavad kaasa.
Milliseks hindad ise oma hooaega ja mis on need kohad, kus soovid vÔibolla veel juurde panna?
Alati vĂ”iks ju rohkem vĂ€ravaid lĂŒĂŒa ja vĂ”ibolla Tarassenkovile vahelduseks ise mĂ”ne vĂ€ravasöödu anda! (Naerab â toim.).
Tristan, rÀÀgi oma vahvatest vÀravatÀhistustest. Kustkohast need pÀrinevad, mis on nende tÀhendus ja mida on sul veel varuks?
Mulle meeldib vaadata vĂ€lismaa liigade jalgpalli. Ăritan jĂ€lgida nii palju, kui vĂ”imalik ja aega on. Minu vĂ€ravatĂ€histused pĂ€rinevadki peamiselt sealt. Minu meelest on see tore, kui vĂ€ravaid tĂ€histades ikka rohket rÔÔmu ja emotsiooni vĂ€lja nĂ€idata. KĂ”iki asju ei pea tegema eestlaslikult vaoshoituna (muheleb â toim.).
Kas sul on kindel rutiin vĂ”i ettevalmistus enne mĂ€ngu, et end vaimselt vĂ”i fĂŒĂŒsiliselt ette valmistada?
Kindlasti pean ma mĂ€ngupĂ€eva alustama hea hommikusöögiga, nĂ€iteks avokaadoröstsai poĆĄeeritud munaga ning vĂ€rskelt pressitud apelsinimahl. Teen 30â45minutilise jalutuskĂ€igu. MĂ€ngud on nĂ€dalavahetuseti, siis on linn mĂ”nusalt tĂŒhi, vĂ”tan vĂ€ljast kohvi ja kuulan podcastâe. LĂ”unaks söön tavaliselt kanapastat ning vaatan paralleelselt mĂ”nda jalgpallimĂ€ngu, kas kordusest vĂ”i otseĂŒlekandes. MĂ€ngu eel teen pĂ”hjaliku ettevalmistuse: venitused, kummilindiga harjutused, samuti visualiseerin mĂ€ngu.
2023 SEPTEMBER JALKA 49 A. LE COQ PREMIUM LIIGA
ïĄKaks vĂ”itu A. Le Coq Arenal Flora ĂŒle ĂŒhe hooajaga! Lisaks karikafinaalile tĂŒmitas Trans Florat ka juulikuises liigamĂ€ngus, kui saadi kirja lausa 4 : 1 vĂ”it. Koskor kostitas endist koduklubi kahe kolliga.
ïĄKarjÀÀri esimene Tipneri karikas! Koskori kĂ”rval tĂ€histab Aleksandr Nikolajev.
Euroopa tippu kuuluva LÀÀnemere rannavutiliiga esikolmikusse jÔudis kaks Eesti meeskonda
12. augustil toimunud kÔrgetasemelise
LÀÀnemere liiga finaaletapi vÔitis BSC
Copenhagen, eestlased olid esikolmikus. Nii korraldajad kui osalejad jÀid turniiriga rahule.
Tekst: Mathias SinimÀe
Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask nimetas turniiri tervikuna suureks edulooks.
Peale ĂŒheringilise pĂ”hiturniiri kaht etappi toimus nelja enim punkte kogunud meeskonna osavĂ”tul finaaletapp. Finaalis krooniti PĂ€rnu Beach Arena arvuka publiku ees vĂ”itjaks Taani vĂ”istkond BSC Copenhagen, teise koha sai BSC Thunder Arvutitark, kolmanda SK Augur Enemat ning neljandaks jĂ€i Norra meeskond Pure Nordic Water. Kokku osales liigas sel hooajal kaheksa meeskonda: peale eelnimetatute olid vĂ”istlustules NĂ”mme BSC OlyBet, LĂ€ti meister Riga FC, Rootsi kullavĂ”itja Bemannia FC Stockholm ja ĂŒks Saksamaa parimaid meeskondi Rostocker Robben, kes oli eelmisel hooajal maailma klubide karikavĂ”istlustel neljas. Mullu oli Eesti klubidest liigas esindatud ka BSC PĂ€rnu.
Finaalis Kopenhaageni meeskonnale 3 : 6 kaotanud BSC Thunder Arvutitarga mĂ€ngija Henry Remmelgas tĂ”deb, et vastastele tuleb au anda. âNad suutsid meid oma taktikaliste lĂŒketega kohe algusest peale rivist vĂ€lja lĂŒĂŒa. Oli paar momenti, kus meil oli vĂ”imalik mĂ€ngu tagasi tulla, kuid kokkuvĂ”ttes me mĂ€ngu lĂ”puks sisse ei saanudki,â kommenteerib Remmelgas finaalmĂ€ngu. Tema sĂ”nul vedas neid alt liigne rapsimine ja kiirustamine, mis oli tingitud taanlaste ootamatult kĂ”rgest pressingust. âEnne mĂ€ngu olime kahe taktikalise lĂ€henemise vahel, kuidas mĂ€ngule minna. Tundub, et lĂ”plik valik oli natuke vale, aga pole hullu â vigadest Ă”pitakse,â ĂŒtleb Remmelgas.
Teist aastat jÀrjest teiseks jÀÀnud Thunder Arvutitark alistas teel finaali poolfinaalis Norra meeskonna Pure Nordic Wateri tulemusega 3 : 2. Eelmise aasta finaalis kaotas Thunder Arvutitark
tulemusega 6 : 9 LĂ€ti esindajale Vides Tehnika Erawadeele.
Poolfinaalis hilisemale vĂ”itjale BSC Copenhagenile alles lisaajal 5 : 7 kaotanud Augur Enemati mĂ€ngija Rasmus Munskindi sĂ”nul tuleb kolmanda kohaga rahul olla. Enne turniiri muudeti mĂ€nguplaani ja see tĂ”i edu. âMĂ€nguplaan toimis peaaegu perfektselt. Olime vĂ”rreldes pĂ”hiturniiri kohtumistega palju rohkem mĂ€ngudes sees. LĂ€ksime poolfinaalis juhtima, kuid kahjuks said lisaajal kaks kauglööki otsustavaks. MĂ€ngupilt oli palju parem ja tasavĂ€gisem kui pĂ”hiturniiril Kopenhaageni vastu peetud mĂ€ngus. Meie pressing oli palju agressiivsem. Taanlastel oskavad mĂ”lemad vĂ€ravavahid jalaga vĂ€ga hĂ€sti mĂ€ngida. Survestasime nende ÀÀremĂ€ngijaid â see tĂ”i esimesed kaks vĂ€ravat,â vĂ”tab Munskind poolfinaali kokku. Kolmanda koha mĂ€ngus vĂ”ideti Pure Nordic Wateri meeskonda seisuga 4 : 2.
TĂ€navuse hooaja liiga parimaks mĂ€ngijaks valiti BSC Copenhageni rĂŒndaja Lucas Frandsen, parimaks vĂ€ravavahiks BSC Copenhageni puurilukk Gustav Ravn Madsen ning parim skoorija oli 11 tabamusega Saksamaa klubi Rostocker Robbeni rĂŒndetuus Sven Körner.
Ăhtlaselt kĂ”rge tase
Tagasiside turniiri kohta on meeskondadelt olnud hea. âJalgpallurid ĂŒtlesid, et LÀÀnemere liiga on ĂŒks parimaid Euroopa rannajalgpalliliigasid, kus nad mĂ€nginud on. Turniiril osalesid mĂ€ngijad, kes on varem mĂ€nginud Itaalia ja Hispaania erinevates liigades,â sĂ”nab Kask. KĂ”rget taset peavadki korraldajad liiga trumbiks. âOli esmakordselt ĂŒhtlaselt kĂ”rge tase, mida Eestis pole rannajalgpalli klubitasemel veel nĂ€htud. Ălimalt pĂ”nevad mĂ€ngud ja kogu atmosfÀÀr oli suurepĂ€rane. Saksamaa klubi Rostocker Robben, kes tuli siia vĂ”itma, jĂ€i ĂŒldtabelis kuuendaks. Nende viimane sĂ”num oli see, et nad soovivad jĂ€rgmine aasta kindlasti osaleda ning veel tugevama koosseisuga, sest seda liigat polegi nii lihtne vĂ”ita, kui nad varem arvasid,â ĂŒtleb Kask.
JĂ€rgmisel hooajal soovib liigaga liituda veel ĂŒks Saksamaa klubi. âSee on suur kompliment, sest
50 JALKA SEPTEMBER 2023 RANNAJALGPALL
Saksamaa rannajalgpall ja jalgpall on vĂ€ga heal tasemel,â lisab Kask.
Liiga korraldajate sĂ”nul oli sellega alustades ĂŒks eesmĂ€rke enamik mĂ€nge Eesti publiku ees pidada. VĂ”istlust plaanitakse ka edaspidi korraldada PĂ€rnu Beach Arenal, sest lĂ€hiĂŒmbruses teist sellist rannajalgpallistaadionit pole. PĂ€rnu kasuks rÀÀgib ka suur publikuhuvi: finaali oli kohapeale tulnud vaatama ĂŒle tuhande jalgpallisĂ”bra. âHetkel oleme Ă”igel teel ja proovime edasi areneda. Publik ja fĂ€nnid on koha ĂŒles leidnud,â sĂ”nab Kask. Uuel hooajal peetakse ĂŒks etapp taanlaste soovil ilmselt Kopenhaagenis, kuid teised etapid toimuvad siiski eestlaste kodukamaral.
NĂ€dal hiljem, 19. augustil tĂ”mmati rannajalgpallisuvele joon alla, kui PĂ€rnu Beach Arenal selgitati Coolbet rannaliiga parimad. LÀÀnemere liigas tekkinud Eesti klubide omavahelised jĂ”ujooned jĂ€id pidama â kulla vĂ”itis Thunder Arvutitark, hĂ”beda Augur Enemat ja pronksi NĂ”mme BSC OlyBet. Parima vĂ€ravakĂŒti tiitliga pĂ€rjati Rauno NĂ”mmikut (SK Augur Enemat), parima vĂ€ravavahi tiitli sai Roland Rink Thunder Arvutitargast, liiga parimaks mĂ€ngijaks valiti aga Ringi meeskonnakaaslane Henry Remmelgas.
Coolbet rannaliiga esiliigas jÔudsid esikolmikusse ValiceCar, Saue JK ja PJK Maxi Puit.
LÀÀnemere jalgpalliliiga finaaletapi tulemused
Poolfinaal
BSC Thunder Arvutitark (Eesti) â Pure Nordic Water (Norra) 3 : 2
Poolfinaal
BSC Copenhagen (Taani) â SK Augur Enemat (Eesti) l.a 7 : 5
3.â4. koha mĂ€ng
Pure Nordic Water (Norra) â SK Augur Enemat (Eesti) 2 : 4
Finaal
BSC Thunder Arvutitark (Eesti) â BSC Copenhagen (Taani) 3 : 6
LÀÀnemere rannajalgpalliliiga 2023. aasta pÔhihooaja edetabel
2023 SEPTEMBER JALKA 51 RANNAJALGPALL
1. BSC Thunder Arvutitark â 15 punkti
2. BSC Copenhagen â 13 punkti
3. SK Augur Enemat â 9 punkti
4. Pure Nordic Water â 8 punkti
5. NĂ”mme BSC OlyBet â 6 punkti
6. Rostocker Robben â 6 punkti
7. Bemannia BSC Stockholm â 0 punkti
VÔidukas Kopenhaageni meeskond.
Foto: Svetlana TĆĄiĆŸova
Suviseid pilte suurtelt ja vÀiksematelt vÀljakutelt
Augustikuu on jalgpalli mĂ€ngimiseks ĂŒks mĂ”nusamaid: suvi kestab veel, ilmad on soojad, mĂ€ngud muutuvad ĂŒha tĂ€htsamaks ja publikulgi on mugav vĂ€ljaku kĂ”rval lemmikutele kaasa elada. Ja kĂŒll juba jalgpallurid selle eest hoolitsevad, et vĂ€ljakul asju juhtuks!
ïĄïâNĂ€pistage keegi mind â kas see oli tĂ”esti pĂ€riselt?â PĂ€rnu Vaprus vĂ”itles
A. Le Coq Arenal vĂ€lja oma hooaja ĂŒhe magusaima viigipunkti, kui hoolimata sellest, et suur osa kohtumisest mĂ€ngiti Reimo Madissoo punase kaardi tĂ”ttu vĂ€hemuses, suudeti FC Flora vastu kohtumine seisuga 1 : 1 lĂ”petada. Vapruse viigivĂ€rav oli sealjuures tĂ”eliselt ilus: endine florakas Kevin Aloe tabas kauglöögist palli nii puhtalt, et see lendas imeilusalt tĂ€pselt posti kĂ”rvale. VĂ€ravatĂ€histus oli tabamusele vÀÀriliselt stiilne! Teisel fotol on nĂ€ha, kuidas ammu duĆĄi all Ă€ra kĂ€inud Madissoo teist poolaega vaadates nĂ€rviliselt kĂŒĂŒsi nĂ€rib. Fotod: Brit Maria Tael / Soccernet.ee
52 JALKA SEPTEMBER 2023
KLĂPSUD
ï Ei, see ei ole veider austusavaldus hiljuti Tallinnas esinenud The Weekndi kunagisele kuulsale soengule â Kristjan Kask on peatrauma jĂ€rel lihtsalt niimoodi kokku lapitud.
ïFC Flora naiskonna kapten Kristiina Tullus nĂ€itab, et isegi madalseisus tuleb sĂ€ilitada positiivne suhtumine!
ïOli penalti vĂ”i ei olnud? Kas punane kaart vĂ”i mitte?
2023 SEPTEMBER JALKA 53
Foto: Katariina Peetson
Foto: Katariina Peetson
KLĂPSUD
Foto: Liisi Troska
ïKohtunik Kristo KĂŒlljastinen tĂ€histamasâŠ
Tallinna Kalevi ja FC Flora mĂ€ngus tehtud otsuseid? Tegelikult on fotograaf Katariina Peetson osavalt tabanud hetke, kus KĂŒlljastinen nĂ€itab kĂ€tega VARi-mĂ€rki.
ï Gerdo Juhkam sai endast looma vĂ€lja lasta, kuid rÔÔm jĂ€i ĂŒĂŒrikeseks: tema löödud vĂ€rav Tallinna Kalevi vastu tĂŒhistati suluseisu tĂ”ttu.
ïMilline elamus! VĂ€ikeste karikavĂ”istluste poolfinaalkohtumist III liiga meeskondade
Tallinna FC Zapoosi ja Tartu Team
Helmi vahel jÀlgis LasnamÀel ei rohkem ega vÀhem kui 473 inimest.
Sealjuures toimus samal ajal Tallinnas FC Flora euromÀng! Suurem osa publikut oli tulnud toetama Zapoosi, kes teenis 2 : 0 vÔiduga pÀÀsme finaali.
54 JALKA SEPTEMBER 2023
KLĂPSUD
Foto: Katariina Peetson
Foto: Liisi Troska
Foto: Liisi Troska
ïĄAitĂ€h usalduse eest, treener! Herol Riiberg oli jÀÀnud nĂ€dal varem Paide Premium liiga mĂ€ngus pingile, kuid kohtumises Tartu Tammekaga usaldas peatreener Ivan StojkoviÄ ta tagasi pĂ”hikoosseisu ning Herol tĂ€nas teda kĂŒbaratrikiga, mis tĂ”i Paidele pöörases mĂ€ngus 6 : 3 vĂ”idu. Foto: Liisi Troska
ÔhuvÔitlusesse
2023 SEPTEMBER JALKA 55 KLĂPSUD
ïĄVanameistrid teineteisele armu ei anna! Ragnar Klavan ja Ken Kallaste Ă”huvĂ”itluses. Fotod: Katariina Peetson
ïĄTaaniel Usta teab:
tuleb minna tugeva kehaga! Foto: Liisi Troska
EM 1988: Hollandi (seni) ainus tÀhetund
Jalka jĂ€tkab tagasivaadete sarjaga, mis vĂ”tab jĂ€rjepanu luubi alla kĂ”ik seni toimunud EMfinaalturniirid. Seekord on jĂ€rg jĂ”udnud 1988. aasta turniiri juurde â seni viimase, 2020. aasta EMini jĂ”uame jĂ€rgmise aasta maikuus, vahetult enne jĂ€rgmise turniiri algust!
1988. aastal oli Euroopa paremiku vÔÔrustamisel kord LÀÀne-Saksamaa kĂ€es, kes sai korraldusĂ”iguse endale ĂŒsna ĂŒksmeelselt: otsustaval hÀÀletusel teenisid nad kuuest hÀÀlest viis, ĂŒle jÀÀnud hÀÀl anti Norra, Rootsi ja Taani ĂŒhispakkumisele, kusjuures Inglismaa kandidatuur jĂ€i ĂŒldse nullile. Sakslaste pakkumise suur tugevus oli nende staadionid â moodsad Bundesliga areenid ĂŒle kogu riigi tĂ€hendasid seda, et suuri juurdeehitusi ei olnud finaalturniiri tarbeks vaja. Ăks probleem siiski kerkis: nimelt ei soovinud idablokk nĂ€ha, et keset Ida-Saksamaad asunud
mĂŒĂŒriga eraldatud LÀÀne-Berliinis sĂ€ravad suurvĂ”istlused toimuksid, ning nĂ”udsid, et Berliin loetaks kandidatuuri kontekstis Ida-Saksamaa linnaks (ei olnud see ju de jure LÀÀne-Saksamaa osa, kuigi de facto vĂ”is nii öelda). OtsesĂ”nu seda kĂŒll vĂ€lja ei öeldud, kuid anti mĂ”ista, et muidu vĂ”ivad sotsialismimaad turniiri suisa boikoteerida. Sakslased ja UEFA andsid lĂ”puks survele alla ning Berliini olĂŒmpiastaadion tĂ”mmati turniiri vÔÔrustavate staadionite seast maha â hoolimata sellest, et nĂ€iteks 1972. aasta MMil vÔÔrustas see kolme mĂ€ngu.
Tiitlikaitsja peole ei pÀÀse
Kuna valikturniir oli endiselt ĂŒlitihe sĂ”el, kus 32 meeskonna seast pÀÀsesid vÔÔrustajameeskonna juurde finaalturniirile vaid seitse meeskonda, oli arvata, et ĂŒllatusi sĂŒnnib ja nii mĂ”nigi suurriik vĂ”ib turniirilt eemale jÀÀda. Sedapuhku oli suur ĂŒllatus Prantsusmaa pĂ”rumine â olid nad ju valitsevad Euroopa meistrid ja 1986. aasta MMi pronksimehed!
Valikgrupis vĂ”ideti kaheksast mĂ€ngust vaid ĂŒks (kodus Islandi vastu) ja löödi kĂ”igest neli vĂ€ravat, mis tĂ€hendas selgelt NSV Liidu ja Ida-Saksamaa jĂ€rel kolmandat kohta.
56 JALKA SEPTEMBER 2023 AJALUGU
Tekst: Raul Ojassaar
Hollandi koondislased finaalis vĂ€ravat tĂ€histamas. Vasakult Adri van Tiggelen, Marco van Basten, Ruud Gullit, Jan Wouters ja Arnold MĂŒhren. Foto: imago / Sven Simon / Scanpix
Prantslased ei olnud sealjuures ainsad 1986. aasta MMi poolfinalistid, kes EMile ei pÀÀsenud â ka Belgial ei Ă”nnestunud kohta vĂ€lja teenida, sest vĂ€ga tihedas konkurentsis jÀÀdi Iirimaa ja Bulgaaria jĂ€rel ja Ć otimaa ees kolmandaks. Esimest ja neljandat kohta eristas selles valikgrupis vaid kaks punkti! Tasub meelde tuletada, et tol ajal jagati vĂ”idu eest kaks, mitte kolm punkti nagu tĂ€napĂ€eval.
Tugevatest tiimidest jÀid valiksarja pidama veel ka Jugoslaavia ja Tƥehhoslovakkia, kes jÀid alla Inglismaale ja Taanile. Valikturniirilt tulid lisaks neile veel lÀbi Hispaania, Itaalia, NSV Liit, Holland ja Iirimaa.
Sakslased ja itaallased alustavad nÀrviliselt
Alagrupiloos tÔi esimesse gruppi vÔÔrustaja
LÀÀne-Saksamaa vastasteks Itaalia, Hispaania ja sisuliselt autsaideri rollis olnud Taani. 14 aastat varem olid sakslased MMi vÔÔrustanud ja selle vĂ”itnud ning nĂŒĂŒd mindi turniirile sama plaaniga, kusjuures pĂ€rast 1986. aasta MMi oli peatreener Franz Beckenbauer kokku pannud suuresti uue tuumikuga tiimi, kus pĂ”hiraskust kandsid nĂ€iteks blond rĂŒndetuus JĂŒrgen Klinsmann, pisike mĂ€ngujuht Olaf Thon ja noor keskkaitsja JĂŒrgen Kohler. Turniiri eel keskendus sealne meedia aga peamiselt peatreeneri personaalkĂŒsimusele: Beckenbaueri endine tiimikaaslane Paul Breitner sĂŒĂŒdistas teda nĂ€iteks hullumeelsete taktikate kasutamises, mis kĂŒlvavat meeskonnas paanikat ja Ă”udu. Viimane finaalturniirieelne ettevalmistav sĂ”pruskohtumine Jugoslaaviaga (1 : 1) tĂ”i tribĂŒĂŒnidele vaid 13 000 inimest.
Nende esimene vastane Itaalia oli teinud lĂ€bi sarnase uuestisĂŒnni: nende koondises tĂ”stsid pead Milani verinoor ÀÀrekaitsja Paolo Maldini, Roma mĂ€ngujuht Giuseppe Giannini ja Sampdoria rĂŒndeduo Roberto Mancini â Gianluca Vialli, kes viisid 33 aastat hiljem treeneritena Itaalia koondise Euroopa meistriks.
Ăks valikmĂ€ng kaks korda
Turniiri vĂ”itnud Holland oleks vĂ”inud aga vabalt ĂŒldse finaalturniirilt eemale jÀÀda. 1987. aasta oktoobris loopis nende eelviimasel valikmĂ€ngul kodus KĂŒprose vastu ĂŒks nende toetaja KĂŒprose vĂ€ravaesisele tennisepalli sisse peidetud suitsupommi, mis vastaste vĂ€ravavahi Andreas Charitou juures plahvatas. Charitou ei saanud kĂŒll fĂŒĂŒsiliselt vigastada, ent vajus pikali ja ei saanud sisse hingatud suitsu tĂ”ttu kohtumist jĂ€tkata. Luksemburglasest kohtunik Roger Philippi katkestas kĂŒll esialgu kohtumise, kuid andis siis hollandlaste survele alla ja lubas matĆĄil jĂ€tkuda. Holland vĂ”itis John Bosmani viie vĂ€rava toel lausa 8 : 0.
KĂŒpros ei olnud sellise lahendusega aga nĂ”us ning andis UEFA-le sisse protesti, mis esiti ka rahuldati, andes vĂ”idupunktid KĂŒprosele. Holland reageeris vastuprotestiga, kus toetuti muu hulgas sellele, et Charitou ei saanud tegelikult vigastada â lĂ”puks otsustas UEFA kohtumise Amsterdamis suletud uste taga uuesti pidada. Holland vĂ”itis 4 : 0, kusjuures kĂŒbaratrikiga sai taas hakkama seesama Bosman.
Draama ei olnud aga veel sugugi lĂ€bi. KĂŒprose kĂ”rval oli UEFA otsuse peale marus Kreeka, kel oleks Hollandi tehnilise kaotuse korral jÀÀnud viimases voorus veel vĂ”imalus Hollandi arvelt finaalturniirile pÀÀseda. Kreeklased sĂŒĂŒdistasid UEFA sakslasest peasekretĂ€ri Hans Bangerterit erapoolikuses, vĂ€ites, et Bangerter eelistab finaalturniiril nĂ€ha Hollandit, kes tooks naaberriigist kohale rohkem publikut kui Kreeka. Protestiks viisid kreeklased oma viimase vooru kohtumise Hollandiga vĂ€ikesele Rhodose saarele ja saatsid platsile nĂ”rgema koosseisu.
ïąVaid 19aastane Paolo Maldini kerkis ItaaliaâHispaania mĂ€ngu ĂŒheks vĂ”tmetegijaks. Foto: Imago / Pressefoto Baumann / Scanpix
Avakohtumine sakslaste ja itaallaste vahel oli arvatult nĂ€rviline ja ĂŒsna riskivaba. PĂ€rast Mancini 52. minuti avavĂ€ravat lĂ€ks sakslastel vaid kolm minutit aega, et viigini jĂ”uda, kusjuures see sĂŒndis ĂŒsna tavatul moel: inglasest kohtunik Keith Hackett karistas Itaalia vĂ€ravavahti Walter Zengat palli liiga kaua kĂ€es hoidmise eest ning Andreas Brehme tegi jĂ€rgnenud vabalöögi jĂ€rel skoori.
Teises avavooru mĂ€ngus lĂ”id taanlased Hispaaniale kĂŒll kaks vĂ€ravat, kuid pidid siiski leppima 2 : 3 kaotusega â nii LÀÀne-Saksamaa kui Itaalia vastu jĂ€id nad aga alla 0 : 2 ning sĂ”itsid punktideta koju. EdasipÀÀsejad otsustati seega kolme suurriigi duellides.
19aastane Maldini nÀitab vÔimu
Itaalia ja Hispaania mĂ€ngus ootasid hispaanlased palju Real Madridi paremÀÀrelt MĂchelilt, kes oli Ă€sja klubiga uue, tolle aja kohta vÀÀrtusliku lepingu sĂ”lminud, kuid samal ÀÀrel kahvatus ta tĂ€ielikult Itaalia vasakkaitsja Paolo Maldini kĂ”rval. Vaid 19aastane Milani kaitsja oli teiseks mĂ€nguks liigutatud keskkaitsest ÀÀrele, kus ta osutus MĂchelile tĂ”eliseks nuhtluseks, andmata talle hetkekski hingamisruumi ja tormates rĂŒndefaasis vĂ€ljakul ĂŒles-alla. Hoolimata noorusest oli Maldinil aga seks hetkeks all juba kolm hooaega Milani esindusmeeskonnas.
Suhteliselt vĂ”imalustevaese kohtumise otsustas Gianluca Vialli 73. minuti vĂ€rav, samal ajal kui Hispaania ei suutnud kohe kuidagi oma rĂŒndajaid leida â vĂ€ravavaht Andoni Zubizarreta saatis pi-
2023 SEPTEMBER JALKA 57 AJALUGU
devalt lĂŒhikeste rĂŒndajate suunas kĂ”rgeid palle, mille Itaalia pikad kaitsjad ĂŒsna lihtsalt tagasi lĂ”id. Peatreener Miguel Muñoz aga leidis mĂ€ngu jĂ€rel, et see ei olnud âtema kohtâ Zubizarretale teistsuguseid juhiseid anda!
Paremini ei lĂ€inud hispaanlastel ka otsustavas alagrupimĂ€ngus LÀÀne-Saksamaa vastu. Ajakirjandus nĂ”udis sakslaste peatreenerilt Beckenbauerilt kĂŒll turniiri ebakindlalt alustanud rĂŒndaja Rudi Völleri pingile jĂ€tmist, kuid treener jĂ€tkas tormaja usaldamist ja Völler vastas sellele imeliselt, lĂŒĂŒes sakslased 2 : 0 vĂ”idule. Völler vĂ”itles mĂ€ngu jĂ€rel suisa pisaratega, sest oli koondise eest olnud tĂŒkk aega pĂ”ual ja tĂ”estas nĂŒĂŒd enda sĂ”nul, et on ikkagi suurte mĂ€ngude mees. 2 : 0 vĂ”it tĂ”i sakslastele ka kĂ”ige napimalt Itaalia ees alagrupi esikoha.
Iiri vutiajaloo magusaim vÔit
Juba alates sellest, kui alagrupiloos Inglismaa ja Iirimaa kokku viis, hÔÔrusid paljud rÔÔmuga kĂ€si: kaks igipĂ”list rivaali omavahel vastamisi! VĂŒrtsi lisas veel see, et Iirimaa koondise peatreener oli Inglismaaga 1966. aastal maailmameistriks tulnud Jack Charlton, samuti tĂ”siasi, et Iirimaa 20 mĂ€ngijast 16 teenisid leiba Inglismaa klubides.
Iirlased ise oma edu eriti ei uskunud, kuid sellest hoolimata reisis LÀÀne-Saksamaale ĂŒle kogu Euroopa kohale umbes 20 000 rÔÔmsameelset ja positiivset Iirimaa toetajat, kes soovisid osa saada riigi esimesest suurturniirikogemusest. Ja kohe esimeses mĂ€ngus said iirlased jĂ”udu katsuda just inglastega, kelle fĂ€nnid sattusid turniiri jooksul vastupidi mitu korda kaklustesse ja tegelesid muude pahandustega.
Tegu oli Ă”htuga, kus mitte midagi ei lĂ€inud plaani kohaselt â seda juhul, kui rÀÀgite mĂ”ne
Lineker kartis, et on haigestunud AIDSi
Inglismaa koondise tĂ€htrĂŒndaja Gary Linekeri esitused jĂ€id 1988. aasta EMil kahvatuks, nagu ka ĂŒlejÀÀnud meeskonna omad. Linekeril olid selleks aga omad pĂ”hjused. 2019. aastal vĂ€lja antud raamatus kirjeldas ta, et tundis turniiri ajal oma tervise pĂ€rast suurt muret.
âHakkasin EM-finaalturniiri ajal tundma, et midagi on valesti. Oli see pĂ”hjustatud pikast ja raskest hooajast? Selle kohta tundus see pisut ekstreemne,â meenutas Lineker.
âAvamĂ€ngus kaotasime Iirimaale ja tundsin end vĂ€ljakul kohutavalt â olin aeglane, vĂ€sinud ja vĂ”imetu. Teises mĂ€ngus Hollandi vastu mĂ€ngisime meeskonnana veelgi kehvemini kui avamĂ€ngus ja mina tundsin end veel rohkem haigena. Mu jalad ja kĂ€ed tundusid rasked ja nad valutasid, aga sellele ei paistnud ĂŒhtegi seletust. Samuti kaotasin kaalu â nagu hiljem vĂ€lja tuli, siis peaaegu kĂŒmme kilogrammi. Kartsin endamisi, et mul on AIDS.â
HIV ja AIDS olid teadupoolest tol ajal vĂ€ga uued haigused, mille kohta ei teatud kaugeltki nii palju kui tĂ€napĂ€eval. âSel ajal liikusid naeruvÀÀrsed ja valed kuulujutud selle kohta, millisel viisil vĂ”ib AIDSi nakatuda. Ehk oli ka minul see kuidagi Ă”nnestunud? MĂ”te sellest hirmutas mind.â
Hiljem tuli vĂ€lja, et nii hull asi Ă”nneks ei olnud â Lineker oli haigestunud hoopis hepatiiti, millest ta tĂ€ielikult paranes.
inglasega. Iirlastele oli aga tegu unelmate matĆĄiga, kuigi tabloo nĂ€itas lĂ”puks nende kasuks vaid 1 : 0 vĂ”itu. Ainus vĂ€rav sĂŒndis juba kuuendal minutil, kui Ray Houghton karistusalas lahtiseks jÀÀnud palli peaga osavalt ĂŒle Peter Shiltoni tagumisse nurka suunas. VĂ€rav sĂŒndis kĂŒll vĂ€ga varakult, kuid iirlased tĂ€histasid seda juba siis kui vĂ”idukolli. Inglasest peatreener Charlton kargas juubeldades nĂ€iteks nii jĂ€rsult pĂŒsti, et lĂ”i pea vastu pingi kohal olevat katuseÀÀrt valusalt Ă€ra!
Hoolimata sellest, et sisuliselt kogu mÀng oli veel ees, ei suutnudki inglased avavÀravale vastata. Peter Beardsley ja John Barnes, kes olid Liverpooli eest teinud mÔlemad suurepÀrase hooaja, ei suutnud mÀrki tabada, Gary Linekeri vaevasid omad probleemid (vaata lisalugu). Iirlased jÔudsid jÀrgmisele vÀravale ise vaat et lÀhemalegi, kui Ronnie Whelani kauglöök Shiltoni nÀppude kaudu latti ragistas.
Suures plaanis oli aga iirlastele tegu suure kannatamisega. KĂŒmme aastat Manchester Unitedi eest mĂ€nginud Iirimaa keskkaitsja Kevin Moran lausus mĂ€ngu jĂ€rel, et tegu oli tema karjÀÀri raskeima matĆĄiga. Charlton vihjas ajakirjanikega rÀÀkides, et iirlased vĂ”isid abi saada kĂ”rgematelt jĂ”ududelt. MitukĂŒmmend aastat hiljem valisid iirlased ise selle kohtumise Iirimaa koondise ajaloo vĂ€gevaimaks vĂ”iduks.
LobanovskĂ”i ja van Basteni meistriklass Teise grupi avaringi teine kohtumine Hollandi ja NSV Liidu vahel oli aga tĂ”eline malemĂ€ng. Kui kaks aastat varem oli Valeri LobanovskĂ”i juhendatud NSV Liidu koondis olnud Mehhikos toimunud MM-finaalturniiril ĂŒks rĂŒndavamaid meeskondi, siis 1988. aasta EMi avamĂ€nguks Hollandiga keeras LobanovskĂ”i taktikanuppu hoopis teises suunas ja suutis hollandlased raudse kaitsemĂ€nguga lĂ€mmatada. Oleksi MĂ”hailĂ”tĆĄenko ja Anatoli Demjanenko vĂ”tsid turniiri eel ĂŒles haibitud Ruud Gulliti filigraanselt kinni, eelnenud sĂ”prusmĂ€ngus kolm erinevat (!) vigastust saanud Marco van Basteni asemel rĂŒnnakule usaldatud John Bosman suutis platsil veel vĂ€hem korda saata. Sealjuures oli van Basten tegelikult valmis mĂ€ngima ja sekkus vahetusest, kartes, et ebaĂ”nnestunud esituse korral on tema turniir lĂ”ppenud.
Hollandlaste kehvast esitusest hoolimata oli NSV Liidul vĂ”iduks vaja tatarlasest vĂ€ravavahi Rinat Dassajevi hiilgemĂ€ngu. âMu rĂŒndajad olid tavapĂ€rase tasemega vĂ”rreldes ainult 50 protsendi juures,â hindas Hollandi peatreener Rinus Michels, kritiseerides eriti karmilt Gullitit. âVĂ”istkonnana oleme liiga pehmed. Olime mĂ€ngu kaotamas ja tegime teisel poolajal ainult neli viga! See on ebaprofessionaalne.â
Teiseks mÀnguks Inglismaa vastu tÔi Michels AC Milani Àssa van Basteni tagasi algkoosseisu ja pani selle tÔmbega totaalselt tÀppi. Kuigi Ing-
58 JALKA SEPTEMBER 2023 AJALUGU
Marco van Basteni ebaÔiglaselt vara lÔppenud karjÀÀr
Kui 1984. aasta EM oli Michel Platini turniir, siis 1988. aasta EM oli Marco van Basteni tĂ€hetund â ja samamoodi nagu Platini suutis ka van Basten tĂ”eliselt Ă”nnestuda vaid ĂŒhel koondiseturniiril. 1988. aastal vaid 23aastaselt Hollandi Euroopa meistriks krooninud van Bastenit nĂ€is ootavat sĂ€rav ja pikk karjÀÀr, kuid tegelikult oli tal tippkonkurentsi nautida veel mĂ”ni ĂŒksik aasta.
Koos koondisekaaslaste Ruud Gulliti ja Frank Rijkaardiga Milanis pallinud (tol ajal vĂ”iski Itaalia klubidel meeskonnas olla maksimaalselt kolm vĂ€lismaalast) van Bastenit kimbutasid hĂŒppeliigesevigastused juba EMi-eelsel hooajal, kui ta tegi vĂ”idukal Serie
A hooajal kaasa vaid 11 mĂ€ngus. Sellele jĂ€rgnes veel viis tugevat aastat: 1992. ja 1993. aastal tuli ta Milaniga Itaalia meistriks, 1989. ja 1990. aastal vĂ”itis Meistrite liiga eelkĂ€ija Euroopa karika. Kahel korral tuli ta Serie A parimaks vĂ€ravalööjaks ja kolmel aastal (1988, 1989, 1992) vĂ”itis ta Ballon dâOri.
HĂŒppeliigesed hakkasid hollandlast taas alt vedama hooajal 1992/93, kui ta liigamĂ€ngus saadud vigastuse tĂ”ttu pooleks aastaks kĂ”rvale pidi jÀÀma. Hooaja lĂ”puks naasis ta kĂŒll vĂ€ljakule, kuid Marseilleâile kaotatud Meistrite liiga finaal selsamal MĂŒncheni olĂŒmpiastaadionil, kus van Basten viis aastat varem Hollandiga tiitlivĂ”itu nautis, jĂ€igi tema viimaseks mĂ€nguks. MĂ€ngus saadud trauma sundis ta jĂ€rjekordselt sama hĂŒppeliigesega lĂ”ikuslauale ning kuigi jĂ€rgneva kahe aasta jooksul prooviti erinevaid ravivĂ”tteid ja meetodeid, ei olnud enam midagi teha â kĂ”hred olid nii Ă€ra kulunud, et isegi tavaline kĂ”ndimine, rÀÀkimata sportimisest, pĂ”hjustas pĂ”rguvalu. 1996. aastal otsustas ta drastilise operatsiooni kasuks, mille kĂ€igus kinnitati tema sÀÀreluu pĂŒsivalt jalalaba kĂŒlge â see tĂ€hendab kĂŒll seda, et sellest ajast saati on ta pidanud kĂ”ndima kergelt longates, kuid enam ei pea ta kannatama igapĂ€evast valu.
KarjÀÀrile tĂ”mbas van Basten ametlikult joone alla 1995. aasta augustis 30aastaselt, kuid viimase mĂ€ngu pidas ta vaid 28aastaselt, kui ta oli teoreetiliselt just fĂŒĂŒsiliste ja vaimsete vĂ”imete kulminatsioonini jĂ”udmas. Sellest hoolimata peetakse van Bastenit oma ajastu ĂŒheks paremaks mĂ€ngijaks. Ta oli viimane mĂ€ngija enne Lionel Messit ja Cristiano Ronaldot, kes suutis Ballon dâOri kolmel korral vĂ”ita.
KarjÀÀri lĂ”pu jĂ€rel hakkas van Basten aktiivselt hoopis golfi mĂ€ngima, tĂ”ustes hĂ€ndikĂ€pi jĂ€rgi arvestades isegi Hollandi saja parema mĂ€ngija piirimaile. Treenerikursused lĂ€bis ta alles sajandi alguses, aga tegi selles vallas kiire lennu: hooajal 2003/04 oli ta Ajaxi duubelmeeskonna abitreener, kuid pĂ€rast 2004. aasta EMi mÀÀras Hollandi jalgpalliliit ta juba koondise uueks peatreeneriks. Koondist tĂŒĂŒris van Basten nii 2006. aasta MMil kui 2008. aasta EMil, kusjuures mĂ”lemad turniirid kulgesid sarnaselt: pĂ€rast sĂ€ravat alagrupifaasi langeti playoffâis esimesel tĂ”kkel. Hiljem on van Basten olnud nii Amsterdami Ajaxi, Alkmaari kui Heerenveeni peatreener ning töötanud FIFAs tehnilise direktorina.
lismaa tabas enne seda kaks korda posti, viis van Basten avapoolaja lĂ”pus Hollandi juhtima ja lisas teisel poolajal veel kaks tabamust, kusjuures lisaks sellele Ă”nnestus tal korra pall oma tiimi vĂ€ravajoonelt Ă€ra klaarida. âMul pole probleemi tunnistada â tema avamĂ€ngus pingile jĂ€tmine oli minu viga,â tunnistas peatreener Michels. Inglased tegid tegelikult korraliku mĂ€ngu ja Bryan Robson lĂ”i vĂ€ravagi, kuid 1 : 3 kaotusest polnud pÀÀsu, sest van Basten oli lihtsalt liiga hea.
Iirlaste muinaslugu ei olnud aga samuti veel sugugi lĂ”ppenud: oma teises mĂ€ngus NSV Liidu vastu saatis Jack Charlton nad platsile vĂ€ga agressiivse, fĂŒĂŒsilise ja vĂ”itlusliku suhtumisega, mis tĂ”i neile 1 : 1 seisu ja vÀÀrt viigipunkti. Iirlaste vĂ€rav oli sealjuures tĂ”eline iludus: Mick McCarthy ĂŒlipikk audivise leidis karistusala joonel Ronnie Whelani, kes selle otse Ă”hust efektse löögiga 38. minutil vĂ”rku kihutas. NSV Liit suutis vastata alles 74. minutil, kui tĂ€pne oli Oleh Protassov, kusjuures mĂ€ngupildi jĂ€rgi oleks Iirimaa isegi vĂ”itu vÀÀrinud.
Iirlastele osutus selles mĂ€ngus vĂ”iduta jÀÀmine vĂ€ga valusaks, sest viimases ja otsustavas alagrupimĂ€ngus ei suutnud nad Hollandi vastu kaotust vĂ€ltida. Viigist oleks iirlastele piisanud ja veel kĂŒmme minutit enne lĂ”ppu oli seis 0 : 0, kuid platsile lausa neli rĂŒndajat kuhjanud hollandlaste avantĂŒĂŒr lĂ€ks lĂ”puks tĂ€kkesse, sest pikakasvuline Wim Kieft suutis 82. minutil lĂŒĂŒa oma karjÀÀri ĂŒhe kummalisema vĂ€rava: ta sĂ€ttis pea penaltipunkti lĂ€hedal vastu Ronald Koemani maapĂ”rkega pealelöögile ja kuigi pall tundus esialgu vĂ€ravast selgelt mööda pĂ”rkavat, oli nii Koemani löögist kui Kiefti peapuutest tekkinud vint sedavĂ”rd tugev, et pall pĂ”rkas vĂ€ravavahist mööda ja tagumise posti kĂ”rvale nagu mĂ”ni trikilöök lauatennises!
NSV Liit alistas samal ajal Inglismaa 3 : 1 ja marssis poolfinaali alagrupi vÔitjana.
Vanade rivaalide kibe kohtumine Esimeses poolfinaalis lĂ€ksid vastamisi LÀÀne-Saksamaa ja Holland ning see vastasseis tĂ”otas tulevĂ€rki: II maailmasĂ”jast alguse saanud rahvustevahelised pinged ja 1974. aasta omavaheline MM-finaal, mis sakslaste vĂ”iduga lĂ”ppes, olid sellest naabrite duellist teinud tĂ”sise derbi, mis vĂ€ljendus nii platsi peal kui selle kĂ”rval. Kuigi kohtumine toimus Hamburgis LÀÀne-Saksamaa pinnal ja Hollandi fĂ€nnidele oli 56 000pealisest mahutavusest eraldatud 15 000 piletit, siis ei olnud tribĂŒĂŒnidele peale vaadates kĂŒll sellest aru saada: oranĆŸ meri haaras enda alla selgelt tunduvalt suurema osa.
âOleks olnud tore see mĂ€ng Saksamaal pidada,â mĂ€rkis kohtumise jĂ€rel sarkastiliselt Frank Mill, kes lisati LÀÀne-Saksamaa algkoosseisu alles viimasel hetkel, kui peatreener Beckenbauer otsustas Pierre Littbarskit hoopis vĂ”imaliku lisaaja tarbeks sÀÀsta ja luiskas, et Littbarskil oli ootama-
2023 SEPTEMBER JALKA 59 AJALUGU
ïĄMarco van Basteni arvele jĂ€i koondises 58 mĂ€ngu ja 24 vĂ€ravat, Amsterdami Ajaxi ja AC Milani eest aga kokku 379 mĂ€ngu ja 282 tabamust. Foto: Imago Images / Norbert Schmidt / Scanpix
NÔukogude Liidu vÔi Ukraina koondis?
NSV Liidu koondise peatreener Valeri LobanovskĂ”i oli sportlike arusaamade ja visiooni mĂ”ttes vĂ€ga kompromissitu ja pĂ”himĂ”ttekindel, seades meeskondliku ja ĂŒhise edu alati individuaalsetest esitustest kĂ”rgemale. Koondisesse mĂ€ngijaid valides eelistas ta alati oma juhendatava Kiievi DĂ”namo mĂ€ngijaid ning ka 1988. aasta EMi koondise 20 mĂ€ngijast kuulusid 11 just DĂ”namo ridadesse. 1987. aasta sĂŒgisel liidu meistriks kroonitud Moskva Spartaki mĂ€ngijaid, kes olid stereotĂŒĂŒbina tuntud ebalobanovskĂ”ilikult loova ja kunstilise mĂ€ngustiili poolest, vĂ”ttis LobanovskĂ”i koondisesse vaid kolm.
Huvitav on mĂ€rkida, et kuigi venelased moodustasid tol ajal NĂ”ukogude Liidu rahvuslikust koosseisust enam kui poole, oli 20st NSV Liidu koondislasest vaid ĂŒks nii-öelda âVenemaa venelaneâ â Leningradi Zeniti rĂŒndaja Sergei Dmitrijev. Ukrainlasi oli satsis 13, tatarlasi ja valgevenelasi kaks, ĂŒks mĂ€ngija tuli Gruusiast ja ĂŒks Leedust.
kui tema kavalalt antud nurgalöök otse vĂ€rava peale keeras ja alles joonelt klaariti. Otsustava hoobi andsid seepeale aga hoopis hollandlased: 88. minutil saatis Jan Woutersi sööt van Basteni Kohleriga vĂ”idu jooksma ning kuigi pall tundus olevat rĂŒndajast natuke liiga kaugel, suutis van Basten varba tĂ€pselt Ă”igel ajal vĂ€lja sirutada ja palli posti kĂ”rvale vĂ”iduvĂ€ravaks suunata.
Suurte rivaalide ĂŒle saadud vĂ”it oli Hollandile magusamgi kui sellega kaasnenud finaalipilet. LĂ”puvile jĂ€rel vastaste mĂ€ngujuhi Olaf Thoniga sĂ€rke vahetanud Koeman kĂ”ndis Thoni sĂ€rgiga Hollandi fĂ€nnide ette ja pĂŒhkis sellega demonstratiivselt tagumikku. Kodumaal tĂ€histati vĂ”itu tĂ€navatel, kuhu hinnanguliselt kogunes pidutsema seitsmekohaline arv joovastuses vutifĂ€nne â tegu oli Hollandi suurima rahvaĂŒritusega pĂ€rast seda, kui 1945. aastal tĂ€histati ĂŒhiselt Natsi-Saksamaa okupatsioonist vabanemist.
Teises poolfinaalis Itaalia ja NSV Liidu vahel sai mÀÀravaks ilmataat, kes vaheajal taevaluugid avas â vĂ€hemalt itaallaste kinnitusel. Peatreener Azeglio Vicini sĂ”nas kohtumise jĂ€rel, et vihm muutis vĂ€ljaku vĂ€ga raskeks â itaallaste tugevus oli nende kiirus ja tehnilisus, NSV Liit rĂ”hus aga fĂŒĂŒsisele ja jĂ”ule. Kuivemal avapoolajal ei suutnud Itaalia oma vĂ”imalusi kasutada, mĂ€rjal teisel poolajal lĂ”i NSVL nelja minutiga kaks vĂ€ravat (58. LĂ”tovtĆĄenko, 62. Protassov) ja sammus 61 000 pealtvaataja ees finaali.
EM-finaalide ilusaim vÀrav
tult kÔht lahti lÀinud. MÀngija tunnistas hiljem, et see kÀis tugevalt tema au pihta.
Kohtumine ise oli pingetest paks ja tasavĂ€gine ning lĂ€bimurret tuli oodata teise poolajani. 55. minutil murdis sakslaste rĂŒndetĂ€ht JĂŒrgen Klinsmann kasti, kus Frank Rijkaard valel ajal jala vĂ€lja sirutas ja Klinsmanni kukutas. Kuigi rĂŒndaja kukkus teatraalselt ja kasutas muu hulgas ka nĂ€itlejameisterlikkust, oli Rijkaard siiski eksinud ja Lothar MĂ€tthaus pĂ”rutas sakslased penaltipunktilt juhtima.
Hollandi viigivĂ€rav sĂŒndis 75. minutil aga veel kahtlasemast penaltist, kui van Basten JĂŒrgen Kohleri taklamise peale kastis komistas, aga kiirelt uuesti pĂŒsti hĂŒppas. Rumeenlasest kohtuniku Ioan Igna vile tuli nĂ€oilme jĂ€rgi otsustades isegi van Bastenile ootamatult!
Standardolukordade spetsialist Ronald Koeman ei jÀtnud vÔimalust kasutamata ja kÔmmutas penalti kindlalt vÔrku, kusjuures mÔned minutid varem oleks ta vabalt vÔinud Rudi Völleri pikali tÔukamise ja juustest sikutamise eest punase kaardi saada.
Kujuteldavast kĂ”huhĂ€dast âjagu saanudâ Littbarski tuli lĂ”puks mĂ€ngu 79. minutil ning oleks mĂ€ngu peaaegu sakslaste kasuks kallutanud,
ïĄNĂ”ukogude Liidu koondise ja Kiievi DĂ”namo legendaarne peatreener Valeri LobanovskĂ”i.
Foto: imago/ WEREK/Scanpi
Finaali eel rÀÀkis mitu asjaolu hollandlaste kasuks. Nad said enne suurt mĂ€ngu ĂŒhe pĂ€eva rohkem puhata, neil oli tĂ€nu kĂŒmnetele tuhandetele fĂ€nnidele sisuliselt koduvĂ€ljakueelis ja lisaks sellele jĂ€i NSV Liidu koondis olulise mĂ€ngija vĂ”rra vaesemaks: juba poolfinaali teisel minutil teenis kollase kaardi pĂ”hikaitsja Oleh Kuznetsov, mis jĂ€ttis ukrainlase finaalist mĂ€ngukeelu tĂ”ttu eemale. Sealjuures oli tegu Kuznetsovi esimese kollase kaardiga finaalturniiril â tolleaegse reglemendi kohaselt kandusid edasi ka valikturniiril teenitud kaardid. Poolfinaalis saadud vigastus jĂ€ttis eemale ka keskkaitsja VolodĂ”mĂ”r Bezsonovi.
Sellest hoolimata kuulus kohtumise esimene pooltund pigem NSV Liidule. Kaks head vĂ”imalust luhtas Hennadi LĂ”tovtĆĄenko â neist teise puhul virutas ta palli suurepĂ€raselt positsioonilt otse Hollandi vĂ€ravavahile Hans van Breukelenile sĂŒlle.
Vaid kolm minutit hiljem muutus LĂ”tovtĆĄenko eksimus veel valusamaks, sest Holland lĂ€ks hoopis ise juhtima â nurgalöögijĂ€rgses olukorras suunas Marco van Basten palli peaga vĂ€ravaesisele, kust Ruud Gullit selle samuti peaga sisse rammis. NSV Liidu koondise patuoinaks oli olukorras tavapĂ€rane keskvĂ€ljamees Sergei Aleinikov, kes olude sunnil keskkaitsesse pandi â just tema kattis esmalt Ă€ra suluseisu ja kaotas seejĂ€rel Ă”huduelli van Bastenile.
60 JALKA SEPTEMBER 2023 AJALUGU
Kaheksa minutit pĂ€rast teise poolaja algust otsustati finaali saatus vĂ€ravaga, millest ilusamat pole ei varem ega hiljem ĂŒhegi koondise suurturniirifinaalis nĂ€htud. Arnold MĂŒhreni tsenderdus vasakult ÀÀrelt oli ĂŒsna ebaĂ”nnestunud ja lĂ€ks kĂ”rge kaarega ĂŒle vĂ€ravaesise ohutsooni ja oli karistusala kĂŒljejoone juures vaid mĂ”ne meetri kaugusel otsajoonest maandumas. Selle asemel et see normaalse jalgpalluri kombel maha vĂ”tta ja rĂŒnnakule jĂ€tku otsida, otsustas van Basten Ă”hku hĂŒpata ja palli otse Ă”hust vĂ€rava poole saata. Löök oli korraga kĂ”va ja pehme â piisavalt tugev, et Rinat Dassajevit NSVLi vĂ€ravas ĂŒllatada, piisavalt tĂ€pne, et tĂ€pselt ĂŒle vĂ€ravavahi kĂ€te tĂ”usta ja siis tagumise posti juures lati alla kukkuda.
âOlin vĂ€sinud, seetĂ”ttu otsustasin riskida ja peale lĂŒĂŒa. VĂ”in sellest rÀÀkida palju lugusid, aga kokkuvĂ”tteks: see oli fantastiline tunne,â sĂ”nas pĂ€evakangelane mĂ€ngu jĂ€rel. Rinus Michels, kes vĂ€rava jĂ€rel suurest imestusest lihtsalt peast kinni haaras, kirjeldas seda kui tabamust, mis oli ilusam isegi kĂ”ige ambitsioonikamast stsenaariumist. Ruud Gullit aga arvas, et kui van Basten saaks sama lööki veel miljon korda proovida, ei tuleks tal see samavÀÀrselt vĂ€lja!
NSV Liit ei olnud imekolli jĂ€rel aga sugugi mĂ€ngust vĂ€ljas. Eriliselt jĂ€i finaal kripeldama 1986. aasta Ballon dâOri vĂ”itjal Igor Belanovil, kes vaid mĂ”ne minuti jooksul esmalt posti tabas ja seejĂ€rel penalti vastu vĂ€ravavaht van Breukeleni pĂ”rutas. Kaks napikat murdsid NSVLi â rohkem hollandlastele ohtlikuks ei saadud. Oranje esimene ja seni ainus tiitlivĂ”it oli tĂ”siasi!
300Â 000
inimest tuli Dublini tÀnavatele tervitama alagrupist vÀlja langenud Iirimaa koondislasi, kes vÔeti kodumaal vastu kangelastena.
5
EM 1988
Alagrupiturniir
Alagrupp 1
LÀÀne-Saksamaa 5
Itaalia 5
Hispaania 2
Taani 0
Poolfinaalid
NSV Liit â Itaalia 2 : 0
Alagrupp 2
NSV Liit 5
Holland 4
Iirimaa 3
Inglismaa 0
LÀÀne-Saksamaa â Holland 1 : 2
Finaal
NSV Liit â Holland 0 : 2
Fakte 1988. aasta EMi kohta
^ 1988. aasta EMil ei nĂ€htud mitte ĂŒhtegi punast kaarti, mitte ĂŒhtegi vĂ€ravateta viiki, samuti ei lĂ€inud ĂŒkski vĂ€ljalangemismĂ€ng lisaajale ega penaltiseeriasse.
^ Tegu oli viimase EM-finaalturniiriga, millest vĂ”tsid osa LÀÀne-Saksamaa ja NSV Liit â LÀÀne- ja Ida-Saksamaa ĂŒhinesid 1990. aastal, NSV Liit lagunes 1991. aastal.
^ 1984. aastal triumfeerinud Prantsusmaa on seni viimane Euroopa meister, kes jÀrgmisele EM-finaalturniirile ei kvalifitseerunud.
^ NSV Liidust sai esimene koondis, kes kaotanud kolm EM-finaali (1964, 1972, 1988). PĂ€rast seda on vaid Saksamaa (1976, 1992, 2008) kolme kaotatud finaali klubiga liitunud.
^ 1988. aasta EM hoiab tÀnini rekordit kÔige suurema keskmise publikuarvuga EM-finaalturniirina: 15 mÀngu kÀis keskmiselt vaatamas 59 243 inimest.
vĂ€ravat lĂ”i turniiri jooksul parim vĂ€ravakĂŒtt Marco van Basten, kes valiti ka turniiri parimaks mĂ€ngijaks.
37 aastat ja 23 pÀeva
2023 SEPTEMBER JALKA 61 AJALUGU
vana oli Hollandi koondislane Arnold MĂŒhren finaali pĂ€eval â ta on tĂ€nini vanim mĂ€ngija, kes osalenud vĂ”idetud EM-finaalis.
ïĄJust niimoodi sĂŒndis EM-finaalide ajaloo ilusaim vĂ€rav: Marco van Basteni ootamatu otse Ă”hust tehtud pealelöök vihises ĂŒle Rinat Dassajevi ja kukkus tĂ€pselt lati alla. Fotod: imago/HorstmĂŒller/Scanpix; imago / Sven Simon / Scanpix
10 AASTAT TAGASI
Kaks
Eesti noormeest kuulusid pealtvaatajana UEFA nn musta nimekirja, sest jooksid EestiâItaalia EM-valikmĂ€ngus tribĂŒĂŒnilt platsile.
PĂ€rnu JK
jÔudis esimese ja seni ainsa Eesti jalgpallivÔistkonnana Meistrite liiga pÔhiturniirile, kus nende vastaseks loositi absoluutne tipptiim Wolfsburg.
10Â 440
minutit jĂ€rjest mĂ€ngis Ken Kallaste ehk Raudmees Eesti Premium liigas â ta tegi NĂ”mme Kalju eest kaasa kĂ”ik mĂ€nguminutid 8. maist 2010 kuni 27. juulini 2013!
Eesti treener Arsenalis, Barcelonas ja Moskva Spartakis
2013. aasta septembrikuu Jalka kaanel oli naistekoondislane Kaire Palmaru, kes vaatas ette koondise kahele valikmĂ€ngule tugevate Itaalia ja Hispaania vastu. âKui vĂ€lja tuua mĂ”ni trump, siis on see meie usk ja tahtejĂ”ud, et oleme vĂ”imelised Euroopas mĂ€ngima ja ka vĂ”itma, mis sest, et oleme vĂ€ikesest Eestist,â sĂ”nas Palmaru. Oma kolumnis kirjeldas pĂ€rnakas Kirsi AltjĂ”e, kuidas vĂ€lismaalt PĂ€rnusse noori jalkapoisse pildistama saabunud stiilifotograafid ei soovinud pilte teha rannas vee ÀÀres, vaid neid köitis hoopis lagunev rannastaadion, mis oma tondilossiliku vĂ€limusega oli kĂŒll Ă€ge vĂ”tteplats, kuid pani AltjĂ”e mĂ”tlema, mille nimel PĂ€rnu poisid ĂŒldse vutti taovad. âViis korda nĂ€dalas putsad jalga tĂ”mmata ei ole enam lĂ”bu, vaid paras töö ning olgem ausad, esiliigas palliv PĂ€rnu linna esindusmeeskond ei ole just kĂ”ige magusam marjamaa, millest und nĂ€ha. Ehk on nende poiste unistus tĂ”sta PĂ€rnu uuesti meistriliigasse? [---] Ilmekas nĂ€ide treening- ja vĂ”istlustingimuste tĂ€htsusest on VĂ€ndra Vapruse meeskond ja nende tĂ€helend. Pane kokku sĂ€rasilmne punt, leia innustav treener ja pĂŒstita korralik staadion ning voilĂ , sĂŒnnivad ka tulemused.â
Indrek Schwede tĂ”i vĂ€lja omapĂ€rase dissonantsi, mis oli tekkinud varasemate arusaamade ja hetkeolukorra vahel. âAastakĂŒmned on meil pinda leidnud (vÀÀr)arusaam, et slaavlased kui temperamentsem rahvas sobibki vutis rĂŒndama ja looma ning eestlased on pigem kaitsev rahvas. NĂŒĂŒd aga on eestikeelne Flora viljelemas palli hooldavat ja rĂŒndavat ilusat stiili ning venekeelne Levadia istub kaitses ja passib momenti,â tĂ”i Schwede vĂ€lja. âKoondise tasemel, muuseas, on sarnane muutus samuti toimunud: kaitseliinis on vĂ”imsalt esil algkoosseisumehed Sergei Pareiko, Igor Morozov, Dmitri Kruglov ja Enar JÀÀgeri selja taga visalt oma hetke ootav Tihhon Ć iĆĄov ning rĂŒndeliini mehitavad valdavalt eestlased (Andres Oper, Henrik Ojamaa, Henri Anier, Tarmo Kink, Jarmo Ahjupera, Ats Purje, nĂŒĂŒd ka Rimo Hunt), kellele pakub ainsana tĂ”siseltvĂ”etavat seltsi Sergei Zenjov.â
Indrek Schwede tutvustas lugejatele pĂ”hjalikumalt Eesti lĂ€bi aegade uhkeima karjÀÀriga jalgpallitreenerit Albert Vollratit, kes töötas abitreeneri ja massöörina Budapesti FerencvĂĄrosi, Barcelona CD Europa ja Londoni Arsenali juures, enne kui asus Moskva Spartaki peatreeneriks. FerencvĂĄrosi abitreenerina tuli Vollrat nĂ€iteks Mitropa Cupi vĂ”itjaks, mida vĂ”ib lugeda tĂ€napĂ€evase Meistrite liiga eelkĂ€ijaks â Spartaki peatreenerina viis ta (vene keelt purssides!) klubi kahel korral NSVLi karikavĂ”itjaks.
Telemees Sven Soiver rÀÀkis sellest, kuidas temast oli vaid poolteise aastaga saanud tohutu jalgpallihull â TV3 kolleeg Urmas Pardane vedas ta 2012. aasta kevadel NĂ”mme Kalju mĂ€ngule ning jalgpallivÔÔrale Soiverile hakkas asi nii meeldima, et temast sai Kalju andunud fĂ€nn, kel oli mĂ€ngudel laulmisest pidevalt hÀÀl Ă€ra. âEnne kui pole ise tribĂŒĂŒnil kogenud rÔÔmu ja adrenaliini, mis tekib oma meeskonna rĂŒnnakul, ning viha, mis vallandub vastaste edu korral, ei oska seda hinnata. See tekitab sĂ”ltuvust!â kinnitas Soiver. Noore treenerina oli luubi all 26aastane Jan Harend (fotol), kes oli Saku Sportingus klubi eestvedaja, klassivend Argo Zirgi kutsel trenne andnud juba 2009. aastast saati. Harend meenutas, et kuna ta tegutses tollal projekteerijana, ei soovinud ta algul ehitusbuumi ajal suure töökoormuse tĂ”ttu treeneritööga alustada â tekkinud masu andis aga rohkem vaba aega, mispĂ€rast leidis ta uue kutsumuse. Praeguseks on Harend endiselt Saku Sportingu juures, aga töötab samal ajal jalgpalliliidus koolitajana.
Luubi all oli Vladimir Avilov, postritel Rauno Alliku, Henrih Mhitarjan, Radamel Falcao ja Paulinho.
Loe Jalka vanu numbreid aadressil
www.issuu.com/jalka!
62 JALKA SEPTEMBER 2023
Pane end proovile!
âPane end proovile!â pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist â nii viktoriinikĂŒsimuste vormis kui kĂŒsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu Ă”iget vastust kaheksa kĂŒsimuse peale kokku saad?
MÀlumÀng
1. Eesti meestekoondis on teadupoolest kohtunud kĂ”igi teiste UEFA liikmesriikide koondistega peale vĂ€rskeima liikme Kosovo. Paljude meeskondadega oleme kohtunud aga ainult maavĂ”istlusmĂ€ngudes, mitte ametlikes valikmĂ€ngudes vĂ”i Rahvuste liigas. Millised on FIFA edetabeli jĂ€rgi kolm tugevaimat UEFA liikmesriiki, millega pole Eesti meestekoondist mitte kunagi ĂŒheski valiksarjas ega Rahvuste liigas vastamisi loositud? Viimases FIFA edetabelis paiknevad need riigid 2., 19. ja 26. kohal. Esimene neist on tulnud maailmameistriks, teine Euroopa meistriks ja kolmas olĂŒmpiavĂ”itjaks.
Tallinna linn jaguneb lisaks linnaosadele 84 asumiks. KĂŒsime nelja asumit, mille nimed oleksid sama hĂ€sti vĂ”inud olla tuletatud jalgpallurite vĂ”i jalgpalliklubide jĂ€rgi.
2. Asum asub Pirita linnaosas, 2017. aasta seisuga on seal 1565 elanikku. âNime saanudâ mitme praeguse vĂ”i endise Eesti koondislase jĂ€rgi: kaks sellenimelist meest on kahe peale A-koondises kirja saanud seitse mĂ€ngu, kaks naist on A-koondises kirja saanud 27/1 ja 10/1. Neljast mĂ€ngijast on aktiivne vaid ĂŒks, kes on sel hooajal Eesti kĂ”rgliigas kirja saanud 19 mĂ€ngu ja kolm vĂ€ravat.
3. Asum asub NĂ”mme linnaosas, 2017. aasta seisuga 6685 elanikku. âNime saanudâ vĂ€ravavahtide jĂ€rgi: seda nime kannab kaks omavahel mitte suguluses olevat Eesti meesvĂ€ravavahti, kusjuures mĂ”lemad on aktiivsed mĂ€ngijad. Ăks neist on sel hooajal Premium liigas platsil kĂ€inud, teine mĂ€nginud vĂ€lismaal.
4. Asum asub NĂ”mme linnaosas, 2017. aasta seisuga 906 elanikku. âNime saanudâ jalgpalliklubi jĂ€rgi, mis on mĂ€nginud Premium liigas pĂ€rast seda, kui meistriliiga nimi muutus Premium liigaks.
5. Asum asub Kristiine linnaosas, 2017. aasta seisuga 2957 elanikku. âNime saanudâ ĂŒhe 21aastase jalgpalluri jĂ€rgi, kes eelmises kĂŒsimuses kĂŒsitud klubis praegu ÀÀrekaitsjana tegutseb.
5. JĂ€rve (Andres
4. Laagri (Harju JK Laagri)
3. NÔmme (Ott NÔmm, Karl-Romet NÔmm)
2. Lepiku (Marko Lepik, Mark Anders Lepik, Aire Lepik, Liis Lepik)
1. Prantsusmaa, Taani, Poola
Vastused
Sina oled kohtunik
1. VÔistkonna ametiisikut hoiatatakse kollase kaardiga lisaajal ja mÀngujÀrgses penaltiseerias. Milline neist on Ôige toiming?
a) eemaldamine kahe hoiatuskaardiga
b) teine hoiatus, kuid mitte eemaldamine
c) teise hoiatuse tĂŒhistamine, sest ametiisikutele penaltiseerias kaarte jagada ei saa
2. VÔistkond on vastase karistusalas vÀravat löömas. Sama vÔistkonna vahetusmÀngija on palli vÀravasse löömise ajal astunud suurest elevusest meetri jagu oma tehnilisest alast vÀljakule. Milline on sinu otsus?
a) vĂ€rav ei loe â mĂ€ng jĂ€tkub karistuslöögiga kohast, kus varumĂ€ngija vĂ€ljakule astus
b) vĂ€rav ei loe â mĂ€ng jĂ€tkub vabalöögiga kohast, kus varumĂ€ngija vĂ€ljakule astus
c) vÀrav loeb
3. ĂĂ€remĂ€ngija ĂŒritab sööta vĂ”istkonnakaaslasele, kes on suluseisupositsioonil. Viimasel hetkel ĂŒritab söötu vahelt lĂ”igata kaitsemĂ€ngija, kelle jala pĂ”rkest lĂ€heb pall rĂŒndajale, kes lööb vĂ€rava. Milline on sinu otsus?
a) vĂ€rav ei loe, sest kaitsemĂ€ngija puude ei olnud âtahtlik palli mĂ€ngimineâ
b) vÀrav loeb, sest kaitsemÀngija puude tuleb lugeda tahtlikuks
c) vÀrav ei loe, sest kaitsemÀngija tegevus ei mÀngi praegusel juhul rolli
Söödule jala vahele saamine, nii et pall sealt ikkagi adressaadile pĂ”rkab, ei ole seega selles mĂ”istes âtahtlik mĂ€ngâ ning Ă”ige otsus on suluseis.
3. Ăige on variant a) â âtahtlikuks palli mĂ€ngimiseksâ loetakse -suluseisukon tekstis vaid neid olukordi, kus mĂ€ngijal on kontroll palli ĂŒle ja vĂ”imalus kas tiimikaaslasele sööta, pall enda valdusesse saada vĂ”i pall eemale lĂŒĂŒa.
juhul, kui ĂŒleliigne mĂ€ngija sekkus mĂ€ngu. Kuna praegusel juhul oli ta kĂŒljejoone juures ja mĂ€ngust kaugel, siis vĂ€ravat ei tĂŒhistata.
2. Ăige on variant c) â reegli 3 jĂ€rgi tuleks sellisel juhul vĂ€rav tĂŒhistada vaid
1. Ăige on variant b) â reegel 10 sĂ€testab, et mĂ€ngu ajal mĂ€ngijatele ja -ame tiisikutele antud hoiatuskaardid ei kandu edasi penaltiseeriasse.
Vastused
PANE END PROOVILE!
JĂ€rve)
2023 SEPTEMBER JALKA 63
Foto: Katariina Peetson
Septembrikuu sĂŒnnipĂ€evad
Nagu kaks tilka vett
Tiitlivöö tagasi NÔmme Unitedi kÀes
Eesti jalgpalli tiitlivöö seikleb pĂ€rast JK Tabasalu eelmise aasta lĂ”pus karikamĂ€ngus saadud vĂ”itu NĂ”mme Kalju ĂŒle jĂ€tkuvalt esiliigas. Juba kolmandat korda sel hooajal on tiitlivöö esiliiga liidri NĂ”mme Unitedi haardes, kes sai selle 5. augustil enda kĂ€tte tagasi sama vĂ”istkonna kĂ€est, kellele see 18. juulil kaotati â FC Levadia U21 vastu vĂ”eti veenev 4 : 0 revanĆĄ. Vahepeal on United vööd kaitsnud kahes esiliigamĂ€ngus ja ĂŒhes karikamĂ€ngus.
JĂ€rgmine mĂ€ng tiitlivöö peale (trĂŒkkimineku hetkel): 26. august, NĂ”mme United â Tallinna JK Legion 2022. aasta detsembris tutvustas Jalka Eesti jalgpalli tiitlivöö kontseptsiooni: alates 1992. aasta esimesest meistriliigamĂ€ngust peetavat arvestust, kus tiitlivöö lĂ€heb selle meeskonna kĂ€tte, kes on suutnud ametlikus mĂ€ngus seni seda hoidnud tiimi alistada. Jalka hoiab hooaja jooksul igakuiselt tiitlivöö kĂ€ekĂ€igul silma peal.
01.09 Mari Liis LillemĂ€e 23 02.09 Martin Kase 30 03.09 Joonas LjaĆĄ 33 03.09 Robert Kirss 29 04.09 Mati Pari 49 04.09 Liina Kuusk 46 04.09 Miko Pupart 32 04.09 KĂ€rt HĂŒdsi 20 05.09 Andres Koogas 36 05.09 Markus Allast 23 07.09 JĂŒri Saar 69 08.09 Mattias MĂ€nnilaan 22 09.09 Lars Hopp 47 09.09 Markus JĂŒrgenson 36 09.09 Artjom Komlov 21 10.09 Kaido MĂ€gi 46 10.09 Sander Post 39 10.09 Mark Anders Lepik 23 12.09 Kaupo Ăismaa 59 12.09 JĂŒris Sahkur 33 12.09 Kristiina Tullus 25 13.09 Raul Kaivoja 51 13.09 Bi Sehi ElysĂ©e Irie 34 14.09 Igor KĂŒbarsepp 41 16.09 Helvis TrÀÀder 42 18.09 Antti Rosenberg 52 18.09 Liisi Vink-Lainas 27 20.09 Michael MĂŒller 41 20.09 Kaarel Torop 31 21.09 Kristjan Tamme 28 22.09 Toomas KrĂ”m 52 22.09 Veiko Soo 39 22.09 Nikita Andrejev 35 23.09 Dmitri Kulikov 46 23.09 Jagnar Jakobson 31 24.09 Vahur VahtramĂ€e 47 24.09 Ivan StojkoviÄ 34 24.09 Rasmus Maalinn 24 25.09 Ilmar PĂ”hjala 44 25.09 Anett Vilipuu 27 25.09 Anett Kadastu 26 25.09 Martin Miller 26 25.09 Vladislav Kreida 24 26.09 Berle Brant 34 26.09 Sander Laht 32 27.09 Anete Paulus 32 29.09 Rein Jauk 81 30.09 Mikk Laas 33
Karl Andre Vallner mÀesuusaÀss
64 JALKA SEPTEMBER 2023 LISAAEG Karikatuur: Meelis Naudi
Aleksander Aamodt Kilde jalkaÀss
KettaheitevÔistlus A. Le Coq Arenal
Tasub meelde tuletada, et septembri algusesse lĂŒkatud NOĂPi kontsert Eesti jalgpallipĂŒhamus pole sugugi ainus muu eluala ĂŒritus, mis A. Le Coq Arenal toimunud â peale kontsertide on seal varem toimetanud isegi kettaheitjad!
2009. aasta 16. septembril peeti A. Le Coq Arenal unikaalne vÔistlus, kus ERGO maailmamÀngude raames vÔistlesid omavahel kaheliikmelised esindused. VÔistluse vÔitis Eesti koondis. Gerd
Kanter sai kirja pĂ€eva pikima kettakaare â 66.85, Aleksander Tammert lisas juurde 59.55, mis tegi Eesti kogutulemuseks 126.40. Teise koha sai Euroopa (Virgilijus Alekna 65.55 + Gerhard Mayer 57.88), kolmanda Venemaa (Bogdan PiĆĄtĆĄalnikov 63.58 + Stanislav Aleksejev 59.25).
Kokku said 15 vĂ”istlejat (maailma esinduses osalema pidanud Omar El Ghazaly ei tulnud starti) igaĂŒks neli katset, lĂ”puks lĂ€ks jalgpallimurul mÔÔtmisele 47 kettakaart.
LHV edetabel
Juulikuu esikakskĂŒmmend tehingute summa pĂ”hiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis)
7. (10.) JK Tabasalu
8. (9.) JK Tallinna Kalev
9. (7.) FC Kuressaare
10. (8.) Viljandi JK Tulevik
11. (11.) PĂ€rnu JK Vaprus
12. (19.) FC Kose
13. (13.) FC Tallinn
14. (â) Tallinna JK Legion
15. (â) Raplamaa JK
16. (15.) Viimsi JK
17. (20.) Saku Sporting
18. (12.) Tallinna FCI Levadia
19. (14.) PĂ€rnu JK Poseidon
20. (18.) PÔhja-Tallinna JK Volta
LHV kaardiga toetad oma lemmikut â iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kĂŒmme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.
1. (1.) Tallinna FC Flora
2. (2.) Tartu Jalgpallikool Tammeka
3. (5.) FC NÔmme United
4. (4.) NÔmme Kalju FC
5. (3.) FC Elva
6. (6.) Paide Linnameeskond
2023 SEPTEMBER JALKA 65 RUBRIIK LISAAEG
VANA FOTO
Foto: Lembit Peegel
RISTSĂNA
Augustikuu ristsĂ”na Ă”ige vastus oli âTrikke rannaliivaltâ
Ăige vastuse eest vĂ”itis kaks piletit EestiâRootsi EM-valikmĂ€ngule Adele Tamberg. VĂ”itjaga vĂ”tame ĂŒhendust.
Septembrikuu ristsÔna Ôigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. septembriks.
Ăigesti vastanute vahel loosime vĂ€lja Eesti ja Rootsi kaptenite autogrammidega palli.
NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.
66 JALKA SEPTEMBER 2023